Universaalsed rakised

MEHAANIKATEADUSKOND

PPEMATERJAL

Helmuth Buschmann

TALLINN 2007

2

General Purpose Jigs for Machine Tools Composed by Helmuth Buschmann Layout by Ingrid Baumeister There is a need for different types of jigs, while working on the machine tools, if we want to assure machine tools maximal technological possibilities. The jigs enable the enlargement of the machining accuracy and efficiency. Herein the construction, pattern and application of the modern universal jigs on lathes, miller, drilling machine and grinder are presented. One chapter of the book presents the clamping and module rigging. In addition to jigs character reference, the producer of the jig is also given (review in the references). This volume is based upon the Tallinn College of Engineerings machine building curriculum, but it is suitable for all engineering students. Edited by Tallinn College of Engineering, 2007. Saateks

Metallilikepinkidel ttamiseks vajatakse vga erineva otstarbega rakiseid tagamaks tpinkide tehnoloogiliste vimaluste maksimaalse rakenduse. Rakised vimaldavad ka suurendada ttlemise tpsust ja efektiivsust.

Kesolev ppematerjal ksitleb kaasaegsete universaalsete rakiste ehitust, iseloomustust ning rakendust trei-, frees-, puur- ja lihvpinkidel. Eraldi osana ksitletakse APJ (CNC) tpinkide kinnitus- ja moodulrakistust. Koos rakiste iseloomustusega on mrgitud ka neid valmistanud firma, millest levaate annab kasutatud kataloogide loetelu.

Antud raamatu koostamisel on arvestatud eelkige Tallinna Tehnikakrgkooli masinaehituse eriala ppekavaga, kuid see on kasutatav kikjal, kus petatakse masinaehituse tehnoloogiat.

Helmuth Buschmann

Vljaandja Tallinna Tehnikakrgkool Prnu mnt 62

10135 TALLINN Teine trkk ISBN 978-9985-9477-3-9

Tallinna Tehnikakrgkool. Helmuth Buschmann. Universaalsed rakised metallilikepinkidele

3

SISUKORD

Sissejuhatus ............................................................................ 4 A. Mehaanilise ttlemise universaalrakised ........................ 5 1. Universaalrakistus trei- ja marlihvpinkidele .................... 6 1.1. Isetsentreerivad pakkidega kinnituspadrunid .................... 6 1.2. Mehaanilise kinnitusseadmega isetsentreerivad padrunid 9 1.3. Plaanseib-padrunid ......................................................... 12 1.4. Tsangpadrunid ................................................................ 14 1.5. Kaasavedavad padrunid ................................................. 14 1.6. Tsentrid ........................................................................... 15 1.7. Lnetid ............................................................................ 17 2. Universaalrakistus freespinkidele .................................... 18 2.1. Universaalsed masinkruustangid .................................... 18 2.2. Spetsiaalsed masinkruustangid ...................................... 21 2.3. mberhlestatavad masinkruustagid ............................ 21 2.4. Jagamismehhanismid ..................................................... 23 3. Puurpinkide universaalrakistus ........................................ 30 4. Universaalsed kinnituselemendid .................................... 34 4.1. Lihtkinnituselemendid ..................................................... 34 4.2. Kiirtoimelised kinnituselemendid ..................................... 38 4.3. Pneumaatilised ja hdraulilised kinnituselemendid ......... 42 B. APJ tpinkide rakised .................................................... 50 5. APJ tpinkide kinnitusrakised ....................................... 50 6. APJ tpinkide moodulrakistus ....................................... 57 6.1. APJ treipinkide moodulrakised ........................................ 58 6.1.1. Kiirkinnitusega moodulssteem ................................. 58 6.1.2. Ksikinnitusega baashoidikud .................................... 59 6.1.3. Terapeade baashoidikud hdromehaanilise kinnitusega ................................... 63 6.1.4. Vaheotsikud e adapterid ............................................ 63 6.1.5. Tsangpadrunid ........................................................... 64 6.2. APJ ttlemiskeskuste moodulrakistus ........................... 65 6.2.1. Coromant Capto moodulssteem .............................. 65 6.2.2. Baashoidikud tsentraalse kinnitusega ........................ 66 6.2.3. Radiaalse kinnitusega .baashoidikud ......................... 68 6.2.4. Vahe- ja pikenduselemendid Coromant Capto .......... 69 6.2.5. Padrunid ja tornid Capto hendusega ....................... 70 6.2.6. Varilock moodulrakistuse ssteem ............................ 71 6.2.7. Tervikmoodulrakistus Coromant ................................ 72 6.2.8. Avade tppisttlemise treimispead .......................... 75 Kasutatud kataloogid ............................................................ 75 Lisad 15 ....................................................................... 7680


4

Sissejuhatus Rakiste osathtsus masinaehituse tehnoloogilises protsessis on suur. Nende abil on vimalik tsta tehnoloogilise protsessi efektiivsust, mis avaldub abiaegade vhenemises ja ttajate t lihtsustamises.

Oma kasutusala jrgi tehnoloogilises protsessis rakised jagunevad: 9 mehaanilise ttlemise rakised: philine osa kogu rakistusest. Kasutatakse

toorikute kinnitamiseks tpinki aga ka spetsiaalsete likeinstrumentide kinnitamiseks. Viimaseid nimetatakse abirakisteks vi ka moodulrakisteks:

9 koostetde rakised: leiavad kasutamist masintoodete ja slmede koostamisel. 9 metallkonstruktsioonide rakised, mida kasutatakse nende konstruktsioonide

koostamiseks ja keevitamisel. Oma iseloomult jaotatakse rakised mitmesse liiki:

9 universaalsed rakised. Need on suure kasutusalaga rakised, mida valmistatakse ja turustatakse laias nomenklatuuris;

9 universaalsed- mberhlestatavad rakised. On tiendatud konstruktsiooniga universaalsed rakised, vimaldades vajadusel vahetada ksikuid seadeelemente (mis mravad detaili asendi rakises);

9 universaalsed- koostatavad ja lahtivetavad rakised. Need rakised koostatakse suure tpsusega valmistatud normaliseeritud elementidest konkreetse detaili ttlemise operatsioonile. Peale kasutamist rakis lahutatakse uuesti elementideks. Komplektis olevate erineva konstruktsiooniga elementide arv on mitu tuhat, mis vimaldab heaegselt koostada 15 kuni 30 erinevat rakist. Piltlikult kujutab see rakise ssteem nagu Lego ssteemi;

9 spetsiaalsed rakised. Kitsa kasutualaga rakised, millised projekteeritakse ja valmistatakse teatud kindla lesandeks titmiseks.

Rakiste kasutamise ulatus sltub tootmistbist. ksik- ja vikesaritootmises kasutatakse peamiselt universaalseid rakiseid. Saritootmise puhul universaalseid-mberhlestatavaid ja koostatavaid ning lahtivetavaid rakiseid. Saritootmises on rakiste osathtsus suur. Peale eelnimetatute kasutatakse palju teatud operatsiooni teostamiseks selleks spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud erirakiseid.

Kompositsiooniliselt koosneb igasugune rakis: a) alusest e korpusest, b) seade- ja paigalduselementidest. c) kinnitusmehhanismist.

Paljudel juhtudel on kinnitusmehhanism sisseehitatult rakise korpuses. Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas ksitletakse metallilikepinkidel kasutatavaid universaalseid, erinevate firmade poolt valmistatavaid, kinnitusrakiste konstruktsioone ja lihtkinnituselemente ning pneumaatilisi ja hdraulilisi kinnituselemente.

Teises osas kirjeldatakse arvprogrammjuhtimisega (APJ) tpinkide rakiseid, nende eripra ja tehnoloogilisi nudeid. Samuti leiab kajastamist ka nendel pinkidel kasutatavad moodulrakised.


5

A. Mehaanilise ttlemise universaalrakised

Universaalrakistus leiab laialdast kasutamist kigi philiste universaalsete metallilikepinkide puhul. Tema abil on vimalik tdelda enamik masinaehituslikke detaile. Tielikult rahuldab see rakistus individuaal- ja vikesari tootmise nudeid. Saritootmise puhul ei taga universaalrakistus tootmise vajalikku efektiivsust, kuna ei vimalda detaile tdelda hlestatud seadistuses. Selle osaliseks tagamiseks on paljud rakiseid tootvad firmad tiustanud universaalrakiste konstruktsioone selliselt, et muuta nad ka kasutatavateks saritootmise tingimustes. Seda eelkige tooriku paigalduselementide vahetamise teel. Mehaanilisel ttlemisel rakiste kasutamine vimaldab:

laiendada tpinkide tehnoloogilisi vimalusi lhetada toorikuid tpinki ilma tiendava rihtimiseta, seega tagada paigalduse

suurem tpsus ja vimaldades kasutada hlestatud lesseadet(pinki) suurendada ttlemise tpsust vhendada ttlemise abiaegu ja kergendada tlise td kasutada madalama

kvalifikatsiooniga ttajaid Prlevaid rakiseid, nagu padrunid, tornid ja muud, kinnitatakse tpingi spindli esiotsale. Esineb nelja erineva konstruktiivse lahendusega tpinkide spindli otsa kujundusi. Kaasaja tpinkide spindlid omavad philiselt rikuga otsikut kuhu koonilise istamispinna ja kruvide vi poltidega kinnitatakse rakised.

Kige tugevama kinnituse tagab 3. ja 4. variant, mis on vajalik raskel ttlemisreiimil.


6

1. Universaalrakistus trei- ja marlihvpinkidele Nende pinkide universaalrakistus koosneb:

a) isetsentreerivatest padrunitest tkktoorikute kinnitamiseks. Detailidele: rik, muhv, hammasratas, vllik jne;

b) tsangpadrunitest latt-toorikute kinnitamiseks, eelkige revolverpinkides ja automaattpinkides;

c) plaanseibpadrunid erikujuga tkktoorikute ttlemiseks rihtimisega paigaldamisel; d) mitmesuguse konstruktsiooniga tsentritest, mida kasutatakse pikkade ning

vikese jikusega detailide ttlemisel; e) lnettidest, mis leiavad kasutamist tiendava toena pikkade toorikute ttlemisel.

1.1. Isetsentreerivad pakkidega kinnituspadrunid Neid padruneid kasutatakse lhikeste toorikute kinnitamiseks ja on praktikas kige laiemalt levinud ning kindlustavad silindriliste toorikute jiga kinnituse.

Padrunid kinnitatakse tpingi spindli otsale kas tiendava kinnitusriku abil vi otseselt padruni korpusest. Olenevalt kinnitusmehhanismist jagunevad padrunid ksi- ja mehaanilise kinnitusviisiga padruniteks.

Kinnituspakkide arvult: 2-e, 3-e ja 4-ja pakilisteks. Esineb ka 5-e ja 6-e pakilisi padruneid. Isetsentreerivaid padruneid valmistatakse mtudes D 80 kuni 630 mm.

Enamlevinud isetsentreerivad padrunid on spiraal-hammaslatt ksimehhanismiga, lameda (archimedese) spiraaliga ja koonilise hammaslekandega spiraalkettale, joonis 1.

Joonis 1

1 ksivti, 2 kinnituspakk, 3 paki spiraalsooned, 4 kooniline vllik-hammasratas, 5 spiraalsoontega koonus-hammasrattana kujundatud tsentraalketas, 6 fiksaator.

Pakid liiguvad snkroonselt korpuse T-kujulistes radiaalsoontes spiraalketta prlemise teel kas padruni tsentri suunas vi vastupidi, teostades tooriku tsentreerimise ja kinnituse. Prleva liikumise saab ketas helt kolmest koonilisest hammasrattast. Spiraalketta teine pool on kujundatud koonilise hammasrattana.

Padrun varustatakse 2-e komplekti kinnituspakkidega: otsesed ja pratavad pakid, joonis 2. Tervikpakid on otseses henduses prleva spiraalketta soontega (tp A). Kaheosalise pakid koosnevad aluspakist e liugurist ja temale kruvidega kinnitatavast pratavast kinnituspakist (tp B).Taoline konstruktiivne lahendus vimaldab kasutada piiramatul arvul erineva kujuga kinnituspakke, mis laiendab tdeldavate toorikute nomenklatuuri. Selline lahendus vimaldab efektiivsemalt kasutada ka nn pehmeid pakke (HRC2832).

Tdeldes need pakid vahetult operatsioonis kinnitatava tooriku mtme jrgi, suureneb paigalduse tpsus, mis on eriti thtis puhasttlemise operatsioonidel.


