Tervishariduse keskus

Tegevusterapeudi õppekava

Külli Kärt

KOHANDUSED JA TOIMETULEKUSTRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE

KODUSES KESKKONNAS TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI

ÕPPEKORTERI NÄITEL

Lõputöö

Tallinn 2021

2

Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite töödest,

kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Luban Tallinna Tervishoiu

Kõrgkoolil avalikustada oma lõputöö PDF-versiooni raamatukoguprogrammis.

Lõputöö autori allkiri

/allkirjastatud digitaalselt/

/kuupäev digitaalallkirjas/

Lubatud kaitsmisele.

Juhendaja

Kristiina Didrik MSc

/allkirjastatud digitaalselt/

/kuupäev digitaalallkirjas/

3

KOKKUVÕTE

Külli Kärt (2021). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, tervishariduse keskus, tegevusterapeudi

õppekava. Kohandused ja toimetulekustrateegiad täispimeda inimese koduses keskkonnas

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri näitel. Lõputöö 47 leheküljel, 26 allikat, 51 joonist,

1 lisa 23 leheküljel.

Lõputöö eesmärk on kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada selle

näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks tema

tegevusvõime tõstmiseks.

Täispimeda inimese jaoks on koduse keskkonna kohandamine ja positiivsete

toimetulekustrateegiate kasutamine võtmetähtsusega igapäevaste tegevustega iseseisvalt

hakkama saamisel ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Pime inimene kompenseerib visuaalse

info puudumist kuulmisega, haistmisega, maitsmisega ja kompimisega. seda nii orienteerumisel

kui ka erinevate ülesannete täitmisel. Enamkasutatavad ja tähtsamad strateegiad pimeda

igapäevaelus on organiseerimisstrateegia ja esemete tähistamine taktiilsete (kombatavate)

märgistega.

Kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse tehti silmas pidades täispimeda

inimese turvalisust ja iseseisvat hakkamasaamist igapäevase eluga. Kohanduste planeerimise ja

valimise etapis konsulteeriti Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses

sotsiaaltöötajaga Janne Jervaga. Kohandused valiti tuginedes autori enda töökogemusele ja

arvestati Janne Jerva poolt antud sisendiga. Kasutusele võeti organiseerimisstrateegia, helilised

abivahendid ja taktiilsed märgised.

Valminud juhendmaterjal koosneb 5 peatükist ja sisaldab 51 fotot, mis on pildistatud töö autori

poolt. Juhendmaterjali alguses asub selle kasutamise juhis ja sisukord, mille abil saab liikuda

huvipakkuva peatükini. Juhendmaterjal on leitav veebist ja loetav ekraanilugemisprogrammiga.

4

SUMMARY

Külli Kärt (2021). Tallinn Health Care College, health education centre, occupational therapist

curriculum. Home adaptations and coping strategies for the blind on the example of Tallinn

Health Care College training apartment. Thesis on 47 pages, 26 sources, 51 photos, 1 appendix

on 23 pages.

The aim of the final thesis is to adapt the Tallinn Health Care College training apartment, and

based on it, to make a home adaptations guide for the totally blind in order to improve their

occupational performance.

Making home adaptations and using positive coping strategies are of utmost importance for a

totally blind person to remain independent in daily activities and maintain emotional well-

being. A blind person compensates for the lack of visual information by hearing, smelling,

tasting and touching. The commonly used and important strategies for blind living is the

organization strategy and marking objects tactile markings.

Adaptations in the Tallinn Healthcare College study apartment are done considering the safety

and independent management of everyday tasks by a totally blind person. In the planning and

selection phase of the adaptations, were consulted with Janne Jerva, a social worker at the

Rehabilitation Centre for the Visually Impaired. The adaptations were chosen based on the

author's own work experience and considered by Janne Jerva.

The guide material consists of 5 chapters and contains 51 photos, taken by the author of the

work. At the beginning of the guide is a guide to its use and table of contents that will help you

navigate to the chapter of interest. The guide material can be found on the web and is accessible

with a screen reader.

5

1. SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 3

SUMMARY ............................................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6

2. TEOREETILINE TAUST JA KONTSEPTSIOON ........................................................... 9

1.1. Nägemispuue ja tegevusvõime piirangud .................................................................... 9

1.2. Kohandused ja toimetulekustrateegiad ...................................................................... 11

3. METOODIKA JA TEOSTUS .......................................................................................... 14

4. KOHANDUSED JA STRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE JAOKS TALLINNA

TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕPPEKORTERI NÄITEL ...................................................... 17

4.1. Olemasolevad kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris ................ 17

4.2. Lisatud kohandused ja toimetulekustrateegiad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

õppekorteri näitel .................................................................................................................. 20

5. ARUTELU ........................................................................................................................ 41

JÄRELDUSED ......................................................................................................................... 44

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 45

LISAD:

LISA 1. JUHEND TÄISPIMEDA INIMESE KODUSE KESKKONNA KOHANDAMISEKS

6

SISSEJUHATUS

Nägemispuudega inimene on inimene, kelle nägemine on kahjustunud niivõrd, et see takistab

tema arengut, õppimist/töötamist ja igapäevaeluga toimetulekut, kasutamata kompenseerivaid

abivahendeid (Jerva, Ilgina, Kõiv, Peetsalu 2013:5). Nägemispuuded võivad olla erineva

raskusastmega, kuid raskeimal juhul puudub nägemine täiesti. Inimene on täispime, kui ta

nägemine on kahjustunud niivõrd, et ta ei näe ka valgust (Radomski 2014:105). Käesolev töö

keskendubki täispimedatele.

Nägemispuudega inimeste rehabilitatsiooniteenuste juhendmaterjalis (Jerva, et al., 2013:7)

väidab ekspertide grupp: selleks, et nägemispuudega inimene muutuks enesekindlamaks ja

iseseisvamaks, peab tähelepanu pöörama tema (tegevus)keskkonnale. Just keskkonnast

tulenevate takistuste kõrvaldamine kergendab nägemise kaotusest tingitud psühholoogilist

kriisi ja inimene saavutab oma elu üle kontrolli (Jerva, et al., 2013:7).

Inimene saab oma ümbritsevast keskkonnast infot kätte erinevate meeltega. Vassenin (2003)

jaotab meeleliselt kättesaadava info järgmiselt: 80 % infost saab kätte nägemise abil; 15%

kuulmise abil; 5% kompimise, haistmise ja maitsmise abil. Seega jääb pime inimene ilma

suurest osast informatsioonist, vähendades kontrolli selle üle, mis toimub tema ümber, mistõttu

on pimedal inimesel väga raske sotsiaalseid protsesse juhtida ja kiireid otsuseid langetada

(Jerva, et al., 2013:7; Curtin jt 2017:692).

Eluruumid, mis on kohandatud vastavalt vajadustele aitavad puudest tingitud

tegevuspiiranguga inimestel iseseisvalt toime tulla (Ühtekuuluvuspoliitika fondide … 2014:61)

ja elada kogukonnas (Curtin 2017:691). Kohandused on keskkonna muudatused, et parandada

hakkamasaamist igapäevaste toimingutega ja suurendada iseseisvust ( Keskkonna kohanduse…

2018:5) või vähendada/kaotada vajadus kõrvalabi järele (Keskkonna kohanduse…2018:5) ning

suurendada turvalisust (Radomski 2014: 702, Curtin 2017). Suur hulk puudega inimesi elab

kodudes, mis ei toeta nende tegevusvõimet ja mõjuvad iseseisvusele pärssivalt. 2020 aastal läbi

viidud uuringus selgub, et puudega inimestest vajab eluruumide kohandamist kolmandik

(Vainu 2020:80).

Uurimisprobleemiks on asjaolu, et Eestis on teave pimedate inimeste kodukohanduste ja

toimetulekustrateegiate kohta hajustatud erinevate allikate vahel, mis teeb selle kättesaamise

pimedale inimesele ja tema lähedastele keeruliseks. Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud

7

„Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistidele“ (2018) annab

juhiseid avaliku ruumi kohandamiseks ja koduse keskkonna kohandamiseks ehituslikus

valdkonnas. Juhendmaterjal “Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine” (2013)

annab juhiseid kaasava disaini kasutamiseks loodavatele ehitistele ja teenustele. Kumbki

materjal ei ole suunatud otseselt puuetega inimestele endile ega käsitle koduseks kasutamiseks

mõeldud täpsemaid toimetulekustrateegiaid. Käesolev lõputöö annab võimaluse tutvuda

täispimeda inimese koduse keskkonna kohanduste ja toimetulekustrateegiatega kompaktse

juhendmaterjali abil, mida saavad kasutada nii täispimedad inimesed ise kui ka nende lähedased

ja teised, keda teema huvitab.

Uurimistöö eesmärk on kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada selle

Näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks tema

tegevusvõime tõstmiseks.

Lõputöö ülesanded:

- Kaardistada täispimeda inimese probleemid koduses keskkonnas toimetulekul ning

leida kohandusi ja strateegiaid tema tegevusvõime tõstmiseks.

- Kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter sobivaks täispimedale inimesele

ja koostada selle näitel juhendmaterjal täispimedale inimesele sobivatest kohandustest

ja toimetulekustrateegiatest.

Antud lõputöö kuulub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishariduse keskuse tegevusterapeudi

õppekava uurimissuundade alla. Õppekorteri kohandamine aitab näitlikustada täispimedale

inimesele sobivaid kohandusi nii üliõpilastele kui kolleegidele ja kuulub seega

„Tegevusterapeudi kompetentsid ja professionaalne areng“ uurimissuuna alla. Koostatud

kirjalik juhendmaterjal liigendub tegevusteraapia õppekava rakendusuuringu „Terapeutilised

tegevused tegevusteraapias“ suuna alla kuna kujutab endast juhendit kuidas tegevusterapeut

saab õpetada pimedat inimest iseseisvalt toime tulema.

Töös kasutatavad terminid:

Kodukohandus - (ka eluruumi kohandus) - on ümberkorraldus kliendi kodus, et seal elavad

inimesed oleksid võimalikult iseseisvad oma igapäevaelu toimingutes (Keskkonna kohanduse

… 2018:5).

8

Toimetulekustrateegiad - käitumisviisid ja tegutsemise võtted probleemi lahendamiseks.

(Rannat, 2011).

Täispime (total blind) - nägemispuudega isik, kes ei näe isegi mitte valgust (Radomski, 2014:

105).

Tegevusterapeut (Occupational Therapist) - „on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist , kelle töö

on säilitada ja parendada häirunud tegevusvõimega inimeste tegevusvõimet läbi

eesmärgipäraselt valitud tegevuse“ (Tegevusterapeut, tase 6 … 2018).

Tegevusvõime (occupational performance) - „on dünaamiline suhe inimese, keskkonna ja

tegevuse vaheline, mis võimaldab rahuldavalt täita rolle ja sooritada vajalikke tähendusrikkaid

tegevusi“ (Tegevusterapeut, tase 6…2018).

9

2. TEOREETILINE TAUST JA KONTSEPTSIOON

1.1. Nägemispuue ja tegevusvõime piirangud

Nägemine on keskkonnast visuaalse informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja

kesknärvisüsteemi edastamine. Valguskiired fokusseeruvad läbi silma läätse võrkkestale, kuhu

tekib vähendatud ja ümberpööratud pilt vaadeldavast objektist. Valgusimpulss kutsub

nägemisnärvis esile närviimpulsi, mis juhitakse mööda tsentraalseid nägemisnärve ajukoore

kuklasagarasse. Mõlemast silmast saabunud info töödeldakse samas nägemiskeskuses –

seetõttu tekib kahe silma peale kokku üks pilti. Silmade paremalt poolt saadud info liigub

mööda nägemisnärvi suuraju parempoolsesse poolkerasse ja vasakult poolt saadud info liigub

vasakusse poolkerasse. (Kingissepp, 2017:191-192). Nägemine on kõige informatiivsem meel

inimeste meeltest. 75%–80% infost saab inimene just nägemise kaudu (Jerva, et al., 2013:5).

Probleemid nägemisega võivad väljenduda erinevalt: nägemisteravuse langus, vaatevälja

piiratus, vähenenud silma liikuvus, valguse ja värvi taju probleemid, kontrasti tundlikkuse

langus, topeltnägemine (Radomski 2014:105; Kulderknup 2009:46; Nägemispuudega inimeste

… 2015-2016), ruumitaju hälve, binokulaarse nägemise hälve ja akommodatsiooni (silmade

kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele) hälve (Eesti kompetentsikeskus…)

Normaalne nägemisteravus on 1,0 (seda hinnatakse paremini nägeva silma järgi) ja normaalse

vaatevälja ulatus 180 kraadi. (Eesti Pimedate…) Nägemisteravus on võime eristada objektide

vormi ja mõõtmeid (Vassenin 2003:10).

