Tourest 2013 - Postimehe ametlik messileht

7. VEEBRUAR 2013TOUREST 2013TOUREST 2013

AMETLIKUS MESSILEHES:Reisides hoia rahal silma peal. lk 3Kuidas eestlast Pekingis kodustada? lk 7Automatk viib pere ja sõbrad Euroopasse. lk 10Lapsesõbralik Euroopa pakub seiklusi. lk 14

KODUMAINE REISIEKSPERIMENT:Toimetaja Rain Uusen käis

kolm täispikka päeva ja ööd mööda hilistalvist Eestit, et vara-

kevadet otsida ja peatseks suveks põnevaid uusi või taasavastatud

vanu reisivihjeid koguda. lk 12

2 || tourest postimees, 7. veebruar 2013

kriSten LaHteinEesti Turismifirmade Liidu peasekretär

TERVITUS Pakettreisi ostmisel varu aega

Siiri eraLaTarbijakaitseameti kommunikatsiooni-ekspert

MURETU PUHKUS. Mullu jäi ostetud reis helesiniseks unistuseks ligi 170 Eesti inimesele, kuna neile puhkusepaketi müünud reisibürood muutusid maksejõuetuks.

nÕUanneTurismi kõrghooaja eel tasub ennetavalt üle korrata mõned puhkusepaketi soetamise põhi-tõed, sest plaanitud ja juba os-tetud reisist ilma jäädes on õp-petund väga valus.

Pakettreisi ostmisega seotud nüansside mõistmiseks ja tarbi-jaõigustest arusaamiseks peab reisiostja endale selgeks tegema mõned olulised terminid.

Esiteks tuleb eristada, mis on ja mis pole pakettreis. Pa-kettreis kestab vähemalt 24 tundi ja koosneb vähemalt ka-hest ühtse hinna eest ostetud teenusest (näiteks transport, majutus, päralesõit, ekskur-sioonid).

Just sellise reisi puhul kait-sevad reisiostjat Euroopa Lii-du pakettreisi direktiivist tu-lenevad õigused. Omal käel ük-sikult ostetud teenustest koos-tatud reisi puhul need õigused ei kehti.

Tee taustauuringTeiseks on oluline teada, et tu-rismiturul tegutseb kaht tüüpi firmasid: reisikorraldajad ja rei-sibürood. Reisikorraldaja koos-tab pakettreise ja müüb neid ise või siis teiste firmade kau-du. Bürood ise reise ei korral-da, vaid tegelevad teiste koos-tatud pakettide vahendamise-ga. Eestis tegutsevatest reisiet-tevõtetest on 63 protsenti just vahendajad.

Kolmandaks peab reisiost-ja olema tuttav mõistega «taga-tis». Reisifirma tagatis on otse-selt seotud tarbija raha ja selle

kaitsega. Nimelt tähendab ta-gatis pakettreisidega tegeleva-te firmade jaoks kohustuslikku kindlustust, millest saab mak-sejõuetusse sattumise korral reisita jäänud ostjatele tagas-tada ettemaksud.

Tagatise summa peab Ees-tis tegutsevatel firmadel katma müüdud reisid sajaprotsendili-selt. Minimaalne tagatise suu-rus välisreiside müügi korral on 13 000 eurot, lende sisaldavaid pakette koostavatele firmadele aga 32 000 eurot.

Kui terminid selgeks teh-tud, tuleb ikka ja jälle talitada vanasõna «üheksa korda mõõ-da, üks kord lõika» järgi. Ku-na reisipaketi ostmine tähen-dab enamasti teenuste ostmist kaks-kolm kuud või isegi pool aastat varem ning nõuab ette-maksete tegemist üsna suur-tes summades, peab firmat vä-ga hoolikalt valima.

Lepingut tuleb lugedaEnne ostu peab välja uurima, kas paketti müüv ettevõte on korraldaja või vahendaja. Kui tegemist on teise firma reise müüva bürooga, peab vahen-daja andma ostjale teada, kes

on reisi tegelik koostaja ja kor-raldaja. Kui seda infot ei anta, ei saa vahendajat usaldusväär-seks pidada.

Taustakontroll tuleb enne ettemaksu tasumist teha nii büroole kui korraldajale. Esi-teks peaks üle vaatama tarbi-jakaitseameti kodulehel aval-datud musta nimekirja. Teiseks tuleb majandustegevuse regist-rist kontrollida, kas ettevõte te-gutseb legaalselt (on registree-ritud) ja kas tal on ka piisav ta-gatis. Kolmandaks võiks firma kohta infot otsida tavalise in-ternetiotsingu abil.

Nüüd jõuan tarbija jaoks ilmselt kõige tüütuma punkti juurde – lepingu lugemine. See on tülikas, kuid enda ja oma ra-ha kaitseks tuleb see siiski en-ne lõplikku nõusoleku andmist läbi lugeda. Tõsi, see võib võtta aega ning tähendada, et tehin-gut ei saagi netis 15 minutiga või ostukampaania/messi ajal sabas seistes tehtud.

Kiirelt sõlmitud tehing pole aga kindlasti väärt riski, et rei-siostja paneb oma raha panti ja käe alla lepingule, mille tin-gimustest tal aimugi pole. Rei-silepingu läbilugemine on ka-sulik juba ainuüksi seetõttu, et teada, kuidas vajadusel preten-siooni esitada.

Enamasti tuleb reisikorral-dajat lepingutingimustele mit-tevastavusest viivitamatult kohapeal teavitada, sest hilise-maid pretensioone arvesse ei võeta.

Viimaks üsna primitiivne, kuid 2012. aastal kogetud rei-sifirmade maksejõuetuse val-guses ikkagi vajalik meeldetu-letus: nii ettemaksu kui hiljem ülejäänud reisisumma tasumi-se kohta tuleb võtta tšekk – se-da eriti sularahas arveldades.

Seega peaks reisiostja tu-rismimessil ja ka teiste müü-gikampaaniate ajal meeles pi-dama kolme nõuannet: uuri, kes on reisi tegelik korraldaja, tutvu põhjalikult reisilepingu-ga ja võta ettemaksu tasumi-sel tšekk. Helesiniseks unista-miseks on aeg siis, kui puhkus juba käes – reisi valides tuleb siiski hoida kainet meelt.

Teise firma reise müüv büroo ehk vahendaja peab andma

ostjale teada, kes on reisi tegelik koostaja ja korraldaja.

Erilehe toimetaja: Rain [email protected]; tel 666 2194Projektijuht: Eve [email protected]; tel 666 2383Reklaamitoimetaja: Anneli [email protected]; tel 666 2329Kujundaja/küljendaja: Tiit SermannVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Põnev ja seiklusterikas reisihooaeg algab messiltBaltimaade vanim ja suurim turismimess Tourest toimub nüüdseks 22. korda. Alates messi toimumise esimesest korrast 1991. aas-tal on Tourest kasvanud pea viis korda suure-maks. Tänavusel messil on ligikaudu 400 eks-ponenti, kes esindavad rohkem kui 20 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austria, Belgia, Eesti, Egiptus, Horvaatia, Indoneesia, Jaapan, Leedu, Läti, Montenegro, Poola, Rootsi, Serbia, Sloveenia, Soome, Tai, Tuneesia, Türgi, Valgevene, Venemaa. Esimest korda osaleb messil Lõuna-Aafrika Vabariik. Messi ootame külastama üle 25 000 inimese.

Tourest on turismivaldkonna suurim müü-gi- ja reklaamisündmus Eestis ning ühtla-si perekeskne meelelahutusüritus. Paralleel-selt messiga toimub messi lavadel ja stendidel interaktiivne kultuuri- ja meelelahutusprog-ramm ning eriprogramm spetsialistidele.

Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, laevafirmad, mit-med lennu-, rongi- ja bussifirmad, reisibürood, hotellid, restoranid, spaad, muuseumid jpt.

Puhka Eestis hallis tutvustavad Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm Pipi ja klouniga, lastele pakutakse ka isetege-misrõõmu.

Messi avab reedel, 15. veebruaril kell 12 majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Traditsiooniliselt kuulutatakse välja ka Eesti Turismifirmade Liidu aastaau-hindade – parim turismiedendaja ja parim turismiobjekt – saajad.

Tere tulemast meie messile Tourest 2013!

Leia meid messilt!

Tarbijakaitseameti spetsialisti-delt saab nõu ja abi küsida ka 15.–17. veebruaril Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimu-val turismimessil Tourest. Ame-ti boksinumber on A1 ning see asub kohe sissepääsu juures. Samas boksis on oma infoma-terjalidega väljas ka Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Turismimessi kohta loe lähe-malt: www.tourest.eu.Kohtumiseni Tourestil!

Puhkusereisi üle otsustades ära kiirusta, vaid uuri ja küsi palju. Foto: sCAnpiX/CoRBis

erILeHe PArtNer:

Turismimess Tourest 2013 toimub 15.–17. veebruaril Tallinnas Eesti näituste messikeskuses. Tutvu programmiga lk 8–9.

postimees, 7. veebruar 2013 tourest || 3

Tea, millele reisil raha kulutad

HeLi LeHtSaartarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

SULARAHA JA KAARDIMAKSED. Kulukate üllatuste vältimiseks tuleb reisi eel selgeks teha erinevate teenustasude suurused – seda nii pangaautomaadist raha välja võtmisel kui ka valuutat vahetades.

nÕUanneEestis on pangakaardiga maks-mine väga harjumuspärane ise-gi pisikestes poodides, aga vä-lismaal ei pruugi see alati nii olla. Seega peaks läbi mõtle-ma, kas ja kui palju sularaha oleks vaja sihtkohariigis kehti-vas valuutas kaasa võtta, sest võib juhtuda, et kaardiga maks-mine pole võimalik või sulara-haautomaat ei tööta.

Kui otsustad valuutat vahe-tada Eestis, saad seda teha pan-kade kontorites (välja arvatud sularahata kontorid) ning va-luutavahetustes. Kuna vahetus-kursid on erinevad, tasub enne raha vahetamist võrrelda, kus soodsamat kurssi pakutakse.

Kindlasti küsi enne rahava-hetust, kas tehingu eest võe-takse komisjonitasu ning kui jah, siis kui suur see on. Välis-maal tasuks valuutat vaheta-da pigem pangakontoris, mit-te tänavaputkades, kus kurss on ebasoodsam ning võib pet-ta saada.

Kui palju maksab sularaha väljavõtmine välismaal? Kui sul peaks tekkima vajadus võtta vä-lismaal pangaautomaadist dee-betkaardiga sularaha välja, pead selle eest tavaliselt maksma ka teenustasu. Üldjuhul koosneb teenustasu kahest osast – fik-seeritud tasust ning lisaks tea-tud protsendist väljavõetavast summast.

Soodsam on sinu jaoks olu-kord siis, kui su pangal on sula-rahaautomaate mõnes välisrii-gis, näiteks Lätis, Leedus, Root-sis, Soomes ja Venemaal – siis võib sealsetest sinu panga su-larahaautomaatidest raha väl-ja võtmine olla teenustasuta. Pane tähele, et kui võtad raha välja krediitkaardiga, küsitakse selle eest üldjuhul teenustasu.

Väljaspool eurotsooni sularaha välja võttes või kaardiga

makstes pead arvestama ka valuuta konverteerimistasuga.

tarbijaveebi minuraha.ee

Väljaspool eurotsooni kaar-diga sularaha välja võttes või kaardiga makstes pead arves-tama ka valuuta konverteeri-mistasuga.

Krediitkaardiga maksmisel ole tähelepanelik. Kui maksad poes või restoranis krediitkaar-diga, ära kunagi lase oma kaar-ti teise ruumi viia, sest kaar-ti on võimalik kopeerida ja hil-jem sinu arvelt raha välja petta.

Jälgi sedagi, et kaardiga makstes sisestaks teenindaja makseterminali õige summa. Reisilt naastes tasub krediit-kaarditehingute väljavõtet uu-rida, et võimalikele pettustele kiiresti jälile saada, samuti on hea muuta reisilt naastes esi-mesel võimalusel oma panga-kaardi PIN-kood.

Raha turvalisus reisil

• Ära hoia kogu sularaha ja kõiki pangakaarte ühes kohas. Pane osa rahast ja kaartidest kas jope või mantli põuetaskusse, jäta hotelli seifi vms. Kui peaks juhtuma, et rahakott varastatakse või see kaob, jääb vähemalt osa rahast alles.

• Ära hoia rahakotti kergesti ligipääsetavas püksitaskus või jope välimises taskus.

• Ära hoia kunagi rahakotis koos pangakaarte ja nende PIN-koode.

• Kirjuta üles või salvesta mobiili oma panga telefoninumber, kuhu kaardi varastamise või kaotamise korral kaardi sulgemiseks kohe helistada.

AlliKAs: MinURAHA.EE

Tarbijaveebist mi-nuraha.ee saad vaa-data, kas ja kui suurt teenustasu sinu pank võtab, kui peaksid välismaal sularaha-automaadist deebet-kaardiga raha välja võtma. Aadressilt minuraha.ee kasulike abivahendite rubrii-gist leiad teenusta-sude põhjaliku võrd-lustabeli, kus on kir-jas teenuste hinnad kümnes enam tuntud pangas.

Tabelist selgub, et näiteks kolm Eesti panka küsi-vad deebetkaardi-ga sularaha välja-võtmise eest vä-lismaal 2,5% välja-võetavalt summalt pluss 2 eurot. Seega kui võtad sularahaautomaa-dist välja sada eurot, kulub sul teenusta-suks 4 eurot ja 50 senti – seda tasub arvestada juba reisi-eelarve planeerimise

etapis.Kui oled riigis, kus

pole käibel euro, pead üldjuhul arves-tama ka valuuta kon-verteerimistasuga. Heli Lehtsaar

Enne raha vahetamist küsi, kas tehingu eest võetakse ka komisjonitasu – kui jah, siis tee kindlaks selle suurus ja võrdle seda teiste rahavahetuspunktidega. Valuutat vaheta aga ala-ti turvalises, usaldusväärses ja ametlikku litsentsi omavas rahavahetuspunktis. Foto: sCAnpiX/CoRBis

Tee pangakaardi tehingute teenustasud selgeks enne reisi


Tänavu oma 80. te-gevusaastat tähis-tav Türgi rahvuslik lennufirma Turkish Airlines TA, (türgi keeles Türk Hava Yollari A.O ehk THY) pälvis 2012. aastal juba teist korda järjest Euroopa parima lennufirma tiitli ja valiti maailma parimate len-nufirmade esikümnesse. Selle aasta juunis alustab lennufirma otselende Tallin-na ja Istanbuli vahel.TA asutati 1923. aastal, na-pilt kümme aastat pärast Türgi vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist. Vastloo-dud lennufirma kuulus esi-algu Türgi kaitseministee-riumi alluvusse. 1938. aas-tal viidi nooruke lennufirma transpordiministeeriumi al-luvusse ja see hakkas kandma nime Riiklik Õhulii-nide Peadirektoraat. Esi-mene rahvusvaheline len-nuliin Ankara–Istanbul–Ateena avati 1947. aastal.Usin lennuliinide avamine lähinaabrite juurde Kairos-se, Beirutisse ja Nicosiasse sai teoks Ameerika abi-programmi raames pärast Teist maailmasõda. Praegu-ne nimi võeti kasutusele 1956. aastal. 1983. aastal võttis Türgi valitsus endale eesmärgiks muuta TA maa-ilmatasemel lennupargi

ja teenindusega firmaks. Firmale kuulub ühtekok-ku 127 Airbusi ja Boeingu lennuki-

tehases valmis-tatud lennukit,

tšarterlendudeks ka-sutatakse 65 lisalennukit. 2004. aastal telliti Airbusilt 36 tuliuut jet’i ja 15 Boeing 737.Suurepärase lennupargi ja mugavate sõitjateruumide kõrval kiidetakse aga ka eeskujulikku teenindust ja suurepärast toitlustust. Kõik see kokku lõi eelduse, et 2008. aastal sai TA kut-se liituda Star Alliance’iga. Lennufirma opereerib 160 rahvusvahelist ja 41 sise-riiklikku lennuliini, teeninda-des enam kui 200 Euroopa, Aafrika, Ameerika ja Aasia lennujaama.TA äriklassireisijate oote-saal kuulub parima teenin-dusega lounge’ide nimis-tusse maailmas. Eelmisel aastal alustas lennufirma eriprogrammi, millega pa-kutakse transiitreisijatele terve päeva kestvat linna-ekskursiooni.TA kodubaasiks on Istanbu-list 24 km kaugusel Yeşilköys asuv rahvusva-heline lennujaam, mis kan-nab 1980. aastast Atatürki nime. Riina Luik

Lennupunktid tasub kokku kogudaLOJAALNE KLIENT. Boonuspunktide või lennumiilide kogumise nimel lendavad vähesed, aga juba välja teenitud boonused jätavad siiski registreerimata üllatavalt paljud.