7

Joonis 2. Isetsentreerivate manuaal kinnituspadrunite normaalpakid

Universaalseid ksikinnitusega isetsentreerivaid padruneid valmistatakse normaal- ja krgendatud tpsusega. Radiaalne viskumine kontrollpinnal on lubatud 0,02 mm normaaltpsuse ja 0,01 mm krgendatud tpsuse puhul (GOST).

Niteks Tehhi firma TOS valmistab treipinkide isetsentreerivaid 2-e, 3, 4 ja 6-e pakilisi padruneid 2-es tpsusklassis: TOS I ja TOS SUPERIOR DIN6386 vi ISO 3089 normide jrgi.

Padrunite lbimt D=80500 mm. Korpuse vlispinna lubatud radiaalviskumine prlemistelje suhtes olenevalt D on 0,040,07 mm. Padrunisse kinnitatud detaili paigalduspindade lubatav radiaal- ja aksiaalviskumine TOS SUPERIOR puhul on 0,020,08 ja TOS I vastavalt 0,040,10 mm.

Antud konstruktsiooniga padrunite puuduseks on tpsuse vhenemine pikaajalisel ekspluatatsioonil spiraal-ketta soonte kohtkulumise tttu. Seda ptakse vltida spiraalsoonte karastamise ja lihvimisega, mis on aga tehnoloogiliselt keerukas teostada.

Joonis 3. Isetsentreerivate padrunite kinnitusvariandid tpinki on nidatud joonisel jrgmiselt: a) kaasavedava padruni kinnitus vahetult spindli rikule; b, d) isetsentreeriva padruni kinnitus spindli rikule tiendava vaheseibi abil; c) neljapakilise plaanseib-padruni kinnitus spindli rikule; e) kinnitus prdseibiga nn pajonettkinnitus. Vimaldab kiirkinnitust olukorras, kui on vaja tihti vahetada pingil

srakiseid

treeriv ksikinnitusega padrun on leitav

pikkus) ja

koonusratta algringi keskmine

nism) ja b liikuvatest pakkidest korpuse soonpindadel

kinnitu Kinnitusjud, mida arendab 3-e pakiline isetsenarvutusega. Aluseks on padruni mtmete andmed.

Jumehhanism koosneb 3-st elementaarmehhanismist: 1. esimesest kangmehhanismist; lgadega: l (vtme kepideme

r1 (koonilise vllik-hammasratta algringi keskmine raadius); 2. teisest kangmehhanismist,lgadega:r2 (spiraalketta

raadius) ja r kesk. (ketta spiraalniidi raadiusvektor); 3. tsentreeriv kiil-plunser mehhanism, koosnedes: a spiraalketta niidi ja pakkide

hammastest(kiilmehha(plunsermehhanism).


8

Padruni mehhanismi kogu kinnitus

vki1i2i3 (N) [1]

koonilise hammaslekande kasutegur; 2, i3 padruni eleme arme anism

S kinnit i p

jud Fk avaldub valemiga:

Fk=F Fv rakendusjud vtme kepidemel (N); ki1, i nta hh ide ju lekande tegurid.

ummaarne usjud padrun akkidel Tabel 2

tme asukohast vt joonis 4. Andmed on toodud tabelis 3.

Joonis 4

Firma TOS SVITAVY (Tsehhi) valmistab kinnituspadruneid 3-e geomeetrilise tpsusega: Super, I ja II DIN6386, vastavalt.

batavad ebatpsused mm olenevad padruni lbimdust jalum

Tabel 3

DIN6386 DIN6386 mm

d1

d2

d3

TOS Super

I II

100 40 16 80 40 0,02 0,04 0,075 160 50 36 125 80 0,025 0,04 0,075 200 80 36 160 100 0,03 0,06 0,075 250 80 47 200 125 0,03 0,06 0,10 400 120 87 315 200 0,04 0,08 0,10 500 160 125 400 200 0,080 0,10 0,12

Tppisttlemisel, eriti lihvimisoperatsioonidel sise- ja marlihvpinkidel, on vajalik tagada

mm. Seda ei vimalda hariliku konstruktsiooniga isetsentreerivad padrunid. Skeemil 1 on esitatud WESCOTT-ssteemne firma Amestra tppispadrun. Taolisi padruneid valmistatakse mtudes 100700 mm. Phikonstrukt-sioonilt taoline padrun sarnaneb traditsioonilise isetsentreeriva pad-runiga, kuid omab tiendavat vima-lust kinnituspakke 2 eraldi keermega spindli 3 abil aluspakil 5 nihutada. Sel teel saab tdeldava tooriku, vi etalondetaili, kontrolliva rihtimisega paigaldamisel regulee-

tooriku minimaalne paigaldusviga = 0,0050,015

i eraldi ja tagada s.

D Ncm mel

Max kinnitusjud pakkidel

Padruni =mm

Max prd- moment

vt N 80 100 160 200 25o 320 500 630 460 1050000

35 50

125 160 180 200 360

8000 9000

25000 30000 45000 55000 85000

rida iga pakktpne paigaldu

Tallinna Tehnikakrgkool. Helmuth Buschmann. Universaalsed rakised metallilikepinkidele Skeem 1

9

1.2. Mehaanilise kinnitusseadmega isetsentreerivad padrunid Konstruktsioonilt on taolised padrunid vahetatavate pakkidega, kiil- vi kiil-kang mehhanismiga

lisdiameetriga 80.630 mm Padrun kinnitatakse treipingi

d vi vabastavad tdeldava tooriku. Mehhanismi lekande suhe on 1:3,7-le. leminekul suhteliselt erinevale kinnitus-mdule tulevad kinnituspakid 5 aluspakkidel 2 mber paigutada.

ja mitteuniversaalsed. Erineva diameetriga toorikute kinnitamiseks on vaja kinnituspakid aluspakil mber asetada ja uuesti fikseerida .

Need padrunid valmistatakse vspindlile kas otse vi tiendava riku abil. Joonisel 5 on esitatud tpilise konstruktsiooniga kiilmehhanismiga kinnituspadrun.

Korpuses liikuv muhv 6 omab kolme 15-e kaldega kiilsoont ja liigub ajamiga hendatud varda abil. Selle tulemusena saavad pakid radiaalliikumise ning kinnitava

Joonis 5

Joonisel: 1 padruni korpus, 2 liikuv rihvelpinnaga aluspakk, 3 liugklots e vahetkk,

Kiilmehhanismiga padrunite eelisteks on:

uhv ja pakid;

a

5 ja 6 kannab ju le pakkidele. Vabastamine vastupidise liikumisega.

s 6

uksist,

4 kinnituskruvid, 5 kinnituspakid,6 liikuv kiilsoontega muhv.

9 kompaktsus ja jikus, sest padruni mehhanism koosneb ainult neljast liikuvast osast liikuv m

9 detailide suurem kulumiskindlus, seega ka tpsuse silimine on tagatud pikema aja jooksul.

Puuduseks on see, et spindli avas asetsev jumehhanismi varras ei vimalda kasutadttlemisel latt-toorikuid. Samuti padruni vahetamine pingil on padruni ja kinnitusmehhanismi konstruktsiooni keerukuse tttu aeganudev.

Treipinkide kiil-kang konstruktsiooniga padrunid, joonis 6, valmistatakse mtudes 125 kuni 630 mm. Taoline padrun on meldud ttlemiseks. Toorik kinnitub pukside 3 ja 4mehhanism

rik, hammasratas, muhv, telg tpi detailide liikumisel vasakule, mille tulemusena kiil-kang

Jooni

Kiil-kang padrun joonisel 6 koosneb: 1 hendusvardast jumehhanismiga, 2 vahetatavast paigaldustoest, 3 ja 4 puksidest, 5 kiilsoontega p6 kangidest 3 tk, 7 liikuvatest astmelise pindadega aluspakkidest ja 8 vahetatavatest kinnituspakkidest


10

Vlli tpi detailide ttlemisel peab olema vimalus padruni korpusesse paigaldada vahetatava toega nn ujuv tsenter. Taolise kiil-kang padruni konstruktsio atud joonisel 7. on on nid

1 varras 2 vahetatav seadistus

k e kinnituspakk

10 kruvi 11 ujuv tsenter

3, 4, 5 puksid 6 kang 7 phipakk 8 vahetatav pak9 toorik

Joonis 7

Mehhaniseeritud kinnitusega padruneid valmistatakse ka kangkinnitusega. Kiilmehhanismi puudumise tttu vajavad nad kinnitusmehhanismilt suuremat lhtejudu.

Joonis 8. Kangpadruni konstruktsioon

Muhvi 1 telgliikumisel kandub jud teljel 3 prleva kangi 2 abil korpuse 4 juhtsoontes liikuvale

ea

igaldus-

uga se ja

kergendavad tlise td.

pakile 5. Vahetatavad pealeasetatavad phipakid (joonisel nitamata) kinnitatakse liikuvale pakile kruvide 7 ja liugklotsi 6 abil.

lalnimetatud konstruktsiooniga kinnituspadrunite puhul toorikute kinnitusmdu ulatus, tttu on nad vhe kasutatavad javad pidevat kinnituspakkide mberasetamist ja pa

sltuvalt padruni lbimdust, on vahemikus 2 kuni 7 mm. Seuniversaaltreipinkidel ksik- ja vikesari tootmisviisil, kuna v

tpsuse tagamiseks ka pakkide lettlemist.

Samas saritootmisel vi ka detailide partii ttlemise puhul annavad nad mrga-tavat efekti toorikute vahetus-ajas, tagavad suurema jkindla kinnitu

Skeem 2 pneumoajami ehituslik lahendus


11

Juajamitena kasutatakse nii pneumo- kui ka hdroajameid. Philiselt on juajam kinnitatud rikuga pingi spindli tagumisele otsale. Ajam on hendatud padruniga lbi spindli ava varda abil. See aga vlistab ttlemisel latttoorikute kasutamise. Pneumoajami ehituslik lahendus on toodud skeemil 2. Pneumosilindriga juajam joonisel 9 ja hdrosilindriga ajam joonisel 10. Nii on niteks keskmise lbimduga 250 mm 3-e pakilise padruni puhul pneumoajami poolt arendatava maksimaalse ju 30 kN puhul tooriku summaarne kinnitusjud 4568 kN.

Joonis 9

Joonis 10

Tallinna Tehnikakrgkool. Helmuth Buschmann. Universaalsed rakised metallilikepinkidele Joonis 11

12

Firma KITAGAWA pneumosilindreid valmistatakse 3-s mdus: A = 156, 200 ja 255 mm, maksimaalse tsurvega p = 0,8 MPa

(Amm)160K..400K tp UVE. Padrunil UVE250K korpuse ava (V) 60 mm, d pakkidel

tpi: 1. lbiva tsentriavaga ajam, vimaldades latttoorikute ttlemist vt joonis 12 2. avata kinnine ajam vt joonis 10. Viimased on ka 2-e silindrilised

Hdrosilindriga ajameid on 4-s mdus: silindri A = 75, 105, 125, 150 ja 200 mm ning tsurve p = 4,0 MPa.

Latttoorikute kasutamiseks on konstrueeritud padrunid, kus pneumoajam asub sisseehitatult padruni korpuses. Joonisel 11 on toodud firma KITAGAWA 3-e pakiline kinnituspadrun mtmetegapakkide kinnitusulatusega 18250 mm, husurve 0,6 MPa puhul on kinnitusjuFk=90 kN.

Hdrosilinder-ajameid (leiavad kasutamist philiselt APJ treipinkidel) on kahte

Joonis 12

mm. Keermeliide vastavalt M552, M602,

Philis udes D = 160 1000 mm, vt joonis 13 Treipingi pindlil nid kahel viisil:

b) tiendava vaheriku abil.

toorikute ttlemisel, mis vajavad paigaldamisel tiendatavat

tavad tervikpakid ja

ilide ttlemiseks. Selleks kasutatakse korpuse ava D1 seadistuse tsentreerimiseks ja teljesuunalisi sooni tema kinnitamiseks poltidega. Nide taolisest seadistusest on toodud joonisel 14.

Tmbevarda ava lbimdud on 46, 52, 75 ja 91 M852 ja M1002. 1.3. Plaanseib-padrunid

elt valmistatakse 4-ja pakilisi e kinnitatakse plaanseib-padru

mts

a) otse tspindli rikotsikule vi

Plaanseib-padrunid ei ole isetsentreerivad, pakkide liikumine on ksteisest sltumatu. Asendamatud on need padrunidrihtimist nagu keerulise konfiguratsiooniga ja ebasmmeetrilised detailid. Pakkide reguleerimine toimub ksitsi padrunivtmega.

