TÄNANE TEEMA: Karjäär– · list taset omandada, treenitakse juhte põhilistes coaching'uoskustes sealhulgas coaching'uvestluse juhtimine, kontakti loomine, töötaja mugavustsoonist

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

TÄNANE TEEMA:

NR. 8. MÄRTS 2012FONTESE TEEMALEHT

Hea lugeja!

Aasta esimesed kuud on alati olulise tähendusega – võtame kokku eelnevat perioodi ja häälestume uuele. See on aeg, mil sünnivad uued kokkulep-ped tiimi ja tiimiliikmetega ning joonistub selgelt välja arusaam, kui hästi kõlavad kokku ettevõtte ja töötajate eesmärgid. Me nagu lepime kokku ühise loo, milles kõik osaleme. Meil kõigil on piisavalt iseseisvust, võimalus edendada oma meisterlikkust ja ammutada hoogu ühisest eesmärgist.

Arvan, et paljud teist teevad läbi sarnast protses-si. Seega on õige aeg jagada mõtteid karjäärist kui tervikust, mis aitab elada täisväärtuslikku elu.

Fontese seekordse Allika fookuses on küsimus, kes või mis juhib karjääri – meie arengut elus? Kas juhus või valikud? Piret Jamnes on kirja pannud mõtted, mis tekkisid ICF rahvusvahelisel konverentsil Madriidis. Ta jagab uusi suundumusi coaching'u maailmas ja võtab kokku peamise fookuse – miks me otsime kõiges tähendust. Karjääri teemat avame läbi erinevate põlvkonda-de esindajate karjäärilugude. Fontese kliendid Ülle Matt ja Kadi Tamkõrv jagavad lahkelt oma kogemusi, milliseid võimalusi pakub persona-lijuhile süsteemne fookus töötajate karjääride planeerimisel ettevõttes. Kui keegi teist huvitub karjäärinõustaja ametist, siis Tiiu Allikvee soo-vitused aitavad teil astuda konkreetseid samme ning leiate ka kutse tulla osalema Fontese karjää-rinõustamise koolitusprogrammi. Kliendisoovitus on Kristel Ainsalult, kes julgustab kaaluma osale-mist Fontese coaching'u programmis, mis algab jaanuaris 2013.

Rahuldust pakkuv karjäär ei kujune juhuslikult. Loodan, et Allikasse kirjapandu aitab teil teha rohkem teadlikke valikuid karjääri planeerimise protsessis.

Külli Lilleorg,juhtiv partner

Maailm on muutumas

Karjäär–

Noorema põlvkonna mõtteliider Charles Eisenstein kirjeldab seda nii:

Me elame üleminekuajastul - kahe maailma vahel. Vana maailm on „Eraldumise maailm“ – aeg, mil inimkonda defineeriti läbi kogukondade progres-seeruva lagunemise, loodusest võõrandumise ja isegi iseenda kõrvaleheitmise. Uus maailm on „Taasühinemise maailm“, mil me üritame taasluua oma sidemeid teineteisega, kõigi olendite ja pla-needi Maaga. See on aeg, mil me üritame saada terviklikuks.

Uues maailmas liigume me uue eneseteadvuse, uue olemise viisi poole. Uus „mina” on ühenduses olev mina, kes teab, et mis toimub sinuga, toimub

kes seda juhib?

Kuhu liigub maailm, kas ja kus on selles koht coaching'ul? Mõtteid muutuvast maa-ilmast ning uusimaid trende coaching'ust jagab teiega Piret Jamnes, kes osales hilju-ti ICF (International Coaching Federation) Europen Coaching Conference'il Madriidis.

Piret Jamnes, partner/juhtivkonsultant

2KARJÄÄR – KES SEDA JUHIB? FONTESE TEEMALEHT NR. 8. MÄRTS 2012

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

ka minuga. Selliselt lakkab eksisteerimast „mina”, kes üritab maksimumini suurendada omakasu, „mina” areneb ja hakkab esindama ka teiste huve. See „mina“ soovib teenida teisi olendeid, tuua rõõmu, tervenemist ning ilu teistele inimestele ja planeedile Maale.

Kiire kasu püüdmisel saadud õppetund on pannud inimesi mõtlema jätkusuutlikkusele ja asjade mõt-tekusele. Efektiivsuse ja kiiruse asemel räägitakse üha rohkem paindlikkusest ja tähendusest. Miks ma teen seda, mida ma teen? Mida ma üldse elult tahan? Mis on firmana meie strateegia? Räägitakse enda uuestileidmisest – reinventing ourselves.

Need on keerukad küsimused, millele on raske vastust leida. Vahel on seda vastust üksinda pea võimatu leida ja vedanud on neil, kes saavad kasutada coach'i või karjäärinõustaja abi.

Eisenstein: „Me kõik teame seda oma südames. Keegi ei soovi teistmoodi elada. Uskumustel aga on tugev jõud, mida omakorda tugevdavad meid ümbritsevad institutsioonid. Selle tulemuseks on konflikt südame ja mõistuse, teadmiste ja usku-muste vahel. Coach'i tööks on anda hääl südame teadmistele, et lõpptulemusena saaksid mõistus ja süda ühilduda ning uskumused kehastuks siirasteks tegudeks. See on väga sügav tervenemine.”

Coach'i töö on võitmas populaarsust – inimesed, kes aastakümneid on pühendunud mõnele konk-reetsele elualale, teevad karjääripöörde ja asuvad tegutsema coach'ina. Näiteks üks ICF-i juhtfiguure Edward G. Modell töötas enne coach'iks hakka-mist 28 aastat juristina.

Kui mõni aeg tagasi seati coach'ile eesmärgiks arendada coachee isiklikku efektiivsust või kompe-tentse, siis nüüd tegeletakse elu ja tööga rahulolu tundmise teema ja isiklike eesmärkide leidmise ning nende poole liikumisega.

Julio Olalla, Hispaania coaching'uguru kirjutab:

„Maailma Tervishoiuorganisatsioon ennustas, et aastaks 2010 on depressioon muutunud kulukuselt teiseks haiguseks maailmas. Kaasaegsed inime-

sed on jäetud kindla pinnaseta, millele ehitada ja millel hoida oma väärtuseid. Sellest on tekkinud tühimik, milles turu, meedia ja meelelahutustöös-tuse väärtused on hakanud domineerima, tehes meie elud vaeseks ja jättes meid ilma võimest omada võimsaid unistusi.”

Miks peab ettevõte maksma coach'ile? Ta teeb seda, sest enesest ja oma elu mõttest teadlik inimene on rohkem tasakaalus, ei piilu kogu aeg rohelisema rohu poole teisel pool aeda ja on val-mis lühiajaliselt ka raskeid aegu taluma, kui teab, et see viib teda tema eesmärkidele lähemale.