Ülejäänud partnerid nagu autolaenutus, hotellid, bussid ja taksoteenus Skandinaavias ning erinevad ostuvõimalused vaid täiendavad Luhaääre sõnul kaardi funktsionaalsust.

Tema sõnul on viimasel ajal tõusutrendis just upgrade’ide vormistamine kogutud punkti-de eest – kui teil on näiteks tu-ristiklassi pilet puhkusele, saab nii reisida hoopis mugavamas äriklassis. «Seda võimalust ka-sutatakse sageli just pikamaa-lendude puhul,» kinnitab Lu-haäär. Samuti võib paljudes lo-jaalsusprogrammides annetada punktid lihtsalt heategevuseks.

Luhaääre sõnul on lojaal-susprogrammide tulevikusuu-naks lihtsustumine reisijatele pakutavates lahendustes. «Ise-teenindus, internet, mobiil-sed lahendused on võtmesõna-deks,» kinnitab ta.

Reeglite lihtsustamisele on rõhunud ka teised lennunduses enam levinud boonusprogram-mid. Balti lennufirma Air Bal-ticuga seotud BalticMiles sidus eelmisel aastal programmi põ-himõtete lihtsustamise tarbija kaasamisega sotsiaalmeedias, kui kuulutas välja ideekonkur-si programmi parendamiseks.

Lojaalsusprogrammi juht Ga-bi Kool kinnitab, et tulevikus on nii nemad kui ka teised lo-jaalsusprogrammid aina enam interaktsioonis tarbijaga. Sa-muti hakatakse boonuseid ja-gama mitteostuliste tegevus-te kaudu. «Osta oma lumelaud meie partneri juurest ning jaga oma parimast lumelauahüppest tehtud videot Facebookis oma sõpradega – nii teenid tuhan-deid boonuspunkte,» illustree-rib Kool oma visiooni.

Kolmandaks kinnitab Kool, et praegu saavad tuhanded lo-jaalsusprogrammide kliendid veel nende jaoks ebahuvitavat infot ja pakkumisi, kuid peagi

hakkavad paremaid lahendusi pakkuma arenevad mobiiliteh-noloogiad. «Süsteem peab hak-kama toimima hästi igal mo-biilsel seadmel, asukohast sõl-tumata,» selgitab ta.

Tehnoloogia tähtsust lo-jaalsusprogrammide arengus kinnitab ka programmi Mi-les & More esindaja, Lufthan-sa kommunikatsioonidirektor Martin Riecken. «Nagu teis-teski valdkondades, tahavad ka meie kliendid saada asja-kohast, neid puudutavat infot ning sellele kõigele tahavad nad ligi pääseda läbi nutitelefonide-le mõeldud funktsionaalsete ra-kenduste, asukohast sõltuma-ta,» selgitab ta. «Teiseks tren-diks on kasutada tehnoloogia-te abi selleks, et veelgi täpse-malt eristada erinevaid kliendi-gruppe ja segmente, eesmärgiga edastada igale kliendile indivi-duaalseid pakkumisi.»

Boonuseid hakatakse aina enam jagama ka mitteostuliste tegevuste kaudu – näiteks jagades oma ostukogemusi sotsiaalmeedias sõpradega.

Kogudes piisavalt boonuspunkte, saab lunastada endale sissepääsu mugavusi ja suupisteid pakkuvasse äriklassi ootesaali. Pildil Riia lennujaam. Foto: AiRBAltiC

Meie rahakotis on kümneid pü-sikliendikaarte, mida oste tehes kas taipame esitada või mitte, kuid arvestades asjaolu, et eest-lased on reisihimulised, on ül-latavalt paljud unustanud end kirja panna lennundusallians-side boonusprogrammidesse.

Iga lennusegmendi eest tee-nib aga nii ehk teisiti boonus-punkte, mis on alati targem lennundusalliansi piires ühe-le boonuskontole koondada – kui ühel päeval on lennumii-le kogunenud piisaval hulgal, õnnestub need uue lennupile-ti, parema teenindusklassi, äri-klassi ootesaali sissepääsupileti või muu kauba vastu vahetada.

«Kõige kasulikum on Euro-bonus siis, kui seda rakenda-takse põhieesmärgil – kogutak-se punkte lennupiletite jaoks,» selgitab lennulojaalsusprogram-mi Eurobonus (SAS, Estonian Air) esindaja Katrin Luhaäär.

LennUndUS

rain UUSentoimetaja

Turkish Airlines – maailma kümne parima seas

Star aLLianCestaralliance.comEuroBonus, Miles & More

Ka Eurobonuse (SAS, Estonian Air) puhul tegeletakse ülesehitu-se lihtsustamisega. Viimased uuendused jäävad möödunud aasta maisse, kui lihtsustati punktide teenimise ja kulutamise tabeli ülesehitust. Samuti kehtes-tati üks ja ühine kuldkaardi saa-miseks vajaminevate punktide li-miit – 50 000 põhipunkti (varem oli see riikide kaupa erinev). Vii-mane muudatus hakkas kehtima detsembris – nüüd saavad Euro-bonuse liikmed tellida punktide eest pikamaalendudele kinnitatud teenindusklassi tõstmist (confir-med upgrade).

Miles & More (Lufthansa, LOT) sisestas hiljutised muudatused programmi mullu septembris – äriklassis lendamise eest saada-vate lennumiilide kogus on nüüd paremini seotud piletile kulutatud rahaga.Samuti tohib alates 1. septemb-rist 2012 kasutada kogunenud lennumiile ühesuunaliste pree-miapiletite vormistamiseks.Punkte saab nii teenida kui ka ku-lutada paljude partnerteenuste kaudu (autorent, hotellid või elu-stiilikaubad programmiga seotud netikaubamajas Worldshop).

VALIKuVÕMALuseD LeNNuPuNKtIDe KoGuMIseKs

Milliseid muudatusi on läbi teinud enam levinud lojaalsusprogrammid?

OneWOrLdoneworld.comFinnair Plus

Finnair tutvustas uusi piletitüüpe mullu novembris, samal ajal viidi sisse ka muudatusi Finnair Plusi lojaalsusprogrammi – näiteks tõsteti teenitavate boonuspunk-tide kogust pileti kohta keskmi-selt umbes 30%, mis annab loo-tust, et oma esimese väljateeni-tud preemiareisini jõuab sage lendaja oluliselt kiiremini.Loomulikult teenib odavamate lennupiletite eest vähem punkte ja kallimate (Business Saveri ja Businessi tüüpi) piletite eest jaga-takse lennupunkte heldemalt.Püsikundedele, kes on piisavalt boonuspunkte kontole kogunud, jagatakse klienditasemeid, mille eest saab lisaks mitmeid muga-vusteenuseid, näiteks eelisjärje-korras lennule registreerimine, turvakontrolli läbimine kiirelt ja järjekorrata, ligipääs äriklassi puhkealadele, eelisjärjekorras lennukisse pääsemine või pare-masse teenindusklassi lubamine järgmisel lennul.Punkte võib kasutada Finnair Plusi programmis ka kombineeritult ra-haga, mis muudab kasutatavaid teenuseid punktide olemasolul soodsamaks, samas ei pea tingi-mata ootama vajaliku punkti-summa täitumist.

SkY teamskyteam.comOK Plus

Kuigi Czech Airlines on lennud Tallinnast Prahasse (vähemalt edasiste teadeteni) katkestanud, on paljudel siiski alles OK Plus boonuskaart, mida ei pea ära vis-kama, samuti ei lähe raisku juba kogutud punktid.Sky Teami lennundusalliansi pii-res saab punkte edasi koguda ja neid ka kasutada. OK Plus kaar-dile kogutud boonuspunktid keh-tivad uute reeglite kohaselt 24 kuud.Palju aastaid kõneainet tekitanud dilemma, et kui ettevõte või asu-tus maksab pileti eest, siis kes peaks saama endale boonus-punktid – lendaja või maksja – on nüüd leidnud vähemalt osaliselt lahenduse OK Plusi programmis.Ärikliendid saavad nüüd ise vali-da, kas koguda punkte firmakon-tole või loovutada need firma ra-ha eest lendaja erakontole.Soodsaima edasi-tagasilennu boonuspileti «hind» algab OK Plusi programmis 15 000 kogutud miilist (kui lennata Tšehhi ja Skandinaavia vahel) ja mujale Eu-roopas 20 000 – 30 000 boonus-miili, samuti tehakse igakuiseid soodustusi ja pakutakse edasi-ta-gasipileteid 50% vähemate punk-tide eest.

BaLtiCmiLeSbalticmiles.comAir Baltic

BalticMilesil mullune aasta suure-maid muudatusi kaasa ei toonud, küll aga võib neid oodata juba ala-nud aastal – eelmisel aastal küsis BalticMiles Facebookis oma sõp-radelt ideid programmi parenda-miseks ja kolme võitja ideid lubati juurutama hakata, nende hulgas eestlanna Anu Kalmuranna soovi-tusi parandada auhindade-pree-miate põhisüsteemi.2012. aastal lisandus aga balti «rohelise raha» võrgustikku üle saja uue partneri, mis muudab programmi veelgi ahvatlevamaks neile inimestele, kes lendamist ei eelista või kes tahavad oma esi-mese lennupileti välja teenida maisemaid teenuseid – näiteks bussisõitu – kasutades.BalticMilesi koostööpartnerite võrgustik, kust punkte teenida ja kus neid ka soovi korral muude väärtuste vastu vahetada, sisal-dab jaekaubandust, restorane, tervise- ja iluteenused, pangan-dusteenused, meelelahutus- ja reisiteenused.Kui seni oli BalticMiles rohkem Balti riikide keskne, siis nüüdseks on laienetud juba ka Soome ja Venemaale. MalticMiles on asu-nud korraldama internetipõhiseid kingioksjoneid.


Internet aitab reisihuvilisi kokku tuuaREISIKAASLANE INTERNETIST. Neil, kel sõprade-tuttavate seas sarnase reisikirega kaaslane puudub, kuid üksinda reisimine ka ei ahvatle, tasub tutvust teha reisikaaslasi vahendavate portaalidega.

Ühiste reisihuvidega inimesi koondavate portaalide Trip.ee ja Tripme.eu vahendusel saab panna üles enda kuulutuse või otsida sobivat reisikaaslast teis-te kuulutusi sirvides.

Tripme.eu looja Liina Ruk-ki kinnitab, et idee luua por-taal kui selline tekkis umbes kolm ja pool aastat tagasi, kui ta kaotas oma isa. «Kuna isa oli emale ainsaks kaaslaseks, kelle-ga maailmas erinevatesse siht-kohtadesse reisida, kaotas ema koos abikaasaga ka toreda rei-sikaaslase,» selgitab ta.

Lihtne kasutada«Nii tekkis mõte luua portaal, kus erinevatel põhjustel üksi-kuks jäänud inimestel on või-malik endale lihtsalt, kiirelt ja mugavalt reisikaaslane leida,» meenutab Rukki.

Lisaks ajendas teda ideed teostama tuttavatelt kuuldud arutelu teemal, et miks ei võiks näiteks Touresti turismimessil olla esindatud selline teenuse-pakkuja, kes aitaks inimestel reisikaaslast leida.

SeLtSkOnd

Rukki sõnul on Tripme.eu mõeldud julgetele, reisihimulis-tele ja uutest tutvustest huvi-tatud inimestele – perekondlik staatus pole oluline, sest reisi-kaaslase otsinguportaal ei ole mõeldud kellegi paari panemi-seks. Ka seltskonnad, paarid ja perekonnad võivad uusi reisi-kaaslasi otsida, et reisi põne-vamaks muuta.

«Eestlane on oma loomult suhteliselt kinnine, seepärast võib reisikaaslase leidmine ol-la algul pisut aeganõudev,» sel-gitab Rukki. «Leian, et selline portaal on vajalik, sest see liht-sustab inimeste elu.»

Tripme.eu portaali kaudu on võimalik otsida kuulutusi erinevate parameetrite kaudu – nii saab kuulutustest hea üle-vaate. Samuti on võimalik kuu-lutajal endal erinevad soovid ja kriteeriumid kirja panna. Trip-me.eu on turvaline, kuna selle kasutamiseks ei ole vaja ava-likustada oma isiklikke and-meid – telefoni, meili- või ko-dust aadressi – suhtlus on või-malik vaid portaalisiseselt. «Se-da muidugi juhul, kui inimene ise ei taha oma isiklikke and-meid jagada,» ütleb asutaja.

Teise portaali Trip.ee esin-dajad Veigo Kell ja Kaido Mäe-ots lisavad, et nende loodud keskkonnas on võimalik ini-mestel avaldada tasuta rei-sikaaslase otsimise kuulutu-si, märkides ära sihtkoha, rei-si kestuse ja sellegi, millisest soost reisikaaslast soovid. Sa-muti võib kuulutuses kirjelda-da pikemalt oma plaane. Enne kuulutuse avaldamist tuleb end registreerida kasutajaks.

Turvalisus ennekõikeMehed kinnitavad, et mida konkreetsem ja nõudlikum on kuulutus, seda vähem huvilisi vastab. «Inimesed pelgavad, et ei vasta nõudmistele,» teavad nad selgitada. «Alati oleks hea juba kuulutusse märkida, mi-da reisikaaslase otsija teab rei-si kohta, näiteks kuupäevad ja piletite maksumus, samuti po-le paha ära tuua reisi ligikaud-ne kogumaksumus.»

Aeg-ajalt kasutatakse reisi-kaaslase otsimise rubriiki ka lä-hisuhete sõlmimise võimaluse-na, mida portaali asutajad po-le enda sõnul kasutajatele pa-haks pannud.

Liina Rukki paneb reisi-kaaslase otsijatele südamele, et inimestega tutvumiseks tu-leks võtta veidi aega. «Kuulu-tuste seast saab valiku teha üs-na kiirelt. Edasi tuleks aga nen-de inimestega enne reisi juba

põhjalikumalt suhelda ja alles siis otsustada, kas tegu on so-bivate reisikaaslastega,» soovi-tab naine.

Kaaslast valides peaks iga inimene olema kindel, et hu-vid ja reisieesmärgid kattu-vad. «Kiirustada ei tasuks kon-taktandmete andmisega. Se-da võiks teha siis, kui inime-ne tundub tõeliselt aus ja usal-dusväärne,» ütleb Rukki. Tema sõnul oleks hea, kui saaks en-ne reisi potentsiaalse reisikaas-lasega kohtuda ja mõne lühema seikluse kodumaal tutvumise eesmärgil ette võtta.

Reaalselt kohtudes saab pa-remini aru, kas klapp on ka pä-riselt nii hea nagu internetis su-heldes. Liina sõnul tuleks oma sisetunnet usaldada, sest kui on tunne, et see pole inime-ne, kellega koos reisile minna, tuleks seda viisakalt öelda ja alustada uue reisikaaslase ot-singuid. Konfliktide ja arusaa-matuste vältimiseks oleks hea, kui saaks plaanid ja arusaamad enne reisi kohe paika panna.

Veigo Kell ja Kaido Mäeots lisavad, et eelkõige ei leia reisi-kaaslast need, kes on liiga eba-määraselt eesmärki kirjeldanud või on nõudmistes reisikaasla-sele liiga täpsed olnud. Kui ini-mene tundub sobiv, saab esime-sed vestlused portaali keskkon-nas privaatsõnumite abil maha pidada ja siis edasi otsustada.

Kaaslast valides veendu, et huvid ja reisieesmärgid

kattuksid. Kiirustada ei tasuks kontaktandmete andmisega.

anU SÕnajaLGleidnud endale uusi ja toredaid tuttavaid just interneti kaudu

Soov leida reisi-kaaslast oli tingi-tud soovist reisi-da, aga samas ei leidnud oma sõp-rade-tuttavate hulgast kedagi, kes oleks kampa löönud. Hoidsin juba mõnda aega Trip.ee reisikaas-laste rubriigil sil-ma peal ja otsus-tasin proovida.

Olen Trip.ee kaudu paaril kor-ral inimestega suhelnud ja ühe reisikaaslase nä-dalaseks reisiks ka leidnud. Reisi-kaaslase, kellega olen kolm ühist reisi ette võtnud, leidsin reisibüroo Diamond Travel kodulehekülje kaudu ja see oli

suur vedamine, et kaks enam-vähem ühesu-guste huvide ja soovidega ini-mest niimoodi kokku said.

Esimene reis nüüdseks püsi-reisikaaslaseks kujunenud kaas-lasega oli Malai-siasse ja Bali saa-rele. Järgmisel aastal reisisime Vietnamis, mis oli mõnus ja sõbra-lik maa ning kahe nädalaga ennast ei ammendanud.

Selleks keva-deks otsisime ju-ba teadlikult või-malust sinna uuesti minna.

Vahepeal tegi-me lühema, nä-dalase sügisreisi Katalooniasse, kus käisime Dali ja Gaudi radadel.

Internetiotsin-gu probleemiks võib olla see, et reisikaaslasel võivad olla muud eesmärgid.

Paljud kuulutu-sed on sellised, kus mees otsib reisikaaslaseks naist. Sel puhul tasub olla ette-vaatlik.