ICD-11 (The International Classificstion of Diseases) jaotab nägemispuude nägemisteravuse

järgi kuude rühma:

1) Kerge nägemispuue: nägemisteravus 0,5-0,3;

2) Mõõdukas nägemispuue: nägemisteravusega 0,3-0,1;

3) Raske nägemispuue: nägemisteravusega 0,1–0,05;

4) Nägemisteravusega 0,05 – 0,02 ja nägemisvälja ulatus 5 – 10 kraadi;

5) Praktiliselt pime: nägemisteravusega alla 0,02;

6) Täispimedad: ei erista valgust. (2021)

Sotsiaalsest vaatenurgast vaadatuna rühmitatakse väegnägijad järgmiselt:

10

1) Totaalselt pimedad (täispimedad) inimesed on inimesed, kes ei saa mingit

informatsiooni keskkonnast nägemisaistingute kaudu.

2) Praktiliselt pimedad inimesed on inimesed, kes eristavad valgust ja varju, kuid neil

puudub suunataju.

3) Sotsiaalselt pimedad inimesed on inimesed, kes liiguvad tavatingimustes ja suutelised

teksti lugema prillide või muude abivahendit abil

4) Inimesed, kes tavaprillide asemel peavad kasutama luupi, kellel on oluliselt kitsenenud

vaateväli või kellel on topeltnägemine. (Vasseni 2003:11)

Pimeda inimese tegevusvõime sõltub põhiliselt puuet kompenseerivate oskuste tasemest

(Nägemispuudega inimeste…2015-2016). Sotsiaalse toimetuleku aluseks on ümbritsevast

keskkonnast info vastuvõtmine ja selle teabe tõlgendamine. Kuna pime inimene ei saa

visuaalset infot ümbruskonnast ja seal toimuvast, võib ta tajuda, et tal puudub kontroll tema

ümber toimuva üle. Kontrolli puudumine muudab inimese ujedaks ja piirab otsuste tegemise

võimet. (Jerva, et al., 2013) Nägemispuudega inimestel on keeruline võõras keskkonnas uusi

suhteid ja tutvusi luua ja kas või kolleegilt abi küsida (Nägemispuudega inimeste…2015-2016)

Keskkonnast tulenevate takistuste kõrvaldamine parandab inimese sotsiaalseid sooritusi ja

vähendavad psühholoogilist kriisi. (Jerva, et al., 2013) Nägemispuudega inimeste

rehabilitatsiooniga tegelevad eksperdid Tallinnas väidavad, et nägemispuudega inimesel on

takistatud peaaegu kõik igapäevategevused: enese eest hoolitsemine, õppimine, töötamine ja

vaba aja veetmine. Nägemispuudega inimene on suuremal või vähemal määral sõltuv teistest

inimestest liikumisel, isiklike asjade ajamisel, poes sisseoste tehes ja paljudes muudes asjades.

(Jerva, et al., 2013:6)

Nägemispuue võib inimese tegevusi pärssida mitmel alal:

1) enesehooldus tegevused: pesemine, riietumine, oma välimuse eest hoolitsemine,

söömine, ravimite võtmine, laste eest hoolitsemine;

2) majapidamistegevused: toidu valmistamine, kodumasinate kasutamine, koristamine,

pesu pesemine, lugemine, kirjutamine, telefoni kasutamine;

3) kogukondlikud tegevused: poes ja pangas käimine;

4) vaba aja tegevused: hobid, sport, teater, jne;

5) keskkonna ligipääsetavus: ligipääs hoonetele, hoonesse sissepääs, liikumine

siseruumides;

11

6) ligipääs õpi- ja töökeskkonnale: seadmete funktsionaalne ja ergonoomiline kasutamine

(Curtin 2017:560);

7) inimeste vahelised suhted ning sotsiaalne ja vaimne heaolu (Stevelink, Malcom, Fear

2014).

1.2. Kohandused ja toimetulekustrateegiad

Toimetuleku oskuste omandamisel tuleb arvestada pimedaks jäämise aega. Väikelapsena

pimedaks jäänutel või pimedana sündinutel kulub uute oskuste omandamiseks rohkem aega ja

vilumuse saavutamiseks oluliselt rohkem harjutuskordi ja seda erinevates keskkondades.

Inimesed, kes on pimedaks jäänud eluaja jooksul ja on igapäevaoskused omandanud nägijatena

peavad samu tegevust nüüd tegema pisut teisiti. (Nägemispuudega inimeste… 2015 – 2016)

Iga inimene on isiksus ja isiksused kogevad erinevaid tundeid tehes erinevaid tegevusi või

puutudes kokku erinevate esemetega. Ka keskkonda mäletavad inimesed suuresti valitsenud

meeleolu kaudu või selle kaudu millise tunde see keskkond tekitas (Falkenberg et al. 2013:337).

Kasutatavad strateegiad sõltuvad antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast,

aga ka pimeda inimese isiksusest ja tema tahtest (Smallfield jt 2017). Teiste meelte kasutamine

- kuulmine, maitsmine, haistmine ja katsumine annab infot keskkonnast ja ülesande täitmisest

(Curtin 2017:567). Kõik kohandused ja strateegiad, mis kasutust leiavad sõltuvad igast

konkreetsest isikust, tema füüsilistest omadustest, emotsionaalsest seisundist, isiku omadustest.

Tegevus terapeut peab kohanduse pakkumisel analüüsima, kas see kohandus teeb inimese elu

mugavamaks, kas tema meeleolu muutub positiivsemaks (Falkenberg et al. 2013: 338)

Kuulmine on pimedale sama tähtis kui nägemine nägijale. Visuaalse info puudumist

kompenseeritakse osaliselt kuulmisega (Nägemispuudega inimeste …2015-2016). Võrreldes

teiste meeltega, on just kuulmine see, mille kaudu saab pime inimene kõige rohkem teavet

ümbritsevast. Pime inimene kuuleb nägijatest erinevaid helisid – on ju pimeda inimese kõrv

helide tajumiseks vaba, kuna nägijat mõjutab samal ajal ka pildiline informatsioon. Tähtis on

tajuda kogu helipilti tervikuna aga ka eristada olulisi helisid vähemolulistest (nt tänava mürast

helimajakaga foori eristamine). Mida ühtlasem on toon, seda kergem on selle eristamine teistest

toonidest. (Vassenin 2003). Kuulmise kaudu saab pime inimene keskkonnast teavet - kas ruum

on möbleeritud või mitte, kas seal on teisi inimesi või mitte. Kuulmise kaudu saab pime inimene

teada, kui uksi avati, kui vesi läheb keema, kui tass täitub veega, kui keegi klõpsab lüliteid.

(Curtin 2017:567) Kajalokatsiooni e helipeegelduse abil saab ettekujutuse ruumi suurust ja

12

üldisest kujust, suuremate takistuste ja ukseavade asukohast. Kuulmine aitab ära tunda tuttavaid

inimesi ja annab ettekujutuse äsja kohatud inimestest kui isiksusest. Kuna hääletooni on raskem

muuta kui näoilmet, siis teesklus on kerge läbi näha. (Vassenini 2003) Vahel on helide

puudumine parem, vaikses keskkonnas on parem keskenduda (Smallfield, S. jt. 2017).

Pimeda inimese maitsmine ja haistmine on teravamad, kui nägijatel. Nagu kuulmise järgi,

saab ka lõhna järgi inimesi ära tunda. Lõhn aitab orienteeruda keskkonnas - vannitoast tuleb

pesupulbrilõhn, elutoast lillelõhn. (Curtin 2017:567) Lõhn hoiatab ka kahjulike ainete eest ja

teiste ohtude eest - toidu kõrbemine või isegi tulekahju. Maitsmine ja haistmine on koduses

majapidamises äärmiselt tähtsad, sest takistavad ainetel segamini minna. (Vassenin 2003;

Curtin 2017)

Kompimine domineerib teiste meelte eest neil, kes on sündinud pimedana või vara pimedaks

jäänud. Kompimises ühilduvad temperatuuriaistingud, puuteaistingud ja valuaistingud.

(Vassenin 2003) Külmasensoreid on inimese nahas rohkem kui soojasensoreid (Kingisepp

2017) ja seetõttu tunnetab inimene ennem külma kui sooja. Kompimise tähtsamaks organiks on

käsi. Käe liikumist objektil iseloomustab kiirus, kestvus, asend, surve, pinge jne. Kompimisel

tutvutakse esmalt objektiga osade kaupa ja alles hiljem tekib terviklik ettekujutus; mõõdetakse

objekti suurust, temperatuuri, tajutakse tekstuuri ja asendit; kontrollitakse ja korrigeeritakse

korduvate tagasitulevate liigutustega saadud ettekujutust objektist (Vassenin 2003). Kompimise

abil eristatakse münte nimiväärtuste alusel, orienteerutakse riietuses (Curtin 2017).

Kompimise üheks viisiks on instrumentaalne kompimine. Selle parim näide on valge kepi

kasutamine tee ja suurte takistuste kompimisel. (Vassenin 2003) Pime õpib tegema vahet

erinevatel (teekatte)pindade vahel, mis on tähtis orienteerumisel (Curtin 2017). Valge kepiga

kompimisega kaasneb ka liikumine. Liikumise ja kompimise koostöös saab pime inimene

ettekujutuse ruumist: ruumi suurus ja kuju; mööbli asukoht ruumis; enese paiknemine ruumi ja

mööbli suhtes. Ka ruumi tajub pime kahes järgus: esmalt kompimine ja liikumine ruumis (osade

tajumine) ja siis tekib kompaktne ruumitaju. (Vassenin 2003)

Organiseerimisstrateegia on üks enamkasutatavaid ja tähtsamaid strateegiaid pimeda

igapäevaelus. Pimedad inimesed loodavad oma kodus liikumisel oma mälule. Korrastamata

kodu muudab igapäevaelu asjatult keeruliseks. Mõned lihtsad organiseerimisstrateegia

muudavad seevastu pimeda inimese igapäevaelu iseseisvamaks ja ohutumaks. (Waters 2017)

Asjade hoiustamine samadel kohtadel, väikeesemete hoiustamine märgistatud kastikeses,

13

riidekappide ja toidu kappide organiseerimine läbimõeldud ja omasel moel, päevarutiini

kehtestamine (sama toidupoe külastamine) on vaid mõned näited (Smallfield, S. jt. 2017,

Radomski, M.V. jt. 2014).

Strateegiline planeerimine on toimetulekuviis, kus inimene jaotab ulatusliku ülesande

käsitletavateks komponentideks, et siis iga komponent eraldi lahendada ja nii jõuda

tervikülesande lahenduseni (Rai jt 2019). Täispime inimene saab toiduvalmistamise kontrolli

alla hoida kui ta valmistab enne pliidi sisse lülitamist valmistab kõik asjad ette: puhastab, koorib

ja tükeldab aedviljad; tõstab välja ja kaalub vajalikud kuivained. Inimene planeerib ette

päevased toidukorrad ja võib korraga keeta kaks portsu kartuleid, millest ühe osa kasutab ära

lõunaprae juures ja teise osa õhtuks kartulisalatisse. (Jerva 2021). Riiete pesemine ja korrashoid

jaotatakse etappideks: pesu sorteerimine, pesu pesemine, (soki)paariliste leidmine ja

hoiustamine kapis, sobivate riietusesemete komplekteerimine. Kõikide etappide juures on

võimalik kasutada kohandusi või abivahendeid, et pime inimene nende ülesannetega edukalt

hakkama saaks.

Ennetav toimetulek on toimetulekuviis, kus potentsiaalsete probleemide peale mõeldakse

aegsasti ja valmistatakse nende lahenduskäigud ette. See on tekkida võivate negatiivsete

olukordade, võimalike stressorite avastamine ja ennetamine. Ettevaatusabinõude ennetav

kasutamine, et minimaliseerida kahju tervisele ja üldisele heaolule. (Rai jt 2019) Sageli näeme

pimedaid inimesi kandmas prille (ka päikeseprille). Traditsioonilises mõttes prillid nägemist ei

korrigeeri, kuid kaitsevad silma, kui õrna organit, füüsiliste vigastuste eest (näiteks metsas oksa

silma sattumise eest). (Jerva 2021). Visuaalse kontrolli puudumise tõttu on oht enese ära

põletamisel kuuma praeahjuga. Sellise vigastuse ennetamiseks kasutatakse kõrgeid

pajakindaid, mis kaitsevad käsi kogu küünarvarre ulatuses, mis on kuuma ahju läheduses.