Coaching on kallis? Rahvusvahelise coach'ide organisatsiooni ICF 2009. aastal läbi viidud uurin-gu kohaselt on coaching'ule tehtud investeeringu kasutegur (return of investment) klientide hinnangul keskmiselt seitsmekordne.

Coaching'u kultuuri arendamisel ettevõttes on tava-liselt mitu etappi (Jonathan Passomore):

1. väliste coach'ide kasutamine aeg-ajalt (süsteem puudub);

2. coach'ide koolitamine organisatsioonis sees (nõuab väljaõpet ja programmi);

3. coach'iva juhtimisstiili juurutamine – coaching for all (koolitused kõigile juhtidele).

Läbi pideva coach'iva juhtimisstiili kasutamise are-nevad töötajatel välja oskused oma probleeme ise lahendada ja juht saab delegeerida inimestele ülesannete osas suuremat vastutust. See ei tähenda, et coach'iv stiil on lahendus kõigile juhtimisprob-leemidele. Goleman’i uurimustöö (2003) tuvastab selgelt, et parimad juhid suudavad kasutada suurt valikut erinevaid stiile, mis sobituks indiviidide ja situatsioonidega. Selleks, et coach'imises sel-list taset omandada, treenitakse juhte põhilistes coaching'uoskustes sealhulgas coaching'uvestluse juhtimine, kontakti loomine, töötaja mugavustsoonist väljatoomine provotseerimaks sügavamat reflekteeri-mist ja kriitilist mõtlemist ning vaikuse kasutamine, et inimene tuleks välja oma ideedega.

Coach'i töö on austust väärt, kuna ta aitab inimes-tel leida tähendust ja fookust ning seeläbi muudab maailma!


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Toome teieni neli erinevat lugu. Neli erinevat teed, oma nägemuste, valikukohtade ja või-malustega. Kuidas on eri generatsioonide esindajad oma karjäärivalikuid teinud, mida oluliseks pidanud, millistest põhimõtetest läh-tunud, seda saategi lugeda.

Karjäärilood

Margus Press

Margusel on selja taga eduka hulgimüügi-firma ülesehitamine ja pikaajaline juhtimise kogemus. Täna on ta oma kogemusi konsul-tandi ja mentorina edasi andmas. Küsisime, mis on karjäär tähendanud Marguse jaoks? Mis on teda aidanud otsustada, juhtida ja ka karjäärimuutust teha?

Minu jaoks tähendab karjäär edu saavutamist mingil alal. Olgu see siis oma ametikohal palgatöölisena, mis toob endaga kaasa eeldatavasti tõusu ametire-delil või ettevõtte omanikuna, kes edu saavutamise korral kasvatab oma firmat nii kvantitatiivselt kui ka kvaliteedi ja kasumi osas. Enda seisukohalt oli ainuke-seks karjääri eesmärgiks saavutada edu valitud tege-vusalal. Täiesti kõrvalise tähtsusega olid niisugused mõisted nagu ametipositsioon, võim ja tulevikulootus kuuluda suurfirmade juhtide hulka.

20 aastat tagasi, kui Eestis hakati looma ettevõtteid, oli paljudel inimestel soov saada firmajuhiks ja omanikuks. Arvati, et sellega saab lahti kahest probleemist – saad rohkem ise otsustada (ei ole kellegi käsualune) ja jõuad materiaalselt oluliselt paremale tasemele. Selle soovi juures ei osatud aga analüüsida neid raskusi, mis ees ootavad sh. ei osatud anda objektiivset hinnangut oma isikuomadustele ja oskustele. Ise otsustamine tundub

ahvatlevana, kuid toob kaasa ka selle, et ei ole keda-gi, kes ütleks, kuidas teha, vaid peab ise mõtlema.

Edu saavutajate seas on palju ettevõtteid, kelle ajalu-gu ulatub üheksakümnendate algusesse ja kelle juhid on nüüd tunnustatud ettevõtjad, kuid palju rohkem on neid, kes ebaõnnestusid. Minul õnnestus oma ees-märgid saavutada. Saan välja tuua omadused, mis aitavad edu saavutada.

Enesekindlus on vajalik eeldus, kuid omamata muid võimeid, jääb ainult sellest väheseks. Olen küllalt näinud noori juhte, kes on enesekindlad ning kel on õpingute käigus omandatud hulk teoreetilisi teadmisi, kuid nad ei oska neid praktilises elus rakendada ja ebaõnnestuvad. Teadmised ja oskused – ei piisa koolis õpitust, vaid tuleb põhjalikult tundma õppida oma töövaldkonda ja rakendada õpitut koos tegelikkusega. Siin tuleb mängu tahtekindlus – kindel soov ja tahe edu saavutada, val-misolek selleks õppida ning asju endale selgeks teha jne. Loogiline mõtlemine – selle omaduse olemasolul ja arendamisel on kõik probleemid lahendatavad. Ei ole küll võimalust sekkuda ülemaailmsete problee-mide lahendamisse, kuid oma firma omadesse küll. Analüüsivõime – julgen väita, et see on meie juhtide/spetsialistide üks nõrgemaid omadusi. Tänapäeva info-tehnoloogia annab piiramatuid võimalusi genereerida kõikvõimalikke tabeleid. Nende põhjal on hea teha presentatsioone, anda põhjalik ülevaade minevikust. Keeruline on aga näha tulevikku – võimalusi, muudatusi, uusi eesmärke jne. Kui paluda tabelid kõrvale jätta ja rääkida omi mõtteid, siis järgneb muusikalises terminis väljendatuna – general paus. Üldistamisoskus – see on võime näha valdkonna/üksuse/firma tegevust üldi-semalt, milliseid kaasmõjusid toovad kaasa minu poolt planeeritavad tegevused teistele. Ei saa näha ainult ühe probleemi lahendamist või üksiku tulemuse saavutamist.

Lisaks peab olema veel üks selge arusaam ja eeldus – minu ülemus ei ole minust targem. Ta võib küll olla suu-remate teadmistega, ta võib olla hea juht, kuid ta ei pruugi olla nii kompetentne minu valdkonnas. Seega pean ma omama seisukohti, teadmisi, pean oskama kavandada tegevusi ning pean oskama omi seisukoh-ti kaitsta, kui olen veendunud nende õigsuses.

Karjääri otsuseid on tavaliselt raske langetada. Sul puudub kogemus oma võimete kohta ja teadmine, kas saad hakkama suuremate eesmärkide ja ülesan-


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

netega. Selleks on kasulik alustada ikkagi „redeli“ alu-miselt pulgalt. Niiviisi tegutsevad firmaomanikud, kes alustavad nullist. Iga läbitud etapp annab uusi oskusi ja paneb proovile. Samas võimaldab ka edaspidi tunda põhjalikumalt ettevõttes toimuvaid protsesse.

