KALADE õppeprogramm

TÜ loodusmuuseum 2011

Programmi autor: Külli KalameesFotod: Tiit Hunt ja Külli Kalamees

Joonised: Reet Kristian Õppeprogrammi toetas SA KIK

KALAD JA SÕÕRSUUD SÜSTEEM

Kalad on vees elavad selgroogsed loomad. Eesti

vetes elab

üle 72 kalaliiki ja 3

sõõrsuuliiki. Neist elab meres pidevalt 32 liiki ja mageveega on seotud 43 liiki.Hõimkond Selgroogsed VertebrataKlass Sõõrsuud CyclostomataKlass luukalad Osteichthyes

Luukalad -Toes luustunudSelts tuuralised

Selts lõhelisedSelts haugilisedSelts angerjalisedSelts karpkalalisedSelts sägalisedSelts tursalisedSelts ogalikulisedSelts ahvenalisedSelts meripuugilisedSelts heeringalisedSelts lestalisedSelts tuulehaugilised

Sõõrsuud Selts silmulisedJõesilm, ojasilm, merisutt

-Toes kõhrest ja sidekoest Puuduvad lõuad, esineb imilehter, maduja kehakujuga

SÕÕRSUUDJõesilmmaduja kehagaNahk sile, limane selg tume, kõht heledam, suulehterElab meres, siirdekala tuleb kudema jõgedesseVastsed elavad sünnijõe põhjas liivas (4-5 aastat). Täiskasvanud silmud laskuvad merre ja toituvad teiste kalade verest jm (imevad end ohvri külge) Liha väärtuslik, rasvarikasVäärtuslik harrastus- ja töönduspüügikala

LUUKALAD Keha kaetud enamasti soomustega. Toes enam-vähem luustunud, esinevad lõuad. Üks

lõpuseava mõlemal küljel, mida katavad lõpusekaaned. Paljudel liikidel ujupõis.

UIMED: Seljauim (ed)RinnauimedKõhuimedPärakuuimSabauimRasvauim (lõhilastel)

UIMED –luulised kiired, nahkjas kile

Uimede abil toimub liikumine, tasakaalu hoidmine, suuna muutmine.

LUUKALADE EHITUS

SELJAUIM(ED)

KALA VÄLISEHITUS JA TUNNUSED

Koostaja: Külli Kalamees-PaniJoonised Reet Kristian

RASVAUIM LÕHILASTEL

NINAMIKSUU SILM

LÕPUSED

RINNAUIMEDKÕHUUIMED

PÄRAKUUIM

KÜLJEJOON

SABAUIM

LÕHI VÄLISEHITUS

LUUKALADE EHITUS

Kalade keha katavad soomused, piki keha kulgeb küljejoon . Soomuse valem näitab kala soomuste arvu küljejoones peast sabani ning soomuste pikiridade arvu seljauimets küljejooneni ja sealt allapoole kõhuuimeni

Latika soomusevalem50 12-14/6-8 59 (62)Küljejoonel tavaliselt 50-59 soomust,Küljejoonest ülevalpool 12-14 pikirida soomuseid,

allpool 6-8.Küljejoon. Küljejoone

elundi abil tajub keha veesiseseid võnkeid

LUUKALADE EHITUS

Keha täis- ehk üldpikkus -ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (L)

Standard- ehk kehapikkus – ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni (l)

Oluline teada kalade pikkust määramisel ja kalapüügil: alammõõt paljudel määratletud püüginormatiivides Lõhe alammõõduks püügil on 60 cm (üldpikkus) ja 55 cm (kehapikkus), haugil 45 cm ja 40 cm

Kehapikkus cm (l)

Üldpikkus cm (L)

LUUKALADE EHITUS

Röövtoidulistel kaladel on suus teravad hambad (haug, lõhi, koha)

Lepiskaladel näiteks karpkalalistel (latikas, linask) on neeluhambad, mis paiknevad neeluluudel 1-3 reas. Nad toituvad põhjaloomastikust (vähikesed, karbid, hulkharjasussid ja sääsevastsed) ja planktonist.

