ÜHISTEST KUJUTLUSTEST JA TEGUDEST

21.10.2015

Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 28. kokkusaamine Skype´is

Millal? 13.oktoobril 2015 kell 20.01 – 22.30

Kes? Ene-Silvia, Edgar, Agu, Mati, Jüri, Juss, Ülar ja Valdo

Millest? Kuula: https://www.dropbox.com/s/aai6s51e7m1y9ew/jussi%20klubi%2013okt15.wma?dl=0

1. Gunnar Oki raport ja täiskasvanuharidus

https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eutarkvt_loppraport.pdf

2. Haridusteadlase Andy Hargreaves´i intervjuu

http://epl.delfi.ee/news/eesti/mojukas-haridusteadlane-teie-opetajad-tahavad-koostood-teistega-ja-valjakutseid?id=72669033

Selle pinnalt arutelu koostööst (kuula audiofaili alates 7.minutist) - koolid ja kogukond, koolid omavahel, õpetajad koolis, õpetajad ja vanemad, õpetajad õpilastega, õpilased. Koolijuhid ja koostöövaim koolis. Ettepanek võtta koostöö koolikultuuris Mõttekojas ette.

3. Kuidas uus õppekava võimaldab koostööd? (audiofail alates 35.minutist)

Ainekesksuselt valdkonnakesksusele , mis samm koostöö poole. Projektõpe. Tsükliõpe. Valdkondlikud, laiemad kapslid. Õpilasekesksus. Sütitav ja kõiki kaasa tegutsema haarav õpetaja. Programm ja vaba looming. LÄHIARENGU TSOON.

4. Õppimise ajaline kulg (alates 60.minutist). Taktid, rütmid, regulaarsus, õppetunni struktuur ja dünaamika. Ajaintervallid, loomulikud ajaintervallid. Õppimine kui mitte lihtsalt mällujätmine, vaid midagi, millel on palju mõõtmeid (maht, sügavus laius, kõrgus).

5. Kujundliku keele retseptsioonist Kahe lambi loo näitel ( alates 1h 25 minutist)

6. UUS ÜHISKOND – VABAERAKOND – VABAKUND (alates 1h 45 minutist)

Vana väädid ja uue võrsed. Uue poliitilise kultuuri kasvuraskused ja perspektiivid.

7. EESTI HARIDUSFOORUMI 20. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE TARTU ÜLIKOOLI AULAS 30.okt.2015 .(alates 2h 04minutist)

Eesti haridusstsenaariumid 2015 . 18 aasta pärast väljapakkumist. Selgeltnägijate tuleproov. Sellele pühendada 21.oktoobri Mõttekoda.

8. Ajalikkusest ja ajatusest, järjepidevusest ja katkevusest, kestlikkusest ja muutlikkusest , vaimsusest ja tarbijalikkusest. Aastatuhandete taustal (vanade eestlaste hingekujutlused ja rakendusfengšui). (Alates 2h 13 minutist)

IDEAALKUJUTLUS JA TEGELIK VÄESOLU

V3 Klubi viinakuise klubiõhtu jutud võib laias laastus kahte lehte jagada. Kas just ülaltoodud „binaarsuses“ - jäägu see osaliste otsustada. Ja muidugi ei hargnenud jutt sellises järjekorras, et ideaalkujutlus ees ja vägevuse ülevaatus takkajärele.

Ometi pidasin pärast päris pikka kõhklemist õigeks kasvõi veidi enne meie kolmapäevaõhtust Mõttekoda välja tuua need momendid Võimaluste Värava Virtuaalklubi mõttesähvatustest, mida me ise leidsime olevat heaks „seemneks“ 21.oktoobri Mõttekojale.

Pea poolteist tundi käis V3Klubis arutelu selle üle, mismoodi tänapäeva Eesti koolis see laste harimine käib, mis on selles kehvasti ja mida tuleks ja saaks paremini teha.

Selles mõttes tüüpiline pedagoogide jututeema. Ja eks ju istunudki arvutite taga väike seltskond eri põlvkondade pedagooge.

Kui aga üritada sellest mitmete teemade ümber keerelnud jutust välja tuua midagi peamist, mis nö punase niidina kogu aeg läbi jooksis, siis oli selleks

KOOSTÖÖ KÜSIMUS. Ja selle all peeti silmas tegelikku ja süvitsi minevat ühise asja ajamist, ühist tegevust, lausa ühiselt tehtavat tegu.