Padrun koosneb valatud teras- vi malmkorpusest, kinnituspakid liiguvad korpuse T-kujulistes soontes trapets keermega spindli abil. Kinnituspakid on kahte tpi:

a) mberprab) 2-e osalised pakid, koosnedes aluspakist (liugurist) ja sellele kruvidega kinnitatavast

phipakist. Tiendavalt on padruni korpusesse tdeldud telgsuunalised T-kujulised sooned rakise kinnituspoltide tarvis. Kinnituspakkide eemaldamisel on vimalik nn plaanseibile kinnitada

rinevaid seadistusi erikujuga detae


13

Joonis 13

Joonis 14 1 plaanseib-padrun eemaldatud kinnituspakkidega, 2 vastukaal, 3 tooriku kinnituspolt klambriga, 4 seadistus e. rakis.

Plaanseib-padruni konstruktiivseid lahendusi firma Amestra nitel on toodud joonisel 15.

Joonis 15


14

1.4. Tsangpadrunid Tsangpadrunid leiavad kasutamist philiselt varbmaterjali ttlemisel revolverpinkides ja APJ pinkides. Tooriku kinnitus toimub mehaaniliselt, kas pneumo- vi hdromehhanismi abil. Padruni korpus on morse koonusega ja paigaldatakse tspindli koonusavasse. Korpuses asetsev vahetatav kinnitustsang on avaga tmbevarda kaudu hendatud jumehhanismiga.

Lihvpinkides kasutatavad tsangpadrunid on ka ksikinnitusega. leminekul tooriku helt mdult teisele vahetub korpuses ka kinnitustsang. Tsangi koonuse nurk on 30. Kinnitustsangide universaalsuse suurendamiseks kasutatakse tema konstruktsioonis vahetatavaid otsikuid. Tsangpadruni konstruktiivseid lahendusi esitab joonis 16.

Joonis 16

a) mehaanilise kinnitusega tsangpadrun; b) vahetatavate otsikutega kinnitustsang:

1 vahetatav otsik, 2 asendit orienteeruv srm, 3 fikseeriv kruvi; c) terviktsangide tbid.

Tsangid valmistatakse triistaterasest, hukeseseinalised vedruterasest ning karastatakse: HRC30 35 sabaosa ja HRC45 60 kinnitusosa. 1.5. Kaasavedavad padrunid

Joonis 17

1 padruni kinnitusrik, 2 vedav srm, 3 padruni korpus, 4 vedav pakk, 5 kruvi, 6 raskus (3 kuni 6 kg), 7, 8 vedrud, 9 tukur.


15

Kaasavedavaid isekinnituvaid padruneid, joonis 17, kasutatakse vllitpi detailide ttlemisel tsentrite vahel universaal- ja APJ treipinkides. Ehituselt on nad kas 2-e vi 3-e, soonilise tpinnaga ekstsentrilise pakiga .Prlemisel, tsentrifugaalju toimel, ekstsentrikpakid haaravad pingi tsentrite vahele paigaldatud tooriku kaasa. Mida suuremaks lheb likejumoment, seda suuremaks muutub automaatselt ka padruni poolt arendatav kinnitusjud. Kaasavedavate pakkide vahetamise teel on vimalik tdelda erineva lbimduga toorikuid. Padrun D=200 mm omab 7 komplekti vahetatavaid ekstsentrikpakke, mis vimaldab tdelda toorikuid 1772 mm. Padruniga D=280 vastavalt 8 komplektiga, toorikuid 28112 mm. Tsentrifugaalju suurus on otseselt proportsionaalne pingi prlemiskiiruse ruuduga:

Fi.= 0,00102mrn, dN

Fi tsentrifugaaljud N, m prlevate raskuste mass kg, r raskuste tsentri kaugus spindli prlemis-teljest, n pingi spindli prlemiskiirus min-1. Pakid valmistatakse karastatavast terasest ja tdeldakse termiliselt HRC 60..64. Philiselt kasutatakse neid padruneid spetsiaalsetes vllide ttlemise treipinkides nad on varustatud nn ujuva tsentriga ning vahetatava toega, joonis 18, et tagada tpsemalt vlli kaelte pikkusmdud.

Joonis 18

1 tsenter, 2 tugi, 3 puks, 4 hlss, 5 vedru, 6 padrun, 7 vahetatav tugi 1.6. Tsentrid Tsentreid kasutatakse vllitpi ja teiste detailide ttlemisel, millistel on selleks spetsiaalselt tdeldud tsentriavad. Eesmine tsenter baseerub tvlli koonusavas ja prleb koos detailiga. Tagumine tsenter asetseb tagapuki pinoolis ja ttab kui liuglaager suure erisurve ning kulumise olukorras. Konstruktiivselt tsentrid jagunevad:

a) terviktsentrid ja b) prlevad tsentrid

Terviktsentreid kasutatakse treipinkidel eesmise tsentrina, marlihvpinkides ka tagumise tsentrina, ning on valmistatud karastuvast triista- vi legeerterasest. Sabaosa on morse koonusega, MK2, 36 vi ka meeterkoo-nusega 80, 100 ja 120.

Esi- e tosa, koonuse nurk =60 vi 75 kvadusega 5862 HRC, sabaosa kvadus 4045 HRC. Terviktsentri tosa suuremaks vastupidamiseks kulumisele valmistatakse ta kvasulamist HRC 70. Joonisel 19 on esitatud firma WERTEX terviktsentrite konstruktsioonid ja tabelis mtmed. Sabakoonuse ja tkoonuse kontsentrilisuse lubatud hlve 0,005 mm.

Joonis 19


16

Tabel joonise 19 juurde

Prlevad tsentrid on philised tagumised tsentrid toorikute ttlemisel treipinkides. Need vimaldavad tdelda toorikuid suurtel kiirustel ja omavad kllaldast tpsust. Valmistamise tpsuse jrgi jagunevad: normaal- ja krgendatud tpsusega tsentrid. Koonuspinna lubatud radiaalviskumine normaaltpsusel ei tohi letada 0,015 mm.

Konstruktsioonis kasutatavate veerelaagrite jrgi eritatakse kergetele, keskmistele ja rasketele ttingimustele sobivaid prlevaid tsentreid. Keskmise raskusastme tsentri kandelaagriks on koonus-rulllaager, ning lubatav radiaalkoormus on 2500 kuni 6000 N.

Joonisel 20 on toodud firma VERTEX prlev tsenter ja tema mtmed. Lihvimistdel, kus on nutavad suured tpsused, kasutatakse krgendatud tpsusega pretsisioon prlevaid tsentreid. Joonisel 21 on nidatud firma Amestra pretsisioontsenter tp AM-2 maks. lubatava radiaalviskumise hlbega 0,005 mm.

Joonis 20

Joonis 21

Pretsisioon prlevate tsentrite sabakoonused on morsekoonusega MK2...MK6 ja meeter-koonusega 80, 90 ja 100.

Peale standartsete tsentrite kasutatakse mitmesuguse konstruktsiooniga eritsentreid. Kige enamlevinumad on avaga detailide ttlemisel kasutatavad kaasavedavad seentsentrid joonis 22 ja kaasavedavad ujuvtsentrid joonis 23. Kaasavedava tsentri paigaldamisel treipingi spindli koonusavasse vimaldab puhastreimisel vllitpi detaile tdelda lplikult he paigaldusega. Suurim efektiivsus saavutatakse sel puhul APJ treipinkides kuna jb ra teine paigaldus.


17

Joonis 22 Joonis 23 Kaasvedava seentsentri pea kooniline pind on rihveldatud (kolmnurk sooned) avaga tooriku kaasavedamiseks, ning prleva seentsentriga avaldatakse vajalik survejud. Mutri 1 abil eemaldatakse kaasavedav tsenter pingi spindlist.

Kaasavedav ujuvtsenter, joonis 23, koosneb:1 korpusest, 2 keermega korgist, 3 fiksee-rivast mutrist, 4 keermega vardast, 5 vedrust, 6 ujuvtsentrist, 7 vaheseibist, 8 kinnitus-mutrist ja 9 teravasoonelise otspinnaga kaasavedajast, mis likub detaili otspinda. Survejud rakendatakse pingi tsentpukis oleva prleva tsentriga kuni 200 dN.

Et vhendada kasutatavate erivajadustega prlevate tsentrite nomenklatuuri on firmad valmistanud uue konstruktsiooniga tsentrid, kus detailiga kokkupuutes olevat otsikut saab vahetada. Joonisel 24 on esitatud firma VERTEX universaalse prleva tsentri komplekt.

Joonis 24

1.7. Lnetid Lnette kasutatakse tiendava toena pikkade, vhese jikusega, vllide ttlemisel treipinkides. Selleks kasutatakse kahte tpi universaalseid lnette:

a) liikumatu lnett, kinnitatuna jigalt pingi sngile ja on orienteeritud sngi juhtpinnalt, b) liikuv lnett, mis kinnitatuna pikisupordile, liigub ttlemisel liketera taga kaasa.

Kaasaegne seisev lnett on joonisel 25. Tema rakendamiseks tuleb eelnevalt, pika vlli tooriku-le selleks ettenhtud kohas, treida sile silindriline pind, millele asetuvad ttamisel lneti toed.

Liikumatu lneti korpus 1 kinnitatakse alumise talla ja poldi (joonisel nitamata) abil pingi sngile. Korpuses asub kaks veerelaagrist otsikuga reguleeritavat tuge 7. Lneti lemine pool 2 on rapratav, et vimaldada tdeldava tooriku paigaldust ja vahetust. lemine tugi 4 omab kiikuva kahe veerelaagriga otsiku 6. Tsse rakendusel reguleeritakse algul kontakti toorikuga alumised toed, seejrel lemine, jttes lneti lemise ja alumise poole vahele ltku 35 mm. Ekstsentrik sulguriga 8 kinnitatakse seejrel lneti pooled omavahel ja vedru 5 surub lemise veerelaagritega toe abil tooriku kindlalt vastu alumisi tugesid Veerelaagritega toed tagavad tooriku ttlemise soovitud likekiirusel. Vanemat tpi lnettide toed otsikud on kas pronksist vi karastatud terasest, ning nende hrdekulumine toorikul mjutab tdeldavate pindade tpsust ja ei vimalda kasutada suuri likekiirusi.


18

Joonis 25 Joonis 26 Liikuv lnett, joonis 26, omab samuti kolme reguleerivat tuge. lemine ja tagumine tugi, libisedes tdeldaval pinnal liketera taga, vtavad vastu tekkiva likeju. Tugede otsikud on kas pronksist 1 vi veerelaagriga 2. 2. Universaalsrakistus freespinkidele Freesimistde universaalrakistus peab tagama toorikute kindla kinnituse ja tpse paigalduse vimalikult vikese ajakuluga. Need tingimused nuavad krge tpsusega valmistatud rakistust ja vimalust koordineeritud asetuseks pingi tlauale likeriista suhtes.

Oma konstruktsioonilt ja kasutamise otstarbelt vib freespinkide rakiseid liigitada: a) universaalsed masinkruustangid, b) mberhlestatavad masinkruustangid, c) spetsiaalsed masinkruustangid, d) jagamismehhanismid.

2.1. Universaalsed masinkruustangid

Universaalsed masinkruustangid on kige laialdasemalt kasutatavad kinnitusrakised vikese ja keskmise gabariidiga toorikute freesimistdel. Masinkruustangid koosnevad: korpusest koos seisva psega, liikukast psest, pskedele kinnitatud pakkidest ja kinnitusmehhanismist, Pakid on vahetatavad.

Korpus valmistatakse kas krgkvaliteedilisest malmist vi terasest. Liikuva pse juhtpinnad on ldjuhul karastatud ja lihvitud. Valmistamise tpsuse jrgi liigitatakse masinkruustange normaal- ja krge tpsusega e pretsisioonkruustangideks. Tpsust reglementeeritakse tpindade paralleelsuse ja ristiseisude kaudu. Tpsuse andmed GOST-i jrgi on toodud tabelis 1. Lihtsaid masinkruustange kujutab joonis 27. Universaalsed masinkruustangid koosnevad alusest ja sellele kinnitatavast, mber vertikaaltelje pratavatest. kruustangidest. Taolisi, firma Amestra tp AM-72, masinkruustange edastab joonis 28. Kinnitusmehhanismi ehituselt jagunevad masinkruustangid:

a) ksikinnitusega, philiselt vikegabariidilised kruustangid, b) pneumomehhanismiga kinnitus ja c) hdraulilise kinnitusmehhanismiga.

Kaasaegseid masinkruustange iseloomustab ttamise (kinnituse) kiirus, suur kinnitusjud, jikus ja kompaktsus. Paljude konstruktsioonide puhul, on peale pakkide vahetamise vimaluse, on pskedele tdeldud paralleelsed T-kujuliste liistusoontega tpsed pinnad tiendava seadistuse paigaldamiseks. Masinkruustangide tpsusnuded on toodud tabelis 3.


