Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE
2/2016
Eesti Pank
Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.
FSÜ numbreid saab lugeda Eesti suuremates avalikes raamatukogudes ja Eesti Panga veebilehel http://www.eestipank.ee.
Tellimisinfo telefonil 668 0998, tellimused faksil 668 0954 või e-posti aadressil [email protected].
Trükis ISSN 1736-1184Võrguväljaanne ISSN 2382-9370
Toimetajad Mare Koit, Villu KändKujundus ja küljendus Urmas RaidmaTrükikoda Folger Art
SISUKORD
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED ............................ 4
FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD ARENGUSUUNAD JA RISKID ..................................................... 8
Ettevõtted ja majapidamised ............................................................................................................ 8
Kinnisvaraturg................................................................................................................................ 11
Finantskeskkond ........................................................................................................................... 13
Taustinfo 1. Brexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele ....................................................................... 14
Taustinfo 2. Probleemsed laenud Euroopa Liidus ....................................................................... 15
Pangad ......................................................................................................................................... 19
Taustinfo 3. Majapidamiste autoliisingu kiire kasvu põhjused ...................................................... 20
Taustinfo 4. Pankade laenud finantseerimisasutustele ................................................................ 23
Muud finantsvahendajad ................................................................................................................ 27
Taustinfo 5. Kindlustussektori tähtsus finantsstabiilsuse seisukohast .......................................... 32
Makse- ja arveldussüsteemid ......................................................................................................... 34
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA ........................................................................................ 36
Ülevaade kehtivatest makrofinantsjärelevalve meetmetest .............................................................. 36
Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtestamise vajadusele ........................................................ 37
Eestis süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramine ja puhvrinõuded ............................. 41
LISATEEMA 1. Kinnisvarafondid ......................................................................................................... 43
LISATEEMA 2. Kohustusliku kogumispensioni fondid ja finantsturud ................................................... 46
4
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED
Finantsstabiilsuse seisukohast oluline Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu-maksevõime püsis hea ja ettevõtete kasum vähenes varasemast aeglasemalt. Ettevõtete
müügitulu 2016. aasta teises kvartalis aastavõrd-
luses suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu
jätkumisest tingituna kasum endiselt vähenes.
Kasumi langus ei ole seni ettevõtete makse-
võimet negatiivselt mõjutanud, kuna samal ajal
on ettevõtete põhivarainvesteeringud ja kulu-
tused nendele olnud eelnevast väiksemad, vara-
semalt on kogutud finantspuhvreid ja ka laenu-
teenindamiskulud on väikesed. Samas toetasid
kiire palgakasv ja kõrge tööhõive majapidamiste
laenunõudlust ja -maksevõimet.
Eluasemete keskmine hind kasvas 2016. aasta esimesel poolel aeglaselt, kuid kiirenes pisut kolmandas kvartalis. Eesti
eluasemehinnaindeks tõusis statistikaameti
andmetel 2016. aasta teises kvartalis aasta-
võrdluses 2% ning tehingute maht jäi eelmise
aasta sama ajaga võrreldavale tasemele. Kuigi
eluasemete ehituslubade maht kasvas 2016.
aasta esimesel poolel tempokalt, on ehitusjärku
jõudnud projektide arv kahanenud. See viitab
kinnisvaraarendajate ettevaatlikkusele pakku-
mise edasisel suurendamisel. Ärikinnisvara aren-
dati samuti endist viisi aktiivselt ning väljastatud
ehituslubade hulk osutab sellele, et pakkumine
suureneb lähiajal eelkõige büroopindade osas.
Ebakindlus rahvusvahelises majandus- ja finantskeskkonnas 2016. aasta teises ja kolmandas kvartalis suurenes. Maailmamajanduse kasv jäi teises kvartalis ooda-
tust väiksemaks, peamiselt arenenud majan-
duste aeglasema arengu tõttu, ja hinnakasvu-
tempo püsis väga aeglane. 23. juunil hääletasid
Ühendkuningriigi kodanikud Euroopa Liidust (EL)
lahkumise poolt (Brexit). See tõi kaasa majandus-
liku ja poliitilise ebakindluse tõusu, mis mõjutab
eelkõige Ühendkuningriigi, kuid ka ELi ja euroala
riikide majandusaktiivsust ja finantssektori toimi-
mist. Euroala finantsstabiilsust ohustavad endi-
selt ka mitmed olulised riskid eesotsas pankade
väikese kasumlikkusega ja osade riikide prob-
leemsete laenude suure mahuga.
Rootsi majandusest lähtuvad riskid Eesti finantssektorile jäid 2016. aasta keva-dega samale tasemele. Rootsi suhteliselt
kiire majanduskasvu taustal jätkus kinnisvara-
hindade ja majapidamiste võlakoormuse tõus,
ehkki varasemast aeglasemalt. Samas püsisid
Rootsi pangagruppide jaoks olulise turupõhise
rahastamise tingimused soodsad. Brexiti-otsuse
järel riskihuvi kahanes, aga nõudlus Rootsi
pangagruppide võlakirjade järele finantsturgudel
pigem suurenes. Rootsi pangagruppide likviidsus
püsis tugev, tuluteenimisvõime on Euroopa
suuremate pankadega võrreldes heal tasemel
ning kapitaliseeritus oli stabiilne.
Eestis tegutsevate pankade laenu- ja liisin-guportfelli kasv kiirenes ja pankade vastu-panuvõime riskidele püsis tugev. Eesti
pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas
augustis aastavõrdluses 6%. Kuigi peaaegu
kõigi kliendigruppide ja tegevusalade laenumaht
suurenes, on kõige rohkem suurenenud kinnisva-
raettevõtetele ja eluasemete soetamiseks väljas-
tatud laenude maht. See moodustab pankade
laenuportfellist üsna suure osa, 55%, kuid
pole samas viimaste aastate jooksul tõusnud.
Pankade likviidsete varade maht püsis suur, tulu-
teenimisvõime stabiilne ning pangad on hästi
kapitaliseeritud.
Viimastel aastatel on panganduskeskse finantssektori taustal silma paistnud ka muude finantsvahendajate kiire areng. Eeskätt on tähelepanu pälvinud hoiu-laenuühis-
tute sektori kasv ning muude krediidiandjate ja
-vahendajate tegevus. Lisaks on kinnisvaraturu
suhteliselt kiire arenguga kaasnenud kinnisva-
rafondide varade tempokas kasv. Kõigi nende
finantsvahendajate riske finantsstabiilsusele
vähendab peamiselt nende väike maht võrreldes
pankadega ja nõrgad seosed ülejäänud finants-
sektoriga. Krediidivahendajate ja -andjate sektori
riske langetas ka krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse jõustumine ja nende finantsjärelevalve
alla minemine.
Enamik Eesti finantssektori toimimist ohus-tavaid riske on väikesed. Kuigi väliskeskkon-
5
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
nast tulenev määramatus mõnevõrra suurenes
ja tööturu tasakaalustamatuse põhjustatud
riskid jäid püsima, vähendavad ohte finantssek-
tori toimimisele ettevõtete varasemalt kogutud
finantspuhvrid, majapidamiste suhteliselt hea
rahanduslik olukord ja pangandussektori omava-
hendite kõrge tase.
Eesti Panga hinnangul ohustavad 2016. aasta
sügisel finantssektori toimimist kolm peamist riski.
RISK NR 1
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõu-kulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Eesti ettevõtete majandustulemusi jääb lähitulevikus mõjutama endiselt ebakindel väliskeskkond ja tööjõukulude kiire kasv. Kuigi Eesti Panga juuniprognoosi järgi on oodata,
et majanduskasv lähiaastatel kiireneb, siis välis-
keskkonna arengu suhtes valitseb endiselt suur
määramatus. Tööjõukulude kasv on samas
püsinud kiire ning vabade töökohtade hulk on
tõusnud, mis viitab sellele, et tööjõupuuduse
põhjustatud palgakasvusurve pole tõenäoliselt
taandunud.
Kui ettevõtete kasum kahaneb ka edas-pidi, võib see tuua kaasa laenumaksevõime languse. Kuigi osaliselt nõrga investeerimisak-
tiivsuse tõttu on likviidsete varade maht suurem
ja see on ettevõtete laenumaksevõimet lühiaja-
liselt toetanud, võivad väikesed investeeringud
nõrgestada majanduse kasvuvõimekust ja ette-
võtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellele
võib järgneda tagasilöök ettevõtete pankrotis-
tumise ning tööhõive ja palgataseme alanemise
näol, mis võib tuua kaasa majapidamise laenu-
maksevõime languse. Müügikäivete ja investee-
ringute väike kasv teises kvartalis suurendab
võimalust, et viimastel aastatel toimunud kasumi
kahanemine peatub ja majanduskasv kiireneb.
Ettevõtete laenumaksevõime halvenemise ohu negatiivset mõju finantssüsteemi toimi-misele aitab leevendada pankade piisav kapitaliseeritus. Eestis tegutsevate pankade
kapitaliseeritus on püsinud hea ning seda tagavad
ka makrofinantsjärelevalve raames kehtestatud
kapitalipuhvri nõuded. Alates 1. augustist 2016
kehtib kõikidele pankadele Eestis asuvate posit-
sioonide suhtes 1% süsteemse riski puhvri nõue,
mis aitab suurendada pankade vastupanuvõimet
Eesti majanduse struktuurist tulenevatele haava-
tavustele. Lisaks peavad süsteemselt oluliseks
määratud krediidiasutused Swedbank AS ja
AS SEB Pank hoidma täiendavat 2% kapitali-
puhvrit, mille eesmärk on vähendada negatiivset
mõju, mida süsteemselt olulise panga tegevus ja
võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada
finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandusele.
RISK NR 2
Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske seni-sest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutse-vate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandus-aktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.
Põhjamaade pangagruppidest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata otseselt likviidsuse ja rahastuse ning kaud-selt eksportivate ettevõtete laenumakse-võime kaudu. Üle 90% siin tegutsevatest panka-
dest kuulub Põhjamaade suurtesse pangagrup-
pidesse. Emapangagruppidest saadud vahendid
moodustavad olulise osa – ligikaudu viiendiku –
Eestis tegutsevate pankade rahastamisest. Peale
selle on Eesti suuremate pankade likviidsed
varad emapangagruppidega seotud, mistõttu
emapankade võimalikud rahastamis- ja likviid-
susprobleemid mõjutaksid ka siinseid panku.
Kui emapangagrupid peaksid Eestis tegutsevate
pankade rahastamist vähendama, mõjutaks see
suuresti ka laenupakkumist ja Eesti majanduse
rahastamist. Lisaks on Põhjamaad eesotsas
Rootsi ja Soomega Eesti suurimad kaubandus-
partnerid, seega vähendaks Rootsi majanduse
tasakaalustamatusest tulenevate riskide realisee-
rumine nõudlust Eesti ekspordi järele ja nõrges-
taks ettevõtete laenumaksevõimet.
Riskid Rootsi majandusele tulenevad eeskätt majapidamiste kõrgest võlakoor-
6
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
musest, kinnisvarahindade kiirest kasvust ja pankade turupõhise rahastamise suurest osakaalust. Majapidamiste suure võlakoor-
muse tõttu on oht, et nad vähendavad tarbimist,
kui kinnisvarahinnad peaksid langema või intres-
simäärad tõusma ja laenuteenindamise kulud
suurenema. Kahanenud tarbimine mõjuks halvasti
ettevõtete tuludele ja laenumaksevõimele, mis
halvendaks pankade laenukvaliteeti. Kuna Rootsi
pangagrupid sõltuvad hästi palju turupõhisest
rahastamisest, on nad haavatavad ka rahasta-
mistingimuste halvenemise suhtes. Kui rahvusva-
helised investorid hindavad Rootsi majanduse või
pankadega seonduvaid riske senisest kõrgemaks,
võivad pankade rahastamistingimused kiiresti ja
märgatavalt halveneda. Neid riske vähendavad
pankade tugev likviidsusolukord ja majapidamiste
suhteliselt suur finantsvarade maht.
Põhjamaade majandusest ja pankadest tulenevate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid, mille suurendamiseks on rakendatud meetmeid nii Põhjamaades kui ka Eestis. Eestis tegut-
sevate tähtsamate pankade emapankadele
kehtivad Rootsis pangagrupi tasandil kõrgemad
kapitalinõuded ja see mõjub hästi ka siinsete
pankade finantstugevusele. Peale selle aitavad
Eesti pankade vastupanuvõimet suurendada
Eesti Panga kehtestatud puhvrinõuded süsteem-
sete riskide vähendamiseks.
RISK NR 3
Sissetulekute kasvu ja madalate intressi-määrade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahin-dade tõus ning eluasemelaenude ja kinnis-varaettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.
Kinnisvarahinnad kasvasid 2016. aasta esimesel poolel aeglaselt. Kolmandas kvar-talis kasv kiirenes pisut. Sissetulekute kasv,
tööjõuturu soodne seis ning suuremate ja kaas-
aegsemate elamispindade vajadus toetavad
majapidamiste nõudlust eluasemete järele.
Eluasemete pakkumine turul on samal ajal suure-
nenud. Eluasemete keskmine hind kasvab lähi-
ajal seega tõenäoliselt kooskõlas majapidamiste
sissetulekutega.
Finantsstabiilsuse seisukohast püsib oht, et majapidamised arvestavad laenuotsu-seid tehes senise palgakasvu jätkumisega. Sissetulekute viimaste aastate kiire kasvu taustal
võivad majapidamiste palgaootused muutuda
ülemäära optimistlikuks, mistõttu hindavad maja-
pidamised oma võlateenindusvõimet ebarea-
listlikult kõrgeks. Laenunõudluse suurenedes
kasvab kinnisvaraturul tehingute maht ja kinnis-
vara hinnatõus võib kiireneda, mis suurendab
omakorda laenumahtusid. Eesti Pank on kehtes-
tanud eluasemelaenude väljastamisele nõuded
(eluasemelaenu tagatuse piirmäär, laenumaksete
piirmäär ja eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg),
mille eesmärk on ennetada laenu- ja kinnisvara-
hindade kiire kasvu ohtu tulevikus. Kui need riskid
suurenevad, võib Eesti Pank nõudeid karmistada.
Kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude osatähtsus pankade portfellis võib samuti suurenema hakata ja riske finantsstabiilsu-sele kasvatada. Kinnisvarahindade kasv toob
kaasa kinnisvaraarendajate suurema aktiivsuse.
Sellega kaasneb oht, et arendajad hindavad
potentsiaalset nõudlust liiga optimistlikult.
Madalate intressimäärade keskkonnas, kus surve
pankade kasumlikkusele on tugev, võib kinnisva-
raettevõtete suur laenunõudlus ettevõtete üldi-
selt madala laenunõudluse taustal motiveerida
panku sellesse sektorisse rohkem laenama. See
suurendab pankade haavatavust kinnisvaratu-
ruga seotud riskidele.
Kui laenukasv on liiga kiire, siis võivad tõusta finantsstabiilsust ohustavad riskid. Laenumahu kasv võib finantssüsteemi toimi-
misele ohtlikuks kujuneda siis, kui see on
majanduskasvust kiirem ehk kui võlakoormus
suureneb. Kui võlakoormus kasvab mõõdukalt,
võib see peegeldada normaalset finantssüvene-
mise protsessi, mille puhul laenamise abil saavu-
tatud suurem lisandväärtus aitab kaasa laenude
teenindamisele tulevikus. Samas võib kiire laenu-
kasv osutuda majandusele üle jõu käivaks ning
põhjustada pankadele laenukahjumeid.
Arvestades Eesti võlakoormuse ja seda mõjutavate tegurite senist arengusuunda ja prognoositud muutusi kahe aasta ette-vaates ei pea Eesti Pank vajalikuks tõsta pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet
7
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
üle praeguse 0% taseme. Eesti ettevõtete ja
majapidamiste võlakoormus ei ole muutunud
ja püsib ka ettevaates stabiilne. Pangalaenude
kasvutempo peaks lähiaastatel ühtlustuma SKP
kasvu kiirusega ning pankade toimimises ei ole
näha laenutegevust võimendavaid arengusuundi.
Eesti Pank jälgib pidevalt, et riskid ei kuhjuks ning
võib vajadusel pankadele kehtestada vastutsükli-
lisi meetmed.
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.
Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes 2016. aasta aprillikuu hinnanguga.
≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6
8
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD ARENGUSUUNAD JA RISKIDETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED
Väliskeskkonna areng on endiselt ebakindel. Euroala majanduskasv on võrreldes eelmise
aastaga pisut aeglustunud. Majandus kasvas selle
aasta teises kvartalis 0,3% ning aastavõrdluses
1,6%. Aktiivsusindeksid ennustavad kolmanda
kvartali esimese kahe kuu põhjal, et euroala majan-
duskasv jätkub umbes samas tempos nagu teises
kvartalis. Ebakindlust on suurendanud juunikuine
Ühendkuningriigi rahvahääletus, mille tulemusel
otsustasid britid Euroopa Liidust lahkuda (Brexit).
Eesti majandusele ja ettevõtetele on Brexiti otsene
mõju tagasihoidlik.1 Samas alandas Euroopa
Keskpank septembris nii Ühendkuningriigi kui
ka euroala majanduse kasvuprognoosi (viimast
eeskätt nõrgema välisnõudluse tõttu) ning nõrgem
väliskeskkond mõjutab loomulikult ka Eesti majan-
dust. Lisaks ohustavad euroala majanduskasvu
probleemid mitme liikmesriigi pangandussektoris
ja valitsemissektori rahanduses.
Lähiriikide majanduses toimuvas on Eesti ettevõtete jaoks nii positiivset kui ka nega-tiivset. Eesti suurima kaubanduspartneri Rootsi
majanduskasv esimesel poolaastal aeglustus,
aga ulatus teises kvartalis aastavõrdluses siiski
tugeva 3%ni. Arvestades seda, et Eesti eksport
Põhjamaadesse on omakorda suureks sisen-
diks Põhjamaade ekspordile, on Rootsi ja Soome
kaubaekspordi vähenemine Eesti ettevõtete jaoks
negatiivne. Soome majanduskasv oli teises kvar-
talis aastavõrdluses küll vaid 0,4%, kuid sektoriti
on areng mõnevõrra erinev ja nii on näiteks Eesti
ehitusettevõtted lõiganud kasu Soome ehitussek-
tori kasvust. Läti ja Leedu majanduskasv püsib
ligikaudu 2% juures ning tööturu jätkuvalt paranev
olukord ja kasvav ostujõud suurendavad ka Eesti
ettevõtete ekspordivõimalusi. Venemaa majan-
duslangus taandus teises kvartalis aastavõrd-
luses 0,6%le, kuid kiire kasvu taastumist pole seal
oodata ja Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi Vene
turule raskendavad jätkuvalt ka impordipiirangud
Euroopa Liidu toidukaupadele.
Eesti majanduskasv oli 2016. aasta esimesel poolel endiselt väike. Majandus kasvas teises
1 Vt Rahapoliitika ja Majandus 3/2016, taustinfo „Brexiti majan-duslikud mõjud Eestile“.
kvartalis aastavõrdluses 0,8%, mis on allpool
pikaajalist kasvuvõimekust. Samas oli kasv vara-
semast laiapõhjalisem: lisandväärtus tõusis
enamikel tegevusaladel, kuid langes energee-
tika ja mäetööstuse tegevusaladel. See takistas
potentsiaalse majanduskasvu saavutamist. Eesti
majandus kasvas suuresti tänu sisenõudlusele.
Koos tarbimisega suurenesid pärast ligi kolme
aastat taas ka investeeringud. Lisaks majapida-
miste eluasemeinvesteeringute mahu suurenemi-
sele kasvasid veidi ka ettevõtete investeeringud,
mis on vajalik eeldus selleks, et majanduskasv
saaks järgnevatel aastatel elavneda.
Eesti ettevõtete kasum 2016. aasta esimeses pooles vähenes, ent aeglasemalt kui varem. Ettevõtete müügitulu aastavõrdluses pisut
suurenes. Kuna palgakulude kasv oli endiselt kiire,
kahanes ettevõtete kasum ligikaudu 3%. Kasum
vähenes enim kapitalimahukates ja suhteliselt
kõrge võlakoormusega harudes nagu õlitööstus,
energeetika ning veondus ja laondus. Samas oli
kasvava kasumiga sektoreid rohkem kui eelmisel
aastal (vt joonis 1).
Ettevõtete finantsvõimendus ja võla-koormus püsib viimase kümne aastaga võrreldes madal. Nende laenumaksevõimet ohustab vähenenud kasum. Eestis tegutseva-
test pankadest võetud laenude ja liisingute jäägi
aastakasv oli augusti lõpus ligikaudu 6%. Kuna
ettevõtete laenamine välismaalt on võrreldes
Joonis 1. Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Allikas: statistikaamet
9
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
möödunud aastaga vähenenud, olid nende võla-
kohustused teise kvartali lõpus ligikaudu sama
suured kui aasta varem. Et ettevõtete omaka-
pital pole samuti märkimisväärselt muutunud,
püsis nende finantsvõimendus (võlakohustuste
ja omakapitali suhtarv) ligikaudu 2015. aasta
lõpu tasemel. Tänu nominaalse SKP kasvule
ettevõtete võlakoormus (võlakohustuste ja SKP
suhtarv) pisut isegi alanes ning oli teise kvartali
lõpus 88%. Samas kulub ettevõtete poolt loodud
lisandväärtusest järjest suurem osa tööjõukulude
katmiseks ning võla ja kasumi suhtarv seetõttu
tõuseb (vt joonis 2).
