Nr. 3 (67) Märts 2009 Tasuta

LÜHIDALT MÄRTSI VOLIKOGUS

VASTUVÕETUD OTSUSTEST

Et valla majanduskuludeks ette

nähtud summa kahaneb paari miljo-

ni krooni võrra, rakendatakse kok-

kuhoidu, mis suurt teede remonti ei

võimalda.

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium vähendas vallale teede korrashoiuks mõeldud toetust. Eelmise aasta 5,2 miljoni krooni asemel saab vald sel aastal arvestada vaid 2,9 mil-joniga.

Teede ja tänavate korrashoiuks on eelarves 4,5 miljonit krooni, sellest 900 000 kulub Hariduse tänava remon-di lõpetamiseks.

See, millises ulatuses on võimalik teid korda teha, selgub kevadel, kui on näha, kuidas need on talve üle elanud, ütles abivallavanem Priit Kesler. Tema sõnul võtab vallavalitsus juba praegu auguremonditööde pakkumisi, sest neid töid tuleb kindlasti teha.

„Korda tuleb teha taksopargi kurv, samuti mõned äravajunud kanalisat-siooniluugi kohad,” nimetas Kesler. „Teed tuleb sõidetavana hoida, aga prii-sata pole midagi.”

Veski tänava teine pool jääb remon-timata, seda tasandatakse kaks korda nädalas, nii et seda mööda saaks sõita.

Kesleri sõnul on väga hea, et eelmi-sel aastal tehti viadukti teekate korda ja remonditi kaks kõige viletsamas seisu-korras olnud tänavat – Hariduse tänav ja osa Veski tänavast.

Korrashoid sõltub ka kodanikest

Abivallavanem tõdes, et kärbitud eelarve sundis tegema valikuid, kust võib kavandatud summasid vähemaks võtta ja kuhu tuleb hoopis juurde panna. „Me ei saa vähendada saunale ette nähtud sum-masid, maha ei saa võtta ka hulkuvate loomade püüdmiseks mõeldud raha, sest see summa on niigi väike – sealt lihtsalt pole midagi võtta,” selgitas ta.

Teed hoitakse sõidetavad

Priit Kesler ütles, et taksopargi kurv tuleb korda teha.

Erika Prave foto

Kokku hoitakse tänavavalgustuse pealt – Narva maanteel, Rakvere, Jaama ja Kooli tänaval ning Tartu maanteel, kus on uus kolmefaasiline elektriliin, lülitatakse õhtuti iga kolmas valgusti välja.

Kalmistu korrashoiu võimalused sõltuvad Kesleri sõnul suuresti prü-giveo vajadusest. Kalmistu prügiveo hinda kaubeldi väiksemaks – kui va-

rem kulus sellele miljon krooni aas-tas, siis nüüd saadakse seda teenust 350 000 krooni odavamalt. Et surnuaia prügikonteineritesse tassitakse endiselt igasugust prahti, näiteks autokumme, siis on nende tühjendamine kulukas. „Praegu, talvel, ei tohiks surnuaialt eriti prahti tulla, aga konteinerid on triiki täis. Mina isiklikult olen tabanud ka neid, kes sinna Kohtla-Järvelt prü-

gi toovad,” ütles Kesler. Tema sõnul tuleb kalmistu siseteede korrastamine tõenäoliselt edasi lükata.

Abivallavanem lisas, et kogu ma-janduskuludeks ette nähtud summat ei tohi kohe ära kulutada, sest vahendeid peab jätkuma aasta lõpuni.

JT

Kui aprillis 86aastaseks saav

Lianda Sakala laps oli, silitas kord

tema pead riigivanem Konstan-

tin Päts. Nõukogude ajal on naine

pidanud end oma kodumaal pikki

aastaid peitma ja NKVDs aru and-

ma. Tema sõnad on olnud 31 aas-

tat viimaseks kõneks manalateele

minejaile. Väikest kasvu vapper

naine on üksi üles kasvatanud kaks

last ja valmis ehitanud maja. Ning

andnud elu mitmele ühingule ja or-

ganisatsioonile, millest ühe – klubi

Hõbejuus – tegevjuht on ta tänini.

Lianda, on see tõsi, et esimese

Eesti ajal oli rohi rohelisem ja tae-

vas sinisem?

See oli väga ilus aeg. Inimesed olid ausad ja teisest inimesest hooliti rohkem. Maa oli üles haritud. Lapsi õpetati isamaad armastama. Mina olin kodutütar ja kui me oma vannet andsime, olime põlvili Eesti lipu ees. See oli meile väga suur au.

Lianda Sakala ärgitab eakaid klubisse tulemaKodutütrena kohtusite ka Kons-

tantin Pätsiga.

See oli 1937. aastal, kodutütardel oli Vokas suvelaager ja toonane rii-givanem Päts tuli meie lõkkeõhtule. Et riigivanemale tuli ka tervituskõne pidada, oli meile tehtud konkurss, et kelle kõne on kõige parem. 19 val-miskirjutatud kõnest valiti välja kolm, minu oma nende seas. Siis me pidime oma kõned proovil ette kandma. Üks tüdruk hakkas nutma ega saanud kõ-net lugeda, teine oli selle pähe õppi-nud ja unustas sõnad ära. Muide, sealt on mulle eluks ajaks meelde jäänud, et kõnet ei tohi pähe õppida nagu luu-letust. Niisiis olingi mina see, kes rii-givanemale kõne pidas ja talle lilled kinkis. Päts tegi mulle pai ja kiitis, et ise nii väike, aga tragi.

Järg lk.6

Erika Prave foto

Huvikoolide õpetajate palgad tõusevad

Volikogu otsuse kohaselt hak-kavad muusikakooli, spordikooli ja kunstikooli pedagoogid saama alates märtsist umbes 500 krooni senisest enam palka. Huvikooliõpetajate pal-gafondi kasv on kuni kuus protsenti. Seda palgatõusu lubati juba läinud aastal, mil lasteaiaõpetajate sissetu-lekud üldhariduskooli õpetajate oma-dega ühtlustati. Tänavu tõmmatakse ka huvikooliõpetajate palgad eelni-metatutele lähemale.

Pedagoogide palga alammäärad on järgmised: noorempedagoogil 7500, pe-dagoogil 8100, vanempedagoogil 9000 ja pedagoogil-metoodikul 10 000 krooni.

Jõhvi huvikoolides ei tööta ühtegi pedagoogi-metoodikut. Vanempeda-googe on ametis 19 ja pedagooge 29 ning tööl on ka üks noorempeda-goog.

Võrreldes viie aasta taguse aja-ga on huvikooliõpetajate palgad kaks korda tõusnud: kui 2004. aastal teenis huvikooliõpetaja 4070 krooni kuus, siis nüüd on palga alammäär 8100 krooni. Huvikooliõpetajate palgad on pidevalt tõusnud alates 2007. aastast.