Mitte vaid vahetevahel ettetulevaid ühiseid ettevõtmisi kogu kooliperega. Mitte vaid seda, et erinevate ainete õpetajad aegajalt või vajaduse tekkimisel midagi koos arutavad, midagi kavandavad või „abinõusid tarvitusele võtavad“. Mitte vaid seda, et mingites küsimustes lapsevanematega kokku lepitakse. Mitte vaid seda, et nn projektõppe raamides õpilased ja õpetaja ühiselt midagi koos uurivad ja saadud tulemused ühiselt ka vormistavad.

See ühiselt tehtav haridustegu peaks olema läbiv teema kogu aega ja igal pool – kogu Eestis. Ehk teiste sõnadega – kogu Eestimaal ja kogu aeg peaks realiseeruma see varsti 20 aastaseks saava Eesti Haridusfoorumil ainsana jätkusuutlikuks kiidetud stsenaarium, mille nimeks selle koostajad panid Õpi-Eesti (Interaktiivne ühiskond).

Ühiskujutlus oleks see, milles igaüks määratleks enese sellesse panustajana, mitte ei otsiks teistega mingeid imetillukesi „kokkupuutepunkte“ või „ühisosa“ ja üritaks seal oma erahuvisid parimal moel realiseerida (loe: asja enda poole kallutada).

Kui meie „koostöö“ algsed mängureeglid sääraselt püsti pannakse, et pingutagem hambad risti selle nimel, et oma egoistlikke eesmärke silmast laskmata teiste asjaosalistega kokkumänguks mingigi ühisosa leida või leiutada, siis pole ju mingit lootust midagigi terviklikku selle pisku pinna peale püsti panna.

Ühine tegutsemine, koos tehes mingi ühise teoga maha saamine ei tule ju kõne allagi, kui see ei lähtu ühisest kujutlusest, mida ette võetakse ja kuhu liikuda tahetakse. Ühisest, koos koostatud foorsaidist. Sellisest, kus igamees saab teistelt osalistelt toetuse ja mandaadi nö suurde pilti asuda, et sellele ühisele nägemusele vastavalt üheskoos asuda seda ellu viima. Veelkord: Mitte ühisosa ei tohi taga ajada, kokku tuleb panna ühistervik!

Meil kaldutakse koostöö mõiste alla panema üsna erinevaid tegusid, sääraseid, mida inglise keeles nimetatakse collaboration, cooperation, isegi communikation ja interaction.

Talgujate kogu eelnevale mõttepagasile toetudes eristusid mul välja kolm koos toimimise „võimalikkust“:

KoosTÖÖ: Nagu töö definitsioon ise juba ütleb, on siin tegemist inimeste sihipärase tegevusega. Töö tulemuseks on mingi produkt. Inimkonna arengu käigus on koos tegutsemise tulemusel töö muutunud produktiivsemaks, tööjaotuse tulemusel jõutakse suurema efektiivsuseni. Inimesed selle tegevuse käigus üha enam spetsialiseeruvad, st hakkavad kuuluma erinevatesse kihtidesse, klassidesse, tegevusaladesse, ühiskonnakorraldus hierarhiseerub. Ja Sergei Pereslegini hoiatust taas korrates - efektiivsuse tagaajamise teekonna lõpus ootab hukatus.

KokkuMÄNG: Mäng teatavasti ei ole produktile suunatud. Ei hakka siin üksipulgi asja lahkama. Marxil on ideaalettekujutus ühiskonnast, kus töö on transformeerunud inimese loomejõudude vabaks mänguks.

ÜhisELUTEGEVUS: kogu Universumit hõlmav kõigi ja kõige omavaheline seotus. Siin on mõtet taas meenutada meie klubis käsitletud Koestleri hooloneid ja tutvuda viimasel ajal aktuaalseks muutunud holarhia mõistega ning nn holarhilise iseorganiseerumise katsetustega. Sellest aga veidi pikemalt uueks klubiõhtuks häälestavas kirjatükis.

Koostöö

(asjalik)

Kokkumäng

(tundeline?)

Ühis-elutegevus

(universumaalne)

produktiivsus häälestumine andmine- saamine: aine, energia, info jm vahetus

efektiivsus loovus seostatus kõik kõigega

eristumine kokkukõlamine kokkukuuluvus, ühtsus

hierarhia harmoonia holarhia

Praeguseks lõpetaksin viitega Valgevene „lendava ülikooli“ esindaja intervjuule „Mäng ja kujutlus kui uue futuroloogia alus“, et kirjatüki lõpp viia

kokku sellele pandud pealkirjaga http://cet.eurobelarus.info/ru/news/2015/09/29/igra-i-voobrazhenie-kak-osnovanie-novoy-futurologii.html