Ettevõtete põhivarainvesteeringud on viimastel
aastatel olnud suhteliselt väikesed ja see on
võimaldanud neil vabanenud raha kasutada
likviidsete varade suurendamiseks, seda hooli-
mata kasumi vähenemisest. Likviidseid varasid on
lisandunud eelkõige hoiuste näol. Ehkki hoiuste
kasv 2016. aasta esimesel poolel veidi aeglustus,
oli see aastavõrdluses endiselt üle 10% (vt joonis
3). Tänu hoiuste mahu ning sularaha ja väärt-
paberite hulga kasvule suurenes ka lühiajaliste
võlakohustuste ja likviidsete finantsvarade suhe.
Ettevõtete likviidsusnäitajad on viimase kümnendi
kõrgeimate seas ja Eesti ettevõtete likviidust võib
pidada valdavalt väga heaks. Tänu sellele on
ettevõtetel olnud ka lihtsam tasuda laenumak-
seid. Nii võib väikestel põhivarainvesteeringutel
olla finantsstabiilsuse seisukohast ka lühiaja-
line positiivne mõju. Püsivalt tagasihoidlikumad
investeeringud võivad aga vähendada majanduse
pikaajalist kasvuvõimekust ja ettevõtete rahvus-
vahelist konkurentsivõimet ning mõjuda seega
negatiivselt ka finantsstabiilsusele. Ettevõtete
maksevõimet ja likviidsete varade kasvu toetavad
endiselt ka väga madalad baasintressimäärad,
mistõttu kulub ettevõtetel intressimakseteks
märkimisväärselt vähem raha.
Ettevõtete maksekäitumine on endiselt hea. Maksehäiretega (maksetähtaega ületavad võlg-
nevused tarnijatele) ja maksuvõlgadega ettevõ-
tete osakaal ning viivislaenude maht on endi-
selt väike. Maksuvõlgadega ettevõtete hulk on
küll mõnevõrra kasvanud energeetikasektoris ja
väikeettevõtete (10–49 töötajat) seas, kuid valda-
valt pole maksuvõlad suurenenud ja maksehäired
on isegi pisut vähenenud (vt joonis 4). Pankrottide
arv püsib samuti väike.
Joonis 2. Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus
100%
200%
300%
400%
500%
600%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
võla ja SKP suhe (vasak telg)võla ja omakapitali suhe (vasak telg)võla ja kasumi suhe (parem telg)
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Joonis 3. Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad
0
1
2
3
4
5
6
7
8
2008 2010 2012 2014 2016
mld
eur
ot
põhivara investeeringudkasum (tegevuse ülejääk ja segatulu)hoiused ja sularaha
Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
Joonis 4. Ettevõtete maksekäitumine
0%
5%
10%
15%
20%
I II I II I II I II I II I II I II I II I
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
2016
viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal
Allikad: krediidiinfo, Eesti Pank
10
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Peamine ettevõtlussektorist lähtuv risk Eesti finantsstabiilsusele on kasumi edasine vähenemine. See nõrgestaks Eesti ettevõtete konkurentsi- ja laenumakse-võimet. Ettevõtted on olnud sunnitud sobivate
töötajate leidmiseks ja hoidmiseks tööjõukulusid
tõstma kiiremini, kui on kasvanud nende müügi-
tulu. Ettevõtlussektori kasum on seetõttu juba
paar aastat järjest vähenenud. Ettevõtted on
nähtavatest laenumaksevõime tagasilöökidest
seni pääsenud vaid seetõttu, et ka nende inves-
teeringud on olnud tagasihoidlikud, nad on vara-
sematel aastatel kogunud puhvreid ja laenutee-
nindamiskulud on madalad. Samas tooks kasu-
mite jätkuv kahanemine varem või hiljem kaasa
laenumaksevõime languse ja investeeringute
kestev kiratsemine vähendaks majanduse kasvu-
potentsiaali. Sellele võib järgneda tagasilöök
ettevõtete pankrotistumise ning hõive ja palga-
taseme alanemise näol. Teises kvartalis aset
leidnud müügikäivete ja investeeringute väike
tõus suurendab tõenäosust, et viimastel aastatel
toimunud kasumlikkuse vähenemine peatub
kasumi ja majanduskasvu kiirenemise kujul, mitte
ettevõtete pankrotistumise ja tööpuuduse suure-
nemise teel.
Palgakasv oli 2016. aasta teises kvartalis endiselt kiire, ligi 8%, ületades üldist majandus-
kasvu tempot. Hoolimata kiirest palgakasvust pole
hõive määr vähenenud ning teises kvartalis tõusis
vabade ametikohtade määr 1,7%ni. Selle tule-
musena püsib töötuse määr madalal 7% juures
(vt joonis 5). Ka majapidamised ise hindavad
oma kindlustunnet varasemast paremaks ning
kartus töötuks jääda on võrreldes aasta algusega
vähenenud.
Koos sissetulekutega on suurenenud ka majapidamiste võlakohustused, mis kasvasid
2016. aasta teises kvartalis varasemast veidi kiire-
mini, ligi 6% (vt joonis 6). Majapidamiste laenu-
jääk suurenes kõige rohkem autoliisingu arvel
(17%), kuid ka eluasemelaenude kasv kiirenes
mõnevõrra ( jääk suurenes 4,3%). Krediitkaardi-
ja arvelduslaenude kohustuste maht jäi samaks.
Majapidamiste võlakoormus 2016. aasta
esimesel poolel ei muutunud. Majapidamiste võla
suhe kasutatavasse tulusse oli 2016. aasta teises
kvartalis 72% ja SKPsse 41% (vt joonis 7).
Joonis 5. Töötuse määr ning palga ja hoiuste kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2010 2012 2014 2016
majapidamiste hoiuste aastakasvtöötuse määrkeskmise brutokuupalga aastakasv
Joonis 6. Majapidamiste finantsvarad ja võlakohustused
Allikas: Eesti Pank
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
0
5
10
15
20
25
30
mld
eur
ot
2008 2010 2012 2014 2016
võlakohustused (vasak telg)finantsvarad (vasak telg)hoiused ja sularaha suhtena võlga (parem telg)
Joonis 7. Majapidamiste võla- ja intressikoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2008 2010 2012 2014 2016
võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg)võlg suhtena SKPsse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)
11
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Majapidamiste finantspositsioon püsib tänu palgakasvule stabiilselt tugev. Majapidamiste
hoiuste aastakasv oli 2016. aasta teises kvar-
talis ligi 7% ehk võlakohustuste kasvust endiselt
kiirem. Selle tulemusena on hoiuste ja sularaha
mahu suhe võlga tõusnud 82%ni.
Majapidamiste intressikoormus 2016. aasta esimeses pooles veidi langes. Intressikoormus
sõltub juba väljastatud laenu- ja liisingujäägi
intressist ja reageerib seetõttu baasintressimäära
muutustele aeglaselt, laenuportfelli uuenemise
tempos. Samas on ka uute laenude puhul baas-
intressimäära languse mõju intressikoormusele
piiratud, kuna pangad on laenumarginaale veidi
tõstnud.
Majapidamiste laenumaksevõime püsis tänu sissetulekute ja säästude kasvule hea, kuid ettevaates püsib oht, et majapi-damised arvestavad laenuotsuseid tehes senise palgakasvu jätkumisega. Viimaste
aastate sissetulekute kiire kasvu taustal võivad
majapidamiste palgaootused muutuda ülemäära
optimistlikuks ja nende hinnang oma võlateenin-
damisvõimele kerkida ebarealistlikult kõrgeks.
Samas on kiire palgakasvu tõttu kahanenud
ettevõtete kasumid ning palgasurve püsib ka
edaspidi suur. Ettevõtted, kes ei suuda tööjõu-
kulude suurenemisega kohaneda, on palgakasvu
jätkudes sunnitud oma tegevuse lõpetama. See
võib tuua kaasa tööhõive alanemise ja palga-
kasvu aeglustumise ning osade majapidamiste
laenumaksevõime languse.
KINNISVARATURG
Eesti eluasemeturul püsisid keskmised hinnad 2016. aasta esimeses pooles üsna stabiilsed, kuigi kolmandas kvartalis hinna-kasv pisut kiirenes. Statistikaameti andmetel
aeglustus eluaseme hinnaindeksi kasv teises
kvartalis 2%ni (vt joonis 8). 2015. aasta lõpus
valmis arvukalt uusi kortereid ning suurenenud
konkurents vähendas hinnasurvet. Kolmandas
kvartalis hinnakasv pisut kiirenes ja korteritehin-
gute keskmine hind tõusis Tallinnas maa-ameti
andmetel 8% (vt joonis 9). Väljaspool Tallinna oli
hinnakasv samas suurusjärgus. Tehingute arv on
2016. aasta esimeses kolmes kvartalis olnud 4%
suurem kui samal perioodil aasta tagasi.
Väljastatud ehituslubade maht kasvas 2016. aasta esimeses pooles küll tõusvas tempos, kuid ehitamist alustati varasemast väik-semas mahus (vt joonis 10). Võimalik, et tänu
uute eluruumide suurenenud pakkumisele on
arendajad uute ehitusprojektide käivitamisega
ettevaatlikumaks muutunud. Uute arenduste
lisandumist võivad pidurdada ka kiiresti kasvavad
tööjõukulud ehitussektoris ning hoonestamata
maa hinnatõus.
Joonis 8. Eluaseme hinnaindeksid (2007. a II kv on 100)
Allikas: statistikaamet
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
2008 2010 2012 2014 2016
majadkorteridkinnisvara kokku
Joonis 9. Korteritehingute arv ja keskmine m2 tehinguhind
Allikas: maa-amet
0
250
500
750
1000
1250
1500
1750
2000
0
2000
4000
6000
8000
2008 2010 2012 2014 2016
tehingute arv Eestis kokku (vasak telg)keskmine hind Tallinnas (parem telg)keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg)
12
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Senist nõudlust kinnisvaraturul on aidanud hoida majapidamiste sissetulekute kasv ja eluasemelaenude soodsad intressimäärad. Eluaseme keskmise hinna ja keskmise palga
suhtarv veidi paranes 2016. aasta teises kvartalis
tänu palgakasvule. Kui majapidamiste sissetule-
kute tõus püsib, jätkub sellega sarnases tempos
ilmselt ka kinnisvarahindade kallinemine. Kuna
palgakasv on olnud juba mõnda aega kiirem kui
majanduskasv, võivad majapidamiste ootused
tuleviku sissetulekute kohta liiga optimistli-
kuks muutuda. See võib omakorda väljenduda
suuremas nõudluses kinnisvaraturul ja põhjus-
tada kinnisvara ülehinnatust. Hetkel on hinnakasv
kinnisvaraturul olnud varasemast aeglasem ja
ülehinnatuse oht seega väiksem.
Äripindade sektoris püsib ehitustegevus aktiivne eelkõige büroopindade turul, kus
ehitust on alustatud varasemast suuremas
mahus (vt joonis 11). Samas on uute ja kvali-
teetsete büroopindade pakkumine praeguseks
nõudlusele järele jõudnud ja üürihinnad kasvasid
teises kvartalis 4% ehk poole aeglasemalt kui
aasta varem samal ajal (vt joonis 12). Võrreldes
Tallinna büroopindade mahtu Riia või Vilniuse
omaga, siis on Tallinnas büroopindu kõige enam.
Tallinna büroopindade vakantsuse määr oli teises
kvartalis hinnanguliselt 6%, mis oli sarnane Riiale,
kuid 4 protsendipunkti suurem kui Vilniuses2.
Uute ja kvaliteetsemate büroopindande valmi-
mine võib suurendada vabade pindade mahtu
eelkõige madalama kvaliteediga vanemates
büroohoonetes.
Kaubanduspindade turul on 2016. aastal alustatud uued arendused olnud väikse-mamahulised, eelkõige võrreldes 2015. aasta
lõpu suhteliselt suurte ehitusprojektidega. Veidi
tagasihoidlikum uute arenduste maht on mõneti
ootuspärane, kuna olemasolevate kaubandus-
pindade maht on päris suur. Võttes arvesse ka
ehitusjärgus olevad arendused, tekib lähiajal
Tallinnasse kõigist Balti riikide pealinnadest kõige
rohkem kaubanduspindu. Seni on kaubanduspin-
dade vakantsuse määr Tallinnas madal püsinud –
2016. aasta teises kvartalis oli see hinnanguliselt
alla 1%3.
2 Colliers Baltic Quarterly Report Infographics, 2016 Q2 hinnang.
3 Colliers Baltic Quarterly Report 2016 Q2 andmetel.
Joonis 10. Uute eluruumide pind
tuha
t m
2
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2006 2008 2010 2012 2014 2016
ehitusloa saanudehitamist alustatudkasutusluba
Allikas: statistikaamet
Joonis 11. Äripinna üürikuulutuste arv, keskmine küsitud m2 hind
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
2008 2010 2012 2014 2016
üürikuulutuste arvküsitud üürihind m2 (parem telg)
Allikas: KV.ee
Joonis 12. Uued kaubandus- ja büroopinnad
0
20
40
60
80
100
120
140
2011 2012 2013 2014 2015 2016
tuha
t m
2
ehitamist alustatud, büroo
kasutusluba, büroo
kasutusluba, kaubandus
Allikas: statistikaamet
13
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
FINANTSKESKKOND
Rahvusvahelises finantskeskkonnas on riskid alates 2016. aasta kevadest suure-nenud. Arenenud riikide majandus kasvas teises
kvartalis oodatust aeglasemalt ning hinnakas-
vutempo jäi hoolimata keskpankade püüdlus-
test väikeseks. Ühendkuningriigi otsus Euroopa
Liidust (EL) lahkuda (Brexit) halvendas Euroopa
majanduse väljavaateid. Kuigi otsuse pikaajalist
mõju majandusele ja finantsturgudele on keeru-
line hinnata, suurendab lahkumisläbirääkimistega
seotud määramatus ebakindlust. See vähendab
investorite riskihuvi ja mõjutab negatiivselt majan-
dusaktiivsust. Majanduskasvu taastumise edasi
lükkudes võib pikeneda periood, mil intressi-
määrad püsivad madalal, varade hinnad jätkavad
tõusu ja riskid finantsturgudel kuhjuvad.
Brexit põhjustas finantsturgudel järske hinnamuutusi. Ühendkuningriigi referendumi
tulemus ei vastanud turuosaliste ootustele ning
üleilmsed finantsturud reageerisid kiiresti ja
järsult. Suurimad liikumised toimusid valuutaturul,
kus Ühendkuningriigi naelsterling odavnes refe-
rendumijärgsel päeval dollari suhtes rekordilised
13%. Naela kurss langes seega viimase 30 aasta
madalaimale tasemele ning on jäänudki referen-
dumieelsest tasemest allapoole. Üldises riskiväl-
timise keskkonnas langesid järsult aktsiaindeksid
(vt joonis 13) ja kasvas turuosaliste ootus, et
aktsiahindade volatiilsus suureneb (vt joonis 14).
Osteti riiklikke võlakirju ja põhivaluutasid ning ka
kulla hind tõusis hüppeliselt. Madala riskiga riigi-
võlakirjade tootlus taandus uuele rekordmadalale
tasemele (vt joonis 15).
Aktsiaturud taastusid Brexiti-otsuse järg- sest hinnalangusest samas suhteliselt kiiresti. Juuli keskpaigaks ületas enamik
globaalseid aktsiaindekseid käesoleva aasta
kõrgtaseme ning Ameerika Ühendriikide (USA)
juhtivad aktsiaindeksid kerkisid uuele rekord-
tasemele. Hindade tõusu toetas nii positiivsete
majandusnäitajate kui ka ettevõtete majandustu-
lemuste avaldamine USAs ja Euroopas.
Joonis 13. Peamised aktsiaindeksid (01.01.2015 = 100)
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.
70
80
90
100
110
120
130
01.2015 07.2015 01.2016 07.2016
S&P 500Euro Stoxx 50MSCI Emerging Markets
Joonis 14. Ameerika Ühendriikide ja Euroopa aktsiaturgude volatiilsusindeksid
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.
0
10
20
30
40
50
60
2011 2012 2013 2014 2015 2016
VIX (S&P 500)V2X (Euro Stoxx 50)
Joonis 15. Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa 10aastaste riigivõlakirjade intressimäärad
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
01.2015 07.2015 01.2016 07.2016
Ameerika ÜhendriigidSaksamaa
14
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Taustinfo 1. Brexiti mõju Eesti finantsstabiilsusele
Käesoleva aasta 23. juunil Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel otsustasid britid
Euroopa Liidust (EL) lahkuda (Brexit). Sellel sündmusel on muu hulgas ka märkimisväärne
mõju Ühendkuningriigi majandussuhetele ülejäänud ELi, kaasa arvatud Eestiga. Brexiti taga-
järgede tõsisus sõltub lahkumisläbirääkimiste kestusest ja neil saavutatavatest kokkulepetest,
kuid otsene mõju Eesti finantsstabiilsusele on väike – see avaldub kaudselt ja pikema aja vältel
eelkõige üldise ebakindluse suurenemise näol.
Brexiti mõju ei avaldu Eestis otsekohe seetõttu, et meie turul ei tegutse ühtegi Ühendkuningriigi
panka ning ükski Eestis väljastatud tegevusloaga pank pole teinud Ühendkuningriiki suuri inves-
teeringuid. Ka Ühendkuningriigi residentide rahapaigutused Eestisse pole märkimisväärsed.
Ühendkuningriigi residentide laenude ja hoiuste osatähtsus Eesti pankades on vastavalt 0,1% ja
0,5%; võlakirja- ja aktsiainvestorite osakaal mõlemal turul moodustab 0,9%.
Riskid Eestile puuduvad või on minimaalsed ka maksete ja arvelduste valdkonnas. Pikemas
vaates võivad kallineda euromaksed Eestist Ühendkuningriiki, kui lõpeb eurodes tehtavatele
kreedit- ja otsekorraldustele sätestatud tehniliste ja äriliste nõuete määruse4 kehtivus.
Eesti seisukohast võimendab Brexiti põhjustatud suurem ebakindlus eelkõige neid riske, mis
on seotud Rootsi finantssektori põhilise haavatavuse – pankade turupõhise rahastamisega.
Põhjamaade pankade rahastamine sõltub finantsturgudest ja seal emiteeritud võlainstrumen-
tide refinantseerimisest. Majandusolude halvenemine või üldine ebakindluse püsimine võivad
investorite usaldust kõigutada ning halvendada pankade rahastamistingimusi5. Muutused Rootsi
pankade rahastamises mõjutaksid omakorda laenupakkumist Eesti turul ja aeglustaksid Eesti
majanduskasvu. Rootsi pangandussektoriga seotud riskide mõju leevendab praegu piisavate
likviidsuspuhvrite olemasolu.
Brexit mõjutab Eesti finantsstabiilsust kaudselt ka meie kaubandussuhete kaudu Ühendkuningriigi
ja selle partnerriikidega. Kuigi Ühendkuningriik ise on Eesti jaoks tähtsuselt alles 11. ekspordi-
partner, on see oluline eksporditurg mitmele meie peamisele partnerriigile (Rootsi, Soome, Läti
ja Leedu). Brexiti-järgsed probleemid piiraksid Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi neisse riiki-
desse6. See võib omakorda vähendada Eesti ettevõtete maksevõimet ja halvendada pankade
laenuportfelli kvaliteeti.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 260/2012 (nn SEPA määrus).
5 Rootsi pankade rahastamise struktuuri haavatavusest loe peatükist Finantskeskkond.
6 Vt Rahapoliitika ja Majandus 3/2016, taustinfo „Brexiti majanduslikud mõjud Eestile“.
Euroala finantsstabiilsust ohustavaks peamiseks riskiks on Euroopa Keskpanga hinnangul pankade madal kasumlikkus. Kuigi
pangandussektori omakapitali tulukus on tasapisi
paranenud, püsib see siiski väike (2016. aasta
esimeses kvartalis 5,9%). Vähese kasumlikkuse
taga on tagasihoidlik majanduskasv ja madalad
intressimäärad, mõnede riikide pankade suur hulk
probleemseid varasid (vt taustinfo 2) ning pangan-
dussektori aeglane kohandumine majandusolu-
dega. Turuosaliste hinnang pankade kasumlikkuse
väljavaadetele väljendub Euroopa pankade aktsia-
hindade languses, mis on olnud 2016. aasta algu-
sest saadik keskmiselt suurem kui Euroopa suurte
15
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
ettevõtete puhul tervikuna ning süvenes Brexiti-
otsuse järel veelgi (vt joonis 16). Väike kasumlikkus
võib teha kapitali kaasamise ja rahastamise keeru-
lisemaks ja kallimaks ning mõjutada negatiivselt
laenupakkumist, takistades majanduse toimimist.
Kapitaliseerituse vaatepunktist on Euroopa pangandussektori vastupanuvõime riskidele samas suhteliselt hea. ELi suuremate pankade
esimese taseme omavahendite osakaal oli
2016. aasta esimeses kvartalis 13,4%. Pankade
suhteliselt head vastupanuvõimet riskidele kinni-
tasid ka Euroopa Pangandusjärelevalve poolt
ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna suuremate
pankade kohta läbi viidud tugevusanalüüsi tule-
mused. Analüüsis vaadeldi kolme hüpoteetilise
makromajandusliku stsenaariumi mõju pankade
kapitaliseeritusele ning kõige negatiivsema stse-
naariumi korral vähenes kõikide pankade esimese
taseme omavahendite osakaal 2015. aasta lõpu
13%lt 2018. aasta lõpuks 9%le. Pankade tule-
mused olid siiski üsna erinevad – viletsaima tule-
musega panga kapital kahanes negatiivseks.