19

Joonis 27

Universaalsete masinkruustangide pakid on valmistatud karastatavast terasest HRC 5560. Standartsete pakkide tpind on kas sile vi sooneline, erikujuga pakkidel ka prismaatiline vi astmeline tpind.

Tabel 3

Tpsuse thistus

Pakkide pikkus mm Normaal- tpsus m

Pretsis. tpsus m

Pakkide tpindade paralleelsuse lubatava hlve suurus

63 kuni 125 125 kuni 400

69

100

40 60

Liikumatu ja liikuva paki tpindade ristiseisu hlve kruustangide aluspinna suhtes

---

160

100 Pse juhtpindade paralleelsuse hlve kruustangide aluse tasapinna suhtes

---

60

40

Pik liistusoone paralleelsuse hlve liikumatu pse tpinna suhtes mittepratavatel kruus-tangidel

---

40

25

Masinkruustangide tp AM-72 phimtmeid on 6 suurusjrku:

A paki laius mm 100, 125, 150, 175, 200 ja 250

B kinnituskrgus mm 34, 40, 56, 58, 66 ja 72 C kinnituspikkus mm 0109, 0150, kuni 0450

Maks. kinnitusjud 2000 ja 5000 dN.

Joonis 28 Tooriku paigaldamisel on vajalik, et tdeldav pind oleks krgemal kui on masinkruustangide kinnituspinna mt B. Seda vimaldavad tpsed karastatud ja lihvitud paralleel-alusplaadid. Firma Amestra alusplaadid, joonis 29, koosnevad 5-st mtmegrupist igahes 1620 paarisplaati. Plaadid on valmistatud legeeritud triistaterasest ja karastatud HRC58 2. Niteks: mtmegrupp L A = 2008, vastavalt 8-st paarisplaadist B=17, 22, 2538,42 mm.

Joonis 29 Firma VERTEX pretsisioon alusplaadid koosnevad 9-st paariskomplektist mtmetega ABL= 516100 kuni 2262150 mm. Lihvitud plaatide tpsused :A B on 0,01 ja L 0,5 mm.


20

Tugevama ja kiirema kinnituse tagavad pneumo- ja hdraulilise kinnitusmehhanismiga masin-kruustangid. Konstruktiivselt mehaaniline kinnitusmehhanism asub sisseehitatult kruustangide korpuses ja on liitmehhanism. Ttamisel liikuv psk reguleeritakse ksitsi kiguspindliga kinnituse algasendisse ja tooriku lplik kinnitus ning vabastamine toimub mehaanilisel teel. Pneumoajami puhul koosneb kinnitusmehhanism membraankambrist koos kanglekandega, joonis 30.

Joonis 30

Membraanile 11 on kinnitatud varras 3, mis rhu toimel kannab prdkangi 2 kaudu ju le tugimutrile 10. Viimane spindli 7 kaudu kinnitab pakid. Kepideme 5 abil reguleeritakse pakid algkinnitus asendisse ja

fikseeritakse mutritega 6. Vedru 9 toob pakid tagasi algasendisse peale husurve eemaldamist. Kinnitusju suurus oleneb kangi 2 lgade suhtest.

Hdrauliline kinnitusmehhanism koosneb pneumosilindrist ja sellega hendatud hdrosilindrist. Juallikaks on suruhk rhuga p = 46 baari.

Joonisel 31 on toodud skeem hdraulilisest kinnitusmehhanismiga kruustangidest. Selline lahendus on praktikas enamlevinud, tnu kasutatava juallika (suruhk) lihtsusele.

Sellise konstruktsiooniga masinkruustangid on kompaktse ehitusega ja vimega arendada suurt kinnitusjudu. Juhtimine toimub 3-e positsioonilise jaotuskraaniga: kinnitus ja vabastamine.

Joonis 31

1 liikuv psk pakiga, 2 hukanal, mille kaudu positsioonis vabastamisel juhitakse hurhk hdrosilindri kolvi vastaspoolele, 3 spindel ksijuhtimisel liikuva paki algseisu seadmiseks,

Arendatav kinnitusjud avaldub valemiga:

NdDFF mvw 21

=

kus Fw jumehhanismi poolt arendatav kinnitusjud N, FV jud pneumokolvi vardal N, D1, d hdroajami kolvi ja pneumokolvi varda diameeter mm, m juajami kasutegur (0,85).


21

2.2. Spetsiaalsed masinkruustangid Spetsiaalsed masinkruustangid on oma konstruktsioonilt mitmesuguste tiendustega, mis laiendavad ttlemise vimalusi vi on ettenhtud teatud tpi detailidele.

Joonisel 32 on kujutatud spetsiaalsed pneumokinnitusega masinkruustangid silindrilistele detailidele. Sarnaseid masinkruustange kasutatakse vllidele liistusoonte freesimisel kuna tagavad tpsema paigaldusega liistusoone samateljelisuse vlli kaela suhtes.

Joonis 32

Vahetatav prismaatiline paigalduselement 4 kinnitatakse jigalt korpuse 9 tsentrisse ning kaks kangtpi pakki 2, mis liiguvad teljel 5, kinnitavad tooriku. Liikuvate pakkide sisemine lg on ujuva mutriga 6 hendatud kruvispindliga 7. Spindel on parem- ja vasakpoolse keermega ning keskosa on hammasratas henduses hammaslatiga 1, olles htlasi pneumosilindri 10 kolvi varras. Kolvi liikumisel prleb kruvispindel, ning kanghaaratsid pakkidega kinnitavad vi vabastavad detaili. Suruhk juhitakse silindrisse jaotuskraani 11 kaudu. Tugi 3 ja tema asendit fikseeriv kruvi 8 mravad tooriku teljesuunalise paigalduse. Kruustange saab tpingile kinnitada kahes asendis: tasapinnalt M ja H, vimaldades ttlemist horisontaalse vi vertikaalse triistaga.

Joonis 33

Joonisel 33 on nidatud spetsiaalalusele kinnitatud masinkruustangid, mis on pratavad kolmes tasapinnas. Need kruustangid annavad laialdase vimaluse tdelda toorikutel pindasid, mis on tasapinna suhtes erinevate nurkade vrra pratud. 2.3. mberhlestatavad masinkruustangid Seda tpi masinkruustangide ehitusele on iseloomulik tpselt tdeldud, lihvitud ja karastatud, pskede pinnad T kujuliste vi prismaatiliste liistusoontega. See vimaldab kruustange kasutada rakise baaselemendina: korpus koos kinnitusmehhanismiga. Projekteeritud ja val-mistatud erinevad seadistused kinnitatakse kruustangide pskedele ja saadakse rakis konk-reetse tooriku ttlemiseks. Kinnitusmehhanism on mehaaniline: hdrauliline- vi pneumoajam.


22

Philine kasutusala on APJ tpinkidel. ning korpuse aluspind omab tpselt tdeldud liistusooned elementidele tpingi tlauale paigaldamiseks. Tpilist mberhlestatavat masinkruustange esitavad joonised 30 ja 34.

Joonis 34 Joonis 35 Joonisel 34 on kujutatud GOST-i tingimustele vastavad hdraulilised baaskruustangid: 1 liikumatu psk ja 2 liikuv psk koos tpiliste kinnituspakkidega. Joonis 35 esitab firma Amestra sise- ja vliskinnitusega pneumomehhanismiga masin-kruustange tp AM-74/NC-MAT he liikuva psega. Perliitsest terasvalust korpus on leni tdeldud ja lihvitud, pskede tpinnad karastatud ja lihvitud. Lubatava krgusmtmete tolerants aluse suhtes on 0,02 ja kinnituspindadel 0,01 mm. Kruustangide phimtmed on toodud tabelis 4.

Tabel 4 Mtme karakteristika

This MAT-90 MAT-125 MAT-150

Pakkide laius mm 90 125 150 Mtmed mm

A 300 410 570 D 115 140 160 E 91 126 161 G 20 24 24 H 58 88 99 I 55 112 112 M 20 20 20

Maksimaalne kinnitusjud dN 2500 4000 5000

Sama firma mberhlestatavad baaskruustangid kahepoolse pneumokinnitusega tp AM-75/ NC-TWIN on esitatud joonisel 36. Keskmine psk on jik, rmised liikuvad. Valmistatakse 2-s suurusjrgus:TWIN-90 ja TWIN-125. Pakkide pikkused vastavalt 90 ja 125 mm.

Vahetatavaid pakke valmista-takse nii karastatuid, joonis 37, kui ka karastamata nn pehmeid, joonis 38. Maksi-maalne kinnitusjud 22500 ja 25000 dN.

Joonis 36


23

. Joonis 37 Joonis 38 Joonisel 36 toodud tpi kruustangide kinnitusmtmed on jrgmised: R1=41121 ja 53155; ning R2=75156 ja 93195 mm.

Pehmete pakkide, joonis 38, mtmed vastavalt: N = 90 ja 100, O = 40, P = 150 ja 200 ning V = 90 ja 100 mm. Vastavalt tdeldavate detailide kujule freesitakse pakid vahetult tpingis nutavasse mtu. 2.4. Jagamismehhanismid Jagamismehhanisme kasutatakse freesimistdel laialdaselt, kuna vimaldavad hes kinnituses ja operatsioonis tdelda nurga vrra pratud pindu. Ttlemises kasutatavate jagamismehhanismiga rakiste konstruktsioon on erinev. Kik nad aga koosnevad histest phislmedest: korpusest, pratavast slmest, jagamismehhanismist ja kinnitusmehhanismist. Universaalsed jagamisrakised varustatuna jaotusketastega ja vahetatavate hammasrataste komplektiga vimaldavad tdelda toorikutele tpse jaotusega hammaspindu, profiilseid keermeid ja erineva konfiguratsiooniga detaile.

Kasutamise funktsioonilt jagamismehhanismiga rakised jagunevad kahte rhma: jagamislauad ja jagamispead. Tdeldavate detailide kinnitus neil on erinev. Jagamispeadesse tdeldav detail kinnitatakse harilikult tsentrite vahele, ka isetsentreerivasse padrunisse, tsangi ja teistesse tsentreerivatesse rakistesse mis paigaldub spindlivlli otsikule. Jagamislaudadel kinnitatakse tdeldav detail pratavale alusele philiselt tiendava seadistuse abil.

Kasutatakse ka isetsentreerivat padrunit asetusega prlemisteljel.

Jagamispead ja lauad valmistatakse nii horisontaalse kui ka vertikaalse spindlivlliga. Tdeldava detaili pra-mine ja fikseerimine toimub jagamis-peades ja laudadel ksitsi.

Joonisel 39 on toodud lihtsa jagamislaua konstruktsioon. Vahetatav puksidega jao-tusketas on lahutatud tlauast, mille tulemusena saab teostada ringjoone jaotuse soovitud osadeks. Tlauale kinnitatakse detaili ttlemiseks vajalik seadistus, mille vahetamine ei ole keeru-line.

Joonis 39 Tallinna Tehnikakrgkool. Helmuth Buschmann. Universaalsed rakised metallilikepinkidele

24

Tlaud 7 prleb koos puksiga 6, millele on kinnitatud jaotusketas 2 fikseerivate puksidega. Srm 10, mis fikseerib vedru 9 toimel asendi jaotusketta puksis asub prdlaua perimeetril. Srme asendit muudetakse kepideme 8 ja hammasratta 16 pramisega. Hammasratas 16 on tihvti 17 abil hendatud vllikuga 14 selliselt, et vedru 9 surub srme jaotusketta puksi ilma vllikut 14 pramata. Tlaua kinnitus toimub samuti vlliku 14 prlemisel mutris 15. Surudes kaelust 4 tmbab tema kooniline pind puksi 6 ja ketta 7 koos rngaga 1 vastu prdlaua korpust. Tlaua pramise ajaks tema kuullaager toetudes vedrule 3 tstab vheke lauda les. Kruvid 13 kinnitavad rnga kettaga 2.

Tpsema jaotusega jagamise tagavad prdlauad, millede tlaua pramine toimub mehaaniliselt tiguajamiga, ning prdnurga kraadijaotus on tiendatud tiguvllil limbiga. Joonisel 40 on toodud antud universaalse jagamislaua konstruktsioon. Prdlaud koosneb korpusest ja teovlliga kepideme 1 abil pratavast tlauast (plaanseibist).

Tlaua asend fikseeritakse korpusel asuva lukustuskepidemega. Plaanseibile on tdeldud T-kujulised kinnitussooned tdeldavate detailide lesseade rakistuse kinnitamiseks. Keskel on tsentraalne ava koos koonusavaga MK3 vi 4 tornrakistele. Ekstsentrik hlsiga 3 reguleeritakse teoajami ltku ja ka teovlli ajamist lahtihendamist. Kepidemega 4 fikseeritakse hlsi asend. Detailid 6 ja 7 on tlaua prdenurga piirajad. Kruvi 2 kinnitab limbi ja kruvi 8 fikseerib joonnidiku asendi ringskaalal.

Joonis 40

Joonis 41 Joonis 42 Universaalsele prdlauale on vimalik prlev liikumine anda freespingi tlaua kigukruvilt mehaanilise lekande kaudu. Tlaua heaegse pikiettenihke ja prdlaua prlemise puhul saab freesida kverjoonelisi pindasi ning sooni. Kui ttlemiseks on vaja ainult prlevat liikumist tuleb tlaua kigukruvi mutter lahti hendada. Joonisel 41 on toodud eespoolnimetatud skeem.


25

GOST-i normide aluse valmistatakse universaalseid prdlaudu plaanseibi D =1601250 mm kokku 10-nes tpmdus. Tpsused on rangelt reglementeeritud. Nii on normaaltpsusega prdlaua plaanseibi tasapinnalisuse hlve, olenevalt diameetrist, lubatud =1640 m; korpuse aluspinna ja plaanseibi tasapinna paralleelsuse hlve = 2050 m; tlaua tsentraalava radiaalviskumise hlve = 1232 m; jagamisnurga viga plaanseibi prdel 12550 m.

Joonisel 42 on nidatud firma VERTEX 2-e tasapinnaline pretsisioon universaalne mehaaniline prdlaud lekande suhtega 90:1. Jaotuse tpsus ringskaalal on 1' (min). ja ringnooniuse jaotusel 10 sekundit. Prdmehhanismi jaotuse nurga hlve = 45". Korpuse aluspinna ja tlaua paralleelsuse hlve =0.008 mm (8 m).

Valmistatakse 6-es tpmdus tlaua D = 150, 200, 250, 300, 350 ja 406 mm.

Freesimistdel vertikaal- ja horisontaalfreespinkides kasutatavad jagamispead konstruktiivselt ehituselt jagunevad:

9 lihtjagamispead, 9 pooluniversaalsed ja 9 universaalsed jagamispead.

Lihtjagamispead, joonis 43, vimaldavad ainult ringjoone kordset jaotust. Nad on phiselt horisontaalse prlemisteljega ja toorik kinnitatakse kas isetsentreerivasse padrunisse, tsangiga vi pikad toorikud tsentrite vahele. Malmvalust korpus on tdeldud, omab aluse keskjoonel liistusoont paigalduse elemenditele, mis tagavad jagamispea tpse asetuse pingi tlaual

Joonis 43

Spindlivll 1 on telgsuunaliselt fikseeritud mutriga 5. Tagumine rik 4 koos kepidemega 6 ja fikseeriva tapiga 8 on spindlivllil pratav, Korpuse tagaseinas 3 asub ringjoonel12 htlase sammuga avades karastatud puksid 11. Jagamise teotamiseks tmmatakse kepidemega tapp avast vlja ja pratakse toorikut ning vedru 9 toimel asetub tapp uude avasse. Spindlivlli liikumine jigastatakse tangentsiaalklambriga kepideme 10 abil.

Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead vimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurustega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise prlemismehhanismiga ja tiendava jagamisssteemiga. Korpus on aluse suhtes pratav, 010 allapoole ja 0100 les. Jagamise prdmehhanismi lekande suhe on 40 :1 vi 90 :1 pretsisioon seadmete puhul.

Universaalne jagamispea omab tiendava diferentsiaallekandega jagamise vimaluse.

Phimtteline universaalse jagamispea ehitus on toodud joonisel 44.


26

Joonis 44

Malmist aluse 20 kaarte 9 vahel asetseb jagamispea korpus 10 mis on pratav vajaliku nurga vrra skaala nidiku 12 jrgi. Korpuse aluspinnal, jagamispea tsentreerimiseks freespingi tlauale, asetseb paralleelselt spindlivllile 7 kaks juhtliistu. Avaga spindlivlli otsas on Morse koonus tsentri 21 paigaldamiseks ja keere koos vga 7 isetsentreeriva 3-e pakilise padruni kinnitamiseks. Spindli rikule kinnitub limbiga ketas 8 otseseks jagamiseks. Korpuse sees spindlivllil asetseb teoga hambumises olev tiguratas, mille otspinda on tdeldud ringjooneline aste, kuhu ulatub sulgur 11. Teovll asetseb ekstsentrilisel puksil, mille pramisega on vimalik teovll teorattast lahti hendada. Sel puhul saab universaalset jagamispead kasutada diferentsiaaljagamiseks.

Jagamisketas asetseb teovllil, mis veerelaagriga on monteeritud korpusele kinnitatud rikule. Jaotusketta peale on vedru abil surutud kaheharuline 14 lahtihargnev sektor 18. Sektori harud kinnitatakse vajaliku nurga alla seadmisel kruviga 13. Spetsiaalne vetruv seib vlistab sektori omatahtsi liikumise. Jagamisketta asend fikseeritakse piduriga 17.

Universaalsel jagamispeal on vll 16 diferentsiaallekande teostamiseks , olles monteeritud puksi 15 kaudu rikusse 19. Vlli otsas olev koonushammasratas on hambumises jaotusketta vllil oleva koonusrattaga. Jagamispea komplekti kuulub tagumine tsenteripukk 24 ja reguleeritav tugi 23.

Otsese jagamise puhul tuleb teovll viia hambumisest vlja ja jagamine toimub spindli pramisega. Prde nurka mratakse kraadijaotusega 1 kettalt ja tpsustakse nooniuse abil. Noonius vimaldab spindli vlli prde tpsuse kuni 5'. Spindli prde nurka (kraad) jagamisel z osaks mratakse seosega = 360 / z. Otsese jagamise lihtsustamiseks on universaalsed ja pooluniversaalsed jagamispead harilikult varustatud spindlivllil 3-e jaotusrikuga avadega 24,30 ja 36 ringjoonel. See tagab otsese jagamise 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 15, 18, 24, 30 ja 36 osaks.

Lihtne jagamine toimub tigulekande ja teovllil asetsevate jagamisketaste abil. Joonisel 45 on kujutatud jagamisketas koos sektoriga ja skeemil 3A selle jagamise kinemaatiline skeem. Vastavalt skeemile tspindli 5 pramine toimub kepideme 2 abil koos fiksaatoriga 1 mber kontsentriliste avadega jaotusketta 3 ja jagamise lppedes fikseeritakse jaotusketta avas. Prlev liikumine lheb le hammasrataste z1/z2 ja tiguajami K/N lekande teguriga i = 40. Ringjoone jagamisel Z vrdseks osaks tspindel peab prduma 1/Z pret. Jagamispea kepideme prde suuruse N/Z vib vljendada seosega:

n = N/Z = A + b/a, kus A kepideme tisprded, b kepideme tiendav prde suurus avade arvu vrra jagamiskettal, a avade ldarv jaotusketta ringil, mille ulatuses toimub tiendav pre. Jagamispea jagamiskettal on kahepoolsed kontsentrilistel ringjoontel avad, Avade arv suuruste valikul on arvestatud, et b/a ei moodustuks harilikku lihtmurdu. Nii on ketta hel pool avad arvuga 24, 25, 28, 30, 34, 37, 38, 39, 41, 42 ja 43. Teisel pool 46, 47, 49, 51, 53, 54, 57, 58, 59, 62, 66.


27

Joonis 45 1 ja 3 sektori pratavad liistud, 2 liistude sektorile kinnituskruvi,

A ja B lisaprde avade vahemik ringjoonel.

Skeem 3

1 fiksaator tapiga, 2 kepide, 3 jagamisketas, 4 tkesti, 5 spindlivll, 6 tlaua kigukruvi Arvutusnide 1 Seadistada jagamispea hammaste z = 27 freesimiseks horisontaalfreespingis.

Lahendus: kasutades valemit n = N / z leiame kepideme prde ulatuse.

n = N/z = 40/37 = 1 + 3/37 pret, ehk ks tispre ja tiendavalt kolm ava jagamisketta avade ringilt 37-e avaga.

Vigade vltimiseks ning prde lihtsamaks teostamiseks tuleb seadistada jagamisketta sektori liistud ksteisest antud avade ringjoonel vahega kolm ava. Peale iga jagamise teotamist viiakse vasakpoolne liist A kontakti fiksaatori tapiga. Prde sooritamisel kepide fiksaatoriga asetatakse liistuni B. Arvutusnide 2 Seadistada jagamispea jaotusega z = 17. Lahendades vrrandi n = N/z = 40/17 = 2 + 6/17. Kuna 17-e avaga ring jagamiskettal puudub, peame teotama murdarvu teisenduse, leidmaks avade ringjoone, mis jagub 17-ga. Selleks on avade ringid 34 ja 51. Seega tuleb suurendada murru lugejat vastavalt 2 vi 3 korda ja saame suhted 12/34 ning 18/51.

Valides viimase saame jagamise lppresultaadiks 2 tispret pluss 18 ava jagamisketta 51-el avade ringil.

Firma FERTEX pooluniversaalne jagamispea on toodud joonisel 46 ja universaalne jagamispea joonisel 47 ning lisaseadmete komplekt joonisel 48.


28

Joonis 46 Joonis 47

Joonis 48 Joonisel 1 tsentripukk, 2 diferentsiaaljagamise hammasrataste komplekt, 3 spindlivlli rik, 4 jagamiskettad, 6 morse koonusega vllik, kinnitamiseks spindlivlli tagumisse koonusavasse, 7 kepideme komplekt.

Diferentsiaaljagamist saab teostada ainult universaal jagamispeaga ja kasutatakse juhul, kui jagamiskettal puudub vajalik avade arvuga ring. Sel puhul jagamispea spindlivll vahetatavate hammasrataste kitarri abil hendatakse jagamiskettaga vt skeem 3B. Hammasratas a asetseb spindlivlli vllikul ja hammasratas d jagamispea prdmehhanismi vllil. Nende vahele asetatakse vajadusel kas ks vi mitu parasiithammasratast, mille tulemusena jagamisketas prleb erineva kiirusega koos kepidemega hele poole vi vastupidi. Koonushammasrataste lekande suhe z3 /z4 = 1.

Jagamisel Z osaks, mis ei teostu lihtjagamisega, vetakse algul ligilhedane lhim jaotus Z-le X jaotust. Kepideme prde suurus on seega n1 = N/X. Samal ajal jagamisketas, olles

henduses kepideme lekandega a/b c/d prleb tiendavalt: =tnz1

dc

ba

.

Kepideme prde suuruse tooriku jagamisel 1/z osadeks saab vljendada algrebaliselt:

,11dc

ba

zxNnnn t +=+=

saades teisendamisel vahetatavate hammasrataste lekande suhte kitarril:

ba =

dc ( )

kix

zxN = ; Kui lekande suhe on positiivne, siis jagamisketas peab prlema kepidemega samas suunas, ning kui negatiivne vastassuunas. Vastavalt tuleb valida parasiitrataste asetus kitarril.


29

Arvutusnide 3 Jaotusele z = 61 mrata jagamispea kepideme prde ulatus ja vahetushammasrattad ning lekande viis.

Lahenduse kik: valime lhima jaotuse, mis jagub lihtjagamisega x = 60 ja arvutame kepideme prde suuruse ning jagamiskettal avade ringi koos jaotusega.

1n = 4228

64

6040 ===

xN

pret jagamisketta 42 avade ringjoonel 28 ava ulatuses.

Diferentsiaaljagamiseks leiame vahetushammasrataste lekande suhte kitarril:

`ki = ( ) ( )6040

60616040 ===

xzxN

dc

ba

jrjelikult on vaja valida hammasrattad

hammaste arvuga 60 jagamismehhanismi veovllil ja 40 jagamispea spindlivllil. Et lekande suhe osutus negatiivseks, tuleb kitarri lekandesse tiendavalt lisada 2 parasiithammasratast. lesande lahendus on toodud ka joonisel 49.

Universaalsejagamispea vimaldab tdelda toorikutele ka kruvisoonelisi pindu ning keermeid. Selleks seostatakse jagamispea prlev liikumine toorikuga freespingi tlaua pikiliikumisega kitarril asetsevate vahetus-hammasrataste kaudu, skeem 3C. Jagamispea saab prleva liikumise tlaua kigukruvilt.

Vahetatavate hammasrataste lekande suhe:

i = a1/b1 c1/d1 = A / P, kus P kruvijoone samm mm, A tpingi karakteristika

Niteks: tlaua spindlikruvi samm on 6 mm ja jagamispea lekanne 1/40, siis tpingi karakteristika A = 6 40 = 240.

Keermete freesimisel, vltimaks suurt lekande tegurit, seatakse vahetus-hammasrataste lekanne tlaua kigukruvilt otse jagamispea spindlivllile ja hendades tiguajami lahti.

Joonis 49 Tppisfreesimisel paigaldatakse pingi tlauale tiendavalt pretsisioon e koordinaatlauad. Joonisel 50 on toodud firma VERTEX suur koordinaatlaud ja joonisel 51 sama firma prdnurga alla reguleeritav tlaud. Tooriku paigutuse tpsus koordinaatlaual ttlemisel on 0,01 mm.

Joonis 50 Joonis 51


30

3. Puurpinkide universaalrakistus Avade ttlemisel vertikaal- ja radiaalpuurpinkides tuleb tagada peale ava tpsuse ka avade ige asukoht detailil ning avade omavahelised koordinaatmdud. Need spetsiifilised nuded seavad puurpinkide kinnitusrakistele erilised nuded. Kasutamist leiavad ka freespinkide rakise nagu masinkruustangid ja eriti jagamismehhanismid. Puurpinkides tdeldakse avasid kahel viisil:

1) avade asukoha eelneva mrkimise teel, 2) konduktorplaatide kasutamisega puurimise universaalrakistes, mille tulemusel tagatakse

avade tpne asetus detailil. Esimese viisi puhul on vimalik kasutada tooriku kinnitamiseks masinkruustange vi universaalseid kinnitusvahendeid (poldid, klambrid, kiirkinnitid jt). Teisel juhul tuleb esmalt projekteerida ja valmistada vastav konduktorplaat, mida saab paigaldada universaalrakisele.

Tp VCT-77 Tp VCT-512

Joonis 52 Avade koordinaatidevahelise ttlemise tpsust tagab ka koordinaatlaudade kasutamine vertikaalpuurpinkidel. Joonisel 52 on firma VERTEX puurpinkide vastavate tlaudade nidised. Enamlevinud puurpinkide rakised on sammaskonduktorid. Kompositsioonilt esineb konsool- ja portaal sammaskonduktoreid, ning tooriku kinnitusviisilt ksi- ja pneumokinnitusega. Nendega ttamiseks on vaja tiendavalt lisada tdeldavale detailile vastav paigalduselement ja konduktorplaat. Joonisel 53 on toodud ksikinnitusega portaal sammaskonduktori ehitus ja joonisel 54 tema lemine plaat. Portaal konduktorid vimaldavad tdelda suurema gabariidiga detaile.

Joonis 53


31

Toodud sammaskonduktor koosneb kahest phidetailist korpusest 1 ja plaadist 4. Korpuse tasapinnale kinnitatakse tdeldava detaili paigaldusseadistus vi tugi. lemine plaat 4 liigub vertikaalselt koos kahe korpuses oleva sambaga. Sammaste liikumine toimub kaldhammas lekandega vlliku 11 abil. Prates kepideme 6 allapoole surutakse plaat vastu detaili ja toimub kinnitus. Edasise survega vllik liigub vasakule ja kooniline puks 10 tmmatakse riku 9 pesasse. Tekib kiilpaari isepidurdus. Kepideme pramisel vastassuunas toimub vabasta-mine ning plaat liigub les. Taolised sammaskonduktorid valmistatakse kolmes tpmdus: A = 250, 320 ja 400 mm, vastavalt H min = 80, i20 ja H max =120, 180, 200 mm. Kinnitusjud vastavalt tpmdule on 45,0 ja 68,5 daN (A=400 mm).

lemised plaadid on kahesugused kas kinnised, kuhu hiljem puuritakse avad konduktor-puksidele vi lahtised, joonis 54. Kinnised plaadid on valmistatud malmist margiga GG30 ja lahtised terasvalust ning istamispinnad ja avad tdeldakse tpselt. Avad d ja tsentrite vahe A tpsusega 0,01, pindade F ja K paralleelsuse ning tasapinnalisuse hlve 0,02/100 mm kohta. Konduktorplaadi avade telgedevaheline A1 ja A2 lubatud hlve on 0,02 mm. Konduktorplaat paigaldatakse sammaskonduktori plaadile ligatud karastatud srmedega.

Suurema kinnitusju tagavad pneumokinnitusega konduktorid. Nii on eelpool toodud mtmetega portaal sammaskonduktori kinnitusjud pneumomehhanismi puhul 500 ja 850 daN. Konsool sammaskonduktorid on kasutusel vikesegabariidiliste detailide puurimistdel. Esineb nii ksi- kui ka pneumokinnitusega konsool-sammaskonduktoreid. Joonisel 55 on esitatud pneumokinnitusega sammaskonduktori konstruktsioon koos lemise plaadiga Valmistatakse neljas tpmdus haardeulatusega min/max H = 70/105, 85/135, 100/150 ja 120/180 mm kinnitusjuga 193612 daN rhul 4 baari.

Joonis 54

Joonis 55


32

Pneumosilinder 3 on ehitatud korpusse 1 ja kolvi vardal 4,mis on ks kolmest sambast, asetseb lemine plaat 2. lejnud kaks sammast juhivad plaadi vertikaalpaigutust korpuse suhtes. Suruhk juhitakse silindrisse 3 tutside 6 kaudu juhtimiskraani abil. Vahetatav seadistus detaili paigaldamiseks kinnitatakse korpuse alusele F. lemised plaadid on vahetatavad ja neid on kahte tpi: kinnised, kuhu tdeldud avadesse otseselt asetuvad konduktorpuksid ning raamplaadid, eraldi spetsiaalsete vahetatavate konduktorplaatide kinnitamiseks.

Vga paljud detailid omavad avad, mis asetsevad kontsentrilisel ringjoonel. Nende ttlemisel kasutatakse prdlaudasid ning spetsiaalselt igale konkreetsele detailile projekteeritud ja valmistatud konduktorplaate avade asukoha m-ramiseks. Et vhendada valmista-tavate rakiste arvu leiavad tpdetai-lidele kasutamist universaalsed konduktorid. Joonisel 56 on kujutatud taolise universaalse konduktori konstruktsioon riku tpi detailidele avade puurimiseks.

Joonis 56 Konduktor koosneb kolmest philisest komponendist: liugurist konduktorplaadiga, sammastel liikuvast seadistusest koos detaili kinnitusvahendiga ja prdmehhanismist. Konduktorplaat liigub liuguri juhtsoontes ja paigutuse ulatust loetakse skaalalt nooniuse abil.

Jagamismehhanism koosneb korpusest 3 ja temale monteeritud prdlauast 2. Laua alumisele poolele on kinnitatud paigaldustihvtide ning kruvide abil hammastega jaotusketas 1. Jagamine fikseeritakse kepideme pramisega ekstsentrikvlliku 4 ja srme 5 koosts. Prdlauale vib paigaldada kas isetsentreeriva padruni 6 detailide vlispinnalt kinnitamiseks vi koonusavasse torni avaga detailidele. Korpuse avadesse on kinnitatud pingistuga kaks pst-varrast (sammast) 18, nendel paikneb liuguri korpus 10 koos temal liikuva konduktorplaadiga 9, kiirvahetus konduktorpuksiga 8 ja lejnud seadistusega, mis tagavad avade ttlemise detailil nutud tpsusega.

Universaalsuse ja tootlikkuse suurendamiseks taolised jagamisrakised asetatakse tlaudadele (vt joonis 52) ning rakendatakse pneumokinnitust. Avade ttlemisel liistudele, pnadele, juhikutele jt sarnastele tpdetailidele kasutatakse universaalset rakist nagu on esitatud joonisel 57. Sealjuures avade vahekaugused, lbimdud ja asetus detailil vivad olla erinevad.

Joonis 57


33

Pikal U ristlikega rakise korpusel 9 klgpindadel asetsevad juhikud 12 ja 25, mille peal liigub konduktori suport 18. Suport omab liugurist ristpea 14 koos puksidega 21 ja liigub vertikaalselt sammastel 13 ning fikseeritakse kruvi 17 ja plunseri 20 abil. Konduktorplaat 6 liigub ristpea juhtsoontes liistude 22 ja 19 vahel. Liist 19 on samal ajal ka mtjoonlauaks. Konduktorpuksid 5 on vahetatavad.

Detail paigaldatakse ttlemisel rakise korpuse tugipindadele vastu tuge 16 ja kolme kruviga 7 surutakse juhtplaadi 12 vastu. Suport 18 koos puurimiskonduktoriga nihutatakse tasendisse mteskaala ja nooniuse 15 kaudu, tagades tpsuse 0,1 mm.

Rakis vimaldab tdelda detaile mtmetega: h = 50mm, b = 60 mm ja L = 300 mm.

Detailidele avade ttlemiseks erinevatele klgedele positsioonmeetodil kasutatakse universaalseid jagamispstikuid joonis 58. Vahetatavad seadistused, paigaldus- ja kinnitus-elementidega ning konduktorpuksidega, asetatakse konsoolselt prdplaanseibile. Pstikute plaanseibid on kas mmargused ( D = 160, 200, 2501250 mm) vi ruudukujulised (a = 500, 630, 800, 1000 ja 1250 mm). Jagamispstikud plaanseibi mtmetega 1000 ja1250 mm kinnitatakse vundamendile ja prlemine ning fikseerimine toimub elektrimehaaniliselt.

Joonis 58 Jagamispstiku phislmed on korpus, spindlivll, prdlaud ja jagamist fikseeriv mehhanism kepidemega. Prd- e tlauale on tdeldud T-kujulised liistusooned ja keskel tsentraalne ava tpsusega d H7. Kaks keskmist soont on samuti tpsemad a H9. See vimaldab rakised ja seadistused tpsemalt kinnitada prdlauale. Liistusoonde b monteeritud elementidega asetub pstik radiaalpuurpingi tlaua juhtsoonde. Joonisel 59 on toodud konkreetne nide pstikule asetatud puurimisrakisest korpusele avade ttlemiseks.

Joonis 59


34

4. Universaalsed kinnituselemendid

Universaalseid kinnituselemente kasutatakse philiselt suuregabariidiliste detailide kinnitamiseks ttlemisel frees-, puur- ja sisetreipinkides, aga samuti ka spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud rakistes. Toimimise iseloomult jagunevad: ksi-, ksikiir- ja pneumo-hdraulilise kinnitusega elementideks. 4.1. Lihtkinnituselemendid Philiselt on need ksitoimega elemendid nagu klambrid, haaratsid, reguleeritavad ja jigad toed, mitmesugused piirajad jt, mida kasutatakse koos polt-mutter liitega. Antud elemente firmad toodavad vastavalt DIN normidele ja normaalidele ning mravaks on tpinkide tlaua T soonte mtmed. Joonisel 60 on toodud polt-mutter elemendid.

Joonis 60

Kinnituspoldid valmistatakse tervikpoldina DIN787, koostatavana: tikkpolt 2 DIN6379 ja T pea 3 DIN 508. Mutrid on kahte tpi: harilik mutter 4 DIN 6330B ja kraega mutter 6 DIN6331 Vahetkkmutrit m = 3d kasutatakse poltide pikendamisel (polt + tikkpolt). Keerme mdud M6M48 mm. Valiku mrab pingi tlaua T soone laius ja seetttu enamkasutatavad kinnitusvahendid on mtmega a = 12, 14, 18, 22, 24 mm, s.o. keermed M8M22 mm. Poltide pikkused olenevad keerme lbimdust. Niteks M12 poldi L = 5o, 63125, 200 mm, M16 vastavalt 63250 mm. Mutrite krgus m = 1,5d. Mutter kinnitub seibiga, hariliku vi sfrilise pinnaga, joonis 61.

Joonis 61

Joonisel: 1 koonilise pinnaga alusseib, 2 sfriline pealmine seib, 3 harilik seib Seibide krgused: h2 ~0,33dk; h3 ~ 0,4dk; s ~ 0,4dk; dk keerme lbimt mm.

Kinnituselemendina kasutatakse mitmesuguse kuju ja konstruktsiooniga klambreid ning haaratseid. Valmistatud on nad valamise, vormsepistamise ja mehaanilise ttlemise teel ning vastupidavuse suurendamiseks termiliselt tdeldud HRC 3235. Kasutatakse koos tiendava toega vi ilma, olenevalt konstruktsioonist. Joonisel 62 on kujutatud mehaaniliselt tdeldud ning sirge- ja painutatud otsaga klamber koos lisadetailidega ja mtmetega.


35

Joonis 62 Joonisel: 1 sirge klambri ldvaade koos toe ja kinnituspoldiga, 2 lige painutatud otsaga klambri

komplektist, 3 komplekti kuuluv keermega tugi. Tabelis on toodud klambrite komplekti detailide mtmed lhtuvalt pingi tlaua T- soone laiusest a.

Olenevalt kinnitatavate detailide mtmetest ning konfiguratsioonist on klambrid ja haaratsid erineva kujuga, toega vi ilma. Joonisel 63 on toodud firma philine nomenklatuur. Need vajavad detaili kinnitamisel lisatuge.

Joonis 63

A sirge universaalne klamber, B avast kinnitav klamber, C silindrilisest avast kinnitav klamber, D ligatud painutatud peaga klamber

Klambritega koos kasutatavad toed on oma suuruselt ja rakendamise otstarbelt erinevad. Philiselt jagunevad jikadeks- ja reguleeritavateks tugedeks. Allpool toodud joonistel on kujutatud firma poolt pakutavad toed. Materjaliks on kas valuteras, freesitud tugipindadega vi termiliselt tdeldud teras mehaaniliselt tdelduna. Reguleeritavad toed esinevad erinevates konstruktiivsetes lahendustes ning on kasutamises paindlikumad. Tugede gabariitmtmed mrab tpingi ja tdeldava detaili suurus. Mida suurem tpink ja detail, seda tugevam peab ttlemisel (freesimine, puurimine, sisetreimine) olema kinnitus ning seega ka kinnituselemendid. Valiku mtmeks kinnituselementidele on tpingi T-soone mtmed.


36

Joonis 64

Jik lihttugi valuterasest kokku 10-es tpmdus. Kige viksema mtmed a b=42,550 ja krgus H = 12,550 mm, suurimal a b = 100 90 ning H = 102,5140 mm.

a) b)

Joonis 65

Joonisel 65-a reguleeritavat tuge saab kasutada eraldi ja paaris. Esineb 3-s mtmekomplektis vimalusega kasutada nii vertikaal- kui ka horisontaalasendis. Reguleeritavad krgused h-H= 2251, 39107 ja 71208 mm. Astme krgus pstiasendis 4, 5 ja 6 ning horisontaalasendis 2 ja 3 mm.

Joonisel 65-b on hammashendiga reguleeritav suuremtmeline tugi: h-H = 110150, 155..220, 220340 mm, vastavalt lb = 5050, 6060 ja 8080 mm ning kandejuga F = 49, 60 ja 90 kN.

Vikegabariidilise trapetskeermega alumiiniumist, Rt = 400 N/mm, korpusega reguleeritavad toed on toodud joonisel 66 koos vahetatavate pealmiste aluselementidega. Kandejud Fmax = 30 KN. Tugikrgused: h-H = 4252, 5070, 70100 mm. Kasutatakse philiselt detailide lesseadel tpinki. Parema kontakti saamiseks detaili paigalduspinnaga lisatakse toele erineva kujuga otsik, mis arvestab detaili kinnituspinna iseloomu.

Joonis 66

Eelmiste tienduseks on vaherngaste abil pikendatavad reguleeritavad toed, joonis 67. Nende krgused h = 12,5, 25 ja 50 mm.


37

a) b)

Joonis 67

Joonisel: a pikendus vaherngas, b reguleeritav tugi koos alusrngaga. Joonisel 68 on nide reguleeritavate tugede kasutamisest koos kinnitusklambriga detaili lesseadel tpinki. a) b)

Joonis 68

Joonisel: a lesseade jagamislauale, b tpingi tlauale.

Pikad reguleeritavad toed on vajalikud suuregabariidiliste detailide kinnitusseadistustes. Nad on konstruktsioonilt tugevad, koosnedes terasest vi hallmalmist korpusest ja trapetskeermega spindlist tugiotsikuga joonis 69.

Joonis 69

Toe korpus on valmistatud malmvalust ja aluspind tdeldud, teised detailid kvaliteet-ssinikterasest.

Raskekaaluliste detailide kinnitamisel suurtes tpinkides (karuselltreipingid. sisetreipingid) on kasutatavad reguleeritavad tugevad metallkonstruktsioonist toed, joonis 70. Firma neljas tpmdus: 300, 460, 750 ja 1250 toed on reguleeritavad h H = 200 kuni 1250 mm ulatuses.


38

Maksimaalne lubatav kandejud olenevalt toe tbist Fmax = 80, 60, 50 ja 40 kN. Spindli trapetskeerme mt on 407 mm.

Joonis 70 Joonis 71

Joonisel 71 on kinnitusvahendite (klambrid, poldid, toed) rakendusnide detaili kinnitamisel sisetreipingis.

4.2. Kiirkinnitusvahendid Kiirkinnitusvahendid on komplektsed elemendid, mis vimaldavad kinnitada detaili tpinki vi seadistusse viksema ajakuluga. Esineb erineva konstruktiivse lahendusega ja ttamise phimttega kinniteid. Joonistel 72 ja 73a on toodud firma nn madalad kiirtoimelised kinnitid kasutamiseks detaili tdeldud pindade puhul ja nende pakid liiguvad paaris. Kinnitus toimub detaili klgpindadelt.

Joonis 72

Joonis 73a Joonis 73b Tabelis 2 on toodud joonisel 73b kujutatud kiirkinniti andmed ja mtmed.

Tabel 2


39

Kinniti korpus on temperamalmist, aluspind ja kaldpinnad puhtalt tdeldud. Pakid on valmistatud krgekvaliteedilisest ssinikterasest ja termiliselt tdeldud. Pingi tlauale nad kinnitatakse T-soonte poltidega.

Madala kiirtoimega kinnitite rakendusnited on kujutatud joonisel 74.

Joonis 74

Tdeldud pindadega detailide tpseks asetuseks pingi tlauale hlestatud ttlemise korral kasutatakse mitmesuguse konstruktsiooniga piirtugesid, mis baseeruvad tlaua T-soontes. Need piirtoed on valmistatud triistaterasest, karastatud ja lihvitud pindadega tpsusega IT6-IT7.

Plaaditpi piirtugi on toodud joonisel 75, universaalne silindriline tugi joonisel 76, tugev ristklikukujuline tugi joonisel 77 ja tpsete nurkadega piirtugi joonisel 78.

Joonis 75

Paigaldusskeemil, joonis 75, on 1 detail. Toe krgused h = 25,3280 ja 100 mm, paksus vastavalt b = 8,10 kuni 24 ja 28 mm.

Silindrilise kehaga piirtuge on vimalik kasutada ka alustoena, eriti lhikesi. Krguse tolerants 0,01 mm. See tagab detaili paigalduse tpinki tlauast krgemal, vimaldades tdelda ka klgpindasid.

Joonis 76


40

Joonis 77

Jikade ristklikukujuliste piirtugede mtmete h ja b tolerants on 0,02mm. Paigaldamisel pingi tlauale tuleb lisaks soones 20 H7 kasutada juhtliiste DIN 6322A vi DIN 6323.

Joonis 78 Joonis 79

Nurkpiirajatega on vimalik moodustada paigaldamisel nurki 30, 45, 60 ja 90.Tugede pingi tlauale orienteerumiseks tuleb kasutada juhtliiste. Piirtugede kasutusnide on esitatud joonisel 79. Teine suurem tp kiirtoimelisi kinniteid on keere-kang ja kang tpi kinnitid, mis arendavad erinevat kinnitusjudu.

Joonistel 80 ja 81 esitatud liitmehhanismiga (keere-kang) kiirtoimelised kinnitid on kasutatavad mehaanilisel ttlemisel, kus nutakse suurt kinnitusjudu. Kangil (joonis 80) on vahetatav otsik, mille kuju oleneb detaili kinnituspinna kujust. Antud juhul sobib otsik tasapinnale, silindrilise pinna korral on vaja prismakujulist otsikut jne. Kinnituse ulatus on kuni 100 mm, kinnitusjud 10 kN. Firma kinniti on kasutatav nii otseselt pingi tlauale asetatuna kui ka spetsiaalses seadistuses vi spetsiaalses rakises.

Joonis 80


41

Suuregabariidiliste detailide puhul sobivad firma DE-STA-CO keere kang kiirkinnitid joonis 81. Konstruktsioon koosneb alusest, kahest, kuusnurksest kahepoolse hammastega, pstisest sambast ja sraga kinnituspeast. Viimase vertikaalasendit saab sammastel reguleerida. Kinnitusjud arendatakse srale kinnituspeas asuva keermega kruvispindliga.

Joonis 81

a) kerge seeria, tp T400, T600; kinnitusvahemik c = 12200 mm; b) raske seeria T402 ja T602 kokku 10+10-nes tpmdus, c = 01500 mm.

Kinnitusju suurused erinevatel tpide puhul ja mtmed aluse suhtes on toodud tabelis 3

koos joonisega 82. Tabel 3

T400.. T402.. T600.. T602.. a 14 44 57 99 b 33 68 73 123

F daN 2270 1600 3630 2500

Joonis 82

Joonis 83


42

Kooste- ja keevitustdel, aga ka puurimis- ning freesimistdel kasutatakse kangssteemseid ksitoimega kiirkinniteid. Mehaanilisel ttlemisel tuleb arvestada, et nende kinnitusjud ei ole suur. Philiselt kasutatakse spetsiaalselt valmistatavates rakistes ja seadistustes. Toimimise iseloomult jagunevad kahte rhma: horisontaalse ja vertikaalse ksitoimega. Joonisel 83 on toodud firma DE-STA-CO horisontaal-kiirkinniti.

Joonisel 83 esitatud ksitoimeline horisontaalne kiirkinniti (st kepide on kinnituse lppasendis horisontaalne) koosneb alusest (korpusest), kepidemest, liigendist, kinnitus-kangist ja sellel asetsevast poldist. Materjaliks krgkvaliteediline teras. Poldi otsik on kaetud tugeva kummiga vi poluretaaniga, mis elastselt deformeerudes detailiga kokkupuutel tagab kindlama kinnituse. Kinniti mtmed ja kinnituse survejud olenevad tema seeriast ning tbist:

a) vike(mini) seeria 205 Fmax.=25 daN, b) kerge kuni pooltugev seeria 213245 Fmax. =70450 daN, c) sama, tp 305-U, 307-U ja 309-U Fmax. =65340 daN.

Korpuse aluse kinnitusvariante on kaks: horisontaalne (U)ja vertikaalne thisega UB. Joonisel 83 toodud seeria 225 philised mtmed on: L1=69 mm, C=35, H=48, L2=26 mm ja polt keermega M8.

Ksitoimega vertikaal-kiirkinnitite puhul on kepideme asend kinnitusel vertikaalne, ning oma ehituselt on sarnased horisontaal-kiirkinnititega. Erinevus seisneb kinnituse kangssteemi konstruktsioonis, mis tagab suurema kinnitussurve ja kasutatavuse mehaanilisel ttlemisel. Kangssteemi lahenduselt jagunevad nad viieks erineva konstruktiivse lahendusega kinnitiks. Allpool vaatleme tugeva ning massiivse konstruktsiooniga kinniteid. Joonisel 84 on esitatud tugeva vertikaal-kiirkinniti konstruktsioon.

Joonis 84

Korpuse aluse lahendus: S, U horisontaalkinnitusega; SB, UB vertikaalkinnitusega rakisele. Kahte tpi on ka kinnituskang: U ribametallist painutatud ja S tismetallist konstruktsioon. Philised mtmed antud tpseerial: L1= 124,148 mm, C1=22,32 mm, C=51,57,82 ja 102 mm, survepolt keermega M12 ja M16 (U,UB). Kinnituse survejud Fmax. =360 daN (U) ja 450 daN (S) seerial 247, ning Fmax. =549 daN seeria 267, 268. 4.3. Pneumaatilised ja hdraulilised kinnituselemendid Pneumaatilised kinnituselemendid (kangkinnitid, prdkinnitid) annavad saritootmise puhul parima lahenduse kooste-, keevitus-, puurimis- ja freesimistdel. Neil on kompaktne ehitus, kllaldane kinnitusjud ja kigupikkus, vike hukulu ning taktiaeg. Lahendusprintsiip plv-kang tagab krge ohutuse. Mitme kinniti kasutamisel tskkel kinnitusvabastamine on vimalik automatiseerida viies juhtimise hele juhtpuldile.


43

Joonisel 85 on toodud firma DE-STA-CO tpilised pneumaatilised kinnitid. Kangkinnitid jagunevad: rakistele kinnitusviisi jrgi horisontaalseteks ja vertikaalseteks, ning konstruktiivselt lahenduselt mini-, kerge-, tugev- ja massiivseeriateks.

Joonis 85

Joonisel:85: a) horisontaalne pneumo-kangkinniti tp 810-U, b) vertikaalne pneumokinniti tp 868 massiivse teostusega, c) kahepoolse tga sissekeeratav pneumo-prdkinniti.

Kinnitusjud oleneb kolvivarre liikumissuunast: sisse(tmbele) ja vlja(tukamine) ning trhust p = 45 baari kangkinnititel. Prdkinnitite trhk pmin = 3 bar ja pmax = 810 baari. Prdkinnitid (joonis 85c) on konstruktiivselt kas plokk- vi sissekruvitava lahendusega. Viimase puhul on kinniti korpus silindriline ja omab vlispinnal peenkeerme.

Joonisel 86 on nitena toodud tugeva teostusega horisontaalse pneumo-kangkinniti tp 807 konstruktsioon ja mtmed. Trhk pmax = 6 baari, kinnitusjud Ftuk.=170 daN (U) ja 200 daN (S) puhul ning Ftmb.=140170 daN.

Joonis 86

Kahepoolse tga prdkinnitite konstruktsioonide lahendused on esitatud joonistel 87 ja 88. Massiivse konstruktsiooniga vertikaalset pneumokangkinniti tpi 868 esitab joonis 89. Trhul p = 5 baari survejud F'tuk.= 660 daN ja F'tmb.= 370 daN. Kinnitusjud Fk vastavalt 1600 ning 1050 daN. Maksimaalne trhk 10 bar. Suruhu kulu hel kaksikkigul rhul 5 baari on 3,4 dm.


44

Joonis 87 Joonis 88

Joonis 89

Kahepoolse toimega prd-elemendiga pneumokinnitid sissekruvitava- ja plokkversiooniga on sarnase konstruktsiooniga, vlja arvatud kinnitusviis rakisele. Sissekruvitav pneumokinniti omab silindrilisel vlispinnal keerme sammuga 1,5 vi 2,0 mm, ning monteeritakse seadistuse keermestatud avasse vi kinnitatakse keermestatud vaheseibiga (mutriga) kruvide abil. Plokkversioonil on korpuses piki- ja ristisuunalised avad kinnituspoltidele, vimaldades rakises detaili kaheasendilist paigaldust. Joonisel 90 on kujutatud mlema versiooni prdelemendiga pneumokinniti konstruktsioonid ja joonisel 91 nende monteerimise nited rakisele vi seadistusele.

Plokkversioon Sissekruvitav versioon

Joonis 90 Joonisel: S = 2040 kogu tstekrgus mm, S1 = 1016 prdekrgus mm, S2 kinnituse ulatus.

Kolvi lbimt D = 20, 30, 40, 50 ja 63 mm, varda d4 = 10, 12, 16, 18 ja 20 mm, kinnitusjud kangil rhul p = 8 baari puhul Fk=14, 35, 62, 110 ja 170 daN. Kangi prdenurk 90 kahele poole.


45

Joonis 91

Hdraulilised kinnituselemendid tagavad vikese gabariidi juures suure kinnitusju ja on seega eelistatud mehaanilise ttlemise rakistes. Ttavad kiirelt, tagavad psivalt kindla kinnituse, vimaldavad automatiseerimist ja on kompaktsed ning tkindlad. Elementide tks on vaja tagada ssteemis kllaldane lirhk 200360 baari. See tagatakse kolmel viisil:

1) elektrilis-hdrauliliste pumpagregaatidega, pmax = 350 baari, 2) suruhu energial phinevate agregaatidega, nagu

a) pneumo-hdraulilised pumbad, pmax = 150, 360, 600 baari, b) pneumo-hdraulilised rhumuundurid, pmax = 230 baari;

3) hdraulilised ksipumbad, pmax = 350 baari. Et suruhu ssteemid on ettevtetes pea alati olemas, siis lihtsam viis hdrauliliste kinnitus-elementide kasutamiseks on suruhu energial phinevad agregaadid. Hdraulilised ksipumbad on eelistatud olukorras, kus kinnitusrakis kas prleb koos detailiga (karuselltreipingid) vi liigub pikemas ulatuses (pikihvel- ja pikifreespingid). Samuti tuleb arvestada, et ksipump vimaldab toita piiratud arvuga kinnituselemente.

Firma DE-STA-CO hekordse tga hdro-ksipumpa koos tehniliste andmetega esitab joonis 92. Temaga koos ttavad ainult hepoolse toimega hdrokinnitid. Kuigi tehnilistel andmetel on maksimaalne saavutatav tsurve 350 baari, soovitab firma ksiju rakenduse tttu praktikas arvestada maksimaalse survega 250 baari.

klgvaade pealtvaade

Mudel Nr. ldine likogus cm

Edastav likogus kiguga cm

Trhk pmax. bar

Kaal kg

70124-D1 450 2,6 350 5,4 Joonis 92

Pneumo-hdraulilised pumbad on hepoolse- ja he- ning kahepoolse tegevusega. Juhtimisviisilt hepoolsed pumbad jagunevad kaug- ja jalgjuhtimisega pumpadeks.

Joonis 93

Mlemapoolse tga pneumo-hdrauliline pump, joonis 93 mudel 70130-Y12-H, on kasutatav vrdselt nii he- kui kahepoolse tsilindriga hdrokinnitite puhul.


46

Mlema puhul li kogus pumbas on 1720 cm, husurve min/max= 3/7 bar. Jalgjuhtimisega pumpade poolt arendatav maksimaalne vljund tsurve vrdub 210 ja 700 baari, ju lekandega 1:30 ning 1:100. Kaugjuhtimisega pumba ju lekandetegur on 1:100 (mudel 70130-Y12-F). Pneumo-hdrauliline survemuundur on ehituselt lihtne, kompaktne ja tkindel hdrokinnitite toiteseade. Koosneb hes korpuses asuvast suruhusilindrist ja sellega jtkuvast hdrosilindri plokist. Juhtimine toimub 4-ja positsioonilise ksikraanventiili abil. Muunduri kolbide pindala suhtest tuleneb surve suurenemine. Joonisel 94 toodud hepoolse tga survemuunduri rhu suhted on 1:32 ja 1:33. Maksimaalne tsurve hdrossteemis hurhul 7 baari on 225, 230 bar.

Joonis 94

Firma DE-STA-CO survemuundurite tehnilised andmed kajastuvad alljrgnevas tabelis:

Mudeli Nr.

Muunduri suhe

Suruhk max bar

hukulu t-ga 6bar m/min

lirhk max bar

likogus/ kinnitusele cm

limaht (reservuaa- ris) cm

H mm

70101-1 1: 33 7 5 230 16 170 276

70104-1 1: 32 7 16 225 64 690 416 Antud survemuunduritega saab rakendada ainult hepoolse tga hdrosilindritega kinnituselemente. Mudeliga 70101-1, kinnitusele suunava limahuga 16cm, vib rakendada heaegselt kuni 12 hepoolset hdrosilindrit kolvi 12 mm maksimaalse kigu pikkusel 10 mm. Need silindrid (721E12101-1) tagavad survel p = 100 baari kinnitusju Fk = 106 daN.

Kinnituselementidena kasutatavad hdrosilindrid on erinevate konstruktiivsete lahendustega, gabariitmtmetega ja kinnitusviisidega rakistele vi seadistustele. Maksimaalne lubatav trhk on piirides 250, 350 ja 500 bar. Kolvi lbimt alates 8-st mm kuni 50 mm. Ttamise iseloomult hdrosilindrid jagunevad: 1) hepoolse toimega silindrid, DE-STA-CO mudeli thistuse numbris tht E ja 2) kahepoolse toimega silindrid, thistus thega D.

Olenemata ttamise iseloomust on hdrosilindrid kinnitusviisi jrgi kujundatud: 9 keermestatud vlispinnaga - keermeliitega kinnitamiseks ja 9 plokksilindrina - kinnitamiseks poltide abil. Hdrosilindrite konstruktiivsed lahendused on

paljus sarnased pneumosilindritega. Joonisel 95 on esitatud iseloomulikumad hdrosilindrite konstruktiivsed tbid. Joonisel 95: a) sissekruvitav hepoolse tga silindrid tsurvega pmax = 350 bar. Vlispind keerme-tatud ties pikkuses M121,5M681,5. hendus hdrossteemiga phja ava kaudu. Rakisele kinnitus kas keermestatud avasse vi silindrilisse avasse tiendavate mutrite abil (alates M221,5). Kolvi vars alates 10 mm omab sisekeerme.M5M20. Kolvi kigu pikkus Smax.=10 kuni 25 mm, tagasikigu tagab kolvivarrel asetsev vedru.


47

b) sarnase karakteristikaga kui eelmine, kuid toide korpuse allosas oleva klgava kaudu, pmax.=250 bar. Kolb 25 ja 38 mm, kinnitusjud survel 100 baari Fk = 460 ja 1085 daN. Vliskeere M331,5 ning M481,5. c) lhikiguga kahepoolse toimega keermeskinnitusega hdrosilinder pmax.= 350 baari, valmistatakse neljas tpmdus. Kinnitusjud Fk = 9625026 daN rhul 100 bar. Kigu pikkus Smax.= 15 ja 17 mm.

Joonis 95

d) hepoolse toimega plokksilinder trhulga pmax = 500 baari. Minimaalne trhk 100 baari. Kinnituspoldid M6, M8, M10 ja M12. Silindri konstruktsioon ning rakendusnide on esitatud joonisel 97 ja phimtmed tabelis 6. e) kahepoolse toimega plokksilinder trhuga pmax = 500 bar. Kolvi lbimdud 16, 25, 32, 40 ja 50 mm, kigu pikkused S=16, 20, 25, 50 mm ning kahel mudelil kuni 100 mm. Kinnitusjud rhul 100 baari Fk = 1971925 daN. f) hepoolse toimega neskolviga keermeskinnitusega (DG) ja silindrilise vlispinnaga (D2) hdrosilinder trhuga pmax = 350 bar. neskolvi ava d2 = 12, 3; 17 ja 21 mm, varraste sisekeere M12, M16, M20. Kinnitusjud Fk = 8002385 daN rhul p=100 baari. Joonisel 96 on toodud kahepoolse toimega neskolviga hdrosilindri konstruktsioon ning nide rakendusest puurimisrakises. Hdrosilindri mtmeid esitab tabel 5.

Tabel 5

Mudel Nr Kinnitusjud daN 100 baari puhul

edasi tagasi

Kik S mm

likulu/kigule cm

edasi tagasi

D2

L

M3

7411-1 860 590 10 8,8 6 56 66 M121,5 7412-1 1290 830 15 13,2 8,4 66 72 M161,5 7413-1 1808 1270 24 18,4 15 76 80 M201,5 7414-1 2616 2000 24 26,7 20,4 84 80 M241,5


48

Joonis 96

Joonis 97

Joonis 98a

Joonis 98b

Tiustatud tpi hdraulilisteks kinnituselementideks on prdpiaga hdrokinnitid. Nad koosnevad: korpusest koos hepoolse toimega hdrosilindrist, teljest ja sellel pratavast kinnituspiast, joonis 98a ja 98b. Hdrosilindri kolb kujutab endast silindrilist plunserit.


49

Maksimaalne trhk on 500 baari. Rhust vabastamisel tagab kolvi tagasiliikumise teljele asetatud vedru prdpia kaudu. Pratava pia tttu on kinnitamisel elemendi kinnitusju vektor suunatud nurga vrra kinnituse phitasapinnale kaldu, mille tulemusena tekib kahesuunaline kinnitusjud: 9 horisontaalne, paralleelne kinnituse phitasapinnaga philine peamine kinnitusjud ja 9 vertikaalne, risti phitasapinnaga, detaili kindlalt paigalduselementidele suruv jud, mis

kindlustab paigalduse tpsuse. Tabel 6

Mudel Nr.

Kinnitujud daN

p=100 bar

Kolvi mm

Kigu pikkus S mm

a

b

L

Kolvi varre ava Mh

722E16202-1 193 16 20 60 35 111 M615 722E25202-1 457 25 20 65 45 114 M1015 722E32202-1 767 32 20 75 55 122 M1218 722E40202-1 1195 40 20 85 63 123 M1625 722E50202-1 1889 50 20 100 75 135 M2030

Eriti vajalik on see eelnevalt ttlemata kinnituse kontaktpindade puhul, nagu ttlemisele mittekuuluvad detaili valatud pinnad. Prdpia otspind on kas kaldu olev sile pind (tp 733E0

Documents

Universaalsed rakised