Töötuskindlustus –teooriast ja praktikast

Reelika LeetmaaLauri LeppikPille Liimal

Töötuskindlustus –sotsiaalse kaitse ja tööpoliitika ristteel

Töötuskindlustus kui sotsiaalkindlustusskeemeesmärk – kompenseerida töö kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu uue töö otsimise ajal

Töötuskindlustus kui osa tööpoliitikasteesmärk – motiveerida tööle tagasi pöörduma

Töötuskindlustus sotsiaalse kaitse osana

Töötus kui sotsiaalne risk

Töötuskindlustuse asend Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis

Töötuskindlustuse haakumine teiste toetuste ja hüvitistega

Töötus kui sotsiaalne risk

Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks:Kindlustatavaks juhtumiks on töise tulu katkemine, nagu määratletud siseriiklikes õigusaktides, kui kaitstav isik, kes on töövõimeline ja valmis tööle asuma, ei ole suuteline leidma sobivat tööd

Hüvitise võib mitte määrata või hüvitise maksmise katkestada kui:

juhtum on põhjustatud isiku tahtlikust väärkäitumisest;isik on lahkunud töölt vabatahtlikult ilma mõjuva põhjuseta;isik ei kasuta talle pakutud tööhõiveteenuseid.

Töötuskindlustus Eesti sotsiaalkindlustussüsteemis

Varasemast töötasust sõltuvad hüvitisedvarem: haigushüvitis, sünnitushüvitishiljem: vanemahüvitis

Osamakseline sotsiaalkindlustusskeemtöötuskindlustusmakse

Hüvitise määr kindlaksmääratud, makse määr võib muutuda

Avalik-õiguslik korraldus, juhtimine kolmepoolsuse põhimõtetel

Muud hüvitised töötu sissetulekuna

KoondamishüvitisTöötu abirahaEelpensionid:

Ennetähtaegne vanaduspensionSoodustingimustel vanaduspensionVäljateenitud aastate pension

TöövõimetuspensionPuuetega inimeste sotsiaaltoetusedToimetulekutoetus

Töötuskindlustustööpoliitika kontekstis

Töötus kui tööturuseisund

Töötuskindlustuse mõju tööturukäitumiselevõimalik on nii positiivne kui ka negatiivne mõju

Tööleasumist toetavad stiimulidhüvitise määr ja maksmise kestusjärelevalve ja sanktsioonidhüvitiste sidumine aktiivse tööpoliitikaga

Euroopa õigusruumi mõjud

Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks

EL direktiivid:direktiiv töötajate kaitsest tööandja maksejõuetuse korraldirektiiv kollektiivseid koondamisi käsitlevate

liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioon

Töötuskindlustushüvitise määr Euroopa riikides (töötusperioodi alguses)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

DK L S CH E FL NL SI HU P N B CY D F A LV SK EST CZ EL I

Allikad: MISSOC 2003, MISSCEEC 2002, MISSCEO 2002

Töötuskindlustusmakse määrad Euroopa riikides

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

SI FL SF EST LT LV PL CH CZ S SK HU I EL A F D E NL

TööandjaTöötaja

Allikad: MISSOC 2003, MISSCEEC 2002, MISSCEO 2002

Eesti töötuskindlustus võrreldes teiste Euroopa riikide skeemidega

Kvalifikatsiooniperiood keskmisest pikem;

Hüvitise maksmise periood keskmisest lühem;

Hüvitise määr alla keskmise;

Kindlustusmakse määr suhteliselt madal.

Töötuskindlustuse käivitumine

Majanduskeskkond ja tööturu olukord, kuhu töötuskindlustus paigutus

Esimesed kogemused (2002-2003)

