Toitumise mõju südame-veresoonkonna tervisele 02_06_19 Tallinnas/Südame...Kõrge kehakaal, mille põhjuseks ebaõige toitumine ning samuti eluviisist tulenev haigus nagu 2. tüüpi

Toitumise mõju südame-veresoonkonna tervisele

Pille Javed

02.06. 2019

Südame tervis

Südame tervis

Südame-veresoonkonnahaigused

1. Kõrge vererõhk e hüpertensioon

2. Pärgarterite ateroskleroos

3. Südamelihase kahjustus

4. Südame rütmihäired

5. Südame puudulikkus

6. Aju arterite ateroskleroos

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH)

SVH-d on üheks peamiseks surmapõhjuseks tänapäeval ja peamiselt seotud eluviisiga.

Suuremal osal südame-veresoonkonnahaigustel on väga tihe seos 2.tüüpi diabeediga.

2. tüüpi diabeedi haigetel on tõenäolisem surra SVH-sse kui mõnda SVH-st (näit. hüpertensiooni) põdevatel inimestel, kellel diabeeti pole. 1,2

1. HaffnerSM, Lehto S, Rönnemaa T, et al. NEngl J Med.1988;339:229-234.2. Hess PL, Al-Khalidi HR, Friedman DJ, et al. J Am Heart Assoc. 2017;6:e006103.

Kõrge vererõhk - hüpertensioonOsadel inimestel võivad olla hüpertensiooni põhjused seotud toitumisega nagu regulaarselt kõrge soolasisaldusega ja/või kõrge loomse rasva sisaldusega toit.

Kõrge kehakaal, mille põhjuseks ebaõige toitumine ning samuti eluviisist tulenev haigus nagu 2. tüüpi diabeet. 1

1.Williams B, Mancia G, Spiering W. European Heart Journal. 2018;39(33):3021-3104.

AteroskleroosAteroskleroosi algus: 1.Endoteelkihi (sisekesta) vigastus2.Peale vigastust vabanevad spetsiifilised tsütokiinid (põletikumediaatorid)3.Ateroskleroos haarab mingid kindlad kohad arterites, näiteks kus on veresoonte hargnemiskohtadel mitteühtlane verevool4.Seal endoteelkihi funktsioonid häirunud, ei toodeta enam endoteelirakkude poolt NO-d, mis on veresoone lõõgastamiseks-laiendamiseks vajalik ja põletikuvastane molekul5.Endoteeli rakkude poolt hakatakse tootma hoopis haardemolekule, mis hakkavad endoteeli külge haarama põletikutekitajaid rakke. 1

1.Thanassoulis G, Afsar M. Atherosclerosis. Merc Manual. Professional Version. 2017.

Ateroskleroos

Kõrge C-reaktiivne valk (CRP) omab tähendust vaid teiste ateroskleroosi riskifaktoritega koos.

Kõrget homotsüsteiinitaset (folaadi defitsiidist või geneetilisest defektist tingitud) peeti mõnda aega ateroskleroosi tekke riskifaktoriks.

Mitmed laiahaardelised uuringud, kus homotsüsteiini tase viidi raviga alla, ei näidanud ateroskleroosi vähenemist. Siiani on ateroskleroosi ja homotsüsteiini taseme vaheline seos selgusetu. 1

1.Thanassoulis G, Afsar M. Atherosclerosis. Merc Manual. Professional Version. 2017.

European Society of Cardiology Guidlines on diabetes, pre-diabetes, and cardiovascular diseases developed in collaboration with the EASD, 2013

Metaboolne sündroom

Metaboolne sündroom diagnoositakse 3 tunnuse olemasolul 5st

1. Vööümbermõõt: meestel üle 94 cmnaistel üle 80 cm

2. Triglütseriidid üle 1,7 mmol/l

3. HDL kolesterooli sisaldus veres: meestel alla 1 mmol/lnaistel alla 1,3 mmol/l

4. Vererõhk üle 130/85 mmHg

5. Veresuhkur üle 5,5 mmol/l

Metaboolne sündroom

Metaboolne sündroom on suur samm lähemale:

• 2. tüüpi diabeeti haigestumiseks kui ka

• südame-veresoonkonnahaiguste kujunemiseks. 1,2

1.Leon BM, Maddox T. World J Diabetes. 2015;6(13):1246-58.2. Mangraw-Chaffin M, Foster MC, Kalyani RR. J Clin Endocrinol Metab. 2016;101(11):4117-4124.