Vältimise strateegia on toimetulekuviis, kus tugeva stressori all kannatav inimene väldib oma

puude või probleemide peale mõtlemist. See on passiivne ja distantseeritud lähenemine

stressile. Selline negatiivne strateegia on edukas vaid lühiajaliselt ja juhul, kui inimene lükkab

oma probleemiga tegelemise edasi aega, kus ta on emotsionaalselt rohkem valmis sellega

tegelema. (Rai jt 2019). Kui inimene satub suure stressori alla (nt kaotab nägemise lühikese

aja jooksul) võib ta välistada oma igapäeva tegevustest ka need asjad, millega ta tegelikult toime

tuleks (näiteks ei suuda järsku pimedaks jäänud inimene osaleda kohandatud vabaaja

tegevustes). Alles mõne aasta möödudes on ta valmis tulema rehabilitatsiooni või kohtuma

teiste sama puudega inimestega. (Jerva 2021)

14

3. METOODIKA JA TEOSTUS

Käesolev lõputöö on innovaatiline töö, mis hõlmab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri

kohandamist täispimedale inimesele ja selle põhjal kirjaliku juhendmaterjali koostamist

eelkõige pimedatele inimestele, aga ka nende lähedastele ja kõigile, kellele teemaga tutvumine

vajalik on. Konkreetse ruumi kohandamine ja selle näitel juhendmaterjali koostamine valiti,

seetõttu, et täpsed juhised ja kohandused aitavad puudega inimestel paremini strateegiaid

kasutusele võtta ning läbi kirjalike juhendite jõuavad need strateegiad laiema sihtrühmani.

Juhendmaterjal on õppematerjal, mis „kirjeldab tegevuse sooritamist või objekti kastutamise

etappe ning annab vajalikud juhised nende teostamiseks“ (Villems et al. 2015). Juhendmaterjal

kuulub tekstilise õppematerjalide hulka. Tekst on kõige levinum viis õppematerjali esitamiseks.

Võrreldes teiste õppematerjalide liikidega on tekstilise materjali muutmine lihtne ja kiire ning

materjali koostamine ei nõua spetsiifilisi vahendeid. Koos illustreeriva materjaliga on võimalik

luua mitmekülgseid juhendeid. (Tuul ja Johanson 2019) Materjalide väljatöötamisel tuleb

arvestada kasutaja vajaduste ja huvidega (Kamariah, Seletan, Atmowardoyo, Salija 2018). Eesti

Infotehnoloogia Sihtasutus e-Õppe Arenduskeskuse poolt väljaantud juhendmaterjalis „Juhend

kvaliteetse õpiobjekti loomiseks“ (2015) on välja toodud hea tekstilise õppematerjali

põhimõtted: pealkiri on lühike, täpne ja huvitekitav; parema ülevaate saamiseks jaotatakse tekst

alapealkirjade abil osadeks; tekst on keeleliselt korrektne ja lihtsasti mõistetav; tekst on

kirjutaud lugeja seisukohast, kasutades oleviku vormi ja kindlat kõneviisi; joonised

visualiseerivad tekstiliselt edastatud teavet. (Villems et al. 2015) Juhendi struktureerimine

annab panuse parema õpitulemuse saavutamiseks (Piper, Sitabkhan, Mejía, Betts 2018:4)

Käesoleva töö seoti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on

ligipääsetav paljudele huvigruppidele – tegevusterapeutidele, tegevusjuhendajatele,

sotsiaaltöötajatele jne ning töös kirjeldatud sihtgrupile. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on

olemas kaasaegne õppekorter, kus on võimalik läbi viia simulatsioonõpet. See on elutruu

õpikeskkond, mis peegeldab tegeliku töö keskkonda ja ettetulevaid olukordi (Nel 2015).

üliõpilased saavad teoreetilise teadmisi praktikas rakendada ja seeläbi oma enesekindlust tõsta

enne praktikale minemist ja klientidega kokku puutumist. Sellises turvalises kekskonnas on

vigade tegemine kontrolli all ja ei kahjusta kliente, vaid annab õppijale olulist tagasisidet.

(Presado et al. 2018)

Toimetulekustrateegiate ja kohanduste valikul peeti silmas strateegiate ja kohanduste

võimalikku laia ulatust ja teemade ringi. Autor pidas oluliseks strateegiate ja kohanduste

15

valikul, et kohandused oleksid võimalikult kergesti teostatavad koduste vahenditega ja ei

nõuaks suuri kulutusi, seega majanduslikult kättesaadav suurele osale pimedatele inimestele.

Samuti võeti arvesse õppekorteri suurust, mööbli ja kodutehnika paigutust ning teiste

õppevahendite olemasolu ja paigutust.

Strateegiate ja kohanduste väljatöötamiseks pidas töö autor kirjavahetust Nägemispuudega

Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse asutaja ja kauaaeg juhiga; kaardistas Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli õppekorteris olemas olevad kohandused, mis on loodud täispimeda inimese vajadusi

silmas pidades; koostas nimekirja vajalikest vahenditest ja võttis ühendust Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli Tervishariduse keskuse tegevusterapeudi õppekava õppejõududega. Koostöös

tegevusterapeudi õppekava õppejõududega valiti välja interneti teel tellitavad vahendid. Töö

autor viis õppekorteris sisse täiendavad kohandused ja pildistas üles kõik kohandused. Plaanis

oli teha kõik fotod Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris. Üldise olukorra tõttu riigis

(Covid-pandeemia) oli sunnitud töö autor ühe osa piltidest tegema temale kättesaadavates

keskkondades. Alternatiivsete keskkondade valikul peeti silmas, et samaväärse keskkonna

saaks tekitada ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse. Kaks fotot oli juba algselt

planeeritud teha Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses. Nendeks osutusid pildid

praeahjust ja pesumasinast. Õppekorteris olev praeahi on kohandatud ratastooli kasutajale ja ei

sobi kasutamiseks täispimedale inimesele, kuna on puutetundliku juhtpaneeliga. Seetõttu tegi

töö autor foto praeahjust ja selle kohandamisest Nägemispuudega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskuses, kasutades ahju, mis on kaubandusvõrgus laialt levinud ja sobib

kasutamiseks täispimedale inimesele. Õppekorteris puudub pesumasin. Töö autor pidas

pesumasina kohandamise näitlikustamist väga tähtsaks, sest pesumasin on tänapäeval

elementaarne kodumasin. Seetõttu kohandas ja pildistas kohanduse Nägemispuudega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskuses.

Lõputöö tulemina koostati juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna

kohandamiseks, mis illustreeriti autori tehtud fotodega.

Kohanduste sisseviimine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorterisse kooskõlastati

tegevusteraapia õppekava õppejõududega. Adekvaatsema tulemuse saavutamiseks ja

konsensuse huvides on kohandused läbi arutatud ka Nägemispuudega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskuse sotsiaaltöötaja Janne Jervaga. Arvestatud on kõrgkoolis kehtivate

nõuetega, nt täispimeda inimese joaks tehtavad kohandused ei takistada teiste puudeliikide

õpetamisel kasutatavate õppevahendite kasutamist.

16

Töö läbiv põhimõte seisneb puuetega inimeste iseseisvuse toetamises, et tagada neile võrdsed

võimalused ja parem elukvaliteet. See põhimõte seondub inimväärikuse ja inimõiguste

printsiibiga. Lisaks juhindub autor heategemise ja mittekahjustamise printsiipidest. Juhendis on

välja toodud strateegiad täispimeda inimese tegevusvõime tõstmiseks ja pakutud lahendusi

tekkida võivate ohtlike olukordade ärahoidmiseks. Autor arvestab täispimeda inimese juhendi

kasutamise mugavusega ja kättesaamise võimalustega: juhend on veebis kättesaadav, korduvalt

üle loetav ja loetav ekraanilugemisprogrammiga.

17

4. KOHANDUSED JA STRATEEGIAD TÄISPIMEDA INIMESE JAOKS

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI ÕPPEKORTERI NÄITEL

4.1. Olemasolevad kohandused Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppekorteris on mitmeid kohandusi, mis sobivad just

täispimeda inimese kodusesse keskkonda. Orienteerumist lihtsustava kohandustena on mööbel

õppekorteris paigutatud saartena, tekitades selgeid (ja sirgeid) käigukoridore. Selliselt

paigutatud mööbel aitab kaasa ruumis orienteerumisel ja vähendab pimedal inimesel enda ära

löömise ohtu (vt joonis 1)

Joonis 1. Sirged ja selged käigukoridorid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.

Orienteerumist lihtsustavad ka erinevad põrandakattematerjalid. Näiteks katab õppekorteri

magamistoa põrandat üleni vaipkate ja elutoa põrandal on PVC kate. Et vältida paokil uste vastu

põrkamist on õppekorteris magamistoale paigutatud voldikuks (vt joonis 2) ja seinakapile

lükanduksed.

18

Joonis 2. Voldikuks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.

Lahtiselt kulgevatesse elektrijuhtmetesse on kerge takerduda ja kukkuda. Seepärast on

õppekorteris elektrijuhtmed peidetud juhtmekanalitesse (joonisel märgitud numbriga 1) või

ümbritsetud juhtmetoruga (joonisel märgitud numbriga 2) (vt joonis 3).

Joonis 3. Juhtmekanaliga ja juhtmetoruga ohjeldatud elektrijuhtmed Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli õppekorteris.

1

2

19

Õppekorteri köögis on pimedale kasutamiseks elektripliit, millel on puutetundliku paneeli

asemel suured pööratavad nupud. Nupud liiguvad pööramisel astmeliselt (mitte sujuvalt), nii

on lihtne astmeid loendades jälgida temperatuuri skaalat (vt joonis 4).

Joonis 4. Kombatavate astmeliselt keeratavate nuppudega elektripliit Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli õppekorteris.

Kuivainete hoiustamiseks kasutatakse õppekorteris erineva kujuga purke ja topsikuid.

Kuivainete mõõtmiseks on olemas detsiliitrilusikate komplekt. Õppekorteris on kasutusel

laiapõhjaline kann ja laiapõhjalised tassid. Sellised nõud seisavad laual kindlamalt ja nende

ümberajamine on raskem, kui kitsa põhjaga anuma ümber ajamine (vt joonis 5).

Joonis 5. Laiapõhjaline teekann Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris.

20

4.2. Lisatud kohandused ja toimetulekustrateegiad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

õppekorteri näitel

Esemed on organiseeritud paiknema kindlates ja loogilistes kohtades. Kõik need esemed, mida

kasutatakse harva hoiustatakse raskemini ligipääsetavates (kõrgemates) kohtades. Käepärast

hoitakse asjad, mida kasutatakse igapäevaselt. Kui asja kasutamine on lõpetanud, tuleb see

panna koheselt omale kohale tagasi. Ka igas sahtlis ja riiulil on asjadel oma kindel koht.

Võtmetele, kui väikestele, kuid igapäevaselt kasutusel olevale tähtsatele esemetele kindla koha

tekitamiseks pani töö autor ukse kõrvale võtmekonksu (vt joonis 6).

Joonis 6. Konks võtmete hoiustamiseks.

Liikumise ja orienteerumise lihtsustamiseks tekitati sirged ja selged käigukoridorid ning need

käigukoridorid tuleb hoida vabad. Toolid tuleb lükata alati laua alla, kui ollakse lauast tõusnud

ja sama kehtib kogu kergmööbli kohta (serveerimislaud, taburetid, kott-toolid jms), mida

nihutatakse tihti ja kergelt. Käigukoridorid tuleb puhtana hoida ka lahtistest ustest ja

väljatõmmatud sahtlitest. Kappide uksed ja sahtlid tuleb kohe uuesti sulgeda, kui vajalik ese on

leitud.

Sama kehtib ka suurte pakkide; (nt spordi)kottide ja välisjalanõude kohta. Neid esemeid ei tohi

jätta käigukoridoridele. Välisukse juurde on pandud istumis plaadiga (joonisel tähistatud

numbriga 1) jalanõude riiul (vt joonis 7.). Jalatsiriiul on vajalik, et jalanõud ei oleks käiguteel;

istumis plaat on vajalik tasakaalu kaotamise vältimiseks. Orienteerumise hõlbustamiseks on

jalanõude riiuli ette pandud porimatt (joonisel tähistatud numbriga 2), mis tähistab ära ala, kus

vahetatakse välisjalanõude sisejalanõude vastu. Üleriiete riputamiseks on nagi, mis toetub

suurele, madalale kettale (mitte harali jalgadele, mille taha on kerge komistada).

21

Joonis 7. Istumisalusega jalanõuderiiul, porimatt, riidenagi.