Samamoodi ei alusta aga kõrgkooli lõpetajad, kelle enesehinnang on kõrge ja pea õpitud teadmistest pun-gil. Ma ei ole kohanud 17 aasta jooksul ühtegi sellist noort, kellest oleks näinud selget arusaama karjääri planeerimisel ja kes oleks avaldanud soovi mingi aeg töötada/tutvuda/praktiseerida madalamal ametikohal (kusjuures ei tähenda see alati madalamat palka). Seetõttu on meil palju juhte/spetsialiste, kes käivad tööl, kes teevad tööd, kuid ei saavuta suurt midagi, sest neil puudub visioon oma karjäärist ja eesmärkidest. Ametiredelil tõusevad ülespoole olude sunnil või pare-ma valiku puudumisel, eriti 2007–2008.

Kas olen kõhelnud? Raske öelda. Kui keegi oleks mulle 1992.aastal öelnud, et pean juhtima 270 töötajaga firmat, oleksin ilmselt plehku pannud. Täna usun, et sain hästi hakkama, kuid raske oli. Koosolekud kestsid tihti hilisõhtuteni, oli küll hetki, kus arvasin jaksu olevat lõppenud. Aitas ilmselt vastutus – enda, pere, kolleegide, töötajate, nõukogu ees. Asjata ei asetanud ennast esikohale, mina pean seda ju kõige rohkem taluma, kui hakkama ei saa.

Inimesed on erinevad. Mõnele sobib üks ame-tikoht terveks eluks, teine soovib perioodiliselt midagi uut. Mina olen seal vahepeal. Üks etapp tuli seljataha jätta. Ma olin midagi teinud ja selle kasvatamisel või paremaks muutmisel polnud enam sedavõrd tähtsust. Ühel hetkel hakkasid mind tüütama samad olukorrad, samad problee-mid. Otsust mõjutasid ka terviseprobleemid ja vajadus teha elukorralduses muudatusi. Tööaega ja koormust ei osanud ma vähendada. Kui paljud firmajuhid käivad tööl suhteliselt vaba graafikuga, siis mina firma ühe omanikuna ei suutnud öelda oma alluvatele, et teie tehke tööd, mina lähen golfiväljakule. Otsustasin sellele karjäärile joone alla tõmmata.

Juhina olen järginud alljärgnevaid põhimõtteid:

• teeni välja usaldus oma ülemuselt ja nõukogult, see teeb töö ja otsustamisprotsessi äärmiselt lihtsaks;

• ära nõua, et alluvad sind austaksid – see tuleb ära teenida;

• austa oma töötajaid – ükskõik millisel ametipostil nad ka ei töötaks;

• ära usalda mitte kedagi enne, kui sa ei ole kindel, et teda võib usaldada.

Tööinimese ellu astudes olid minu plaanid võima-liku karjääri osas sootuks erinevad sellest, kui nad tänaseks on tegelikkuseks saanud. Minu plaan oli pühenduda lastele, kodule ja jätta karjääri tegemine abikaasale. Kas võimalused olid liiga ahvatlevad või vajasin lisaks kodule ja lastele pühendumisele enamat - aga tänaseks on nii minul kui abikaasal ette

Marge on tegevjuht Stockmannis – ettevõt-tes, kus on möödunud lõviosa tema töistest tegemistest juhina.

Marge Türner

näidata kena tööalane karjäär. Karjääriplaneerimise osas võin julgelt öelda, et karjäär on juhtinud mind.

Olen 15 aasta jooksul Stockmannis karjääriredelil tõusnud kolmel korral ja igal korral on mulle tehtud ettepanek asuda uuele ametikohale. Arvan, et kui sulle tehakse ettepanek, siis on kindlasti kergem seda ettepa-nekut ka vastu võtta, sest järelikult need, kes ettepaneku teevad, usuvad minu oskustesse, minu võimetesse. Ehk siis võin öelda, et ega ma kaua ei ole mõelnud ja olen juba esimesel vestlusel tegelikult teadnud, et küll ma ka positiivse otsuse pakkumise osas teen.

Kõhklused, kas ma saan hakkama, on täiesti tava-pärased. See küsimus on enese jaoks vaja alati lahti mõtelda. Minu jaoks on oluline saavutada ene-sekindlus oma uues ametis. Olen ka läbi mõelnud, milliseid muutuseid minu otsus koduses elus kaasa toob, mida tähendab see perele tervikuna. Olen kolme lapse ema ja kui uus amet toob kaasa palju reisimist, siis jääb suurem osa kodustest ülesannetest


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rännak iseendaga

Kuni 29. eluaastani astusin ma suhteliselt tüüpilist rada pidi – keskkool neljad-viied, majandusõpin-gud rahvusvahelises ülikoolis, kohe tööle ülikooli kõrvalt. Esialgu kompasin siin ja seal ning siis 2001. aastal asusin tööle personaliotsingu fir-masse Fontes, kus tundus, et olin „komistanud“ millegi otsa, mis mulle sobis. Alustasin Fonteses klienditoe spetsialistina, suhteliselt hoogsalt liikusin nooremkonsultandiks ning peatselt konsultandiks. Tagantjärgi vaadates tuleb tunnistada, et kõik need sammud karjääriteel olid kaunis juhuslikud kokkusattumused. Ei saa öelda, et mul oleks olnud mingit tugevat kutsumust ülikooli või eriala valikul. Ka Fontesesse sattusin täiesti juhuslikult.

Mis mind motiveeris? Täna, veidike rohkem iseenda-ga kontaktis olles, võin ausalt tunnistada, et madal enesehinnang ning kahtlemine iseenda väärtuses just sellisena nagu ma olen, pani tunnustust ja kinnitust „et olen OK“ otsima väljastpoolt. Perioodi võiks

Liina Tael

Liina töötas Fonteses konsultandina hetkel, kui ta otsustas teha muutuse, mis mõjutas tema tulevasi valikuid ja võimalusi.

abikaasa õlule. Seega on vaja uus elukorraldus pereringis läbi arutada. Õnneks on mul tore ja toe-tav perekond ning seetõttu on ka minu ametialased kasvamised teoks saanud.

Stockmannis on pikaajalisi töötajaid pea enamus. Rohkelt on ka neid, kes on saanud „karjääri teha“ st areneda, võtta vastu uusi väljakutseid, uusi ameteid, ülesandeid. Need, kes on töökad, kohusetundlikud ja julged, jäävad silma. Meie majas on vaikne

reegel, et uusi juhte otsime alati esmalt maja seest. Anname oma tublidele võimaluse kasvada ja arene-da, toetame ja innustame neid. Täna on meie majas 42-st juhist 38 välja kasvanud maja seest. Meie juhtide keskmine tööaeg Stockmannis on rohkem kui 10 aastat. Nad on lojaalsed, kohusetundlikud ja hoiavad Stockmanni lippu kõrgel.