Gümnaasiumiõpetajate palgad ker-kivad oodatust vähem.

Tagasiulatuvalt jaanuarist tõstetakse üldhariduskoolide õpetajate palka 4%.

Naaberomavalitsustele tehti ettepanek liituda

Jõhvi tegi Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Mäetagu-se ja Toila vallale ning Kohtla-Jär-ve linnale ettepaneku liituda üheks omavalitsusüksuseks, mille nimeks võiks saada Alutaguse vald. Voli-kogu otsus annab vallavalitsusele õiguse teha liitumisega seotud uu-ringuid, samuti tuleb välja selgitada vallaelanike arvamus ja avalikustada läbirääkimistega seonduv teave.

Eelmisel volikogu istungil kuulati Alutaguse vallaks ühinemise idee ära ega võetud seda arutada, sest leiti, et liitumiseks pole aeg küps. Vahepeal avalikustas aga regionaalminister Siim-Valmar Kiisler oma haldusreformi idee. Selle kohaselt tehtaks Eesti praegustest maakondadest vallad, nii et neid tekiks 15, ja kogu Ida-Virumaa moodustaks ühe valla.

Vallavanem Tauno Võhmar ütles, et haldusreform tehakse nagunii varem või hiljem ära. „Küsimus on selles, kas me tahame ise otsustada, kuidas see meie piirkonnas toimub, või laseme seda kel-lelgi teisel teha.”

Kaheksa valla ja Kohtla-Järve linna ühinemisel moodustuva omavalitsuse elanike arv oleks 65 000 ringis ja selle eelarve küüniks praeguste mahtude juu-res ligi ühe miljardi kroonini.

Ajalehe Eesti Ekspress andmetel kuulusid 13. sajandil Alutaguse oma-valitsusüksusesse praegused Kohtla, Jõhvi, Mäetaguse, Toila, Vaivara, Illuka, Iisaku ja Alajõe vallad.

Praegu on Ida-Virumaal 29 valda.Lianda Sakala on klubi Hõbejuus tegevjuht.

2 Arvamus Märts 2009

Toetan peremessil toimu-nud haridusteemalises vest-lusringis ühe lapsevanema välja öeldud mõtet. Nimelt rõhutas ta, et gümnaasium peaks olema akadeemiline õppeasutus, mis võiks ette valmistada ülikooliks. Järe-likult peaks õpilane gümnaa-siumis juba oskama õppida ja väärtustama õpitud tead-misi enda jaoks. Nüüd minu kui õpetaja arvamus, mida ma seal vestlusringis avalda-da ei jõudnud.

VIVIKA NÕMME Jõhvi vene gümnaasiumi õpetaja

Arvan, et gümnaasiumisse astumiseks peaksid olema katsed. See innustaks õpilasi rohkem õp-pima – mitte hinnete, aga just teadmiste pärast. Näiteks mõni põhikooli õpilane käib praegu koolis, aga mitte õppimas, vaid lihtsalt aega veetmas ja ennast lõbustamas, sa-mas traumeerides nii kaasõpilasi kui ka õpetajaid. Te-kib küsimus: miks peaks selline olu-kord ka gümnaa-siumis jätkuma? Oleks huvitav kuulata ka mõne õpilase arvamust sel teemal.

Gümnaasium peaks olema akadeemiline õppeasutus

Lapsed, kel-lele valmistab õppimine raskusi või kes ei soovi ülikooli minna, võiksid kutse- või ametikoolis jätkata. Inime-sed on ju erine-vad – kes hiil-gab mõistusega, kel on kuldsed

käed, kes oskab sõnadest ilusa jutu kokku seada. Aga see, kes on üheksa aastat koolis käinud, ei sõida teise linna oma lemmi-kametit õppima, vaid otsustab enamasti jätkata haridusteed ko-halikus kutsekoolis (mõtlemis-ainet omavalitsustele – kas meie kohalikud kutsekoolid toodavad ikka meie piirkonnale vajalikke spetsialiste või hoopis uusi töö-tuid?).

Õpilane, kes koolis käies ka õpib, saab hakkama ka nen-de katsetega, mis gümnaasium sisseastumiseks korraldab. Sest pole ju võima-lik kontrollida ja küsida seda, mida õppekava-des kirjas pole, ning õppeka-vad on kõikides koolides ühe-sugused. Vest-lusringis kõlas veel mõte, et me võitleme ka nende laste eest, kes ise enda eest võidelda ei taha. See, et korraldatakse katse, mis aitab ka lastel iseenda teadmisi ja närve proovile panna, ei tee sellises „ellujäämismaailmas” halba. Öeldakse ju ikka, et mis ei tapa, teeb tugevaks. Ja peale kutsekooli saab samuti ülikooli minna.

Võimalus haridust osta

Ameti kõrvalt õpetatakse kutsekoolides ka gümnaasiu-miaineid. Mis võiks Eesti riigi-le olla veel parem kui osavate töökätega ja õpihimuline inime-ne, kes käib töö kõrvalt ja oma raha eest ennast täiendamas ning väärtustab seda, mida ta teeb? Arvan, et see on parem variant kui Siiri Oviiri õudust tekitav lause „…ülikoolid on tasulised ja nüüd on kõigil võimalus enda-le sobiv diplom või kraad osta”. Olen koolis toonud lastele mõt-lemapaneva näite õpilasest, kes

VIVIKA NÕMME

Viieteistkümne aastaga, mil pensionäride ühendus Jõhvis on tegutsenud, on see kasvanud 39 asutajaliikmelt 324-liikmeliseks organisat-siooniks.

EUGEN VAHER Pensionäride ühenduse esimees

Ühenduse eesti osakonda kuulub 219 ja eri rahvuste osa-konda 105 liiget.

Pensionäride ühendus tegut-seb seltsimajas. 2005. aastal loo-di seal ka pensionäride päeva-keskus. Ühenduse kasutada on ruumid organisatsiooni tööks, päevakeskuse jaoks, kollektiivi-dele proovideks ja ürituste kor-raldamiseks. Meie taidluskol-lektiividel on vallas, maakonnas ja mujal Eestis rohkem kui sada esinemist aastas.

Seoses Jõhvi valla ja linna ühinemisega sai endine pensio-näride linnaühendus uue nime MTÜ Jõhvi Pensionäride Ühen-dus. 2007. aastal võeti vastu uues redaktsioonis põhikiri ja valiti seitsmeliikme-line juhatus, kuhu kuuluvad Evi Mäe, Hilja Makara, Valen-tina Lek, Mare Raja, Endel Paap, Lembit Porkman ja Eugen Vaher. Vii-mane on olnud juhatuse esimees ühenduse loomisest peale.