SVH-sse suremise risk rahvastikus:

1. Kui ei olnud ei diabeeti ega metaboolset sündroomi – 1,9

2. Metaboolse sündroomiga – 3,3

3. 2.tüüpi diabeediga – 5,5

4. Kui oli 2.tüüpi diabeet ja metaboolnesündroom – 6,5. 1

1. Church TS, Thompson AM, Katzmarzyk PT et al. Diabetes Care. 2009;7:1289-1294.

Veresuhkur ja insuliin

Metaboolsest sündroomist südame-veresoonkonnahaiguste arenemine

Metaboolse sündroomi puhul on 2 – 3 x suurem risk SVH haigestumiseks kui mittemetaboolsesündroomiga inimestel. 1

Suurte uuringute tulemusena on näidatud, et metaboolse sündroomi esinemine tõstab ootamatu südamesurma riski 70%.Kõrge vererõhk, kõrgenenud veresuhkur ja madal HDL on peamised riski suurendavd komponendid. 2

1.Zimmet PZ, George K, Alberti M, et al. MJA. 2005;184(4):175-176.2 Hess PL, Al-Khalidi HR, Friedman DJ, et al. J Am Heart Assoc. 2017;6:e006103..

Ülekaal ja rasvumine

Insuliinresistentsus uues perspektiivis

2019 ütlevad Nolan ja Prentki, et kuigi vahepealsetel aastatel on arvatud, et

insuliini tõusu põhjuseks on kudede insuliinresistentsus,

siis nüüd on üha kasvavad tõendid näitamaks, et

hüperinsulineemia tekkes on süüdi Langerhansi saarekeste beeta rakkude hüperreageerimine ja insuliini suurenenud tootmine.

See on vastuseks läänelikule eluviisile, mis kõik viib hüperinsulineemiale ja metaboolsesündroomi arenemisele.

Insuliinresistentsust ei tohiks võtta mitte seisukorda halvendavana ja halva metaboolsetervisena vaid pigem kui kaitsevat adapteerunud vastust, mis kaitseb olulisi kudesid nagu

südamelihas,

üleliigsest insuliinist tekkida võiva ainevahetusliku stressi vastu. 1

1.Nolan CJ, Prentki M. Diab Vasc Dis Res. 2019;16(2):118-127.

Diabeedihaigetel SVH-te tekkemehanism:

https://heart.bmj.com/content/104/4/293/F2

https://heart.bmj.com/content/104/4/293/F2

ME EI SAA PARANDADA TERVIST

KUNIKS ME EI PARANDA TOITUMIST,

MEI EI SAA PARANDADA TOITUMIST

KUNIKS ME EI TEA,

MISSUGUNE TOIT ON HAIGUSTE PÕHJUSEKS.

Südame-veresoonkonna tervise seisukohast pole toitumist vaadates oluline mitte ainult rsvumine ja LDL, vaid toitumine mõjutab väga mitmeid südamemetaboolseid (südameainevahetuse) riskifaktoreid:1. vererõhku2. glükoosi-insuliini tasakaalu3. lipoproteiinide (LDL, HDL nn. kolesteroolide) kontsentratsiooni ja funktsiooni4. oksüdatsiivset stressi5. põletikku6. endoteeli (veresoone sisekesta) tervist7. maksafunktsiooni8. adipotsüütide metabolismi (rasvarakkude ainevahetust)9. südame funktsiooni10. ainevahetuskiirust 11. kaalu reguleerimise biokeemilisi teid 12. kõhusisest (vistseraalset) rasvumist13. mikrobioomi.

Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-225

Mõeldes kõigile neile toitumisest tulenevatele

mõjudele on selge, et menüü kvaliteet on oluliselt

tähtsam kui kvantiteet ning peamine eesmärk peab olema

südameveresoonkonna ja ainevahetuse tervis,

mitte lihtsalt kaalu langetamine.


„Kiired süsivesikud“ - Suhkrukonverents

Trimetüülamiin N-oksiid - (CH3)3NO

Trimetüülamiin N-oksiid (TMAO) on väike orgaaniline soole mikrobioomi poolt toodetud aine, mille kontsentratsioon tõuseb veres pärast toidus sisalduva

L-karnitiini ja letsitiini e. fosfatidüülkoliini rikka toidu seedimist.

Nendeks toitudeks on:

liha, eriti punane liha,

munad,

kala,

piimatooted. 1,2,3

1. Zeisel SH, Wishnok JS, Blusztajn JK. J Pharmacol Exp Ther. 1983;225(2):320-324. 2. Koeth RA, Wang Z, Levison BS, Buffa JA, et al. Nature Med. 2013;19(5):576-585. 3. Cho CE, Caudill MA. Trends Endocrinol Metab. 2017;28(2):121–130.

Enamik TMA-st, mis tuleneb koliini ja L-karnitiini metabolismist soolestiku bakterite kaudu, imendub vereringesse ning seejärel maksaensüüm, flaviinisisaldav monooksügenaas-3 (FMO3) oksüdeerib TMA kiiresti TMAO-ks. 1

1. Subramaniam S, Fletcher C. Br J Pharmacol. 2018; 175(8): 1344-1353. 2. Pilt: Wang Z, Klipfell E, Bennett BJ, et al. Nature. 2011; 472(7341):57-63.

