Toit, põllumajandus, maaelu, - agri.ee · PDF fileVäljaanne sisaldab fakte toiduainetööstuse, põllumajanduse, maa-elu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt

Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides2015

Väljaanne sisaldab fakte toiduainetööstuse, põllumajanduse, maa-elu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt 2014. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud aluseks periood alates 2008. aastast.

Andmed pärinevad põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasist, Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kasutatud algandmed Eurostati andmebaasist. Kasutatud on ka Maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllu-majandusameti ning teiste asutuste kogutud andmeid. Koostatud oktoobris 2015.

Koostanud Merike Koov Fotod: T. Koha, M. Koov, K. Mäe, K. Nurm, K. Press, K. VolmerKujundanud Hele Hanson-PenuTrükkinud AS PajoVälja andnud Maaeluministeerium

ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)

Tallinn 2015

Hea lugeja!

Oleme koondanud sellesse kogumikku valiku Maaeluministeeriumi tegevusvaldkondi iseloomustavat statistikat. Siit leiad Eesti toidu-tootmise, sh toiduainetööstuse, põllu- ja kalamajanduse kohta arv-andmeid, mis näitavad põhiliselt 2015. aasta alguseks kujunenud olukorda ning viimase seitsme aasta suundumusi.

Vaatluse all on põllumajandussaaduste ja toidukaupade välis-kaubandus, toiduainetööstuste toodangunäitajad, maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive, põllumajandustootmine, põllumajanduse ja maaelu toetused ning meie kalamajandust iseloomustavad näitajad. Oleme püüdnud esitada need andmed konkreetselt ja ülevaatlikult, täpselt ja hästi visualiseerituna. Esitatud faktide analüüsimine ja tõlgendamine jääb lugeja enda hooleks.

Uuendusena oleme seekord oma statistikakogumikku lisanud graa-fikud, mis näitavad põhiliste põllumajandussaaduste (teravili, piim, liha) tootmist elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides.

Loodame, et kogumik pakub nii vajalikku teavet kui ka mõtlemis-ainet Eesti toiduainetööstuse, toiduainete väliskaubanduse, põllu-majanduse, maaelu ning kalamajanduse arengute kohta.

Head süvenemist!Maaeluministeerium

3

Üldandmed Eesti kohta

Asukoht: Põhja-Euroopa. Ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.

Pindala: 45 339 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suuri-mad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole mais-maast.

Rahvaarv: 1 313 271 (01.01.2015); maapiirkondades elab 37% Eesti rahvastikust.

Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaa-pindala).

Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2014. a: aasta keskmine +7,0 °C (norm +5,6 °C), jaanuaris –6,4 °C, juulis +19,6 °C. Keskmine sajusumma 2014. a: 591 mm (norm 646 mm).

Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 974 820 ha (2014); katab 21,5% riigi territooriumist.

Põllukultuuride kasvupind: 625,5 tuhat ha (2015, esialgsed andmed).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus tööhõives: 3,9% (2014).

Kõigi tegevusalade SKP jooksevhindades: 19 525,3 mln eurot (2014); SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta: 15 186 eurot (2014).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus lisandväärtuses: 3,4% (2014).

Allikad: Statistikaamet (SA), Riigi Ilmateenistus

Sisukord

Üldandmed Eesti kohta 5

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus .. 8

Toiduainete tootmine .................................................... 15

Põllumajandus ja maaelu............................................... 21

Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

Põllumajanduse majandusnäitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

Mahepõllumajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

Põllumajanduse ja maaelu toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

Kalamajandus 42

Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu 46liikmesriikides

Üldandmed Eesti kohta

5

Eesti maakasutuse struktuur 2014. aastal

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel aastatel 2008–2014 (jooksevhinnas, %)

Allikas: Maa-amet, maakataster Allikas: Maaeluministeerium

Allikas: SA

51% metsamaa

31% haritav maa ja looduslik rohumaa

17% muu maa

põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine

piimteraviliveiselihasealihalamba- ja kitselihakartulmunadlinnulihaköögivilipuuvili ja marjad

2008

2008

2009

2009

2010

2010

2011

2011

2012

2012

2013 2014

20142013

0%

0%

20%

40%

1%

0,5%

1,5%

60%

2%

2,5%

80%

3%

3,5%

100%

4%

120%

4,5%

180%

200%

160%

140%

Toiduainetega isevarustamise tase Eestis aastatel 2008–2014 (%)

2,7 2,7

2,52

3,2

2,1

3,9

2

3,54

22,1

3,4

2,1

Üldandmed Eesti kohtaÜldandmed Eesti kohta

76

Märkus: KN (kombineeritud nomenklatuur) grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetama-ta loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummi-vaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 15 – loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limus-test või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärk-lisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toidu-ainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad.