Ühendusel on ka 14-liikme-line kultuuriürituste ja tehnilise sektsiooniga aktiiv ning kol-meliikmeline revisjonikomis-jon – Ilse Urbalu, Agnes Kaiva ja Edgar Pihlak. Kõigil on oma

Pensionäride ühendus liidab 324 liigetkohustused tegevuse korralda-misel.

Palju võimalusi

Päevakeskusel on üle tuhan-deköiteline raamatukogu, kus on kahes kee-les teavikuid ja ajalehti. Meie kasutada on meditsiinilised aparaadid, saab vaadata telesaa-teid ja videoid, projektsioon-pilte üritustest, fotomaterjale ja stendidele sea-tud väljapanekuid.

Klubis Ajaring kohtume val-lajuhtidega ja mitmesuguste eri-alade töötajatega. Võimalik on osaleda tervisliku liikumise klu-bis Ole Terve!, võtta osa saalis toimuvatest üritustest, kasutada arvutit, osaleda arvutiõppes ja taidlusringide tegevuses. Ühen-duse liikmed osalevad klubides Hõbejuus, Maikelluke, Seenior, rahvuskultuuriseltsides, vete-ranide ühenduses. Koos käime ekskursioonidel, väljasõitudel

ja sõpruskoh-tumistel teiste eakate organi-satsioonide ja taidluskollek-tiividega.

Ühenduse taidluskollek-

tiividel on olemas vajalik esine-misvarustus, tehnilised seadmed ja dekoratsioonid.

Trükised

Algusest peale on koostatud ühenduse kroonikat sõnas, pildis ja viimasel ajal ka salvestustena. Ühenduse eestvõttel on jätkunud

Jõhvi maapaiga kultuuriloo uu-rimine. Koostatud on brošüürid Jõhvi näitemängu 100., 105. ja 110. aastapäeva puhuks, raama-tud „Jõhvi kultuuriradadel I–II”, „Jõhvi linna pensionäride ühen-

dus 10” ning kollektiivide ja kultuuritegelas-te juubelivoldi-kuid.

Ühenduse liikmed Väino Viilup, Hel-ju Tori, Endla Jaanus, Gale

Popova ja Lembit Kiisma (po-stuumselt) on Jõhvi linna ja val-la aukodanikud.

Läinud kevadel tähistasid oma kümnendat tegevusaastat nii tantsuring Värten, mida ju-hendab Helju Tori, kui ka vo-kaalansambel Vanad Viisid, kes harjutab Endla Jaanuse taktikepi all. Üritustel hoolitseb muusika-lise kujunduse eest instrumen-taalansambel Omad Poisid, mil-le muusikajuhi rollis on Endel Paap.

Vokaalansambel Elulõng tä-histas möödunud aastal 45. sün-nipäeva. Seda kollektiivi juhib Anneli Kasela.

Näputööringid

Kodukultuuriring Kudum jagunes seltsimaja moodusta-misel kaheks – käsitöötegijad moodustasid seltsimaja juures ringi Nobenäpp, kangakudujad jäid ühenduse kollektiivi Ku-dum. Neid ringe juhendab Anne Rahuoja. Korraldatakse näitusi ja väljapanekuid kohapeal ja väljaspool peetavatel kodukul-tuuriüritustel.

Umbes 114 aastat tagasi ha-

EUGEN VAHER

Ühenduse eesti osakon-da kuulub 219 ja eri rahvuste osakonda 105 liiget.

Päevakeskusel on üle tuhandeköiteline raa-matukogu, kus on ka-hes keeles teavikuid ja ajalehti.

Politsei manitseb

Politsei manitseb pangast pensioni saa-jaid ettevaatlikkusele. Seoses sellega, et ena-

mik pensionäre saab

nüüd oma pensioniraha

kätte pangakontorist

või -automaadist, kas-

vab tõenäoliselt ka oht

sellest ilma jääda.

Et mitte langeda võõrast raha himustada võivate kurjategijate oh-vriks, soovitab politsei teha järgmist.

* Võtke pangaau-tomaadist raha välja päevasel ajal ja kohas, kus liigub palju rahvast.

* Eelistage pangaau-tomaate, mis asuvad ru-umides, näiteks pangas või kauplustes.

* Minge raha välja võt-ma koos mõne noorema sugulasega – nii on esial-gu lihtsam tehinguid teha ja ühtlasi turvalisem.

* Ärge võtke korraga välja kogu pensioni, vaid täpselt nii palju kui para-jasti vaja, sest muidu peate sularaha kaasas kandma või kodus hoid-ma.

* Harjuge maksma teenuste või kauba eest pangakaardiga, et ei peaks sularaha kogu aeg kaasas kandma.

* Ärge rääkige juhutut-tavatele ega ka näiteks majanaabritele, millal ja kust te raha võtate.

* Ärge öelge kellele-gi oma PIN-koodi ning ärge kirjutage seda pan-gakaardile või paberile, mida hoiate käekotis pangakaardi juures. Püüdke kood meelde jätta ning kui siiski ot-sustate selle üles kir-jutada, siis hoidke seda pangakaardist eraldi.

* Ärge lugege su-laraha pangaautomaadi juures.

MARGUS KUUSEJõhvi kriminaaltalituse

komissar

MARGUS KUUSE

Mõni põhikooli õpila-ne käib praegu koolis, aga mitte õppimas, vaid lihtsalt aega veet-mas ja ennast lõbusta-mas, samas traumeeri-des nii kaasõpilasi kui ka õpetajaid

Õpilane, kes koolis käies ka õpib, saab hakkama ka nende katsetega, mis gümnaasium sisseastu-miseks korraldab

Jaanuari lõpus peremes-sil toimunud haridusalasest vestlusringist võeti väga ak-tiivselt osa. Lisaks Jõhvi ja Kohtla-Järve eesti gümnaa-siumide direktoritele ning Ida-Viru kutsehariduskesku-se direktori asetäitjale Joel Guljavinile avaldasid oma mõtteid ka Euroopa Parla-mendi saadik Siiri Oviir ning riigikogu liikmed Taavi Rõi-vas ja Tõnis Kõiv. Sõna ütle-sid sekka ka lastevanemad ja õpetajad. Täna avaldame ühe arvamuse, mis jäi peremessi vestlusringis välja ütlemata.

kirjutab tunnis maha ega õpi, aga kellest hiljem saab näiteks hambaarst. Kas sooviksid olla sellise arsti patsient, kes viimast

hammast sinu suust välja tõm-mates avastab, et alles nüüd on ta jõudnud valu tekitava ham-bani? Kahjuks polnud tal kõr-val pinginaabrit,

kes näpuga kohe õigele hambale oleks näidanud.