Mõned portaa-lid, mida on rek-laamitud kui rei-sikaaslase otsi-mise kohad, kisu-vad lõpuks kos-jakontoriks. Kui endale seeläbi kaaslane eluks leitakse, pole ju paha, aga kui see pole eesmärgiks, võib tekkida probleeme.

Samas pole välistatud, et mees ja naine ongi lihtsalt sõb-ralikud reisikaas-lased. Ka selline kogemus on mul olemas ning see oli väga tore.

Arvan, et kõige tõenäolisem on endale kaaslane leida Trip.ee-st, kus suhtlevad innukad reisihu-vilised.

KoMMeNtAArkadri penjamvabakutseline ajakirjanik


Kuidas eestlast Pekingis kodustada?ELU SUURLINNAS. Reisimine või Euroopa piires õppimine, töötamine ja elamine on saanud paljudele tavaliseks. Kuidas valmistuda ja kohaneda aga siis, kui tee viib ootamatult üsna kaugele?

Juhtus nii, et minu uued töö-alased väljakutsed viisid mind Aasiasse – mu töö- ja elukoht on olnud juba teist aastat Hii-nas Pekingis. Eelnevalt polnud mul Hiina ajaloo, keele või kul-tuuri vastu just ülemäärast vai-mustust ega ka huvi tekkinud.

Minu teadmised selle maa ja tavade kohta olid seega üs-na pealiskaudsed – lausa napid, pärit eelkõige filmidest ja raa-matutest, mida olin näinud või lugenud. Ehk just seetõttu oli minu ettekujutus Pekingist ja Hiinast üsna stereotüüpne ja – pean siinkohal tunnistama – küllalt rumal, nagu keskmisel Lääne inimesel ikka ning reaal-susega polnud sellel just palju puutepunkte.

Mitmetahuline HiinaArvan, et suurim möödalask-mine, mida eestlased (ka mi-na) ja teisedki Lääne inimesed Hiinale hinnangut andes tee-vad, on kogu Hiina üldistamine odava tööjõu ja võltskaubandu-se paradiisiks (kuigi leidub oht-ralt mõlemat), kus elavad ainult hiinlased ja räägitakse ainult mandariini keelt.

Tänapäevane Hiina on nii mitmetahuline ja pidevas muu-tumises, et sellised stereotüü-bid lihtsalt ei kehti. Hiina ter-ritoorium on üle kahesaja kor-ra suurem kui Eesti. Sellele ma-hub elama lisaks hiinlastele veel 55 etnilist gruppi, siin rää-gitakse mitmeid keeli ja hiina keele murdeid – mitte igal pool Hiinas ei saa hakkama manda-riini keelega.

Hiina helgemal poolel (riigi idapoolne rannik) on modern-seid suurlinnu, moodsaid äri-, kaubandus- ja kultuurikesku-si, kosmopoliitsust, rikkust ja glamuuri, selle pahemal poo-lel aga vaesust, ükskõiksust, odavtööjõu kasutamist, arhai-lisust.

Siiani leidub külasid, kus elukorraldus käib nii, nagu see on toiminud juba eelnevad tu-hat aastat. Hiina avastamiseks ja tundmaõppimiseks tuleks varuda rohkelt aega. See maa ja inimesed avavad end aegla-selt ja tasahilju. Ühe turismi-reisiga – enamasti suurlinna-desse – ei kogu just palju tead-misi ega avasta ka selle maa põ-nevaid saladusi.

Keeleoskus komistuskiviksMinul oli ettevalmistusteks ae-ga neli kuud, mida ma ei ka-sutanud just väga otstarbekalt. Lugesin küll mitmeid reisikirju ja kirjeldusi elust Hiinas, suht-lesin ka mõne Pekingis elava eestlasega, kuid nende kirjelda-tut oli äärmiselt keeruline en-dale ette kujutada. Nii lendasin-gi Pekingisse, oskamata sõnagi mandariini keelt, kaasas täpselt nii palju pagasit, kui palju ma-hub lennufirma lubatud kaalu-piiridesse.

Vaatamata sellele, et mu tööandjaks Pekingis on ülikool, kus töötab palju (üle 60) välis-õppejõude ning mulle on mää-ratud ka n-ö personaalne ingli-se keelt valdav kontaktisik, kes peaks kõik mu mured-problee-mid lahendama, oli esimene šokk üldisema inglise keele os-kuse puudumise üle Hiinas jah-matav.

Olen reisinud üsna erinäo-listes riikides ja siiani olin ik-ka inglise või mõne teise kee-lega hakkama saanud. See abi-tuse tunne ning poolpõlglikud pilgud Pekingi tänavatel ja kau-banduses – et täitsa rumal vä-lismaalane, kuidas on võimalik, et sa ei räägi kohe üldse man-dariini keelt – olid üsna ehma-tavad.

Kuigi ma ei pea silmas koh-ti, kus liigub palju turiste, lei-dub siiski ka hotellides teenin-dajaid, kel puudub oskus või ta-he suhelda elementaarses ingli-se keeles.

Eestis oleme harjunud, et enamik inimesi räägib natu-kenegi võõrkeeli ning vaatame veidi halvustavalt nende suu-nas, kes keeli ei valda. Nüüd aga olin sattunud vastupidi-sesse olukorda – mind vaadati

üsna varjamatu halvakspanu-ga põhjusel, et ma ei rääkinud ega mõistnud sõnagi maailma suurimat, mandariini keelt. Ja see tunne torgib üsna valusalt.

Minu esmaseks katsumu-seks sai elementaarsete käibe-sõnade ja hieoroglüüfide oman-damine mandariini keeles, sest ma ei tahtnud poes, turul, pan-gas või toitlustuskohas oma personaalse hiinlasest kontakt-isikuga koos käia.

Palju abi oli ka teistest vä-lisõppejõududest, kellelt sai nõu küsitud ikka korduvalt. Seega kujunes iga uude kohta minek kergeks katsumuseks. Kõige-pealt mõtlesin läbi kõik fraa-sid või sõnad, mis selle toimin-guga võiksid seotud olla, kir-jutasin need üles, õppisin sel-geks ja võtsin ka spikrid igaks juhuks kaasa.

Nüüd suudan enamikku iga-päevaseid toiminguid teha ju-ba ilma abimaterjalideta. Näi-teks oskan taksojuhile enam-vähem selgitada, kuhu sõita soovin, laekurile selgeks teha, mis tehingut teha ja postkonto-ris marki osta. Mandariini kee-les kohalikega suhtlemine va-jab aga vilunumat keeleoskust ja vaba vestluse tasemele ma veel ei küüni.

Igaühel oleks mõistlik han-kida endale enne Hiinat avas-tama minnes väike eesti-hiina vestmik või sõnastik, seda eriti juhul, kui tullakse maad avas-tama turismigrupiväliselt või plaanitakse liikuda palju oma-päi.

Tingida tasub alatiKui esimene ehmatus enda (mitte hiinlaste) vähesest võõr-keeleoskusest edukalt üle ela-da, võib suunduda selle «oda-va» Hiina nänni otsingute-le, mis meie kaubanduses juba valdavaks on saamas. Kuid oh üllatust! Hiinas te seda kaupa ei leia.

Hiina avastamiseks ja tundmaõppimiseks tuleks

varuda rohkelt aega. See maa ja inimesed avavad

end aeglaselt ja tasahilju.

SiHtpUnkt

Hiinasse reisija meelespea

1. Planeeri reisi hoolikalt, ära kiirusta – viisa saamiseks vajalike dokumentide hankimine ja kõikide nõudmiste täitmine vajab aega.

2. Varusta end eesti-hiina / inglise-hiina vestmiku või sõnastikuga.

3. Internet on Hiinas enamasti aeglane, Facebook ja Youtube blokeeritud, Google ja Google Maps tsensee-ritud ning töötavad halvasti – kui vajad kaarte või aadresse, oleks mõistlik need juba Eestis välja otsida ja arvutisse salvestada või välja prinditult kaasa võt-ta.

4. Enamik arveldustest käib Hiinas sularahas – turgudel ja väiksemates poodides tasub alati kõvasti tingida.

5. Raha ei pea vahetama Eestis – lennujaamades ja suu-remates linnades on piisavalt pangaautomaate, kau-banduskeskustes toimivad ka rahvusvahelised kaar-dimaksed, rahavahetus hotellides ja pankades on sa-ma kursiga.

6. Toidukohtadest tasub eelistada neid, kus on piltidega menüü. Hiinas erineb toit suuresti sellest nn Hiina toi-dust, mida Eestis müüakse (kohandatud eurooplase maitsele). Toit on Hiinas aga enamasti tervislik ja maitsev ning kõhuhädasid esineb harva. Kohalik alko-hol on samuti odav.

7. Isiklikel asjadel tuleb reisil olles ikka silm peal hoida, kuid üldiselt on Hiina turvaline ja kohalikud turiste ei tülita – ka öösel Pekingi tänavatel liikudes võib end üsna kindlalt tunda.

8. Suured rahvahulgad võivad väsitada – enamik vaata-misväärsusi ja ühistransport on ülerahvastatud ning vahel tuleb endale lihtsalt jõuga teed teha.

9. Ei tasu kohkuda, kui keegi teid salaja pildistab või fil-mib. Julgemad hiinlased tulevad ligi ja paluvad luba koos pilti teha – eriti tuleb seda ette suurlinnadest väljaspool liikudes.

10. Hiinas on avatud meel väga vajalik, sest reisi kestel võid kohata tõesti n-ö Hiina imesid.

AlliKAs: inGA J. i. ADAMson

Seal ei ole Jyski- või Tiima-ri-laadseid kodutarvete poode. On kallid kaubamajad rahvus-vaheliselt tuntud kaubamärki-dega, kus hinnad vähemalt kol-mandiku võrra priskemad kui samadel toodetel Eestis. Esin-datud on ka Hiina siseturule mõeldud kaubandusketid, kus müüdavad (odav)tooted on üs-na erinevad neist, mida müüak-se mujal maailmas n-ö Hiina odavtoodetena.

Tuleb tunnistada, et need kohalikule turule mõeldud too-ted on paljuski algelisemad ja ebakvaliteetsemad kui need, mida müüakse väljaspool Hii-nat. Odavamat kvaliteetelekt-roonikat on võimalik osta vaid Hongkongist, kus kehtivad maksusoodustused.

Ka need paljuräägitud odav-tööjõudu kasutavad tehased on koondunud eelkõige Shanghai ja Hongkongi, Hiina peamiste ärikeskuste ümbrusesse ning enamik sealsest toodangust lä-heb välisturule, Hiina siseturu-le need üldse ei jõuagi.

Igatahes ei soovitaks turis-tina panna suuri lootusi oda-va elektroonika ostmisele, sest kvaliteettooted maksavad roh-kem kui Eestis ja ostes ei või kunagi kindel olla, et tegu pole osava võltsinguga.

Ja võltsitakse kõike, elekt-roonikast majapidamistarvete-ni, kosmeetikast aksessuaaride-ni. Seega tasub olla tähelepane-lik ja hinna üle kõvasti tingida – seda tasub teha ka fikseeri-tud hindadega väikepoodides. Üldiselt kehtib reegel, et osta on võimalik Hiinas kõike.

Hiinas toimuvad praegu Eestiga üsna sarnased aren-guprotsessid. Noored tahavad õppida, trügivad ülikoolides-se, inimesed liiguvad (suur)-linnadesse parema elu ja töö otsingutele, paljude maapiir-kondade elanikkond koosneb aga valdavalt pensionäridest. Miks muidu võeti Hiinas hil-juti vastu seadus, mis kohus-tab lapsi külastama ja toeta-ma oma eakaid «mahajäetud» vanemaid.

Inga J. Isabel Adamson töötab Pekingi rahvusvaheliste keelte ülikoolis eesti keele õpetajana.

Et Hiinas ringi liikudes hakkama saada, tuleb ka turistil leida veidi aega, et mõned käibefraasid ja kõnekeelsed väljendid reisi eel selgeks õppida, soovitab Pekingis töötav Inga Adamson. Foto: ERAKoGU