Erinevad põrandakattematerjalid aitavad ruumis orienteerumisel (vaipkate magamistoas, PVC

elutoas). Väiksemad vaibad aitavad tähistada teatud kindlat kohta ruumis. Sel eesmärgil pani

töö autor kööki kraanikausi ette väikese vaiba (vt joonis 8).

Joonis 8. Vaibaga tarviliku koha tähistamine.

Vaiba serva taha on kerge takerduda ja libedal põrandakattel (PVC) on lihtne vaibale astudes

libastuda. Ohutuse tõstmiseks kleepis töö autor ühe vaiba kahepoolse vaibateibiga põranda

külge ja teise vaiba alla pani kummist vaiba võrgu (vt joonis 9).

1

2

3

22

Joonis 9. Vaiba võrgu ja kahepoolse teibi kasutamine.

Lahtiselt kulgevatesse elektrijuhtmetesse on kerge takerduda ja kukkuda. Seepärast ohjeldas

töö autor elektrijuhtmed juhtmevitsaga (vt joonis 10).

Joonis 10. Juhtmete ohjeldamine juhtmevitsadega.

Orienteerumisele aitavad kaasa ka teised, säilinud meeled. Magamistoa öökapile paigutas töö

autor kuuldavalt tiksuva kella (vt joonis 11), mis aitab kaasa orienteerumisele kuulmise abil.

Samaaegselt on antud kell ka pimedate abivahend – kella kaas on eemaldatav ning osutid ja

sihverplaat kombatavad.

3

23

Joonis 11. Kuuldavalt tiksuv kell.

Esemete märgistamiseks on mitmeid viise, näiteks taktiilne tähis (kompimisega tajutav tähis),

Braille kirjas sildid, Foxy Reader kleebistega.

Foxy Reader (vt joonis 12.) on abivahend pimedatele asjade märgistamiseks. Süsteem

võimaldab salvestada ja ülesalvestada informatsiooni kasutades pliiatsikujulist märgistajat ja

veekindlaid kleebiseid. Kleebis tuleb panna markeeritavale esemele, Foxy Readeri ots tuleb

panna vastu kodeeritud kleebist ja salvestada märgiga seotud sõnum seadmesse. Kuulamiseks

hoida seadet kleebise juures ja salvestis mängitakse ette.

Joonis 12. Foxy Reader.

Täispime inimene ei taju, kas laevalgusti põleb või mitte seepärast on lülititel märgistatud

kustuv asend taktiilse tähisega (vt joonis 13).

Joonis 13. Lülititel kustuva asendi märgistamine.

24

Kuivainete hoiustamiseks kasutatakse õppekorteris erineva kujuga purke ja topsikuid (vt joonis

14). Ühesuguse kujuga kuivainete topsikute tähistamiseks kasutas töö autor erinevaid

võimalusi: Fox Reader´i märgistega (joonisel tähistatud numbriga 1), silikoon nuppudest

moodustatud (T) täht tatra-purgil (joonisel tähistatud numbriga 2), ja täispimedale inimesele

tähenduslik kombatav kleebis (joonisel tähistatud numbriga 3).

Joonis 14. Kuivainete topsid ja nende tähistamine.

Maitseainete eristamiseks saab täispimeinimene kasutada haistmismeelt. Nõrgalt lõhnavate

maitseainete eristamiseks tähistas töö autor maitseainetopsid Foxy Readeri kleebistega (vt

joonis 15). maitseainete kasutamisel soovitab autor kallata maitseainet esmalt peopessa ja

seejärel sõrmeotsaga toidule riputada. Otse topsist maitseaineid puistates ei kontrolli nii hästi

koguseid.

Joonis 15. Maitseaine topside märgistamine Foxy Readeiga.

Kuivainete mõõtmiseks mõeldud detsiliitrilusikad pani töö autor kahanevas järjekorras

komplekti ja kinnitas juhtmevitsaga (vt joonis 16). Lusikate mahu suurused tuleb pimedal

inimesel pähe õppida (Braille kirja sildi jaoks on lusikate pind liiga väike). Täpse kuivaine

koguse saamiseks tuleb sobiva suurusega lusikale võtta kuivainet kuhjaga ja lükata kuhi

(sõrmega) tasaseks.

1 2 3

25

Joonis 16. Detsiliitri lusikad.

Toiduainete kaalumiseks on kõnelev kaal (vt. oonis 17). Kaal näitab sellele asetatud esemete

raskust grammides ja eestikeelne kõneväljund loeb tulemuse ette.

Joonis 17. Kõnelev köögikaal.

Toiduvalmistamise turvalisemaks muutmiseks saab kasutada erinevaid köögitarvikuid.

Pastapott (vt. joonis 18) on mugav kasutada nii pasta kui ka aedviljade keetmisel. Suur sõel on

ohutult eemaldatav ja kurnamise asemel saab keeduvee kraanikausi kohal sõelast välja

nõrutada.

Joonis 18. Pastapott.

26

Praadimisel on ohutum kasutada kahekordset pannilabidat (vt joonis 19), kus praetavat pala

toetatakse samaaegselt alt ja pealt.

Joonis 19. Kahekordsed pannilabidad.

Juurviljade koorimiseks on mugavam kasutada koorijat (vt joonis 20), mis on väike ja peopessa

asetatav. Võimalikult keha ligi olevad tööriistu tunnetab täispime inimene paremini.

Joonis 20. Juurviljakoorija.

Sahtlis hoiustatavatele kööginoale pani töö autor ohutuse mõttes ümber vutlari (vt joonis 21).

Joonis 21. Vutlariga nuga sahtlis.

27

Noaga hakkimise asemel saab teatud juhtudel kasutada hakkijat (vt joonis 22). Toiduainete (nt

seened, sibul) väga peenikeseks hakkimine noaga on ohtlik täispimeda inimese jaoks. Ohutum

on kasutada kinnise korpusega ja kergesti käsitletavat hakkijat.

Joonis 22. Hakkija.

Vedeliku taseme mõõtmiseks saab kasutada nivoomäärajat. Abivahend pannakse tassi küljele

rippu nii, et anduri “hargid“ on tassis sees. Vedeliku taseme tõustes anduriteni, annab

nivoomääraja helisignaaliga märku. Sama ülesannet täidab tükike korgipuud. Kui hoida kätt

tassisuu peal, kerkib kerge korgipuu koos vedeliku taseme tõusuga vastu kätt, mis annab märku

tassi täitumisest (vt joonis 23).

Joonis 23. Vedeliku taseme määramise võimalused.

Toidu valmistamisel tuleb kaaluda ja mõõta kõik vajalikud toiduained välja ning puhasta, koori

ja tükelda aedviljad enne toidu valmistama hakkamist. Autor tõi kööki libisemisvastase

28

(silikoonist) matikese (vt joonis 24), mida kasutada toidu valmistamisel tööpinnal.

Libisemisvastasel matilt on raske nõusid maha ja ümber ajada.

Joonis 24. Libisemisvastane matt.

Valminud söögi jaoks võttis töö autor kasutusele kõrgema servaga taldriku (vt joonis 25), mis

aitab vältida toidu taldrikult maha lükkamist.

Joonis 25. Kõrgema servaga taldrik.

Pimedale inimesele toitu serveerides tuleb talle teada anda, mis on taldrikul ja kus see asub

(vt joonis 26). Seda on hea teha kella numbrilauda ette kujutades (näiteks: kella ühest kuueni

on kurgi-tomati salat; kella kuuest kaheksani on keedetud tatar; kella üheteistkümnel

hakkšnitsel).

Joonis 26. Lõunasöögi tutvustamine kella numbrilaua abil.

29

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteri köögis on olemas elektripliit, millel on

puutetundliku paneeli asemel suured pööratavad nupud. Nullasendi kergemaks leidmiseks

märgistas töö autor null asendi taktiilsete märgistega (vt joonis 27). Nupud liiguvad

astmeliselt temperatuuri skaalal, selle põhjal on lihtne loendada temperatuuri suurust.

Joonis 27. Null asendi tähistamine taktiilsete märgistega elektripliidi nuppudel.

Nõudepesumasina paneelil tähistas töö autor taktiilsete märgistega kaks kõige enam

kasutatavat programmi. Üks nupp paneelil tähistab kerget (mitte väga määrdunud nõudele)

programmi ja kaks nuppu paneelil tähistab tugevamat (rasvasematele nõudele mõeldud)

programmi Lepatriinukujuline nupp keerataval nupul tähistab noole kohta (vt joonis 28). Kui

nõudepesuks kasutada kapsleid, saab vältida pesuvahendi doseerimist.

Joonis 28. Enam kasutatavate programmide märgistamine taktiilsete kleebistega

nõudepesumasina paneelil.

Praeahju paneelil tähistas töö autor nupul noole otsa ja temperatuuriskaalal enamkasutatavad

temperatuurid (100 ja 180 kraadi) taktiilsete märgistega(vt joonis 29). Kuna antud praeahjul

saab temperatuuri nuppu pöörata vaid kellaosuti liikumise suunas, siis null asendi märgistamine

pole vajalik. Null asend leidmiseks tuleb nuppu pöörata võimalikult kaugele kellaosuti

liikumisest vastupidises suunas.

30

Joonis 29. Praeahju paneelil enamkasutatavate temperatuuride ja nupu noole otsa märgistamine

taktiilsete märgistega.

Praeahju ohutuks kasutamiseks saab kasutada pikki kuumuskindlaid pajakindaid (vt joonis

30). Käed on kaetud tulekindlate kinnastega kuni küünarnukkideni - nii on enese ära põletamise

oht väikene.

Joonis 30. Pikad kuumuskindlad pajakindad.

Küpsetusaja määramiseks on hea kasutada köögitaimerit (vt joonis 31). Töö autor valis

köögitaimeri, millel on kombatav seier. Lisaks kleepis töö autor köögitaimeri numbrilaua

ümber taktiilsed märgid iga 10 minuti järel. Kella pihku haarates tunnetab välisringil olevaid

taktiilseid tähiseid ja neid loendades saab kellale keerata vajaliku ajavahemiku.

31

Joonis 31. Köögitaimer.

Lihaprae õnnestumisele aitab kaasa kõnelev lihatermomeeter (vt joonis 32). Täispime

inimene ei saa prae valmimist „silma järgi“ hinnata, selleks et aru saada, kas praad on korralikult

läbi küpsenud ja patogeensed bakterid hävinud tuleb kasutada abivahendit – kõnelevat

toidutermomeetrit. Lisaks saab seadet kasutada muude toitude temperatuuri mõõtmiseks,

näiteks rohelise ja valge tee valmistamiseks tuleb kuumutada vett 80 kraadini.

Joonis 32. Kõnelev toidutermomeeter.

Hügieeni tõttu kasutatakse vannitoas ja köögis erinevaid puhastuslappe. Et lihtsustada

puhastuslappide eristamist võeti kasutusele erineva kujuga käsnad/lapid (vt. joonis 33).

Joonis 33. Erineva kujuga küürimiskäsnad/lapid.

32

Kodukeemia pudelid märgistas tööautor Foxy Readeri kleebistega (vt. joonis 34). Erinevad

kemikaalid on tavapäraselt erinevat kujuga pudelites, kuid kuna tegu on ohtlike ainetega on

pudelite märgistamine siiski ohutuse tõstmiseks mõistlik. Ohutuse mõttes hoiustab töö autor

kodukeemia ühes karbis, millel on ka Braille kirjas peale kirjutatud karbi sisu.

Joonis 34. Kodukeemia karbi ja kemikaalide märgistamine.

Vannitoas on esemed paigutatud kindlatesse ja loogilistesse kohtadesse ning peale kasutamist

tuleb need esemed asetada tagasi oma kohale. Pimeda inimese saunalina ripub alati samas nagis.

Erineva sisuga pudelite eristamiseks on töö autor kasutusele võtnud erineva kujuga pudelid

(vt joonis 35). Suures ümaras pudelis (joonisel tähistatud numbriga 2) on šampoon ja väikeses

kandilises pudelis (joonisel tähistatud numbriga 1) on juuksepalsam. Doseerimise

hõlbustamiseks on palsami pudel pumbaga. Keha pesemiseks on töö autor kasutusele võtnud

vilditud seepi (joonisel tähistatud numbriga 3). Nii on nuustik ja seep alati koos ja pole karta

libeda seebi käest kukkumist.

Joonis 35. Erikujuliste pudelite kasutamine šampooni (2) ja palsami jaoks (1); palsami

doseerimine pumbaga (1), vilditud seep (3).

2

3

1

33

Enesehügieeniga toimetulemiseks kasutatakse kohandatud tegevusi (vt joonis 36).