Seega saan soovitada – ole töökas, kohusetundlik ja julge, siis leiab karjäär ka sinu!

nimetada „Tee tööd, siis tuleb ka (enese) armastus” laadi kergekujuliseks enesehävitamiseks.

Sündmuste ja kokkusattumuste jada, mis mind kan-napööret tegema viis, on üks pikem kogum pajatu-si, mida pole antud formaadis võimalik täiel kujul kirja panna, kuid püüan edasi anda olulisima.

Umbes samal ajal, kui ma alustasin tööd Fonteses, hakkasin ma käima joogas. Olen kindel, et läbi viie aasta, mil ma nädalas kaks korda joogas käi-sin, sai mingi seeme mulda pistetud, mis siis seal tasa ja targu võrseid ajama hakkas.

Ühel hetkel tekkis teadmine, et tuleb minna. Mõni kutsub seda tunnet instinktiks, mõni intuitsiooniks, mõni lihtsalt kõhutundeks – aga just selle tunde pealt, mis hinges pakitseb ning olla ei lase, sai tehtud otsus, et ma pean minema. Ma ei teadnud, kuhu või miks või kuidas, mul ei olnud kindlat plaa-ni ega eesmärki. Teadsin ainult, et lähen. Ei tea täna isegi, kust võtsin selle julguse või teadmise, et seda tunnet tuleb järgida. Nii ma läksin, tead-misega, et olen teel aasta ning naasen siis loode-tavasti õnnelikumana ning vastused leidnuna oma endisesse ellu ning samale ametipostile Fonteses.

6 kuud seiklemist Aasias, kaasa arvatud Indias, oli möödunud jooga-vabalt ning olin endiselt rohkem tegemises välise maailma avastamisega. Näiteks Sydneys leidsin endalegi ootamatult kiiresti tööd per-sonaliotsingu(!) valdkonnas ning otsustasin mõneks ajaks jääda. Hakkasin uuesti tundides käima ning meenus taas too pärast-joogane mõnutunne. Pärast ühte joogatundi mu õpetaja justkui möödaminnes küsis, ega ma ei ole kunagi mõelnud ise õpetajaks hakata. Olgugi, et olin joogaga 5 aastat tegele-nud, tundsin end täiesti algajana. Aga see mõte jäi


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kummitama ega andnud rahu. Lükkasin tagasi oma Sydney tööandja sponsorluse pakkumise, mis oleks mulle garanteerinud tööloa Austraalias, pakkisin taas asjad ning kolisin Byron Baysse teadmata, mida ma pärast 6-nädalast intensiivkoolitust oma joogaõpeta-ja tunnistusega peale peaks hakkama.

Mingi nihe toimus iseenda sees, suhestumine ise-endasse ja maailma minu ümber sai teistsuguse värvingu, sisu ja seletuse! Elu ON enamat, kui minu limiteeritud nägemus enda olemusest, mida senini olin uskunud.

Sealt punktist edasi on läinud samamoodi plaa-nivabalt, kuid nüüd võiks seda nimetada teadli-kuks plaanivabaduseks. Minu erinevad praktikad (jooga, tants, meditatsioon) kannavadki endas eesmärki olla rohkem „kohal“, teadlik ning osata kuulata ja märgata. Olen õppinud, et hirm ongi osa protsessist, millega üks osa minust (ego) tahab mind vana ja turvalise küljes kinni hoida.

Minu näpud tõrguvad siia kirjutamast, et jooga ongi nüüd minu „uus karjäär”. Selge kannapööre on loomulikult toimunud. 5 aastat hiljem ei ole ma (püsivalt) koju tagasi pöördunud, vaid minust on saanud „ränd-joogi” (inglise keeli nimetan end gypsy yogini'ks) ning oma joogat ma kasutan sel-leks, et maailma avastades elatist teenida.

Mis mind täna motiveerib sellisel viisil elama? Tahtmine elada täiel rinnal!! Olla kohal igas het-kes, sest ainult sel viisil saan kirjutada (elada) oma lugu (elu) live'is, vastasel juhul ma pelgalt mängin läbi vanu mustreid olles juhitud oma hirmudest ja mineviku kogemustest.

Ma võin öelda, et osaliselt lasen nii öelda elul end juhtida, kuid see pole passiivne kulgemine. Tunne võib ju tekkida, selle võib ka isegi ära tunda, kuid lõpuks pean otsuse siiski langetama mina. Kas minna või jääda? Kas aktsepteerida olemasolevat või initsieerida muutust? Ja nendel otsustushetkedel ei ole kõik sugugi nii selge, kui tagantjärgi vaa-dates tundub.

Kahjuks ei ole mul pakkuda õnnevalemit, kuna me ei tule siia ilma koos manuaaliga. Pigem leiab igaüks oma viisi, kuidas õppida kuulma häält, mis hingesügavustest sosistab.

Kannapööre ei tähenda sugugi kogu oma senise elu sinnapaika jätmist. Vagabondi elu tundub kõrvalt vaadates alati romantilisem, kui ta tegelikult on. Rohkem kui erinevate maade väisamine hoiab, voolib, inspireerib ja toidab mind mu sisemisel rännakul. Põnev ja müstiline tants, millel ei ole ei algust ega lõppu! On vaid kulgemine!

Välismaa kutsub

Keskkooli ajal õppisin ma YFU programmi raa-mes ühe aasta vahetusõpilasena Uus-Meremaal. Maakera vastaspoolele minema ärgitas soov võtta ette põnev seiklus, saada uusi kogemusi. Nüüd tagantjärele seda vahetusõpilase aastat hinnates võin ma aga öelda, et see andis mulle palju rohkem, kui ma oodata olin osanud – aru-saamise erinevate kultuuride kooseksisteerimise võimalusest ning usu enda suutlikkusest tulla toime erinevates olukordades. Ka hiljem olen ma mitmel korral pidanud alustama suhetevõrgusti-ku loomist mulle täiesti uues keskkonnas, sisse elama uude kultuuri, omandama teadmisi uute mallide kohaselt ja kohanema uue ühiskonnaga ning vahetusõpilasaastast saadud kogemused on mind selles oluliselt aidanud.

Madise puhul ei saa me veel rääkida pikast ja edukast karjäärist (noor mees ju!), kuid tema senised tegemised luba-vad loota, et ühel hetkel saab seda kind-lasti teha. Madis oli nõus jagama teavet selle kohta, kuidas ta on teinud oma seni-seid, peamiselt õpingute ja enesearenda-misega seotud valikuid.