inGa j. iSaBeL adamSOnPeking, Hiina


D-HALL A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA EESTI

K1, I1 ABC REISID EESTI

D-HALL ADAVERE TUULIK EESTI

D-HALL AJAKESKUS WITTENSTEIN SA EESTI

Fuajee AJAKIRI MARI / MARIKIRI OÜ EESTI

F2 AKKA HOTELS TÜRGI

L1 ALANYA TOURISM PROMOTION FOUNDATION / ALTAV TÜRGI

J2 ALBAMARE OÜ EESTI

E1 ALBION REISID OÜ EESTI

I2 ALFA-TOUR OÜ EESTI

F2 AMARA WORLD HOTELS TÜRGI

D-HALL ANGLA TUULIKUMÄGI MTÜ EESTI

G1, F2 ANHEL TOURS AS EESTI

D-HALL ANIJA MÕISA HALDUS AS EESTI

L1 ANTALYA TOURISM DEVELOPMENT TÜRGI

C4 AQVA HOTELS OÜ EESTI

D-HALL ARENSBURG BOUTIQUE HOTEL & SPA JA VESKI TRAHTER / ARENSBURG OÜ EESTI

D-HALL ARMUNUD KUNSTNIK - KÄSITÖÖPOOD / OÜ ARTBEE EESTI

D-HALL ARTURI TRAHTER EESTI

D-HALL ATLA MÕIS JA MÕISAKERAAMIKA EESTI

D-HALL ATLA MÕISA KOOL EESTI

H1 AURINKO OÜ EESTI

D-HALL AVINURME ELULAADIKESKUS SA EESTI

D-HALL AVINURME PUIDUAIT EESTI

I7 BALTIC BEACH HOTEL / BBH INVESTMENTS LÄTI

I7 BALTIC COUNTRY HOLIDAYS LÄTI

G3 BALTIC FERRY TICKETS OÜ EESTI

I1 BALTIC TOURS EESTI

K1, I1 BALTIC TRAVEL REISID EESTI

A15 BALTIC-BREAKS GOLF TOUR OPERATOR EESTI

I7 BALTICTOUR.COM / SIA GRAND BALTICS LÄTI

J1 BALTIKUMS AAS LÄTI

E5 BEST WESTERN HOTELS FINLAND, BALTIC STATES AND POLAND SOOME

D-HALL BONIFATIUSE GILD EESTI

E5 BOTNIA TOURIST SOOME

D-HALL C. R. JAKOBSONI TALUMUUSEUM EESTI

G1 CLUB MARCO POLO TÜRGI

F8 COFFEE BEAN OÜ EESTI

D1 COFFEE4EMOTIONS OÜ EESTI

E5 COMMA GROUP OY SOOME

F2 CRYSTAL HOTELS TÜRGI

G5, G1, I1 CWT ESTONIA AS EESTI

G1 DELFIIN REISIBÜROO OÜ EESTI

C9 DERMOSHOP OÜ EESTI

K1, I1 DIAMOND TRAVEL EESTI

B3DUBAI DEPARTMENT OF TOURISM AÜE AND COMMERCE MARKETING

F6 ECKERÖ LINE SOOME

VÄLJAS ECOLINES ESTONIA OÜ EESTI

C8 EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL / EHTE EESTI

K5 EESTI KARAVAN / MTÜ KLUBI EESTI KARAVAN EESTI

D-HALL EESTI KONTSERT EESTI

K5 EESTI KÄMPINGUD EESTI

D-HALL EESTI MAANTEEMUUSEUM EESTI

D-HALL EESTI MAATURISM MTÜ EESTI

D-HALL EESTI MUUSEUMRAUDTEE MTÜ EESTI

D-HALL EESTI PIIMANDUSMUUSEUM EESTI

D-HALL EESTI POLITSEIMUUSEUM / SA VIRUMAA MUUSEUMID EESTI

D-HALL EESTI RINGHÄÄLIGUMUUSEUM EESTI

D-HALL EESTI SÕJAAJALOO PÄRAND EESTI

D-HALL EGCC AS EESTI

I4 EGYPT / EMBASSY OF EGYPT TOURIST OFFICE EGIPTUS

D-HALL EIVERE MANOR OÜ EESTI

D-HALL ELAMUSPANK OÜ EESTI

D-HALL ELVA PUHKEPIIRKOND EESTI

E3 EMERAUDE TRAVEL OÜ EESTI

J7 ESTLIVE TRAVEL OÜ EESTI

G2 ESTONIAN AIR AS EESTI

F8/C2, G1 ESTRAVEL AS EESTI

K1 EST-REISID OÜ EESTI

L2 ETAMP OÜ EESTI

F1ETIHAD AIRWAYS / AÜE AVIAREPS AIRLINE MANAGEMENT OÜ

E5 EUROHOSTEL LTD / HOSTELLING INTERNATIONAL SOOME

I1 EXPRESS REISID TARTU EESTI

K1 FANTAASIA REISID OÜ EESTI

I8 FIE ARUT ARUTYUNYAN EESTI

A5 FIESTA REISID OÜ EESTI

F8 FINNISH RAILWAYS / VR GROUP LTD SOOME

D-HALL FISHINGTRIPS OÜ EESTI

K1 FORTEST REISID OÜ EESTI

H3 FRA MARE THALASSO SPA EESTI

D-HALL GEORG OTS SPA HOTELL / GOSPA OÜ EESTI

B1 GERMALO REISID EESTI

E6 GO BUS EESTI

E6 GO HOTEL SHNELLI EESTI

E6 GO RAIL EESTI

E6, G1, I1, F2 GO TRAVEL / GOTRAVEL AS EESTI

I1 GOADVENTURE OÜ EESTI

A15 GOLFEST AS - SUURESTA GOLF EESTI

K1 GONDVANA REISID EESTI

D-HALL GRAND HOTEL VILJANDI EESTI

H7 GRAND ROSE SPA HOTEL EESTI

I7GULBENE MUNICIPAL AGENCY / GULBENE TOURISM AND CULTURAL HERITAGE CENTRE

LÄTI

B5 GÜRAL PREMIER HOTELS & RESORTS TÜRGI

D-HALL HAGERI MUUSEUM EESTI

C1 HANSABUSS AS EESTI

D-HALL HARJUMAA ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUS EESTI

D-HALL HARJUMAA MUUSEUM / AMANDUS ADAMSONI ATELJEEMUUSEUM EESTI

D-HALL HARMOONIKUM OÜ EESTI

D-HALL HELENA PUHKEMAJA EESTI

D-HALL HIIUMAA TURISMILIIT MTÜ EESTI

D-HALL HILDA VILLA EESTI

D-HALL HIRVEMÄE PUHKEKESKUS / OÜ HILLIS EESTI

J4 HOTEL JURMALA SPA LÄTI

H4 HOTELL EUROOPA / CALISTEX HOTELS OÜ EESTI

D-HALL HOTELL PESA / OÜ KAGUREIS EESTI

D-HALL HOTELL RÄPINA EESTI

D-HALL HUNDI TALU EESTI

D-HALL IDA-VIRU ETTEVÕTLUSKESKUS SA EESTI

D-HALL IISAKU VALLAVALITSUS EESTI

A19 INDIGO TRAVEL OÜ EESTI

A6 INDONESIA / THE EMBASSY OF THE REPUBLIC OF INDONESIA INDONEESIA

E1 JAAPANI SUURSAATKOND JAAPAN

I7, I3 JELGAVA REGIONAL TOURISM CENTRE LÄTI

I7 JURMALA CITY COUNCIL TOURISM INFORMATION CENTER LÄTI

D-HALL JUURIMAA TALL EESTI

D-HALL JÕEVEERE TALU EESTI

D-HALL JÕGEVA LINNAVALITSUS EESTI

D-HALL JÕGEVAMAA ARENDUS- JA ETTEVÕTLUSKESKUS SA EESTI

D-HALL JÕHVI KINDLUSKIRIKU MUUSEUM EESTI

D-HALL JÕHVI KONTSERDIMAJA EESTI

D-HALL JÄRVA ARENGU PARTNERID MTÜ EESTI

D-HALL JÄRVAKANDI KLAASIMUUSEUM EESTI

D-HALL JÄRVAKANDI KLAASISTUUDIO EESTI

D-HALL JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA EESTI

D-HALL JÄRVAMAA GIIDID MTÜ EESTI

D-HALL JÄRVAMAA MUUSEUM EESTI

D-HALL JÄRVAMAA TURISMIINFOKESKUS EESTI

D-HALL JÄÄAJA KESKUS EESTI

D-HALL KAGUREIS OÜ EESTI

D-HALL KAJAMAA VIBURADA / ROBIN HOOD MANAGEMENT EESTI

D-HALL KALEVIPOJA KODA SA EESTI

D-HALL KALLASTE TURISMITALU OÜ EESTI

A7 KAROL AS EESTI

D-HALL KAUKSI PUHKEMAJAD / KAUKSI MOTELL OÜ EESTI

D-HALL KELGUKOERTE TURISMITALU HUSKYPARK EESTI

G1 KEMER RESORT HOTEL TÜRGI

D2 KESKKONNAMINISTEERIUM EESTI

D-HALL KIVISAARE RATSATALU OÜ EESTI

D-HALL KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS EESTI

D-HALL KOHTLA KAEVANDUSPARK-MUUSEUM SA EESTI

D-HALL KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM EESTI

D-HALL KOIDU KODU EESTI

D-HALL KOIDULAPARK HOTELL OÜ EESTI

D-HALL KOLME SÕSARA HÕRGUTISED / OÜ ALTERNATURA EESTI

I7 KOLONNA HOTELS GROUP LÄTI

D-HALL KONDASE KESKUS EESTI

D-HALL KOOSTÖÖVÕRGUSTIK EHEDAD ELAMUSED LAHEMAAL MTÜ EESTI

D-HALL KOPLI MADISE TURISMITALU EESTI

E5 KOUVOLA TOURIST OFFICE AND TYKKIMÄKI AMUSEMENT PARK SOOME

D-HALL KRANTSI KÕRTS EESTI

D-HALL KUKE TURISMITALU / CUCE-CAMP OÜ EESTI

D-HALL KUKRUSE POLAARMÕIS SA EESTI

D-HALL KURESSAARE TURISMIINFOKESKUS EESTI

I3, I7 KURZEME TOURISM ASSOCIATION LÄTI

D-HALL KÕRVEMAA MATKA- JA SUUSAKESKUS / SPORTLAND EESTI AS EESTI

D-HALL KÕUE-MARDI TURISMI-PUHKETALU / ADEPTE OÜ EESTI

D-HALL KÜLARESTORAN ROOTS EESTI

H8 LAITSE LOSS OÜ EESTI

B6 LAITSERALLYPARK EESTI

L3 LATGALE PLANNING REGION LÄTI

I7LATVIA / THE ASSOCIATION OF HOTELS AND RESTAURANTS OF LATVIA

LÄTI

I7 LATVIAN TOURISM DEVELOPMENT AGENCY LÄTI

C3 LAULASMAA SPAA JA KONVERENTSIHOTELL EESTI

A16 LEON TRAVEL OÜ EESTI

G1 LETOONIA GOLF RESORT BELEK TÜRGI

D-HALL LIINAMÄE REISID OÜ / JÜRI SAARE BUSSID EESTI

G1 LIMAK HOTELS / 5* TÜRGI

K4 LINDALIINI AS EESTI

E5 LINNANMÄKI-AMUSEMENT PARK SOOME

K1 LIVEHOUSE REISID / KA & KA PROJEKT OÜ EESTI

A14 LJUNA TOURS OÜ EESTI

D-HALL LOONA MÕIS VILSANDI RAHVUSPARGI KESKUS / MTÜ LOONA EESTI

D-HALL LOOTUUR OÜ EESTI

H2 LOT POLISH AIRLINES POOLA

D-HALL LUHTRE TURISMITALU EESTI

D-HALL LUIGE KANDIKESKUS MTÜ EESTI

K5 LÄTI KÄMPINGUD LÄTI

I3 LÄÄNE-EESTI TURISM MTÜ EESTI

D-HALL LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU MTÜ EESTI

D-HALL LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS EESTI

D-HALL LÄÄNE-VIRUMAA / LÄÄNE-VIRU TURISM MTÜ EESTI

D-HALL MAARJA-MAGDALEENA GILD MTÜ EESTI

D-HALL MAHTRA TALURAHVAMUUSEUM EESTI

D-HALL MAIDLA MÕIS / MTÜ MAIDLA MÕISA ARENDUS EESTI

B6 MAINEDD OÜ EESTI

D3 MATKAAUTO24.COM / MN HOME INVEST OÜ EESTI

D-HALL MATKAPESA / AHTJA OÜ EESTI

K3 MATKASPORT OÜ EESTI

D3 MATKASUVILAD.EE / HEIDENLINE OÜ EESTI

F2 MAXX ROYAL BELEK GOLF & SPA TÜRGI

I1 MEIE REISID EESTI

D-HALL MEIESELTS MEROOS MTÜ EESTI

D-HALL MERESUU SPA & HOTEL EESTI

D-HALL METSANURME MTÜ EESTI

D-HALLMISSOMAA PUHKEKESKUS OÜ / KIMALASE METSAMAJA JA PULLIJÄRVE PUHKEKÜLA

EESTI

E5 MOOMINWORLD SOOME

D-HALL MOOSTE MÕIS SA EESTI

D-HALL MOTOVILLA / LIISBET INVEST EESTI

D-HALL MUHU TURISMI ASSOTSIATSIOON / MUHU JAANALIND OÜ EESTI

D-HALL MULGI KULTUURI INSTITUUT EESTI

D-HALL MULGIMAA ARENDUSKODA EESTI

D-HALL MÄETAGUSE MÕISAHOTELL EESTI

D-HALL MÄETAGUSE VALD EESTI

D-HALL NAISSAARE TURISMI- JA PUHKEKESKUS OÜ EESTI

G4 NARVA LINNA ARENDUSE JA ÖKONOOMIKA AMET EESTI

D-HALL NARVA MUUSEUM SA EESTI

G4 NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS EESTI

G4 NARVA-JÕESUU SANATOORIUM AS EESTI

C11 NATURALI TEKSTILE LEEDU

D-HALL NOPRI TALUMEIEREI OÜ EESTI

D-HALL NORMAN RAVIMTAIMED OÜ EESTI

G1 NOVATOURS EESTI

D-HALL NÕMME KÕRTS EESTI

D-HALL NÕRGA TALU EESTI

D-HALL O. LUTSU PALAMUSE KIHELKONNAKOOLIMUUSEM EESTI

D-HALL OBINITSA MUUSEUM EESTI

A2, F2, G1 OIKUMENA OÜ EESTI

D-HALL OKO RESTO KABERNEEMES / OKO RESTORANID OÜ EESTI

D-HALL OLUSTVERE MÕIS EESTI

E5 OMENAHOTELS.COM SOOME

D-HALL OXFORELL PUHKEKESKUS / OXFORELL OÜ EESTI

D-HALL PADISE KLOOSTER EESTI

D-HALL PADISE MÕIS / OÜ VON RAMM EESTI

D-HALL PAIDE SPORDI- JA TERVISEKESKUS SA EESTI

D-HALL PAIK MTÜ EESTI

D-HALL PALMSE MÕIS / SA VIRUMAA MUUSEUMID EESTI

D-HALL PARVEMATKAD OÜ EESTI

J6, I7 PEGASA PILS MEDI SPA & RESORT HOTEL / ARBAT RIGA SIA KU LÄTI

D-HALL PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK MTÜ EESTI

D-HALL PEIPSIMAA TURISM MTÜ EESTI

I5 PHOTOPOINT / NORDIC DIGITAL AS EESTI

D-HALL PIDULA MÕIS OÜ EESTI

D-HALL PIUSA KOOBASTE KÜLASTUSKESKUS / SA PIUSA EESTI

D-HALL PIUSA ÜRGORU PUHKEKOMPLEKS / OÜ NAXOS EESTI

D-HALL PRANGLI REISID OÜ EESTI

D-HALL PREERIAKODA EESTI

F2, I1 PRIME TOUR OÜ EESTI

A1 PROFEXPO OÜ EESTI

L3 PSKOV TOURISM DEVELOPMENT CENTER VENEMAA

D-HALL PUUNA ÖÖMAJA EESTI

D-HALL PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU MTÜ EESTI

D-HALL PÕLTSAMAA FELIX AS EESTI

D-HALL PÕLTSAMAA MUUSEUM EESTI

D-HALL PÕLVAMAA TURISM MTÜ EESTI

D-HALL PÄIKSEMAJA PUHKEMAJA / OÜ KÕVERJÄRVE EESTI

D-HALL PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU MTÜ (PLPK) EESTI

D-HALL PÄRNU MUUSEUM EESTI

D-HALL PÄRNUMAA TURISM SA EESTI

H6 PÜHAJÄRVE SPA & PUHKEKESKUS EESTI

D-HALL RAE KEEGEL EESTI

H2 RAIL EUROPE BELGIA

D-HALL RAKVERE LINNUS / SA VIRUMAA MUUSEUMID EESTI

D-HALL RAKVERE MARATON MTÜ EESTI

D-HALL RANNAMÕISA KÜLA MTÜ EESTI

D-HALL RANNAMÕISA LAEVASELTS MTÜ EESTI

D-HALL RANNARAHVA MUUSEUM SA EESTI

D-HALL RAPLA TURISMIINFOKESKUS EESTI

D-HALL RAPLAMAA ARENDUS- JA ETTEVÕTLUSKESKUS EESTI

D-HALL RAUDOJA KÕRTS OÜ EESTI

D-HALL REBALA MUUSEUM / MTÜ JÄGALA LINNAMÄE EESTI

D-HALL REBASEONU.EE OÜ EESTI

D-HALL REIMANN RETKED OÜ EESTI

K1 REISIBÜROODE LIIT MTÜ EESTI

F1, G1 REISIEKSPERDI AS EESTI

E7 REISIMAAILM EESTI

F2, I1 REISIPUNKT / EVMAR BUSINESS GROUP OÜ EESTI

I7 RIGA TOURISM DEVELOPMENT BUREAU LÄTI

I1 RIO REISID EESTI

D-HALL RISTIMÄE KÜLALISTEMAJA EESTI

D-HALL RMK SAGADI MÕIS EESTI

D-HALL ROHELISTE RATTARETKED MTÜ EESTI

I7 ROJA TOURISM SOCIETY LÄTI

D-HALL ROOSTA PUHKEKESKUS EESTI

D-HALL RUUNAWERE POSTIMÕIS HOTELL EESTI

D-HALL RÕSNA PUHKEMAJA / TURIST OÜ EESTI

D-HALL RÄPINA TURISMIINFOKESKUS EESTI

D-HALL RYTBERGI OÜ EESTI

D-HALL SAAREMAA TURUNDUSÜHING MTÜ EESTI

D-HALL SAAREPUHKUS OÜ EESTI

D-HALL SAARTE TURISMIARENDUSKESKUS MTÜ EESTI

D-HALL SADAMA PUHKEALA EESTI

D-HALL SAKA MÕIS / SAKA MÕIS OÜ EESTI

B2 SALVA KINDLUSTUSE AS EESTI

D-HALL SANAKA BAAR / VIRUPILOOT OÜ EESTI

D-HALL SANGASTE RUKKIKÜLA / MTÜ SANGASTE TURISMIKÜLA EESTI

E5 SEA LIFE HELSINKI OY SOOME

I1 SERENO REISID EESTI

D-HALL SETO ATELJEE GALERII MTÜ EESTI

D-HALL SETO LINE LAEVAREISID / OÜ SETO LINE REISID EESTI

D-HALL SETO TALUMUUSEUM JA SETO TSÄIMAJA EESTI

D-HALL SETOMAA TURISM MTÜ EESTI

D-HALL SETOMAA TURISMITALO OÜ EESTI

D-HALL SIBULATEE MTÜ EESTI

K2, I7 SIGULDA TOURISM DEVELOPMENT AGENCY LÄTI

D-HALL SILLAMÄE LINNAVALITSUS / SILLAMÄE MUUSEUM EESTI

D-HALL SILLAOTSA TALUMUUSEUM EESTI

A11 SINU REISIBÜROO AB MATKAPUNKT TRAVELTOP OÜ EESTI

F8 SKY24.EE EESTI

A18 SKYTRAVEL / SLK COMPANY OÜ EESTI

I7 SMILE LINE INCOMING TRAVEL AGENCY LÄTI

A9 SOUTH AFRICAN EMBASSY LAV

C5 SPAA-HOTELL VIIKING EESTI

A15 STARTOUR OÜ EESTI

C6 STRAND SPAA & KONVERENTSIHOTELL EESTI

F2 SUNNY HOLIDAYS OÜ EESTI

F2 SUSESI LUXURY RESORT TÜRGI

E1 SUSHIHOUSE / OÜ SUSHIPRO EESTI

D-HALL SUURE-JAANI KOHVIK JA KÜLALISTEMAJA EESTI

D-HALL SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL EESTI

K1 SV TOURS / A&B DESIGN GROUP OÜ EESTI

D-HALL SÕRVE KÜLASTUSKESKUS MTÜ EESTI

J3, I3 ZEMGALE PLANNING REGION LÄTI

D-HALL TAAGEPERA KÜLA / LOODUSTURISM OÜ EESTI

D-HALL TAARKA TARÕ KÖÖGIKÕNÕ / TAARKA TARÕ OÜ EESTI

D-HALL TAASTUSRAVI & HOTELL WASA EESTI

D-HALL TABINA PUHKEMAJA EESTI

C9 TAKTIKALISE LASKMISE KESKUSE OÜ EESTI

E2 TALLINK GRUPP AS EESTI

H7 TALLINN VIIMSI SPA EESTI

D-HALL TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET EESTI

D-HALL TALLINNA FILHARMOONIA EESTI

A12 TALLINNTOUR OÜ EESTI

D-HALL TAMME AIANDUSTALU EESTI

A4TARBIJAKAITSEAMET / EUROOPA LIIDU TARBIJA NÕUSTAMISKESKUS

EESTI

D-HALL TARTU SEIKLUSPARK OÜ EESTI

D-HALL TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI

D-HALL TARTUMAA ARENDUSSELTS EESTI

D-HALL TARTUMAA TURISM SA EESTI

A8 TENSI-REISID AS EESTI

H5 TERVIS SPAA GRUPP EESTI

F2 TEZ TOUR OÜ EESTI

A5 TIIT REISID OÜ EESTI

F4, D-HALL TOILA SPA HOTELL EESTI

D-HALL TOILA VALD EESTI

D-HALL TOOSIKANNU PUHKEKESKUS EESTI