Hambapastat pannakse tuubist oste suhu, mitte hambaharja harjastele. Töö autor pani

hambaharjale kummipael ümber käepideme (joonisel tähistatud numbriga 1). Kummispael

on veekindel ja kompimisel tuntav, nii eristab täispime inimene oma hambaharja teiste

pereliikmete omadest. Kreemid villis töö autor pudelitest ja tuubidest suure avausega

anumasse (joonisel märgitud numbriga 2). Suure avaga anumast on võimalik võtta sobiv kogus

kreemi ja liigne kreem anumasse tagasi panna.

Joonis 36. Hambaharja märgistamine kummipaelaga (1), suure avausega anuma kasutamine

kreemi hoiustamiseks (2).

Pesumasina paneelile kleepis töö autor taktiilsed tähised enam kaustatavad sätete

märgistamiseks (vt joonis 37). Märgistatud on pööratavate nuppude nooleotsad, kaks enam

kasutatavat temperatuuri ja kaks enam kasutatavat pesuprogrammi.

Joonis 37. Kõige enam kasutatavate pesuprogrammide ja temperatuuride tähistaine pesumasina

paneelil.

2 1

34

Pesupulbrit doseerimiseks on töö autor kasutusele võtnud (kohvi)mõõtelusika (vt joonis 38).

Lusikatäis pulbrit on paras kogus ühe masinatäie pesu pesemiseks. Lusikas võetakse pulbrit täis

ja raputatakse kuhi maha.

Joonis 38. Pesupulbri doseerimine.

Pesu sorteerimise hõlbustamiseks võttis töö autor kasutusele mitme sahtliga pesukorvi (vt

joonis 39) – heleda ja tumeda pesu jaoks erinevad sahtlid. Olemasolevale pesukorvile tekitas

autor käepärastest vahenditest vaheseina. Juba lahti riietades pannakse pesemist vajavad riided

õigesse pesukorvi sahtlisse. Autor lisas kummagi sahtli seinale kombatavad tähed H (heledad

riided) ja T (tumedad riided), et täispime inimene saaks kontrollida kummasse sahtlisse

millised riided panna. Vaheseina küljes hoiustatakse kirjaklambreid, mida kasutatakse

sokkide „paaritamisel“.

Joonis 39. Mitme sahtliga mustapesukorv.

Sokid „paaritatakse“ enne mustapesukorvi panemist (vt joonis 40) – nii saab kindel olla, et

peale pesu saab jalga panna samast paarist sokid. Sokkide „paaritamiseks“ kasutatakse

35

sokipaaritajat (joonisel märgitud numbriga 1), kirjaklambrit (joonisel märgitud numbriga 2)

või seotakse pikemad sokid (põlvikud, sukad) sõlme (joonisel tähistatud numbriga 3).

Joonis 40. Sokkide „paaritamise“ võimalused.

Pesukoti (vt joonis 41) võttis autor kasutusele ühe pesukomplekti pesemisel- nii saab kindel

olla, et peale pesu saab kanda samast komplektist aluspesu. Kotis püsib komplekt hästi koos.

Pesukotti on kasulik kasutada ka sukkade ja sukapükste pesemisel – nii ei lähe need

pesumasinas sõlme.

Joonis 41. Pesukoti kasutamine komplekti ja sukkade pesemisel.

Pesusahtli organiseerimiseks kasutab töö autor väikeste sahtlitega organiseerijat (vt joonis 42).

Igasse sahtlikesse pannakse paar sokke või sukki või komplekt pesu.

1

2

3

36

Joonis 42. Sahtli organiseerija.

Riidekapis on riided organiseeritud hooajalisuse (talveriided vs suveriided) ja värvide (sinised,

punased, mustad) järgi (vt joonis 43). Ühesuguse tegumoega (ümara kaelusega, pikkade

varrukatega) kampsunite eristamiseks õmbles töö autor kampsunitele ette erineva kujuga

nööbid - tumerohelisel kampsunil on ümmargused aukudega nööbid, helesinisel kampsunil on

ümmargused kannaga nööbid. Ka teised rohelist tooni riided tähistati ümmarguste aukudega

nööpidega. Nööbid on nähtaval kampsuni nööbisiilul (joonisel tähistatud numbriga 1),

kaunistus-elemendina pusal (joonisel tähistatud numbriga 2). Riietel, millel pole nööpe (nt T-

särk) õmbles töö autor nööbi pesemisinfo sildile (joonisel tähistatud numbriga 3). Punased

riided tähistati kandiliste nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 4), sinised riided

ümmarguste kannaga nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 5), rohelised riided

ümmarguste aukudega nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 6) ja kollased riided

lillekujuliste nööpidega (joonisel tähistatud numbriga 7).

37

Joonis 43. Riiete märgistamine värvide järgi erikujuliste nööpidega.

Töö autor lisas riidekapi seinale nööpide tähenduse legendi (vt joonis 44). Täispime inimene

saab kontrollida oma mälu, missuguse nööbiga mis värvi riided on tähistatud.

Joonis 44. Nööpide tähenduse legend.

Alternatiivina võttis autor kasutusele värvimääraja (vt joonis 45). Värvimääraja abil on

võimalik määrata värve erinevast materjalist esemetel.

Joonis 45. Värvimääraja.

1

2

3 4 5 6 7

38

Täispimedal inimesel võib olla raske riideid omavahel sobitada. Töö autor soovitab kasutada

hea maitsega lähedase inimese abi riiete komplekteerimisel. Töö autor on komplekteerinud

kolm komplekti riideid ja komplekti koos hoidmiseks kasutanud erinevaid riidepuid.

Tööle minemise riiete komplekt (vt joonis 46) koosneb seelikust, lühikese varrukaga särgist ja

kampsunist. Komplekt on riputatud mitme-võimalusega riidepuule.

Joonis 46. Tööle minemise riidekomplekt mitme võimalusega riidepuul.

Piduliku riietuse komplekt (vt joonis 47) koosneb seelikust, ümara kaelusega pluusist ja

kampsunist. Riided on riputatud kahele riidepuule, kus seeliku riidepuu riputatakse aasaga

pluuside riidepuu külge. Riietus komplekti juurde sobivad ehted on riputatud ehtekotiga sama

riidepuu külge (joonisel tähistatud numbriga 1).

Joonis 47. Pidulike riiete komplekt koos ehetega.

1

39

Vabaaja riiete komplekt (vt joonis 48) koosneb pükstest, sportlikust T-särgist, kampsunist ning

sobivas värvitoonis sokkidest ja sportlikest jalatsitest. Komplekti kuuluvad jalanõud

hoiustatakse alati riidest jalatsikotis (joonisel tähistatud numbriga 1). Pluuside ja pükste

riidepuu on üksteise külge riputatud suure kirja klambri abil (joonisel tähistatud numbriga 2).

Joonis 48. Vabaaja riiete komplekt koos sobivas toonis jalanõudega, riidepuude

komplekteerimine suure kirjaklambri abil.

Vaba aja veetmine on üks tegevusteraapia töövaldkondadest. Selle valdkonna ühe näitena on

Foxy Reader´i komplektis pakk Foxy-kaarte (vt joonis 49). Mäng koosneb 52 mängukaardist,

mis on üleni kaetud koodidega. Kood on tuvastatav Foxy Reader´i abil, mistahes kaardi punktis

ja info edastatakse diskreetselt mängijale kõrvaklappide kaudu.

Joonis 49. Foxy-Cards.

1

2

40

Õppimise või vabaaja veetmise abivahendina kasutatakse professionaalset audioraamatute

kuulamisseadet Daisyplayer Victor Reader (vt joonis 50). Seade juhendab enda kasutamist

eestikeelse hääljuhendamisega. Seade võimaldab lugeda keerulisi ja rohkelt struktureeritud

õpikuid, uurimusi ja ilukirjandust. Navigeerimisel saab hüpata vajalikule leheküljele ja lisada

järjehoidjaid. Töötab aku toitel.

Joonis 50. Daisyplayer Victor Reader.

Ema rolli täitmise üheks võimaluseks on oma lapsele tähtede õpetamine ja toetamine esmase

lugemisoskuse omandamisel. Selleks, et täispime ema saaks nägijale lapsele tähti tutvustada,

pani töö autor täheklotside ülemisse vasakusse nurka Braille kirja tähega kleebise (vt joonis

51).

Joonis 51. Braille kirjas tähekleebisega varustatud täheklotsid.

41

5. ARUTELU

Uurimistöö eesmärgiks oli kohandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorter ja koostada

selle näitel juhendmaterjal täispimeda inimese koduse keskkonna kohandamiseks.

Ümbritseva keskkonna kujundusel on täita võtmeroll täispimeda inimese iseseisval

toimetulekul, tema enesekindluse ja tegevusvõime tõusmisel ja emotsionaalsel (Jerva, et al.,

2013:7) ning vaimsel heaolul (Stevelink et al., 2014). Turvaline ja kohandatud keskkond tõstab

täispimedal inimesel iseseisvust igapäeva tegevustega toimetulemisel, vähendab

hoolduskoormust (Keskkonnakohanduse…2018:5) ja võimaldab pikemalt elada kogukonnas

(Curtin 2017: 691). Juhend kui tekstiline õppematerjal kirjeldab tegevuse sooritamist või õpetab

kasutama objekti (Villems et al. 2015) nt abivahendit või kohandatud vahendit. Tekst on kõige

levinum juhendi esitamise viis, sest teksti koostamine ei vaja spetsiifilisi vahendeid ning

materjali muutmine on kiire ja lihtne (Tuul ja Johanson 2019).

Kuna iga inimene on isiksus ja iga olukord on unikaalne, siis kasutatavad strateegiad sõltuvad

antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast (Smallfield jt 2017), aga ka pimeda

inimese isiksusest ja tema tahtest (Falkenberg et al. 2013). Toimetuleku oskuste omandamisel

tuleb arvestada pimedaks jäämise aega. Inimesed, kes on olnud pimedad sünnist saati (või

jäänud pimedaks väikelapsena) kulub uute oskuste õppimiseks rohkem aega kui täiskasvanu

eas pimedaks jäänud inimestel (Nägemispuudega inimeste… 2015-2016).

Antud juhend on sobiv kasutamiseks nii inimesele, kes on sünnist saati pime kui ka

hilispimedale, sest juhendmaterjalis on universaalsete kohanduste kõrval välja pakutud

alternatiivseid võimalusi kohanduste tegemiseks kasutades Barille kirja või Foy Readeri

kleebiseid. Kõigil inimestel peavad olema võrdsed võimalused enesemääratluseks ja õigus

osaleda oma elus, seepärast ongi kohanduste peamine eesmärk täispimeda inimese

tegevusvõime parendamine ning seeläbi tema iseseisvuse suurendamine, võrdsete võimaluste

loomine ja elukvaliteedi tõstmine.

Töö autor on täheldanud vaatluse teel isiklikus tööpraktikas Nägemispuudega Inimeste

Rehabiliteerimiskeskuses iseseisvumise positiivset mõju inimese enesetundele ja

emotsionaalsele heaolule. Kui inimene saab hakkama igapäevaste tegevustega ja suudab täita

ühiskondlikke rolle (lapsevanema, abikaasa jne) tõuseb tema enesekindlus ja iseteadvus ning

nii on ta valmis osalema oma elu kujundamises ja võtab vastutuse valikute eest.

42

Käesolev töö seoti Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on

ligipääsetav paljudele huvigruppidele – tegevusterapeutidele, tegevusjuhendajatele,

sotsiaaltöötajatele ning töös kirjeldatud sihtgrupile ja nende pereliikmetele. Töö autor katsetas

kõik kohandused ja strateegiad ise läbi ja antud reaalses keskkonnas saab strateegiate ja

kohanduste toimimist kontrollida. Koostatud kirjalik juhendmaterjal kuulub terapeutiliste

tegevused tegevusteraapias uurimissuuna alla. Õppekorteri kohandamine aitab näitlikustada

pimedale sobivaid kohandusi nii üliõpilastele kui kolleegidele ja kuulub seega tegevusterapeudi

kompetentsi ja professionaalse arengu uurimissuuna alla.

Juhendmaterjal on kergesti kättesaadav, sest on veebis leitav; materjali on võimalik korduvalt

üle lugeda ja seega läbitöötatav omas tempos; võimalik lugeda ekraanilugemisprogrammiga,

seega saab seda juhendit lugeda ka täispime inimene; pildid on illustreerivaks materjaliks ja

suunatud täispimeda inimese lähikondsetele ja temaga koos töötavatele spetsialistidele.