Sellises maailmas me elame! Mida paremat saaksime tahta, kui meenutada ühe osaleja poolt vestlusringis välja öeldud lauset: haridusministeerium on võtnud vastu ainult ühe suure otsuse – kolida Tallinnast Tartusse…

kati Jõhvis näitemängu tegema. Selle järjepidevuse jätkajaks on kujunenud Jõhvi draama-est-raadiring Mask. Harrastusnäit-lejate kunstiline juht on Eugen Vaher.

Edukas tegutsemine on või-malik tänu toetajatele – Jõhvi

vallavalitsusele, Eesti Kultuur-kapitali Ida-Viru ekspertgrupile, seltsimajale, muusikakoolile, OÜ-le Printex, kogudustele ja kõigile teistele, kes on meile vastu tulnud. Suur tänu toetuse ja koostöö eest!

3UudisedMärts 2009

Jõhvi laenuvõime on 20 miljonit krooni

Märtsist alates peavad kohalikud omavalitsused kõik laenuvõtmised kooskõ-lastama rahandusministee-riumiga, kes lubab laenata vaid välisprojektide oma-finantseerimiseks vajaliku summa.

Jõhvi laenuvõtmisvõime on 20 miljonit krooni. Ideaal-juhul võiks see olla omafi-nantseeringu osaks 120 miljo-ni krooni suuruse eurotoetuse korral.

„Õnnestumisel võiks kuni 2011. aastani fondidest valda 80 miljonit krooni sisse tuua,” ütles vallavanem Tauno Võh-mar. Tema sõnul oleks praegu kõige hädavajalikum teid kor-da teha.

JT

Korraldatakse promenaadi projektikonkurss

Märtsis kuulutati välja promenaadi projekti koosta-mise konkurss. Vald sai pro-menaadi rajamiseks 45 mil-jonit krooni.

Promenaadi projekti saa-miseks kuulutati välja avatud menetlusega hange.

„OÜ Varik Projekt tehtud promenaadi eelprojekti oli vaja selleks, et taotleda ehitu-seks Euroopa Liidu fondidest raha,” selgitas vallavanem Tauno Võhmar. Tema sõnul ei saa eelprojektile kulutatud miljonit krooni asjata raisa-tuks pidada, sest selle abil toodi vallale sisse 45 miljonit krooni.

Variku projekti järgi ei saa aga promenaadi rajama ha-kata, sest see telliti ettevõttelt konkurssi korraldamata.

„Loodan väga, et eelpro-jektis olnud elemente saab siiski hiljem kasutada,” ütles Võhmar. Promenaadi rajamine on seotud ka liiklussõlme üm-berehitusega, nii et vald prae-gu promenaadiga ei kiirusta. Kalmistust kontserdimajani kulgev jalutustee ja kergliik-lusteed peavad valmis saama 2011. aastaks.

Et ka Kohtla-Järvele ra-jatakse promenaad ning kahe linna vahelise maantee juurde kergliiklusteed, saab tulevikus turvaliselt Jõhvist Kohtla-Jär-vele kõndida, rulluisutada või rattaga sõita.

JT

Esikoht petangis

Märtsi alguses Kohtla-Järvel toimunud Eesti sis-eesivõistlustel petangi paa-rismängus sai esikoha Jõhvi paar Rutt Voldek / Tanel Vähk.

Voldek ja Vähk, kes eel-misel aastal turniiril ei osa-lenud, alistasid seekord fi-naalis eelmise aasta pronksi-paari jõhvilased Sirje Viljas-te / Ivar Viljaste tulemusega 13:8.

JT

Tantsustuudio Danceworks kolm rühma võistlevad märtsi lõpul kontserdimajas „Kooli-tantsu” piirkondlikus voorus finaali pääsemise nimel.

„Arvan, et nii pidigi mine-ma,” kommenteeris tantsustuu-dio asutaja ja peatreener Šandor Štefil seda, et tema stuudio kolm tantsurühma pääsesid nelja tant-suga piirkondlikku vooru.

„Koolitants” on Eesti suu-rim ja populaarseim tantsuvõist-lus ja konkurents sellel on väga tihe. Danceworks osaleb festi-valil kolmandat korda. Štefili sõnul on kõige keerulisem iga kord millegi uue ja huvitavaga välja tulla ja teistest eristuda. Edukalt esitatud tantsud on pea-miselt peatreeneri looming, kuid

Danceworks pürgib „Koolitantsu” finaali

oma osa panid neisse ka noored tantsijad. Nimed show- ja täna-vatantsudele – need on kategoo-riad, milles Danceworks esineb – mõtlesid välja tantsijad. Ju-hendaja sõnul on igas tantsus ka dramaturgiat ja oma lugu. „Kui 4.–6. klassini ja 7.–9. klassini on tantsudes oluline liikumisoskust näidata, siis suurem rühm ju-tustab armastuse loo – ja see on juba lavastus,” ütles Štefil.

Juhendaja loodab, et tema rühmad saavad „Koolitantsu” piir-kondlikust voorust edasi ja nopivad lõppvõistluselt ka mõne auhinna.

Danceworks on Jõhvi suu-rim tantsustuudio, kus treenib 120 last ja noort. Õpilasi juhen-dab lisaks Šandorile ka tema õde Maria Štefil.

27. märtsil kontserdima-jas toimuvas „Koolitantsu” järjekordses voorus esitab Danceworksi 4.–6. klassi rühm tantsu „Öölapsed”, 7.–9. klassi rühmad tantsivad pealkirjade „Kossid jalast, seelik selga!” ja „Tänavapõik” all ning 10.–12. klassi rühm näitab „Armastuse lugu”.

Enne piirkondlikku vooru toimus Narvas maakondlik voor, kus astus lavale 27 truppi, kes esitasid 103 tantsu. Tantsijaid oli 825. Ida-Virumaa paistis silma estraaditantsude rohkusega.

„Koolitants” toimub tänavu 15. korda

JT

Šandor Štefili (vasakul) sõnul pakub tantsustuudio noortele peale tantsuõpetuse ka võimalust huvitavalt vaba aega veeta ja sõpru leida.

Foto: erakogu

Seitse aastat tagasi alusta-sid Jõhvi vene gümnaasiumis tööd keelekümblusklassid. Esi-mene õpetaja Tiiu Sass lõpetab järgmisel aastal juba teise rin-giga. Minu esimene lend lõpe-tab tänavu kevadel neljanda klassi. Need on esimesed lap-sed, kes said kaks aastat enne kooli ettevalmistust lasteaia keelekümblusrühmas.

Olenevalt sellest, millise taseme ja ettevalmistusega lap-sed keelekümblusklassi tulevad, õpivad nad kõiki õppeaineid eesti keeles ja nendelt oodatakse samu tulemusi kui oma emakee-les õppivatelt lastelt. Uurimistöö tulemused kinnitavad, et õpilaste tulemused teises keeles toimuva õppetöö tõttu ei kannata.