A10 TOURISM AUTHORITY OF THAILAND TAI

L1TOURISM DEVELOPMENT AND INFRASTRUCTURE OPERATION UNION OF SOUTH ANTALYA / GATAB

TÜRGI

D-HALL TRAHTER HÜÜRU VESKI EESTI

J1, K1 TRAVEL DREAMS OÜ EESTI

J1 TRAVEL1 OÜ EESTI

F8 TUI ÖSTERREICH AUSTRIA

J5 TUNISIAN NATIONAL TOURIST OFFICE TUNEESIA

D-HALL TURISMITALUD OÜ EESTI

C10 TURISMIWEB.EE EESTI

L1 TURKISH AIRLINES TÜRGI

L1 TURKISH EMBASSY INFORMATION COUNSELLOR’S OFFICE TÜRGI

E5 TURKU TOURING SOOME

D-HALL TÜRI VALD EESTI

A3 UAB STENA LINE LEEDU

A17, I1 UNION TRAVEL AGENCY OÜ EESTI

D-HALL VAIVARA SINIMÄGEDE MUUSEUM EESTI

D-HALLVALGA MILITAARMUUSEUM / SA VALGA ISAMAALISE KASVATUSE PÜSIEKSPOSITSIOON

EESTI

D-HALL VALGAMAA ARENGUAGENTUUR SA EESTI

D-HALL VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS EESTI

D-HALL VANA JÜRI SEEBIKODA EESTI

D-HALL VANAMÕISA KÜLA MTÜ EESTI

D-HALL VANAÕUE PUHKEKESKUS EESTI

D-HALL VAO KÜLALISTEMAJA / TAUR KÜLALISTEMAJAD OÜ EESTI

I6, I3 VIDZEME TOURISM ASSOCIATION LÄTI

D-HALL VIHULA MÕIS / VIHULA MANOR HOSPITALITY OÜ EESTI

D-HALL VIIMSI VALD EESTI

D-HALL VIKING FORELL OÜ EESTI

E4 VIKING LINE EESTI

D-HALL VILJANDI LINNAVALITSUS EESTI

D-HALLVILJANDIMAA OMAVALITSUSTE LIIT / VILJANDI TURISMIPIIRKOND

EESTI

E1 VINICOM TRADE OÜ EESTI

D-HALL VIRU FOLK MTÜ EESTI

D-HALL VIRUMAA KUNSTI JA KÄSITÖÖ SELTS EESTI

E2 VISERE STOCKHOLM ROOTSI

D-HALL VOORE TALLID EESTI

H2, G1 WRIS REISIBÜROO / AS WRIS EESTI

D-HALL VUDILA SA EESTI

D-HALL VÕERAHANSU PUHKEMAJAD EESTI

D-HALL VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS EESTI

D-HALL VÄIKE-MAARJA VALD EESTI

C7 VÄLISMINISTEERIUM EESTI

D-HALL VÄRSKA KÜLALISTEMAJA / OÜ CANDELA-KET EESTI

D-HALL VÄRSKA SANATOORIUM JA VÄRSKA VEEKESKUS EESTI

D-HALL VÄÄNA KÜLAKODA MTÜ EESTI

D-HALL ÜKSIK RÜÜTEL OÜ EESTI

F2 XANADU RESORT HOTEL TÜRGI

C11

A1

E1

E2 F1 G1 H1 I1

I2

I3

I5 I6I8

J1 J2

J3

J4 J5

J6 J7

K1

K2

K3

K4 K5

L1

L2

L3

I7

I4

H2

H3 H4

H5 H6

H7 H8

G2

G3 G4

G5

F2

F4F6

F8

E7 E3

E4

E5

E6

B1

B2

B3

B6

C1 C2 C3 C4 C5 C6 C7 C8 C9 C10D4

D3

D2

D1

Lava

B5

A2 A3 A4 A5 A6 A7 A8 A10A9 A12 A14 A15 A16 A17 A19 A20A18A11

C-H

ALL

D-H

ALL

SISSEPÄÄS / ENTRANCE

SISSEPÄÄS «PUHKA EESTIS» HALLI / ENTRANCE TO THE «HOLIDAYS IN ESTONIA» HALL

EESTI KONTSERT

ROOSTA SÕJAAJALOOPÄRAND

RANNARAHVAMUUSEUM

TARTUMAA

IDA-VIRUMAA

PEIPSIMAA

MA

ATU

RISMVILJANDIMAA

VALGAMAA

RAPLAMAA

JÕGEVAMAA

JÄRVAMAA

PÄRNUMAA

SAAREMAALÄÄNE-VIRUMAA

HARJUMAA

PÕLVAMAA

SETOMAA

HIIUMAA

TALLINNA FILHARMOONIA

«PU

HK

A E

ESTI

S» H

ALL


REEDE, 15. VEEBRUAR 201310:00 Mess avatud spetsialistidele

12:00 Messi ametlik avamine

Messi avab EV majandus- ja kommunikatsiooni-minister Juhan Parts

Eesti Turismifirmade Liidu aastaauhindade väljakuulutamine:

Parim turismiedendaja 2012

Parim turismiobjekt 2012

12:20 Hiiu Folk tervitab!

14:00 Mess avatud linnarahvale

14:00 Oksjon alghinnaga 1 €:

Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta

Euroopa hotell – saunaõhtu 10-le, kasutamiseks kuni 31.12.2013

14:30 Jõgeva linn esitleb: folklooriselts Jõgevahe pere neiduderühm


Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasisõi-dul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffee ga Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013.

15:15 Euroopa hotell – viktoriin vahvatele Euroopa hotelli auhindadele

15:30 Mahtra Talurahvamuuseumi viktoriin


• Laulasmaa – Rannaromantika pakett kahele, kehtib kasutamiseks kuni 01.06.2013

• Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

16:30 Jõgeva linn esitleb: folklooriselts Jõgevahe pere neiduderühm

17:00 Setomaa esitleb: Seto Kuningriik 20 – viktoriin

17:15 Setomaa esitleb: seto leelokoor Sõsarõ

18:00 Messipäeva lõpp

EKSPONENTIDE BOKSIDES:

Albion Reisid (E1) 11:30-13:30 kohtumine reisijuhi Taivo Koppeliga 13:30 origamide meisterdamine 14:30-16:00 proovime Jaapani maitseid: sushi mekki-mine (Sushihouse) 16:00 kohtumine reisijuhtidega: Hendrik Relve, Taivo Koppel ja Kertu Bramanis

Hotell Euroopa (H4)

Osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00 Kl 16:00 on oodatud kutsetega külalised vastuvõtule

Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal paaristäis-tunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vah-vaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi.

Tallink (E2) 12:30 vastuvõtt agentidele Esineb DJ Enrique – Skandinaavia paremikku kuuluv Salsa DJ: 14:00-14:20; 15:00-15:20; 16:00-16:20; 17:00-17:20Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus: 14:30-14:40, 15:30-15:35; 16:30-16:40. Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 17:30-17:40

Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 14:30-15:00 ja 16:30-17:00

CWT/Kaleva Traveli (G5) Aafrika viktoriin. Osale ja võid võita seikluspuhkuse Aafrikas! CWT stendil leiad veel mitmeid üllatusi! Astu läbi!

Viking Line’i (E4) interaktiivne messimäng Viking Line’i erinevatele auhindadele. Peavõiduks laevakruiis Rootsi.

LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 201310:00 Mess avatud

10:30 LATGALE esitleb: keraamik VALDIS PAULINŠI etteaste


Laulasmaa – Rannaromantika pakett kahele, kehtib kasutamiseks kuni 01.06.2013

11:30 Jõgeva linn esitleb: JJ Street noored tänavatantsijad

12:00 Viktoriin Tarbijakaitseameti auhindadele

12:15 Paberlaevukeste võistupuhumine Viking Line`i auhindadele

12:30 Tallinn Cardi viktoriin põnevatele auhindadele Tallinn Cardilt ja tema partneritelt


• Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta

• Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasi-sõidul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffee-ga Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013

13:15 Indoneesia rahvatants Saman

13:30 Birgitta Festival 2013 tutvustus ja piletite loos

13:45 Hiiu Folk tervitab! Esinevad Astrid ja hiidlased

14:00 Tule saarele Sa: Saaremaa üllatustega meremängud

14:15 Indoneesia rahvatants Gaba-Gaba

14:30 Mahtra Talurahvamuuseumi viktoriin

15:00 Oksjonid alghinnaga 1 €

Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

15:15 Setomaa esitleb: seto leelokoor Sõsarõ

15:30 Setomaa esitleb: Seto Kuningriik 20 – viktoriin

16:00 Jõgeva linn esitleb: JJ Street noored tänavatantsijad

16:30 LATGALE esitleb: kohalik folkmuusika, esineb Edgars Kluss, kitarrist-laulja

17:00 Jaapani võistluskunstide tutvustus ja demonstratsioon

18:00 Messipäeva lõpp

EKSPONENTIDE BOKSIDES

Albion Reisid (E1) 11:00-12:30 kohtumine reisijuhtidega: Mati Kaal, Aleksei Turovski, Riho-Bruno Bramanis 12:30 origami meisterdamine 13:00 Jaapani kalligraafia 14:30-16:00 mekime jaapani maitseid sushi (Sushihouse) ja umeshu (Vinicom) 16:00 kohtumine reisijuhtidega Märt Läänemets, Riho-Bruno ja Kertu Bramanis

Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 12:00-12:30, 14:00-14:30 ja 16:00-16:30

Hotell Euroopa (H4) osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00

Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal täistunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vahvaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi ja reisitarvikuid.

Tallink (E2) 12:00 messipäeva avamine Esineb DJ Enrique 12:00-12:20; 13:00-13:20; 14:00-14:20, 15:00-15:20; 16:00-16:20; 17:00-17:20Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus 12:30-12:40; 13:30-13:35, 14:30-14:40; 15:30-15:35; 16:30-16:35 Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 17:30-17:40

CWT/Kaleva Traveli (G5) Aafrika viktoriin. Osale ja võid võita seikluspuhkuse Aafrikas! CWT stendil leiad veel mitmeid üllatusi! Astu läbi!


PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 201310:00 Mess avatud

11:00 LATGALE esitleb: kohalik folkmuusika, esineb Edgars Kluss, kitarrist-laulja



Goadventure – reis kahele üllatussihtkohta

12:30 LATGALE esitleb: keraamik VALDIS PAULINŠI etteaste


Visit Stockholm, koostöös Tallinkiga: 2 Stockholmi linnakaarti, mis tagavad tasuta ühistranspordi ja sissepääsu enamikku muuseumitesse.

13:30 Hiiu Folk tervitab! Esinevad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend


Tallinki päevakruiis Helsingisse kahele, tagasisõidul kostitatakse reisijaid suurepärase õhtubuffeega Silja Euroopa pardal. Paketti saab kasutada kuni 30.04.2013


15:00 Turismiwebi auhindade üleandmine: „Rahva lemmik messistend” Puhka Eestis hallis ja „Rahva lemmik messistend” Peahallis

15:45 Messi ametlik lõpetamine

16:00 Mess on selleks aastaks lõppenud

EKSPONENTIDE BOKSIDES

Albion Reisid (E1): 11:00 kohtumine reisijuhtidega: Riho-Bruno ja Kertu Bramanis 11:30 Jaapani kalligraafia 12:30-14:00 mekime jaapani maitseid sushi (Sushihouse) ja umeshu (Vinicom)

Laulasmaa Spa (C3) osavusmäng „Švammiheide” Laulasmaa Spa superauhindadele kl 12:00-12:30 ja 14:00-14:30

Hotell Euroopa (H4) osale vahvate Euroopa-teemaliste auhindade loosimisel kl 12:00 ja 15:00.

Tarbijakaitseamet (A4) jagab kasulikke teadmisi turvalisest reisimisest ja alates kl 12:00 loositakse igal täistunnil kõigi küsimustele vastanute vahel välja vahvaid ja vajalikke Tarbijakaitseameti kingitusi ja reisitarvikuid.

Tallink (E2) Messipäeva avamine 12:00 Esineb DJ Enrique 12:00-12:20; 13:00-13:20; 14:00-14:20; 15:00-15:20Viktoriin ja uute pakkumiste tutvustus 12:30-12:40; 13:30-13:35, 14:30-14:40 Loositakse välja vahvaid Tallinki auhindu 15:30-15:40


REEDE, 15. VEEBRUAR 201310:00-18:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga

medaljone valmistada

11:00-17:00 VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!!

11:00-18:00 SETOMAA seto käsitöö õpituba

11:00-16:00 VILJANDIMAA Vanaõue suitsulamba liha pakkumine (vaheaegadega)

11:00 SAAREMAA osavusmängud toredatele auhindadele

11:00-18:00 SETOMAA Facebooki mäng Setomaa auhindadele

12:00-13:00 JÕGEVAMAA Kalevipoja Koja viktoriin

12:00 VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse ja Liiwi Heliisi toodete degusteerimine


12:00-16:00 VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik Kaie Pungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)

12:00-17:00 SETOMAA Seto kuningriigi hõrgutiste degusteerimine

13:00-15:00 JÕGEVAMAA Põltsamaa Veinikelder pakub veini

13:00 VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva ja Karme hõõgveini degusteerimine


14:00 VILJANDIMAA Kandlemängu töötuba, Võrtsjärve ühendus


14:00 IDA-VIRUMAA loosime auhindu päeva jooksul meie stendi tegevustes osalenutele



16:00-17:00 SETOMAA esineb leelokoor Sõsarõ

16:00 VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! kutsetega)


Kogu päev HIIUMAA. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd.

IDA-VIRUMAA Spordipealinn 2013 pakub energilisi ja füüsilisi tegevusi.

LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 201310:00-18:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga medaljone

valmistada


10:00-18:00 JÕGEVAMAA „Lible loterii”

11:00-17:00 VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!


11:00-11:30 JÕGEVAMAA Külmalinna viktoriin

11:00-16:00 VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik Kaie Pungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)


12:00-13:00 JÕGEVA LINN pakub küüslaugusuppi

12:00 VILJANDIMAA pakub mulgiputru, saateks musitseerib lõõtsal Rein Pärtmaa




LAUPÄEV, 16. VEEBRUAR 201310:00 Avatakse Lastehall

11:00 Virgutusvõimlemine koos Klouniga, meisterdamine

12:00 Viimsi Spa esitleb: teeme koos seebimulliloomi

13:00 Art-Mod Stuudio tantsukollektiiv «Primavera”

13:30 Viimsi Spa esitleb: teeme koos õhupalliloomi

14:00 Balbiino kutsub kõiki tantsima

14:30 Lastega mängib Teletorni roheline tulnukas, lisaks nime arvamise võistlus

15:00 Karaoke lauluvõistlus koos Ville Vikingiga

16:00 TEATER

17:00 Ära Arvamise Võistlus koos Pipi ja Klouniga

18:00 Ootame teid homme tagasi!

TÖÖTOAD

11:00-18:00 Õpi Tiiu Kiviloo käe all meisterdama ingleid ja puuslikke ning ise seepi valmistama.

11:00-12:00 Mamsli Mängumaa ja Jaanoja Käsitöötalu õpeta-vad meisterdama kasespoonist kroone, sarvi, kõrvu ja muud põnevat

11:00 Metsanurme meistrikojas vahaküünla värkstuba

12:00 Metsanurme rehetoas veeretame leivamaiust







PROGRAMM

PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 201310:00 Avatakse Lastehall

11:00 Virgutusvõimlemine koos Klouniga, meisterdamine

12:00 Balbiino kutsub kõiki tantsima

13:00 Lastega mängib Teletorni roheline tulnukas, lisaks nime arvamise võistlus

13:30 Art-Mod Stuudio tantsukollektiiv «Primavera!

14:00 Karaoke lauluvõistlus koos Viking Villega

15:00 Ära Arvamise Võistlus koos Pipi ja Klouniga

16:00 Kohtume uuel aastal!

TÖÖTOAD

11:00-18:00 Õpi Tiiu Kiviloo käe all meisterdama ingleid ja puuslikke ning ise seepi valmistama.







Lisaks: batuut, hiigelmaskott, legolauad ja Skypargi takistusrada. Kindlasti kohtute Muumi ja Väikese My-ga

NB! Päeva jooksul toimuvad sportlikud võistlused Skyparki auhindadele!