Kalade määramisel oluline ka suu asetus – ülaseisune, otsseisune, alaseisune Latikal poolalaseisune, kohal otsseisune

Röövtoidulised kalad toituvad teistest kaladest

LUUKALADE EHITUS

Kalade siseehitus

Söögitoru, magu, sool, anaalava

maks ja sapipõis

Süda, neerud, kusepõis

Sugunääre, suguava, ujupõis

Lõpused

Mis organ kaladel puudub?

Haugi siseehitus

LUUKALADE EHITUS

Ujupõis aitab kalal liikuda üles ja alla ning püsida teatud sügavustel. Muutes ujupõie mahtu saavad kalad tõusta pinnale lähemale või sukelduda sügavamale

Veepinnalt 10 m sügavusele laskumisel väheneb ujupõie maht poole võrra

Latika ujupõis

Kalade toit

Kelle toiduks on põhjaloomastik?Kelle toiduks on põhjaloomastik?

Kelle toiduks on teised kalad?Kelle toiduks on teised kalad?

Kelle toiduks on plankton ehk 

hõljum (väikesed loomad ja 

vetikad) ?

Kelle toiduks on plankton ehk 

hõljum (väikesed loomad ja 

vetikad) ?

LestLest

LatikasLatikas

RäimRäim

Ahven Ahven 

haughaug

KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS

LuukaladSelts tuuralised Selts lõhelisedSelts haugilisedSelts angerjalisedSelts karpkalalisedSelts sägalisedSelts tursalisedSelts ogalikulisedSelts ahvenalisedSelts meripuugilisedSelts heeringalisedSelts lestalisedSelts tuulehaugilised

KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS

KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS

LuukaladSelts tuuralised -Atlandi tuurSelts lõhelised -lõhi meriforell siig meritint rääbis harjusSelts haugilised -haugSelts angerjalised - angerjasSelts karpkalalised - karpkala koger säinas särg linask

latikas tõugjas roosärgSelts sägalised - sägaSelts tursalised -tursk lutsSelts ogalikulised - ogalik madunõelSelts ahvenalised - ahven koha kiisk (ahvenlased)

emakala (emakalalased)Selts meripuugilised - merihärg merivarblane nolgusSelts heeringalised - räim kiluSelts lestalised -lest kammeljas merilestSelts tuulehaugilised - tuulehaug

KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS

ANGERJAS

LEST

LÕHI

RÄIM

MERIHÄRG

MERIVARBLANE

MADUNÕEL

EMAKALA

OGALIK

HAUG

KIISK

KOHA

LATIKAS

LINASK

SÄRG

SÄINAS

KARPKALA

LUTS

TUULEHAUG

TURSK

Kalade seltsid

MeriforellRäim LatikasSärgMerihärgLestKilu

Mis kalade hulka nad kuuluvad? Kes neist kuulub: heeringaliste hulka, lõheliste, meripuugiliste, karpkalaliste või lestaliste hulka

Kas meres või magevees?

Leidke kus need kalad põhiliselt elavad?Kas meres või magevees?Leidke kus need kalad põhiliselt elavad?Kas meres või magevees?

Latikas

Lest

Lõhi

Ahven

Särg

Viidikas

Merihärg

Koha

Kalade paljunemine

1. Kalad koevad marja. Milline kala sünnitab poegi?

Kas haug, lõhi või emakala

4. Millised kalad koevad marja sügisel ja talvel?

3. Millised kalad ehitavad pesa?

2. Millised kalad hoolitsevad oma järglaste eest?

Kas ogalik, madunõel, ahven või lest

Kas haug, ogalik või latikas?

Kas lõhi, meriforell või latikas

5. Millised kalad koevad marja kevadel?

Kas haug, meriforell või luts

Mis tunnused on olulised kalade  määramisel?

oooo

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

Mis kalaliik?

KALADE õppeprogramm

TÜ loodusmuuseum 2011

Programmi autor: Külli KalameesFotod: Tiit Hunt ja Külli Kalamees

Joonised: Reet KristianÕppeprogrammi toetas SA KIK