Töövihiku kasutajale

Käesoleva töövihiku koostamisel on lähtutud uuest põhikooli riiklikust õppekavast. Töövihik on kujundatud ja illustreeritud ajakohaselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt.

Kui õpikus käsitletakse kõige üldisemalt ühiskonna toimimist, siis töövihikus saavad õpikus käsitletud kesksed mõisted kinnistatud konkreetsete ülesannete kaudu . Näiteks on töövihiku ülesannetes näidatud, kuidas põimuvad omavahel Eesti ühiskonna ajalooline kujunemine ja tänapäevane Eesti. Kõik ajaloos olnud ja toimunud mõjutab meie nüüdisühiskonda ning ajaloo tundmine aitab paremini mõista praegust olukorda .

6. klassi õpilase jaoks on aga kõige tähtsamad tema perekond, kool ja kodukoht. Nende tundmisest tulebki alustada, et kujuneda ettevõtlikuks, ennast teostavaks ja kaasinimestega arvestavaks ühiskonnaliikmeks. Kool ei seisa ühiskonnast väljaspool !

Töövihikust leiad allikakatkeid ning viiteid Statistikaameti kodulehele, Vikipeediale ja ka Euroopa Liidu teemalistele mängudele . Siin on pilte, mida analüüsida, ja kontuurkaarte, mida täiendada. Töövihik on jagatud viieks osaks ning iga osa lõppu on lisatud kokkuvõte ja põnev ülesanne .

1

5

4

3

2

11

4. Vali üks oma kodukoha kirik ja kirjelda selle siseruume ja välisilmet.

Kiriku nimi (mis kirikuga on tegemist) : Siseruumide kirjeldus:

Välisilme kirjeldus:

5. Nimeta kaks enim levinud religiooni maailmas.Koosta nende andmete põhjal tulpdiagramm. Suuremate usundite leviala maailmas:Kristlus: 31%

Hinduism: 15%Budism: 7%Islam: 24%Erinevad maausundid: 6%Ei määratle end religioosselt: 16%Teised: 1%

Diagrammi ülesanne on esitada infot visuaalselt. Uuri lisaks Statistikaameti Koolinurgast (2014).

4. Vali üks oma kodukoha kirik ja kirjelda selle siseruume ja välisilmet.

4. Vali üks oma kodukoha kirik ja kirjelda selle siseruume ja välisilmet.

Kiriku nimi (mis kirikuga on tegemist) : Siseruumide kirjeldus: Siseruumide kirjeldus:

Välisilme kirjeldus: Välisilme kirjeldus:

5. Nimeta kaks enim levinud religiooni maailmas.

5. Nimeta kaks enim levinud religiooni maailmas.Koosta nende andmete põhjal tulpdiagramm.

Koosta nende andmete põhjal tulpdiagramm. Suuremate usundite leviala maailmas:

Suuremate usundite leviala maailmas:

10

§3. Peamised usundid Eestis

Mõistekaart: kirjuta oma sõnadega religiooni mõiste. Täienda mõistekaarti märksõnadega,

näiteks mis seostub Sinul religiooniga. Nimeta ka Eestis esindatud peamisi usundeid.

1. Selgita järgnevate väidete sisu.

a) Eesti Vabariigis on usuvabadus.

b) Eesti Vabariigis pole riigikirikut.

2. Loe läbi järgnevad väited. Märgi, kas väide on tõene või väär. Paranda väär väide õigeks.

a) Jõulud, suur reede ja Eesti Vabariigi aastapäev on kiriklikud pühad ning siis heisatakse

riigilipp

b) Algselt oli kristlik kirik terviklik ja seda nimetati kreekakatoliku kirikuks.

c) Eesti alad ristiusustati 13. sajandil taanlaste, rootslaste ja sakslaste poolt.

d) Valdav osa eestlasi kuulub roomakatoliku kiriku kogudustesse.

e) Piibel koosneb Uuest ja Vanast Testamendist ning see on ühiseks pühakirjaks kristluses

ja judaismis.

3. Uuri lisaks, kes ja millal tõlkis esimese eesti keeles ilmunud piibli.

Kirik, nt Tartu Jaani Kirik

RELIGIOON:

47

4. Allolevatel piltidel on Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen.

Kirjuta iga pildi alla õige isiku nimi.

Selgita nimetatud meeste tähtsust eesti kultuuriloos.