Madis Org


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Madis Org

„Tippu“ pürgimine

Pärast Uus-Meremaalt tagasitulekut lõpetasin Tallinnas keskkooli. Olin täis tegutsemistahet ja soovisin vallutada uusi „uusi kõrgusi“, mis need ka ei oleks. Avanes võimalus jätkata õpinguid Toronto Ülikooli inseneriteaduste programmi raames, mis on Kanada inseneriprogrammidest kõige populaarsem ja millesse pääseb läbi väga tiheda konkurentsisõe-la. Programm annab esimese kahe aastaga inse-neriteaduste üldteadmised ja ülejäänud kahe aasta jooksul saavad üliõpilased süveneda teatavatesse aktuaalsetesse teadusvaldkondadesse, mis muudes ülikoolides on kättesaadavad alles magistri- või doktoritasemel (biomeditsiin, nanotehnoloogia, jne).

Esimene aasta oli võitlus ellujäämise eest, mis hõlmas nii rahalist toimetulekut (stipendiumiavalduste kirjutami-se oskuse lihvimine) kui ka akadeemilises konkurentsis püsimist (minu Eesti keskkoolis omandatud teadmi-sed jäid kõnealuse programmi keskmisest tasemest allapoole). Tuge sain ma sama motiveeritud õpingu-kaaslastelt, kellega koos omandasin Põhja-Ameerika töökultuuri aluseid – vajadusel töötasime ka õhtuti ning jäime ööseks kooli või laborisse. Esimese õppeaasta jooksul oli mul kokku 3-4 päeva, kus ma ei õppinud – jõulude aeg. Suvevaheaja 3 kuud veetsin ma Eestis. Teine aasta oli esimesega üsna sarnane. Kolmandal õppeaastal spetsialiseerusin ma infrastruktuuri aren-damise erialale (eelkõige transport ja ehitus). Valikut tehes pidasin ma silmas oskuste omandamist, mida ma Eestisee naastes saaksin rakendada.

Avastus

Kolmandale õppeaastale järgnes aastane praktika Uus-Meremaal. Töötasin ehitusinsenerina. See on tore ja konkreetne elukutse, kuid praktika käigus jõudsin ma veendumusele, et selle kutseala konkreetsus on minu jaoks piirav. Pärast praktika lõpetamist reisisin ma koos elukaaslasega 4 kuud maailma kuklapoolel. Reisil nähtu ja kogetu (eelkõige Kagu-Aasias, kus sattusime Ida-Timori rahutuste keerisesse ja meid eva-kueeriti sõjakoldest, nägime Borneo vihmametsade laastamist, metsahõimude traditsioonilise eluviisi hää-bumist ning saime teadlikuks taime- ja loomariigi mit-mekesisuse hävinguohust jne) mõjutasid väga oluliselt minu edaspidiseid eriala valikuga seotud otsuseid.

Reisikogemused ja maailmavaates toimunud muu-tused tekitasid minus huvi säästliku piirkonnaarengu ja üldisemalt kogu jätkusuutliku arengu vastu. Tänu

Toronto Ülikooli valikainete mitmekesisusele oli mul vii-masel bakalaureuseaastal võimalik oma uutele tõeks-pidamistele akadeemilist alusmüüri laduda. Toronto Ülikoolis veedetud aega võiksin ma kokkuvõtlikult iseloomustada meeletu rabelemisena nn tipu poole, teadmata seejuures, mis see tipp endast tegelikult kujutab ja milleks seda vaja on. Maailmas ringi rän-nates jõudsin ma veendumusele, et oluline on ikkagi asja sisu ja usk tehtava vajalikkusesse ja otstarbekus-se. Tähtsam on teha üks samm õiges suunas, kui 10 sammu vales suunas. Kohati on isegi parem mitte ühtegi sammu teha ja paigal olles järele mõelda, enne kui pimedalt tegutseda.

Tagasi Euroopasse

Mulle tegi tööpakkumise üks Toronto mainekas ehitusinseneribüroo (seoses sildade ehitamisega), kuid ma otsustasin, et ei soovi jätkata ei Põhja-Ameerikas ega standardsel insenerierialal. Viimasel Toronto-aastal soovitas üks õppejõud mul kaaluda magistrikraadi omandamist Euroopas, ETH Ülikoolis Zürichis. Kuna kavatsesin varem või hiljem Eestisse naasta, oli see võimalus minu jaoks üsna ahvatlev. Kandideerisin Infrastruktuuri- ja Ruumiplaneerimise MSc programmi. Kevadel sain teada, et olen septembris algavasse programmi vastu võetud juhul, kui sooritan edukalt saksa keele C1 taseme eksami, kuna programm on 90% saksakeelne. Ma ei olnud saksa keelt varem õppinud ega sellega ka muul viisil kokku puutunud. Otsustasin anda endast parima. Võtsin nii Torontos kui Tallinnas eratun-de, installeerisin arvutile saksakeelse Windowsi, vaatasin kõiki teleseriaale saksa keeles, kolisin mõneks kuuks Berliini, kus õppisin saksa keelt intensiivkursusel ja läksin seejärel Zürichisse, et jätkata C1 taseme eksamiks ettevalmistumist. Sama aasta detsembris sooritasin keeleeksami ja mul lubati magistriprogrammiga veebruaris liituda.

Mõni sõna minu magistriõppe erialast. Ruumiplaneerimises on minu arvates akadeemilise hariduse abil meistritaseme oskuste omandamine väga raske. Kuid see on valdkond, mis võib jät-kusuutlikku arengut oluliselt mõjutada. Heal ruumipla-neerijal – amet, mis minu arvates on Eestis praegu vähetähtsustatud, kuid väga oluline – on vaja erine-vaid, nii trans- kui interdistsiplinaarseid kogemusi. Olen oma seniste õpingute, töötamise ja MTÜ raa-mes tegutsemise kaudu saanud end erinevates ühis-konnatahkudes proovile panna (kodanikuühiskond, erasektor, akadeemiline keskkond) ja omandada


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Karjääriplaneerimise toetamine ettevõtetes? Kelle huvides?

Kadi Tamkõrv

Personali arendamise ja planeerimise osakonna

juhataja, Swedbank

Swedbank on pidanud oluliseks oma töötajate karjääri planeerimise toetamist juba pikki aastaid. Sageli mõeldakse karjääri planeerimise all verti-kaalset liikumist karjääriredelil. Meie eesmärk on teadvustada töötajatele karjääriplaneerimist kui pikemaajalist iseenda arengu planeerimist, milles võib olla nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid liikumisi. Selleks, et töötajad oskaksid teadli-kumalt kavandada oma karjääris ees seisvaid järgmisi samme (sh.valdkonnavahetusi, liikumist

valdkonnaspetsiifilisi teadmisi transpordiplaneerimi-ses, taastuvenergia ja elamumajanduse valdkonnas.