Euroala finantssektori toimimist ohustavad ka võimalik järsk finantsvarade hinna-langus, mõnede riikide kõrge võlakoormuse jätkusuutlikkuse küsimus poliitilise ebakind-luse taustal ning võimalikud probleemid investeerimisfondide sektoris. Kuivõrd finants-
varade hinnad on viimastel aastatel märkimis-
väärselt tõusnud ja riskipreemiad langenud,
on võimalik, et majanduse väljavaadete halve-
nedes toimub korrektsioon. Seda võib omakorda
võimendada ka vilets likviidsus osadel väärtpa-
beriturgudel. Peale selle on euroala mõne riigi
võlakoormus endiselt väga kõrge ja poliitilise
ebakindluse suurenedes süvenevad kahtlused,
kas need riigid jätkavad vajalikke struktuurireforme
ja eelarve konsolideerimist. Investeerimisfondide
sektor on osades riikides viimastel aastatel kiiresti
kasvanud, fondivarade riskitase on tõusnud ning
fondide seosed teiste finantsvahendajatega on
tihedamaks muutunud. Seetõttu võivad potent-
siaalsed probleemid selles sektoris levida kiiresti
ka ülejäänud finantssektorisse.
Joonis 16. Euroopa pangandussektori ja peamine aktsiaindeks (01.01.2015 = 100)
Allikas: BloombergMärkus. Viimane vaatlus 05.10.2016.
70
80
90
100
110
120
130
01.2015 07.2015 01.2016 07.2016
Euro Stoxx 50MSCI Europe Financials Index
Taustinfo 2. Probleemsed laenud Euroopa Liidus
Probleemsete laenude7 maht on Euroopa Liidus (EL) võrreldes teiste peamiste majan-duspiirkondadega endiselt suur. Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel
moodustasid probleemsed laenud ELis 2015. aastal SKPst enam kui 7% ning kogu laenuportfellist
keskmiselt 6,2%. Ameerika Ühendriikides (USA) oli selliste laenude osakaal kogu laenuportfellis
1,7% ning Jaapanis 1,6% (vt joonis T2.1). Varade kvaliteet halvenes üleilmsele finantskriisile järg-
nenud majanduslanguse tagajärjel ja mõned aastad hiljem Euroopa mõningaid riike tabanud võla-
kriisi tõttu veelgi.
7 Euroopa Pangandusjärelevalve definitsiooni järgi on probleemsed laenud sellised laenud, mis vastavad kas ühele või mõlemale järgmistest tingimustest: a) laenu tagasimaksed hilinevad enam kui 90 päeva ja b) ekspertide hinnangul võlgnik tõenäoliselt ei täida täismahus oma kohustusi tagatisi kasutamata. Alates 2014. aastast peavad kõik ELi pangad oma laenude liigitamisel järgima Euroopa Pangandusjärelevalve definitsiooni, kuid seda tehakse riikide ja pankade lõikes siiski erinevalt. Seetõttu on keeruline riike võrrelda ja üldistusi teha.
16
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
ELis on varade kvaliteet halvenenud ja para-nenud ebaühtlaselt ning erinevalt. Kui võrrelda
kriisist enim haavata saanud riike, siis näiteks
Sloveenias ja Iirimaal probleemsete laenude
hulk väheneb, ent Itaalias, Kreekas, Küprosel
ja Portugalis pigem kasvab (vt joonis T2.2).
Suur osa probleemsetest laenudest on pärit ette-
võtlussektorist, täpsemalt väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetest. Kõige vähem probleem-
seid laene on ELis suurtel pankadel, samas kui
väikestel pankadel on neid palju rohkem.
Euroopa Keskpanga hinnangul on prob-leemsete laenude endiselt suur maht üks neljast tõsiseimast euroala finantssta-biilsust ohustavast riskist. Probleemsete
laenude katteks tuleb teha provisjone, mille
tagajärjel väheneb panga kasum ja ka panga
võimekus kapitali suurendada. Kuna prob-
leemsed laenud on riskantsemad kui toimivad
laenud, rakendatakse neile kõrgemaid riskikaa-
lusid ning panga kapitalinõue suureneb. Samal
ajal suurenevad ka panga rahastamiskulud, sest
investorid ja teised pangad on vähem altid neile
laenama. Seega pärsib probleemsete laenude
suur maht pankade laenupakkumisvalmidust
ning laenupakkumise piirangud takistavad
omakorda majanduse taastumist. Pankade
bilansse tuleb puhastada, et toetada laenupak-
kumist, eriti just väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtetele, kes on rahastamisest enim sõltuvad
ja kelle roll on majanduse elavdamisel oluline.
ELis mõjutavad probleemsete laenudega tegelemist õigus-, kohtu- ning maksu-süsteemide eripärad, kohtuväliste lahendustega seotud ajakulu ning pankade madal kasumlikkus ja väikesed kapitalipuhvrid. Mitmes liikmesriigis on probleemsete laenudega
tegelemine raskendatud, sest maksejõuetusmenetluse protseduurid on aeganõudvad, keeru-
lised ja kulukad. Kui Eestis kestab maksejõuetusmenetluse protseduur keskmiselt alla aasta, siis
näiteks Itaalias ja Kreekas sageli kauem kui neli aastat8. ELi liikmesriikide õiguslikud piirangud
muudavad nii probleemsete laenude müügi kui ka ülekandmise rämpspanka keeruliseks.
Rämpspanku tohib ELis moodustada ainult 15 riigis. Samal ajal võib maksusüsteem mõjutada
nii proviseerimist kui ka laenude mahakandmist ning sellest tulenevalt probleemsete laenude
haldamist. ELis on pärast kriisi märgatavalt vähem laene maha kantud kui USAs – alla veerandi
USA tasemest9. Pankade madal kasumlikkus ja väikesed kapitalipuhvrid muudavad provisjonide
suurendamise keeruliseks, raskendades seega laenuportfellide müüki.
8 EBA report on the Dynamics and drivers of non-performing exposures in the EU banking sector.
9 IMF Staff Discussion note, September 2015, A strategy for resolving Europe’s problem loans.
Joonis T2.1. Probleemsete laenude maht Euroopas ja Ameerika Ühendriikides (% laenuportfellist)
Allikas: IMF
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
euroalaAmeerika Ühendriigid
Joonis T2.2. Probleemsete laenude maht Euroopa riikides (% laenuportfellist)
Allikas: IMF
0% 10% 20% 30% 40% 50%Luksemburg
SoomeEesti
SaksamaaHollandAustriaBelgia
PrantsusmaaLäti
SlovakkiaLeedu
HispaaniaMalta
PortugalSloveenia
ItaaliaIirimaaKreekaKüpros
20102015
17
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
ELis pärsivad laenude müüki laenuturu väiksus, tagatisturu läbipaistmatus ja tehin-gute hinna varjatud kujunemine, mille tulemusena on tehingutel suured allahindlused. USAga
võrreldes on ELis probleemsete laenude müügimaht teisesel turul väike. Kui 2013. aastal oli ELis
probleemsete laenudega sooritatud tehingute turuväärtus 64 miljardit eurot, siis USAs oli see
469 miljardit dollarit10. Samal ajal on vaid seitsme ELi riigi pangandusjärelevalve sõnastanud
selged reeglid tagatise hindamiseks, mistõttu ei kujune hind kõigis liikmesriikides ühtmoodi11.
Tehingute suurte allahindluste tõttu pole laenudele aga ei ostjaid ega müüjaid.
Probleemsetele laenudele ei ole kiiret lahendust. Rakendatavad meetmed aitavad pigem vähendada uute probleemsete laenude kuhjumist. Järelevalveasutused saavad
julgustada panku tegelema jõulisemalt proviseerimisega ja probleemsete laenude ning nende
mahakandmisega. Samuti saavad nad juhtida tähelepanu vajadusele eraldada täiendavaid
ressursse probleemiga tegelemiseks. ELi riigid on alustanud oma maksejõuetusmenetluse prot-
seduuride ning õigussüsteemide tugevdamist. Näiteks võeti Kreekas 2015. aastal vastu seadus,
mis lihtsustab probleemsete laenude haldamist. Liikmesriigid saavad ka parandada kinnisvara-
tagatiste hindamise läbipaistvust, toetada kohtuväliste lahenduste kasutamist, varahaldusette-
võtete moodustamist ning võlgade väärtpaberistamise võimaldamist. Lisaks tuleks tõhustada
probleemsete varade turu toimimist, näiteks muutes seda läbipaistvamaks ja täiendades väärt-
paberistamise võimalusi. Eeldatavasti tooks see kaasa probleemsete laenudega tehtavate tehin-
gute kasvu ja laenude väiksema allahindluse.
10 IMF Staff Discussion note, September 2015, A strategy for resolving Europe’s problem loans.
11 EBA report on the Dynamics and drivers of non-performing exposures in the EU banking sector.
Põhjamaades, mis on Eesti majanduse ja pankade jaoks väga olulised, laenukasv jätkub. Rootsis see küll vahepeal mõne-võrra aeglustus, kuid püsib siiski kiire. Eluasemehindade kasv Rootsis pidurdus (vt
joonis 17) korraks teises kvartalis, kuid selle
põhjuseks võis olla sel perioodil jõustunud amor-
tiseerimisnõude kehtestamine uutele laenudele12.
Juuli ja augusti andmed näitavad, et augustiks oli
Stockholmi korterite hinnaindeks jõudnud tagasi
aprillikuu tasemele.
Seega on täiendavad meetmed laenamise ning kinnisvara hinnakasvu kiirust küll ehk pidurdamas, kuid madalate intressi-määrade keskkond ning uute eluasemete pakkumispiirangud toetavad laenamist ning hinnakasvu endiselt. Rootsis ületab SKP püsi-
valt 3% taset, inflatsiooninäitaja on 1,5% lähistel
ning tööpuudus väheneb. Inflatsioonieesmärgist
lähtudes otsustas Rootsi keskpank septembris
12 Alates 1. juunist peavad Rootsis laenuvõtjad, kelle laenu põhiosa ületab 70% tagatise väärtusest, maksma lisaks intres-sidele igal aastal tagasi vähemalt 2% laenu põhiosast. Kliendid, kelle laenujääk moodustab tagatise väärtusest 50–70%, peavad igal aastal vähendama laenu põhiosa vähemalt 1% võrra. Nõue ei laiene laenudele, mis on tagatud uue kinnisvaraga.
säilitada –0,50 protsendipunkti suuruse repo-
määra ning jätkata võlakirjade ostmise kavaga.
Madalad intressid on seni võimaldanud Põhjamaade suurtel pankadel finantsturult vahendeid kaasata suhteliselt soodsatel tingimustel. Rootsi pankade finantsturupõ-
hise rahastamise peamise instrumendi, kaetud
Joonis 17. Kinnisvara hinnaindeks ja eluasemelaenude aastakasv Rootsis
Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
100
120
140
160
180
200
220
240
2012 2013 2014 2015 2016
kinnisvaraindeks HOX (100=2005, vasak telg)eluasemelaenude aastakasv (parem telg)
18
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
võlakirjade turuintressimäärad jätkasid ka käes-
oleval aastal alanemist (vt joonis 18). Seejuures
Brexiti-otsuse järgsed vahepealsed suured
hinnaliikumised väärtpaberiturgudel pankade
kaetud võlakirjade turuintressimäärale olulist
mõju ei avaldanud. Kui lühema kui aastase täht-
ajaga võlakirjade turuintressimäär on püsinud
negatiivne 2015. aasta keskpaigast saadik, siis
käesoleva aasta teises pooles muutusid nega-
tiivseks ka kolmeaastase tähtajaga võlakirjade
turuintressimäärad.
Pankade likviidsus on jätkuvalt hea ning olulisi muutusi pole siin toimunud. Pankade
likviidsuse kattekordajad ületavad kehtestatud
regulatiivset alammäära nii koondarvestuses kui
ka eraldi euro ja dollari arvestuses. Lisaks toovad
pangad oma viimastes avalikes aruannetes välja,
et neil on piisavalt likviidseid vahendeid, et vastu
pidada kuni 12 kuud, kui juurdepääs finantsturgu-
dele peaks täielikult sulguma.
Brexiti-otsuse järgne ebakindlus väärtpabe-
riturgudel vähendas 2016. aasta teises kvar-
talis kohati Põhjamaade pankade kasumlik-
kust, kuid kolme suurema Eestis tegutseva pangagrupi poolaastakasumi suhe omava-henditesse (ingl return on investment, ROE) püsis siiski kõrgemal kui 10% (vt joonis 19).
Kasumlikkust toetavad euroala keskmisega
võrreldes tugevam laenukasv, stabiilne laenuint-
ressitulu, klientide tehinguaktiivsus ja väikesed
laenuallahindlused.
Brexiti mõju Rootsi pankadele on keeruline hinnata. Pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda
Euroopa Liidust suurenes väärtpaberiturgude
volatiilsus, aga selle mõju Rootsi pankadele oli
väiksem kui Euroopa teistele pankadele. Rootsi
ja ülejäänud Põhjamaade pankade aktsiahinnad
langesid Brexiti-otsuse järgselt vastavalt 11%
ja 12%, samal ajal kui teiste Euroopa pankade
aktsiad odavnesid keskmiselt 22% (vt joonis 20).
Samas langetas Rootsi keskpank riigi majandus-
kasvu prognoosi ning nende hinnangul võib Brexiti
mõju ka prognoositust suuremaks osutuda.
Eestis tegutsevate pangagruppide kapitali-seerituse näitajad on ELi kõrgeimate hulgas, seda nii tänu senisele kasumlikkusele kui
Joonis 18. Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused* Swedbanki, SEB, Nordea aritmeetiline keskmine
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
2014 2015 2016
tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat
Joonis 19. Pangagruppide omakapitali tulukus
Allikas: Bloomberg
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
I kv
2016
II k
v
SEBSwedbankNordeaDanske
Joonis 20. Pankade aktsiate hindade muutus 2016. aasta algusest (31.12.2015=100)
Allikad: Bloomberg, Nasdaq OMX, Eesti Panga arvutused
60
65
70
75
80
85
90
95
100
105
jaanuar aprill juuli
Euroopa pangad (STOXX 600 Banks)Rootsi pangad (OMX Stockholm Banks PI)Põhjamaade pangad (N Banks EUR PI)
19
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
ka rangemaks muudetud kapitalinõuetele13.
Swedbanki esimese taseme põhiomavahendite
osakaal (CET 1) ületas juuli lõpus 23%, SEB-l
18% ning Nordeal ja Danskel 16%. Pankade
omavahendite suhe riskiga kaalumata koguva-
radesse ei ole palju muutunud ja püsib 4–5%
vahemikus. Ka esimesel poolaastal Euroopa
Pangandusjärelevalve poolt teostatud tugevus-
analüüsis olid Eestis tegutsevate pangagruppide
tulemused vaadeldud 51 grupi hulgas keskmi-
sest paremad. Stressistsenaariumi kolme aasta
ettevaates ületas Põhjamaade gruppide mada-
laim CET 1 näitaja 14%14, samas kui kõigi grup-
pide kaalutud keskmine tulemus oli 9,4%.
Rootsi emapankade rahastamise struktuuri võivad haavata nii finants- kui ka kinnis-varaturult lähtuvad ohud. Ligi pool rahasta-
misest on finantsturupõhine, millest omakorda
poole moodustavad kaetud võlakirjad. Lisaks on
Rootsi pangandussektor hästi kontsentreeritud
ning tihedalt seotud, mistõttu valitseb risk, et
ühe panga hätta sattumisel võivad ohtu sattuda
ka teised pangad. Neli suuremat panka (Nordea,
Handelsbanken, SEB ja Swedbank) on omavahel
tihedalt seotud seeläbi, et nad omavad üksteise
poolt emiteeritud väärtpabereid ning Rootsi kesk-
panga hinnangul ulatub ristpositsioonide maht
pea kolmandikuni pankade omakapitali mahust.
Kuna kaetud võlakirjad on tagatud eluasemelae-
nudega, siis on need ühtlasi avatud ka kinnisvara-
tururiskidele, mille realiseerumisel võib pankadel
osutuda keeruliseks ning kallimaks nende refi-
nantseerimine. Seda riski on aidanud vähendada
kaetud võlakirjade suhteliselt kõrge ületagatuse
määr (keskmiselt üle 50%). Kuigi hetkel on prob-
leemlaenude osakaal Põhjamaades üks Euroopa
madalaimaid, võimendab riske majapidamiste
kõrge võlakoormus ning kinnisvara võimalik
ülehinnatus.
13 Rootsi finantsjärelevalveasutus on lisaks juunis rakendunud laenutingimusi muutvatele meetmetele seadnud pankadele ka mitmeid kapitaliseeritust suurendavaid nõudeid. Lisaks Euroopa-ülestele miinimumnõuetele on suurematele gruppidele kehtestatud 5% süsteemse riski puhvri nõue. Neile lisandus juunis 1,5 pp-le tõstetud vastutsüklilise puhvri nõue, mis suureneb 2017. aasta märtsis 2 pp-ni. Lisaks tuleb Rootsis ja Norras väljastatud kinnisvaralaenude puhul lähtuda vähemalt 25% riskikaalust.
14 http://www.eba.europa.eu/documents/10180/1532819/ 2016-EU-wide-stress-test-Results.pdf. Eestis tegutsevatest pankadest hinnati Danske , DNB, Nordea, OP Corporate’i, SEB, Svenska Handelsbankeni ja Swedbanki gruppi.
PANGAD
Eestis tegutsevad pangad on reaalsekto-rile laene väljastanud suhteliselt aktiiv-selt. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud
laenude jääk15 kasvas 2016. aasta augustis
aastatagusega võrreldes 972 miljoni euro võrra
ehk 6,1%. Laenuportfelli suurenemisse panus-
tasid nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenud
(vt joonis 21). 2016. aasta esimesel kaheksal kuul
oli ettevõtete laenukasv mõnevõrra tempokam,
ulatudes keskmiselt veidi üle 7%.
Viimastel kuudel on olulisim roll ettevõtetele väljastatud laenude mahu suurenemises olnud kinnisvara- ja ehitussektoril. Kui
pea terve esimese poolaasta juhtisid ettevõtete
laenuportfelli üpris tugevat aastakasvu tööstus-
ettevõtted, siis viimastel kuudel on taas hoogus-
tunud kinnisvara- ja ehitussektori laenukasv (vt
joonis 22). Augustis ulatus see pea 11%ni.
Ettevõtete laenuportfellis moodustasid kinnis-
vara- ja ehitussektorile väljastatud laenud natuke
üle 35% ehk nende osakaal oli ligikaudu ühe
protsendipunkti võrra suurem kui aasta alguses.
Olgugi et Eesti pangandussektori laenuport-
felli kontsentreeritus pole viimaste arengusuun-
dade tõttu oluliselt suurenenud, on võimaliku
ohu valguses, et arendatava mahu jaoks ei jätku
lähiajal piisavat nõudlust, laenuportfelli kõrge
kontsentratsiooniga kaasnevad riskid muutunud
akuutsemaks.
15 Sisaldab laene, liisingut ja faktooringut.
Joonis 21. Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2012 2013 2014 2015 2016
majapidamiste muud laenudettevõtete laenudeluasemelaenudreaalsektori laenud
Allikas: Eesti Pank
20
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Taristu-16 ja kaubandussektorile väljastatud laenude maht on kahanenud. Taristusektori
laenude maht vähenes seejuures enim:
2016. aasta augustis aastatagusega võrreldes
14%. Madalate energiahindade tõttu on ener-
giatootjate riskid suuremad, mistõttu võivad
pangad olla ettevaatlikumad energiaettevõte-
tele laenamisel. Teisalt võib taristusektori vähe-
nenud laenumaht viidata ka sektori kahanenud
laenunõudlusele. 2016. aasta esimese kaheksa
kuu laenukäive oli taristusektoris 22% väiksem
kui samal ajal aasta eest. Kaubandussektorile
väljastatud laenude maht vähenes 2016. aasta
augustis aastavõrdluses 3%.
Lisaks ettevõtete laenumahu kiirele kasvule on ka majapidamiste laenamine olnud aktiivne. Eriti jõudsat kasvu on jätkanud autoliising (vt taustinfo 3). 2016. aasta augustis
kasvasid majapidamiste laenud aastavõrd-
luses 5,2%. Eluasemelaenud, mis on majapi-
damiste laenude olulisim komponent, kasvasid
augustikuus 4,7% ehk pisut rutem kui aasta
tagasi. Majapidamiste muude laenude kasv on
16 Taristusektorisse kuuluvad elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisat-siooni ja jäätme- ja saastekäitluse, info ja side, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted.
kiirenenud märgatavamalt – augustis oli see
aastavõrdluses 7,2%. Majapidamiste muude
laenude kasvu taga oli endiselt autoliising, mille
mahu aastakasvutempo on olnud kahekoha-
line juba rohkem kui aasta. Augustis ulatus see
16,5%ni. Samas kasvas ka tarbimislaenude maht
2016. aasta esimesel kaheksal kuul jõulisemalt
kui eelmise aasta vältel. Tarbimislaenude jääk
suurenes augustis aastaga 4,5%.