Juhendmaterjali pildimaterjali loomisel ja kujundamisel oli suureks abiks autori töökaaslased

ja pereliikmed. Kõige keerulisem oli riidekapi organiseerimise illustreerimiseks pildistatavat

materjali hankida. Ka siin oli suur abi töö autori pereliikmetest.

Probleemina võib välja tuua, et kõikidele inimestele ei sobi kõik kohandused, mis on välja

pakutud antud töös ja samas pole nimekiri kohandustest kaugeltki lõplik ega täiuslik. Töö autor

rõhutab, et iga (täispime) inimene on isiksus ja kõik kohandused ning strateegiad tuleb välja

valida koostöös nende kohanduste ja strateegiate kasutajaga. Samuti tuleb silmas pidada iga

inimese individuaalset õppimis- ja kohanemiskiirust, uute kohandustega harjumiseks tuleb anda

piisavalt aega.

Antud tööd raames tehtud kohandusi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorteris saab kasutada

õppetöös. Üliõpilased ja täiendkoolitusel osalejad saavad tutvuda nii juhendiga kui

kohandustega õppekorteris ja neid praktiliselt katsetada. Veebis kättesaadava juhendiga saavad

tutvuda täispimedad inimesed ja nende pereliikmed; tegevusterapeudid, tegevusjuhendajad,

sotsiaaltöötajad, ja teised spetsialistid, kes töötavad nägemispuudega inimestega oma

igapäevatöös.

Ettepanekud:

1. Kasutada täispimeda inimese jaoks tehtud kohandusi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

õppekorteris üliõpilaste ja tegevusterapeutide simulatsioonõppe eesmärgil.

43

2. Levitada veebis kättesaadavat juhendmaterjali nägemispuudega inimestele suunatud

organisatsioonide kaudu (nt Eesti Pimedate Liit).

3. Teha juhend kättesaadavaks Eesti Tegevusteraapia Liidu kodulehe kaudu

tegevusterapeutidele, kes saavad seda kasutada oma igapäevases töös.

44

JÄRELDUSED

● Täispimedal inimesel on takistatud peaaegu kõik igapäevategevuste valdkonnad: enese

eest hoolitsemine, õppimine, töötamine ja vaba aja veetmine. Kõige rohkem on

takistatud liikumine. Täispimeda inimese jaoks on koduse keskkonna kohandamine ja

positiivsete toimetulekustrateegiate kasutamine võtmetähtsusega iseseisvalt hakkama

saamisel igapäevaste tegevustega ja emotsionaalse heaolu säilitamisel. Pimeda inimese

tegevusvõime sõltub põhiliselt puuet kompenseerivate oskuste tasemest. Toimetuleku

oskuste omandamise kiirus sõltub pimedaks jäämise ajast (väikelapseeas või

täiskasvanu eas pimedaks jäänud), isiksuse omadustest ja tahtest. Kasutatavad

toimetulekustrateegiad sõltuvad antud füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest

keskkonnast, aga ka igast konkreetsest isikust, tema füüsilistest omadustest,

emotsionaalsest seisundist, isiksuse omadustest.

● Kohandused ja strateegiad valiti tuginedes autori enda töökogemusele ja

Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse sotsiaaltöötaja Janne Jerva poolt

antud sisendile. Strateegiate ja kohanduste valikul lähtuti õppekorteri materiaalsest

baasist (korteri suurus, ruumide otstarbeline jaotus, mööbli ja kodutehnika paigutus ning

teiste õppevahendite olemasolu ja paigutus). Samuti on silmas peetud kohanduste

võimalikku laia ulatust ja teemade ringi ning et kohandused oleksid võimalikult kergesti

teostatavad koduste vahenditega ja ei nõuaks suuri kulutusi, seega majanduslikult

kättesaadav suurele osale pimedatele inimestele. Antud töö seoti Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooli õppekorteriga, sest see õpikeskkond on ligipääsetav paljudele huvigruppidele

– tegevusterapeutidele, sotsiaaltöötajatele ning täispimedatele ja nende pereliikmetele.

Juhendmaterjal on kergesti kättesaadav veebis; materjali on võimalik korduvalt üle

lugeda ja seega läbitöötatav omas tempos; juhendit on võimalik lugeda

ekraanilugemisprogrammiga, seega saab seda juhendit lugeda ka täispime inimene;

pildid on illustreerivaks materjaliks ja suunatud täispimeda inimese lähikondsetele ja

temaga koos töötavatele spetsialistidele.

45

KASUTATUD KIRJANDUS

Curtin , M., Egan, M., Adas, J. (2017) Occupational Therapy for People Experiencing Illness,

Injuri or Impairment. Promoting occupation and participation. Seven Edition.

Eesti Pimedate Liit. Vaadatud 6.12.2019 https://pimedateliit.ee/info/nagemispuue/

Eesti kompetentsikeskus. Võrdsed võimalused. Nägemispuue. Vaadatud 26.03.2020

https://kompetentsikeskus.sm.ee/vordsed-voimalused/nagemispuue/

Falkenberg, V., Kotsjuba, D., Lepik, P-R., Levald, A., Lillemaa, M., Lubjak, I., Maas, H.,

Melioranski, R-H., Mikola, A., Keetsalu, K., Pukk, M., Rummel, K., Vikla, T-K., Valk, K.,

(2013) Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine. Juhendmaterjal. Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus, Eesti

Kunstiakadeemia.

ICD-11 For Mortality and morbidity statistics (Version: 05/2021). Vaadatud 20.05.2021

https://icd.who.int/browse11/l-m/en#/http://id.who.int/icd/entity/1103667651

Janne Jerva kirjavahetus Külli Kärt´iga, 30.03 2021, kirjavahetus töö autori valduses.

Jerva, J., Ilgina, O., Kõiv, A., Peetsalu, O. (2013). Nägemispuudega inimeste

rehabilitatsiooniteenused. Juhendmaterjal. Tallinn.

Kamariah, A., Selatan, S., Atmowarddoyo, H., Salija, K., (2018). Developing Authentic-based

Instructional Materials for Writing Skill. Journal of Language Teaching and Research, Vol.9,

No 3, pp.591-599, May 2018. Vaadatud 22.05 2021

file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Developing_Authentic-

based_Instructional_Materials%20(2).pdf

Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. (2018)

Sotsiaalministeerium. Vaadatud 6.12.2019

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-

editors/Abivahendid/Kohandamine/keskonna_kohandamise_abimaterjal_kohaliku_omavalitsu

se_spetsialistidele.pdf

Kingisepp, P.-H. (2017) Inimese füsioloogia. Tartu Ülikool.

46

Kulderknup, E (koostaja) (2009) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu

hindamine ja toetamine.

Kutsestandardid: tegevusterapeut, tase 6. (2018). Vaadatud 23.01.2020

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10684200

Nel, N. & Stellenberg, E. L. (2015). Nursing students’ perception of simulation as a clinical

teaching method in the Cape Town Metropole, South Africa. African Journal of Health

Professions Education, 7(2):176-179, doi:10.7196/AJHPE.363. Vaadatud 11.05.2021

https://scholar.sun.ac.za/handle/10019.1/99717

Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend. Hindamisvahendi kirjeldus

ja kasutusjuhend. Eesti Pimekurtide Tugiliit. Tallinn 2015-2016

Piper,B., Sitabkhan, Y., Mejía, J., Betts, K. (2018). Effectiveness of Teachers´Guides in the

Global South: Scripting, Learning Outcomes, and Classroom Utilization. RTI Press Publication

No. OP-0053-1805. Research Triangle Park, NC: RTI Press. DOI:

10.3768/rtipress.2018.op.0053.1805 Vaadatud 20.05.2021

https://doi.org/10.3768/rtipress.2018.op.0053.1805

Presado, M. H. C. V., Colaco, S., Rafael, H., Baixinho, C.L., Félix, I., Saraiva, C., Rebelo, I.

(2018) Learning with High Fidelity Simulation. Ciéne. Sa´udecoletiva vol.23 no.1 Rio de

Janeiro. Vaadatud 11.05.2021 https://www.scielo.br/scielo.php?pid=S1413-

1232018000100051&script=sci_arttext&tlng=en

Radomski, M. V., Lathman, C.T (2014) Occupational Therapy for Physical Dysfunction. Seven

Edition.

Rannat, M. (2011) Õppejõudude toimetulekustrateegiad emotsioonide juhtimiseks

auditooriumis. Vaadatud 20.02. 2020 http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=320

Rai,P., Rohatgi, J., Dhaliwal, U. (2019) Coping strategy in persons with low vision or blindness

– an exploratory study. Indian Journal of Ophthalmology. Vaadatud 3.03.2021

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6498927/

Smallfield, S., Berger, S., Hillman, B. Saltzgaber, P., Giger, J. Kaldenberg, J. (2017) Living

with Low Vision: Strategies Supporting Daily Activity.

47

Stevelink, S. A. M., Malcom, E. M., Fear, N., T. (2014) Visula impairment, coping strategies

and impact on daily life: qualitative study among working-age UK ex-service personnel. BMC

Public Health volume 15. Article number 1118 (2015) Vaadatud 20.05 2021

https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12889-015-2455-1

Tuul, V., Johanson, M. (2019) Tähendust loovad õppematerjalid. Diginobe. Vaadatud 5.05.

2021 https://www.diginobe.ee/post/t%C3%A4hendust-loovad-%C3%B5ppematerjalid

Vainu, V.(toim.) (2020) Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Tellija:

Sotsiaalministeerium. Vaadatud 20.05.2021 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uur

ing_som.pdf

Vassenin, A. (2003) Nägemispuudega inimesed. Puuetega Inimeste Koda. Tallinn.

Villems, A., Aluoja, L., Pilt, L., Naulainen, M.-M., Kusmin, M., Rogalevitš, V. Tokko, U.

(2015) Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. Juhend digitaalse õppematerjali autorile.

Vaadatud 5.05.2021 https://oppevara.edu.ee/kvaliteet/#helimaterjal

Waters, J. (2017) Organizationand Lighting Tips to Ensure the Safet of a Person with a Visual

Ipairment

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020. Rahandusministeerium. Vaadatud

21.01.2020 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-

2020.pdf

1

Lisa 1

JUHEND TÄISPIMEDA INIMESE KODUSE KESKKONNA KOHANDAMISEKS

Antud juhend on kätte saadav veebis, mis annab võimaluse juhendit lugeda

ekraanilugemisprogrammiga, nii saad ise juhendiga iseseisvalt tutvuda ja vajadusel korduvalt

lugeda. Juhend on jaotatud viieks peatükiks. Need on: üldised juhised, kohandused köögis,

kohandused vannitoas, kohandused garderoobis ja kohandatud vaba aja tegevused. Enne

esimest peatükki leiad sisukorra. Kui klõpsad sisukorras peatüki nimetusel jõuad kohe soovitud

peatüki algusesse. Kõik kohandused on varustatud piltidega. Pildid on varustatud allkirjadega,

mis annab esmase ettekujutuse, mis pildil on. Vajadusel palu pilte kodustel endale kirjeldada.

Kõiki pilte on võimalik suurendada, et kujutisest selgem ülevaade saada.

SISUKORD

1. ÜLDISED JUHISED 2

2. KOHANDUSED KÖÖGIS 7

3. KOHANDUSED VANNITOAS 15

4. KOHANDUSED GARDEROOBIS 19

5. KOHANDATUD VABA AJA TEGEVUSED 23

2

1. ÜLDISED JUHISED

Täispime inimene peab õppima toime tulema igapäevase eluga nägijate maailmas.

Seega:

-Andke endale aega kohanemiseks ja õppimiseks. Mõned katkised taldrikud ja tassid on

tühiseks õppemaksuks.

-Andke endale aega tegutsemiseks. Ütleb ju vanasõnagi: Aega on, asja saab!

-Andke endale aega ja võimalust teha asju, millega ise hakkama saate. Parim õpetaja on

kogemus.

Kõik muudatused ja kohandused ei sobi kõikidele, valige enda jaoks välja need

kohanduse, mis sobivad just teie perele.

Kõik muudatused, mida kodus ette võetakse, tuleb koos läbi arutada, et kõik pereliikmed

oleksid uuendustest teadlikud ja see sobiks kõikidele. Leppige kokku, mida, miks ja kuidas

tehakse. Võimalusel kaasake kogu pere kohanduste tegemise juurde.

Peitke kappidesse ja sahtlitesse ebavajalikud (nips)asjakesed, mis võivad laualt, kummutilt,

kapilt kergesti maha kukkuda. Kõikidele asjadele (ka kapiriiulitel ja sahtlites) tuleb leida nende

õige koht ja asjad peavad alati olema nendel õigetel kohtadel. Asjade otsimisele kulutatud aeg

on raisatud aeg.