Esilekerkinud probleemid

Registreeritud töötud ja tööjõu-uuringu järgi töötud

Allikas: Eesti tööjõu-uuringud

200003000040000

50000600007000080000

90000100000

Q1-

00

Q2-

00

Q3-

00

Q4-

00

Q1-

01

Q2-

01

Q3-

01

Q4-

01

Q1-

02

Q2-

02

Q3-

02

Q4-

02

Q1-

03

Q2-

03

Q3-

03

ETU 15-64 Registreeritud töötud

Registreeritud töötud abiraha ja kindlustushüvitise saamise järgi, 2003

Allikas: Tööturuamet, Töötukassa

05 000

10 00015 00020 00025 00030 00035 00040 00045 00050 000

Jaan

uar

Veeb

ruar

Mär

ts

Aprill Mai

Juun

i

Juuli

Augu

st

Sept

embe

r

Okt

oobe

r

Nove

mbe

r

Dets

embe

r

Ei saa abiraha egakindlustushüvitist

Töötuskindlustushüvitise saajaidkeskmiselt kuus

Abiraha saajaid keskmiselt kuus

Töötuskindlustushüvitise saajate osakaal uutest tööotsijatest (%), 2003

Allikas: Tööturuamet, Töötukassa

0

5

10

15

20

25

30

Jaan

uar

Veeb

ruar

Mär

ts

April

l

Mai

Juun

i

Juul

i

Augu

st

Sept

embe

r

Okt

oobe

r

Nov

embe

r

Det

sem

ber

Põhjused, miks registreeritud töötud kindlustushüvitisele ei kvalifitseeru

Kindlustusstaaži puudumine, sh:pika-ajaliselt töötud,

sh need, kes olid töötud juba töötuskindlustuse käivitumisel või on ammendanud hüvitise saamise õiguse;

noored, kes pole varem töötanud;tööturul „pendeldajad“, kelle lühikesed töötamise perioodid vahelduvad töötusega;

Töökaotuse põhjus:lahkumine omal soovil või poolte kokkuleppel;vallandamine väärteo (töökohustuste rikkumise vms.) tõttu

Sobivast tööst või tööturukoolitusest keeldumine.

Töötud töötuse kestuse järgi (% kõikidest töötutest)

Allikas: Eesti tööjõu-uuringud

0

10

20

30

40

50

60

70

1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002

Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud üle 12 kuu

Kindlustushüvitise saajad vanuse järgi (%), 2003

Registreeritud töötud vanuse järgi (%), 2003

Allikas: Tööturuamet, Töötukassa

5,118,8

26,734,7

14,7

15-24 25-34 35-44 45-54 üle 55

17,3

22,1

24,8

27,3

8,5

16 -24 25-34 35-44 45-54 üle 55

Töötuskindlustushüvitise saaja “portree”

Allikas: Tööturuamet, Töötukassa

Kindlustushüvitise saajad soo järgi (%), 2003

Registreeritud töötud soo järgi (%), 2003

39,6

60,4

Mehed Naised

43,6

56,4

Mehed Naised

Töötuskindlustushüvitise saaja “portree”

Kindlustushüvitise saajate jaotus töösuhte lõpetamise põhjuse järgi (%), 2003

Allikas: Töötukassa

58,820,1

5,14,8 4,4 3,4 3,2

Koondamine Töölepingu tähtaja möödumine

Tööandja poolne kohustuste rikkumine Asutuse likvideerimine

Mittevastavus tööle Tööandja pankrot

Katseaja ebarahuldavad tulemused Pikaajaline töövõimetus

Kindlustushüvitise saajate osakaal hüvitise maksmise kestuse järgi (päevades), 2003

Allikas: Töötukassa

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

veebruar märts aprill mai juuni

150..180

121..150

91..120

61..90

31..60

1..30

Kindlustushüvitiste ja palkade võrdlus

2160 2188

4802 5263

6560 6563

01000200030004000500060007000

Miin

imum

palk

TK h

üviti

seke

skm

ine

suur

us

TK h

üviti

stsa

anut

e ke

skm

ine

brut

opal

k

Kin

dlus

tatu

teke

skm

ine

palk

Eest

i kes

kmin

ebr

utop

alk

TK h

üviti

sem

aksi

mum

suur

us

Kollektiivse koondamise ja maksejõuetuse hüvitiste jaotus töötajate arvu järgi ettevõttes või asutuses

20

55 52

27

71

52 53

8

01020304050607080

1-4 5-9 10-49 50-249 üle 250

Kollektiivse koondamise hüvitis Tööandja maksejõuetuse hüvitis

Maksukiilu muutus 2001-2004

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 13000 14000 15000 16000 17000 18000 19000 20000

2001 2002 2004 Brutopalk

%

Dilemmad töötuskindlustuse arengus

Insider–outsider probleem

Madalam makse ↔ heldemad hüvitisedTöötuskindlustuse reservide optimaalne suurus?Hüvitise maksmise kriteeriumide leevendamine?Vahendite kasutamine aktiivse tööpoliitika meetmeteks?