Trimetüülamiin N-oksiid (TMAO)

Metaanalüüsist nähtuna on märkimisväärne hulk uuringuid, mis hõlmasid erinevaid populatsiooni alarühmi, mis näitasid erinevaid tasemeid TMAO ja südame-veresoonkonnahaiguste esinemise ja suremuse taseme vahel:

1.Kogu suremuse suhteline risk suurenes 7,6% võrra iga TMAO 10 μM sisalduse tõusu korral.

2.Kõrge TMAO plasmakontsentratsiooniga patsientidel oli südame-veresoonkonnahaigustesse suremuse esinemissagedus oluliselt kõrgem kui madala TMAO tasemega patsientidel (viis uuringut kuue kohordi kohta, kus oli kokku 13 944 inimest). 1

1. Schiattarella GG, Sannino A, Toscano E. European Heart Journal. 2017;38(39):2948-2956.


TMAO süsteemne kontsentratsioon tervetel inimestel on vahemikus 0,5 – 5 μM. 1

Uuringute tulemused on näidanud, et TMAO tõusnud kontsentratsioon veres (100 µM) põhjustab trombotsüütide hüperaktiivsuse ja trombotsüütide agregatsiooni tõuseb.

Teised uuringud viitavad sellele, et TMAO (100 µM) aktiveerib otseselt põletikulisi protsesse. 2

1. Ufnal M, Zadlo A, Ostaszewski R. Nutrition. 2015;31:1317–1323. 2. Subramaniam S, Fletcher C. Br J Pharmacol. 2018; 175(8): 1344-1353.


Paljud bakteriliigid on seotud TMA tootmisega, sealhulgas

1. Clostridia,

2. Proteus,

3. Shigella,

4. Aerobakter. 1

TMAO ei pruugi oluliselt kaasa aidata varase aterosklerootilise haiguse progresseerumisele tervetel varases keskeas täiskasvanutel. 2

1. Zeisel SH, Wishnok JS, Blusztajn JK. J Pharmacol Exp Ther. 1983; 225(2):320-324. 2. Meyer KA, Benton TZ, Bennett BJ, et al. J Am Heart Assoc. 2016;5(10): 1–11.


Siiski ei ole TMAO potentsiaalne roll südame-veresoonkonnahaiguste osas veel üheselt teada.

Näiteks, kala on toiduna kõige enam vereseerumis TMAO sisaldust tõstev toiduaine, kuid samas on just kala paljudes uuringutes osutunud toidusedelis südame-veresoonkonnahaiguste eest kaitsvaks faktoriks. 1

1. Schiattarella GG, Sannino A, Toscano E.et al. Eur Heart J. 2017;38(39):2948-2956


Punasest veinist pärinev resveratroolnõrgestab TMAO poolt hoogustatud ateroskleroosi, reguleerides TMAO sünteesi ja sapphapete ainevahetust soolestiku mikrobioota muutmisega. 1

1. Chen ML, Yi L, Zhang Y, Zhou X, Ran L, Yang J, et al. MBio 2016;7: e02210–e02215.

Süsivesikud

Suured uuringud on näidanud, et mitte see kui suur osa menüüst moodustavad süsivesikud pole niivõrd oluline vaid süsivesikute ülemäärane veresuhkru ja insuliini tõstmise võime, mis võib viia krooniliste haigusteni nagu 2. tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste arenguni. 11. Ludwig DS, Hu FB, Tappy L, et al. BMJ. 2018; 361:K2340.

Süsivesikud

On teada, et kartul, riis ja rafineeritud jahust leib, võivad tõsta veresuhkru ja insuliini taset kõrgemale kui mõned

teised kõrge suhkrusisaldusega toiduained - puuviljad. 1

1. Ludwig DS, Hu FB, Tappy L, et al. BMJ. 2018; 361:K2340.

SüsivesikudMitmed traditsioonilised tärkliserikkad toidud nagu

kaunviljad,

täistera teraviljatooted,

hapendatud leivad, vabastavad glükoosi ühtjaguaeglasemalt, sest tärklis on kaitstud seedimise eest zelatiniseerumisega või orgaanilise happe tõttu aeglustub mao tühjenemine. 1

1. Zeevi D, Korem T, Zmora N, et al. Cell.2015;163(5):1079-1094.

Süsivesikud

Veresuhkru tõstmise järgi on süsivesikuid sisaldavatele toiduainetele leitud mõõdikud: glükeemiline indeks ja glükeemiline koormus.