Terve päeva jooksul saab teha järgmisi põnevaid tegevusi: Metsa-nurme õpetab matkakotte pakkima, täpsust viskama, saab puslet kokku panna ja palju muud. Kajamaa viburajal saab vibulaskmises mõõtu võtta. Või siis hoopis lasta endale näomaaling teha J

12:00-13:00 JÕGEVAMAA Kalevipoja Koja viktoriin




13:30-14:00 LÄÄNE-VIRUMAA Lääne-Viru maavanema vastuvõtt spetsialistidele


14:00-15:00 SETOMAA esineb leelokoor Sõsarõ

15:00 VILJANDIMAA Viiratsi lihatööstuse toodete pakkumine

15:00 SETOMAA esinevad Seto leelotajad

16:00 VILJANDIMAA Olustvere lihaleiva pakkumine

16:00 SETOMAA esinevad Seto leelotajad


16:30-17:00 LÄÄNE-VIRUMAA päeval toimunud küsitluse auhindade väljaloosimine

17:00 VILJANDIMAA Hilda Villa Kellaviie tee (NB! Kutsetega)

Kogu päev HIIUMAA messikülalisi tervitavad Hiiu Folgil ülesastuvad folkmuusikud Astridi juhtimisel. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd


PÜHAPÄEV, 17. VEEBRUAR 201310:00-16:00 JÕGEVAMAA lapsed saavad Vudila vutiga medaljone

valmistada


10:00-16:00 JÕGEVAMAA „Lible loterii”

11:00 VILJANDIMAA Õnneloos – iga loos võidab!! (NB! kuni loose jätkub)



11:00-14:00 VILJANDIMAA Olustvere mõisa keraamik KaiePungase savipoti treimise esitlused (vaheaegadega)

11:00-11:20 JÕGEVAMAA akordionil musitseerib Johannes Haav









14:30-15:00 LÄÄNE-VIRUMAA päeval toimunud küsitluse auhindade väljaloosimine


Kogu päev HIIUMAA messikülalisi tervitavad Hiiu Folgil ülesastuvad folkmuusikud Astridi juhtimisel. Õnneloos vahvatele auhindadele. Maitsta ja proovida saab kohalikku toitu ja käsitööd.


PEAHALL (C-HALL)

PUHKA EESTIS HALL (D-HALL)

LASTEHALL

Kohtume jälle 14.–16.02.2014 messil TOUREST 2014.

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

Praktiline info külastaJatele:• Tourest 2013 üksikpilet 1,6 eurot, perepilet 2,6 eurot• Avatud 15.02 kl 14–18, 16.02 kl 10–18, 17.02 kl 10–16.• Loe lisaks: www.tourest.eu


Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]

• Hotell• Spaa- ja saunakeskus

• Spaahoolitsused• Restoran

• Nõupidamine• Unekliinik

Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]| Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | [email protected]

www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee

Puhkusepakett

al. 39€

Kubija hotell-loodusspaa Kubija hotell-loodusspaa

TERVIS PUHTASTLOODUSEST!

kadri [email protected]

Portaali autocamp.ee esinda-ja Urmas Jõgi on koos perega kirglik automatkaja, olles nõn-da läbi sõitnud üle kolmeküm-ne riigi. «Autoga olen reisinud viimase kümne aasta jooksul,» täpsustab ta. «Kunagi pole ol-nud eesmärgiks ekstreemreis maailma äärele või inimvõime-te katsetamine. Reisime alati koos lastega ja eesmärgiks on olnud mugav, põnev, hariv ja lõbus koguperepuhkus.»

Sõiduvahendiks on nende perel olnud tavaline univer-saalkerega pereauto. Jõgi ju-tustab värvikaid lugusid ime-ilusatest paikadest Euroopas. «Erakordse mulje on jätnud Plitvice järvede rahvuspark Horvaatias ja Aadria mere saa-red. Suurepärased on Slovak-kia koopad, veepargid, Tatra-te mäed ja muidugi Slovensky Raj rahvuspark,» teeb ta lühi-kokkuvõtte. «Seal matkamine pakub unustamatu elamuse.» Põnev on olnud aga ka Bosnias avastatud püramiidide külasta-mine, sõit Albaania mägiteedel või Istanbulis ning Rumeenia mustlaskülades.

Kindlasti ei saa automat-

Hoolas eeltöö jätku ruumi ka põnevatele seiklusteleSELTSKONDLIK SEIKLUS RATASTEL. Kui soovite seltskonnaga reisida ja kaeda kohalikku eluolu pigem omal käel, või jõuda paikadesse, kuhu grupireiside sihid ei ulatu, tasub kaaluda võimalust matkata pereautos.

aUtOmatk kale minna ette valmistama-ta. Millest aga reisi planeeri-mist alustada? Siinkohal kin-nitab Urmas Jõgi, et kindlas-ti tuleks automatka planeeri-ma asudes mõelda sellele, kui pikka reisi soovite. «Mida kau-gemal on piirkond, seda kauem kestab sõit. Soovitan vähemalt kolm nädalat vältavat reisi,» õpetab mees.

Vaatamisväärsuste kohta leiab infot internetist, kasuta-da võiks aga ka Google Earthi ning süüvida reisifirmade pa-kettreiside kirjeldustesse. «Soo-vitan valida välja sealt huvita-vad vaatamisväärsused ning sõita neid siis omal käel vaa-tama,» soovitab Jõgi esialgse plaani arvuti abil paika panna.

Eeltöö ja spontaansusSiiski tuleks tema sõnul rei-si vältel säilitada veidigi spon-taansust. «Kuna reisil võib alati ette tulla ootamatusi, ei tasuks liiga täpset plaani kodus paika panna, kuna seda ei õnnestu nagunii järgida,» teab ta oma kogemuste põhjal. «Näiteks sa-tud ummikusse ja jõuad eda-si hoopis vähem kui plaanisid. Tee oma plaan selline, et saad seda käigu pealt muuta.»

Liiga täpselt paika pandud reis, eriti juhul, kui ajakavast üritatakse iga hinna eest kin-ni pidada, ajab reisiseltskonna

kiiresti hullumise äärele. Kui ühe päevaga üritada näha liiga palju vaatamisväärsusi, torma-te kõigest läbi ja suurt mida-gi ei näegi. «Oleme oma asisu-ses harjunud asju võimalikult kiiresti tegema, et n-ö linnuke kirja saada. Naudingute – mida reisimine kahtlemata on – pu-hul ei tohiks see reegel kind-lasti kehtida,» soovitab Jõgi.

Urmas Jõgi kinnitusel võiks ööbimist broneerida vaid siis, kui soovitakse mingisu-guses kindlas majutusasutuses olla paigal pikemalt. «Kindlasti tasub endale selgeks teha, mil-lised ööbimisvõimalused teele jäävad,» soovitab ta.

Kui varustuses on telk, ei teki ööbimiskoha leidmisega teel olles üldjuhul kunagi ras-kusi. Uude riiki jõudes tasuks mehe sõnul osta endale riigi autokämpingute kaart, enami-kus riikides on need bensiini-jaamades müügil.

Tavaliselt on sellistel kaar-tidel kirjas ka autoga reisijatele sobivate kämpingute info, koh-tade arv, pakutavad teenused ja muu vajalik. «Selle abil saa-te oma teekonna ja vaatamis-väärsuste lähedale otsida käm-pinguplatsi,» räägib Jõgi.

Mis puutub ööbimisse, siis tuleb tähele panna, et palju-des riikides ei tohi n-ö metsi-kult üldse ööbidagi – enamasti

tuleb kasutada kämpinguplat-se või kodumajutust. Kui Ees-tis tähendab kämping enamas-ti väikest majakest, kus on või-malik ööbida, siis mujal maail-mas tähendab (auto)camp ehk kämping matkajatele mõeldud ala, kus on võimalik ööbida tel-gi, matkaauto või haagissuvi-laga.

Autokämping pakub unerahuKämpingus võib olla ka väike-si majakesi, mida kutsutakse bangaloteks. Autokämpinguid on enamasti üpris palju ja kui reisiseltskond on teinud veidi eeltööd, leiab need väga liht-salt teel olles ka üles.

Kindlasti tuleks autokäm-pingusse jõudes täita seal keh-tivaid reegleid. «Telki paigalda-des ära roni teistele selga ela-ma,» alustab Jõgi õpetussõna-dega. «Jäta kõigile nende pri-vaatsus. Pea kinni öörahust. Loogilised nõudmised, kuid ik-kagi eksitakse nende vastu.»

Üldiselt peaks vaikust hoidma õhtul alates üheteist-kümnest kuni hommikul seits-meni. Mõnes autokämpingus öörahu ajal territooriumile au-

toga ei lubata, selgitab Jõgi. Ta paneb inimestele südamele, et kämping ei ole läbukoht. «Väi-ke õlu või vein õhtusel ajal on igati asjakohane,» rahustab ta. «Maani täis, lärmav, telkide ot-sa koperdav ja tüli noriv tege-lane ei meeldi aga kellelegi. Kui Eestis on mõned telkimisalad kujunenud odavateks jooma-kohtadeks, siis mujal maailmas see nii ei ole – kämpimine on seal pigem elustiil.»

Jõgi sõnul on harilikult hinna sees WC ja duššide ka-sutamine, nõude- ja pesupese-mise kohad ning joogivee võt-mise võimalus. «Üldjuhul on sanitaarruumide kvaliteet vä-ga hea,» teab ta kõnelda. «Eriti hea mulje on jätnud Horvaatia, Ungari ja Põhjamaad.»

Paljudes riikides on käm-pingute hinna sees ka köögi kasutamise võimalus, seal on alati vähemalt vesi, kraanikau-sid ja pliidid, nõud peavad aga endal kaasas olema. Raha eest saab paljudes kämpingutes ka-sutada pesumasinat ja külm-kappi. Elektriühenduse eest tuleb enamasti eraldi maksta. Elektri tarbimiseks tuleb kaa-sa võtta umbes 20 meetri pik-kune pikendus.

Wifi-ühendus on olemas, kuigi kaootiliselt, aga seegi pa-raneb iga aastaga. «Suuremates autokämpingutes on ka väi-kesed poed. Tihti on neil las-te mänguväljakud või mängu-toad,» selgitab Jõgi ning lisab, et inimesed on kõikjal enamas-ti lahked ja abivalmid.

Esmaabipakk, atlas ja naviMillised asjad võiksid aga au-tomatkajal igal juhul kaasas olla? «Kindlasti atlas ja navi,» soovitab Urmas Jõgi. «Koge-mus on näidanud, et ainult na-vist jääb väheks, eriti siis, kui on soov reisi ajal oma plaane muuta. Kontrollida tuleks, et navis oleks olemas kõige uue-mad kaardid.»

Nagu juba mainitud, tu-leb autoreisile kaasa pakkida kindlasti ka telk. Kämpingu-platsil ööbimise hind koosneb järgmistest komponentidest:

Kui Eestis on mõned telkimisalad kujunenud odavateks joomakohtadeks, siis mujal maailmas

see nii ei ole – kämpimine on seal pigem elustiil.Portaali autocamp.ee esindaja Urmas Jõgi


www.viljandi.ee

Hansalinn Viljandi kutsub külla!

Hansalinn Viljandi kutsub külla!

1. juunist – 25. augustini giidiga linnaekskursioon iga päev kell 13 Vabaduse platsi maasika juurest!

16. veebruaril Kuldkala 2013 Viljandi järvel1. mail Suurjooks ümber Viljandi järve7.-9. juunil Viljandi Hansaööd9.-14. juulil Viljandi Vanamuusika Festival25.-28. juulil Viljandi Pärimusmuusika Festival1.-3. augustil Rock Ramp17.-22. septembril Viljandi Kitarrifestival

Hoolas eeltöö jätku ruumi ka põnevatele seiklustele

telk, inimesed, auto, elektri-ühendus, turismimaks. Kasu-likum on ööbida ühes mitme magamistoaga telgis kui mit-mes väikeses. Sama palju tu-leb maksta telgikoha eest, sõl-tumata sellest, kas seal ööbib kümme või kaks inimest.

Vajalik magamisvarustus sõltub Jõgi sõnul aga reisi ajast ja kohast. Vahemere ääres pii-sab suvel ka lihtsalt linast või õhemast tekist. Mägedes ööbi-des tuleb arvestada öösel pä-ris madalate temperatuuridega.

Kui toitu valmistatakse ise, võiks Jõgi soovitusel olla kaa-sas ka priimus ning söögite-gemise ja söömise abivahen-did. Osas riikides on kämpin-gutes köögid (Poolas, Unga-ris), mis on varustatud pliiti-de, jooksva vee ja kraanikaus-sidega. Horvaatias aga üldjuhul kööke pole.

«Samuti annavad kerged matkatoolid ja -laud reisile olu-liselt mugavust juurde,» selgi-tab Jõgi. «Õhtuseks ajaks on valgusallikana lauale parim la-terna tüüpi lamp. Vaba aja si-sustamiseks tasub kaasa võt-ta lauamänge, mängukaardid, DVD-mängija või hea juturaa-mat.»

Üle ega ümber ei saa ka rei-si eelarvest. Millise summa-ga peaks minimaalselt arves-tama? «Põhiliselt kulub raha

sõitmise, ööbimise, söömise ja lõbutsemise peale,» võtab Jõgi oma senised reisieelarved lühi-dalt kokku. Enamik raha ku-lub autokütusele – kui auto võ-tab 7 liitrit 100 km kohta, tu-leb kilomeetri hinnaks umbes 0,1 eurot.

Koosta eelarve varakultNäiteks ühe Horvaatia reisi pikkuseks on 5500 km. Kütu-sele kulub seega ligi 550 eurot, õpetab Jõgi automatka huvili-si eelarvet koostama. Lisaks peab arvestama kiirteemaksu-dega (kokku pea sada eurot), tuletab ta meelde.

Ööbimine kämpingualal telgiga maksab 3–4-liikmelise-le perele olenevalt riigist 12–35 eurot öö kohta, kämpingu-majakestes 25–60 eurot/öö. «Ise toitu valmistades on ku-lud umbes sama suured, kui kodus süüa tehes,» ütleb Jõgi.

Kui ööbida telgis ja te-ha enamasti ise süüa, peaks 3–4-liikmelise pere kolmenä-dalase reisi eelarve jääma suu-rusjärku 2000–2500 eurot, se-da ka Vahemere-äärsetel ran-dadel suvitades. «Selle sees on kõik kulud, ka vaatamisväär-sused ja jäätiseraha,» selgitab Jõgi.

Muidugi on harjumused ja soovid erinevad, mis alati mõ-jutavad ka reisi eelarvet.

Kindlasti ei tohi maha unus-tada arstimeid. «Reisile ta-sub kaasa võtta väike es-maabipaun lihtsate ravimi-tega (kõhuhädad, palavik, peavalu), haava puhastami-se vahendid, haava- ja villi-plaastrid,» soovitab Urmas Jõgi.

Kindlasti on soovitav eel-nevalt sõlmida ka reisikind-lustus. Aga kuritegevus? «Tasuks mõelda, et mida teeksid sina, kui sinu kodu juurde satub võõralt maalt pärit automatkaja. Kas püüaksid teda röövida, peksta või tappa? Ilmselt mitte,» pajatab mees. «Nii käituvad peaaegu kõik maa-ilma inimesed. Loomulikult pead olema ka ise viisakas, sõbralik, austama kohalikke inimesi ja kombeid.»

Kindlasti tuleks kõikidest dokumentidest, mis reisile kaasa tulevad, teha mitu valguskoopiat ja paigutada need eri kohtadesse. «Raha jaga mitmesse ossa,» soovi-tab kogenud automatkaja. «Meeles tasuks pidada, et rahakotti on kergem varas-tada kui kitsasse taskusse pistetud lahtist paberraha.»

Kui kogu reisivarustus ei mahu pakiruumi, paki asjad nii, et salongi jääks võimali-kult väheatraktiivsed asjad (mänguasjad, tekid, padjad). Üldise turvalisuse kohta kehtib Euroopas reegel – mida arenenum riik ja suu-rem linn, seda ebaturvali-sem, märgib Jõgi.

«Loomulikult, mida suu-rem turistimagnet, seda rohkem kuritegevust,» sel-gitab ta. «Suhtle kõigiga sõbralikult, aga ära kipu liig-selt vennastuma. Ära praali oma rahaga ega nori tüli. Austa kohalikke kombeid ja reegleid. Politseilt võid alati teed või abi küsida.»

Kui pead trahvi maksma, ole viisakas ja tagasihoidlik, soovitab mees.