Kapi ümberorganiseerimisel ära ole ise ainult juhendaja. Asjade paigutus jääb paremini meelde,

kui saad neid asju ise paigutada. Igapäevaselt kasutatavad esemed seisku käepärast, aga ikka

oma kindlal kohal.

3

Ühed väga tähtsad iga päevaselt kasutusel olevad pisikesed

esemed on võtmed. Et võtmeid oleks kerge leida on

mõistlik võtmete riputamiseks panna välisukse lähedusse

võtmekonks.

Pildil: Võtmekimp

võtmekonksu otsas.

Pildil: Kombatavad südamekujulised

kleebised laetule lülitil.

Et laevalgusti ei jääks põlema, kui kõik kodust

lahkuvad, märgista lülititel kustuv asend taktiilse

tähisega.

Kui kodus on tahveluksed, siis nende servad

võisvad olla päris teravad ja võib end ära lüüa.

Kui võimalik asenda tahveluksed lükanduste või

voldikuste vastu.

Kui vahetuse ei ole võimalik tuleb (tahvel)uksed

hoida kas pärani lahti või täiesti kinni.

Kui otsid midagi kapist või sahtlist, lükka uksed

ja sahtel kindlasti kohe kinni, kui tarvilik ese on

leitud. Pane asjad tagasi oma kohale kohe kui

oled selle kasutamise lõpetanud.

Pildil: Lükand uksed kapi ees ja

voldikuks magamistoa ees.

4

Lahtiselt kulgevad elektrijuhtmete taha on kerge

komistada. Lase juhtmed peita juhtmekarbi (1)

alla või ümbritseda juhtmetoruga (2) või

ohjeldada juhtmevitsadega (3).

Pildil: Elektrijuhtmete

ohjeldamine juhtmevitsaga.

Pildil: Must juhtmetoru ja valge

juhtmekarp.

Liikumisel võivad takistuseks olla kõrge karvaga vaibad. Kaalu kõrgete vaipade

väljavahetamist madalate vaipade vastu. Kui põrand on libe ja vaip läheb kergelt krussi

on komistamise ja kukkumise oht suur. Et vaibad paigalt ei libiseks kasuta vaibavõrku või

kleebi vaip kahepoolse vaibateibiga põranda külge kinni.

Pildil: Vaiba alla on kummine vaibavõrk.

Pildil: Vaiba kinnitamine põrandale

kahepoolse teibiga.

1

2

3

5

Koju tulles ei tohi keegi enam jäta jalanõusid

esiku vaibale laiali, vaid jalatsid tuleb tõsta

alati jalatsiriiulile. Esikus olev (pori)vaip (1)

aitab kaasa orienteerumisele ja n.ö musta

tsooni markeerimisele - esiku vaibast edasi

välisjalanõudes ei minda. Kuna pimedal

inimesel on raskem tasakaalu hoida on hea

mõte esikusse paigutada tool või muretseda

istumisplaadiga jalanõuriiul (2). Riidenagi (3)

toetagu madalale kettale – kõrgetele ja harali

asetsevate jalgade taha on kerge komistada.

Pildil: Riidenagi, mis toetub madalale

kettale, selle kõrval istumisplaadiga

jalanõuriiul, riiuli ees tume porimatt.

1

2

3

6

Oma kohale peab jääma ka mööbel. Püsiv ja tuttav

keskkond annab turvatunde ja aitab orienteerumisel.

Siiski tuleb mööblipaigutus üle vaadata, et tekitad

(võimalikult) sirged ja selged käigukoridorid.

Käigukoridorid tuleb alati tühjad hoida. Kergmööbel

(nagu näiteks toolid, taburetid, toolid, kott-toolid,

serveerimislauakesed, istumispallid jne) tuleb peale

kasutamist kohe oma kohale panna.

Samuti ei tohi jätta esikupõrandale vedelema spordi- või

ostukotte. Ka natukeseks ajaks mitte - nende otsa on

kerge komistada.

Pildil: Mööblipaigutus saartena,

sirged ja selged käigukoridorid

Pildil: Äratuskell öökapil.

Orienteerumisel saab appi võtta ka teised meeled. Kõvasti

tiksuv kell öökapil annab heliga märku, millises suunas

peab liikuma, et öökapini (ja selle kõrval asuva voodini)

jõuda.

7

2. KOHANDUSED KÖÖGIS

Vaip võib olla heaks orientiiriks ja asukohamäärajaks.

Näiteks võid köögis kraanikausi esise markeerida

madala vaibaga. (Teibituna põranda külge või

kasutades vaibavõrku.) Vaipa jala alla tunnetades saad

kindel olla, et oled jõudnud soovitud kohani.

Pildil: Väikese vaibaga kraanikausi

asukoha markeerimine.

Pildil: Vutlariga nuga köögiriistade

sahtlis.

Teravad noad võivad olla ohtlikud, kui neid

sõrmedega vaadata. Nuge saab ohutult hoiustada

noapakus. Kui hoiad teravaid nuge sahtlis, siis on

turvalisem, kui neil on katted peal. Uued noad osta

kohe katetega (Lilla vutlariga nuga sahtli keskel).

Kuid vanadele headele nugadele saab ise

kleeplindist ja kartongist sobivas suuruses katted

teha.

Pildil: Kinnise korpusega, sakilise teraga

hakkija.

Noaga hakkimise asemel saab teatud juhtudel

kasutada hakkijat. Toiduainete (nt seened, sibul)

väga peenikeseks hakkimine noaga võib olla ohtlik.

Ohutum on kasutada kinnise korpusega ja kergesti

käsitletavat hakkijat.

8

Juurviljade koorimiseks on mugavam kasutada

koorijat, mis on väike ja peopessa asetatav.

Võimalikult keha ligidal olevad tööriistu on

parem tunnetada. Koorija seljal on

sõrmusekujuline aas, kui sealt keskmine või

sõrmuse sõrm läbi pista, püsib koorija kindlalt

peopesas.

Pildil: Ümarakujuline aedvilja-koorija.

Pildil: Tangide kujuline pannilabidas.

Praadimisel on ohutum kasutada kahekordset

pannilabidat, kus praetavat pala toetatakse

samaaegselt alt ja pealt.

Võimalusel asenda pikad ja kitsad (seega kergesti

ümberminevad) nõud madalamate ja laiapõhjalistega.

Laiapõhjalised nõud on stabiilsemad ja ei lähe kergesti ümber

kui neid kogemata müksata.

Pildil: Klaasist laiapõhjaline teekann.

Vedeliku taseme mõõtmiseks saab kasutada

korgipuud (1). Kui hoida kätt tassisuu peal,

kerkib kerge korgipuu koos vedeliku

taseme tõusuga vastu kätt, mis annabki

märku tassi täitumisest.

Sama ülesannet täidab nivoomääraja (2).

Abivahend pannakse tassi küljele rippu nii,

et anduri “hargid“ on tassi sees.

Vedeliku taseme tõustes anduriteni, annab

nivoomääraja helisignaaliga märku. Seda

abivahendit on hea kasutada kuuma vee

tassi valamisel.

Pildil: tassi täituvuse määramine korgipuust

tükikesega ja vedelikunivoo määrajaga.

1 2

9

Kuivainete hoiustamiseks vali erineva

kujuga purgid ja anumad. Näiteks hoia

jahu madalas kandilises purgis,

hommikusöögi helbeid kõrges

ümmarguses purgis, kaerahelbeid aga

poepakendis.

Kui köögis on kasutusel ühesugused

kuivaine anumad saab nende eristamiseks

kasutada mitmeid viise. Näiteks kleebid

tatratopsikule silikoonnupukestest T täht;

suhkrutopsikule kleebi kergesti kombatav

(südame kujuline) kleeps.

Pildil: Kuivainekapp kuue kuivaine anumaga ja

erinevate tähistamisvõimalustega.

Kõige kindlam ja informatiivsem on purkide tähistamiseks kasutada abivahendit nimega

Foxy Reader. Abivahend on kaheosaline: kodeeritud kleebised (pildil valge punase servaga

ümmargune kleebis) ja pliiatsikujuline märgistaja.

Pildil: Abivahend Foxy

Reader, kleebised, laadija.

Foxy Reader on abivahend nägemispuudega

inimestele asjade märgistamiseks. Süsteem

võimaldab salvestada ja ülesalvestada

informatsiooni kasutades pliiatsikujulist

märgistajat ja veekindlaid kleebiseid. Kleebis

tuleb paigutada markeeritavale esemele, Foxy

Readeri ots tuleb panna vastu kodeeritud kleebist

ja salvestada märgiga seotud sõnum seadmesse.

Kuulamiseks hoida seadet kleebise juures ja

salvestis mängitakse ette.

10

Maitseaineid võid eristada lõhna järgi. Kuid

kui erinevaid maitseaineid on palju võid

maitseainetopsikud märgistada Foxy

Readeri märgistega.

Et mitte toiduvalmistamisel maitseainetega

liialdada, vala maitseainet peopessa ja siis

riputa näpuotsaga toidule. Otse topsikust

riputades ei kontrolli nii hästi maitseaine

kogust ja võib road kergesti üle maitsestada.

Pildil: Kolm maitseaine topsikut, mille

korkidel on Foxy Readeri kleebised.

Pildil: Silikoonist matike laual, mille peale

on asetatud kauss ja kuivaine purgid.

Enne kui hakkad süüa tegema, kaalu välja kõik

kuivained, mõõda välja vedelikud, puhasta ja

tükelda aedviljad.

Kasuta ettevalmistuste ajal silikoonist või

kummist matikest. Nii ei libise nõud ega

(kuivaine)topsikud maha.

Pildil: Detsiliitrilusikad

kasvavas järjekorras.

Pildil: Abivahend – kõnelev köögikaal

Kuivainete mõõtmiseks kasuta detsiliitrilusikaid.

Hea, kui kõik lusikad on suuruse järjekorras

komplektis. Lusikate mahu suurused tuleb pähe

õppida, sest Braille kirja sildi jaoks on lusikate

pind liiga väike. Täpse kuivaine koguse saamiseks

võta sobiva suurusega lusikale kuivainet kuhjaga

ja lükata kuhi (sõrmega) tasaseks.

Toiduainete kaalumiseks on võimalik kasutada

kõnelevat kaalu. Kaal näitab ainete raskust

grammides ja eestikeelne kõneväljund loeb

tulemuse ette.

11

Pildil: Taktiilsete märgiste

ja kombatava seieriga

köögitaimer.

Küpsetusaja määramiseks kasuta köögitaimerit. Vali

kombatava seieriga köögitaimeri, kleebi numbrilaua

ümber taktiilsed märgised teatud aja (nt iga 10 minuti)

järel. Kella pihku haarates tunnetad välisringil olevaid

taktiilseid tähiseid ja neid loendades saab kellale

keerata vajaliku ajavahemiku.

Kuna roa valmimist ei saa „silma järgi“

hinnata kasuta lihaprae õnnestumiseks

kõnelevat toidutermomeetrit.

Sama seadet saab kasutada muude toitude

temperatuuri mõõtmiseks, näiteks rohelise ja

valge tee valmistamiseks tuleb vett kuumutada

80 kraadini.

Pildil: Abivahend – kõnelev

toidutermomeeter.

Pildil: Elektripliit, millel on

suured kombatavad nupud,

null asendi märgistus

taktiilsete märgistega.

Võimalusel eelista kodutehnikat, millel on

puutetundliku paneeli asemel suured pööratavad

nupud. Veelgi parem, kui nupud ei liigu sujuvalt

vaid annavad „jõnksudega“ teada igast

temperatuuri muutusest.

Pliidinuppude nullasendi kergemaks leidmiseks

märgista null asend taktiilsete märgistega.

Vajadusel lisa temperatuuri skaalale taktiilsed

märgised, milliseid temperatuure kõige

sagedamini kasutate

12

Tähista praeahju nupul noole ots ja

temperatuuriskaalal kõige vajalikumad

temperatuurid. Antud praeahjul saab nuppu

keerata vaid kellaosuti liikumise suunas, siis

temperatuuriskaalal nulli tähistamine pole

vajalik – nool jääb kellaosuti liikumise

vastassuunas liigutamisel null asendisse

seisma.

Pildil: Pikad kuumuskindlad pajakindad.

Pildil: Praeahju paneelil temperatuuride

märgistamine

Praeahju ohutuks kasutamiseks kasuta pikki

kuumuskindlaid pajakindaid, nii on käed

kaetud tulekindlate kinnastega kuni

küünarnukkideni ja enda ära põletamise oht

minimaalne.