Magistriprogrammis osaledes sai mulle selgeks, et nii jätkusuutliku arengu edendamisel kui ka ruu-miplaneerimise rakendamisel on eelkõige oluline kontekst, selle tundmine ja tähtsustamine. Seepärast valisingi lõputööks Setomaa ja selle piirkonnaga seotud spetsiifilised väljakutsed. See oli ka esimene konkreetne samm teel tagasi Eestisse. Aastase töö-kogemusega Zürichis olen elamumajanduse vald-konda väga lähedalt tundma õppinud. See on mul aidanud kujundada laiemat arusaama võimalikest jätkusuutlikumatest arengumudelitest.

Lõpetuseks

Ambitsioon ja tahtejõud on positiivsed omadused, aga ilma asjakohaste eesmärkideta pikemas pers-pektiivis pigem destruktiivsed. Kuigi minu erialast kujunemist on mõjutanud ka akadeemiline tegevus ja töö, on seda siiski eelkõige suunanud arutelud mõttekaaslastega ja reisimine.

Mulle pakub suurt rahulolu tegevus, mille puhul rahateenimise oravaratta nimel ei ole vaja teha kompromisse, näiteks tegutsemine koos mõtte-kaaslastega loodud mittetulundusühingus (MTÜ Samsaara, www.samsaara.ee).

Arvan, et on vaja varuda aega iseenda jaoks, et analüüsida oma toiminguid ja panna hetke-tegevus laiemasse konteksti. Seepärast pooldan ka töötamist osalise tööajaga (60% või 80%), mis selleks võimaluse annab ja tööalast tegevust mitmekesistab. Suurim väljakutse, mis mind minu erialases tegevuses suunab, on alternatiivide otsimine nn. efektiivsuse mõttemudelile (efficiency -> sufficiency). Erialaselt tähendab see näiteks vastuse otsimist küsimusele, kas on mõtet tege-leda sisepõlemismootorite kasuteguri tõstmisega või hoopis kasutusel olevate liikumisvahendite tüübi, mugavuse, kiiruse ja arvu küsimärgi alla seadmisega.

P.S. Alates selle aasta veebruarist on Madis Org Eesti Arengufondi rohe- ja energiamajanduse ekspert.

sama taseme positsioonide vahel jne), pakume soovijatele võimalust osaleda karjääriseminaridel. Seminari käigus analüüsib töötaja põhjalikumalt oma tugevusi ja arenguvajadusi ning nende sobivust praeguse ja tulevase tööga. Läbi interak-tiivsete harjutuste arutletakse erinevate võimaluste ja valikute üle ning kavandatakse oma karjääris järgmisi samme. Karjääriseminari viivad läbi kogenud personalitöötajad, kelle roll pole mitte osalejale täpseid vastuseid ette anda, vaid pigem suunata töötajat läbi harjutuste ennast analüüsima ning teadlikke valikuid tegema.

Karjääriseminarid on meie jaoks olulised vähemalt kahel põhjusel. Esiteks aitab seminar töötajal endal oma tugevustest ja arenguvajadustest põhjalikumat ülevaadet saada ning seeläbi teadlikumalt oma pikemaajalise arengusihi poole liikuda. Teiseks aitab see meil ettevõttena paremini ressursse pla-neerida ning töötaja jaoks tema kompetentsidest ja tugevustest lähtuvalt sobivaim töökoht leida.


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mind ajendas karjääriteemadega süvitsi mine-ma ettevõtte töötajate järelkasvu ja arenda-misega seonduv temaatika. Kuidas siis ikkagi teostada ettevõttes väärtustloovat talendijuh-timise ja järelkasvu planeerimise protsessi? Nii ettevõtte juhid kui töötajad soovivad näha tööalast arengut ja potentsiaalsete tipptegijate ettevõttesisest edasiminekut, kuid kuidas seda siiski saavutada?

Leidsin pärast otsinguid, et sobiv lahendus peitub võtmetöötajate karjääri planeerimises ja karjäärinõustamises. Selleks, et toimuks edasi-minek, peavad töötajad enda jaoks teadvusta-ma nii oma karjäärialased huvid kui ka olema teadlikud võimalustest. Minu praktikas on tulnud sageli ette olukordi, kus töötajad, omamata selget visiooni oma tulevikuplaanide osas, kandideerivad või võtavad vastu tööalaseid pakkumisi, millest nad hiljem rõõmu ei tunne või sootuks loobuvad. Seetõttu arvangi, et mida sisulisemalt ettevõttes potentsiaalse järelkasvu karjääriplaanidega tegeleda, seda suurem on võit kõigile osapooltele.

Oma isiklikke karjääriotsuseid nimetaksin pigem oma elu valikuteks, sest alati käib iga tööalase karjääriotsusega kaasas ka hulk isikliku eluga seonduvat – aeg pere, lähedaste, sõprade, kodu ja hobide jaoks. Oma valikud olen tei-nud lähtuvalt oma karjääri- ehk siis eluplaanist, kus kirjas mulle tähtsad eesmärgid, valikud ja oskused, samuti mulle olulised inimesed ning sündmused. Olen eluplaani pidanud aastakest kümme ja seda ikka aasta-aastalt täiendanud, kuid põhiolemuselt on see jäänud samaks. Praegu tagasi vaadates võin öelda, et sellest on olnud abi prioriteetide seadmisel valikute olukorras, kuid hoidnud nina vee peal ka nö. tumedates olukordades.

Karjääri- ja eluplaanide seadmist ei saa seada vaid ettevõtte ja juhtide kohustuseks, sest kes tunneks ennast ja oma vajadusi paremini, kui inimene ise. Ma ei ole kartnud organi-satsioonis avatult rääkida karjäärist ja selle planeerimise olulisusest juhtidele, kontori- ja tootmisespetsialistidele, sest oma valikutest teadlik olev töötaja on kindlasti õnnelikum ja produktiivsem, kui eesmärgita inimene – töö-taja. Ericssonis on karjääri ja arendamisega seotud koolitused mõeldud spetsialistidele ja juhtidele. Juhtide individuaalsed karjääriplaa-nid on aluseks juhtimiskultuurile. Peale kar-jäärikoolituste läbiviimist tõusis märgatavalt arenguvestluste kvaliteet nii tööalaste koolituste vajaduse määratlemisel kui ka pikaajaliste plaanide seadmisel. Erinevate järelkasvu aren-damiste programmide raames viime läbi ka individuaalseid karjäärinõustamisi.