Mis tagab selle efektiivsuse? Põhjused on järgmised:

teist keelt kasutatakse suht-luskeelena koolis ja keelekesk-konnas,

kakskeelsus on lisaväärtus,keelekümblusprogrammid

on eakohased ja innustavad saa-vutama häid tulemusi,

õpetajad ja direktorid on tu-gevad liidrid,

lastevanemad osalevad ak-tiivselt ning toetavad ja julgus-tavad lapsi.

Keelekümblus annab kahe keele oskuseRiskiteguriteks loetakse ainult

lapse nõrka esimese keele oskust, vähest võimekust ja kasinat sot-siaal-majanduslikku tausta.

Edukuse mõõdupuuVaadates tagasi esimestele

aastatele, näen loomulikult asju, mida teeksin nüüd esimese klas-si õpetajana teisiti. Hakkaksin grammatilisi vigu varem paran-dama, et need ei jõuaks kinnis-tuda.

Lisaks paljudele raskustele on selles töös ka palju rõõmu. Keelekümblusprogrammi edu-kust tuleks hinnata nii õpilase eesti keele oskuse kui ka muu-des õppeainetes edasijõudmise järgi. Mõlemad tulemused rõõ-mustasid mind väga. Esimese aasta lõpuks olid isegi kõige nõrgemad õpilased eesti keelt rääkima hakanud. Kolmanda klassi lõpuks jõudsid nad tuge-vamatega enam-vähem võrdsele tasemele, mida näitasid ka ta-semetööde tulemused. Õppijaid tuleb tunnustada nii siis, kui nad õigesti ütlevad, kui ka siis, kui nad õiget vastet otsides enam-vähem õigesti vastavad.

KirjutamineLapsed õpivad kirjutama ja

Õpetaja peab tekitama lastes armastuse kirjutamise vastu, ütles Ülle Peedo

Foto: erakogu

kirjutavad selleks, et õppida. Õpetaja peab tekitama lastes armastuse kirjutamise vastu, et nad oskaksid hinnata kirjasõna väärtust ja teeksid ise valiku

kirjutamise kasuks. Eri aine-valdkondade lõimimine ühtse-teks teemaplokkideks ja koostöö teiste kolleegidega on hindama-tu ja võimaldab pakkuda palju

Märtsis saeti kalmistul maha tosin ohtlikku puud – viimased 62st pehkinud puust, mis on paari aasta jooksul surnuaia puhastami-seks langetatud.

Et seda tööd on kalmude vahel keeruline teha, on see ka kallis ja vallale maksma läinud kokku 730 000 krooni. Esimeste, jämedate puude ma-havõtmise eest küsis ettevõte ISS 27 000 krooni puu kohta, väiksemate ja madalamate pu-hul maksti OÜle Tarvaprojekt 11 000 ja 5700 krooni puu koh-ta.

„Varasemaga võrreldes olid nüüd maha võetud puud väik-semad ja seepärast kujunes ka

Kalmistul võeti maha ohtlikud puudhind madalamaks,” ütles abi-vallavanem Priit Kesler. Tema sõnul sai puude langetamise käigus kannatada vaid üks hooldamata hauaplatsil seisnud vana pink, ühtegi hauaplaati ega -kivi ei lõhutud.

Enamik puid langetati kä-sitsi – mehed ronisid puu otsa ja saagisid selle jupikaupa maha. Eritehnikat töödeks ei kasutatud.

Kesleri sõnul on nüüd kal-mistu ohtlikest puudest puhtaks tehtud. Kui mõni puu aastatega veel ohtlikuks muutub, võetak-se see maha, kuid ulatuslikku langetamist enam ei tule.

JT

Priit Kesleri sõnul puude langetamise käigus ühtegi hauaplaati ega -kivi ei lõhutud.

Erika Prave foto

suurepäraseid võimalusi tähen-duslikus kontekstis kirjutami-seks. Kümbluskeeles kirjutajad kasutavad spetsiifilisi reegleid ja struktuure. Siinkohal tahaksin avaldada oma klassi laste töid, et teises ja neljandas klassis saavu-tatut võrrelda.

Keelekümblusprogrammi põhiline eesmärk on võimalda-da õpilastel sihtkeeles edukalt hakkama saada ning edendada kultuuridevahelist suhtlust. Ke-vadel jätan teiega hüvasti. Soo-vin, et vaatamata raskustele põ-hikoolis, säilitaksite selle eesti keele, mille saite algklassidest. Arenege sama jõudsalt edasi ja ärge minge elus kergema vas-tupanu teed. Suhelge sõprade-ga ja pöörduge õpetajate poole võimalikult palju eesti keeles, ärge vahetage keelekoodi. Aitäh teile, kallid õpilased! Olge sama tublid ja püüdlikud edasi! Tä-nan teid, armsad lastevanemad, meeldiva koostöö, osutatud abi ja üksteisemõistmise eest.

ÜLLE PEEDOVene gümnaasiumi4.a kümblusklassi

klassijuhataja

4 Kultuur Märts 2009

Kevaditi korraldab Eesti muusikakoolide liit üleriigilisi õpilaskonkursse – tänavu on need klaveri- ja puhkpilliõpi-lastele.

Konkurss korraldatakse kol-mes voorus: esimeses, regionaa-lses voorus valib žürii välja õpi-lased, kelle esinemiste salves-tused saadetakse edasi Tallinna. Teises voorus teeb komisjon salvestusi kuulates nende seast oma valiku ja nii selguvad lõpp-vooru pääsejad.

13 muusika- ja kunstide koo-li ühendava Virumaa I regiooni eelvoorudest võttis osa ka Jõhvi muusikakooli 15 õpilast. Sal-vestusvooru pääsesid oma esi-nemiste põhjal trompetiõpilane

Muusikakoolis algas konkursikevad

Peeter Priks õpetaja Raivo Kallasega koos musitseerimas.

Foto erakogust

Robert Pollet, klarnetiõpilane Peeter Priks, saksofoniõpilane Daniil Soroka (õpetaja Raivo Kallas, kontsertmeister Riina Kull) ja klaveriõpilane Jelizave-ta Rumjantseva (õpetaja Jelena Anufrikova).

Lõppvooru pääsejad valiti välja koolivaheaja algul ja juba märtsi lõpus toimuvad Tallinnas lõppvoorud. Arvestades seda, et Eestis on üle 80 muusikakooli, kus õpib üle 10 000 õpilase, ja konkursside viimasesse voo-ru satub neist väga väike hulk, on juba esimese vooru kõrged tulemused õpilastele ja nende õpetajatele tunnustust vääriv saavutus.