Glükeemilise indeksi järgi on toiduained võrreldavad neis sisalduvate omastatavate süsivesikute järgi.Glükeemiline koormus on glükeemilise indeksi ja tüüpilise serveeringu järgne effekt veresuhkrule. See on saadud nii, et kui katsealused sõid sama süsivesikuid sisaldavat toiduainet, siis mõõdeti kui palju see toiduaine keskmiselt inimeste veresuhkrut tõstis ja seejärgselt anti sellele toiduainele glükeemilise koormuse madalam või kõrgem number. 1,2

1. Zeevi D, Korem T, Zmora N, et al. Cell.2015;163(5):1079-1094. 2. Ludwig DS, Hu FB, Tappy L, et al. BMJ. 2018; 361:K2340.

Palju tõuseb veresuhkur?

Süsivesikud

Kiudained

Kiudained on süsivesikud taimedes, mis ei ole seeditavad inimese ensüümidega.

Küll aga on kiudainetel eriline tähtsus.

Kiudained fermenteeritakse soole mikroorganismide poolt

lühikese ahelaga rasvhapeteks,

mis on otseseks energiaallikaks jämesoole epiteelile ja mõjutavad maksa insuliintundlikkust. 1


Süsivesikud

Taimsed töötlemata või vähe töödeldud toiduained võivad sisaldada suurel hulgal erinevaid kasulikke aineid nagu:

• vitamiine

• mineraale

• antioksüdante

• põletikuvastaseid fütokemikaale. 1


Kaasaegne toitumisteadus on demonstreerinud,

et ei tohi teha mingeid põhjapanevaid järeldusi toiduainetest,

teades neis sisalduvaid häid ja halbu aineid. 1

Mozaffarian D, Ludwig DS. JAMA. 2010;304:681–682.

Süsivesikud

Täisteravilja söömise kasud tervisele:1. 2.tüüpi diabeedile2. südame pärgarterite ateroskleroosile3. muud südame-veresoonkonnahaigused. 1,2,3

Alati tuleb arvestada, et täielikult jahvatatud täisteraviljal ei ole nii häid omadusi kui tervetel või osaliselt purustatud teraviljal nagu helbed, tangud või kruubid. 41. Aune D, Keum N, Giovannucci E, et al. BMJ2016;353:i2716. 2.Aune D, Norat T, Romundstad P, Vatten LJ. Eur J Epidemiol 2013;28:845-58. 3.Chen J, Huang Q, Shi W, Yang L, et al. Asia Pac J Public Health2016;28:563-75.4.Ludwig DS, Hu FB, Tappy L, et al. BMJ. 2018; 361:K2340.

SüsivesikudKartulidVaatamata sellele, et kartulites on mõningal määral C-vitamiini, kaaliumi ja kiudaineid, sisaldavad nad peamiselt tärklist ja on väga kõrge glükeemilise indeksiga. Uuringud näitavad, et sage kartulisöömine on seotud: 1. kaalutõusuga2. 2.tüüpi diabeetiga3. hüpertensiooniga. 1,2,3

1.Mozaffarian D, Hao T, Rimm EB, et al. N Engl J Med2011;364:2392-404. 2.Muraki I, Rimm EB, Willett WC, et al. Diabetes Care 2016;39:376-84. 3.Borgi L, Rimm EB, Willett WC, et al. BMJ2016;353:i2351.

SüsivesikudKaunviljad1. oad2. herned3. läätsed Kaunviljad on madala GI ja suhteliselt kõrge valgu, kiudainete ja teiste toitainete sisaldusega. 1

Uuringutega on leitud, et langetavad südame-veresoonkonnahaiguste riski nii LDL langetamisega kui hüpertooniatõve osas. 2,3,4

1.Mattei J, Malik V, Wedick NM, et al. Global Health 2015;11:23. 2.Bazzano LA, Thompson AM, Tees MT, et al. Nutr Metab Cardiovasc Dis 2011;21:94-103. 3.Marventano S, Izquierdo Pulido M, Sánchez-González C, et al. Public Health Nutr 2017;20:245-54. 4.Mattei J, Hu FB, Campos H, et al. Am J Clin Nutr 2011;94:869-76.

Süsivesikud

PuuviljadPuuviljad sisaldavad rohkelt kiudaineid, vitamiine, mineraale ja fütokemikaale. Tavaliselt on keskmise või suhteliselt madala glükeemilise indeksiga. Puuviljade, eriti marjade, tarbimist seostatakse vähenenud riskiga haigestuda 2.tüüpi diabeeti ja südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist vähendavad eriti õunad, pirnid ja tsitruselised. 1,2,3

Mahladel seevastu on kõrgem GI ja vähem kiudaineid ning toitaineid, nende tarbimise kohta käivad soovitused on vastukäivad. 4

1.Aune D, Giovannucci E, Boffetta P, et al. Int J Epidemiol 2017;46:1029-56. 2.Wang PY, Fang JC, Gao ZH et al. J Diabetes Investig 2016;7:56-69. 3.Du H, Li L, Bennett D et al. N Engl J Med 2016;374:1332-43. 4.Muraki I, Imamura F, Manson JE et al. BMJ2013;347:f5001.

