484 Tervis

Värskete aed- ja puuviljade küllane hilissuvi on parim aeg asuda võitlusse liigse kehakaaluga.

Liigne kehakaal on lisakoormus süda-mele, alakeha liigestele ja veenidele. See soodustab ülemäärast vere rasvai-nete (kolesterooli) ladestumist, samu-ti vanemaealiste suhkurtõbe, glükoo-sitalumatust, kulumuslikku liigesehai-gust ehk osteoartroosi ning mõninga-te muude haiguste teket.

Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu lange-tamisel. 10kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.

Rasvaainevahetuse häired on mõ-nikord geneetilised. Vahel on põhju-seks kilpnäärme vaegtalitus. Siiski on enamikul juhtudel süüdi vale toitumi-ne – liigsöömine.

Juhul kui inimene saab toitaineid pikema aja jooksul rohkem, kui or-ganism normaalseks talituseks vajab, ladestub liigne rasvana nahaaluses rasvkoes ning ka mõningate elundite – süda, neerud – ümber.

Ületoitunud inimene hakkab füü-silisel pingutusel sageli hingeldama, mille tõttu ta võib loobuda isegi jalg-si käimisest.

Füüsilise koormuse puudumine halvendab olukorda veelgi – kehakaal muudkui kasvab ja kasvab.

Kõike olgu mõõdukaltVanadel roomlastel oli käibel soovi-tus: “Toitu, jooki, und, armastust – kõike olgu mõõdukalt.”

Ühekordsel ülesöömisel võivad tek-kida ägedad seedetalituse häired, ja mitte ainult neil, kes põevad kroonili-si seedeelundite haigusi. Esinevad ras-kustunne, isegi valu maos, röhitised, soolegaasid jms.

Kui süüakse liiga palju toitu, millest seedevõime üle ei käi, võib tekkida ka kõhulahtisus.

Põhjus on selles, et osaliselt seedi-mata toiduained takistavad vee imen-dumist jämesoolest, soolesisu jääb ve-delaks ja otsib väljapääsu.

Mõne psüühikahäire, näiteks bu-liimia puhul, on näljatunne tunduvalt suurenenud, esinevad taltsutamatud söömishood. Ka stressis olles võidak-se süüa tunduvalt rohkem kui tava- liselt.

Näljakeskus ja küllastuskeskus

Toitumist reguleeriv närvikeskus asub vaheajus. See koosneb ka-hest teineteisest eraldatud osast: isu- ehk näljakeskusest ja küllastuskesku-sest. Isukeskuse erutus vallandab söö-giisu, küllastuskeskuse oma aga an-nab märku vajadusest lõpetada söö-mine.

Need keskused on enamikul inimestel õnneks hästi tasakaa-lus. See tagab normaalse söö-giisu, küllastustunde tekkimi-se ja söömise õigeaegse lõpe-tamise. Küllastustunne tekib umbes 20 minutit pärast söö-mise alustamist.

Kahjuks leidub aga ka üli-suure söögiisuga inimesi. Sellis-tel, enamasti tüsedatel, on ülitu-gevalt erutatud isukeskus, küllastus-keskuse erutatavus on aga alalävine.

Toidu lõhn, maitse, välimus ja muud tegurid võivad söögiisu oluliselt mõju-tada. Mõni “maitse” on tegelikult lõhn, sest osa toidu aroomiainetest lendub söömisel ja jõuab ninaõõnde. Tüsedad reageerivad toidu maitsele ja lõhnale enamasti märksa enam kui normaalse kehakaaluga inimesed.

Ka mao täitumine toiduga ergu-tab küllastuskeskust. Osal inimestel mao täitumine aga küllastustun-net ei tekita ja nad jätkavad söö-mist ka siis, kui kõhus on eba-meeldiv raskus- ja täistunne.

Suhkrutel on küllas-tuskeskust ergutav toi-me. Seetõttu soovita-takse söömine lõpe-tada magustoidu-ga. Isukeskus pi-durdub ja söö-giisu kaob.

Kuidas püsida sale?nSööge enam-vähem kindlatel kellaaegadel kolm-neli korda päevas, kii-rustamata. Neljas söögi-kord võiks sisaldada klaasi mahla või jogurtit.n Toit olgu mitmekülgne ja täisväär-tuslik. Vältige ainult kuiva toitu ja suu-ri koguseid. n Lõuna ajal sööge kõige rohkem, õh-tul kõige vähem.

Kehakaal parajaks