Taustinfo 3. Majapidamiste autoliisingu kiire kasvu põhjused
Majapidamistele väljastatud autoliisingu17 maht on alates 2015. aastast kiiresti kasvanud ja ületanud majapidamiste muude laenukohustuste kasvu. Selle põhjused on
sissetulekute kasvuga kaasnev suurem nõudlus uuemate sõiduautode järgi, soodsad liisinguint-
ressimäärad ja ühekordse tegurina ka 2014. aasta ettevõtete käibemaksuseaduse muudatuse
kaudne mõju.
Sissetulekute kasvades eelistavad majapidamised üha uuemaid ja kallimaid sõidu-keid. See on loomulik arengusuund, kuna Eesti autopark on võrreldes Euroopa Liidu kesk-
misega vana. Liiklusregistri andmetel oli Eestis registreeritud sõiduautode keskmine vanus
2016. aasta juuni seisuga 14 aastat, mis on ligikaudu kaks korda suurem kui ELi keskmine.18
Sealjuures 2014.–2015. aastal registreeritud sõidukitest oli alla kaheaastasi 6%. Samas on
Eestis sõiduautosid inimese kohta umbes sama palju kui naaberriikides. Näiteks on Saksamaal
tuhande inimese kohta 530 autot, Soomes 560, Eestis 456 autot ja Lätis veidi vähem,
305 autot.19
17 Majapidamiste autoliising on nii sõiduautode (sh mahtuniversaalid) kui ka muude väikesõidukite (mootorsaanid, ATVd, mopeedid, mootorrattad jms) soetamiseks võetud liising.
18 Maanteeameti statistika ja transpordimaksude uuringuaruanne (2015).
19 Eurostat, 2012.
Joonis 22. Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 31.08.2016 seisuga
11% 5%
12%
7% 14% 7%11%
-3%
-14%-150
-100
-50
0
50
100
150
200
250
300
350
kinn
isva
ra ja
ehitu
s
elua
sem
elae
nud
muu
d s
ekto
rid
maj
apid
amis
te m
uud
laen
ud
logi
stik
a
töös
tus
prim
aars
ekto
r
kaub
and
us
taris
tu
mln
eur
ot
Allikas: Eesti Pank
21
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Seega on majapidamised liisinud üha rohkem uusi sõidukeid. Kui majanduskriisi
järgsel 2010. aastal olid uued vaid 20% liisin-
gusse võetud sõidukitest, siis 2016. aasta juuli
seisuga olid pea pooled (47%) majapidamiste
liisitud sõidukitest uued. 2014. aastast saadik on
liisitud sõiduauto keskmine väärtus suurenenud
umbes 10–20% (vt joonis T3.1). Äriühingutel on
kasutatud sõidukeid alla poole (35%) ja see pole
ajas oluliselt muutunud. Keskmine liisingusse
võetud sõiduauto maksumus 2016. aastal oli
majapidamiste puhul 16 600 eurot ja äriühin-
gute puhul 24 300 eurot.
2014. aasta lõpus tehtud käibemaksusea-duse muudatus mõjutas ettevõtete liisin-guotsuseid ja suurendas majapidamiste liisingukäivet, kuid selle mõju reaalsek-torile tervikuna jäi piiratuks. 2014. aasta
detsembris jõustus seadusemuudatus, millega
vähendati sõiduautode ostmisel, rentimisel või
liisimisel tasutud sisendkäibemaksu maha-
arvamise määra varasemalt 100%lt 50%le.
Ettevõtted kasutasid 2014. aasta lõpus veel
võimalust soetada sõiduautosid käibemaksuva-
balt, mistõttu ettevõtete liisingukäive mitmekor-
distus (vt joonis T3.2). Pärast muudatuse jõus-
tumist, 2015. aastal, oli ettevõtete autoliisingu
käive keskmiselt 25% väiksem. Majapidamiste
puhul oli käive aga selle võrra tavapärasest
suurem (+24%), nii et reaalsektoris kokku langes
käive 2015. aastal keskmiselt vaid 5%.
Sõiduautode liisinguturu kasvu toetab ka konkurents liisinguettevõtete vahel. Sõiduautode ja väikesõidukite liisinguturg on jagunenud peaaegu võrdselt kolme suurema turu-
osalise vahel ning see turujaotus pole viimaste aastate jooksul ka kiire kasvu olukorras palju
muutunud. Tänu madalale baasintressimäärale langes autoliisingu intress majapidamistele
2016. aasta juulis 2,2%le. Peab märkima, et pea kõik Eestis arvele võetud uued sõiduautod on
soetatud liisinguga.
Majapidamiste autoliisingu kasvu jätkumist toetavad nii sissetulekute kasv kui ka suhteliselt
soodsad autoliisingu intressimäärad. Ehkki Eestis on autosid inimese kohta peaaegu sama palju
kui meie lähiriikides, on Eesti autopark võrreldes Euroopa keskmisega vana. Seetõttu kasvab
autoliisingu maht uuemate ja kallimate sõidukite soetamise tõttu ka edaspidi, kui sissetulekute
suurenemine seda toetab.
Joonis T3.1. Liisitud sõiduauto keskmine väärtus
Allikas: Eesti Pank
5000
10 000
15 000
20 000
25 000
30 000
2008 2010 2012 2014 2016
äriühingud, uuedmajapidamised, uuedäriühingud, kasutatudmajapidamised, kasutatud
Joonis T3.2. Sõiduautode liisingu käive
Allikas: Eesti Pank
0
5
10
15
20
25
30
35
2008 2010 2012 2014 2016
mln
eur
ot
majapidamisedettevõtted
22
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Mõnevõrra kiirema laenukasvu tõttu võivad suureneda ka laenuportfelli kvaliteediga seotud riskid, ent hetkel on laenuportfelli kvaliteet hea. 2016. aasta algusest saadik on
nii viivislaenude kui ka restruktureeritud laenude
osatähtsus laenuportfellis püsinud üpris stabiilne,
vastavalt 1,3% ja 1,6% juures. Pankade üldist
võimekust praeguse laenukvaliteedi juures
võimalike laenukahjumitega toime tulla võib
pidada heaks. 2016. aasta augusti seisuga oli
84% viivislaenudest allahindlustega kaetud ning
võrreldes aasta algusega allahindluste ja laenu-
portfelli suhe tõusis pisut (vt joonis 23).
Mitmed tegurid on seni toetanud laenukva-liteedi püsimist heal tasemel. Madalad intres-
simäärad on vähendanud tõenäosust, et laenude
tagasimaksmisega satutakse raskustesse. Peale
soodsate intressimäärade on majapidamiste
laenumaksevõimele positiivselt mõjunud nii kiire
palgakasv kui ka töötajate jaoks soodne olukord
tööturul. Aastavõrdluses paranes laenukvali-
teet 2016. aasta juulikuus pea kõikides sekto-
rites (vt joonis 24). Enim vähenesid kinnisvara- ja
ehitusettevõtete ning majapidamiste viivislaenud.
Restruktureeritud laenud käitusid sektorite
lõikes aga erinevalt: kinnisvara- ja ehitussektori
ning muude sektorite restruktureeritud laenud
vähenesid, kuid primaar- ja tööstussektoris
need hoopis kasvasid. 2016. aasta augustis
ulatusid restruktureeritud laenud primaar- ja
tööstussektoris vastavalt 8% ja 3%ni nime-
tatud sektoritele väljastatud laenude mahust,
aasta tagasi olid need osakaalud vastavalt
4 ja 1 protsendipunkti võrra väiksemad.
Tegurid, mis on aidanud kaasa pangandus-sektori laenukvaliteedi heal tasemel püsi-misele võivad aga muutuda. Laenukvaliteeti
võivad ohustada nii intressimäärade tõus kui ka
tööturu ülekuumenemine. Peamine oht seisneb
selles, et arvamus, et intressimäärad jäävad
väga madalaks veel pikaks ajaks, võib luua liialt
optimistliku pildi laenuklientide võlateenindamise
võime kohta. Majapidamiste puhul võib seda
riski suurendada ootus, et kiire palgakasv jätkub.
Ettevõtete laenuportfelli kvaliteediga seotud riske
võivad võimendada aga laenulepingute tingi-
muste muutused. Turuosaliste sõnul pakutakse
ettevõtetele varasemast paindlikumate tingimus-
tega laene (näiteks laene, mis ei amortiseeru
lõpptähtajaks täielikult). Seetõttu võib ettevõtete
laenu- ja intressikoormus laenuperioodil ebaüht-
lasemalt jaotuda ja see võib tõsta ettevõtete
laenumakseriske tulevikus.
Laenude rahastamine Eesti pangandussek-toris tugineb endiselt suuresti kodumais-tele hoiustele. Need moodustavad ligikaudu
kaks kolmandikku pankade võlakohustustest
ning 2016. aastal on nende maht jätkanud jõud-
salt kasvamist (vt joonis 25). Augustis suurenesid
kodumaised hoiused aastavõrdluses 7,6%. Ent
samal ajal kui laenukasv on üldiselt hoogustunud,
oli kodumaiste hoiuste kasvutempo suvekuudel
eelmise aastaga võrreldes pisut aeglasem.
Mitteresidentide hoiuste tase, mis on oma olemu-
selt kodumaiste hoiuste mahust volatiilsem ja
Joonis 23. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
viivislaenudallahindlused
Allikas: Eesti Pank
Joonis 24. Viivislaenude osakaal sektorite kaupa vastavast laenuportfellist
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%p
rimaa
rsek
tor
kaub
and
us
kinn
isva
ra ja
ehitu
s
logi
stik
a
muu
d s
ekto
rid
taris
tu
töös
tus
elua
sem
elae
nud
maj
apid
amis
te m
uud
laen
ud
31.08.201531.12.201531.08.2016
Allikas: Eesti Pank
23
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
kätkeb seetõttu rahastamise stabiilsuse seisu-
kohalt rohkem riske, ei ole 2015. aasta lõpust
saati palju varieerunud. Mitteresidentide hoiuste
osakaal pankade võlakohustustes ulatus 2016.
aasta augustis 11%ni.
Vaatamata residentide hoiuste jätkuvalt intensiivsele kasvule on laenude-hoiuste suhtarv pisut tõusnud. Augustis küündis see
108%ni, mis on 4 protsendipunkti võrra suurem
kui 2015. aasta lõpus. Seda tõusu võib suures
osas seletada ühe suurpanga grupisiseste
muutustega rahastamisstruktuuris. Kuna panga
omanduses oleva liisinguettevõtte rahastamises
asendati varem emapangalt saadud ressursid
kohalikult üksuselt võetavate laenudega, kasvas
finantseerimisasutustele väljastatud laenude
maht 2016. aasta esimese kvartali lõpus hüppe-
liselt (vt taustinfo 4). Liisinguettevõttele laena-
mist rahastati seejuures emapangalt saadud
vahenditega ning selle tulemusel nende vahen-
dite osatähtsus panga võlakohustes suurenes.
Pankadelt kaasatud laenud ja hoiused moodus-
tasid võlakohustustest 2016. aasta augusti
lõpus 20%.
Joonis 25. Rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv
0%
50%
100%
150%
200%
250%
0
5000
10 000
15 000
20 000
25 000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg)mitteresidentide hoiused (vasak telg)residentide hoiused (vasak telg)pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg)laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)laenude-hoiuste suhtarv (residendid) (parem telg)
mln
eur
ot
Allikas: Eesti Pank
Taustinfo 4. Pankade laenud finantseerimisasutustele
Viimastel aastatel on Eestis tegutsevad pangad finantseerimisasutustele hoogsalt laene väljastanud. Samaaegselt reaalsektori
laenuportfelli suhteliselt kiire kasvuga on hüppe-
liselt suurenenud ka finantseerimisasutustele
antud laenude maht. See ulatus 2016. aasta
augustis ligikaudu 2,1 miljardi euroni, mis on
76% rohkem kui aasta tagasi. Seega tõusis
finantseerimisasutuste laenude osatähtsus
pankade kogu laenuportfellis20 2015. aasta
alguse 6%lt 2016. aasta augusti lõpuks 11%le
(vt joonis T4.1). Finantseerimisasutuste laenude
hulka kuuluvad laenud, mis on väljastatud kind-
lustusseltsidele, pensionifondidele ja muudele
investeerimisfondidele, mitmesugustele laenu-
andjatele ja -vahendajatele (nagu näiteks liisin-
guettevõtted ja kiirlaenufirmad), finantsval-
dusfirmadele ning ettevõtetele, mis on loodud
eraisikute investeeringute haldamiseks tulu-
maksu optimeerimise eesmärgil.
Finantseerimisasutustele väljastatud laenude maht on järsult suurenenud liisinguette-võtetega tehtud ulatuslike grupisiseste tehingute tõttu. Liisinguettevõtetele antud laenud
moodustavad finantseerimisasutuste laenude mahust ligikaudu kolm neljandikku. Pangalaenude
20 Kogu laenuportfell sisaldab finantseerimisasutuste laene, reaal- ja valitsemissektori laene, liisingut ja faktooringut.
Joonis T4.1. Finantseerimisasutuste laenude jääk ja osatähtsus laenuportfellis
Allikas: Eesti Pank
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
2011 2012 2013 2014 2015 2016
mln
eur
ot
muud finantseerimisasutused (vasak telg)liisinguettevõtted (vasak telg)osatähtsus laenuportfellis, arvestamata grupisiseseid laene liisinguettevõtetele (parem telg)osatähtsus laenuportfellis (parem telg)
24
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Pangandussektori likviidsuspuhvrid on suured, ent kontsentreeritud ning tuge-valt seotud grupiüleste likviidsusjuhtimise kaalutlustega. Eestis tegutsevate pankade
likviidsed varad moodustasid 2016. aasta
augustis 23% pangandussektori koguvaradest,
ent pankade lõikes on varade määr väga erinev
(vt joonis 26). Nõuded keskpankadele ning
nõuded teistele pankadele moodustasid likviid-
suspuhvrist vastavalt 49% ja 44%. Aastatagusega
võrreldes on keskpangas hoitavate likviidsete
varade osatähtsus nõuete arvelt emapanga
vastu 13 protsendipunkti võrra kasvanud. Need
muutused peegeldavad peamiselt grupisiseseid
likviidsusjuhtimise otsuseid, mida on osaliselt
mõjutanud erinevused Euroopa Keskpanga ja
Riksbanki hoiustamise püsivõimaluse intressi-
määrades. Võlakirjade osatähtsus likviidsetes
varades oli 2016. aasta augustis 7% ja seega
aastavõrdluses ei muutunud. Pankade vastu-
panuvõime lühiajalistele likviidsusšokkidele on
hea: kõik Eestis tegutsevad pangad ületasid
2016. aasta augustikuu seisuga likviidsuskatte-
kordaja nõuet.
Pangandussektori varade tulukus püsis käesoleva aasta esimesel poolel eelmise aasta tasemel. Koondarvestuses teenisid
pangad 2016. aasta esimesel poolel 200 miljonit
eurot puhaskasumit. Kuna eelmisel aastal samal
ajal mõjutas pankade puhaskasumit suurel
määral ühe panga erakorraliselt suur dividendi-
tulu ning makstud tulumaksukulu, siis neid arves-
tamata pankade varade tulukus aastaga oluliselt
ei muutunud ning ulatus 2016. aasta juuni lõpus
1,4%ni (vt joonis 27).
Tulukuse kasvu soodustas puhasintressitulu suurenemine. Esimesel poolaastal suurenes
puhasintressitulu, mis tulenes peamiselt mada-
lamatest intressikuludest, samal ajal kui intres-
situlud olid pea samas suurusjärgus kui aasta
tagasi. Kuigi intressimäärad alanesid võrreldes
eelmise aastaga (vt joonis 28), kompenseeris
selle mõju intressitulule laenuportfelli edasine
Joonis 26. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvarades
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
nõuded keskpangale (vasak telg)nõuded pankadele (vasak telg)väärtpaberid (vasak telg)likviidsete varade osakaal koguvarades (parem telg)
mln
eur
ot
Allikas: Eesti Pank
mahtu liisinguettevõtetele on paisutanud kaks suurt grupisisest tehingut. Neid tehinguid arves-
tamata on finantseerimisasutustele väljastatud laenude kasv püsinud 2016. aasta teisest kvar-
talist alates hinnanguliselt üle 15%.
Grupisiseste struktuursete muutuste ja tehingute kõrval on liisinguettevõtetele panga-laenude andmise hoogustumist mõjutanud ka suurenenud nõudlus autoliisingu järele. Autoliisingu mahu tempokas kasv on ühtlasi tähendanud ka täiendavat rahastamisvajadust.
Eelpool nimetatud kahte suurt grupisisest tehingut arvesse võtmata on pankade laenud liisin-
guettevõtetele 2016. aasta teisest kvartalist saadik aastavõrdluses kasvanud keskmiselt üle 20%.
Laenud muudele finantseerimisasutusele, arvestamata liisinguettevõtteid, on 2016. aastal kasvanud valdavalt mõõdukalt (näiteks augustis aastavõrdluses ligi- kaudu 5%) ning nende maht on võrreldes liisinguettevõtetele antud laenudega väiksem, ligikaudu 492 miljonit eurot. Seetõttu moodustavad finantseerimisasutustele
väljastatud laenud, arvestamata grupisiseseid laene liisinguettevõtetele, pankade laenuportfel-
list küllaltki stabiilse 3%. Nii et pankade seotus finantseerimisasutustega on tugevnenud eeskätt
liisinguettevõtetele antud grupisiseste laenude tõttu.
25
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
kasv. Puhasteenustasu kahanes ühe panga
teenustasutulude suure languse tõttu. Ülejäänud
pangandussektori puhasteenustasutulu seevastu
kasvas.
Pangandussektori kulud kasvasid käes-oleva aasta esimesel poolel nii personali-kulude kui ka muude halduskulude tõttu. 2016. aasta esimese poolaasta halduskulud
tõusid aastaga kokku 6%: personalikulud suure-
nesid 4% ning muud halduskulud 8%. Pankade
laenukahjum püsis 2016. aasta esimesel poolel
väike ning erinevalt eelmise aasta samast ajast
laenuallahindluste tagasiarvestused kasumit
enam ei toetanud.
Eesti pangandussektori kasumlikkus püsib ka edaspidi enam-vähem stabiilne. Kasumlikkuse säilimist toetavad laenuportfelli
jätkuv kasv ning teenustasutulud. Kulutõhususe
säilitamine palgasurvekeskkonnas on pankade
jaoks aga üha raskem.
Eestis tegutsevad pangad on endiselt hästi kapitaliseeritud. Esimesel poolaastal muutusid
kapitaliseerituse näitajad vähe. Enim kapitalisee-
ritud pankade omavahendid vähenesid dividen-
dide väljamaksmise tõttu. Madalaima omakapi-
talinäitajaga panga omavahendeid suurendati
varasema kasumi arvelt.
Pankade koguomavahendite suhe riskiva-radesse ületas 2016. aasta teise kvartali lõpus 34%. Valdava osa (99%) omavahenditest
moodustavad esimese taseme omavahendid
ning seega on kõrge ka esimese taseme omava-
hendite (CET1) suhtarv: 34,8%. Madalaim kogu-
omavahendite ja riskivarade suhte näitaja ületas
13% (vt joonis 29).
Erisused pankade näitajates tulenevad erinevate riskihindamismeetodite kasuta-misest. Eestis on riskide hindamiseks sisemiste
mudelite kasutamise loa saanud SEB Pank ja
Swedbank. Alates 2014. aastast võivad siserei-
tinguid kasutavad pangad avaldada näitajaid ilma
üleminekuaja piiranguta, mistõttu sisereitinguid
kasutavate pankade näitajad oluliselt suurenesid.
Varade riskisust mittearvestava näitajana vaadel-
dakse pankade omavahendite ja koguvarade
Joonis 27. Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes
Allikas: Eesti Pank* juuni 2016.
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2012 2013 2014 2015 2016*
laenude allahindlusedhalduskuluddividenditulupuhas teenustasutulupuhas intressitulupuhaskasumpuhaskasum, v.a dividenditulu ja erakorraline tulumaksukulu
Joonis 28. Laenuportfelli ja hoiuste keskmine intressimäär ning nende vahe
Allikas: Eesti Pank
0,00%
0,05%
0,10%
0,15%
0,20%
0,25%
0,30%
0,35%
2,0%
2,1%
2,2%
2,3%
2,4%
2,5%
2,6%
2,7%
2,8%
2013 2014 2015 2016
laenude ja hoiuste intressimäära vahe (vasak telg)
laenude intressimäär (vasak telg)
hoiuste intressimäär (parem telg)
Joonis 29. SEB ja Swedbanki ning väikepankade* CET1 suhtarvud
Allikas: Eesti Pank* Väikepangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
väiksemate pankade suurim ja väikseimväiksemate pankade teine ja eelviimaneSEBSwedbank
26
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Joonis 30. Reaalse SKP eeldused põhi- ja riskistsenaariumite korral
Allikas: Eesti Pank
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
2008
2010
2012
2014
2016
2018
mld
eur
ot
5 pp10 ppEBA 12 pp20 pp
tegelikpõhistsenaarium
suhet. Ka finantsvõimenduse seisukohast on
Eesti pankade kapitaliseeritus tugev: madalaima
näitajaga pangal oli see II kvartali lõpus 8%,
pankade kaalutud keskmine oli aga 15%.
Käesoleva aasta augustist muutusid nõuded Eesti pankadele täiendavate kapitalipuhv-rite hoidmisele (vt ptk Makrofinantsjärelevalve
poliitika). Alates 1. augustist peavad kõik Eestis
tegevusloa saanud pangad hoidma riskivarade
suhtes vähemalt 8% ning süsteemselt olulised
pangad 10% esimese taseme põhiomavahendeid
ning 11,5% ja 13,5% koguomavahendeid.