Jakob Hurt:

Carl Robert Jakobson:

Johann Voldemar Jannsen:

5. Miks on Eesti omariikluse taastamisel olulised järgmised kodanikualgatuslikud ühendused?

Eesti Muinsuskaitse Selts: Rahvarinne:

6. Arutlege klassis, kas praeguses Eesti Vabariigis on tugev kodanikuühiskond. Too kaks

poolt- ja kaks vastuargumenti.Poolt:1)

2)

Vastu:1)

2)

Koosta nende andmete põhjal tulpdiagramm. Suuremate usundite leviala maailmas:Kristlus: 31%

Hinduism: 15%Budism: 7%

Erinevad maausundid: 6%Ei määratle end religioosselt: 16%

Suuremate usundite leviala maailmas:

Suuremate usundite leviala maailmas:Kristlus: 31%Kristlus: 31%Hinduism: 15%Hinduism: 15%Budism: 7%Budism: 7%Islam: 24%Islam: 24%Erinevad maausundid: 6%Erinevad maausundid: 6%Ei määratle end religioosselt: 16%

Ei määratle end religioosselt: 16%Teised: 1%Teised: 1%

1. Selgita järgnevate väidete sisu.

Eesti Vabariigis on usuvabadus.

Eesti Vabariigis pole riigikirikut.

2. Loe läbi järgnevad väited. Märgi, kas väide on tõene või väär. Paranda väär väide õigeks.

2. Loe läbi järgnevad väited. Märgi, kas väide on tõene või väär. Paranda väär väide õigeks.

Jõulud, suur reede ja Eesti Vabariigi aastapäev on kiriklikud pühad ning siis heisatakse

Jõulud, suur reede ja Eesti Vabariigi aastapäev on kiriklikud pühad ning siis heisatakse

Algselt oli kristlik kirik terviklik ja seda nimetati kreekakatoliku kirikuks.

Eesti alad ristiusustati 13. sajandil taanlaste, rootslaste ja sakslaste poolt.

Valdav osa eestlasi kuulub roomakatoliku kiriku kogudustesse.

Piibel koosneb Uuest ja Vanast Testamendist ning see on ühiseks pühakirjaks kristluses

Piibel koosneb Uuest ja Vanast Testamendist ning see on ühiseks pühakirjaks kristluses

ja judaismis.

3. Uuri lisaks, kes ja millal tõlkis esimese eesti keeles ilmunud piibli.

Ei määratle end religioosselt: 16%

5. Miks on Eesti omariikluse taastamisel olulised järgmised kodanikualgatuslikud ühendused?Rahvarinne:

6. Arutlege klassis, kas praeguses Eesti Vabariigis on tugev kodanikuühiskond. Too kaks

poolt- ja kaks vastuargumenti.Poolt:Poolt:1)

2) 2)

Vastu:Vastu:1) 1)

2)

56

http://paperkit.net

Kokkuvõte:

• Demokraatia on rahva võim ning demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kultuuriline,

religioosne ja poliitiline mitmekesisus.

• Kodanikuühiskonna moodustavad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised,

mis on loodud kodanike algatusel ning kehtivate seaduste raames. Kodanike vaba algatus on

lubatud üksnes demokraatlikes riikides.

• Ajakirjandusel on suur roll kodanikuühiskonna tekkimisel.

• Kooli kodukord on vajalik selleks, et kõik osapooled, nii õpilased kui ka õpetajad, mõistaksid

selgelt vastastikuseid ootusi ning teaksid, mis on nende õigused ja kohustused. Kooli

õpilasomavalitsuse ülesanne on muuta õpilaste hääl kuuldavaks.

• Eesti Vabariigis tegutseb mitmeid üle-eestilisi kodanikualgatuslikke organisatsioone,

suuremad neist on Kaitseliit ning Eesti Skautide Ühing.

Kirjand teemal „Kool ei seisa ülejäänud ühiskonnast väljaspool“

SISSEJUHATUS

ALATEEMAD (1–3)

ÜLESANNE

1

23

4

5

10

§3. Peamised usundid Eestis

Mõistekaart: kirjuta oma sõnadega religiooni mõiste. Täienda mõistekaarti märksõnadega, näiteks mis seostub Sinul religiooniga. Nimeta ka Eestis esindatud peamisi usundeid.

1. Selgita järgnevate väidete sisu.

a) Eesti Vabariigis on usuvabadus.

b) Eesti Vabariigis pole riigikirikut.