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus aastatel 2008–2014 (miljon eurot)

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2014. aastal

import

eksport

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

200

400

600

800

1000

1600

1400

1200

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

17% joogid, alkohol

17% piim ja piimatooted

13% kala ja kalatooted

8% mitmesugused toidu- kaubad

7% teravili

6% tooted teraviljast, jahust

6% tooted lihast, kalast

4% liha ja subproduktid

4% toidurasvad ja -õlid

3% elusloomad

2% õliseemned ja -viljad

13% muu

Allikas: SA

1130

777

9391023

660

1264

833

1376

1008

1507 1478

11901248 1221

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2014. aastal

18% Soome

16% Läti

16% Venemaa

14% Leedu

6% Rootsi

5% Saksamaa

3% Holland

3% Taani

2% Poola

2% Saudi Araabia

15% muud riigid

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

98

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2014. aastal

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2014. aastal

22% joogid, alkohol

9% kala ja kalatooted

8% mitmesugused toidu- kaubad

6% liha ja subproduktid

6% puuviljad, marjad

6% loomasöödad

5% tooted jahust, tärklisest, piimast

5% piim ja piimatooted

4% tooted köögi- ja puuviljadest

4% kohv, tee, maitseained

4% kakao ja kakaotooted

3% köögivili, mugulad

18% muu

15% Läti

13% Leedu

11% Soome

8% Poola

8% Saksamaa

8% Holland

7% Suurbritannia

5% Rootsi

4% Taani

4% Prantsusmaa

17% muud riigid

Allikas: SA

Allikas: SA

Toiduainetööstuse eksport (miljon eurot) ja osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis (%) aastatel 2008–2014

Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140 0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

100

200

300

500

400

600

mln

eur

ot

toiduainetööstuse eksport, mln eurot

osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis, %

8,2

325,

9

286,

2

349,

6

381,

3

411

470

527

9,9

8,2

6,67,4

8,1

6,8


11

Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2008–2014

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2014. aastal

Allikas: SA

Allikas: SA Allikas: SA

55% piim ja rõõsk koor

29% juust ja kohupiim

6% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir

5% vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata; muud tooted piima- komponentidest

5% või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided

Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2008–2014

Allikas: SA

0 100 200 300

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014netokaal, tuh t

rahaline väärtus, mln eurot

271,4

282,2192,8

224,4

160,3157,2

138,5140,7

62,991,9

111127

158,2

197,6

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal

82% piim ja rõõsk koor

8% vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata; muud tooted piima- komponentidest

6% juust ja kohupiim

3% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir

1% või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided

0 50 100 200150 250

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

netokaal, tuh t

rahaline väärtus, mln eurot

112,2

182104,5

192,2

121,6190,5

119,2153,6

131,2136,3

120,598,1

123,699,8


1312

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal

Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades (miljon eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%) aastatel 2008–2014

Allikas: SA

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2014. aastal

Allikas: SA

Märkus: * – esialgsed andmed. Allikas: SA

Toiduainete tootmine


64% külmutatud kala, v.a kalafileed

20% kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad

6% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)

4% vähid, elusad ja töödeldud

3% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala

2% värske või jahutatud kala, v.a kalafileed

1% muud kalatooted

37% külmutatud kala, v.a kalafileed

20% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)

14% kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad

14% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala

8% vähid, elusad ja töödeldud

4% tooted ja konservid vähkidest

3% muud kalatooted

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0 0%

5%

10%

15%

20%

25%

200

400

600

800

1000

1400

1600

1200

mln

eur

ot

kogutoodang, mln eurot

osatähtsus töötlevas tööstuses, %

16,7

1257

1093

1115

1251

1302

1454

1488

20

15,8

13,8 13,9 14,715,9

Toiduaine ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2008–2014 (miljon eurot)


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600 muud tootedvalmis loomasöödadpuu- ja köögivilipagari- ja maka roni- tootedkala ja kalatootedjoogidliha ja liha tootedpiimatooted

311,

623

6,5

202,

2

257,

521

7,2

180

296,

421

1,6

158,

9

331,

422

3,4

167,

4

320,

5

342,

6

339,

2

227,

3

231,

5

263,

2180,

9

189,

3

202,

9

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus

1514

Piimatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

Märkused: * – esialgsed andmed; ** – või ja muud piimarasvatooted (82%-lise või ekvivalendina). Allikas: SA

Piimatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)



2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

Joogipiim 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6 87,6 90,7

Juust ja kohupiim 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6 43,8 40,5