Tublid olid ka kõik teised

Raivo Järvi

eksponeerib

issanda loomaaeda

Alates 3. aprillist on linnagaleriis näi-tusepealkirja „Issanda loomaaed” all väljas kun-stniku ja riigikogu liikme Raivo Järvi 19 graafilist

tööd.Tööd on algselt tehtud

tuššijoonistustena ja hiljem on osa neist viidud sü-gavtrüki tehnikasse, selgitas linnagalerii juht Inna Kivi-mäe. Tema sõnul võib töid vaadata kahes plokis, mill-est esimese teema on Hiina horoskoop – hiinapärane aastate jaotus loomade jär-gi. Teine osa töödest kätkeb endas kunstniku mõtisklusi igavikuliste ja päevakajal-iste teemade üle.

„Läbivaks jooneks on igavene vastandamine „vägevate” ja „kääbuste” vahel. „Kääbused” ehk in-imesed on riietatud vana testamendi aegsesse rüüsse, sümboliseerimaks lääne tsivilisatsiooni. Niisiis suurte ja väikeste, ida ja lääne vastasseis – see ongi „Issanda loomaaed”,” rää-kis Kivimäe.

Näitus on avatud 27. aprillini.

JT

Märtsikuus tutvustavad kunstikooli õpetajad omaenda loomingut – korraga on eri pai-gus üleval kolm näitust. Kont-serdimajas asuvas linnagaleriis on Larissa Sõduri maalinäitus „Värvipolüfoonia”, Ahtme kuns-tide koolis Aira Rautso näitus „Eesti maastikud” ja kooli oma galeriis skulptuuriõpetaja Lem-bit Palmi installatsioon „Pime kala”. Kunstikoolis saab lisaks nautida meie kõige nooremate, 4–7aastaste ettevalmistusklassi õpilaste värvi- ja fantaasiarik-kaid joonistusi. Aprilli alguses aga avame tänavu lahkunud Eesti graafika suurmeistri Pee-ter Ulase graafika ja joonistuste näituse, mis jääb avatuks mai keskpaigani.

Niisiis – oma silm on kunin-gas.

MATI RAUTSO

kunstikooli direktor

Uued näitused kunstikoolis

eelvoorus osalenud õpilased: saksofoniõpilane Siim Prave (õpetaja Raivo Kallas, kontsert-meister Riina Kull), flöödiõpila-sed Mirjam Endjärv, Esfir Timo-fejeva ja Jelizaveta Lampu (õpe-taja Irina Jekimova, kontsert-meistrid Svetlana Ratsõborskaja ja Larissa Šilova) ning klaveri-õpilased Kertu Karafin (õpetaja Riina Kull), Veronika Kalinina (õpetaja Svetlana Ratsõborska-ja), Emily Ruven ja Anastassia Poljatšihhina (õpetaja Nadežda Vladimirova), Darja Melnik ja Karina Barsunova (õpetaja La-rissa Šilova) ning Riina Petrova (õpetaja Jelena Gromova).

MARGIT RAAG

muusikakooli direktor

Lembit Palmi näitusel kunstikooli galeriis.

Emakeelepäeva tähistati tä-navu riikliku tähtpäevana juba kümnendat korda. Selle tähis-tamise algatus tuli Ida-Viru-maalt. Sonda koolimees Mein-hard Laks tegi 1995. aastal ettepaneku kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev 14. märtsil emakeelepäevaks.

Lasteaedades ja koolides on alati emakeelepäeva tähistatud, nii ka sel aastal. Eesti keele tu-leviku üle otsustavad just uued põlvkonnad.

Lasteaia Sipsik vanemad rüh-mad külastasid emakeelepäeva puhul Jõhvi raamatukogu. Rää-giti emakeelest ja isamaast, loeti vanu tekste ja luuletusi, vaadati, millised nägid 18. sajandil tähed välja. Kujutati ette, mis tunne on olla kurttumm, rääkida viipekee-les, lugeda pimedana Braille’ kir-jas raamatut ja vaadata selles ole-vat Eestimaa kaarti. Eriti tekitas laste ja ka nendega kaasas olnud täiskasvanute seas elevust 1870. aastal välja antud „Wenne kele Abitse ramat Eestirahwa tarwis”.

Raamatukogus toimusid koostöös koolidega veel mitmed üritused.

„Jõhvi tulen alati heameele-ga,” ütles Aidi Vallik, kui teda külla kutsusime. Ja üles astu-da tuli tal 11. märtsil koguni kaks korda. Kirjanik, kes pole veel neljakümnenegi, on jõud-nud oma teosega „Kuidas elad, Ann?” nii eesti kui ka vene koo-lide kirjandusõpikutesse Tamm-saare ja Lutsu kõrvale. Kuidas ta on selle saavutanud?

Aidi Vallik töötas õpetajana Haapsalus, alates 2004. aastast on ta vabakutseline kirjanik. 2001. aastal ilmunud „Kuidas elad, Ann?” sündis tänu tema õpetajatööle. Nimelt leidsid õpi-

Emakeelepäev keskraamatukoguslased, et kõik raamatud on iga-vad. Kui tulevane kirjanik küsis, milline siis see noori lugema panev raamat peaks olema, lu-gesid õpilased üles terve hulga tingimusi. Tõeliselt huvitavas raamatus pidi olema tülliminek sõpradega, tülliminek vanemate-ga, põgenemine kodunt, alkoholi ja narkootikumide pruukimine, õnnetu armastus, tulekahju, sek-sikoht, ühe tegelase surm, aga temast ei tohi väga kahju olla. Ja nii sündiski 2000. aastal „Kuidas elad, Ann?”. Kui alguses sai Aidi Vallik pahastelt vanematelt äh-varduskirju, siis nüüd on raama-tutegelased jõudnud teatrilavale ja filmi ning Anni lugusid on tõl-gitud soome, läti ja leedu keelde.

Kirjanik tutvustas Jõhvi gümnaasiumi 7. klasside õpilas-tele kirjanikutöö köögipoolt ja oma raamatute saamislugusid. Et Aidi Vallik on üks menusaate „Saladused” lookirjutajaid, siis kuulati põnevusega ka selle lu-gude sünnist.

Vallik kohtus ka Jõhvi vene gümnaasiumi õpilastega. Räägiti kirjandusest, arutati vene kooli ja eesti kultuuri probleeme. Et eesti kirjandust õpitakse vene güm-naasiumiklassides eesti keeles, toimus ka kogu keskustelu ja kü-simuste esitamine eesti keeles.