Pangandussektori viivislaenude prognoos
ja tugevusanalüüs
Viivislaenude prognoos tugineb neljale erineva raskusastmega negatiivsele makro-majandusstsenaariumile. Riskistsenaariumid
ulatuvad olukorrast, kus Eesti majandust tabab
mõõdukas negatiivne šokk ja SKP kasv väheneb
5 protsendipunkti kuni tugeva šokini, kus majan-
duskasv on 20 protsendipunkti väiksem, kui
baasstsenaariumis on ette nähtud ja selle mõju
viivislaenudele on sarnane 2010. aasta majan-
duslanguse mõjuga viivislaenude mahule (vt
joonis 30). Kõigi stsenaariumite korral kaha-
nevad koos SKPga teiste seas ka tööhõive,
sissetulekud ja kinnisvarahinnad, mis mõjutab
negatiivselt nii ettevõtete kui ka majapidamiste
laenumaksevõimet.
Makronäitajad põhinevad Eesti Panga juuni-kuisel makromajandusprognoosil, kus eel-datav SKP aastakasv vahemikus 2016–2018 on keskmiselt 3%. Stsenaariumites kandub
makromajanduse šokkide mõju viivislaenudele üle
pangandussektori krediidiriski mudeli kaudu. Kahe
kõige negatiivsema šoki puhul on mudelis arves-
tatud juurde ka intressimäära tõus 2,4%ni, mis
peegeldab riskipreemia suurenemist rahaturul.
Kõige tugevama majandusšoki korral suureneks viivislaenude osakaal pangan-dussektoris veidi üle 7%, mis on sarnane 2010. aasta majanduslanguse perioo-diga. Riskistsenaariumi puhul, kus SKP kasv
kukuks 5–10 protsendipunkti, suureneks
viivislaenude osakaal kuni 3%ni. Euroopa
Pangandusjärelevalve (EBA) poolt Euroopa
Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna suuremate
pankade kohta tehtud tugevusanalüüsis sisal-
duva stsenaariumi21 šokk suurendaks viivislae-
nude määra ligi 4%ni (vt joonis 31).
Negatiivsetele riskistsenaariumitele reageeriks enim ettevõtete laenuportfell, kus viivislaenude osakaal tõuseks suurima šoki korral ligi 12%ni. Ettevõtete viivislaenude
osakaalu suurenemist mõjutaks SKP kahane-
mine ja sellest tulenev tööpuuduse tõus ning
laenude kallinemine. Majapidamiste muude
laenude viiviste osakaal suureneks raskeima
šoki korral 9%ni ja šokk kanduks peamiselt üle
21 EBA tugevusanalüüsi kumulatiivse šoki korral kahaneb SKP ligi 12 protsendipunkti ja sellele lisanduv kinnisvarašokk langetab hindasid kuni 34%.Kolme kuu Euribor tõuseb 2,4%ni ja tööpuuduse määr suureneb šoki tulemusena 11,3%ni.
Joonis 31. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumite korral
Allikas: Eesti Pank
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2008
2010
2012
2014
2016
2018
5 pp10 ppEBA 12 pp
põhistsenaarium
20 pp + intress
tegelik
27
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
palgakasvu aeglustumise ja tööpuuduse suure-
nemise kaudu. Eluasemelaenud on makromajan-
duse šokkide suhtes vähem tundlikud ja viivis-
laenude osakaal tõuseks selles portfellis kõige
tugevama šoki korral vähem, jäädes alla 3%
taset. Kinnisvarahinnad langeksid selle stsenaa-
riumi korral ligi 30% ja tööpuuduse määr tõuseks
14,8%ni.
Kõige tugevama šoki korral ületaks viivis-laenude osakaalu suurenemine ühe aasta perspektiivis oodatavat kasumit. Kõige tuge-
vama ehk 20 protsendipunktise šoki ja EBA tuge-
vusanalüüsi tüüpi riskistsenaariumi korral toimuv
intressimäära tõus muudaks ettevõtetele ja maja-
pidamistele laenuteenindamise kallimaks, kuid
suurendaks samas pangandussektori allahind-
luseelset kasumit. Viimane kasvaks põhistse-
naariumiga võrreldes ligi 155 miljoni euro võrra ja
aitaks katta viivislaenudest tingitud kahjumeid (vt
joonis 32). Kogu pangandussektori viivislaenude
maht oleks kahe tugevama makromajanduse
šoki korral 250–550 miljonit eurot.
MUUD FINANTSVAHENDAJAD
Hoiu-laenuühistud
Hoiu-laenuühistud (HLÜd) on ühistulised finantseerimisasutused, mille põhitegevus on pakkuda oma liikmetele hoiustamise ja laenamise võimalust. HLÜde tegevust regu-
leerib hoiu-laenuühistu seadus. HLÜ asuta-
miseks pole vaja tegevusluba ja nad ei kuulu
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. HLÜ teenu-
seid saavad tarbida ainult selle liikmed; ühis-
tutel pole õigust avalikkuselt hoiuseid või muid
tagasimakstavaid rahalisi vahendeid kaasata.
Samuti puudub riiklik tagatisskeem hoiustaja-
tele raha tagasi maksmiseks, kui HLÜ peaks
pankrotistuma.
Hoiu-laenuühistute hoiuste ja varade kiiret kasvu on viimastel aastatel soosinud eelkõige väga madalad intressimäärad, sest tänu sellele on paljud hoiustajad hakanud
kommertspankade kõrval otsima muid hoius-
tamisvõimalusi. Lisaks on HLÜde poolt väljas-
tatud laenude kasvu tõenäoliselt soodustanud
ka pankade mõnevõrra karmistunud laenutingi-
mused ja -standardid viimasel kümnel aastal.
Hoiu-laenuühistute hoiuste ja laenude hoogne kasv on jätkunud ka 2016. aastal, kuid pankadega võrreldes on nende maht endiselt väike. Augusti lõpu seisuga tegutses
Eestis 20 HLÜd, kelle liikmete arv kokku oli üle
9000, mis on ligikaudu kolmandiku võrra rohkem
kui aasta varem. Kaasatud hoiuste ja väljas-
tatud laenude maht kasvab endiselt enam kui
50% aastas ja oli augusti lõpus vastavalt 57 ja
55 miljonit eurot, moodustades Eestis tegut-
sevate pankade vastavatest näitajatest 0,5% ja
0,4% (vt joonis 33 ja 34).
Koos tegevusmahu kasvuga on suurenenud ka hoiu-laenuühistute finantsvõimendus. 2016. aasta juuni lõpus moodustas omakapital
nende bilansist ligikaudu 18%, neli aastat tagasi
oli see umbes 50%.
Joonis 32. Kasumid ja viivislaenude muutus, 2016. a II kv - 2017. a II kv
Allikas: Eesti Pank
0
100
200
300
400
500
600
põ
hi-
stse
naar
ium
5 p
p
10 p
p
EB
A 1
2 p
p
20 p
p +
intr
ess
mln
eur
ot
allahindluste eelne kasumviivislaenude muutus ilma mahakandmisteta
Joonis 33. Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades
Allikas: Eesti Pank
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
10
20
30
40
50
60
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
mld
eur
ot
mln
eur
ot
hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg)
28
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Hoiu-laenuühistutest tulenevad otsesed riskid
Eesti finantsstabiilsusele on praegu madalad.
Hoolimata HLÜde hoiuste ja varade viimaste
aastate kiirest kasvust moodustab nende maht
finantssektorist ja SKPst väikese osa. Lisaks pole
nad muu finantssektoriga otseselt seotud (vt
joonis 35). Samas on neil majanduse rahastamise
vaatekohast järjest suurenev roll. Arvestades
HLÜde liikmeskonna kiiret kasvu ja üle-eestilist
tegutsemist, võib hägustuda nende ühistulise
toimimise algne mõte ning väheneda hoiusta-
jate kontroll oma raha üle ja arusaam võimalikest
riskidest.
Krediidiandjad ja -vahendajad
Riigikogu võttis 2015. aasta veebruaris vastu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS), mis kohustas krediidiand-jaid ja -vahendajaid taotlema Finants- inspektsioonilt tegevusluba ja viima 21. märtsiks 2016 oma tegevus vasta-vusse KAVSi nõuetega22. Krediidiandja on
äriühing, kelle tegevuseks on eraisikust tarbi-
jale laenu andmine, tasuline maksetähtpäeva
edasilükkamine, liising või muu abi finantseeri-
misel. Krediidivahendaja on füüsiline või juriidi-
line isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes
vahendab tasu eest krediidi andmist või osutab
tarbijale krediidilepingu sõlmimise võimalusele.
Erinevalt krediidiasutustest (pankadest) puudub
krediidiandjatel ja -vahendajatel õigus avalikku-
selt hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi
vahendeid kaasata ning selle arvelt laenu anda
või muul viisil teiste tegevust finantseerida.
Krediidiandjate ja -vahendajate taust, omandistruktuur, klientuur ja laenutoodete valik on mitmekesised. Krediidiandjate hulgas
on pankadele kuuluvaid ja neile mittekuuluvaid
liisinguühinguid, oma klientidele tasulist järel-
maksu pakkuvaid kaupmehi ning kõrge intressi
ja lühikese tagasimaksetähtajaga laenude ehk
kiirlaenude pakkujaid. Viimaste hulgas on nii resi-
dente kui ka mitteresidente ja nii tagatisega kui ka
tagatiseta laenude pakkujaid. 2016. aasta augusti
lõpus tegutses Eestis 42 tegevusloaga kredii-
22 23. veebruaril 2016 vastu võetud muudatuse järgi ei pea ettevõtted, kes pärast 21. märtsi 2016 uusi tarbijakrediidile-pinguid sõlmida ei soovi, Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Need ettevõtted võivad jätkata juba sõlmitud laenule-pingute teenindamist kuni lepingute lõppemiseni.
diandjat ja 11 krediidiasutuste konsolideerimis-
gruppi kuuluvat krediidiandjat (valdavalt liisingut
pakkuvad ettevõtted), kes ei pea loa saamiseks
eraldi taotlust esitama. Eestis väljastatud tege-
vusloa alusel tegutsevaid krediidivahendajaid
oli kaks ja piiriüleselt tegutsevaid krediidivahen-
dajaid seitse23. Lisaks oli Finantsinspektsioonis
menetlemisel veel 11 taotlust krediidiandja või
-vahendaja tegevusloa saamiseks.
Krediidiandjate väljastatud laenude, liisin-gute ja järelmaksu jääk oli teise kvartali lõpus ligikaudu 680 miljonit eurot. Sellest 80% olid väljastanud pankadele kuuluvad
23 Lisaks on viis krediidiandja agenti (valdavalt autoliising ja muu väikeliising), kes väljastavad laene volituse alusel.
Joonis 34. Hoiu-laenuühistute ja pankade poolt väljastatud laenude jääk
Allikas: Eesti Pank
mld
eur
ot
0
5
10
15
20
25
0
10
20
30
40
50
60
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
mln
eur
ot
HLÜ laenud äriühingutele (vasak telg)HLÜ laenud majapidamistele (vasak telg)pankade reaalsektori laenujääk (parem telg)
Joonis 35. Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital
Allikas: Eesti Pank
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
IV kv 2010 II kv 2016
muuvõlgnevused muudele äriühingutelevõlgnevused finantseerimisasutustelevõlgnevused eraisikuteleomakapital
29
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
liisingufirmad24 ja suure osa nimetatud mahust
moodustas sõidukiliising. Pankadele mittekuu-
luvate krediidiandjate krediidijääk on ligikaudu
150 miljonit, millest ümmarguselt pool on muu
rahaline krediit (peamiselt kiirlaen) ja umbes
kolmandik järelmaks (vt joonis 36).
Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on palju parem kui muude kredii-diandjate oma. Pankade omanduses olevatel
krediidiandjatel oli üle 90 päeva viivises vaid 0,3%
kogu krediidijäägist, ülejäänud krediidiandjatel oli
taolisi viivislaene 9% (vt joonis 37). Koos tekke-
põhiselt arvestatud intressi ja sissenõudmisku-
ludega (viivised ja trahvinõuded) olid vastavad
näitajad 0,3% ja 12%. Paari kiirlaenupakkuja
puhul ulatus viivislaenude osakaal ka üle 25%,
kui valdavalt jäi see näitaja ka kiirlaenu pakkujate
puhul alla 15%. Viivislaenude osakaalu võib olla
kahandanud ka nende bilanssidest kustutamine.
Krediidiandjate hulgas on enim eraisikutest kliente järelmaksu pakkuvatel ettevõtetel, kelle klientide arv ulatub 50 000ni. Nii suuremate
kiirlaenupakkujate kui ka liisingufirmade klientide
arv jääb vahemikku 15 000–25 000. Enamiku
krediidiandjate klientide arv jääb aga alla tuhande.
Pankadele kuuluvad krediidiandjad väljas-tavad laene ja liisinguid suures mahus ka ettevõtetele; muud krediidiandjad teevad seda oluliselt vähem. 2016. aasta juuli lõpus
oli pankadele kuuluvate krediidiandjate poolt
ettevõtetele väljastatud krediidijääk 1,7 miljardit
eurot, mis on üle kolme korra rohkem, kui nad
olid laene väljastanud eraisikutele. Samal ajal oli
muude krediidiandjate poolt ettevõtetele väljas-
tatud laenude ja liisingute jääk ainult 67 miljonit
eurot ehk üle kahe korra väiksem kui eraisikutele
väljastatud krediidijääk.
Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahas-tavad end peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste krediidiandjate rahasta-misallikad on mitmekesisemad. Pankadele
mittekuuluvate krediidiandjate võetud laenude
jääk on 240 miljonit eurot. Arvestades nende
24 Need andmed põhinevad 47 krediidiandjal, kes olid augusti lõpu seisuga oma 2016. aasta teise kvartali aruanded Finantsinspektsioonile esitanud. Ülejäänud krediidiandjad polnud seda tegevusloa hiljem saamise või tehniliste problee-mide tõttu veel teinud.
Joonis 36. Krediidiandjate eraisikutele väljastatud krediidijääk 31.06.2016
Allikas: Eesti Pank
0
100
200
300
400
500
600
pankadele kuuluvadkrediidiandjad
teised krediidiandjadm
ln e
urot
elamukinnisvaraga seotud krediitmuu rahaline krediitvara ost järelmaksugamuu vara liisingsõidukiliising
Joonis 37. Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes
Allikas: Eesti Pank
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
elam
ukin
nisv
arag
ase
otud
kre
diit
sõid
ukili
isin
g
muu
var
a lii
sing
vara
ost
järe
l-m
aksu
ga
muu
rah
alin
e kr
ediit
pankadele kuuluvad krediidiandjadteised krediidiandjad
Joonis 38. Krediidiandjate kohustused ja omakapitali jagunemine
Allikas: Eesti Pank
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
pankadele kuuluvadkrediidiandjad
teised krediidiandjad
muupikaajalised laenukohustusedlühiajalised laenukohustusedomakapital
30
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
mitmekesist omandistruktuuri, on see suure
tõenäosusega vaid osaliselt pärit Eestis tegutse-
vatest pankadest. Kui need laenud oleksid täies
mahus siinsetest pankadest võetud, moodus-
taksid need 11% finantseerimisasutustele väljas-
tatud laenudest ja 1,2% pankade kogu laenuport-
fellist. Pankadele mittekuuluvate krediidiandjate
finantsvõimendus on küllaltki väike – bilansi passi-
vast peaaegu pool on omakapital (vt joonis 38).
Krediidiandjatest ja -vahendajatest lähtuvad otsesed riskid Eesti finantsstabiilsusele on praegu väikesed. Seaduse järgi puudub kredii-
diandjatel ja -vahendajatel õigus avalikkuselt hoiu-
seid kaasata, mis tähendab, et kui nad satuvad
majandusraskustesse, ei kanna hoiustajad otsest
kahju. Pankade omanduses olevate krediidiand-
jate varade kvaliteet on valdavalt hea. Muude
krediidiandjate laenumahud on seni suhteliselt
väikesed ja nende seotus finantssektori teiste
ettevõtetega on mõõdukas. Riske vähendas ka
KAVSi jõustumine ning krediidiandjate ja -vahen-
dajate minemine Finantsinspektsiooni järelevalve
alla, sest see korrastab turgu ja reguleerib kredii-
diandjate ja -vahendajate toimimist, parandab
klientide krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste
kaitse kvaliteeti. Selle tulemusena peaks vähe-
nema tarbijate ringvõlgnevusse sattumine ja
halbade laenude osakaal.
Väärtpaberiturud
Indeks OMXT on 2016. aasta algusest saadik jõudsalt kasvanud. Indeks kasvas esimese
kaheksa kuuga pea 11%, samal ajal kui euroalal
tervikuna tõusid aktsiahinnad tagasihoidlikult (vt
joonis 39). OMXT indeksi suhteliselt kiire tõusu
taga oli mõne üksiku ettevõtte aktsiate hindade
kiire kasv.
LHV aktsiate noteerimine Tallinna Börsil suurendas kapitalisatsiooni pea 9%. LHV
aktsiate noteerimine börsil ning aktsiahindade
tõus suurendas börsi kapitalisatsiooni aastaga
augusti lõpuks 2,1 miljardi euroni (10,4% SKPst),
nii et aastakasv oli 16,5%.
Aktsiaturu käive oli 2016. aasta esimesel kaheksal kuul endiselt tagasihoidlik. Sel
ajal tehti tehinguid keskmiselt 15,4 miljoni euro
eest kuus. Arvestamata mais tehtud suuremahu-
list blokktehingut jäi keskmine kuine börsikäive
aastatagusega võrreldes enamjaolt samaks.
Võlakirjade käibele laskmise aktiivsus on jätkuvalt madal. Uusi võlakirju emiteerisid selle
aasta kaheksal esimesel kuul vaid üksikud ette-
võtted, kokku 27 miljoni euro eest, mis on ligi 10%
võrra vähem kui samal perioodil aasta tagasi.
Võlakirjaturu kapitalisatsioon kahanes aastaga
2,9% ning moodustas augusti lõpus 566 miljonit
eurot (2,8% SKPst).
Kohaliku väärtpaberituru väiksuse ning suhteliselt
nõrga aktiivsuse tõttu on selle mõju Eesti finants-
stabiilsusele marginaalne.
Investeerimis- ja pensionifondid
2016. aasta alguses toimunud korrekt-sioon väärtpaberiturgudel avaldas mõju ka fondide tootlusele. Kuigi kevade teises
pooles hakkasid väärtpaberite turuhinnad taas
tõusma, mõjutas korrektsioon siiski negatiiv-
selt fondide, eestkätt aktsiafondide tootlust (vt
joonis 40). Aktsiafondide keskmine 12 kuu tootlus
oli juuli lõpus –3,4%. Intressi- ja pensionifondidele
tervikuna jäi mõju väiksemaks. Intressifondide
12 kuu tootlus oli juuli lõpus +2,8% ning Eesti
pensioniindeksi (EPI) 12 kuu muutus +0,2%.
Viimasel 12 kuul on fondide varade mahu kasvu panustanud nii pensionifondid kui ka kinnisvarafondid. 2016. aasta augusti
lõpus moodustasid investeerimisfondide varad
Joonis 39. Tallinna Börsi ja teiste indeksite muutus 2011. aasta algusest
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused
-40%
-20%
0%
20%
40%
60%
80%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Eesti (OMXT)euroala (Stoxx 50)USA (S&P 500)
31
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
669 miljonit eurot ning pensionifondide varad
3 miljardit eurot. Pensionifondide varad kasvasid
aastaga peamiselt sissemaksete toel 18%.
Investeerimisfondide varad kasvasid aastaga ligi
15%. Kasvu taga on kinnisvarafondide varade
rohkem kui 50% suurune aastakasv, mis toimus
tänu nii uutele investeeringutele kui ka kahele
uuele kinnisvarafondile (vt lisateema 1). Muude
fondide varade maht kahanes aastaga 5% ning
moodustas augusti lõpus 358 miljonit eurot. See
toimus peamiselt kahe intressifondi likvideeri-
mise tõttu.
Kindlustusseltsid
Euroopa Liidu kindlustussektori stabiilsust ohustavad riskid pole viimastel aastatel muutunud25. Praegune makromajanduslik kesk-
kond on ebakindel ja paljudel kindlustusseltsidel
läheb oma senise kasumlikkuse säilitamine ilmselt
raskeks. Eeskätt valmistab sektorile muret see,
et baasintressimäärad on olnud kaua aega väga
madalal tasemel ning jäävad sinna ilmselt ka edas-
pidi. See muudab seltside pikaajalised kohus-
tused kallimaks ja sunnib varasid reinvesteerima
väiksema tootluse ja/või kõrgema riskiga. Eelkõige
mõjutab see elukindlustusseltse, kes on sõlminud
pikaajalisi tagatud intressimääraga kindlustusle-
pinguid. Kui kindlustussektoris võetakse kõrgema
tulukuse otsingul täiendavaid investeerimisriske,
siis kasvavad riskid finantsstabiilsusele.
Eesti kindlustusseltsid on hoolimata keeru-lisest keskkonnast suutnud viimastel aastatel stabiilseid majandustulemusi saavutada. Elukindlustusturul on kindlustus-
preemiad jäänud ligikaudu samasse suurusjärku.
Kahjukindlustustoodete müük on pidevalt ja üha
rutem kasvanud. Sektor tervikuna on olnud püsi-
valt kasumlik (vt joonis 41). Madalatest intressi-
määradest hoolimata on kindlustusseltsid seni
hästi hakkama saanud, kuigi riskid sektoris
püsivad. Ulatuslikke riske finantsstabiilsusele
piirab sektori väiksus – elukindlustuse varad
moodustavad umbes 5% ja kahjukindlustuse
varad 3% Eesti SKPst.