«Ida-Euroopas saab ena-masti maksta n-ö mustalt, aga mitte kõikjal. 20 eurot sulas olgu igaks juhuks alati taskus,» õpetab ta. «Isegi kui asi käib ametlikult, saab viisaka suhtlemisega trahvi-summa väiksemaks. Matka-jaid, eriti perega matkajaid, üldjuhul kurjategijad ei kim-buta,» julgustab Jõgi auto-matkaselle. Kadri Penjam

Raha ja dokumente tuleb autoreisil hoolega hoida

Autoga matkates pakub reis hingekosutavaid ja maalilisi vaateid ning põnevaid külateid, mis ise juba vaatamisväärsused – peatu alati, kui soovid. FotoD: ERAKoGU


Rakvere või Rooma? Lahemaa või London? Ka Tartus on natuke Toulouse’i!REISIEKSPERIMENT. Me kõik ootame puhkuselt mõnusat lõõgastust, sportlikku põnevust, kummitavat ajalugu, erksaid või mõtlikke kultuurikilde, karget loodust ja hingematvaid vaateid ning loomulikult kulinaarseid ja kosutavaid naudinguid – Eestis leiad seda kõike kasvõi hästi planeeritud pikal nädalavahetusel. Päevake-kaks peamurdmist ja – teele!

Kui lendaks, siis ikka kaugema-le ja kauemaks, aga praegu pole selleks aega (ega ausalt öeldes ka raha). Ent puhata tahaks, sest igapäevasest rutust ja töö-mõtetest saavad mured ja mu-redest stress, mida kodulähe-dases kohvikus või järjekord-ses bodypump’i trennis enam sirgeks ei triigi.

Kui esmaspäeva hommikul aga tagasi kontorisse jõuan, on piimakohvi luristades üsna sel-line tunne, nagu oleksin näda-la-kaks eemal olnud. Justkui tahaks kõigiga õhinal muljeta-da, pea on mõnusalt puhas ja mõtted erksad – mis peamine, ennist kuhjas konutanud töö-mured tunduvad taas lahen-dust ootavate põnevate välja-kutsetena.

Võtsin pika nädalavahetu-se, et teha eksperimendi käigus kindlaks, kas Sharm el Sheiki või Goasse lendamata on või-malik end argirutiinist tühjaks naudelda siinsamas harjumus-pärases Eestiski.

Planeerisin oma nädalava-hetusse kodumaised sihtpunk-tid, mille külastamist olin en-dale (või teistele) juba ammu lubanud, et saaks kaks ühes ja seega üks stressiallikas tä-nu lubaduste täitmisele taas vä-hem. Päeva kestnud paanika-vaba planeerimise järel vormus nädalalõpust aga endalegi ülla-tuseks põnev ja lõõgastav avas-tusretk tuntusse.

Selmet vahel sülle sadavad pikad (ja tihedamini lühikesed) nädalavahetused teleka ees rei-si- ja kokasaadete vaatamisele või unistamisele kulutada, võib hoopis ise kogeda-koguda posi-tiivseid emotsioone ning tunda rõõmu igapäevasest elamisest.

Lume ja külma üle ma enam ei kurda, sest ees on oota-mas kaunis kevad, kirev suvi ja kuldne sügis.

Mitmekülgne rahvusparkÜhes eelmises reisiloos maini-sin, et mul käib rahvusvaheli-se kodumajutuse kaudu palju mööda ilma kakerdajaid, keda hoolimata nende kirjust kul-tuurist ja kõverast keelest seob siiski üks ühine soovunelm – Eestisse sattununa kipuvad nad kõik küsima, et kuidas «seda imede maad», puhast loodust ehk Lahemaa rahvusparki ik-kagi külastada.

Juhtusin sinna aastaid taga-si ja siis ka öösel ujuma, seega tegin nüüd kindla otsuse – see-

pUHka eeStiS

kord võtan sama teekonna põh-jalikumalt ette. Tahtsin kultuu-ri, natuke lõõgastust ja loodust, korralikku kõhutäidet ja mõnu-sat und ning vürtsitasin oma plaani ka kahe teatrietenduse-ga – Lahemaal ja Tartus.

Lahemaale saab mitme-ti, sõltuvalt alguspunktist kas siis (rendi)auto, päevatuuri või sportlikumad jalgrattaga, aga ka kombineerides ühistrans-porti. Kolmel korral nädalas saab Tallinnast näiteks Palm-se mõisa juurde bussiga, istudes mugavalt ümber Viitnal.

Lahemaa rahvuspargi ter-ritooriumi katab 70% ulatuses mets (tunduvalt rohkem kui Eestis keskmiselt), pakkudes maagilisi loodusvaateid, mat-karadu ja rikkalikult metsaan-de transpordivahendist sõltu-mata. Heaks sihtpunktiks kü-lalisele, olgu saabuja välisriigist või kodumaalt, muudab lahte-derikka piirkonna hoopis mit-mekülgsus – on seal ju Viru ra-ba, aga samuti ohtralt ranna-joont. Ka binoklitega linnuvaat-lejad leiavad teeotsa rahvuspar-ki kergesti üles.

Metsade keskel peidavad end aga Lahemaa tõelised aar-ded – Palmse (palmse.ee), Sa-gadi (sagadi.ee) ja Vihula mõis (vihulamanor.com), lisaks nel-jast allesjäänust ainsana restau-reerimata Kolga mõis.

Mõisate välisilme ja hinge-elu võrdlemine on rohkem küll nagu soola võrdlemine suhkru-ga – et kumb siiski parem või kasulikum on? Iga mõis räägib oma ajastu ja pere lugu, mõni traagilisem, mõni tavalisem, sekka koomikatki.

Minul oli plaan õhtuseks Rakvere teatri tükiks («Kevad ja suvi ja», rakvereteater.ee) Vihula mõisa viinakööki jõu-da, seetõttu palusin sel korral Palmse ja Sagadi tutvustamisel abi Reisieksperdi giidilt Elina Treifeldtilt (reisiekspert.ee), kuid rahumeeli võib mõisates ringi konnata ka omal käel – in-fot ja ekspositsioone jagub kuh-jaga. Veidi teistsuguseid päeva-reise korraldavad neljal päeval nädalas Lahemaale ka Tallinn Travelleri noored ja lõbusad (traveller.ee).

Kui rahvuspargis ja selle ümbruses paiknevatel matka-radadel (rmk.ee) aja maha võ-tad ning ühest mõisast teise sa-mal päeval rutata ei plaanigi, saab kõigist kolmest mõisast nii süüa kui ka ööbimisaseme. Samuti pakutakse võimalust

tutvuda metsaelu, piirkondli-ku käsitöö ja ajalooga, seda ka erisugustes töötubades laste-le ja täiskasvanutele; viimaste-le on programmis loomulikult mõisaelu juurde kuulunud vei-ni- ja viinakultuur.

Kuigi Palmse ja Sagadi on üksteisest kiviviske (või vähe-malt jalgrattasõidu) kaugusel, tegin sel korral täiesti teadli-kult ühest teise liikudes kolme-tunnise ringi, sest olin ju plaa-ninud nädalavahetuseks aja maha võtta ning ühtlasi taht-sin lõunatada Juminda pool-saare kodurestoranis MerMer (mermer.ee).

Paar mu sõpra on varem oma kogemustest rääkinud ja maininud, miks nad just se-da restorani eelistavad. Nüüd, kõrghooaja eel, mil seal kandis eriti usinaks asjatoimetamiseks läheb, kasutasin juhust ja palu-sin ennastki «vahele» broneeri-da, et edaspidi sõpradega samal gurmeelainel seilata.

Loomulikult kulus valdav osa juba mainitud kolmest tunnist MerMeri kamina ees head toitu ja pererestorani-rah-va sundimatut seltskonda nau-tides. Hetketi lubasin oma pil-gul rännata horisondile, mere ja taeva piirile, siis jälle ranniku-le, kuhu oli terve luigepere end näitama kogunenud. Ei ühtki töömõtet ega argimuret.

Giidiga jätsin hüvasti Vi-hula maamõisa hoovis – koha-likku eluolu tutvustas mulle kompleksis aastaid töötanud Dina Kivi. Mõisatuur ei ole ai-nult puhkama sattunud ajakir-janiku privileeg – sellest võivad osa võtta kõik mõisakülalised, ka need, kes öömajale ei plaa-ni jääda.

Jõudsin Vihulasse täpselt niipalju varem, et jõudsin en-ne teatrietendust hüpata läbi ka lõõgastuskeskuse aurusau-nast ja paar otsa basseinis uju-da, mis võib-olla polnud kõige parem idee just selles järjekor-ras, sest süvenedes Tõnu Õnne-palu päevikutekstidesse Tiina Mälbergi esituses, kippus uni vägisi peale tulema.

Unest ja teatritükist või-tu saanuna lõpetasin tegusa ja muljeterohke päeva mõisares-toranis La Boheme, kus ma-hemaius-tartar, küpse vürtsõun ja muud maitsemeeletused mu une eel taas ärkvele meelita-sid. Mõisa peamaja soe ja hu-bane hotellituba sai oma üles-andega siiski kenasti hakkama ja suigutas mu seitsmeks tun-niks magusasse unne.

Aga ega see kõik liialt kulu-kaks ei kujune? «Kõige odavam on ööbida oma kodus,» sõnas selle peale Kivi varahommikul, kui ta mind lahkesti Haljalas-se hommikusele Rakvere bus-sile küütis. Kui tahad aga väl-jaspool kodu mõnusat olemist, haarata hetkeks unustusehõl-mast ja vajuda lihtsurelike nau-dingute rüppe, tuleb mõniküm-mend eurot hõlmataskust para-ku kümniseks kulutada.

Tegus ööpäev TartusJõudsin Rakverre varakult, tunnike enne bussiga Tartus-se suundumist, mistõttu ot-sustasin bussijaama tasuta wifi-ühendust ära kasutades uurida lähemalt, et «kui vaid oleks suvi, kuhu ma siis kõik-jale läheks». Sõbrad on mind ikka Peipsiveerele kutsunud ja nüüd mul siis tee suveks sel-ge. Vanausuliste tänavkülad. Soe suplus järvevees. Kalapüük. Tutvumine Sibulateega – üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri! (sibulatee.ee). Su-vekski plaan valmis! Muuseas – Rakveres asub ju Eesti pare-maid vee- ja saunakeskuseid (aqvahotels.ee).

Mina põrutasin sel korral õkva Tartusse (visittartu.com). Tundub, et tarkuselinnas on nüüdseks vist küll üks kohvik või pubi iga kümne üliõpilase kohta, ja kõik omamoodi la-hedate nimetustega. Hubased. Maa-alused. Kärarikkad. Mo-dernsed. Kõigile midagi.

Et meenutada-muljetada-nostalgitseda ja kõige uuegagi end kiiresti kurssi viia, palun loodusajakirjaniku Toomas Jü-riado endaga tunnipikkusele ja-lutuskäigule. Ta soovitab külas-tada Tartu Tähetorni (obs.ee), ajaloomuuseumi (ajaloomuu-seum.ut.ee) ning suvel kind-lasti Jaani kiriku torni ronida (jaanikirik.ee). Ja aega soovitab ta maha võtta Antoniuse gildi õuel (antonius.ee). Peab ikka su-vel tagasi tulema!

Sel korral otsisin sooja aga hoopis teatrist Vanemuine (vanemuine.ee) ning Aura vee-keskusest (aurakeskus.ee), kus erinevalt paljudest teistest vee-paradiisidest kehtib pilet aja-limiidita. Kui olin Ahhaa tea-duskeskuses (ahhaa.ee; samu-ti ajalise piiranguta) oma Tartu tuuri lõpetamas ja juba klassi-kaks saanud prantsuspärases-se Creppi (crepp.ee) einestama suundusin, mõistsin, et ega roh-kem seiklusi sellesse nädalava-hetusse polekski tahtnud ma-hutada. Üks seni nägemata film Sebe uues mugavas ja ruumikas täistunniekspressis (sebe.ee) – ja kodus ma olingi.

Lugu valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse toetusel ja koostöös. Aitäh Regina Soopile.

Päeva kestnud paanikavaba planeerimise järel vormus

nädalalõpust endalegi üllatuseks põnev ja lõõgastav

avastusretk tuntusse.

rain UUSentoimetaja

Hetketi lubasin oma pilgul rännata horisondile, mere ja taeva piirile, siis jälle rannikule. Ei ühtki töömõtet ega argimuret.

Tartu «Pisa» – linna üks pildistatumaid objekte.

Vihula mõisaköögi maheveise tartar anšoovisega.

Rohelise õuna - pastinaagisupi kaaslasena leiab pasteedi.

La Boheme`i restorani pearoogadest üks soodsamaid on ehe suitsusiga kartulikoogi ja vürtsika ahjuõunaga.

Vihula mõisa ökofarmis munevad kohalikud kanad omleti-mune, aga sinna võib ka niisama jäneseid paitama minna.


Praktilisi soovitusi reisi planeerijaile

• Tee selgeks, mis piirkonda või milliseid linnu soovid külastada ja uuri seejärel lähemalt, mis jääb tee peale – näiteks mõni huvitav koht, millest oled küll kuulnud, aga kuhu pole ise kunagi sattunud, või siis mõni uus atraktsioon-restoran-teemapark-spaa.

• Lähene plaani koostamisele positiivse suhtumise ja avatusega – isegi kui oled mõnes kohas elu jooksul paar-kolm korda käinud, on paljud linnad ja piirkonnad sulle endalegi üllatusena viimaste aastate jooksul arenenud, muutunud ja täienenud. Ära pelga «kulunud» paiku taas läbida.

• Kui reisid autota (aga võib-olla tasub autoga sõber hoopis kaasa kutsuda?), on heaks abimeheks transpordi planeerimisel portaalid peatus.ee ja tpilet.ee, mis aitavad leida ühendusi, kui puuduvad otseliinid. Teekond ei peagi olema alati punktist punktini – tee julgelt vahepeatusi! Tutvu ka rongiühendustega (edel.ee ja elektriraudtee.ee).

• Majutust planeerides vali üheks ööks midagi eksklusiivsemat, teiseks jälle midagi teistsugust või soodsamat – Eestis on erisuguseid mõisahotelle, kodumajutusi ja turismitalusid, külaliskortereid ja kümneid tasuta metsaonne (rmk.ee).

• Kui jääd ise hätta, kirjuta-helista piirkondlikesse turismiinfokeskustesse, kus töötavad kohalikud entusiastid, kes kõik hea meelega sulle oma kodukoha parimaid palu ja põnevaid saladusi selgitavad ning teed oskavad juhatada. Teel olles astu infopunktidesse julgelt sisse isegi siis, kui sul otseselt midagi küsida pole – stendidelt saad koguda kasulikke infotrükiseid ja lisaideid aja sisustamiseks.

• Mida eksklusiivsem või eripärasem on külastatav objekt – spaakeskus, mõisahotell või kohalik kästitöötuba-muuseum-kohvik –, seda suurema tõenäosusega leiavad need turismi kõrghooajal maist septembri-oktoobrini üles ka paljud teised, ehk tee võimalusel broneeringuid ja teata oma tulekust ette esimesel võimalusel.

• Kui kohtad teel kurja eestlast, siis naerata ja mine rõõmsalt edasi! Ära nori tüli ega muutu ise tigedaks.

Kui võrrelda Vihula mõisarestorani kesk-konda ja restorani-menüü sisu ning toidu kvaliteeti, on selle hin-natase enam kui mõistlik. Loomulikult tuleb juurde arvesta-da transpordikulu ja pikemalt peatujail ka öömaja, aga vältida mõisarestorani La Bo-heme siiski ei tohiks.Teenindus on restora-nis tähelepanelik, soe ja siiras, sõbralikult soovitav. Lisaks pa-kub à la carte menüü roogi ka spetsiaalselt lastele (3–5 eurot).Mina valisin alustu-seks maheveise tar-tari Läänemere an-šoovisega (9 eurot), mis oli hea ja värske, seda nii maitselt kui kvaliteedilt. Kuigi mu vanaema pole kunagi tartari teinud, oli vei-seliha tooresroas miski, mis mind maale karjatas. Kogusin vii-masele võis röstitud saiale viisakalt liha-riismed ja nautisin.Kuigi ma end kohuta-valt näljasena ei tund-nud, kutsus rohelise õuna - pastinaagisupp küülikumaksa-pas-teediga (7 eurot) end

siiski ära proovima ja kui tartar võib olla kas hea või halb, siis supiga ühes pole ma kunagi varem pastee-ti söönud, no tõesti ei ole. Aga nüüd vist hakkan sööma – ei mingit pasteedi leiva-le määrimist enam! Proovisin suppi ja pasteeti eraldi ja koos – igatpidi oli hea. Õn-nitlused peakokale huvitava kombinat-siooni eest.Kuigi pearoogadest oli ka kallimaid vali-kuid, olen õnnelik, et soodsama kasuks ot-sustasin – suitsusiga kartulikoogi, ahjuõu-na ja brändikastmega (14 eurot). Õuna ma-gus vürtsikus tegi restoraniroa mõnu-salt koduseks. Mmm... kardemon! Kartsin hetkeks, et see meenutab liialt jõule, aga tegelikult tuli meeltesse hoopis kevadine värskus.Uneooteks valitud ha-pukoore panna cotta punasesõstraželeega (6 eurot) lõpetas söö-mingu viisakalt. «Mi-nu arvates meie maja parim magustoit,» kii-tis kelner. Rain Uusen

Vihula teeb meelele ja kõhule mõnusa pai

Palmse mõisa veinikeldri kõrval ilutseb vana ja väärikas köök. FotoD: RAin UUsEn

Tartus Ahhaas saab tibude koorumist jälgida. Villa Margaretha Tartus pakub juugendstiilis majutust.



