Ullo Toomi mälestuspäev toimus Padiselja rahvariided. Silma ette tuleb kaunis kultuuripilt meie...
8
INFOLEHT nr. 6 (154) 22. märts 2003 7 Järjekordne suur Ullo Toomi mälestuspäev toimus 15. märt- sil Padisel. Päeva juhtideks olid UT tunnustatud õpilane Ilma Adamson ja tema õpilane Tõnu Pomerants. Kohaletulnud rüh- mi oli üle kuueteistkümne. Kuna päev tõotas kujuneda pi- kaks, siis iga rühm pidi katma piduliku laua, millede vahel toimus ka konkurss. Lauakat- mise võistlus tekitas elevust ja andis päevale oma näo. Esiko- ha pälvis kohaliku rühma kae- tud laud, mis oli kaetud savi- kruuside ja liudadega. Neis olid keedukartulid, heeringas hapukoorega, õunad, omaküp- setatud leib, lisaks õllekapad rahvariidevöödega. Ka Saue Kägara laud pää- ses auhinnalisele kohale. Pisut nende lauast Tervislik toitumi- ne, kus troonis suur kõrvits koos ettevalmistatud kodu- maiste juurviljadega. Neid omakorda tuli kasta rikkaliku valikuga dipikastmetesse. Laua keskel oli kevadokstega vaas, millest rippusid sümboolsed õunad tuntud tõeteradega: „Terves kehas terve vaim“, Ullo Toomi mälestuspäev toimus Padisel Päeva üks korraldajatest Ilma Adamson võlus oma tantsupedagoogi oskustega. Saue Kägara tantsurühma kaetud võistluslaud äratas kok- kutulnute tähelepanu. „Me ei ela selleks, et süüa, vaid sööme selleks, et elada“. Keelekastmeks eesti kali. Sel- le laua kohta ütleb tantsurah- vas „korrata 3x“. Saue rühmade lauakatteid märgati Vääriliselt hinnati ka Saue Simmajate naisrühma lauda. Kuid meie „Vokiratta“ laud pääses teise kümne lõpukohta- dele. Ei pääsenud mõjule sii- dilinad ja salvrätid. Kuid siis- ki on meil oma rahvuslik fir- majook Lepiku Liisu, aga seda peab jagama põlle alt kallates ja vist sobib rohkem jaanitulel pakkumiseks. Laudadest olen kirjutanud pikalt laialt, aga eks selles avaldus ka meie rahva- kultuur. Järgnevalt viis läbi Ilma Adamson näidistunni UT tree- ningsüsteemist, kus vapralt pi- dasid vastu Kuusalu Kabuja- lakesed. Tõnu Pomerants näi- tas videod UT elust ja loomin- gust. Meeleolukale vaheajale järgnes suur kontsert, kus esi- nesid neidude, nais-, sega- ja ka uus tekkinud tantsurühma liik nn. memmerühmad. Kau- nis oli vaadata kõikide rühma- de esinemisi ja tunda sellest uhkust. Kuid sügaval südames urgitses ussike memmede rüh- made pärast. Neid on Harju- maal palju ja kõik nad on ühe- näolised. Latti võiks pisut kõr- gemale tõsta, ka memmederüh- mad võiksid loomingulisemad olla. Toimus veel päevakoha- ne viktoriin ja päev aga lõpe- tati nagu ikka tänukirjade ja- gamisega.. Tagasiteel mõteldes toimunule oleksime tahtnud, et ka meie toetajad-aitajad olek- sid ka peost osa saanud. Ullo Toomi elutööd kasuta- takse jätkuvalt Ullo Toomi (UT) päeva hakkasime tähistama tema sün- nipäeval 14. septembril 2002.a. Nimelt soovis Eesti tantsurah- vas väärikalt meenutada 100 aasta möödumist suure tantsu- juhi sünnist. Suur hulk tantsu- rühmi tuli Tallinna Raekoja esi- sele platsile kokku ja esitasid kõik üheaegselt kuulsa UT tantsu Oige ja vasemba. See oli avaakord. UT on suur rahva- kunstnik. Tema algatusel haka- ti eraldi pidama laulu ja tantsu- pidusid. Toomi kogus ja õpetas vanu rahvatantse ning oli ka ise suur tantsulooja. Praegune põlvkond õpib nn Ullo Toomi tantsupiiblist. Too- mi lõi kindla treeningsüsteemi tantsijatele, kes olid võimeli- sed tantsima ka klassikat ja ka- raktertantsu. Ullo Toomi mäles- tusüritusena toimus ka jaanua- ris rahvatantsijate suur kokku- tulek Saku Maaviljeluse Insti- tuudis Ainu Tamme eestveda- misel. Lustisime seal kõik koos UT tantsudega. Ühtses lauas meenutati Ullo Toomit kui ini- mest, tantsuõpetajat ja kui väga härrasmehelikku meest. Aeg on pidevas liikumises ja arengus, arenevad ka tantsud ja rahvariided. Silma ette tuleb kaunis kultuuripilt meie koidu- laulikust, kus ta seisab rahva- riietes, reha käes. Selliseid rah- variideid omab meie tuntud lõõtsanaine Helgi Tõnnemaa. Tean ka reatantsijat, kellel 200 aastat vana seelik, mis on vär- vitud madarajuurtega ja päran- datud põlvest põlve. Ka Padi- sel toimunud peol oli näha rõi- vaste juures uusi ideid. Ühel meestantsijal oli pilkupüüdev kaunis sepatöö vööl. Möö- daniku meenutamine viib meid jälle tänapäeva. Alles see oli, kui tähistasime emakeele päe- va ja selle käigus avalikustatud uuringust selgus, et paljud Ees- ti noored soovivad ka alghari- dust inglise keeles omandada. See asi paneb aga eestluse ja meie kultuuri tuleviku üle mu- relikult mõtlema. Aino Mänd Vokiratas
Ullo Toomi mälestuspäev toimus Padiselja rahvariided. Silma ette tuleb kaunis kultuuripilt meie koidu-laulikust, kus ta seisab rahva-riietes, reha käes. Selliseid rah-variideid