Hapendatud piim 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1 38,8 37,3

Koor 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9 31,7 26,7

Või** 7 7,7 6 6,5 4 3,5 4,5

Lõssi pulber 0 0 4,1 0 0 0 5,5

Kokku 187,0 198,9 217,3 205,8 198,2 205,4 205,2

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0

250

200

150

100

50

või

koor

hapendatud piim

juust ja kohupiim

joogipiim

Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2014. aastal

60% sealiha

24% linnuliha

15% veiseliha

1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialihaliha

Allikas: SA


Lihatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

Märkus: * – esialgsed andmed; ** – andmeid pole avaldatud. Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

Eesti lihatoodang kokku (tapakaalus) 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8 80,7

Liha tööstustoodang 45 44,9 45,5 43,1 ** ** **

Vorsttooted 33,6 35,5 36,7 36,5 34,5 33,5 31,9

Termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted lihast

32,9 33 32,9 34,5 29,5 31,6 **

Termiliselt töödeldud tooted lihast 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1 8,9 **

Suitsulihatooted, kuivata-tud ja soolatud lihatooted 9 9,6 9,9 10,3 9,6 9,9 **

Pelmeenid ** 5,6 3,5 5,9 3,8 3,5 **

Pasteet 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 **

Lihakonservid ** 1 0,9 0,8 1 0,9 **

1716

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

Märkus: * – esialgsed andmed; ** – andmeid pole avaldatud. Allikas: SA

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

Segasööt 229,5 201,3 204,5 216,2 198,8 161,9 **

Jahu 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4 88,4 92

Pagaritooted 77,3 74,1 75,5 77 77,7 79,2 80,8

Jahust kondiitri tooted 8,7 7,1 8,4 9,5 8,1 8,7 **

Tangained 2,8 3,2 7,5 2,5 2,5 3 2,4

2008 2009 2010 2011 2012 20130

450

400

350

300

250

200

150

100

50

tangained

jahust kondiitri tooted

pagaritooted

jahu

segasööt

Kalatööstustoodang aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)

Märkus: 2014. a andmeid pole veel avaldatud. Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kalatooted (v.a konservid) 60 73,3 62,1 56,8 72,4 67,2

värske ja jahu-tatud kalaliha, kalafilee, kala-hakkliha

3,3 4,1 3,7 2,5 2,6 3,2

külmutatud kala 30,3 34,6 35,5 32,8 44 40,4

suitsukala 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3 2,3

soola-, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügavkülmutatud ja paneeritud kala

20,8 25,1 19,8 16,5 17,3 14,4

kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes

1,5 1,7 1,5 1,3 4,7 4,3

Kalakonservid 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7 3,3

Kalatööstustoodang aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)

Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 20130

80

70

60

50

40

30

20

10

suitsukalavärske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakklihakalakonservidkulinaarsed kala tooted õlis, marinaadis, kastmessoola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud, paneeritud kalakülmutatud kala

Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine

19

Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2014 (tonni)

Allikas: mahepõllumajanduse register

Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2014 (tonni)


2008 2009 2010 2011 201420132012

800

900

1000

700

600

500

400

300

200100

0

tera- ja kaunviljatooted

liha ja lihatooted

tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest

õlid

kalatooted

piimatooted

Toidugrupp 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4 156,5 203,3

Liha ja lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5 168,0 554,8

Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 702,4 678,6 919,4

Pagari-, kondiitri- ja makaronitooted 62 70,4 96 114,3 112,1 144,2 155,8

Taimeteed, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1 3,7 4,0

Tooted puu- ja köögi-viljadest, kartulist, marjadest, seentest

58,6 135,9 162,1 269 225 313,9 486,8

Õlid 2,3 6,9 8 72,7 341,7

Kalatooted 11,3 30,9 156,1 260,2

Joogid (tuh liitrit) 182,5 106,1 281,4

Muud tooted (kanepi jahu, kohv, pärm, sojatooted, võided, valmistoidud, mesi lisandiga)

0,3 6,0 42,0 45,3 63,4

Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2008–2014

Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive

Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad (v.a Tallinnaga vahetult piirnevad vallad), vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikad: SA, Maaeluministeerium

Põllumajandus ja maaelu

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000 40%

35%30%

25%

20%

15%

10%

5%

0%

kõik Eesti ettevõttedmaaettevõtted

maaettevõtete osakaal, %

2727 29 28 28 28 28

77 9

4821

279

81 9

0921

931

100

216

28 6

50

103

833

29 3

11

108

884

30 2

20

112

760

113

765

31 6

21

32 1

35


2120

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tööjõud, tuhat 205,4 200,8 201,8 208,6 200,6 200,3 202,6