Elukindlustusturul ei ole märkimisväärseid muutusi toimunud. Elukindlustusseltsid kogusid
2016. aasta esimesel poolel kindlustuspreemiaid
25 Financial Stability Report, EIOPA, juuni 2016.
2,5% vähem kui aasta varem. Preemiad kaha-
nesid esimest korda viimase nelja aasta jooksul.
Kui arvestada, et enne majanduskriisi oli elukind-
lustusturg praegusest kolmandiku võrra suurem,
siis võib arvata, et pakutavate toodete tingimused
ei ole klientidele enam sama atraktiivsed.
Elukindlustusettevõtete kasum vähenes käesoleva aasta alguses. Selle peapõh-
jused on kindlustuslepingute kasvanud välja-
maksed ja erakorralistelt dividendidelt tasutud
tulumaks, samas kui investeeringute tulusus on
kasvanud. Seejuures mõjutas sektori kasumi
vähenemist peamiselt üks kindlustusselts.
Elukindlustusettevõtted on viimastel aastatel
ulatuslikult muutnud investeerimisportfelli struk-
Joonis 40. Fondiosakute NAVi ja EPI indeksi 12 kuu muutus
Allikad: pensionikeskus, Eesti Pank
-30%
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2011 2012 2013 2014 2015 2016
aktsiafondidintressifondidEPI
Joonis 41. Kogutud kindlustusmaksed ja seltside kasum
Allikad: statistikaamet, finantsinspektsioon, kindlustusseltside kodulehed
0
20
40
60
80
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
mln
eur
ot
kahjukindlustusmaksed elukindlustusmaksed elukindlustuse nelja kvartali kasum kahjukindlustuse nelja kvartali kasum
32
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
tuuri (vt joonis 42). Portfelli suurima varaklassi
– võlakirjade – osakaalu on märgatavalt suuren-
datud, nii et see on praeguseks 84% kogu portfel-
list. See kasv tuleb tähtajaliste hoiuste osakaalu
vähendamise arvelt. Samas võib koguportfelli
riskitaseme kasvu pidada piiratuks, sest võlakir-
japortfellist suurema osa moodustavad valitsuse
võlakirjad ja aktsiaportfelli osakaal kasvanud ei
ole. Kuigi tagatud intressimääraga kindlustusle-
pingute hulk on vähenenud, jääb antud kohustus-
tega võrdväärse tulu teenimine madalate intressi-
määrade keskkonnas elukindlustusseltside suuri-
maks riskiteguriks.
Kahjukindlustusturu kasv kiirenes esimesel poolaastal. Kogutud preemiad olid aastataguse
perioodiga võrreldes 9% suuremad. Kasvanud on
kõigi peamiste kahjukindlustusliikide preemiad.
Kahjukindlustussektori kasum on kvar-talite arvestuses olnud hüplik, kuid paaril viimasel aastal on see jäänud keskmiselt 25 miljoni euro juurde kvartalis. Neto kombi-
neeritud suhe26 on püsinud 90% ja 100% vahel,
mis viitab küllaltki tugevale konkurentsile. Kui aga
nõudlus kahjukindlustustoodete järele kasvab
26 Neto kombineeritud suhe = (kindlustusnõuete väljamaksed + tegevuskulud) / teenitud kindlustuspreemiad = netokahjusuhe + netokulusuhe.
ka edaspidi, siis on tegevuskeskkond seltsidele
soodne. Kahjukindlustusseltside kasum kujuneb
suuremas osas põhitegevuse tulemusena, kuid
seda on toetanud stabiilne tulu investeeringutelt.
Nagu elukindlustusseltsid on ka kahjukindlustus-
ettevõtted viimastel aastatel investeerimisportfel-
lide struktuuri ümber kujundanud (vt joonis 42).
See tähendab, et vähendatakse tähtajalisi hoiuseid,
mis asendatakse võlakirjadega. Kuigi valdavalt ette-
võtete võlakirjadest koosneva portfelli riskitase on
viimastel aastatel kasvanud, on see siiski madal.
Joonis 42. Kindlustusseltside finantsinvesteeringute jaotus
Allikas: finantsinspektsioon
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2013 2014 2015 2016 2013 2014 2015 2016
kahjukindlustus elukindlustus
võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused tähtajalised hoiused
Taustinfo 5. Kindlustussektori tähtsus finantsstabiilsuse seisukohast
Kindlustussektoril on finantsturu toimimises märkimisväärne roll. Kindlustusseltsidele kuulub tervelt 12% üleilmsetest finantsvaradest. Euroopas on kindlustussektor suurim
institutsionaalne investor. Arenenud riikides on sektori varade väärtus valdavalt enam kui 50%
SKPst.27 Eestis on see osakaal küll märgatavalt väiksem – alla 10% SKPst.
Kindlustustooted pakuvad majandussüsteemi osalistele kaitset majanduslike riskide vastu. Kindlustusselts hajutab subjektipõhiseid riske kindlustusvõtjate vahel ning riski reali-
seerumise korral leevendab selle mõju kahjukannatajale. Riskimaandusmeetmeid pakkudes
võimaldab sektor turuosalistele tõhusat riskijuhtimist. Samuti saavad majapidamised elu- ja
pensionikindlustuse28 abil tasandada oma tulu inimeste elutsükli jooksul. Need tegurid toetavad
finantsstabiilsust.
Teisalt võib kindlustussektorist tuleneda süsteemne risk finantssektorile. Kui oluline
kindlustusselts ei ole võimeline võetud kohustusi täitma, siis võib tekkida sündmuste ahel, kus
teised finantsinstitutsioonid satuvad raskustesse. Tagajärjeks võib olla süsteemne kriis – finants-
sektori kui terviku toimimine saab häiritud ning see haavab reaalmajandust.
27 Global Financial Stability Report: Potent Policies for a Successful Normalization, 2016, IMF.
28 Sõltuvalt pensionisüsteemi ülesehitusest võib kindlustussektor pakkuda penisonisäästude kogumise ja/või väljamaksmise teenust.
33
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Kindlustusseltside põhitegevusest tulenevat süsteemset riski peetakse pigem väikeseks. Valdkonda uurides on leitud, et pankadega võrreldes on kindlustusettevõtetel väiksem süsteemne
mõju29. Esiteks on nende kohustused pikemaajalised ja vähem likviidsed, mis kahandab likviidsus-
riski. Teiseks on nende investeerimisportfell paremini hajutatud. Kolmandaks on kindlustusseltside
põhitegevus vähem seotud muude finantssüsteemi ettevõtetega. Euroopa Süsteemsete Riskide
Nõukogu (ESRB) on nimetanud Euroopa kindlustussektori võimalikud süsteemse riski allikad30.
• Seltside osalus kõrvaltegevuses. Kõrvaltegevus võib olla likviidsuse ja lõpptähtaja ümber-
kujundamine või spekulatiivsed tehingud tuletisinstrumentidega. Mittepõhitegevus võib
suurendada finantsvõimendust, finantssüsteemi keerukust ning selle osaliste omavahelist
seotust. Kõrvaltegevus on kindlustusseltside peamine risk.
• Tsüklilisust järgiv tegevus. Seltsid võivad otsida investeeringutele kõrget tulukust headel aegadel
ja müüa varasid majanduslanguse faasis. Seni on selle riski paikapidavuse kohta vähe tõendeid.
• Elukindlustusseltside haavatavus. Elukindlustusseltsid võivad osutuda jätkusuutmatuks, kui
finantsturge tabab negatiivne šokk madalate intressimäärade keskkonnas. Sel juhul ei pruugi
sektor olla võimeline täitma tagatud intressiga kindlustustoodetest tulenevaid kohustusi.
• Kindlustustoodete agressiivne hinnastamine. Madalamate hindadega võib kaasneda
väiksem konkurents, mistõttu võivad domineeriva kindlustusseltsi pankrotistumisel teatud
kindlustustooted turult ajutiselt kaduda. See võib halvata nende majandussektorite toimi-
mist, kus kindlustamine on õigusnormidega nõutud (nt lennundus).
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul31 on kindlustussektori süsteemne risk viimasel kümnendil suurenenud, kuid jäänud siiski väiksemaks kui pangandussektori oma. Kindlustusseltsid on muutunud sarnasemaks ning ühesugusem on ka nende haavatavus
muude sektorite negatiivsetele sündmustele. Šokk finantssektori mõnes muus osas võib kind-
lustussektorit tervikuna kahjustada. See tähendaks ühelt poolt kindlustustoodete pakkumise
ajutist vähenemist ja teisalt negatiivset mõju reaalsektori rahastamisele (arvestades kindlustus-
sektori rolli võlakirjaturgudel). Samuti võib kindlustusseltsi pankrot võimendada temaga lepin-
guga seotud olevate finantsinstitutsioonide probleeme.
Madalate intressimäärade keskkond on kindlustusandjate riskide suurenemise üks peapõhjusi. See on muutnud seltside kohustused kallimaks ja põhjustanud vajaduse varasid
väikese tootlusega reinvesteerida. Elukindlustusseltside traditsiooniliste madala riskiga inves-
teeringute tulusus jääb allapoole toodete tagatud tulumäära. Tagatud tulususest loobumine
muudab elukindlustusseltside tooted aga sarnasemaks traditsioonilistele investeerimisfondi
toodetele, mis kahandab sektori konkurentsivõimet. Investeerimistulude vähenemine sunnib
kahjukindlustusfirmasid oma toodete hinda tõstma. See aga vähendab nõudlust. Sestap ei
pruugi kindlustusseltside traditsiooniline ärimudel enam endistviisi toimida ja senise kasumlik-
kuse säilitamine on keerulisem ülesanne.
Muutused majanduskeskkonnas võivad sundida kindlustussektorit muutma oma ärimudeleid riskantsemaks. Kui traditsiooniliselt on kindlustusseltsid paigutanud enamiku
29 Systemic Risk in Insurance: an Analysis of Insurance and Financial Stability, 2010, Geneva Association.
30 Report on Systemic Risks in the EU Insurance Sector, 2015, ESRB.
31 Global Financial Stability Report: Potent Policies for a Successful Normalization, 2016, IMF.
34
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
oma varadest madala riskiga võlakirjadesse, siis edaspidi võidakse suunata suurem osa vara-
dest kõrgema riskiga ebatraditsioonilistesse instrumentidesse (nt omandades osalusi börsivä-
listes ettevõtetes või investeerides tuletisinstrumentidesse). Kuna atraktiivseid varasid on turul
vähe, võib suureneda kontsentratsioonirisk.
Euroopa Liidus võeti kindlustussektori riskide maandamiseks vastu Solventsus II direk-tiiv, mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Direktiiviga ühtlustatakse liikmesriikide kindlustusalaseid
õigusakte ning suurendatakse sektori vastupanuvõimet kriisiolukordades. Solventsus II jõustumi-
sega kasvab enamikul juhtudel nii kapitali- kui ka reservinõue. Kapitalinõude riskitundlikuks muut-
mine peaks aitama leevendada süsteemset riski. Samuti sisaldab direktiiv meetmeid, mis peaks
piirama varade kiirmüüki kriisiperioodil ja seega vähendama protsüklilisust. Makrofinantsjärelevalve
seisukohast on tähtis, et üleilmselt on kindlaks määratud üheksa globaalselt olulist kindlustus-
seltsi32, kellele on süsteemse riski piiramiseks võimalik seada täiendavaid nõudeid.
Eestis on kindlustussektorist lähtuvad riskid finantsstabiilsusele praegu väikesed. Seda ennekõike kindlustusturu võrdlemisi väikese mahu tõttu. Lisaks tegelevad kindlustus-
seltsid valdavalt oma põhitegevusega ning on investeerinud varad madala riskiga instrumen-
tidesse, valdavalt võlakirjadesse. Elukindlustussektoris on väike riskiallikas kõrge tagatud
tulususega toodete küllaltki suur osakaal. Eesti turul on kindlustussektoril kasvuruumi: siin
moodustavad elukindlustuse preemiad 0,4% SKPst, samas kui Lääne-Euroopas on see näitaja
4,7%33. Kahjukindlustuse preemiate vastavad näitajad on 1,4% Eestis ja 3% Lääne-Euroopas34.
Kindlustusturu stabiilne kasv pigem toetaks finantsstabiilsust. See aitaks tugevdada üksikute
ettevõtete ja majapidamiste vastupanuvõimet riskidele ja toetaks nende laenumaksevõimet.
32 Viis globaalselt olulist kindlustusseltsi on registreeritud Euroopa Liidus.
33 Lääne-Euroopa: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Island, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Malta, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Ühendkuningriik.
34 World Insurance in 2015: steady growth amid regional disparities, 2016, Swiss Re.
MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID
Eesti Pank teostab järelevaatamist kahele
süsteemselt olulisele arveldussüsteemile – Eesti
Panga hallatavale reaalajalisele brutoarvel-
dussüsteemile TARGET2-Eesti ja Eesti Väärt-
paberikeskuse (EVK) hallatavale väärtpaberi-
arveldussüsteemile.Peale selle kuulub Eesti
Panga järelevaatamise alla kaardimaksesüsteem,
mis on oluline kaardimaksete suure osakaalu
tõttu kõigis maksetes.
Arveldussüsteemis TARGET2-Eesti tehti 2016. aasta esimesel poolel päevas kesk-miselt 3400 makset ja maksete päevakäive oli keskmiselt 385 miljonit eurot. Pankade likviidsuspuhvrid olid arvelduste sujuvaks toimimiseks piisavad. Päevasisest laenuvõi-
malust ehk koondtagatise vastu avatud kredii-
diliini kasutasid kuuest selle võimaluse loonud
pangast vaid kaks ja sedagi mõnel üksikul korral.
Üleöölaenu pangad ei vajanud. Mitmed kommerts-
pangad hoiavad keskpangas vahendeid palju
rohkem, kui on ette nähtud (vt joonis 43).
Joonis 43. Pankadevaheliste maksete käive, kohustusliku reservi nõue ja keskpangas hoitav kontojääk
Allikas: Eesti Pank
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2012 2013 2014 2015 2016
koondtagatiskuu keskmine kontojääkESTA ja TARGET2-Eesti maksete käivekohustusliku reservi nõue
35
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Kiirmaksete arveldussüsteemis TARGET2-Eesti
toimus 2016. aasta esimesel poolel üks tõsine
intsident, mis avaldas mõju Eesti pankadele ja
pankadevaheliste jaemaksete arveldamisele.
Selle tõrke tõttu oli 1. juunil 2016 alates 13.30st
kuni arvelduspäeva lõpuni häiritud TARGET2
kõrvalsüsteemide teenused, sh Eesti jaemak-
sete arveldamiseks kasutatava arveldussüsteemi
STEP2 failide edastamine. Tõrke tõttu lükkus
edasi nii pankadevaheliste jaemaksete arvelda-
mine kui ka TARGET2 arvelduspäeva sulgemine.
Intsidendi lahendamiseks võeti eurosüsteemis
kasutusele TARGET2 talitluspidevuse protse-
duurid ja avati varulahendus, mis võimaldas kesk-
pankadel kõrvalsüsteemide faile saata kõrvalsüs-
teemi eest. Lisaks toimus esimesel poolaastal ka
kolm väiksemat intsidenti, mille pärast arveldus-
päev hiljem suleti, kuid need ei mõjutanud Eesti
osasüsteemi makseid.
Eesti Väärtpaberikeskuse hallatav väärt-paberite arveldussüsteem toimis sujuvalt. Väärtpaberite arveldussüsteemis ei olnud 2016.
aasta esimesel poolel ühtegi intsidenti ning
süsteem toimis 100% (eesmärk on 99,5%). Igas
kuus arveldati keskmiselt 4200 tehingut koguväär-
tusega 8,8 miljonit eurot. Arvelduste ebaõnnestu-
mise määr, mis näitab selliste tehingute osakaalu,
mis arveldati raha või väärtpaberite puudumise
tõttu planeeritud ajast hiljem, oli 0,1% tehingutest
(eesmärk on alla 1% tehingutest) (vt joonis 44).
Väärtpaberiarveldustega seotud riskid tulenevad kolme suure arendusprojekti samaaegsest käikulaskmisest 2017. aasta sügisel. Paralleelselt valmistatakse ette Balti
depositooriumide ühendamist ühtseks depo-
sitooriumiks Nasdaq CSD, uue väärtpaberite
arveldussüsteemi kasutuselevõttu ja väärtpa-
berite arveldusplatvormiga TARGET2-Securities
liitumist. Ühtne arveldussüsteem arendatakse
välja olemasoleva Eesti väärtpaberiarveldussüs-
teemi Depend põhjal. Ühendatud depositoo-
riumi ja väärtpaberite arveldussüsteemi tõhu-
saks järelevalvamiseks sõlmivad Läti, Leedu ja
Eesti finantsjärelevalveorganid ja järelevaatajad
koostöökokkuleppe.
Nets Estonia hallatavas, igapäevaselt pool miljonit kaarditehingut töötlevas kaardi-
maksesüsteemis realiseerusid operatsioo-nilised riskid, kuid teenustaseme näit jäi eesmärgi piiresse. Ööpäevaringselt ning seitse
päeva nädalas toimivas kaardimaksesüsteemis
oli üheksa tõrget, mis vähendasid käideldavust
ning mille tõttu oli kaardimaksete töötlemine
poole aasta jooksul osaliselt häiritud 4 tundi ja
14 minutit (vt joonis 45). Neist tõrgetest oli kõige
pikem mobiilimakseid 1 tund ja 22 minutit häirinud
tõrge 23. mail 2016. Selle põhjustas sideteenuse
pakkuja tehniline rike. Ühel korral saatis süstee-
mihaldur kliiringufailid pankadele kokkulepitust
hiljem. Ülejäänud tõrked mõjutasid peamiselt
MasterCardi pangakaardiga tehtud piiriüleseid
tehinguid.
Joonis 44. Pankadevaheliste arveldus-süsteemide käideldavus
Allikas: Eesti Pank
99,4%
99,5%
99,6%
99,7%
99,8%
99,9%
100,0%
2009 2011 2013 2015
väärtpaberite süsteemTARGET2-EestiTARGET2-Eesti aktsepteeritav käideldavusväärtpaberite süsteemi aktsepteeritav käideldavus
Joonis 45. Kaardimaksesüsteemi käideldavus 2016. a I poolaastal
Allikas: Eesti Pank
99,0%
99,2%
99,4%
99,6%
99,8%
100,0%
jaanuar märts mai juuli
tipptund (12–19) tipptunni eesmärk (99,75%)päev (8–12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%)öö (22–8) öine eesmärk (99,3%)
36
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST
Eesti Pank on viimastel aastatel kehtes-tanud mitmesuguseid makrofinantsjärele-valve meetmeid, mille eesmärk on tugev-dada krediidiasutuste vastupanuvõimet finantssüsteemi toimimist ohustavatele negatiivsetele sündmustele ning tõkestada riskide võimalikku suurenemist. Senised
meetmed on peamiselt olnud ennetavad ning
lähtunud vajadusest üles ehitada toimiv poliiti-
karaamistik, mis suures osas põhineb Euroopa
Liidus kokkulepitud õigustikul (CRR/CRD-IV) ja
arvestab rahvusvahelise koostöö põhimõtetega.
Samuti on raamistikus väga tähtis koht Eesti
õigusaktides täiendavalt sätestatud vahenditel,
mis käsitlevad krediidiasutuste laenutegevusega
seotud süsteemseid riske.
Makrofinantsjärelevalve meetmetest kehti-vad Eestis tegutsevatele krediidiasutus-tele kapitalipuhvri nõuded ning nõuded eluasemelaenude väljastamisele (vt tabel 1).
Kapitalipuhvri nõuete kehtestamise põhjused on
olnud struktuursed, kuivõrd krediiditsükli suhte-
liselt tagasihoidlik tõusutrend ei ole seni teki-
tanud vajadust vastutsükliliste meetmete järele.
Eluasemelaenude väljastamise nõuded kehtes-
tati 1. märtsist 2015 tasemel, mis kinnistasid
pankade sel hetkel kehtinud tingimused. Kuna
pankade laenutingimused pole aastaga leeve-
nenud ning eluasemelaenuturuga seotud riskid
pole märkimisväärselt suurenenud, siis ei pea
Eesti Pank praegu vajalikuks eluasemelaenude
nõudeid karmistada.
Eesti Panga viimasel poolel aastal tehtud makro-
finantsjärelevalve otsused puudutavad pankade
kapitalipuhvreid. 2016. aastal muudeti süsteemse
riski puhvri nõuet ning kehtestati täiendav puhv-
rinõue Eesti finantssüsteemis olulistele krediidi-
asutustele. Eestis asuvate krediidiriskipositsioo-
nide suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapita-
lipuhvri määr, mille kohasust hindab Eesti Pank
korra kvartalis, on alates selle kehtestamisest
1. jaanuaril 2016 püsinud 0% tasemel.
Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad alates 1. jaanuarist 2016 täitma vastutsükli-lise kapitalipuhvri nõuet. Kapitalipuhvri nõude
suurus sõltub sellest, kui suur on panga krediidi-
riskipositsioonide maht Eestis ning igas üksikus
välisriigis ning milline vastutsüklilise kapitalipuhvri
määr on neis riikides kehtestatud. 30. septembri
2016 seisuga kehtis Euroopa Majanduspiirkonna
riikidest 0%st kõrgem määr Rootsis (1,5%, mis
tõuseb 2017. aasta märtsis 2%le) ja Norras
(1,5%). 2017. aastal kehtestatakse kõrgem määr
Tšehhis (0,5%), Slovakkias (0,5%) ja Islandil (1%).