Lastega perele sobiv sihtkoht peaks sisaldama lõbusat aja-veetmist ja mugavaid tingimu-si. Sellist lustimisrõõmu paku-vad teemapargid Euroopas.

Kel rahakott kannatab, võib lustima sõita Euroopa kauge-masse otsa, kuid mõnusat tege-vust leidub lähiriikideski. Kind-lasti tuleks lastega reisides va-ruda kõvasti kannatust ning aega – ülejäänu on juba valiku-te ja rahakoti küsimus.

Mida aga reisi planeerima asudes tähele panna? Edda-Me-rike Pelt Perereisidest kinnitab, et kindlasti tuleks esimese asja-na selgeks teha, kui kallist rei-si pere endale lubada saab. See-järel tuleks kriitiliselt mõelda sellele, milline sihtkoht oleks peres kasvavate laste vanust ja huve arvestades õige valik.

Kas lapsed on võimelised bussireisi taluma või on lennu-reis ainumõeldav valik? Milli-sed on soovid – kas lapsi huvi-tab ainult lõbutsemine või on nad juba piisavalt suured, et ko-geda ja vaadata midagi tõsise-mat? Loomulikult tuleks end kurssi viia sihtkohamaa kliima-ga ning sõlmida reisikindlus-tus koos reisitõrke lisakaitsega.

Lapsesõbralik Euroopa pakub seiklusi

teemapark CWT Estonia turundusjuhi Hiie Aru sõnul on lastega rei-sides kindlasti soovitav jälgi-da, et sihtkoht pakuks piisaval määral huvitavat tegevust ning annaks võimalusi tervel perel koos aega veeta. Kaugemate rei-side puhul tuleks ennekõike sil-mas pidada välja valitud sihtko-ha turvalisust, mille kohta saab alati head infot Eesti välismi-nisteeriumi veebilehelt.

Lähinaabrid peibutavadKuhu soovitavad reisieksper-did sõita, kui aega, energiat või raha kaugema reisi tarbeks ei jagu? Mida siinsamas naaber-riikides huvitavat näha-teha saab?

Estraveli tootesuhete juht Katrin Samlik kinnitab, et te-gelikult ongi rahva seas kõige populaarsemad meile lähedal asuvad teemapargid Soomes ja Rootsis. «Näiteks Rootsis asu-vad sellised vahvad kohad na-gu Gröna Lund, Liseberg, Ast-rid Lindgreni maailm, Skanseni vabaõhumuuseum ja Kolmårde-ni loomaaed. Põhjanaabrite juu-rest Soomest leiab aga sellised kohad nagu Jukupark ja Sere-na veepark, Särkänniemi lõbus-

tuspark, Muumimaa, SeaLife’i akvaarium ja talvine Santapar-ki jõulumaa,» selgitab Samlik. «Samas on märgata, et talvel jäävad Euroopa ja Skandinaa-via teemapargid lastega perede jaoks tihti mängust välja, sest siin kipub olema pisut külma-võitu ning ei leidu just palju si-separke.»

Pelt kinnitab samuti, et pi-semate lastega pered eelistavad just lähedasi sihtkohti, kus las-tega hullata saaks. «Lätis kind-lasti Jūrmala Livu veepark, Leedus Vilniuse Vichy veepark, Soomes Naantali Muumimaa koos Väski seiklussaarega, Tu-ru Caribia Spa veepark,» loetleb ta lisa eelkõneleja nimetatule.

Aru sõnul on eestlaste ar-mastatud sihtkohad nii Läti kui ka Leedu. Kui Jurmala Livu veepark on laiemalt tuntud, siis Vilniuse Vichy veepark ja sa-muti Leedus asuv Druskininkai vee- ja saunakeskus on samuti kohad, kuhu võiks perega sõita.

Kel veidi enam aega ja või-malust, saab lustida Kesk- Euroopas. Katrin Samliku sõ-nul leiab ka natuke kaugemalt mitmeid toredaid teemapar-ke. Taanis asuvad sellised ko-had nagu Legoland, Bakkeni ja Djurs Sommerlandi lõbustus-park ning Odense loomaaed, Saksamaal aga Europa park, Phantasialand ja Heide Parki lõbustuspark.

ki Zoomarine. Itaalia ja Slovee-nia piiri ääres asuvad aga Gul-liverlandia ning veepark Aqua Splash.

Hiie Aru kinnitab, et ka lin-napuhkused on lastega perede hulgas populaarsed. Hispaanias kindlasti Barcelona, kus tunni-kese sõidu kaugusel asub His-paania suurim ja atraktiivseim lõbustuspark Port Aventura. Samuti on külastamist väärt Tibidabo lõbustuspark.

Madridi külastajad saavad nautida sealset loomaaeda ning tutvuda tasub ka veidi linnast väljas asuva Warner Brothersi lõbustuspargiga. «Lisaks mui-dugi peibutavad peresid Kanaa-ri saared, Türgi, Kreeka saared ja Bulgaaria,» kinnitab Aru.

«Koolivaheaegadel kor-raldame grupireise Dubaisse, kus lapsed on näinud maailma kõrgemaid ja uhkemaid ehitisi ning nautinud 30-kraadist me-revett,» selgitab Pelt. «Lõbut-semas on käidud nii Wild Wa-di veepargis ja palmikujulise-le kunstsaarele rajatud Aqua-venture veepargis kui ka Abu Dhabisse rajatud hiigelsuu-res teemapargis Ferrari World, kus isad lustivad poegadest ehk rohkemgi,» lisab Pelt.

Kui tegu on suuremate las-tega, on ka teemaparkide valik palju suurem, sest siis suuda-vad lapsed juba pikemalt lusti-da ning reisi tervikuna nautida.

Tuleb mõelda kriitiliselt, milline sihtkoht oleks peres

kasvavate laste vanust ja huve arvestades õige valik.

LASTEGA REISILE. Selleks et lastega reisile minnes tunneksid puhkusest rõõmu nii suured kui ka väikesed, tuleb kõvasti eeltööd teha.

«Lisaks muidugi Saksa-maa põhjaosas asuvad suured lõbustuspargid – Hansapark ning Hodenhageni safaripark ja Walsrode linnupark – ning Ber-liini lähedal Troopiliste Saarte veepark,» täiendab Edda-Me-rike Pelt võimaluste nimekir-ja. Tema sõnul on populaarsed sihtpunktid ka Kopenhaageni Tivoli ja Givskudi Lõvipark.

Neile lisanduvad loomu-likult Prantsusmaal Pariisis asuv Disneyland Paris ning As-terixi teemapark, lisaks soovi-tab Samlik sisse põigata ka vä-hem tuntud Futuroscope’i tee-maparki.

Lõõgastav Lõuna-EuroopaEdda-Merike Pelt Perereisidest kinnitab, et ka Lõuna-Euroo-pa ning selle ümbrus on eest-laste jaoks huvitav. Näiteks pa-kub nii lastele kui ka täiskasva-nutele lõõgastust Itaalias asuv kaunis Garda järv, mille kal-dal asub Põhja-Itaalia suurim ja populaarseim Garda lõbus-tuspark. Sealsamas asuvad ka Movieland Studios ja Aquastu-dios, kus ühes saab erinevatel atraktsioonidel vees hullata ja teises oma lemmikfilmikange-lastega aega veeta.

Katrin Samlik lisab, et Lõu-na-Itaalias tasub kindlasti kü-lastada Napoli lähedal asuvat Edenlandiat ning Roomast veidi lõunasse jäävat merepar-

Foto: vAnDEnspARKAs.lt



Veterinaar- ja toiduameti kodu-lehe andmetel peaks koera, kas-si või valgetuhkru Eestist mõn-da teise Euroopa Liidu liikmes-maasse transportimisel olema täidetud neli tingimust: loomal peab olema kehtiv ja tingimus-tele vastav loomapass, loom peab olema mikrokiibi alusel identifitseeritav ning talle peab olema tehtud vajalikud vaktsi-neerimised ja ussitõrje.

Muude lemmikloomade transportimiseks pole Euroo-pa Liidu piires erireegleid keh-testatud, kuid kindlasti peavad loomad olema kliiniliselt terved ning nende heaolu riigis viibi-mise ajal tagatud.

Kui aga on soov viia lem-mikloom euroliidust välja, ta-sub silma peal hoida sihtkohas kehtivatel seadustel – kindlasti nõutakse loomaga riiki sisene-misel veterinaarsertifikaati, mi-da saab taotleda asukohajärg-sest maakondlikust veterinaar-keskusest.

Lemmikloom lennukisLemmikloomaga reisitakse mit-mesugustes transpordivahen-dites, stressirohkeim on loo-ma jaoks kindlasti lennureis. Kuidas peaks käituma inime-ne, kel soov lemmikloom len-nukisse kaasa võtta – mida tu-leks jälgida ning kuidas reisiks valmistuda?

Estonian Airi avalike suhe-te juht Ilona Eskelinen kinni-tab, et nende lennufirma veab klientide lemmikloomi iga päev.

Koduloomaga saab reisida küll

nÕUanne Kui reisija soovib võtta len-nule kaasa lemmiklooma, tuleb loom paigutada eriotstarbelis-se transpordikasti. Kast peab tagama looma turvalise ja mu-gava transpordi. Lisaks peavad reisijal kaasas olema vajalikud nõutavad lemmiklooma doku-mendid.

Tähele tuleb panna, et loo-made arv igal lennul on limitee-ritud, nii et looma reisile kaasa võtmisest tuleks lennufirmat varakult teavitada.

«Koeri (ka juhtkoeri) ja kas-se võib lennuki sõitjateruumi võtta vaid juhul, kui loom on puhas, looma transpordikast peab vedelikku – CRJ-lennuki-tes ei tohi kasti mõõdud üle-tada 56 × 45 × 25 cm (pikkus-laius-kõrgus), Saab SF3-tüüpi lennukis 45 × 35 × 20 cm ning E170 lennukis 45 × 30 × 20 cm,» õpetab Eskelinen.

Looma transpordikast või -kott võib olla pehmest või kõ-vast materjalist. Kassi võib len-nuki salongi võtta spetsiaalselt lemmiklooma transpordiks mõeldud pehmes kotis, mis on kõva põhjaga ja peab vedelikku. Tähele tasub panna, et loom ja transpordikast võivad kokku kaaluda maksimaalselt 8 kg ning üks reisija tohib kaasa võt-ta vaid ühe looma, kes peab ko-

gu lennu jooksul viibima trans-pordikastis.

Pagasiruumis on luba-tud transportida koeri, kas-se, hamstreid, linde, naaritsaid ja nirke, oravaid ja tšintšiljasid, meri- ja tavalisi sigu. Looma pa-gasiruumi paigutades võivad te-ma transpordikasti maksimaal-sed mõõdud olla 110 × 76 × 73 cm ning looma maksimaalne kaal koos puuriga ei tohi ületada 50 kg.

Ilona Eskelinen paneb oma-nikele südamele, et looma puur peab olema talle sobiva suuru-sega. «Juhul kui looma puur on selline, et loom mahub sinna vaevu ära ehk tema karvad on puuri vahelt väljas, palume loo-maomanikul muretseda suure-ma puuri,» toonitab Eskelinen. «Lennureis võib olla lemmik-loomale väga kurnav ning eel-nimetatud reeglid on kehtesta-tud lemmiklooma turvalisust ja mugavust silmas pidades.»

Tallinki kommunikatsioo-nijuhi Luulea Lääne sõnul tu-leb väiksemate lemmiklooma-de, eriti kasside-koerte reisi-mist laevadel tihti ette, nii et selles pole midagi erilist ja sel-lega on laevade ehitamisel ar-vestatud.

Ühine laevareis«Oleme kõikidele uutele laeva-dele juba tehases lasknud sis-se ehitada n-ö kennelruumid, kus on eri suurusega puurid ja pesemisvõimalused,» selgi-tab Lääne. Suvel on mõninga-tel laevadel välistekkidel ava-tud ka koerte jalutamisala, kus võib lemmikloomadega viibi-da. Samuti on kõikidel laeva-del lemmikloomakajutid, kuhu saab oma lemmiku terveks rei-siks kaasa võtta. Lemmikloo-makajutid erinevad tavakajuti-test vaid sisekujunduse poolest – neis on palju vähem kasuta-tud tekstiili, näiteks puuduvad

vaipkatted. «Et lihtsustada pä-rast kajuti koristamist,» selgi-tab Lääne.

Neljajalgsete reisijatega osa-takse laevadel arvestada – nen-de reis püütakse seega võimali-kult mõnusaks teha. «Loomuli-kult pole tavareisijate alale lem-mikloomaga – välja arvatud pi-medate juhtkoer – minna luba-tud,» lisab naine. «Seda seepä-rast, et välistada võimalikke ebamugavusi allergikutest rei-sijatel.»

Kindlasti tuleb enne loo-maga laevale minemist tutvu-da kõigi reeglitega, sest juhul kui lemmiklooma dokumendid pole korras ning reisija saade-takse piirilt tagasi, kannab tek-kinud kulutused reisija ise, tu-letab Lääne meelde.

«Kui suurematest looma-dest rääkida, siis päris tihti tu-leb ette ka hobuste ülevedu, eriti just sportloomade puhul – oleme näiteks ka Eesti Rat-

saspordi Liidu toetajad ning Eesti sportlaste ratsud saavad meil soodustusega sõita,» üt-leb Lääne.

Suured loomad jäävad lae-vasõidu ajaks autotekile spet-siaalsetesse treileritesse. Väik-semaid loomi (koerad-kassid) on lubatud ülesõidu ajaks jät-ta sõiduautosse vaid Tallinna–Helsingi liini kiirlaevadel, kus ülesõit kestab kaks tundi, seda aga loomaomaniku vastutusel, kes peab hoolt kandma, et loo-mal on autos piisavalt vett, toi-tu ja õhku.

Turvalisuse kaalutlustel po-le reisijate viibimine autotekil sõidu ajal lubatud. «Otseselt meil nimekirja loomadest, keda lubame üle vedada, ei ole ning kõik otsused tehakse jooks-valt,» kõneleb Lääne.

Täpsem info loomadega reisimise kohta on veterinaar- ja toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee, lisaküsimuste korral tuleb võtta ühendust loomaarstiga.

ENNE REISI. Tutvu kohalike seadustega.

SerGei kLenOVSkiERGO riskijuht

Võib öelda, et iga aastaga hoolivad loo-maomanikud oma lemmikutest järjest enam. Eelmisel aastal sõlmisime näiteks 50% rohkem lepin-guid kui aasta varem. Enamasti kindlusta-takse tõukoeri, kuid kasvanud on ka se-gavereliste lemmiku-te kindlustamine.Lemmikloomakind-lustus pakub looma-sõbrale kaitset olu-korras, kus tema

lemmik jääb haigeks või juhtub õnnetus. Lemmikloomakind-lustuse saab sõlmida nõuetekohaselt vaktsineeritud lem-mikule vanuses neli kuud kuni kaheksa aastat.Pakume kindlustust nii tõudokumentidega kui ka segaverelistele kassidele ja koertele. Kindlustuslepingu alu-sel ei hüvitata looma pärilike ja krooniliste haiguste ega enne kindlustuslepingu sõl-mimist ilmnenud hai-guste ravi.Lemmikloomal peab olema tätoveering või mikrokapsel. Looma on vaja märgistada eelkõige selleks, et oleks võimalik teda kahjujuhtumi korral tuvastada. Enamik

juhtumeid toimub koertega, sest nad on aktiivsemad ja viibi-vad omanikuga roh-kem väljas.Kui koerad on saanud erikoolituse, saab va-lida kindlustuse, mille korral hüvitatakse omanikule kuni pool koera väärtusest, kui koer ei saa õnnetuse tagajärjel enam eri-ülesandeid täita.Loomaomanik saab valida, millises piir-konnas kindlustus kehtib – üldjuhul Ees-tis –, kuid välismaale sõitmiseks saab sõl-mida lisakindlustuse lühiajaliselt, või kui reisitakse tihti, siis ka terveks kindlustuspe-rioodiks. Välismaa ka-te ei ole territoriaal-selt piiratud ja kehtib kogu maailmas.

1 KÜsIMus

Kui levinud on lemmikloomade kindlustamine enne reisi?

Kui on soov viia lemmikloom euroliidust välja, tasub silma peal hoida sihtkohas kehtivatel seadustel.

Kuigi mõningaid reegleid tuleb teada ja tunda, on loomaga reisimine lihtne ja võimalik. Foto: sCAnpiX/CoRBis

Leiad meid Touresti messil boksist A10*Põgenemine maagilisse maailma! Alati imeline!

Documents

Tourest 2013 - Postimehe ametlik messileht