2. Loe läbi järgnevad väited. Märgi, kas väide on tõene või väär. Paranda väär väide õigeks.

a) Jõulud, suur reede ja Eesti Vabariigi aastapäev on kiriklikud pühad ning siis heisatakse riigilipp

b) Algselt oli kristlik kirik terviklik ja seda nimetati kreekakatoliku kirikuks.

c) Eesti alad ristiusustati 13. sajandil taanlaste, rootslaste ja sakslaste poolt.

d) Valdav osa eestlasi kuulub roomakatoliku kiriku kogudustesse.

e) Piibel koosneb Uuest ja Vanast Testamendist ning see on ühiseks pühakirjaks kristluses ja judaismis.

3. Uuri lisaks, kes ja millal tõlkis esimese eesti keeles ilmunud piibli.

Kirik, nt Tartu Jaani Kirik

RELIGIOON:NÄIDIS11

4. Vali üks oma kodukoha kirik ja kirjelda selle siseruume ja välisilmet.

Kiriku nimi (mis kirikuga on tegemist) :

Siseruumide kirjeldus:

Välisilme kirjeldus:

5. Nimeta kaks enim levinud religiooni maailmas.

Koosta nende andmete põhjal tulpdiagramm.

Suuremate usundite leviala maailmas:

Kristlus: 31%

Hinduism: 15%

Budism: 7%

Islam: 24%

Erinevad maausundid: 6%

Ei määratle end religioosselt: 16%

Teised: 1%

Diagrammi ülesanne

on esitada infot visuaalselt.

Uuri lisaks Statistikaameti

Koolinurgast (2014).

NÄIDIS

46

§14. Kodanikuühiskond

Mõistekaart: kirjuta oma sõnadega, mida tähendab kodanikualgatus. Täienda mõistekaarti, too näiteid kodanikualgatustest. Milliseid väärtuseid kodanikualgatus ja -aktiivsus esindab?

1. Kas ühiskonda, kus puudub kodanikuühiskond, saab nimetada demokraatlikuks? Põhjenda oma seisukohta.

Seisukoht:

Põhjendus:

2. Kas diktatuuririikides on olemas kodanikuühiskond? Põhjenda oma vastust.

3. Selgita erinevust rahvusliku ärkamise ja rahvusliku liikumise vahel.

Kodanikualgatus:

Koristusaktsioon „Teeme ära!”NÄIDIS47

4. Allolevatel piltidel on Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson ja Johann Voldemar Jannsen. Kirjuta iga pildi alla õige isiku nimi.

Selgita nimetatud meeste tähtsust eesti kultuuriloos.

Jakob Hurt:

Carl Robert Jakobson:

Johann Voldemar Jannsen:

5. Miks on Eesti omariikluse taastamisel olulised järgmised kodanikualgatuslikud ühendused?

Eesti Muinsuskaitse Selts:

Rahvarinne:

6. Arutlege klassis, kas praeguses Eesti Vabariigis on tugev kodanikuühiskond. Too kaks poolt- ja kaks vastuargumenti.

Poolt:

1)

2)

Vastu:

1)

2)

NÄIDIS

56

http://paperkit.net

Kokkuvõte:• Demokraatia on rahva võim ning demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kultuuriline,

religioosne ja poliitiline mitmekesisus.• Kodanikuühiskonna moodustavad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised,

mis on loodud kodanike algatusel ning kehtivate seaduste raames. Kodanike vaba algatus on lubatud üksnes demokraatlikes riikides.

• Ajakirjandusel on suur roll kodanikuühiskonna tekkimisel.• Kooli kodukord on vajalik selleks, et kõik osapooled, nii õpilased kui ka õpetajad, mõistaksid

selgelt vastastikuseid ootusi ning teaksid, mis on nende õigused ja kohustused. Kooli õpilasomavalitsuse ülesanne on muuta õpilaste hääl kuuldavaks.

• Eesti Vabariigis tegutseb mitmeid üle-eestilisi kodanikualgatuslikke organisatsioone, suuremad neist on Kaitseliit ning Eesti Skautide Ühing.

Kirjand teemal „Kool ei seisa ülejäänud ühiskonnast väljaspool“SISSEJUHATUS

ALATEEMAD (1–3)

ÜLESANNE

NÄIDIS57

http://paperkit.net

KOKKUVÕTE: JÄRELDUSED JA HINNANG

http://paperkit.net

NÄIDIS