hõivatud, tuhat 193,9 175,7 171,2 185,2 182,7 186,9 189,6

töötud, tuhat 11,5 25,1 30,6 23,4 17,9 13,4 13

15–74-aastased kokku, tuhat 325,0 326,0 325,3 324,0 315,7 313,2 311,1

Tööjõus osalemise määr, % 63,2 61,6 62,0 64,4 63,5 64,0 65,1

Tööhõive määr, % 59,7 53,9 52,6 57,2 57,9 59,7 60,9

Töötuse määr, % 5,6 12,5 15,2 11,2 8,9 6,7 6,4

Tööhõive maaasulates aastatel 2008–2014

Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnad, vallasisesed linnad ja alevid, mida loetakse linnalisteks asulateks).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palga töötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereette-võttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvas tikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvas tikus.Töötuse määr (tööpuuduse määr) – töötute osatähtsus tööjõus.Allikas: SA

Tööhõive ja töötus maaasulates aastatel 2008–2014

Allikas: SA


20092008 2010 2011 2012 2013 2014

160165170175

180185

190

195

200

tuha

t

155 0%

10%

20%

40%

30%

50%

60%

70%

hõivatud, tuhat tööhõive määr, %

töötuse määr, %

60

613 15

11 9 7 6

54 5357 58 60 61

185

183 18

7

190

171

176

194

Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA

Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maaasulates aastatel 2008–2014 (tuhat hõivatut)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%70%

80%

90%

100%

tertsiaar-sektor

sekundaar-sektor

primaar-sektor

107

6621

103

5418

9953

19

105

5822

104

5821

107

111

58 59

21 20


2322

Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2008–2014

Põllumajandussaaduste toodangu väärtuseline struktuur aastatel 2008–2014 (%)

Põllumajanduse majandusnäitajad

Allikas: SA

Allikas: SA, Maaeluministeerium

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)

405 300 413 567 627 584 599

osatähtsus lisandväärtuses (%)

2,8 2,4 3,3 4 4,1 3,5 3,4

Hõivatud põllu-majanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat)

25,5 24 23,9 26,6 27,6 26,5 24,1

osatähtsus tööhõives (%) 3,9 4 4,2 4,4 4,5 4,3 3,9

Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)

17,3 17,4 17,2 19,3 19,3 17,7 16,2

osatähtsus tööhõives (%) 2,6 2,9 3 3,2 3,1 2,8 2,6

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%20%

30%40%50%60%70%80%90%

100% muu põllumajan dus-toodanglinnudpuu- ja köögivilikartulveisedõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim

3115

1310

7

2616

1410

8

2918

117

9

2917

129

9

25 30 31

26 18 22

11 11 11

10 9 9

10 8 8

Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2010 ja 2013 (%)

Kasutatava põllumajandusmaa jaotus põllumajandusmaa suurusklasside järgi 2013. aastal (tuhat hektarit)

Allikas: SA

Allikas: SA

2010 2010 2010 2010 2010

< 10 ha 10 – < 100 ha 100 – < 500 ha 500 – < 1000 ha

majapidamised, %

≥ 1000 ha

2013 2013 2013 2013 20130%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

põllumajandusmaa, %

38

7 8

1 1 1 1

37

54 53

5 5

22 22

31 32

18 17

24 25

5%

22%

32%

17%

24%

< 10 ha

10 – < 100 ha

100 – < 500 ha

500 – < 1000 ha

≥ 1000 ha

Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu

2524

Taimekasvatus

Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2008–2014 (hektarit)

Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllumajandus-tootmises kasutatav ning heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa. 2013. ja 2014. aasta näitaja „Kasutatav põllumajandusmaa kokku“ hõlmab ka jõulukuusekasvatust.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatata-vate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puu-koolid, maasika kasvupind on arvestatud põllumaa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kasutatav põllu-majandusmaa kokku

914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907

Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100

Viljapuu- ja marjaaiad 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266

Looduslik (püsi)rohumaa 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605

Põllumajan-dustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllu-majandus- ja keskkonna-tingimustes

91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096 108 421

Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2008–2014 (tuhat hektarit)

Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2015. aastal

Allikas: SA

Märkus: esialgsed andmed. Allikas: SA

56% teravili

26% söödakultuurid

12% tehnilised kultuurid

5% kaunvili

1% kartul

0,5% avamaaköögivili

2008 2009 2010 2011 2012 201420130

200

400

600

800

1000

1200 viljapuu- ja marjaaiadpõllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimusteslooduslik (püsi-)rohumaapõllumaa


2726

Teravilja kasvupinna struktuur 2015. aastal

Märkus: esialgsed andmed. Allikas: SA


Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2008–2015 (tuhat hektarit)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2015*2014