Süsivesikud

Köögiviljad

Sisaldavad nagu puuviljadki

kaaliumi, folaate, vitamiine,

kiudaineid, antioksüdante jt. 1,2

2. tüüpi diabeeti ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise esiridades on:

1. rohelised lehtköögiviljad

2. ristõielised köögiviljad

3. rohelised -> kollased köögiviljad. 3,4

1. Van Duyn MA, Pivonka E, J Am Diet Assoc 2000;100:1511-1521 2. Hofe CR, Feng L, Zephyr D, et al, Nutr Res 2014;34:285-293. 3. Wang PY, Fang JC, Gao ZH, et al. J Diabetes Investig 2016;7:56-69.4. Aune D, Giovannucci E, Boffetta P, et al. Int J Epidemiol 2017;46:1029-56.

Köögiviljad ja puuviljad

Südame-veresoonkonna haiguste risk on seotud

igapäevaselt söödavate köögiviljade ja puuviljade hulgaga.

Haigestumise risk vähenes vastavalt köögiviljade ja puuviljade igapäevaselt tarvitatavatele kogustele kuni

800 g/päevas.

Koguse suurenedes tervisekasu ei suurenenud. 1

1. Aune D, Giovannucci E, Boffetta P, et al. Int J Epidemiol 2017;46:1029-56.

LihaSeniste uuringute põhjal on raske teha järeldusi, missuguse rasvasisaldusega liha süüa, kas on õige valida väiksema rasvasisaldusega või suurema rasvasisaldusega liha (suurema rasvasisaldusega lihal on oomega-3 rohkem). 1

Mõistlik liha tarvitamine oleks – punast töötlemata liha 1 - 2 serveeringut/nädalas, et saada kergelt omandatavat rauda ja tsinki ning vähendada maksimaalselt või hoiduda täielikult töödeldud lihast nagu singid, vorstid ja madala rasvasisaldusega töödeldud kana-, kalkuni- ja sealiha ning veisekotletid. 2

1.Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-225.2.Micha R, Michas G, Lajous M, Mozaffarian. BMC Med. 2013;11:136.

Linnuliha

Mitmed suuremad uuringud on näidanud, et linnuliha ei ole seotud südame-veresoonkonnahaiguste progresseerumisega. 1

Samas näitavad osad uuringud, et südame-veresoonkonnahaiguste osas on linnulihaga võrreldes kasulikumad kala, pähklid,kaunviljad. 2,3

1.Abete I, Romaguera D, Vieira AR, et al. Br J Nutr. 2014;112:762–775.2.Poutahidis T, Kleinewietfeld M, Smillie C, et al. PLoS One. 2013;8:e685963.Park DY, Ahn YT, Park SH, et al PLoS One. 2013;8:e59470.

MunadRahvastiku tasandil ei ole munade söömine seostatav südame-veresoon-konnahaiguste riskiga. Küll on aga 2.tüüpi diabeediga haigetel suurem risk südame-veresoonkonnahaiguste atakkideks (infarkt, insult), kes söövad üle kuue muna nädalas. Samas aga neil, kes rohkem mune söövad, on vähem verejooksuga ajuinsulte(infarkte). 1,2

Võrreldes suhteliselt tervistkahjustavate toitudega nagu töödeldud liha, rafineeritud teraviljatooted ja suhkur, on muna söömine pigem tervist hoidev. Kui aga võrrelda tervislike toiduainetega nagu pähklid, kaunviljad, puuviljad ja kala, siis ei paista munad tervisetoetamisega silma. 3

1.Rong Y, Chen L, Zhu T, et al. BMJ (Clinical research ed) 2013;346:e8539.2.Shin JY, Xun P, Nakamura Y, He K. Am J Clin Nutr. 2013;98:146–159.3. Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-225

Kala

Mõõdukas kala söömine, mis on 2 või veidi rohkem serveeringut/nädalas, sisaldades oomega-3 rasvhappeid (~ 250 mg/päevas), on seotud madalama südame-veresoonkonnahaigustesse suremusega. 1,2

Suurendatud kalakoguse söömine ei näita suuremat mõju südameinfarktide ära hoidmisel. Mitte väga tõsiste südamehaiguste korral ei ole kala söömisel suuremat mõju südamehaigustele. 3,4

1.Mozaffarian D, Wu JH. J Am Coll Cardiol. 2011;58:2047–2067.2.Zheng J, Huang T, Yu Y, et al. Public Health Nutr. 2012;15:725–737.3.Larsson SC, Orsini N, Wolk A. 2012;27:895–901.4.Leung Yinko SS, Stark KD, Thanassoulis G, et al. The American journal of medicine. 2014;127:848–857.