12. märtsil esines Eesti kir-jandusmuuseumi teadur Anneli Baran Jõhvi gümnaasiumi 11. klassidele loenguga „Kõnekään-dudest kildudeni – eesti keele fraseoloogiast”. Mõistagi ei ol-nud juttu ainult kõnekäändude kasutamisest meie igapäevases keeles, vaid tutvustamist leidsid kirjandusmuuseumi osakonnad ja andmebaasid, samuti eelsei-sev õpilaste keeleuuring.

Narva linnasekretär Ants Liimets ütles 14. märtsi 2009. aasta intervjuus Põhjarannikule: „Emakeelepäev on eriti oluline paikades, kus eestlased on vä-hemuses. Kui me ei hoia eesti keelt, ei hoia me eesti kultuu-ri.” Jõhvi valla raamatukogud püüavad anda oma panuse eesti kultuuri hoidmisel, väärtustades lugemist ja Eesti raamatut, tut-vustades eesti kirjanikke ja nen-de loomingut.

SIRJE MALMET

Anneli Baran rääkis ka kildudest eesti keeles.

Foto: erakogu

20. aprillil kakskümmend aastat tagasi tulid Aavo Keer-me ja Priidu Priksi eestveda-misel Kohtla-Järve kultuuri-majja kokku Ida-Virumaal (toona veel Kohtla-Järve rajoonis) elanud represseeri-tud ja moodustasid Memento siinse ühenduse, mis annab põhjust tähistada kevadel kohaliku Memento 20. sün-nipäeva.

Kahjuks osutus tol ajal vali-tud volikogu teovõimetuks ega suutnud kordagi otsustussuutli-kuna kokku tulla. Selle tulemu-sena toimus Memento liikmeks soovijate teine üldkoosolek 17. veebruaril 1990. aastal toona-ses Kohtla-Järve rajooni kul-tuurimajas Jõhvis. Praegu asub selles hoones kohtumaja. Seal pandi alus siiani tegutsevale Alutaguse Mementole, mille kogunemiskohaks ongi jäänud sõbralik Jõhvi linn.

Alutaguse Memento 20 aastat kestnud tegevus on või-malikuks saanud tänu paljude asutuste, omavalitsuste ja era-isikute heale tahtele ning mo-raalsele ja materiaalsele toele. Jõhvi on Memento toetajate nimekirjas olnud kõik need aastad. Nii linn kui ka vald on Mementot toetanud, sõl-tumata võimulolijatest. Olgu siinkohal tänuga üles loetud Jõhvi volikogu esimehed Har-

Memento liikmed tänavad Jõhvit

ry Heinrichsen, Avo Kiir, Val-lo Reimaa ja Niina Neglason ning linnapea Aavo Keerme ja vallavanem Tauno Võhmar. Memento ürituste toimumisele on kaasa aidanud koolinoorte maja direktor Kersti Pärnamets ja seltsimaja juhataja Anne Ut-tendorf. Suur tänu teile!

Alutaguse Memento esi-mene avalik üritus toimus juuniküüditamise aastapäeval, 14. juunil 1990. aastal Mihk-li kirikus, kus õpetaja Peeter Kaldur viis esmakordselt läbi jumalateenistuse, mil avalikult mälestati kommunistide terrori ohvreid. Sel teenistusel süütas Kaldur esimesena leinaküünla kirikuesisele paigutatud suurel ristil, kuhu seejärel asetati veel sadu küünlaid.

Organisatsioon nimetati 1990. aastal Alutaguse Me-mentoks lootuses, et peatselt nimetatakse toonane Kohtla-Järve rajoon Alutaguse maa-konnaks, nagu see ajalooliselt on olnud. Kahjuks nii ei läinud ja sündis kohmaka nimega Ida-Virumaa.

Üle-eestiline Memento or-ganisatsioon loodi 25. märtsil 1989. aastal Tallinnas.

UNO SÄÄSTLAAlutaguse Memento esimees

Ida-Virumaal tegutseva val-gevene rahvuskultuuriseltsi BEZ ajaarvamine algas 1989. aasta märtsis, mil rühm entusiaste korraldas esimese koosoleku.

Ühingut luues alustasime arglike sammudega, sest mingit sellelaadset kogemust ei olnud varem kellelgi. Nüüd on meil aga seljataga sajad üritused, kohtumised, õhtud, väljasõidud ja ettevõtmised, mis kõik on toimunud vaid ühel eesmärgil – ühendada Ida-Virumaal elavaid valgevenelasi, kes tunnevad si-

Valgevene kultuuriselts BEZ saab 20aastaseksdet oma rahvuskultuuriga ja ar-mastavad ajaloolist kodumaad.

Olime Ida-Virumaal esi-mesed valgevenelased, kellel oli oma selts. Ühingu suurim väärtus on selle liikmed, kes olid kultuuriseltsi loomise ajal 30–40aastased. Praeguseks on seltsis juba ka selle loojate lap-sed ja isegi lapselapsed.

Meie seltsil on hea läbisaa-mine Jõhvi valla- ja Kohtla-Jär-ve linnavõimudega, aga ka Val-gevene konsulaadiga Tallinnas.

27. märtsil kirjutame valla-

valitsuses alla koostöölepingule, mis kinnitab Jõhvi ja Valgevene linna Pastavõ sõprussuhteid.

29. märtsil kell 14 toimub kontserdimajas kontsert, kus esineb ka Pastavõ ansambel Paazare. Kontserdi korraldami-sele aitab kaasa vallavalitsus, kes tasub saali üüri.

Kontsert on tasuta ja kõik on sellele oodatud.

ZINAIDA KLÕGA

BEZi aseesimees

Mati Rautso foto

5UudisedMärts 2009

Slaavi päev lasteaias

Juba viisteist aastat on 27aastase klubi Hõbejuus ko-duks olnud seltsimaja.

Klubi alustas oma tegevust kunagises Kohtla-Järve rajooni kultuurimajas Narva maanteel, seal, kus praegu asub kohtumaja. Selles hoones tegutseti üksteist aastat. Siis aga leiti, et see maja on sobilik kohtu jaoks, ja kõik kultuuriasutused pidid välja ko-lima. Jõhvi linnal polnud meile mitte mingisuguseid ruume anda. Nii tõdesime valutava südamega, et lindudel on pesad ja metsloo-madel koopad, aga Jõhvi vanuri-tel pole paika, kuhu minna.

Viimaks võttis meid toona-sesse koolinoorte majja selle direktor Kersti Pärnamets. Ole-me siiani talle selle eest väga tä-nulikud. Otsustasime siin majas koos käidud aastaid pidulikult tähistada.

Vallavalitsuse korrakait-seametnikuna töötab märtsist alates endine politseinik Paul Lek.

Lek töötas veel mõne aasta eest politseis narkokoera juhina. Sealt läks ta toiduainete impor-timisega tegelevasse eraettevõt-tesse, mis majandussurutise tõt-tu oma uksed sulges.