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

48% nisu

38% oder

7% kaer

4% rukis

1% segavili

2% muu

nisu

oder

kaer

rukis

Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2012–2014

Kultu

ur20

1220

1320

14

kasv

upin

d(tu

h ha

)sa

agi k

ogus

(tuh

t)sa

agik

us(k

g/ha

)ka

svup

ind

(tuh

ha)

saag

i kog

us(tu

h t)

saag

ikus

(kg/

ha)

kasv

upin

d(tu

h ha

)sa

agi k

ogus

(tuh

t)sa

agik

us(k

g/ha

)

Tera

vili

ko

kku,

sh

290,

599

1,2

3 41

231

1,0

975,

53

136

332,

912

21,6

3 66

9

ruki

s16

,957

,13

381

11,5

21,9

1 90

615

,449

,63

211

talin

isu

63,5

296,

24

662

44,9

137,

83

073

8134

7,8

4 29

5

suvi

nisu

60,8

188,

53

102

79,3

269,

03

392

73,4

267,

73

648

kaer

31,7

78,4

2 47

134

,885

,32

453

27,3

652

384

oder

109,

034

1,2

3 13

113

3,0

440,

93

314

125,

845

8,1

3 64

1

Kaun

vili

11,0

12,9

1 17

913

,631

,42

315

19,1

39,5

2 07

0

Raps

ja rü

ps87

,215

7,8

1 81

186

,117

4,0

2 02

180

166,

22

078

Kartu

l7,

613

8,9

18 2

176,

612

7,7

19 2

456,

411

7,3

18 4

72

Avam

aa-

köög

ivili

2,9

53,8

18 3

892,

867

,423

951

2,9

55,5

19 1

88

Sööd

a-

kultu

urid

168,

926

01,3

15 5

0116

8,9

2246

,213

483

166,

122

02,9

13 2

62

Põllu

kultu

urid

ko

kku

568,

8

59

0,2

608,

4

Allikas: SA


2928

Allikas: SA

Allikas: SA

Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2008–2014 (kg/ha)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

2000

1500

1000

500

2500

3000

3500

4000

4500

5000

talinisu

suvinisu

suvioder

talioder

rukis

kaer

Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastas aastatel 2008–2014 (kilogrammi)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

100200300

400500600

1000

800

900

700 teravili

kartul

köögivili

Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2008–2014

Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2008–2014 (tuhat)

Loomakasvatus

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Liha eluskaalus, tuhat tonni 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5 117,1 118,5

Liha tapakaalus, tuhat tonni 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8 80,7

Piim, tuhat tonni 694,2 671 676 693 721,2 772 805,2

Munad, mln tk 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 189,9 199,4

Vill füüsilises kaalus, tonni 151,1 134 154,2 125,7 138 166,8 134,3

Mesi, tonni 501 575 681,5 693,8 957 978,7 1154,8

Allikas: SA

Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

50

100

150

200

250

350

300

400

sead

veised kokku

piima lehmad

lambad ja kitsed


3130

Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2008–2014

Allikas: SA

Piima kokkuostu andmed aastatel 2008–2014

Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

100200300

400500600700800900 9000

010002000

300040005000

600070008000

piimatoodang, tuhat tonni

piimalehmade arv, tuhat

keskmine piimatoodang lehma kohta, kg

tuha

t leh

ma;

tuha

t ton

ni

kg le

hma

koht

a

6781

694

100 67

197

671

97

693

96

721

97

772

98

805

96

6838 7021 7168 7526 7990 8233

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Piim naturaal-kaalus, tuhat tonni 605,9 612,3 621,1 642,3 649,1 688,8 730

sh eliitsordi piim, tuhat tonni

318,6 326,3 379,9 387,8 407,3 454,8 542,1

sh kõrgema sordi piim, tuhat tonni

265,3 275,2 227,2 245,6 228 221,6 181,9

sh esimese sordi piim, tuhat tonni

19,6 8,8 12 6,8 11,9 10,9 4,9

Rasvasisaldus, % 4 4,1 4,1 4 4 4 4

Valgusisaldus, % 3,3 3,4 3,3 3,4 3,4 3,4 3,4

Keskmine hind, eurot/tonn 296,42 210,08 277,13 322,73 299,97 338,11 327,98

Tööstustele realiseeritud piima kvaliteet aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 201420130

200

100

300

400

600

500

700

800

esimese sordi piimkõrgema sordi piimeliitsordi piim

Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2008–2014 (%)

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

300 ja rohkem lehma

100–299 lehma

50–99 lehma

10–49 lehma

3–9 lehma

1–2 lehma

6716

11

6517

11

6317

12

6018

13

58 56 55

19 19 18

13 14 14


3332

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti aastatel 2008–2014 (%)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