Eestis tegutsevad pangad on enamasti kesken-
dunud siinsele turule; välismaiste krediidiriskipo-
sitsioonide osakaal meie pangandussektoris oli
30. juuni 2016 seisuga 11%. Suurimad välis-
maised positsioonid asusid Rootsis, Lätis,
Leedus ja Soomes.
Alates 1. augustist 2016 kehtib kõikidele pankadele Eestis hoitavate riskipositsioo-nide suhtes 1% suurune süsteemse riski puhvri nõue. Süsteemse riski puhvri nõue kehtes-
tati seetõttu, et Eesti majandus on oma väiksuse
ja avatuse tõttu väga haavatav. Ootamatute nega-
MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA
Tabel 1. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Instrument Määr Määra kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2% 1. august 2016
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded*
1. märts 2015 laenu tagatuse piirmäär 85%**
laenumaksete piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.
37
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
tiivsete sündmuste mõjul tekkivad probleemid
võivad seetõttu materialiseeruda kiiresti ja suures
ulatuses. Riske võimendavad mitmesugused
struktuursed tegurid: ekspordi ja investeeringute
suur osakaal ning kontsentreeritus, reaalsektori
suhteliselt suur võlakoormus võrreldes sissetu-
lekute tasemega, majapidamiste finantsvarade
võrdlemisi tagasihoidlik maht ja väga pangandus-
keskne finantssektor.
Eesti Pank kehtestas süsteemse riski puhvri
nõude juba 2014. aasta augustis, mil see oli 2%,
kuid otsustas seda 2016. aastal vähendada 1%ni
ning kohaldada ainult Eestis asuvate positsioo-
nide suhtes. Puhvrimäära vähendati seetõttu, et
senine nõue asendati kahe eraldiseisva nõudega
– pangandussektori kõrgest kontsentratsioonist
tuleneva struktuurse haavatavuse vähendami-
seks kehtestati süsteemselt olulistele kredii-
diasutustele eraldi puhvrinõue35. Selleks, et
tagada Eesti pangandusturul kõikidele pankadele
võrdsed tegutsemistingimused ning kindlustada
puhvrinõude mõjusus, on Eesti Pank palunud ELi
teistel liikmesriikidel rakendada oma pankade
siinsetele filiaalidele ja piiriülestele teenusepak-
kujatele Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes
samaväärset kapitali lisanõuet.
2015. aastal määras Eesti Pank süsteem-selt olulisteks krediidiasutusteks Eestis Swedbank ASi ja ASi SEB Pank ning kehtestas neile 1. augustist 2016 täiendava 2% suuruse kapitalipuhvri määra. Selle puhvri
eesmärk on vähendada negatiivseid mõjusid,
mida ühe süsteemselt olulise panga tegevus ja
võimalikud finantsprobleemid võivad avaldada
finantssüsteemi toimimisele ja reaalmajandu-
sele. Tuginedes 2016. aasta sügisel läbiviidud
hindamise tulemustele, ei muuda Eesti Pank ei
süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ega
neile krediidiasutustele kehtestatud puhvrimää-
rasid (vt ptk Eestis süsteemselt oluliste krediidi-
asutuste kindlaksmääramine ja puhvrinõuded).
Järgmine hindamine on 2017. aasta sügisel.
35 vt Süsteemse riski puhver ja muu süsteemselt olulise kredii-diasutuse puhver. Analüüs puhvrinõuete kehtestamise kohta Eestis. Aprill 2016.
HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE
Vastutsükliline kapitalipuhver tuleb pan-kadel luua ajal, mil süsteemne risk kiire laenukasvu tõttu suureneb. Finantstsükli
tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri abil saavad
pangad katta tsükli languse ajal tekkida võivaid
kahjumeid ning jätkata laenude andmist reaal-
majandusele. Kapitalipuhver peab seega olema
seda suurem, mida ulatuslikumalt on süsteemne
risk laenuturul kuhjunud ja mida suuremat tasa-
kaalustamatust see tekitab.
Laenumahu kasv võib hakata riske finants-süsteemi stabiilsusele süvendama siis, kui see on majanduskasvust kiirem ehk kui võla-koormus suureneb. Võlakoormuse mõõdukas
kasv võib peegeldada normaalset finantssüvene-
mise protsessi, mille puhul laenamisega saavu-
tatud majanduse lisandväärtuse suurenemine
aitab kaasa laenude teenindamisele tulevikus.
Samas võib kiire laenukasv osutuda majandu-
sele üle jõu käivaks ning põhjustada pankadele
laenukahjumeid. Seetõttu tuleb pankadele kapi-
talipuhvri nõude kehtestamisel hinnata ja prog-
noosida võlakoormuse arengut ja seda mõjuta-
vaid tegureid.
Eesti reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv on pärast väikest tõusu 2014. aastal püsinud suhteliselt stabiilselt 130% juures (vt joonis 46). Ettevõtete ja maja-
Joonis 46. Reaalsektori võlakoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
50%
70%
90%
110%
130%
150%
170%
prognoos
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
võlg/SKPpangalaenud/SKP
38
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
pidamiste võlakohustused tervikuna on seega
suurenenud majanduskasvuga üsna sarnases
tempos. Seejuures on ettevõtete võlakoormus
viimase aasta jooksul pisut vähenenud ning
majapidamiste võlakoormus SKP suhtes stabiil-
selt suurenenud (vt joonis 47). Samas on maja-
pidamiste sissetulekute osakaal SKP struktuuris
alates 2015. aastast pidevalt kasvanud. See
tähendab, et majapidamiste võlakoormus kasu-
tatava tulu suhtes pole tõusnud, vaid on püsinud
72% tasemel.
Ainult pangalaene ja liisinguid arvestav krediidiagregaat on viimase aasta jooksul kasvanud kiiremini kui SKP (vt joonis
48). Pangalaenude ja SKP suhtarv suurenes
2016. aasta teise kvartali lõpuks aastaga ligi
3 protsendipunkti võrra 81%le. Pangalaenude ja
majanduse koguvõla erinev areng viitab muutus-
tele ettevõtete võla struktuuris, kus ettevõtted
on osa välislaene refinantseerinud kodumaiste
pangalaenudega. Seega mõjutab pangalaenude
ajutine kiirem kasv krediiditsüklit neutraalselt.
Pankade jaoks tähendab see aga siiski vahetu
krediidiriski suurenemist.
Laenude ja nominaalse SKP kasvutempo ühtlustub järgmise kahe aasta jooksul umbes 5% tasemel. Eesti Panga 2016. aasta
juuniprognoosi järgi kiireneb nominaalse SKP
aastakasv järgnevatel aastatel välisnõudluse
paranemise ja inflatsiooni kasvu toel. Samal ajal
stabiliseerub pangalaenude kasv samuti 5%
juures. Prognoosi kohaselt võlakoormus järgneva
paari aasta jooksul seega ei suurene.
Võla ja SKP suhtarvu negatiivne lõhe ei kajasta lähiaastail laenamisega seotud riskide suurenemist adekvaatselt. Baseli
pangajärelevalve komitee metoodika kohaselt
tekib vajadus vastutsüklilise kapitalipuhvri järele
siis, kui võlakoormuse tase on kõrgem oma
mineviku andmete põhjal hinnatud pikaajalise
trendi väärtusest ehk kui võla ja SKP suhtarvu
lõhe on positiivne. Eestis aastail 2005–2007
toimunud võlakoormuse suure tõusu ja seejärel
majanduskriisile järgnenud järsu languse tõttu on
võla ja SKP suhtarvu pikaajalise trendi lõhe olnud
2010. aastast saadik märkimisväärselt negatiivne
nii laiemat krediidiagregaati arvestava nn stan-
dardse lähenemise kui ka ainult pangalaenude ja
Joonis 47. Võla ja SKP suhtarvu aastane muutus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
pro
tsen
dip
unkt
i
majapidamisedmittefinantsettevõtted
Joonis 48. Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
nominaalne SKPpangalaenud ja liisingvõlg
prognoos
Joonis 49. Võla ja SKP suhtarvu lõhe
-40
-30
-20
-10
0
10
20
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
pro
tsen
dip
unkt
i
standardne*täiendav**
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank* Koguvõla andmetel.** Kodumaise pangalaenu ja liisingu andmetel.
prognoos
39
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
liisingu andmetel põhineva täiendava lähenemise
põhjal (vt joonis 49)36. Aastatel 2017–2018 lõhe
küll väheneb, peamiselt pikaajalise trendi languse
tõttu, kuid jääb endiselt negatiivseks. Negatiivse
lõhe korral on vastutsüklilise kapitalipuhvri arves-
tuslik määr (ingl buffer guide) 0%.
Standardse lähenemise korral võib lõhe sulguda
kiiremini, kuid selleks, et see juhtuks järgmise
kahe aasta jooksul, peaks võlg neil aastail
kasvama vähemalt 8% ehk prognoositud laenu-
kasvust oluliselt kiiremini37 (vt joonis 50). Samas
võivad laenukasvuga seotud riskid märkimisväär-
selt suureneda ka võlakoormuse väiksema kasvu
korral. Seega on laenude ja SKP positiivse lõhe
tingimus vastutsüklilise kapitalipuhvri seadmisel
ebapiisav ning hinnangu andmisel tuleb kasutada
muid näitajaid, mis annavad aimu krediiditsükli ja
võlakoormuse võimaliku arengu kohta.
Reaalsektori laenukasv on 2016. aastal olnud märksa kiirem kui viimase kolme aasta keskmine (vt joonis 51). Kiirenenud on
nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenukasv
ja sektoriti on kasv olnud üsna laiapõhjaline
(vt ka ptk Pangad). Viimase aasta jooksul on
võetud kõige suuremas mahus laene kinnisvara
finantseerimiseks.
Eluasemelaenude maht on kasvanud, sest eluasemete hinnad on tõusnud, ent laenu-turg ei ole kinnisvaraturu kasvule omalt poolt hoogu lisanud. Eluasemelaenu keskmine
suurus kerkis 2016. aasta esimesel poolaastal
eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt
üle 8%, kuid uute laenude arv suurenes samal ajal
vähem kui 1%. Laenuraha kasutamine eluaseme
ostmiseks pole suurenenud, sest majapidamised
on kinnisvaratehinguid finantseerinud suures
osas omavahenditest (vt joonis 52). Samuti ei
ole pangad leebemaks muutnud laenustandar-
deid ega -tingimusi; eluasemelaenude kesk-
mine intressimarginaal hoopis tõusis aastaga
ligi 20 baaspunkti. Pankade finantsvõimendus
ei ole suurenenud ning laenuportfelli kasvuks on
piisanud kodumaistest pangahoiustest.
36 Loe lähemalt metoodika kohta Eesti Panga dokumendist „Vastutsükliline kapitalipuhver. Puhvri määra kehtestamise põhi-mõtted ja indikaatorid“, oktoober 2015.
37 Simulatsiooni arvutustes on eeldatud, et nominaalse SKP kasvu prognoos ei muutu.
Joonis 50. Standardse võla ja SKP suhtarvu lõhe simulatsioon erinevatel võla kasvu eeldustel
-30
-20
-10
0
10
20
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
pro
tsen
dip
unkt
i
võla aastakasv 5%võla aastakasv 10%võla aastakasv 15%
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Joonis 51. Reaalsektori laenukasv
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
laenumahu aastakasv3 aasta keskmine + 2 standardhälvet3 aasta keskmine
Allikas: Eesti Pank
prognoos
Joonis 52. Eraisikute kinnisvara ostu-müügi tehingud ja uued eluasemelaenud
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
mln
eur
ot
kinnisvaratehingudeluasemelaenudeluasemelaenud/kinnisvaratehingud (parem telg)
Allikad: maa-amet, Eesti PankMärkus. Kvartali maht.
40
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Joonis 53. Korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv
Allikas: statistikaamet
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
korterite hinna aastakasv3 aasta keskmine + 2 standardhälvet3 aasta keskmine
Joonis 54. Korterite keskmise ruutmeetrihinna ja keskmise brutokuupalga suhe
Allikad: maa-amet, statistikaamet
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6
1,820
04
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Eluasemehindade tõusu on viimastel aastatel toetanud eelkõige sissetule-kute ning säästude kasv, mis on mada-late intressimäärade tingimustes suuren-danud nõudlust eluasemete järele (vt ka ptk
Kinnisvaraturg). Osaliselt tänu uute eluasemete
pakkumise suurenemisele peatus kinnisvarahin-
dade varasem kiire kasv 2015. aasta teisel poolel
ning 2016. aasta esimesel poolel stabiliseerus
aastakasv 1–2% juures, mis on viimase kolme
aasta keskmisest oluliselt tagasihoidlikum näitaja
(vt joonis 53). Kuna samal ajal jätkus suhteliselt
kiire palgakasv, siis eluasemete keskmine hind
sissetulekute suhtes vähenes (vt joonis 54).
Kui kinnisvarahindade kasv taas märki-misväärselt kiireneb, võib see põhjustada ka laenumahu prognoositust tempokama suurenemise. Lähiaastail mõjutab krediiditsüklit
suuresti see, kas kinnisvaraturu aktiivsus ja
hinnad hakkavad taas jõudsamalt tõusma ja
millisel määral võib see mõjutada majanduse
võlakoormuse suurenemist. Väga madalate
intressimäärade püsimine ning majapidamiste
sissetulekute suhteliselt kiire kasv loovad selleks
jätkuvalt soodsa keskkonna. Majapidamiste võla-
koormuse suurenemine põhjustab riske, sest
senine kiire palgakasv ei pruugi olla kestlik.
Ettevõtete võlakoormust võib lähiaastail suurendada investeeringute kasvutsükkel. Ettevõtete investeeringud põhivarasse on 2016.
aastal pärast paari aasta pikkust madalseisu
hakanud taas suurenema. Soodsad intressi-
määrad ja suhteliselt tugev konkurents ettevõtete
laenuturul toetavad omalt poolt laenuaktiivsuse
suurenemist. Seega juhul kui investeeringute
kasvutempo kiirenemine jätkub, võivad ettevõ-
tete võlakohustused hakata rutem kasvama ning
ületada ka SKP kasvutempo.
Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri
määra kohta
Arvestades Eesti võlakoormuse ja seda mõju-
tavate tegurite senist arengut ja prognoositud
muutusi järgmise kahe aasta jooksul ei pea
Eesti Pank vajalikuks tõsta pankade vastutsük-
lilise kapitalipuhvri nõuet, mis on praegu 0%.
Võlakoormuse tase püsib stabiilne. Pangalaenude
kasvutempo on lähiaastatel ühtlustumas SKP
kasvukiirusega ning pankade käitumises ei ole
täheldada laenutegevust võimendavaid tegureid:
laenustandardid ja -tingimused pole leebemaks
muutunud ning pankade finantsvõimendus pole
suurenenud.
Samas kätkeb madalate intressimäärade kesk-
kond ja suhteliselt kiire palgakasvu püsimine
ohtu, et kinnisvaraturul võivad tehinguaktiivsus
ja hinnad kiiresti tõusta, mis võib tuua kaasa
laenukoormuse kasvu ja sellega seotud riskide
suurenemise. Ka ettevõtete võlakoormus võib
investeeringute kasvades hakata taas suure-
nema. Seetõttu jälgib Eesti Pank pidevalt riskide
võimalikule kuhjumisele viitavaid faktoreid ning
võib vajadusel tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri
määra 0%st kõrgemale tasemele.
41
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Praegu on pankade kapitaliseeritus tugev ja seda
kindlustavad ka makrofinantsjärelevalve eesmärgil
loodud kapitalipuhvrid. Eluasemelaenudega
seotud riskide maandamiseks kehtestas Eesti
Pank 1. märtsil 2015 nõuded eluasemelaenude
väljastamistele, seades piirmäära laenusumma ja
laenu tagatisvara väärtuse suhtele (85%), laenu-
ja intressimaksete ning laenuvõtja sissetuleku
suhtele (50%) ning laenu tähtajale (30 aastat).
EESTIS SÜSTEEMSELT OLULISTE KREDIIDIASUTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA PUHVRINÕUDED
Süsteemselt olulised on pangad, mille tõrgeteta toimimine on finantssüsteemi ja reaalmajanduse jaoks väga tähtis. Eestis
määrab siinses finantssüsteemis olulised kredii-
diasutused ehk nn O-SIId (ingl other systemically
important institutions) kindlaks Eesti Pank ning
ajakohastab nende nimekirja igal aastal. Lisaks
otsustab Eesti Pank, kui suur peab olema
O-SIIde puhver – see võib olla kuni 2% kogu-
riskipositsioonist. Lisapuhvri nõude eesmärk on
suurendada süsteemselt oluliste turuosaliste ja
seeläbi kogu süsteemi toimekindlust ning vähen-
dada moraaliriski, mis tuleneb suurte krediidiasu-
tuste suhtes üldiselt esinevast hoiakust, et need
on „maksejõuetuseks liiga suured“ (ingl too big to
fail ). Eesti Pank hindab kehtestatud puhvrimää-
rade asjakohasust lähtudes Eesti pangandussüs-
teemis toimuvast ning kui vaja, korrigeerib neid
määrasid vähemalt korra aastas.
Eesti krediidiasutuste süsteemse olulisuse tuvastamise lähtepunktiks on Euroopa Pangandusjärelevalve (European Banking
Authority, EBA) suunistega38 kehtestatud metoodika. EBA metoodika koosneb kahest
etapist. Esimeses määratakse muud süsteem-
selt olulised krediidiasutused ehk O-SIId auto-
maatselt, rakendades EBA suunistes esitatud
kohustuslikke näitajaid. Iga krediidiasutuse näita-
jate väärtused suhestatakse liikmesriigi kõikide
krediidiasutuste näitajate koguväärtusega,
mistõttu peegeldavad need eri tüüpi turuosasid.
Seejuures on iga krediidiasutuse lõplik punkti-
38 16. detsembril 2014 välja antud EBA suunised kapitalinõuete direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõike 3 kohaldamistingimuste määramise kriteeriumite kohta muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste hindamise raames.
summa näitajate kaalutud keskmine väärtus. Kõik
pangad, mis ületavad künniseks seatud väär-
tust (350 baaspunkti39), liigitatakse automaatselt
O-SIIdeks. Metoodika teises etapis on järeleval-
velise hindamise käigus võimalik süsteemselt
oluliseks nimetada ka selliseid krediidiasutusi,
mis küll ei ületanud süsteemselt olulise insti-
tutsiooni künnist, ent mida võib sellegipoolest
pidada kodumaises finantssüsteemis süsteem-
selt oluliseks.
Puhvrimäärade kehtestamisel lähtub Eesti Pank põhimõttest, et kapitalipuhvri määr peab olema seda suurem, mida suurem on krediidiasutuse süsteemne olulisus. Eestis
finantssüsteemis süsteemselt olulistele kredii-
diasutustele lisapuhvri taseme kalibreerimisel
võtab Eesti Pank arvesse erinevaid aspekte,
sealhulgas krediidiasutuste süsteemse olulisuse
punktisummasid, Põhja-Balti piirkonna teiste
pankade asjaomaseid puhvrimäärasid ning Eesti
pangandussektori andmete põhjal koostatud
analüüsi40. Eesti Pank kohaldab EBA metoo-
dikal põhineva süsteemse olulisuse hinnangu
miinimumkünnist (350 baaspunkti) ületavatele
krediidiasutustele üldjuhul vähemalt 0,5% puhv-
rimäära. Maksimaalset ehk 2% määra kohal-
datakse krediidiasutustele, kelle punktisumma
on vähemalt 1200 baaspunkti. Kui süsteemse
olulisuse hindamise punktisumma jääb 350 ja
1200 baaspunkti vahele, leitakse võrdlusmäär
lineaarselt, ümardades tulemuse 0,5 protsendi-
punkti astmele.
Nagu 2015. aastalgi määras Eesti Pank ka 2016. aastal süsteemselt oluliseks kaks panka – Swedbank ASi ja ASi SEB Pank – ning otsustas jätta neile 2016. aasta augustis kehtima hakanud 2% suuruse puhvri-määra muutmata. Tuginedes 2015. aasta
lõpu andmetele ning rakendades Euroopa
Pangandusjärelevalve (EBA) suunistes välja toodud
kohustuslikke näitajaid, on nelja krediidiasutuse –
Swedbank ASi, ASi SEB Pank, ASi LHV Pank ja
Versobank ASi – süsteemse olulisuse koondpunk-
tisumma suurem kui seatud künnis (vt tabel 2).
39 Lihtsustatult tähendab 350 baaspunkti keskmiselt 3,5% turuosa pangandussektori varade ja mitmesuguste tegevuste mahu suhtes.
40 Vt täpsemalt „Süsteemse riski puhver ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver“, aprill 2016.
42
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Eesti Panga hinnangul saab 2015. aasta lõpu
andmetele tuginedes süsteemselt oluliseks
lugeda vaid Swedbank ASi ja ASi SEB Pank. Kuna
nende pankade EBA metoodika põhjal arvutatud
süsteemse hinnangu koondpunktisummad on
vastavalt 3040 ja 1904 baaspunkti, kohaldub
neile 2% suurune muu süsteemselt olulise kredii-
diasutuse puhvri määr.