Ülle Matt

Ericsson Eesti personalijuht

Vahel võib teadlik karjääriplaneerimine kaasa tuua samme või tegevusi, mis teisele osapoolele ei tundu olema meelepärased. Nii võib ette tulla olukordi, kus peale karjääriseminaril osalemist otsustab töötaja osakonnast või ettevõttest lahku-da. Selliseid juhtumeid on tulnud kogeda ka meil. Samas pikaajalist perspektiivi silmas pidades on mõistlikum, kui inimene lähtub ennekõike tema enda arengusoovidest. Lahkumine võib kaasa tuua üksjagu segadust ja ebamugavust. Samas oleme kogenud nii mõnegi töötaja positiivset tagasisidet, kui tänu meie karjääriseminarile on

töötaja leidnud enda jaoks õige teeotsa. Töötaja võtab endaga kaasa positiivse kogemuse ja mälestuse toetavast tööandjast ning jagab seda meelsasti oma sõprade ja tuttavatega. Nii et sõbralikud suhted jätkuvad sageli ka juba endiste kolleegide vahel.

Ettevõtetele, kes plaanivad karjääriteemalisi kooli-tusi läbi viima hakata, soovitame julgelt proovida ja pihta hakata. Karjääriplaneerimise mõte on ennekõike ikka selles, et toetada töötajat ja aidata tal oma elu teadlikumalt juhtida.


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kuidas ma tean, mis töö mulle võiks sobida? Mille alusel olen siiani oma karjääriotsused teinud?Kuidas kaardistada karjäärialternatiive? Kuidas aidata teisel inimesel karjääriotsusteni jõuda?

Sihtgrupp Juhid, personalijuhid ja -spetsialistid – kõik, kes soovivad planeerida oma isiklikku karjääri ja abistada teisi karjääriotsuste tegemisel

Eesmärk Anda praktilisi oskusi karjääri planeerimiseks ning nõustamiseksTeemad Kaasaegsed karjäärinõustamise põhimõtted ja meetodid Nõustamistehnikad Isikliku karjääriplaani koostamineProgrammi sisu 4 töötuba, palju praktilisi ülesandeid ja harjutamist, videonäiteid nõustamisprotsessist

ning praktilist nõustamist koos tugiisiku toega Koolitajad Fontese vanemkonsultandid Piret Jamnes ja Tiiu Allikvee (mõlemad omavad Certified

Business Coach'i sertifikaati ja karjäärinõustaja kutsetunnistust)Aeg 4.aprill, 25.aprill, 9. mai ja 24. mai kell 10.00–15.30Koht Fontes, Sepapaja 6, Tallinn (Ülemiste City)Hind 790 € + km

Koolituse hind sisaldab õppematerjale, kohvipause ja tunnistust. Osalemiseks palume Teil registreeruda hiljemalt 26. märtsiks 2012 andes enda soovist teada e-maili teel: [email protected]

või telefonil 627 7077.

Karjäärinõustamise koolitusprogramm

Kui sind huvitab karjäärinõustaja amet

Läbiviidavad koolitused on praktilised ning paral-leelselt koolitusega sooritavad osalejad nõustamis-praktika. Fontese poolt läbiviidavad karjäärinõus-tamise programmid ja koolitused sobivad inimeste-le, kes juhendavad oma töökohal inimeste karjääri planeerimist samuti neile, kes soovivad enda osas

Fontes on alates 2008. aastast läbi viinud karjäärinõustamise programme ja koolitusi. Meie uus programm algab selle aasta märt-sis ja kestab maikuuni 2012.

Tiiu Allikveejuhtivkonsultant

ja karjäärinõustaja

pikema karjäärivisiooni luua ning omandada selle tarbeks praktilisi võtteid.

Karjäärinõustajad töötavad paljudes erinevates struktuurides: Töötukassa osakondades, kutseha-ridus- või noorte nõustamiskeskustes, kõrgkooli-des, konsultatsioonifirmades või isegi suuremate organisatsioonide personaliosakondades. Sageli ei ole kliendid veel harjunud küsima nõustaja-telt kutsetunnistust, kuid loodetavasti hakatakse lähiaastatel selles üha enam nägema nõustaja kvaliteedimärki.

Karjäärinõustajate kutsetunnistusi annab välja Eesti Karjäärinõustajate Ühing, mis sel kevadel saab juba 10 aastaseks. Esimesed kutsetunnis-tused anti välja 2006. aastal. Täna on Eestis 21 kutsetunnistusega karjäärinõustajat – neist kaheteistkümnel on IV ja üheksal nõustajal V kutsekvalifikatsioon. Karjäärinõustaja kutse taotlemiseks peab olema täidetud rida nõu-deid. Vaata selle kohta lisa-infot www.kny.ee.


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Miks osalesid Coaching'u programmis?

Olen personalitöö alal olnud tegev piisavalt kaua ning sealsete teemadega hästi kursis. Tundsin, et tahaksin osaleda milleski põnevamas ja uusi kogemusi andvas programmis. Tahtsin õppida ja praktiseerida konkreetseid võtteid, mida erinevates elusituatsioonides rakendada saaks.

Mida Sa sellest programmist said?

Kuigi kooskäimiste kordi oli vaid neli, andsid väga palju juurde vahepealsed sessioonid nii coach'i kui ka coach'itava rollis. Praktika aitab asjadel paremini kinnistuda. Need inimesed, kes ei võtnud praktikat

Kristel AinsaluLHV personalijuht

ainult „praktiseerimise“ pärast, liikusid sessioonidel ilmselt edasi ka oma isiklike eesmärkide saavuta-mise/probleemide lahendamise suunas. Paljudele oli see kindlasti ka eneseavastuslik protsess ja kui valmisolek muutusteks on sisemiselt olemas, siis on võimalik hea coaching'u korral nende sessioonide tulemusena teha ka konkreetseid samme muutusteks.

Kindlasti lootsin enda kohta rohkem teada saada ja avastada uusi sisemisi võimalusi… See ka õnnestus.

Kellele soovitaksid selles programmis osaleda?

Soovitan juhtidele – igati kasulik kogemus, mööda külgi ei jookse kindlasti maha. Võimalik on hea praktilise coaching'u protsessi tulemusena ka mõnele keerulisemale töisele teemale mõtestatud lahendust leida. Lisaks saab läheneda edaspidi oma töötaja-tele ja nende muredele veidi teise nurga alt.

Soovitan seda programmi inimestele, kes tööta-vad inimestega ja kelle töös tuleb ette keerulisi olukordi, mille lahendamine neile pidevat stressi tekitab. Coaching pakub mudelit, kuidas asju harutamisele suunata ja ehk aidata ka hea lahen-dus leida.