Vali toidu serveerimiseks kõrgema servaga

taldrik, mis aitab vältida toidu taldrikult maha

lükkamist.

Pildil: Lõunasöök kõrge äärega taldrikul.

13

Kui keegi pereliikmetest serveerib sulle toidu,

palu teada anda, mis on taldrikul ja kus see asub.

Seda on hea teha kella numbrilauda ette

kujutades (näiteks: kella kaheteistkümnest

kuueni on kurgi-tomati salat; kella kuuest

kaheksani keedetud tatar; kella üheteistkümnel

hakkšnitsel).

Pildil: Lõunasöögi komponentide aukoha

kirjeldamine kella numbrilaua alusel.

Pildil: Nõudepesumasina esipaneel

taktiilsete märgistega.

Pildil: Nõudepesumasina kapslid.

Kui nõude pesemine on olnud siiani

Sinu ülesanne, siis nii võiks see ka

edaspidi olla. Markeeri

nõudepesumasina paneelil

enamkasutatavad programmid ja muud

vajalikud nupud taktiilsete märgistega.

Pesuaine doseerimise asemel on

mugavam kasutada nõudepesukapsleid.

14

Hügieeni tõttu kasuta vannitoas oma ja

köögis oma puhastuslappi. Et lihtsustada

puhastuslappide eristamist kasutage

köögis ja vannitoas erineva kujuga

käsnasid/lappe.

Pildil: Tekstiilist puhastuslapp ja küürimiskäsn.

15

3. KOHANDUSED VANNITOAS

Kõige tähtsam reegel on: Kõik asjad peavad olema omal kohal! Pane iga ese kindlasse ja

loogilisse kohta. Kasutad ja paned õigesse kohta tagasi. Sinu saunalina rippugu alati samas

nagis.

Pildil: Pappkast kodukeemiaga.

Pildil: Braille kirjas silt kodukeemia

kastil.

Kogu kokku ja hoiusta kodukeemia ühes karbis. Kui valdad Braille kirja, tähista karp Braille

kirja sildiga. Erinevad kemikaalid on tavapäraselt erinevat kujuga pudelites. Kui sul on väga

hea mälu võid pudeli kuju ja siu pähe õppida. Kuid kuna tegu on ohtlike ainetega on pudelite

märgistamine siiski ohutuse tõstmiseks mõistlik. Kasuta Foxy Readerit.

Hambapasta kogust on raske doseerida. Pane

hambapastat tuubist oste suhu, mitte

hambaharja harjastele. Nii saad kindel olla, et

tarvitad paraja koguse pastat.

Kui hoiate pereliikmete hambaharju koos,

pane enda hambaharjale kummipael (1)

ümber käepideme. Kummipael on veekindel

ja kompimisel tuntav, nii eristad oma

hambaharja teiste pereliikmete omadest.

Pildil: Suure suuga anum (2) kreemi jaoks,

hambahari (1), hambapasta hoidikus.

Kreemid villi pudelitest ja tuubidest suure avausega anumasse (2). Suure avaga anumast on

mugav võtta sobiv kogus kreemi ja liigne kreem anumasse tagasi panna.

1

2

16

Pildil: Duššinurk: erineva kujuga pudelid

šampooni (2) ja palsami (1) jaoks, vilditud

seep (3).

Erineva sisuga pudelite eristamiseks kasuta

erineva kujuga pudelid. Nt suures ümaras

pudelis on šampoon (2) ja väikeses

kandilises pudelis (1) on juuksepalsam.

Doseerimise hõlbustamiseks kasuta

pumbaga pudelit.

Keha pesemiseks kasuta vilditud seepi (3).

Nii on nuustik ja seep alati koos ja pole karta

libeda seebi käest kukkumist.

Pildil: Pesumasina paneel taktiilsete märgistega.

Pesumasina paneelile kleebi taktiilsed märgised enam kaustatavad sätete märgistamiseks.

Antud juhul on märgistatud pööratavate nuppude nooleotsad, kaks enam kasutatavat

temperatuuri ja kaks enam kasutatavat pesuprogrammi.

1 2

3

17

Pesupulbrit doseerimiseks on kasuta

(kohvi)mõõtelusikat. Lusikatäis pulbrit on paras

kogus ühe masinatäie pesu pesemiseks. Võta

lusikatäis pesupulbrit ja raputa kuhi maha.

Pildil: Pesupulber karbis, mõõtelusikas.

Pildil: Tugevast papist vaheseinaga pesukorv.

Pesu sorteerimise hõlbustamiseks võta

kasutusele mitme sahtliga pesukorv – heleda ja

tumeda pesu jaoks erinevad sahtlid.

Olemasolevale pesukorvile on lihtne tekitada

käepärastest vahenditest vahesein.

Juba lahti riietades pane pesemist vajavad riided õigesse pesukorvi sahtlisse. Pesukorvi

vaheseina küljes hoiusta pisikesi kirjaklambreid, mida kasutatakse sokkide „paaritamisel“.

Pildil: Pesukorv. Pesukorvi vaheseinal kombatavad tähed T ja H.

Pane näiteks kummagi sahtli seinale kombatavad tähed H (heledad riided) ja T (tumedad

riided), et saaksid kontrollida kummasse sahtlisse millised riided panna.

18

Sokid „paaritata“ enne mustapesukorvi

panemist – nii saad kindel olla, et peale pesu

saad jalga panna samast paarist sokid.

Sokkide „paaritamiseks“ on mitmeid

võimalusi:

1) kasuta abivahendit nimetusega

sokipaaritaja,

2) edukalt saab asendab spetsiaalse

abivahendi käepäraste

kirjaklambritega,

3) pikemad sokid (põlvikud, sukad) seo

lihtsalt sõlme.

Pildil: Sokkide paaritamise erinevad viisid.

Pildil: Pikkade sokkide paaritamine

sõlmimise teel.

Pildil: pesukoti kasutamine

pesukomplekti ning sukkade/ sukapükste

pesemisel.

Kasuta pesukotti ühe pesukomplekti pesemisel-

nii saad kindel olla, et peale pesu saab kanda

samast komplektist pesu. Kotis püsib komplekt

hästi koos.

Pesukotti on kasulik kasutada ka sukkade ja

sukapükste pesemisel – nii ei lähe need

pesumasinas sõlme.

19

4. KOHANDUSED GARDEROOBIS

Riidekapis organiseeri riided hooajalisuse järgi. Paki suveks kasukad ja paksud joped

kottidesse/karpidesse/riidekirstudesse ja tee ruumi suvekleitidele. Mida vähem segajaid sul

kapis on seda kiiremini leiad otsitava eseme.

Pildil: Kaks sama lõikega

kardigani erinevate

nööpidega nööbiliistul.

Kapis olevad riided rühmita värvide järgi. Ühesuguse

tegumoega (ümara kaelusega, pikkade varrukatega)

kampsunite eristamiseks lase õmmelda kampsunitele

ette erineva kujuga nööbid. Nt tumerohelisel kampsunil

on ümmargused aukudega nööbid, helesinisel

kampsunil on ümmargused kannaga nööbid. Ka teised

rohelist tooni riided tähista ümmarguste aukudega

nööpidega.

Nööbid võivad olla kampsuni nööbisiilul

(1), kaunistus-elemendina pusal (2),

riietel, millel pole nööpe (nt T-särk) õmble

nööp pesemisinfo sildile (3).

Eri-värvi riietele lase õmmelda

erikujulised nööbid. Nt punastele riietele

lase õmmelda kandilised nööbid (4),

sinistele riietele ümmargused kannaga

nööbid (5), rohelistele riietele

ümmargused aukudega nööbid (6),

kollastele riietele lillekujulised nööbid (7).

Pildil: Kolm rohelist värvi riideeset.

Pildil: Neli erinevat värvi riideeset.

1

2

3

4 5 6 7

20

Kirjuta Braille kirjas värvide nimetused kleep-paberile.

Lase kodustel iga sõna juurde kleepida /õmmelda selle

kujuga nööp, mis tähistab seda värvi riideid. Nii saad

endale spikri. Kleebi spikker kapiukse siseküljele või

siseseinale, kus saab meelde tuletada, mis kujuga nööp

mis värvi riideid markeerib.

Pildil: Spikker nööbikujude sidumiseks riiete värviga.

Alternatiivina saab kasutada abivahendit

„värvimääraja“. Garderoobis on palju pisikesi

riideesemeid (nt sokid) kuhu nööpi õmmelda ei

saagi. Värvimääraja abil on võimalik määrata värve

erinevast materjalist esemetel u 120 erinevas

värvitoonis.

Pildil: Abivahend – värvimääraja.

Sama abivahendiga saab määrata ruumi valgustust – päevasel ajal aitab määrata akna

asukohta; annab teada, kas laevalgustus põleb või mitte. Heledast-pimedast piirkonnast

annab seade märku erineva heli kõrgusega.

Pildil: Riidekomplekt

(kontori)tööl käimiseks.

Ilma nägemata on raske otsustada, millised riided

omavahel kokku sobivad. Arvestama peab ju riideeseme

tooniga, mustriga, tegumoega, lisaks kandja isikupära.

Kasuta abi! Palu lähedasel inimesel, kellel on sinuga

sarnane maitse, komplekteerida sinu jaoks mõned

komplektid.

Näiteks (kontori)tööle minekuks on komplektis seelik,

lühikese varrukatega pluus ja kardigan.

21

Piduliku riietuse komplekti juurde saab

lisada sobiva salli või ehete komplekti. Ehete

komplekt riputa kotikesega riidepuu konksu

külge. Sama saad teha ka komplekti

kuuluvate sukkade/sukapükstega.

Pildil: Piduliku riietuse komplekt koos

ehtekotiga.

Pildil: Vabaaja riidekomplekt:

teksapüksid, sportlik pluus, jakike, sokid

ja jooksukingad.

Vaba aja riidekomplekti kuulub antud näitel

teksapüksid, sportsärk, jakike.

Sobivat värvi sokid panne pükste taskusse. Õiged

jalanõud hoiusta jalanõukotis.

22

Komplekti koos hoidmiseks võid proovida

kaubandusest leida n-n mitme võimalusega

riidepuud, kus riidepuu rõhtpuul on olemas

seelikuklambrid. Nii saad seeliku klambrite

külge riputada seeliku (või püksid), üle

rõhtpuu saab riputada (mittekortsuvast

materjalist) pluusi ja riidepuule riputada

kardigani (pintsaku, jaki vm)

Pildil: Mitme võimalusega riidepuu.

Pildil: Aasaga peamise riidepuu külge

riputatav seeliku-riidepuu.

Eraldi seeliku-riidepuu saab aasaga riputada

pluusi ja pintsaku riidepuu konksu külge.

Kui selliseid spetsiaalseid riidepuid pole

käepärast, pane suur kirjaklamber ühe riidepuu

konksu külge ja nii tekitad suurepärase aasa teise

riidepuu riputamiseks. Riidepuud on ühendatud

ja nii on lihtne komplekte kapist leida.

Pildil: Kahe riidpuu ühendamine

kirjaklambriga.

Pesusahtli organiseerimiseks kasuta väikeste

sahtlitega organiseerijat. Igasse sahtlikesse

saad panna paari sokke või sukki või

komplekti pesu.

Pildil: Sahtli organiseerija.

23

5. KOHANDATUD VABA AJA TEGEVUSED

Pildil: Foxy kaardid, Foxy Readeri pliiats ja

kõrvaklapid.

Lisaks märgistamise süsteemile on Foxy

Reader´i komplektis pakk Foxy-kaarte.

Mäng koosneb 52 mängukaardist, kaart on

üleni kaetud koodidega. Kood on tuvastatav

Foxy Reader´i abil, mistahes kaardi punktis

ja info edastatakse diskreetselt mängijale

kõrvaklappide kaudu.

Vaba aega aitab veeta Daisyplayer Victor

Reader - audioraamatute kuulamisseade.

Seade võimaldab lugeda lisaks

ilukirjandusele ka keerulisi ja rohkelt

struktureeritud õpikuid ja uurimusi.

Navigeerimisel saab hüpata vajalikule

leheküljele ja lisada järjehoidjaid. Seade

juhendab enda kasutamist eestikeelse

hääljuhendamisega.

Pildil: Abivahend – Daisyplayer Victor

Reader.

Pildil: Puidust täheklotsid, mille ülemises

vasakpoolses nurgas on täht Braille kirjas.

Lapsevanema rolli täitmise üheks

võimaluseks on oma lapsele tähtede

õpetamine ja toetamine esmase

lugemisoskuse omandamisel. Selleks kleebi

täheklotside ülemisse vasakusse nurka

Braille kirja tähega kleebis.