Kala

On leitud üha rohkem tõendeid, et orgaanilised saasteained (dioksiinid, polükloreeritud bifenüülid) võivad olla osaliselt süüdi kala toitväärtuse vähenemises. 1,2,3

1.Turyk M, Anderson H, Knobeloch L, et al. Environ Health Perspect. 2009;117:1076–1082.2.Bergkvist C, Berglund M, Glynn A, et al. Int J Cardiol. 2015;183:242–248.3.Song Y, Chou EL, Baecker A, et al. J Diabetes. 2015

Piim, juust, või

Mitmed uuringud on näidanud, et piimarasva (sh juust) tarbimine uuringurahvastikus on seotud 2.tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste väiksema levimusega.

Või tarbimine on suhteliselt neutraalne, kuid pikaajaline või söömine võib viia kehakaalu tõusuni.1,2,3,4,5

1.Forouhi NG, Koulman A, Sharp SJ, et al. Lancet Diabetes Endocrinol. 2014;2:810–818.2.Mozaffarian D, de Oliveira Otto MC, et al. Am J Clin Nutr. 2013;97:854–861.3.Kratz M, Baars T, Guyenet S. Eur J Nutr. 2013;52:1–24.4.Kratz M, Marcovina S, Nelson JE, et al. Am J Clin Nutr. 2014;99:1385–1396.5.Qin LQ, Xu JY, Han SF, et al. Asia Pac J Clin Nutr. 2015;24:90–100.

Piim, juust, või

Uuringud näitavad, et madala rasvasisaldusega piimatoodetel ei ole südame-veresoonkonnahaiguste ja 2.tüüpi diabeeti haigestumise ennetamisel mingit eelist.Piimal ja piimatoodetel on südame-veresoonkonnahaiguste suhtes kaitsev toime, kuid on vaja edasisi uuringuid, et näha regulaarselt söödavate piimatoodete hulga ja sellele vastavat tervisemõju. 1,2,3,4,5

Südame-veresoonkonnahaigusi ennetavat mõju omas 40 g (~1 portsjon) juustu päevas. 6

1.Gholami F, KhoramdadM, Esmailnasab N, et al. J Cardiovas Thorac Res 2017;9:1-11. 2.Alexander DD, BylsmaLC, Vargas AJ, et al. Br J Nutr2016;115:737-750. 3.Drouin-Chartier JP, Cote JA, LabonteME, et al. Adv Nutr 2016;1041-1051. doi:10.1007/s00394-016-1292-z. 4.Dehghan M, Mente A, Rangarajan, et al. The Lancet 2018;392(10):2288-2297. 5. Mozaffarian D and Wu JHY. Circ Res 2018;122:369-384. 6.Chen GC, Wang Y, Tong X, et al. Eur J Nutr 2016;

Jogurt

Jogurti ja fermenteeritud juustu kasu südame-veresoonkonnahaiguste ja 2.tüüpi diabeedi ennetamise seisukohast arvatakse tulevat bakteritest ja nende sünteesitud K2-vitamiini tootmisest. 1,2

1.Walther B, Karl JP, Booth SL, et al. Adv Nutr. 2013;4:463–473.2. Choi HJ, Yu J, Choi H, et al. Diabetes Care. 2011;34:e147.

TaimeõlidOliiviõli ja kindlasti just neitsi-õli sisaldab flavonoide, mis on põletikuvastaste omadustega ning mis on tõestanud südame-veresoonkonna atakkide vähendamist uuritavas rahvastikus. Seetõttu ongi tähtis oliiviõli toiteväärtuslik kvaliteet.1,2,3

Kookosõli ja veel paljude teiste õlide kohta ei ole veel piisavalt kvaliteetseid uuringuid.On piisavalt uuringuid, mis tõestavad, et südametervise seisukohalt enamus taimsed õlid mõjuvad tervisele paremini kui rafineeritud teraviljatooted, tärklis, suhkrud, liha, või ja seapekk. 4

1.Lou-Bonafonte JM, Gabas-Rivera C, Navarro MA. Nutrients. 2015;7:4068–4092. 2.Scotece M, Conde J, Abella V, et al. Drug Discov Today. 2015;20:406–410. 3.Beauchamp GK, Keast RS, MorelD, et al. Nature. 2005;437:45–46. 5.Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-225

Avokaado

Avokaado on rikas monoküllastamata rasvhapete ja hea kiudainete, antioksüdantide, vitamiinide ning mineraalide allikas.