1–2 lehma

3–9 lehma

10–49 lehma

50–99 lehma

100–299 lehma

300 ja rohkem lehma

24 24 21 22 21 20 21

49 50 54 55 58 61 61

Tapaloomade ja lindude eluskaal aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

lambad ja kitsed

veised

linnud

sead

0

20

40

60

100

80

120

140

64,3

18,2

27

64,1

20,5

26,8

63,7

24,4

22,1

69,9

2324

,2

67,9

68,8

67,7

23,2

21,7

26,8

22,8 25

22,5

Lihatoodang aastatel 2008–2014 (tapakaalus, tuhat tonni)

Allikas: SA

lamba- ja kitseliha

veiseliha

linnuliha

sealiha

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

10

30

20

40

50

60

70

80

90

Allikas: SA

Munatoodang põllumajandusettevõtetes aastatel 2008–2014

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

200

250

mln

tükk

i

tk k

ana

koht

a

295

280

300

270

260

250

240

230

150

100

50

0

munatoodang, mln tükki

keskmine munatoodang kana kohta, tükki

146,

5

173,

3

181,

9

183,

8

179,

5

189,

9

199,

4

290

281 283288

279

291288


3534

Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastas aastatel 2008–2014

piim, kg

munad, tk

liha, kg

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

600

700

500

400

300

200

100

Allikas: SA

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2008–2014


Mahepõllumajandus

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

160

180

1600

1800

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

140

120

100

80

60

40

20

0

mahepõllumajandusmaa, tuh ha

mahetootjate arv

tuha

t ha

toot

jate

arv

87,3

102,

8

121,

8

134,

1

144,

1

153,

4

158,

1

1245 12781356

1431 1478 1553 1542

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2014. aastal


55% püsirohumaa

19% söödakultuurid

18% teravili

3% tehnilised kultuurid

2% kaunvili

1% viljapuu- ja marjaaiad

2% muud kultuurid

Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2014


2011 2012 2013 2014

Veised, sh 28 701 31 431 35 582 37 491

lüpsilehmad 3 255 2 937 2 609 2 138

lihaveise ammlehmad 7 734 9 532 10 882 12 217

Lambad 46 496 48 314 47 566 50 545

Kitsed 940 1 108 1 245 1 431

Hobused 1 987 2 068 2 136 2 121

Sead 1 327 1 139 890 1 475

Kodulinnud, sh 12 864 30 648 28 582 42 107

munakanad 7 759 9 051 16 820 16 476

Küülikud 1 208 436 1 524 2 180

Mesilased (perede arv) 632 864 1 510 1 737


3736

Põllumajanduse ja maaelu toetused

Toetused põllumajandustootjatele ja töötlejatele ning maaelu arenguks aastatel 2007–2014 (miljon eurot)

Märkused: 2008–2014 makstud toetused vastava aasta 31. detsembri seisuga; 2015. a – eelarve.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I sammas sisaldab otse-toetusi ja turukorraldusmeetmeid.ÜPP II sammas sisaldab maaelu arengukava raames antavaid toetusi.Riiklikud toetused sisaldavad põllumajandustootja asendusteenuse, kindlus-tuse, praktika, turuarenduse, ohtliku taimekahjustaja, aretuse, hukkunud loo-made kõrvaldamise ja hävitamise toetust.Kütuseaktsiisi maksusoodustus on hinnanguline väärtus, kus hinnangu aluseks on põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmine kütusekulu ekspert-hinnangu järgi. Maksusoodustus on põllumajanduses hinnanguliselt kasutatud diislikütuse koguse tavaaktsiisi ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära vahe. SA avaldab esialgsed andmed 2015. a kohta jaanuaris 2016, seetõttu on 2015. a maksu soodustuse hinnanguline väärtus sama kui 2014. a.Allikas: Maaeluministeerium

riiklikud toetused

kütuse-aktsiisi maksu-soodustus

ÜPP II sammas

ÜPP I sammas

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150

50

100

150

200

250

300

350

102,

53,

9

93,1

3,4

111,

93,

7

120,

53,

1

138,

23,

6

137,

2

112,

4

141,

7

4,4

4,2

4,1

104,

624

,9

112,

926

,3

125,

624

,5

152,

124

,8

166,

922

,4

130

23,5

145,

2

124,

9

24,9

24,9

Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused/üleminekutoetused aastatel 2008–2015 (miljon eurot)

Märkus: 2015. a – eelarves planeeritud.Allikas: Maaeluministeerium

EL eelarve

Eesti eelarve

2008 2009 2010 2011 2012 2014 201520130

20

40

60

80

100

120

140

49,9

51

28,7

61

34,5

72

35,8

81

28,7

91

30,7

110

114

101

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 30.09.2015

Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine;IV telg – LEADER (kohaliku tasandi koostöö);V telg – tehniline abi.Allikas: Maaeluministeerium