Eesti pangandussektori eripära tõttu ei saa Eesti Pank O-SIIde määramisel täieli-kult arvestada EBA metoodikal põhinevat automaatset pankade süsteemse olulisuse hinnangut. Kuna suur osa Eesti pangandussek-
torist on välisomanduses, kaasavad siin tegut-
sevad pangad turupõhist ressurssi peamiselt
emapankade kaudu. Seetõttu on Eestis tegutse-
vate pankade väljastatud võlakirjade maht väga
väike ning see EBA metoodikas arvesse võetav
näitaja ei peegelda asjakohaselt Eestis tegutse-
vate pankade süsteemset olulisust. LHV Pank
AS ja Versobank AS kuuluvad seejuures nende
väheste hulka, kes on kaasanud ressursse ka
võlakirjade emiteerimise abil. Seetõttu on nende
süsteemse olulisuse punktisumma suhteliselt
suur, ent nende emiteeritud võlakirjade maht on
väga väike nii nende pankade enda varade kui
ka kogu pangandussektori varade suhtes. LHV
Pank ASi ja Versobank ASi võlakirjade maht
moodustab vastavalt 4% ja 1% nende pankade
koguvaradest ehk 0,13% ja 0,02% kogu pangan-
dussektori varadest. Ilma selle näitajata oleks
ASi LHV Pank ja Versobank ASi punktisummad
350 baaspunkti künnisest allpool.
Tabel 2. Näitajate punktisummad (baaspunktides)
Kategooria Näitajad
Sw
ed
ba
nk
AS
AS
SE
B P
an
k
AS
LH
V P
an
k
Ve
rso
ba
nk
AS
AS
DN
B P
an
k
Big
ba
nk
AS
AS
Ees
ti
Kre
diid
ipa
nk
Talli
nn
a Ä
rip
an
ga
AS
Inb
an
k A
S
Fili
aalid
Suurus Koguvarad 3 966 2 242 324 152 312 151 131 88 19 2 616
Tähtsus (sh asendatavus / finantssüsteemi taristu)
Kohalike maksetehingute väärtus
3 622 2 257 411 771 171 3 138 143 0 2 484
Erasektori hoiused Euroopa Liidu hoiustajatelt
5 000 2 152 413 155 120 211 183 74 24 1 667
Erasektori laenud Euroopa Liidu laenuvõtjatele
4 004 2 525 233 13 342 221 98 19 0 2 544
Keerukus / piiriülene tegevus
Börsiväliste tuletisinstrumentide (tinglik) väärtus
6 413 2 784 28 80 0 0 0 0 0 695
Jurisdiktsiooniülesed kohustused
1 590 1 845 138 427 354 321 193 171 0 4 960
Jurisdiktsiooniülesed nõuded
836 1 237 577 931 85 1 004 204 258 29 4 839
Omavaheline seotus
Finantssüsteemi-sisesed kohustused
1 548 2 037 107 16 425 7 21 7 1 5 830
Finantssüsteemi-sisesed varad
1 232 1 311 460 807 21 24 201 284 51 5 610
Tasumata võlainstrumendid
338 0 7 663 1 232 0 0 0 0 767 0
Punktisumma kokku 3 040 1 906 917 407 204 187 119 102 77 3 040
43
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
LISATEEMA 1. KINNISVARAFONDID
Kinnisvarafondide varade maht on Euroopas, aga ka Eestis viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Seda seostatakse ekspan-
siivse rahapoliitika ja madalate intressimäära-
dega, millega on kaasnenud traditsiooniliste
finantsinstrumentide tootluse langus ja madala
tootluse püsimajäämine. Samuti nähakse inves-
teerimisfondide leviku ja kasvu taga Euroopas
pangandussektori nõuete karmistumist pärast
üleilmset finantskriisi ning probleemsete
laenude kriisijärgset suurt mahtu, mis on pärs-
sinud pankade valmidust laenu pakkuda.
Euroopa Keskpanga hinnangul on kiiresti kasvavad investeerimisfondid, sh ka kinnisvarafondid üheks neljast suurimast euroala finantsstabiilsust ohustavaks riskiallikaks. Euroala kinnisvarafondide maht on 2008. aastast saadik peaaegu kahekordis-
tunud. Samal ajal on fondide investeeringute riskitase tõusnud ning nende seosed pankadega
tihedamaks muutunud. Kardetakse, et finantsturgudel avalduvate pingete korral võib fonde
tabada raha väljavool, mis võib kaasa tuua varade kiirmüügi ja suure hinnalanguse. Näiteks kui
selgus, et Ühendkuningriik (ÜK) on otsustanud EList lahkuda, tekkisid suurtel kinnisvarafondidel
tõsised likviidsusprobleemid, kuna paljud investorid soovisid pärast ÜK referendumit fondidest
korraga väljuda. Fondid olid sunnitud osakute tagasiostmise ajutiselt peatama ning nende väär-
tust alla hindama, et investorite lahkumissoovi kärpida.
Eesti turule ilmusid spetsiaalselt kinnisvarasse investeerivad fondid enne majandus-kriisi ja selle ajal, 2008.–2009. aastal. Esimesed fondid panustasid Kesk- ja Ida-Euroopa
riikide kinnisvaraturu kiirele arengule. Kui kinnisvarahinnad majanduskriisi ajal järsult kukkusid,
siis hakkas tekkima ka Eesti kinnisvaraturule suunatud fonde.
Kinnisvarafondide tekkele ja kasvule on kaasa aidanud kinnisvarafondide kõrge tootlus võrreldes teiste fondide ja muude finantsvaradega. Kinnisvarafondide varade
maht on iseäranis kiiresti kasvanud alates 2015. aastast – aastakasv on olnud keskmiselt 35%
(vt joonis L1.1). Teiste investeerimisfondide maht on samal ajal vähenenud. 2016. aasta juuli
lõpus tegutses Eesti turul seitse kinnisvarafondi. Nende investeeringute kogumaht oli 308
miljonit eurot41 ja seda haldas neli fondivalitsejat.
Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja Balti riikide büroo- ja kaubandus-hoonetesse. Üldjuhul eelistavad fondid valmisehitatud ja rahavoogu tootvat ärikinnisvara,
eeskätt kaubandus- ja kontorihooneid. Samas on sihtturgude väiksuse ja sobivate investeerimis-
objektide vähesuse tõttu portfelli soetatud ka toomis- ja laopindu (vt joonis L1.2). Investeeringuid
tehakse enamasti kinnisvara omavate ja haldavate eriotstarbeliste ettevõtete (ingl special
purpose vehicle, SPV) kaudu.
41 Kinnisvarafondid ei oma kinnisvarainvesteeringuid enamasti otse, vaid enda omanduses olevate kinnisvara omavate ja haldavate ettevõtete kaudu. Seetõttu ei peegelda fondide varade väärtus kinnisvarainvesteeringute koguväärtust, vaid kinnis-vara omavate ja haldavate ettevõtete aktsiate väärtust.
Joonis L1.1. Kinnisvarafondide arv ja varade maht
Allikas: finantsinspektsioon
0
1
2
3
4
5
6
7
8
0
50
100
150
200
250
300
350
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
mln
eur
ot
varade maht (vasak telg)fondide arv (parem telg)
44
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Joonis L1.2. Kinnisvarafondide investeeringu-te struktuur 31.12.2015 seisuga
Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused
kontori-hooned 36%
kaubanduspinnad 34%
lao- ja tootmis-hooned 13%
muud 13%
elamumaa 3% metsamaa 1%
Joonis L1.3. Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga
Allikas: finantsinspektsioon
pensionifondid 34%
mitteresidendid 27%
ettevõtted 25%
määramata 6%
eraisikud 5%pangad 2%
muud finantseerimis-asutused 0,3%
Kinnisvarafondid kasutavad tavaliselt ka finantsvõimendust. Fondide laenuvõtmi-
sele ei ole üldjuhul seadusega piiri pandud,
kuid finantsvõimenduse maksimummäär tuleb
sätestada fondi tingimustes või põhikirjas.
Olemasolevate kinnisvarafondide puhul on see
kehtestatud 50–85% juures, kuid tegelik määr
on fondide avalike aruannete põhjal keskmiselt
50%42. Enamasti on finantsvõimenduseks kasu-
tatud pangalaene, mis on võetud kinnisvara
haldavate ettevõtete nimel Eestis või teistes
Balti riikides tegutsevatest pankadest. Fondide
avalike aruannete põhjal oli fondidele ja neile
kuuluvatele ettevõtetele väljastatud laenude
maht 2015. aasta lõpu seisuga 216 miljonit
eurot. See moodustas ligikaudu 8% kinnis-
vara- ja ehitusettevõtetele Eestis tegutsevate
pankade poolt väljastatud pangalaenudest ning
alla 2% nende pankade kogu laenuportfellist.
Kinnisvarafondidesse investeerivad valda-valt institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega. Umbes kolmandik kinnis-
varafondide aktsiatest ja osakutest kuulub Eestis
tegutsevatele pensionifondidele (vt joonis L1.3).
Teine kolmandik kuulub Eesti ettevõtetele ja
majapidamistele. Samas on ka mitteresiden-
tidest investorite roll üsna suur: vähemalt 27%
fondide aktsiatest ja osakutest kuulub välisin-
vestoritele, kellest enamik on lähiriikide pangad
ja muud finantseerimisasutused43 (vt joonis L1.4).
Kinnisvarafondide tekkimine ja kasv on finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude seisu-kohast põhimõtteliselt positiivne. See soodustab pangandusvälise finantssektori arengut ja
finantsvahendajate mitmekesistumist ning võimaldab riske paremini hajutada võrreldes olukor-
raga, kus kinnisvaraettevõtteid rahastavad peamiselt pangad.
Samas võib fondide seotus finantssektori teiste osalistega suurendada riske finants-stabiilsusele. Fondid kasutavad oma investeeringute võimendamiseks üsna palju pangalaene.
See tähendab, et pangad on haavatavad fondide kinnisvarainvesteeringutega kaasneva riski
suhtes. Fondide finantsvõimendus on keskmiselt 50%, mis võimaldab ka küllaltki suurt investee-
ringute väärtuse langust katta omavahendite arvelt. Samas võib kinnisvara hind Eesti turu väik-
suse tõttu ka väga suures ulatuses kõikuda. Seega ei ole täiesti välistatud, et pangad peavad
kahjusid kandma. Teisest küljest ei moodusta pankade laenud kinnisvarafondide omanduses
olevatele ettevõtetele suurt osa nende laenuportfellist.
42 Kaks fondi ei ole üldse laenu võtnud. Nendega arvestades on keskmine finantsvõimendus 35%.
43 Ligi 10% aktsiate ja osakute puhul on investorid määramata. Need osakud võivad olla esindajakontode nimel ja võivad tähistada nii residente kui ka välisinvestoreid.
45
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Ka pensionifondid on enda omanduses olevate kinnisvarafondide aktsiate ja osakute tõttu kinnisvaraturu riskidele avatud. Ehkki pensionifondid on ühed suurimad
kinnisvarafondide aktsiate ja osakute omanikud,
on viimastel nende koguportfellis ikkagi üsna
väike osa (3–4% turuväärtusest). Samas tuleb
arvestada, et lisaks kinnisvarafondide aktsiatele
ja osakutele on pensionifondidel ka muid kinnis-
varaga seotud investeeringuid. Kuigi pensio-
nifondidele kehtivad kinnisvarasse ja sellega
seotud väärtpaberitesse investeerimisel teatud
seadusepiirangud44, pole need eriti kitsendavad.
Eesti kinnisvarafondidega seotud riski vähendab asjaolu, et need on kinnised fondid, mille puhul fondivalitsejal ei ole kohustust osakuid või aktsiad omaniku nõudmisel tagasi osta. Investorid on enamasti
arvestanud võimalusega, et investeeringut tuleb fondis hoida tähtaja lõpuni või tähtaja pikenda-
mise korral veel kauem, kui turuolukord ei soosi seda, et fond oma investeeringud maha müüb.
Samuti on kinnisvarafondid tavaliselt kehtestanud investeerimisele miinimumpiirangud, mis on
teiste fondidega võrreldes küllaltki kõrged. Seetõttu investeerivad fondidesse valdavalt institut-
sionaalsed investorid ja jõukad eraisikud või nendega seotud ettevõtted, kes on kinnisvarainves-
teeringutega kaasnevatest riskidest teadlikumad ja nendega oma riskide juhtimisel arvestanud
ja/või kellel on ka investeeringute väärtuse volatiilsuse talumiseks suuremad puhvrid.
44 Investeerimisfondide seaduse järgi ei tohi kinnisvara väärtus ja kinnisvarafondi või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisva-rafondina käsitletava fondi osakute ja aktsiate väärtus kokku moodustada rohkem kui 70% vabatahtliku ning rohkem kui 40% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.
Joonis L1.4. Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga
Allikas: finantsinspektsioon
Eesti 67%
Läti 9%
Rootsi 7%
määramata 6%Leedu 5%Luksemburg 2%
Šveits 2%Soome 1%
Ühendkuningriik 0,3% Taani 0,1%
46
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
LISATEEMA 2. KOHUSTUSLIKU KOGUMISPENSIONI FONDID JA FINANTSTURUD
Pensionifondide käekäik mõjutab enamiku majapidamiste finantsseisu, nii et pensio-nifondidega toimuv on finantsstabiilsuse seisukohast tähtis. Kohustusliku kogumis-
pensioni fondidega peavad liituma kõik pärast
1983. aastat sündinud, mistõttu on pensionifon-
dide osakuid järjest suuremal hulgal inimestel,
kes arvestavad oma pensionipõlve planee-
rides pensionifondidest teenitava tuluga. Kuna
pensionifondid on oma investeeringute kaudu
seotud ka finantssektori teiste osalistega, siis
muutuvad nad varade mahu45 kasvades finants-
stabiilsuse seisukohast järjest olulisemaks.
Kohaliku väärtpaberituru väiksuse tõttu ja investeeringuriski hajutamiseks on välis-maiste investeeringute osakaal pensioni-fondide investeeringute seas väga kõrge. 2016. aasta juuli lõpus moodustas Eestis mitte-
registreeritud väärtpaberite osakaal pensionifondide varadest 71% (vt joonis L2.1). Seepärast
mõjutab pensionifondide investeeringute väärtust üsna suurel määral see, mis toimub välis-
maistel väärtpaberiturgudel. Eestis registreeritud väärtpaberitesse oli 2016. juuli lõpu seisuga
investeeritud 6% pensionifondide varadest.
Raha osakaal pensionifondide varades on olnud üsna muutlik. Üleilmse finantskriisi ajal
ning sellele vahetult järgnevatel aastatel raha osakaal pensionifondide varades kasvas, osalt
väärtpaberite hindade üleüldise languse tõttu. Viimasel kolmel aastal on aga väärtpaberite
hinnatõusu taustal kasvanud ka raha osakaal varades, mis peegeldab nii fondihaldurite konser-
vatiivsuse suurenemist kui ka võimalike soodsate investeeringute vähesust erinevatel turgudel.
Raha osakaal moodustas pensionifondide varadest 2016. aasta juuli lõpus peaaegu veerandi.
Raha osakaal mõjutab ühtlasi ka fondide tootlust: suhteliselt suur osakaal vähendab väärtpa-
berihindade tõusutsüklis küll tootlust, kuid varahindade korrektsiooni korral on hinnalanguse
negatiivne mõju pensionifondide tootlusele väiksem.
Eesti pensionifondide investeeringute hulgas on üsna suur osakaal fondiinvesteerin-gutel. Viimasel kolmel aastal on üle poole kohustusliku pensionifondide varade mahust olnud
paigutatud teistesse investeerimisfondidesse. Raha ja hoiuseid arvestamata on fondiinvestee-
ringute osakaal veelgi suurem, ulatudes peaaegu 70%ni kogu investeeringutest.
Pensionifondide investeeringutes domineerivad peamiselt rahapaigutused Euroopasse. Mõnevõrra vähem on investeeritud Põhja-Ameerikasse ja globaalselt hajutatud fondidesse; ülejäänud piirkondade osakaal investeeringute kogumahus on aga väike. Aktsiainvesteeringute seas moodustavad rahapaigutused Euroopasse 64% ning
võlakirjainvesteeringute seas 81% (vt joonis L2.2). Seega mõjutab Eesti kohustusliku kogumis-
pensioni fondide varade väärtust enim olukord Euroopa väärtpaberiturgudel.
45 Kohustusliku kogumispensioni fondide varade maht on suhteliselt kiiresti kasvanud. Viimase kümne aastaga on kogumis-pensionifondide varade maht suurenenud ligi üheksa korda. 2014. aasta märtsi lõpuks ületas kogumispensionifondide varade maht Eesti kohaliku väärtpaberituru kogumahu, nii et nad on finantsvahendajate hulgas varade poolest Eestis pankade järel teisel kohal. 2016. aasta juulis ulatus kogumispensionifondide maht pea 2,9 miljardi euroni ehk 14%ni SKPst.
Joonis L2.1. Välis- ja fondiinvesteeringute ning raha osakaal kohustusliku kogumis-pensioni fondide varades
Allikas: Eesti Panga arvutused
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2006 2008 2010 2012 2014 2016
välisinvesteeringudfondiinvesteeringudraha ja hoiused
47
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Teades kohustuslike pensionifondide investeeringute struktuuri, on võimalik koostada nn võrdlusindeks. Võrdlusindeks
hõlmab eestkätt Euroopa väärtpaberiindekseid,
vähesemal määral ka USA, tärkavate turgude ja
globaalseid väärtpaberiindekseid. Kohustuslike
kogumispensioni fondide võrdlusindeksites on
võetud arvesse investeeringute nii geograafilist
kui ka varaklasside vahelist jaotust selliselt, et
vastavate väärtpaberiindeksitega oleks kaetud
vähemalt 90% pensionifondide varade struktuu-
rist. Erinevate väärtpaberiindeksite osakaalud
on saadud vastava varaklassi ja geograafilise
jaotuse osakaalust pensionifondide investeerin-
gutes. Võrdlusindeksi aluseks olevad väärtpa-
beriindeksid koos vastavate osakaaludega on
esitatud tabelis L2.1.
Kogumispensionifondide üldtootlust näitav Eesti pensioniindeks (EPI) on viimasel viiel aastal võrdlusindeksiga sarnaselt tõusnud, ehkki mõnevõrra aeglasemalt. Kogumispensionifondide investeeringute struk-
tuuri ja peamisi sihtturge arvestades konst-
rueeritud võrdlusindeksi keskmine aastatootlus
oli ajavahemikul 2011–2015 6,9%, samal ajal
kui EPI keskmine aastakasv oli 3,1% (vt joonis
L2.3). Pensionifondides oleva raha ja hoiuste
osakaaluga korrigeeritud võrdlusindeksi aasta-
tootlus on küll mõnevõrra väiksem (+5,6%),
kuid siiski kõrgem kui EPI vastav näita. Samas
on EPI aastatootlus volatiilsuse poolest väik-
sema riskiga kui võrdlusindeks ning peegeldab
konservatiivsemat investeerimisstrateegiat. EPI
aastatootluse standardhälve oli ajavahemikul
2011–2015 5,1 protsendipunkti, samas kui võrdlusindeksi ning raha ja hoiuste osakaaluga korri-
geeritud võrdlusindeksi standardhälbed olid vastavalt 8,8 ja 7,7 protsendipunkti.
Joonis L2.2. Kogumispensionifondide investeeringute* jaotus geograafiliste sihtturgude järgi (31.05.2016)
Allikas: Eesti Panga arvutused* Välja arvatud raha ja hoiused.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
investeeringudkokku
aktsiad jaaktsiafondid
võlakirjad javõlakirjafondid
muud regioonidglobaalneAasiaPõhja-AmeerikaEuroopa
Joonis L.2.3. EPI ja võrdlusindeksid (30.12.2010=100)
Allikad: pensionikeskus, Bloomberg, Eesti Panga arvutused* Raha ja hoiuste osakaaluga korrigeeritud.
40
60
80
100
120
140
160
180
2011 2012 2013 2014 2015 2016
EPIvõrdlusindekskorrigeeritud võrdlusindeks*
Tabel L2.1. Kogumispensionifondide võrdlusindeksi ülesehitus
Varaklass Geograafiline piirkond Osakaal Väärtpaberiindeks
Aktsiad
Euroopa 24,3% S&P EUROPE 350
USA 7,2% S&P 500
Globaalne 3,7% S&P GLOBAL 1200
Aasia 2,6% S&P Asia 50
Ettevõtete võlakirjadEuroopa 29,6% Bloomberg Europe Investment Grade Corporate Bond Index
Globaalne 9,4% Bloomberg Global Investment Grade Corporate Bond Index
Valitsuste võlakirjadEuroopa 20,6% Bloomberg Eurozone Sovereign Bond Index
Tärkavad turud 2,6% Bloomberg USD Emerging Market Sovereign Bond Index
48
FIN
AN
TS
STA
BIIL
SU
SE
ÜL
EV
AA
DE
2/2
016
Seniste arengusuundade jätkudes mõjutab pensionifondide varade väärtust järg-misel aastal peamiselt raha ja hoiuste suhteliselt kõrge osakaal ning see, mis toimub Euroopa väärtpaberiturgudel. Kuna raha ja hoiuste osakaal on hetkel suhteliselt kõrge, siis
jääb EPI tootlus tõenäoliselt ka lähitulevikus turgude keskmisest tootlusest väiksemaks. Samas
tähendab raha ja hoiuste suur osakaal ka seda, et varade hindade võimaliku korrektsiooni korral
on selle mõju pensionifondide üldisele tootlusele varasemast väiksem.