Uuringud on näidanud, et avokaado söömine alandab LDL taset ja triglütseriidide taset. HDL võib väheneda või osade uuringute järgi tõusta. Kui palju avokaado söömine südame-veresoonkonnahaiguste arengut mõjutab, vajab veel suurte ja pikaajaliste uuringutulemuste avaldamist. 1

Peos S, Milliard-Hasting B, Shah SA. J Clin Lipidol. 2016;10(1):161-71.

Pähklid

Pähklite söömine on seotud madalama südameveresoonkonnahaiguste riskiga.

Uuringud näitavad, et inimesed, kes söövad vähemalt 5 X nädalas (28 g) pähkleid, on 14% madalama riskiga haigestuda südameveresoonkonna haigustesse, sh 20% madalama riskiga haigestuda südame koronaarhaigusesse. 1

1. Gaushe-Ferre M, Liu X, Malik VS, et al. J Am Coll Cardiol. 2017;70(20):2519-2532.

Pähklid

Uuringud on näidanud, et pähklid parandavad rasvhapete tasakaalu, vähendavad põletikku, oksüdatiivset stressi ja parandavad veresoone sisekesta funktsiooni ning vähendavad insuliinresistentsust. 1,2,3,4,5

Pähklid sisaldavad küllastamata rasvhappeid, kiudaineid, mineraale, vitamiine ja erinevaid bioaktiivseid ühendeid ning ka polüfenoole, mis on head mikrofloorale. 5,6

1.Guasch-Ferre M, Bullo M, Martinez-Gonzalez MA, et al. BMC Med. 2013;11:164. 2.Sabate J, Oda K, Ros E. Arch Intern Med. 2010;170:821–827. 3.Bulló M, Lamuela-Raventós R, Salas-Salvadó J. CurrTop Med Chem. 2011;11:1797–1810. 4.Casas-Agustench P, Bullo M, Salas-Salvado J. Asia Pac J ClinNutr. 2010;19:124–130. 5.Salas-Salvado J, Garcia-Arellano A, Estruch R, et al. Eur J ClinNutr. 2008;62:651–659. 6.Lamuela-Raventos RM, St Onge M-P. Crit Rev Food Sci Nutr. 2016:00–00.

Kohvi Kohvi regulaarne joomine vähendab südameveresoonkonnahaigusteriski. 1,2

Võrreldes terveid inimesi, kes ei joo kohvi ja kes joovad 3 -5 tassi kohvi päevas, siis kohvijoojatel on 15% madalam risk haigestuda SVH-sse. Rohkema kui 5 tassi joomine päevas ei ole seotud suurenenud riskiga. Samuti langetab igapäevane kohvijoomine (1 – 5 tassi) päevas SVH-sse suremuse riski. Kõrge vererõhuga inimesed peaksid hoiduma suurtest kohvi kogustest. Inimestele, kellel on vererõhk medikamentidega kontrolli all, ei ole kohvijoomine riskiga seotud. 2

1.Gaeini Z, Bahadoran Z, Mirmiran P, Azizi F. Nutr Metab (London).2019;16:28.2.Rodriguez-Artalejo F, Lopez-Garcia E.J Agric Food Chem. 2018;66(21):5257-5263.

Vürtsid

Kardemoni, kurkumit, koriandrit ja ingverit on kasutatud aastasadu mitmete haiguste ravimisel. Praegu on juba palju teadusuuringuid ja tõestusi, et nendel vürtsidel on südame-veresoonkonna-haiguste ennetamises ja ravis oma koht. 1

Rastogi S, Pandey MM, Rawat AKS. Curr Pharm Des.2017;23(7):989-998.

Küüslaauk

Varasem küüslaugu pulbri söömise ja südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorite vahelise seose kokkuvõttev uuring tõestas, et küüslaugu pulber aitab langetada kogukolesterooli, LDLi, ja vererõhku.

Loodame, et peagi on saadaval ka küüslaaugu ja südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski metaanalüüse.

Kwak JS, Kim JY, Paek JE, et al. 2014;8(6):644-54.

Mõeldes kõigile neile toitumisest tulenevatele

mõjudele on selge, et menüü kvaliteet on oluliselt

tähtsam kui kvantiteet ning peamine eesmärk peab olema

südameveresoonkonna ja ainevahetuse tervis,

mitte lihtsalt kaalu langetamine.