I telg II telg III telg IV telg V telg0

50

100

150200250300

350400

0%

20%

40%

80%

60%

100%m

ln e

urot

määratud, mln eurot

välja makstud, mln eurot

täitmise % välja-maksete järgi

380,

434

3,7

347,

434

2,1

139,

511

5,2

92,7

84,7

47,8

38

97,4 100 98,9 99,7 99,8


3938

PrioriteetAvalik sektor

Avalik sektor kokku, eurot

EAFRD osaluse määr, %

EAFRD summa, eurot

Prioriteet 2. Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvor-mide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsa-de säästva majandamise edendamine

283 524 000 82,3 233 284 000

Prioriteet 3. Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses

105 025 000 87,7 92 073 950

Prioriteet 4. Põllumajanduse ja metsan-dusega seotud ökosüsteemide ennista-mine, säilitamine ja parandamine

365 563 000 78,5 287 001 500

Prioriteet 5. Ressursitõhususe eden-damine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris

23 780 000 86,2 20 489 000

Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vae-suse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine

176 000 000 92,3 162 410 000

Tehniline abi 38 913 513 72,2 28 083 108

Kokku 992 805 513 82,9 823 341 558

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahastamiskava prioriteetide kaupa

Märkus: EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.Allikas: Maaeluministeerium

Allikas: Maaeluministeerium

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahaliste vahendite kasutamine prioriteetide kaupa seisuga 30.09.2015

Prioriteet 2 Prioriteet 3 Prioriteet 4 Prioriteet 5 Prioriteet 6 Tehniline abi

05

101520253035

0%

2%

4%

8%

10%

6%

määratud, mln eurot

välja makstud, mln eurot

täitmise % väljamaksete järgi

27,7

4,5 0,3

4,7

29,3

28,6

28,7

7,7 3,69,7

4,3

7,8

4,4

9,1

0 0

MeedeAvalik sektor

Avalik sektor kokku, eurot

EAFRD osaluse määr, %

EAFRD summa, eurot

Meede 1. Teadmussiire ja teavitus 12 000 000 89,0 10 680 000

Meede 2. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused

8 600 000 85,9 7 385 000

Meede 3. Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine

1 000 000 84,0 840 000

Meede 4. Investeeringud materiaalsesse varasse 289 500 000 84,5 244 755 000

Meede 6. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng 122 124 000 85,4 104 249 000

Meede 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse arendamiseks

10 000 000 86,5 8 650 000

Meede 9. Tootjarühmade loomine 6 000 000 89,0 5 340 000

Meede 10. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede 244 927 000 79,4 194 378 500

Meede 11. Mahepõllumajandus 77 700 000 76,4 59 400 000

Meede 12. Natura 2000 toetused 32 666 000 75,0 24 499 500

Meede 14. Loomade heaolu 40 675 000 92,0 37 438 450

Meede 16. Koostöö 18 700 000 89,0 16 643 000

Meede 19. Kogukonna juhitud kohalik areng (LEADER) 90 000 000 90,0 81 000 000

Meede 20. Tehniline abi 38 913 513 72,2 28 083 108

Kokku 992 805 513 82,9 823 341 558

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahastamiskava meetmete kaupa

Märkus: EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.Allikas: Maaeluministeerium


40

Kutseline kalapüük aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)

Kutselise kalapüügi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal

Kalamajandus

Märkused: arvestatud on toorkala.Allikad: Maaeluministeerium, SA

Allikad: Maaeluministeerium, SA

65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega

16% ookeanipüük

15% rannapüük Läänemerel

4% siseveepüük

Kalamajandus

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

20

40

60

80

100

120

siseveepüük

rannapüük Läänemerel

avamerepüük Läänemerel traallaevadega

ookeanipüük

14,6

10,9

12,8

14,6

12 12 10,9

70,9

2,7

69,5

2,8

68,3

2,8

532,

6

43,5

44,9

44,4

3 2,9

2,8

Kutseline kalapüük Läänemerel traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal

Kutseline rannapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal



64% kilu

35% räim

1% muu kala

74% räim

15% ahven

2% tint

2% lest

2% koha

1% särg

4% muu kala

Kalamajandus

4342

Kutseline siseveepüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal

Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2008–2014 (toorkala, tonni)


Vikerforell 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Vikerforell 333,8 549,0 487,5 333,8 455,3 465,5 572,7

Karpkala 52,3 45,4 39,4 37,5 38,2 43,7 *

Angerjas 46,0 30,0 20,3 2,0 * * 127,0

Jõevähk 0,7 2,0 0,4 0,6 0,1 0,4 0,2

Muu kala 50,8 26,1 49,6 17,9 86,8 223,4 168,1

Kala kokku 483,7 654,8 598,5 392,6 580,8 733,2 868,1

Toidukalamari 6,7 7,4 4,5 0,1 4,1 5,0 3,1

Märkus: * – andmed on arvestatud muu kala hulka.Allikad: Maaeluministeerium, SA

30% latikas

28% ahven

23% koha

8% särg

6% haug

1% jõesilm

1% luts

1% rääbis

2% muu kala

Vesiviljelusliikide müük aastatel 2008–2014 (tonni)