Coaching'u programmis osalenu muljed

Fontese I Coaching'u programmis osalejad koos juhendajate Piret Jamnese ja Tiiu Allikveega.


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kristina Udras

Ühinesin Fontese usina talentide arendajate ja hindajate tiimiga 2011. aasta septembris. Minu põhitegevuseks on koo-lituste koordineerimine ja korraldamine, samuti hinnatavate testimine. See töö on huvitav, sest või-maldab kokku puutuda erisuguste inimestega. Töö kõrvalt käin Tallinna Ülikoolis esimesel kursusel psüh-holoogia magistriõppes. Vaba aega veedan tore-date inimeste või kaasahaaravate raamatute seltsis.

Marilin Järv

Alustasin oma elus uut ja põnevat perioodi 2012. aasta alguses, mil minust sai Fontese meeskonna värskeim liige. Kuigi oma tööpäeva jooksul tegelen enamjaolt Talendipanga haldamise ja sellest lähtuvate probleemide lahendamise-ga, ei ole vähem tähtis minu panus büroo igapäevases toimimises ja värbamisprojektidele kaasa aitamises. Töö kõrvalt täiendan oma kvaliteedialaseid teadmisi Tartu Ülikoolis ökoloogilist ettevõtlust ja projektijuhtimist tude-erides. Sellest ülejäänud napi vaba aja sisustan füüsilisi väljakutseid esitavaid katsumusi ületades (teisisõnu sporti tehes) ja globaalseid probleeme lahendada püüdes (ehk Maa ja inimkonna tuleviku üle mõtiskledes). Võimalikult tihti kummardan päikese poole ja naudin prantsuse peent kirjakultuuri, neelan Vonneguti surematuid teoseid või sukeldun National Geographic'u radadele – seda nii paberil kui telemaastikul.

Fontese uued töötajad

Mihkel Künnapas

Liitusin Fontesega 2011. aasta kevadel. Aitan konsultantidel läbi viia arendamis- ja hindamis-projekte, hoian silma peal ja olen toeks erinevate programmide ja koolituste korraldamisel. Motiveerivalt mõjuvad mulle kontaktid avatud inimestega ning kõige huvitavam osa minu töös on võimalus näha inimeste käitumist erinevates väljakutset pakkuvates situatsioonides, kus joonistuvad selgelt välja talendi unikaalsed võimed. Tööst vabal ajal täiendan oma bakalaureuse tasemel omandatud psühholoogiateadmisi avatud ülikoolis. Rõõmu tunnen veel korvpalli ja lauamängude mängimisest, musit-seerimisest ning kui televiisorist on võimalik Vormeleid sõitmas näha, leiab kindlasti ka mind ekraani eest.

Liisi Marks

Töötan Fonteses alates 2011. aasta sügisest. Minu töö fookuses on kontaktide loomine. Igapäevaseks väljakut-seks on otsida ja üles leida talendid, kellel on valmisolekut ja julgust edasi liikuda. Hindan kõrgelt inimeste soovi ennast arendada ja midagi pare-maks muuta. Võimekale juhile või tippspetsialistile eneseteostusvõimaluse tutvustamine valdkonnas või

Mirjam Montvila

Fonteses olen 2010. aas-tast. Eelmisel aastal asu-sin büroojuhi ametisse. Olen teadlik kõigest, mis Fonteses toimub. Tagan efektiivse infoliikumise, varustan kontorit kõikvõi-malike ressurssidega ning suhtlen pidevalt klientide ja koostööpartneritega. Minu tööülesannete hulka kuuluvad ka igapäevased arveldused ja raamatupida-mise toetamine. Fonteses toimuvate koolituste raames abistan koolitajaid, organiseerin kõik vajaliku selleks, et koolitus leiaks aset innustavas ja mugavas keskkonnas. Kõige meeldivama osa minu päevast moodustavad Fontese kliendid – minu jaoks on oluline, et nad tun-neksid end meie juures hoituna. Meeldiv vastuvõtt koos tassi kohvi või teega on garanteeritud.

organisatsioonis, kus ta seda soovib – see on minu töine suurhetk. Tööd oskan teha ainult südamest ning mind innustavad uuendusmeelsed kolleegid ja kliendid. Püüan alati, et see millesse usun, oleks osa sellest, millega tegelen.


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Küsimused ja ettepanekud palun saata [email protected]

Palju õnne! Palju õnne! Palju õnne!

Meie hea kolleeg Kadri Sooberg oma kolmekordse õnnega. Vasakult: Lukas, Mathias ja Tobias.

Usume, et tulevaste talentide read on saanud tubli täienduse. Kadrile soovime aga jõudu ning meeskonnajuhtimise kursuse edukat jätku!

Fontese avatud programmid 2012/2013

Kui tunned huvi Fontese poolt läbi viidavate erinevate arenguprogrammide ja koolituste vastu, siis leiad selle kohta infot meie koduleheküljelt www.fontes.ee või küsi lisainfot meie konsultantidelt telefonil 627 7077.

Karjäärinõustamise programmmärts – mai 2012

Karjäärinõustamise programme oleme läbi viinud alates 2008. aastast. Sisaldab nelja töötuba ja praktikat. Sihtgrupp – juhid ja personalijuhid/-spetsialistid.

Coaching'u programmjaanuar – mai 2013

Programm toimub teist korda ja sisaldab viit töötuba ja praktikat. Osalejate sihtgrupp – personalijuhid ja juhid.

Mentorite programmseptember 2012 – märts 2013

Alustame sel sügisel oma kuuenda mentorite väljaõppeprogrammiga. Programm sisaldab viit töötuba ja praktikat ning lõpuüritust. Sihtgrupp – tippjuhid ja juhid. Võimalik on kandideerida programmi ka menteeks. Registreerumine on alanud.

Talendijuhtimise programmnovember 2012 – aprill 2013

Käesoleval aastal alustame talendijuhtimise programmiga, kuhu ooda-takse osalema ühest ettevõttest juhti koos personalijuhiga. Gruppi ootame kuni seitsme organisatsiooni esindajaid, kes soovivad luua ettevõtte jaoks strateegilist konkurentsieelist läbi talendijuhtimise põhi-mõtete rakendamise. Irja Rae, Piret Jamnese ja Margus Uudami poolt juhitavates töötubades mõeldakse ja harjutatakse teooria iga osaleva ettevõtte vajadustest lähtuvaks praktikaks.

Lisaks toimub 6. novembril 2012 Fontese V Mentorite Päev, kuhu ootame mentorlusest ja coaching'ust huvitatud inimesi.

Documents

TÄNANE TEEMA: Karjäär– · list taset omandada, treenitakse juhte põhilistes coaching'uoskustes sealhulgas coaching'uvestluse juhtimine, kontakti loomine, töötaja mugavustsoonist