• Süsivesikud 50 – 60%; 2000 kcal puhul 50% = 1000 kcal : 4 kcal/g = 250 g

• Valgud 10 – 20%; 2000 kcal puhul 15% = 300 kcal : 4 kcal/g = 75 g

• Rasvad 25 - 35%; 2000 kcal puhul 35% = 700 kcal : 9 kcal/g = 75–80 g•

Küllastunud rasvhapped 5 - 10%; 100 - 200 kcal; 200 kcal : 9 kcal/g ~ 20 g

Monoküllastamata r/h 10 - 20%; 200 – 400 kcal; 400 kcal : 9 kcal/g ~ 45 g

Polüküllastamata r/h 5 - 10%; 100 – 200 kcal; 100 kcal : 9 kcal/g ~ 20 g sealhulgas a) oomega-6 ~ 4 gminimaalselt b) oomega-3 ~ 2 g

Vahemeredieet

Vahemeredieedirahvaid on peetud üheks tervislikumalt toituvamateks rahvasteks maailmas.

See on menüü, kus süüakse kõike tervislikku piisavalt palju: köögiviljad, puuviljad, (täis)teraviljad, kaunviljad, oliiviõli, pähklid ja seemned ning kala.

Ja toite, mida peaks piirama, piisavalt vähe: kartul, piimatooted, muna, valge liha, punane liha ning kääritatud joogid.

1.Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-225

Vahemeredieet

Paljudele uuringutele (kokku 12 461 uuritavat) vaatamata jääb nähtav kasu Vahemeredieedi puhul südame-veresoonkonnahaiguste esmase ja teisese preventsiooni tulemusena rahvastiku gruppides ebaselgeks.

Uuringutest tuleb välja, et esmase preventsiooni korral on kasu vähene või keskmine, väheste uuringute korral võib näha ka kahju. Sekundaarse preventsiooni tulemusi on liialt vähe, et nende põhjal järeldusi teha. 1

1.Rees K, Takeda A, Martin N, et al. Cochrane Database Syst Rev. 2019;3:CD009825.

Täistaimetoidumenüü

Hästi planeeritud taimetoidumenüü:1. parandab plasma lipiidide tasakaalu,2. vererõhku,3. kehakaalu,4. hoiab veresuhkrut tasakaalus. Täistaimetoidumenüül on kõige tugevam oksüdatiivset stressi, põletikku ning vere viskuoossust vähendav mõju ning selle dieediga on saavutatud ateroskleroosi taandarenemist. Vaja on kvaliteetseid kliinilisi uuringuid erinevate dieetide võrdluseks. 1,2

1.Barnard ND, Goldman DM, Loomis JF, et al. 2019;11(1). pii: E130.2. Olfert MD, Wattick RA. Current Diabetes Reports. 2018;18:101.

Erineva rasvasisaldusega dieedid

Mõlemad dieedid – nii need, mis on väga madala või liiga kõrge rasvasisaldusega, ägestavad ateroskleroosi tekitavat lipiidide tasakaaluhäiret.

Seega on optimaalne rasva protsent päevasest kaloraažist 25 – 35%, mis ongi tavapärase menüü soovitus. 1

1. Rochlani Y, Pothinen NV, Kovelamudi S et al. Ther Adv Cardiovasc Dis. 2017; 11(8):215-225.

Toitumissoovitused

70% köögi-ja puuviljad + kaunviljad + pähklid

12,5% täisteravilja tooted

2,5% rasvane kala (paar korda nädalas)

15% muud: õli, piimatooted, muna, liha,

igasugused näksid

1.Tillmann T. Eesti Arst. 2018;97(5):263-2682.Mozaffarian D, Circulation. 2016;133(2).187-2253.Aune D, Giovannucci E, Boffetta P, et al. Int J Epidemiol 2017;46:1029-56..

1000 g päevane kogus

70% 700 g köögiviljad ja puuvilja + kaunviljad + pähklid

360 g köögivilju

250 g puuvilju

60 g kaunvilju

30 g pähkleid

12,5% 125 g täisteravilja tooted

2,5% 25 g x 7 päeva / 2 = 90 g rasvast kala 2 x nädalas

15% 150 g muud: õli, piimatooted, muna, liha, igasugused näksid


Maksimaalse köögivilja ja puuviljaga 1130 g

450 g köögivilju (ristõielised, lehtköögiviljad, jne)

250 g puuvilju (marjad, õunad, pirnid, tsitruselised jne.)

100 g kaunvilju (oad, läätsed, herned)

-------------------------------------------------------------------------------------------------

30 g pähkleid (kreekapähklid, maapähklid, parapähkel jne)

125 g täisteravilja tooted (pudruhelbed, täistera leib)

25 g rasvast kala või 100 g 2 x nädalas

150 g muud: 20 g õli, 40 g juustu, 30 g muna, 60 g jogurtit


TÄNAN KAASAMÕTLEMAST!

Documents

Toitumise mõju südame-veresoonkonna tervisele 02_06_19 Tallinnas/Südame...Kõrge kehakaal, mille põhjuseks ebaõige toitumine ning samuti eluviisist tulenev haigus nagu 2. tüüpi