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2014 (miljon eurot)

Märkused: 2014. a on karpkala arvestatud muu kala hulka.Allikad: Maaeluministeerium, SA

Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Maaeluministeerium

2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

200

100

300

400

500

700

600

800

900

muu kala

karpkala

vikerforell

I telg II telg III telg IV telg V telg0

5

10

15

20

25

30

35

40

eelarve määratud välja makstud

20,4

20,1

17,5

32,8

37,6

21,5

28,3

30,9

24,3

25,7

26,3

22,3

5,6

6,5

4,4

Kalamajandus Kalamajandus

45

Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides

Kasutatav põllumajandusmaa elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (hektarit)

0 0,2 0,60,4 0,8 1

Rumeenia

Bulgaaria

Ungari

Hispaania

Taani

Prantsusmaa

Soome

Poola

Kreeka

Portugal

Slovakkia

Tšehhi

Austria

Rootsi

Horvaatia

Suurbritannia

Luksemburg

Sloveenia

Saksamaa

Küpros

Belgia

Holland

Malta

Itaalia*

Eesti

Läti

Iirimaa

Leedu

Märkused: * – andmed puuduvad. Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused



Teravilja tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)

0 5000 1000 1500 2000

Rumeenia

Läti

Prantsusmaa

Eesti

Slovakkia

Poola

Tšehhi

Soome

Horvaatia

Austria

Saksamaa

Rootsi

Iirimaa

Hispaania

Kreeka

Suurbritannia

Sloveenia

Luksemburg

Itaalia

Belgia

Portugal

Holland

Küpros

Malta

Bulgaaria

Ungari

Taani

Leedu

Märkused: Arvestatud on koristatud teravilja (ei sisalda koristuskadusid). Teravilja hulka kuuluvad: nisu, oder, mais jt teraviljad.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused

4746

Piima tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)

0 200 800400 600 12001000 1400

Eesti

Leedu

Soome

Läti

Saksamaa

Prantsusmaa

Austria

Belgia

Rootsi

Poola

Sloveenia

Suurbritannia

Tšehhi

Küpros

Portugal

Itaalia

Slovakkia

Ungari

Hispaania

Malta

Bulgaaria

Kreeka

Rumeenia

Horvaatia*

Luksemburg

Holland

Taani

Iirimaa

Märkused: * – andmed puuduvad.Arvestatud on piimatööstustele realiseeritud lehmapiima.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused

Liha tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)

0 35030025020015010050

Poola

Holland

Saksamaa

Austria

Küpros

Ungari

Prantsusmaa

Portugal

Soome

Leedu

Suurbritannia

Eesti

Itaalia

Sloveenia

Rootsi

Tšehhi

Horvaatia

Kreeka

Luksemburg

Läti

Rumeenia

Malta

Bulgaaria

Slovakia

Hispaania

Belgia

Iirimaa

Taani

Märkused: Arvestatud on tapamajades ja farmides tapetud loomade (sead, veised, lambad, kitsed) ja lindude (kanad, pardid, haned, kalkunid jne) tapakaalu.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused

Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides

4948

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetTähe 451010 Tartu737 [email protected]

Veterinaar ja ToiduametVäike-Paala 311415 Tallinn605 [email protected]

PõllumajandusametTeaduse 2, Saku 75501 Harjumaa671 [email protected]

Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku 75501 Harjumaa672 [email protected]://pmk.agri.ee

Veterinaar ja Toidu laboratooriumKreutzwaldi 3051006 Tartu738 [email protected]

Maamajanduse InfokeskusJäneda 73602 Lääne-Virumaa384 [email protected]

Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 148309 Jõgeva776 [email protected]

Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald 61714 Tartumaa738 [email protected]

Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere 72401 Järvamaa389 [email protected]://piimandusmuuseum.ee

Carl Robert Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald 87612 Pärnumaa445 [email protected]

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASKreutzwaldi 48A 50094 Tartu738 [email protected]

Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald 46209 Lääne-Virumaa327 [email protected]

Maaelu Edendamise SihtasutusOru 2171003 Viljandi648 [email protected]

Maaeluministeeriumi valitsemisala

50

MaaeluministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn625 [email protected]

Documents

Toit, põllumajandus, maaelu, - agri.ee · PDF fileVäljaanne sisaldab fakte toiduainetööstuse, põllumajanduse, maa-elu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt