-

Õp Liis-Grete Arro rõõmsa meele saladus

Lk 4‒5

Osavuskatsetes lahendasid 2. klassid liitsõnamõistatusi

Lk 12

Uued toredad õpetajad TJG-s (2. osa)

Lk 6−7

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ajaleht NR 19 | märts 2020 | e-ajaleht

Kokandusduellis tegid 9. klassid kamatoite

Lk 23

Kuidas läheb õpetaja Maiki Lauril?

Lk 10–11

Sõbranädala toredad üritused

Lk 18–19

Sõbrapäevapidu

2 PEATOIMETAJA VEERG

Kes on tõelised sõbrad?

Meie ümber on palju inime-si. Vahel on neid isegi niipalju, et unustame ära, kesme ise oleme ja mida peak-sime tegema. Aeg-ajalt võibtekkida tunne, nagu olek-sime üksi selles suures jalõpmatus maailmas. Tege-likult leidub aga iga ini-mese jaoks sobivaid sõpru.

Need inimesed, kel-lega sa samal ajal klassi võikooli lähed, võivad jäädasinu sõpradeks tervekskooliajaks või isegi kogueluks. Minu arvates on see

väga huvitav teema, milleüle mõtiskleda. Tihti on väikesedlapsed väga mures, et neilon vähe sõpru ja nad ütle-vad: „Ma tahan, et muloleks väga palju sõpru.“Arvan, et sõprade puhul eiole oluline arv, vaid see, kuiheade sõpradega on tege-mist. Pigem omada vähe,aga usaldusväärseid sõpru.Sõpru võib juurde tulla ko-gu elu ja kõiki neid ei leiagikooliajal.

Igal inimesel onvaja sõpru! Tõelised sõbradon need inimesed, kes oska-vad ja soovivad aidata: nadpakuvad emotsionaalset tu-ge ja on sinu jaoks alati ole-

mas. Nendega ei teki vaja-dust olla keegi teine ja koosolles ei hakka mitte kunagiigav. Tõelistele sõpradelevõib rääkida nii oma rõõ-mudest kui ka muredest jahirmudest.

Huvitav on see, etisegi väga erinevad inime-sed võivad sõbrad olla.Sõpradel ei pea olema sa-mad huvid ja nad ei peakäima samas koolis, nad eipea olema samast rahvu-sest. Erinevus teebki sõp-ruse veel huvitavamaks.Oma sõbralt saab alatimidagi uut õppida.

Märka inimesi en-da ümber, mõtle enne jaalles siis ütle! Mõni mõtle-

matult öeldud lause võibjääda hinge kogu eluks.Jälgi alati, et oleksid teisteinimeste vastu hea, märkaja aita, kui keegi hädas on.

Loodan, et pidasitesõbrapäeval oma häidsõpru meeles ja ütlesiteneile, kui kallid nad on.Proovige seda edaspidi tehaiga päev!

Amina Okbani

TOIMETUSPeatoimetaja: Amina Okbani (7.c)

Reporterid:Lisette Jakobson (7.c)Jaana-Liis Sokk (8.c)Carmen Meriel Tensbek (8.c)Helen Mitt (10.a)Helena Hein (10.a)Helle Katrina Luik (10.a)Laura-Eliise Simm (11.a)Greete Saar (11.a)

Fotod: toimetuse liikmed, erakogud

Joonistused: Jaana-Liis Sokk

Juhendaja ja kujundaja: õp Ann Aruvee

Amina Okbani, peatoimetaja

Amina

Helle Katrina

Lisette Jaana-Liis Carmen Meriel

HelenaHelen

Laura-Eliise Greete õp Aruvee

MÕTISKLUS 3

Minu riik ja minu inimesed – mõtisklus vabariigi aastapäeval

Igal inimesel on omakoduriik, mida ta alatisüdames hoiab. Riigistveelgi olulisemad onselle kodanikud. Justinimesed teevad kogu-konnast kogukonna jariigist riigi. Ilma sõp-rade ja pereta poleksminu Eesti selline,nagu ta praegu on.

Riik on tohutukeeruline süsteem, mis

püsib vaid juhul, kuileidub usku ja ise-seisvuse janu. Ajalooli-selt on Eesti olnud vä-ga paljude teiste rii-kide meelevallas jasõjast räsitud. Mitmedtuhanded inimesed onjärgmiste põlvkondadenimel oma elu andnud.Kas praegusel ajal ol-lakse ka valmis sure-ma millegi suuremanimel?

Tänapäeva tä-navapilt on muutunudja muutub aina enameriilmeliseks. Pealepõliselanike saab nähaka palju võõraid, kestekitavad kahtlust jaküsimusi. Ennekõikealateadlikku hirmu,mis sunnib veelgienam kokku hoidma jakindluse mõttes endas-se tõmbuma. Kas seeon alati põhjendatud?

Eestlasi kirjel-datakse kõikides nalja-des külmade ja tui-made inimestena.Kaugelt võib see niinäida, kuid kui eest-lasi tundma õppida,võib leida täiesti uuedperspektiivid ja nähaüsna kiiresti eestlastetegelikku olemust.Väljast kõva kui kivi,aga seest pehme kuiahjust tulnud peenleib.

Jarek Kasar onoma mõtisklevas lau-lus öelnud: „Nad onmu oma inimesed. Jakõik, mis ma teen, onneile pühendatud.”Nende sõnade tagapeitub tõde, mida liht-ne inimene tihti keel-dub uskumast. Kõike,mida teeme, teemegioma rahvale, oma rii-gile ja ennekõike omainimestele.

Kooliajal oli mulvähe nii-öelda minuinimesi. Hoolisin külloma klassist, aga laie-mat pilti ei näinud.Nüüd on kõik muutu-nud. Olles õpetaja,avastasin, et kõik mi-nu loodusõpetuse tun-dides olevad noored onsamuti minu inimes-teks saanud. Algusesolid kõik pelgalt nimedpaberil, nüüd aga oniga nime taga isik, kel-le käekäik on mulletähtis. Soovin väga,et neil läheks elushästi. Kõik noored eiole motiveeritud, liht-sad ja sõnakuulelikud,aga see ei loe. Minukäes on võim neid voo-lida ja suunata pare-mateks inimesteks, pa-remateks eestlasteks.

Ühine eesmärkviib meid edasi ja an-nab motivatsiooni otsi-da paremat vabariiki.Kohta, kus kõik olek-sid võrdsed ja kõigiloleks hea elada. Tegu-dega tõestame endivõimekust ja olulisustmaailmas. Oleme sel-lele nii lähedal, kuidsiiski on veel pikk teeminna. Üheskoos pin-gutades ja tegutsedesoleme me võitmatud!„Ükskord me võidameniikuinii,” on HeinzValgu sõnad, misjäävad alati eestlastehinge.

Carmen Marianne Teär

4 INTERVJUU

Õpetaja Liis-Grete Arro rõõmsa meele saladus on hommikune trenn ja külm vesi

Liis-Grete Arro onõpetaja, Eesti üksparimaid jooksjaid,abipolitseinik ja ilusinimene nii seest kuiväljast. Saame tema-ga rohkem tutta-vaks! Temalt on niimõndagi õppida!

Kuidas kirjeldaksite omalapsepõlve, milline lapste olite?Krussis juuste ja punnispõskedega krutskeid täistüdruk. Lapsepõlv tä-hendas palju reisimistperega, palju seiklusivanema vennaga. Roh-kelt suhkrusaia söömist:võikiht oli paksem kuisai. Vahva aeg oli janooruspõlve tuleb nauti-da.

Millised õppeained kooliskõige enam huvitasid?Kehaline kasvatus, bio-loogia ja matemaatika.

Millised olid teie hobidlapsena?Mulle meeldis rattagasõita, turnida ja män-gida.

Kas kirjeldaksite omakooliaega positiivselt võinegatiivselt? Väga positiivselt. Õppi-sin 12 aastat JakobWestholmi Gümnaasiu-mis. Kool oli minu jaoksnagu teine kodu. Olinhommikuti tihti esimeneõpilane, sõin koridoris

oma sooja putru ja oota-sin sõbrannasid. Vahe-tusjalanõudeks olid mulvälismaalt ostetud Loo-ney Toons´i sussid jakandsin neid just niinagu koduski. Läbiraskuste tähtede poole!Just seda ma koolisõppisin ja tuletan endaleaeg-ajalt ka nüüdmeelde.

Paljud teavad, et töötateka abipolitseinikuna.Mis teeb selle töö huvi-tavaks?Huvitavaks teeb mitme-kesisus, teiste aitamine,iseenda proovilepanek.Kui tihti ja mitu tundi tetavaliselt trenni teete?Trennivaba päev onainult esmaspäev. Teistelpäevadel on esimenetrenn hommikul ennetööd ja teine õhtul. Täh-tis pole treeningtundidearv, vaid kvaliteet jaoskus omavahel erine-vaid treeninguid siduda.Sportlase jaoks peab ole-ma puhkus ja unetunnidsama tähtsal kohal kuitreeningud. Samuti ei to-hi unustada aega ise-enda jaoks.

Olete koolis alati säravanaeratusega, mis on sellesaladus?Hommikused treeningudja külm vesi!

Mida te soovitaksiteteha, kui motivatsioonipole?

• Leida üles põhjus,miks ei ole.

• Muuta midagi,mida saab muuta.

• Elus ei saa ollaalati kõik hästi.Vigadest ja ras-kustest õpitakse.

• Mitte miski siinelus pole jääv. Karaskused lähevadüle ja päike tõu-seb alati.

Mis on teie elu suurimõppetund?Armasta iseennast. Siison su ümber armastavadja head inimesed. Unis-tused täituvad ja mittemiski ei tundu võimatu.

Iga kord, kui tundub, etunistused ja lootused ontuhandeid kilomeetreideemal, ei tasu peatudaega alla anda. Tulebhoida pea püsti japüüelda kõrguste poole,isegi siis, kui maailmtundub liiga karm jaebaõiglane. Nende õppe-tundideni on jõutud justläbi raskuste ja olu-kordade, mis algselt tun-dusid võitmatud javõimatud. Kui lähemalttahate teada, siis tulgeküsige julgelt.

Amina Okbani

INTERVJUU 5

6 UUDISED

Uued õpetajad meie koolis – 2. osa

Sellel õppeaastal on lisandunud meie kooli uusi toredaid õpetajaid. Küsisime mõned küsimused, et nendega rohkem tuttavaks saada

ANDRA SAVTŠUK –bioloogia, loodusõpetus,geograafia

Kuidas jõudsite TJG-sse?Leidsin Järveotsa güm-naasiumi internetistning see jäi mulle silma,lisaks kuulsin ka tut-tavatelt kooli kohta posi-tiivseid sõnu.

Lemmikõppeaine omakooliajal.Põhikooli ajal oli lemmi-kuks matemaatika, güm-naasiumi ajal meeldisidbioloogia ja matemaa-tika. 

Kuidas teile on seni meiekoolis meeldinud?On olnud mõned hetked,kus olen pidanud ka pet-tuma, kuid üldiseltmeeldib väga ja olenkohanud palju toredaidinimesi.

Mida teete vabal ajal?Vabal ajal meeldib tege-leda spordiga ning pereja sõpradega aega veeta,lauamänge mängida jne.

Soovitus õpilasteleTeadmised viivad kau-gele ja headus teeb õnne-likuks.

RAUL ÖPIK – bioloogia

Kuidas jõudsite TJG-sse?Järveotsa kooli sattusinühe juhuse tõttu. Nimeltjõudis minuni informat-sioon, et kooli vajataksebioloogiaõpetajat kahele9. klassile tunde andma.Kuna olen aastaid tagasibioloogiat õpetanud ningsee ala huvitab mind tä-nase päevani, nõustusinettepanekuga.

Miks just bioloogia?Bioloogia sellepärast, etolen hariduselt bioloog.Bioloogiasse kiindusinjuba koolipõlves, põhi-kooli 5. klassis Saare-maal Mustjalas. Kasva-sin üles maal ja loodusoli minu ümber iga-päevane! Gümnaasiumilõpuklassis õppides võit-

sin üleriigilise bioloogiaolümpiaadi.

Kas õpilastele meeldibbioloogiatund?Kas minu tänastele õpi-lastele meeldib bioloogiakui aine ja minu antavtund? Seda peaksite kü-sima nendelt õpilasteltendilt. Üks aine ja õpe-taja ei pruugi kunagikõigile õpilastele võrd-selt meeldida? Aga sel-lest peab üle olema jategelema oma tööga, sestalati on olnud ja saabolema ka tulevikus õpil-asi, kes tahavad õppida,ja neid, kes seda nii vägaei tahagi, käies koolispigem vanemate sunnil.Elu õpetab meid kõikikunagi niikuinii! Ka maise kahetsen praegu niimõndagi oma kooliajal

rumalusest kõrvust möö-da lastut. Aga minevikkuenam tagasi ei too!

Kuidas teid on senivastu võetud?Eks mind on vastuvõetud nagu uut õpetajatikka, proovitakse kajärele, et mis inimesegaon tegemist? Aga kuisuhtud ise kõigisse õpi-lastesse võrdselt, eel-arvamusteta ja õiglus-tunde printsiipe järgides,saame hakkama.

Rääkide mõni huvitavseik kooliajastMinu koolipõlv jääb jubanii kaugesse minevikku,et kas seda kõige huvi-tavamat seika enam mä-letangi. Meenub ükskoolipäev Saaremaal.Olin gümnaasiumi vii-

mases klassis. Tegimeklassivennaga viimasesttunnist poppi. Laenuta-sime Kuressaare jaht-klubist kerge aerupaadija hakkasime Abrukasaarele aerutama. Kah-juks oli kaldatuul, mismeid avamere poole lük-kas. Saades aru, et Abru-kale me aerutades iialgiei jõua ja tuleb tagasitulla, oli ehmatus suur,kui aru saime, et tuul onvastu, võhm otsakorralja küsimus, kas jõuamegikuivale maale ennepimedat, ajas ikka närvipäris mustaks. Oli kõvatrenn ja pääsesime! Meiemõlema sportlikud tule-mused kergejõustikusparanesid selle hirmsajõutrenni tulemusenaaga kõvasti!

Lisette Jakobson

UUDISED 7

LILJA BRUNFELD –HEV-koordineerija

Mida tähendab lühendHEV?Väga lühidalt öeldeson HEV hariduslik eri-vajadus. Hariduslikuerivajadusega õpilase-na käsitleme aga õpi-last, kelle arenguks onkooliväline nõustamis-meeskond soovitanudrakendada tõhustatudtuge või erituge.

Milles teie töö seisneb?HEV-koordineerijatööks on toetada jajuhendada õpetajat ha-ridusliku erivajaduseväljaselgitamisel,nõustada lapsevane-maid ning teha õpeta-jatele ettepanekuid

edaspidiseks pedagoo-giliseks tööks.

Kuidas leidsite selleeriala?Elus mängib tihti rollijuhus ja teatud kokku-sattumise tõttu selleeriala juurde jõudsin-gi. Mulle on oluline, etiga õpilane saaks või-metekohast õpet ningtalle on seejuurestoeks nii vanemad,kool kui tugispetsia-listid.

Kuidas teile on siia-maani meie koolismeeldinud?Meeldib väga. Tore onnäha seda rõõmu,mida pakuvad õpilas-tele tantsuvahetun-nid.

Meenutage mõndaoma lapsepõlvemäles-tust.Lapsepõlvest meenub,et armastasin vägalaulda ja tantsida.Panime õega muusikavaljemaks ning tant-sisime tavaliselt ABBAmuusika saatel. Selleansambli laulude sõ-nad olid meil peas,kuigi sõnadest aru eisaanud. ABBA muu-sika on siiani üksminu lemmikuid. Pärisvarakult alustasin kaklaveriõpingutega. Mi-nu suureks eeskujuksoli lasteaia muusika-õpetaja.

Ter

e tu

lem

a st

TJ G

-sse

!

8 INTERVJUU

Välismaal õppivadvilistlased –Jekaterina eduluguInglismaal

TJG vilistlane Jekateri-na Gritsinina on terveelu armastanud sportining avastades välis-maal selle alaga seotudkarjäärivõimalusi, ot-sustas ta õppima asudaInglismaale, omandadessealsetes ülikoolides niibakalaureuse- kui kamagistrikraadi.

Mis inspireeris sind välis-maale õppima minema? Peamine motivatsioon vä-lismaal õppimiseks olispordiga seotud erialaomandamine. Tahtsin õp-pida midagi, mis oleksseotud spordiäriga. Kah-juks pole Eestis taolisteriala ülikoolidel pakkuda,seega hakkasin uurima,mis võimalused mul välis-maal on. Samas hakkasinmõtlema, kelleks tahantulevikus saada ja mul oliraske ennast ette kujutadanii-öelda traditsioonilisesametis. Nagu hiljem sel-gus, on välismaal nii paljuspordiga seotud karjääri-võimalusi, mida ma polekskunagi varem endale ettekujutanud.

Kus riigis ja mis ülikooli-des sa õppisid?Bakalaureusekraadi oman-dasin University of Ports-mouthis (linn Portsmouth,mis natukene meenutabmulle Tallinna), magistri-kraadi aga King’s CollegeLondonis. Mõlemad üli-koolid asuvad Suur-britannias.

Kuidas käis kandideeri-mine nendesse ülikooli-desse? (Kas kandideerisidmõne Eesti agentuuri kau-du või teadsid kohe, kuhuülikooli ja mida õppimasoovid minna ning saatsidkandideerimisavalduseotse ülikooli?Bakalaureuse puhul pidinkandideerima läbi UCASkodulehe. Seal pidin vali-ma viis eriala (erialad või-sid olla erinevates üli-koolides üle terve kuning-riigi), ootama ära vastusenendelt ülikoolidelt ja siisjuba valima, kuhu tahanõppima minna. Kandidee-rimise juurde käis kagümnaasiumi dokumen-tide tõlkimine inglise keel-de ja kinnitamine notarijuures ning IELTS testiläbimine. Kuna terveprotsess tundus tol ajalsuhteliselt pikk ja bürok-raatne, pöördusin Tallin-nas asuva agentuuri poole.Samas tean inimesi, kesläbisid terve kandideeri-mise protsessi ise. Magist-rikraadi puhul käis kandi-deerimine ülikooli kodu-lehe kaudu ja oli paljulihtsam kui bakalaureuseoma.

Mis eriala omandasidbakalaureuseõppes? Bakalaureus oli mulspordiäri ja ärijuhtimiseerialal (kuna terve elu olenspordifriik olnud 😊).Kursus kestis kolm aastat.Pidime õppima stratee-gilist planeerimist spordis,rahvusvahelist äri ja

kaubandust, spordiüritus-te korraldamist, spordi-arendust, ärikommunikat-siooni jne. Samas võisimeise valida paar ainet teiselja kolmandal kursuselmeile antud nimekirjast.Näiteks teise aasta jooksulõppisin lisaks kohustusli-kele ainetele veel saksakeelt, rahvusvahelist kul-tuurihaldust ja spordi-turdunust. Meil oli vahe-peal ka kaks kohustus-likku praktikat, kus pidi-me koolidevahelisi spordi-võistlusi korraldama. Kuielan Inglismaal või USAs,on mul võimalus töötadakohalike spordi- ja tervise-organisatsioonides ja kaspordiäri valdkonnas.

Miks otsustasid edasi õppi-da magistriõppes?Kuna Inglismaal on raskesaada tööle ainult baka-laureusekraadiga (tööd on,aga raske on välja paistateiste lõpetajate hulgast) jatol ajal olin huvitatud äristning kõik mis selle eri-alaga on seotud,

sellepärast otsustasin eda-si õppima minna.

Kui olid lõpetanud välis-maal bakalaureuseõppe,kas mõtlesid ka võimalusepeale Eestisse naasta jasiin edasi õppida?Kui aus olla, teadsin jubabakalaureuse teisel kursu-sel, et tahan magistri-kraadi omandada Londo-nis.

Tutvusta eriala, mida ma-gistriõppes õppisid. Õppisin rahvusvahelistärikorraldust. Kursus kes-tis 12 kuud ning sisaldasintensiivset õppimist japõhimõtteliselt raamatu-kogus „elamist“. Esimesel9 kuul oli mul kokku 8ainet. Diplomi kirjutaminekäis suvekuude jooksul.Mõned näited kursusesisust oleks rahvus-vaheline finantsanalüüs,rahvusvaheline inimres-sursside juhtimine, rah-vusvaheline äristrateegia,Euroopa äri kontekst jarahvusvaheline turundus.

Helen Mitt, Carmen Katariina Sikk (vilistlane)

6-aastane Kristi

INTERVJUU 9

Pärast lõpetamist on mulvõimalus töötada juht-konna liikmena, juhina,majandusspetsialistina –seda ükskõik mis vald-konnas (majandusarvestus,turundus, rahandus jne). PS! Magistriõpe Suur-britannias pole tegelikultväga hull: vahepeal saiLondonis ja ka teistes lin-nades erinevaid huvitavaidkohti avastamas käidud jatrenni tehtud .😊

Kas aastaid tagasi välis-maal õpinguid alustadessaid toetust vanematelt võitaotlesid õppima mine-miseks stipendiumi? Bakalaureuse puhul taot-lesin Ühendkuningriigiltõppelaenu, aga üüri jasöögiga aitas mind ema.Teise aasta jooksul sain tööNike´i poes ja hakkasin iseüüri eest maksma. Samastean, et iga ülikool Suur-britannias pakub erinevaidstipendiume, millest saablugeda ülikooli kodulehelt.Näiteks mõned ülikoolidpakuvad Euroopa Liidutudengitele vajaduspõhist

toetust, kui pere sissetulekon alla teatud summa.

Mis sulle kõige enam välis-maal ülikoolis õppimisejuures meeldis?Uued tutvused, uuedkohad, uus kultuur ja uuedkogemused. Inglismaal onväga palju rekreatsiooni,spordi ja karjääriga seotudvõimalusi ja valikuid noor-tele.

Milliste raskustega oledsilmitsi seisnud välismaalõppimise ajal?Esimesel aastal ülikoolisõppides oli mul väga raskeuusi sõpru leida, sestInglismaal räägivad ini-mesed erinevate aktsenti-dega ja palju kiiremini kuiEesti koolide inglise keeletunnis. Ühtlasi kasutavadbritid ka kohalikku slängi,millega oli mul raske äraharjuda. Briti kultuuriviisakus on veel üks as-pekt, millega siiani püüanära harjuda.

Kas ja mida sa kõige roh-kem Eesti juures igatsed?Missugused on peamised

erinevused Inglismaa jaEesti ühiskonna vahel?Igatsen oma sõpru, kohu-kesi ja Eesti loodust. Britidkasutavad vähemalt ükskord sorry, please ja thankyou ühes lauses, nad onprofessionaalsed järjekor-ras seisjad, ja nad võivadterve päev ainult jalgpalliteemal sinuga rääkida(tean enda kogemusest).Samas on nende elustiil vä-hem aktiivne kui eestlasteoma. Näiteks harrastavadbritid pärast tööd (ja kanädalavahetustel) pubideskäimist. Mulle tundub, etmõlemal ühiskonnal oleksnatukene raske teineteisekultuuride ja moraalseteväärtustega harjuda. Nagunäiteks tundub mullepraeguseni, et ma ei ütlepiisavalt sorry .😊

Kas sul on plaan ka dok-torikraad omandada? Ei, aga võib-olla tulevikusteine magistrikraad.

Kuidas kujutad ette omaelu 10 aasta pärast. Kasselleks ajaks võib juhtuda,

et oled naasnud Eestisse jaalustanud oma karjäärisiin või näed ennast elamasja töötamas kindlasti välis-maal?Maailma poliitilist ja ma-janduslikku hetkeolukordaarvesse võttes on väga ras-ke sellele küsimuselevastata. Üritan nii paljutöökogemust saada Inglis-maal, kui olukord võimal-dab.

Kas ja mida soovitaksidteistele noortele, kes plaa-nivad minna välismaaleõppima, aga kahtlevad veelselles?Kui sul on selleks võima-lus, siis kindlasti mine! Kuikahtled, siis mine välismaaülikoolide kodulehele jasaada neile e-mail omaküsimustega. Ükskõik misküsimus – Google is yourbest friend. Kui sa tahadõppida Eestis, aga mõnedkuud veeta välismaal õppi-des, vaata järele, midaErasmus+ programm Ees-tis sulle pakub. Võid julgeltka mulle Facebooki kirju-tada.

10 UUDISED

Kuidas läheb õpetaja Maiki Lauril beebiga kodus olles?

Õp Maiki Lauri onsellest õppeaastastlapsehoolduspuhku-sel. Käisime klassi-õdedega õpetajaMaikil külas ja uuri-sime, kuidas tal bee-biga läheb.

Millal teie beebi sün-dis ja mis ta nimi on?Minu beebipoiss sün-

dis 4. oktoobril kell01.33, nimeks sai taHorre.

Kas teil oli algul raskeharjuda kodus olemi-sega?Septembri alguses olitõesti raske harjudakodus olemisega. Alus-tasin oma kooliteed1993. aastal, sellestajast olen alati esi-

mesel septembril koo-lis olnud. Olin Järve-otsas 12 ja pool aastatõpetaja, selle ajaga saikool väga armsaksning suureks osaksminust. Peale Horresündi aga naudin100% kodus olemist.

Kuidas veedate vabaaega, kui teil seda on?Nii-öelda klassikalist

vaba aega ei ole, sestHorre nõuab enam-vähem kogu aeg emmetähelepanu. Kui oleks,siis loeks hea meelegaraamatuid :)

Kuidas teile meeldiboma lapsega kõigerohkem aega veeta?Märtsis sai Horre juba5-kuuseks, selle ajagaon meil väike rutiin

Amina Okbani

Väike Horre

UUDISED 11

juba tekkinud. Igapäev lõuna ajal käimeõues jalutamas, sestHorrele meeldib lõuna-und magada ainultõues. Igas päevas onkindlasti palju jutus-tamist ja naermist.Loen Horrele ette endalapsepõlve raamatuid.Ma küll viisi ei pea,aga Horre on hetkel kaemme laulmise andu-nud fänn.

Kus on huvitavam, kaskodus või koolis?Septembri alguses ar-vasin veel tõesti, etkodus olla on surm-igav. Tundsin puudustkoolist, sest seal toi-mus alati midagi ningmitte ükski päev eiolnud eelmisega täp-selt samasugune.Peale Horre sündi onkodus väga huvitav.Iga päevaga õpibHorre midagi uut. Igavkodus kohe kindlasti eiole.

Kas te hoiate kontaktimeie kooli õpetajate jaõpilastega?Hoian kontakti niimõne õpetaja kui kaõpilasega. Koolis tööta-des sai mõnest kollee-gist pigem hea sõber,kellega ikka suhtlen.Kuna juhendan mitmeõpilase uurimistööd,siis nendega suhtlenvast kõige rohkem.

Mida igatsete oma tööjuures kõige rohkem?Igatsen oma õpilasi,kolleege ja armsakssaanud koolimaja.

Igatsen seda, et igapäev sai suhelda hästipaljude erinevate ini-mestega.

Millal plaanite koolitagasi tulla?Tagasi plaanin tullasiis, kui Horre laste-aeda läheb, millal seetäpselt juhtub- ei oskaöelda, enne 2021. aas-ta sügist vast mitte.

Mida tahaksite öeldameie kooli õpilastele?Ärge võtke koolis käi-mist kui tüütut kohus-tust, vaid pigem või-malust iga päev koge-da midagi uut. Igapäev pakub uusi või-malusi, kasutage need100% ära. 9.a klassileütleksin, et võtke endkokku, pingutage jasaate hakkama. Enam

ei ole palju jäänud.Hoian teile pöialt. 7.cklass, teie olete tublidtegijad, teie purjetatekindlasti edasi :)

6-aastane Kristi

12 OSAVUSKATSED

Teiste klasside vahelineliitsõnamõistatuste võistlus12. veebruaril toimus meie koolis võistlus, et välja selgitada, milline 2. klasson kõige nutikam liitsõnamõistatuste lahendaja. Võistluses osalesid 2.a, 2.b ja 2.c. Vahetunni ajal pidid nad vastama kümnele liitsõnamõistatuse küsimusele, aega oli 15 minutit. Kokku oli võimalik saada 10 punkti (iga õige vastuse eest 1 punkt). Õigeks loeti ka vastused, mis erinesid nii-öelda õigest vastusest, aga olid loogilised.

Võistlus oli tasavägine ja kõik olid hästi tublid, aga kõige rohkem punkte sai 2.c võistkond. Palju õnne võitjatele ja aitäh teistele osalejatele!

KÜSIMUSED:

1. Missugune pea ei mõtle? Kapsapea2. Missugused lehed ei kasva puul? Ajalehed, raamatulehed3. Missugusel lukul ei ole võtit? Püksilukul, kotilukul4. Missugused jalad ei kõnni? Lauajalad5. Missugune laev saab lennata? Kosmoselaev6. Missugune veski ei jahvata? Anne Veski7. Missugune hobu on parim ujuja? Merihobu8. Milline arst ei ravi inimesi? Loomaarst9. Missugune hiir ei karda kassi? Arvutihiir10. Millised konnad ei krooksu? Ülikonnad

Klass Punktid Koht

2.a – Mia-Melissa Peekman, Laura Koka, Fred Kase 6,5 punkti

2.b – Markus Põdra, Marianna Kruglova, Nicolas Petrich 6,5 punkti

2.c – Helerin Mesek, Anna-Liisa Vanaveski, Kadi Puumets 8 punkti I

II-III

II-III

OMALOOMING 13

Presidentide portreed

6.b ja 7.a klassi õpilased joonistasid õp Helen Paesülla juhendamisel Eesti Vabariigi presidente.

Konstantin Päts

Autor: Keneli Reimal, 6.b

Lennart Meri

Autor: Lisette Kušner, 7.a

Arnold Rüütel

Autor: Marii Vanaveski, 7.a

Toomas Hendrik Ilves

Autor: Rait Mägi, 7.a

Kersti Kaljulaid

Autor: Sandra Poom, 6.b

NB! Kui soovid, et ka sinu looming (luuletus, lühijutt, foto, joonistus vm) ilmuks koolilehes, võta ühendust mõne toimetuse liikmega või kirjuta koolileht.meil@gmail.com.

Esimene jalutuskäik

14 LAPSESUU

Lapsesuu ei valeta

Seekord vestlesime 1.b klassi õpilastega ja palusime neil mõtiskleda järgmistel teemadel.

Miks linnud lendavad, aga loomad mitte?

Heleri – Linnud on õppinud lendama, aga loomad ei ole.

Kaisa – Lindudel on tiivad, aga loomadel ei ole.

Tristan – Sest loomadel pole tiibu otsas.

Kevin – Linnud sündisid teistmoodi.

Kuidas loomad saavad aru, et on vaja talveunne jääda?

Heleri – Loomad tunnevad, et on külm ja nad peavad magama

minema.

Kaisa – Sellepärast, et ilmad muutuvad aina külmemaks.

Tristan – Lumi on maas ja külm on.

Kevin – Sest jää ja lumi on maas.

Miks okaspuudel talvel okkad ära ei tule?

Heleri – Sellepärast, et kuuseokkad on väga kõvasti kinni.

Kaisa – Okkad on lihtsalt nende okste küljes ja ei saa lihtsalt ära

kukkuda.

Tristan – Ei tea.

Kevin – Siis on väga külm ja need ei saa ära kukkuda.

Milline oskus on elus kõige vajalikum?

Heleri – Inimene peab oskama kõndida väga hästi.

Kaisa – Kõige vajalikum oskus on see, et tuleb enda eest vastutada.

Tristan – Tuleb osata hästi joosta ja kõndida.

Kevin – Et enda eest hoolitseda.

Amina Okbani, Lisette Jakobson

KÜSITLUS, KOOMIKS 15

Kui head suhtlejad on meie kooli õpilased?

Uurisime meie kooli õpilaste käest, kasnad on enda arvates head suhtlejad.Küsitluses osales 100 õpilast. 53%õpilastest vastas, et nad on tõesti headsuhtlejad, 37% vastas, et nad onkeskmised suhtlejad ja 10% vastas, et nadon halvad suhtlejad. Meie kooli õppuridon enamasti väga avatud ja headsuhtlejad. Head suhtlemist!

37

53

10

Kas pead ennast heaks suhtlejaks?

Olen hea suhtleja Olen keskmine suhtleja Olen halb suhtleja

KoomiksJaana-Liis Sokk

Amina Okbani, Anett Tammiku

16 ÜRITUSED

Hubane luuleõhturaamatukogus

20. veebruaril toimusmeie kooli raamatu-kogus luuleõhtu kooskirjaniku ja luuletajaJaak Urmetiga, kedaenamasti tuntakseWimbergi nime all.Lisaks Urmeti loomin-gule esitati ka õpilasteomaloomingut ningJaan Krossi 100.sünniaastapäeva pu-hul ei puudunud üri-tuselt ka tema värsid.

Üritust alustas õhtu-juht, tervitades nii JaakUrmetit kui teisi kuula-jaid ning siis oligi jubakord meie oma kooli õpi-laste käes, kes lugesidette isekirjutatud luulet.Rõõm oli näha, et lava-närvist hoolimata esita-jatest puudust ei olnud

ning kuulda võis eripikkuse ja temaatikagaluulet mitmete klassideesindajatelt. Järgnevalt astus etteend tutvustama JaakUrmet. Luuletuste vahe-le rääkis ta nii nendetekkelugusid kui ka teisiseiku oma elust.Wimberg puudutaspõgusalt ka luule ajalooteemat, lugedes ette 17.sajandi eestikeelset luu-let, mis oli mõeldud kõ-nena pruudile ja peig-mehele nende pulmas,seejuures kaasates kakuulajaid. Ei puudunudka Jaan Krossi luule-tused tähistamaks tema100. sünniaastapäeva. Ürituse lõppedes oliigal kohalviibijal võima-lus saada endale Urmeti2017. aastal ilmunudteos „Linn linnas – minu

raamat Lasnamäest“ning küsida vahepealtekkinud küsimusi võiniisama kirjanikuga jut-tu vesta. Lisaks luulele tekitasmõnusat meeleolu kitar-rimäng, mida ka vahe-paladena Urmeti jutule

esitati, ning kuulajas-konnale pakuti kohvi jasuupisteid.

Kokkuvõtteksvõib öelda, et toimusigati kordaläinud üritus,mis inspireeris luuletkirjutama ja lugema.

Helen Mitt

ÜRITUSED 17

Just Dance! – tõeline tantsuvõistlus

30. jaanuaril toimus TJGõpilasesinduse korral-datud tantsuvõistlusJUST DANCE!. Üritustoimus juba teist aastatja osaleda said 1.-12.klasside õpilased.

Õpilased pidid võtmaneljastesse tiimidesse.Ekraanil näidati JUSTDANCE´i tantsuliigutusi

ning kaks või rohkemtiimi pidid selle järgitantsima. Võitjaks saisee, kelle poolt kõigerohkem ja kõveminikarjuti.

Tantsuvõistlus eiolnud sel korral kah-juks nii populaarne kuieelmine aasta: osavõtjaidning publikut nappis.Vaatamata sellele elasidkõik oma sõpradele,klassikaaslastele ja tut-

tavatele kaasa ning kõikkaheksa osalenud gruppiolid väga head.

Osalejad olidnärvis ja ootasid piki-silmi võistlemist. Võist-lejad ei teadnud järgmistJUST DANCE´i tantsu,mida nad pidid tantsima,ning see oligi nendejaoks nii-öelda suur jaootamatu challenge. Esi-mese vooru võitjad saidedasi järgmisesse vooru,

kus pidid võistlema teis-te edasi saanud võistle-jatega. Viimane voor olieriti pingeline ja kõikootasid elevusega, kesvõidab. Võitjaks osutus3.c klassi õpilane RometRahuoja!

Palun kõigil meiekooli õpilastel osaledarohkem kooliüritustel!Koos on tore!

Jaapani õhtul olid uued toredad tegevused

6. märtsil toimus tra-ditsiooniline Jaapaniõhtu, kus sai osa võttaerinevatest põnevatesttegevustest.

Toimusid tavapärasekssaanud kalligraafia, ori-gami, suši ja onigiritöötoad koos ettekanneteja viktoriiniga. Esimest

korda sai osaleda kakaraokes ning kanti ettenäidend. See rääkisvirsikust sündinud poi-sist ehk Momotarost(virsikupoiss), kes omatugevuse ja võimetegapäästis külaelanikudkurjade sookollide käest.

Õhtu mööduspositiivselt ning küla-lised jäid rahule. Õhk-kond oli hea ja kõigil oliküllaga tegevust.

Amina Okbani

4.a klass

Miina Karindi, 12.a

18 ÜRITUSED

Sõbranädala üritused – igaühele midagi

11.–14. veebruarinitoimus meie koolissõbrapäeva nädal,mida korraldas õpilas-esindus.

Tegevusi ja üritusi olipalju: stiilinädal, sõbra-päevapidu, kohvik,

kirjakast jne. Paljutoredaid sündmusi toi-mus ka raamatukogus:taaskord sai osaledaraamatuvahetuses, töö-tas südameloterii ningsüdame sai asetadasüdamepuule ja endkoos sõbraga selletaustal pildistada.

Sõrapäeva näda-lal toimus meie koolis ka

stiilinädal, millal saikogu koolipere riietadaend erinevatesse stii-lidesse.

Esimeseks stiili-päevaks oli TikTok, mison tegelikult üks täna-päeva äpp, kus saabluua erinevaid videoid.Seal saab näha katäiesti teistsuguseidriietumisstiile.

Teise stiilipäevateema oli filmi,joonisfilmi või sarjategelane. Kooli peal võisnäha palju erinevaidfilmitegelasi ringiliikumas. Paljud küsisidüksteise käest, kellenanad on täna tulnud võitahavad tulla järgmistelpäevadel.

Kolmandal päe-val oli stiiliks matchingoutfits ja meie õpilasedsaid kas oma sõpradevõi isegi terve klassigatulla kooli ühtmoodiriietudes. Osalesid kamõned meie õpetajad.

Viimaseks stii-liks, mis lõpetas selletoreda stiilinädala, olipunane päev. Sellelpäeval osales kõigerohkem õpilasi ja kaõpetajaid. Paljudel olikas või üks riideesepunane või punakattooni.

12. veebruariltoimus meie koolis kasõbrapäeva kohvik, kustsai osta maitsvat toitu jahäid suupisteid.

Sõbranädalajooksul said õpilased kasaata kirju, roose jašokolaade. Kirjakastpaiknes meie kooliraamatukogus. Roose jašokolaade said saataõpilased esimesel kor-rusel. Sel aastal tulikirju erakordselt palju.Kirju kirjutasid üks-teisele igas vanuses õpi-lased. Kui kirjade jaga-jad astusid klassi, olidkõik õpilased väga põne

Amina Okbani

ÜRITUSED 19

vil ja ootasid huviga, kessaab kirja kätte. Roosideja šokolaadide müükläks päris hästi! Kõigiloli tunda seda headsõbrapäeva meeleoluterve nädala vältel! Kõikõpilased olid vägaõnnelikud, kui saidendale kingi.

Kahjuks jäi meilsellel aastal sõbraotsimine ära, aga järg-mine aasta proovime se-da traditsiooni taastada.

Sõbranädalalepani punkti reede õhtultoimunud sõbrapäeva-ball, mis oli 8. klassiõpilaste loovtöö. Pidu oli

seekord lahtine, seetähendab, et tulla võisidka teiste koolide õpila-sed. Esinesid tuntudtegijad: Lepaste, YungNeo, Pakskoer, Angaar,Kolm Sõpra, Ariel, Valk.Kohapeal oli ka fotoboks,sai suupisteid, mängitimänge ning krooniti ballikuningas ja kuninganna.Üritus õnnestus ja rah-vast oli palju. Järgmiselaastal loodame, et sõbra-nädalal tuleb veel roh-kem mõnusaid ühis-tegevusi. Võtke ikkakooliüritustest osa!

Sõbrapäevapeo esinejad

20 SPORT

Spordipoiss ei jää elus hätta, seda õpetab TJG

Aasta algus on olnudmeie kooli jaoks vägasportlik. Kogu kooli-pere on kõvasti liiku-nud ja ka võistlustelthäid kohti noppinud.

TJG-s on käimas projekt„Liikumisminutid”, millepeamiseks eesmärgikson motiveerida õpilasirohkem eesmärgipära-selt liikuma erinevateaktiivsete tegevuste kau-du. Jaanuari alguses au-tasustasime liikumis-minutite teise osa pari-maid. Algklasside arves-tuses olid tublimad 1.c ja3.b. 5.‒12. klasside ar-vestuses olid taas pari-mad 6.a, 8.b ja 11.a.Auhinnaks saadi bow-ling´us käik koos klas-

siga. 3. osa parimad olid2.b ja 3.a, 5.c, 7.c ja 11.a.Seekord on auhinnakslõbus tantsutund tree-neri juhendamisel.

22. jaanuaril toi-mus Tallinna Kooli-noorte 10 x 50 m teate-ujumise meistrivõistlus-te finaal, kus meie kooli-koondis saavutas tubli 7.koha! Koosseisu kuulu-sid Greete Saar, BrigitaSaar, Annika Saar, Jane-ly Havi, Anna-MariaMerkulova, Veera Lep-pind, Karolin Raha-mägi, Emily Piirsalu,Kerttu Koppel, ElisabethJüriöö.

Jaanuari lõpus javeebruaris toimusidHaabersti koolide meist-rivõistlused rahvaste-pallis, kust meie koolilõnnestus noppida mi-tu suurepärast kohta! 3.klassi õpilased saavuta-

sid 2. koha. Võistkondakuulusid Mariann Bork,Marta Aisting, BiancaRemmelgas, Kertu Kop-pel, Helena Lüll, KerliTohver, Egor Nerkljudov,Art Vallikivi, AndrePihelgas, Robert Poll,Martin Talvik, TrevorMattias Tamm. 4. klassipoisid saavutasid samuti2. koha. Võistkondakuulusid Mihail Lebed,Karl-Erik Liiva, HenriHunt, Aleksander Boga-tov, Märten Rink, TimoSaarm, Hendrik Väälma,Magnar Korv, DomenicoTeofili. 5. klassi  tüdru-kud tõid meile esikoha!Võistkonda kuulusidCarolin Anete Pijon,Sandra Lepp, EllaEkharte, Sandra Häni-nen, Maria Ast, KerttuAdoson, Emily Järva,Emili Pajusalu, ViktoriaKrauze. 5. klassi poisid

ei tahtnud tüdrukutelealla jääda ning tõid mei-le samuti esikoha! Võist-konda kuulusid RalfRändla, Gabriele D’An-gelo, Emiljen Ber,Edward Sõrovatenko,Georg Tšõmbaljuk, HansOliver Kuuse, SimonLüll, Martti-Mario Leet-maa, Oskar Piht, StefanoTeofili. Võidukas tiimkoos õpetaja Liis-GreteArroga on pildil.

30. jaanuariltoimus talispordipäevŠkoda jäähallis, kus kõiksaid rõõmu tunda uisuta-misest. Oli väga vahvaaktiivne neljapäev!

Haabersti koolideõpetajate kümnevõist-lusel õnnestus meie koo-lil saavutada lausa kaksesikohta: bowling´us jatalispartakiaadil.

õp Raina Kaus

HOBI 21

Nikita uurib ja kogub putukaid

Nikita Dorohhin on7.c klassi õpilane, keson tegelenud ento-moloogia ehk putukaanatoomiaga jubakaks aastat. Me küsi-sime Nikitalt, kuidasja miks ta entomoloo-giaga tegeleb ning soo-vitusi nendele, kessoovivad ka sarnasehobiga tegeleda.

Mis hobi sul on? Mina tegelen bioloogiateadusharuga, mille ni-mi on entomoloogia ehk

putukate kogumise jauurimisega.

Kuidas tekkis huvi pu-tukate uurimise vastu?Mul tekkis selline huvilapsepõlvest ja putukatehuvitava anatoomia tõt-tu.

Kui kaua oled entomo-loogiaga tegelenud?Mina olen entomoloo-giaga tegelenud jubakaks aastat.

Kuidas sa putukaidkogud ja säilitad? Mina kogun putukaidliblikavõrgu abil. Masäilitan selgrootuid

organisme etanooli seesvõi kuivatades.

Milliseid putukaid sulkogus on?Mul on sitikaid, liblikad,herilasi, parasiitseid jaööliblikaid.

Kas entomoloogia onraske? Miks?Entomoloogia on raske,sest kogu aeg on vajauurida selgroogsete ana-toomiat. 

Millised putukad ontsinu lemmikud?Minu lemmikud putu-kad on öö- ja päeva-liblikad.

Kuidas suhtuvad sinuvanemad ja sõbrad selli-sesse hobisse?Vanemad suhtuvad sel-lesse hobisse positiiv-selt. Sõbrad suhtuvadhobisse negatiivselt.

Mida soovitaksid alga-jatele putukate koguja-tele?Soovitusi on palju, agaannan kaks soovitust:soovitan putukaid kui-vatada või säilitadaetanoolis, veel parem onformaliin, aga ma eihakka seda soovitama.

Jaana-Liis Sokk, Carmen Meriel Tensbek

22 SOOVITUSED

Raamatusoovitused

Reeli Reinaus „Verikambi” (Varrak, 2016)

Neli gümnaasiumiõpilast – Kirke, Joonas, Elina ja Gustav – läksid matkama.Nad eksisid ära ning kuna varsti oli pimedaks minemas, olid nad sunnitud veetma öö tundmatus veskis. Peale veskist tagasitulekut hakkasid toimuma nendega müstilised lood. Joonasel hakkasid peale veskist inspireeritud laulu avaldamist bändikaaslased surema. Kirkel tekkisid kirjutamissessioonid, millest ta algul midagi ei teadnud. Gustav muutus peale ööd veskis kuidagi tujukamaks ja nõudlikumaks. Elinat vaevasid äkilised armukadedushood.Nüüd tuleb neil lahkhelid unustada, et leida selgus selles kummalises loos.

Ilmar Tomusk „Tulnukate rünnak” (Tammerraamat, 2019)

Ilmar Tomuski raamatusarja „Ajarändurid” neljandas osas pidid Anette, Mariliis, Kert ja Toomas rändama ajas tagasi kolmkümmend üheksa valgusaastat, et teha kahjutuks vaenlased, enne kui nad Maale jõudsid.Kui nad oma aega tagasi jõuavad, ootab neid õpetaja Leho Anderson koos halbade uudistega Eesti tuleviku kohta. Pikemalt mõtlemata võetakse ette reis, et päästa planeet. Kõik ei lähe nii, nagu loodetud, kuna ka kogenenud ajaränduritel on raske teha vahet oma ja võõra maailma vahel.

Mängusoovitus – „Cities Skylines”„Cities Skylines” onColossal Orderi arenda-tud arvutimäng, midasaab mängida Play-station 4, Nintendoswitch, Xbox One ja ar-vuti platvormidel. Män-gu ülesanne on ollalinnapea rollis ja ehita-da ja majandada sedalinna. Linna ehitus algab

enda valitud alal maan-tee kõrval. Mängu algu-ses on sul 2 x 2 km ala,mida sa saad suuren-dada, ostes kõrval-maasid. Sa pead muret-sema selle eest, et linnasoleks elektrit, vett, ära-vool, prügivedu jne; karahaliselt peab kasu-misse jääma. Väga tähtis

on ka linnarahva vaja-duste rahuldamine, näi-teks pead sa loomaparke, kus linnarahvaloleks meeldiv käia, võimuretsema linna medit-siiniliste vajaduste pä-rast või kuritegevusegavõitlema. Muidugi peadsa ka tekitama alasidpoodide, tehaste ja ka

tavaliste majade ehita-mise jaoks. Järk-järgultarendatakse majasid,kuni lõpuks on sinu lin-nas pilvelõhkujad, luk-suslikud hotellid ningvillad. Mängul otsest lõp-pu ei ole, sa võid linnaehitada nii suureks, kuiise soovid.

Carmen Meriel Tensbek

NB! Raamat on meie kooli raamatukogus olemas.

NB! Raamat on meie kooli raamatukogus olemas.

KOKANDUSDUELL 23

9. klassid tegid kamatoite

10. veebruaril kogunesid 9. klasside võistkonnad (9.a – Caroly Kuningas, Christopher Kulasalu,Kirke Rannas; 9.b – Anett Hendrikson, Joosep Gurnik, Kady Victoria Kuldma; 9.c – Kerttu Seppi, Laura Eemann, Kelly Karma) käsitööklassi, et koolilehe väljakutse vastu võtta ja kamatoitude tegemises võistelda. Ülesanne oli teha ükskõik milline kama sisaldav toit ja see kaunilt serveerida. Žürii, kuhu kuulus nii õpetajaid kui õpilasi, hindas nii välimust kui maitset. Toidud tulid kõik isuäratavad ja maitsesid hästi. Nii arvas ka žürii, kes andis kõigile toitudele kõrged hinded.

Rukkileivakoogike kamakreemiga

VÄLIMUS: 9 – parim välimus!

MAITSE: 8

KOKKU: 8,5

Kamamagustoit

VÄLIMUS: 8,5

MAITSE: 8,8 – parim maitse!

KOKKU: 8,66

Soolased kamapannkoogidtoorjuustukreemiga

VÄLIMUS: 8,1

MAITSE: 8,3

KOKKU: 8,25

9.a

9.b

9.c

VÕITJAD!

Katrin Saar, õp Ann Aruvee

24 RISTSÕNA, SÕNARÄGASTIK, INFO

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

NB! Kolm esimest, kes saadavad ristsõna vastuse aadressile koolileht.meil@gmail.com, saavad järgmise lehe tasuta!

Leia sõnarägastikust 15 Eesti Vabariigiga seotud sõna.

JÄRGMISES NUMBRIS:• Persoonilugu õp Ruti Nõmmega• Üritustest meie koolis• Kokandusduellis uued hõrgutised

• Osavuskatsetes seekord õpetajad• Intervjuud välismaal õppivate

vilistlastega jätkuvad

1. Missugune pea ei mõtle?2. Õpetaja Maiki Lauri lapse nimi.3. Õpetaja Savtšuki eesnimi.4. Putukatest huvitatud TJG õpilane (eesnimi)5. HEV-koordineerija eesnimi6. Inglismaa linn, kus TJG vilistlane Jekaterina õppis7. Toiduaine, mida 9. klassid kokandusduellis kasutama pidid8. Uue bioloogiaõpetaja perekonnanimi