“Tahaksin, et minu kodulinn oleks hea ja turvaline,” ütles üheks oma töö eesmärgiks Lek. “Samuti sooviksin, et kaasko-danikud suhtuksid linna korra-likumalt ja oleksid seadusetead-likumad.” Korrakaitseametniku töömaa on lai – alustades kassi-dest-koertest ja lõpetades parki-misega.

Eelmine korrakaitseametnik, samuti endine politseinik Hermo Piirsalu vabastati ametist pärast seda, kui tema suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus seoses

Ametis on uus korrakaitseametnik

Paul Lek ütles, et korrakaitseametniku töömaa on lai – alustades kassidest-koertest ja lõpetades parkimisega.

Erika Prave foto

Eelarvekärpe tõttu peatati Jõhvi mikrorajooni kavan-datud paari miljoni krooni suurune haljastusprojekt ja otsustati tänavu valda vähem lilli istutada.

„Sel aastal suudame valla hal-jasalad ja hekid küll korras hoida, aga arendamiseks ja kaunimaks muutmiseks raha ei ole,” tunnis-tas vallavalitsuse heakorraspet-sialist Liivi Mölder. Tema sõnul pannakse paremaid aegu ootama ka Keskväljakul seisvad nn lil-lepuud. Et nende õites hoidmine maksab 70 000 krooni, siis nähti selles ühte kokkuhoiu kohta.

Lillekastidesse pannakse taimi tänavu hõredamalt ja need istutatakse hiljem, sest siis on

Mikrorajooni uut haljastust ei tule

istikud odavamad. Et sügisel is-tutati mitmele poole krookuseid, hoiavad need nüüd, kevadel, lil-lekaste rohelisena.

„Vajalikud hooldustööd te-hakse ära ning linn mustaks ja niitmata ei jää,” lubas Mölder. Ta ütles, et varasematel aastatel on valla rahaga niidetud ka rii-gile kuuluvaid maid, kuid nüüd peab sellest loobuma.

Heakorraspetsialist märkis, et Jõhvi ilu sõltub suuresti ka kodanikest – mida vähem lilli üles kistakse ja lillevaase või -kaste lõhutakse, seda kaunim kodupaik on. Tänavu ei ole va-hendeid, et lõhutud kaste uutega asendama hakata, ja varastatud lillede kohad jäävadki tühjaks.

JT

Kaheksa päeva olid Jõhvi gümnaasiumis külas 30 õpilast Hispaaniast, Saksamaalt ja Poolast. Ettevõtmine toimus projekti Comenius raames, milles gümnaasium osaleb.

Väliskülalised elasid pere-des, osalesid koolitundides ja reisisid mööda Eestit ringi. Peeti ka ühisüritusi ja peoõhtuid.

„Kõige huvitavam oli uusi inimesi tundma õppida ja eri kultuuridega tutvust teha,” üt-les ühele hispaanlannale ööma-ja pakkunud 10. klassi õpilane Eneli Tisler. Ta pidas väga tore-daks ka seda, et eri kultuuridest inimesed klappisid omavahel hästi. „Hispaanlased on ikka temperamentsed ja poolakad avatud,” teadis tüdruk. Samuti on eri rahvustel erinevad toitu-misharjumused – näiteks his-paanlanna jõi vaid sooja piima või vett. Samas hakkasid talle

Kolme riigi õpilased külastasid gümnaasiumi

nagu teistelegi väliskülalistele hästi maitsema kohukesed, mida tema kodumaal ei ole.

Ühele Poola tüdrukule kodu pakkunud 10. klassi õpilane Eliis Ruven pidas väärtuslikuks ühiselt toimetades saadud kee-lepraktikat. „Ja muidugi on pal-ju väärt uued tuttavad, niisama naljalt ei saa ju näiteks poolaka-ga tuttavaks.” Uute sõpradega suheldakse MSNi teel aktiivselt edasi. Sügisel lähevad jõhvilased vastukülaskäigule Hispaaniasse ja plaan on ka Saksamaal käia.

Et ühisprojekti eesmärk on tutvustada õpilastele Euroopa mitmekesisust, siis saavad nad nendel sõitudel sellest kindlasti rohkem aimu.

Projekti Comenius juhib gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Rebban.

JT

Hispaania poiste esinemine.

Elisabeth Ammeri foto

Hõbejuus tähistab juubelitKorraldame 29. märtsil klu-

biõhtu, kus näitame isetegevust ja käsitööd. Seekordne käsi-töönäitus on nendes ruumides kolmas: esimene toimus klubi 15. aastapäeval, teine, suurem väljapanek 20. sünnipäeval – siis oli näputöö vaatamiseks üleval kolm päeva. Tänavu on näitus ühepäevane.

Klubi liikmeid on meil üle saja ja nende vanus 65–88 aas-tat. Koos käime kuu viimasel pühapäeval. Õhtud on rahvaroh-ked ja toredad. Alati on esinejaid ja muusikat. Oleme õnnelikud, et saame omaealistega koos käia ega pea üksinda toanurgas vana-duspäevi lugema.

Eakate tänu selle eest!

LIANDA SAKALAKlubi Hõbejuus juhataja

Jõhvi lasteaedadel Kalevi-poeg ja Sipsik on saanud tra-ditsiooniks korraldada koos üritusi ja pidusid ning käia üksteisel külas.

Seekord, 18. veebruaril, olid võõrustajateks lasteaia Kalevi-poeg keelekümblusrühm Lotte ja eesti rühm Sajajalgsed ning külas käisid neil Sipsiku lapsed keelekümblusrühmast Põnger-jad.

Ehkki keelekümblusmetoo-dika eeldab eelkõige eesti kul-tuuri tutvustamist muust rahvu-

sest lastele, ei jäeta kõrvale ka laste rahvuskultuuri – meie piir-konnas eelkõige slaavi kultuuri –, mistõttu oligi seekordse peo teema „Slaavi päev”.

Nagu slaavlastel kombeks, võeti ka seekord külalised vastu soola ja leivaga. Peaaegu kõigil olid seljas rahvariided – kellel vene, kellel ukraina või valge-vene omad. Saal oli kaunista-tud slaavi sümboolikaga, eriti meeleolukad olid matrjoškad. Isu äratasid suured ja väikesed barankad.

Lapsed teadsid ja olid sel-geks õppinud nii palju slaavi rahvalaule ja -tantse, et kontsert kestis üle tunni. Oma andekust ei peljanud näidata õpetajadki. Eesti rühm omalt poolt tervitas peolisi lauluga kodumaast, mida oskasid kaasa laulda ka keele-kümblusrühmade lapsed.

Erikülaline oli Jõhvi kunst-nik ja valgevene rahvuskul-tuuriseltsi esindaja Margarita Ostroumova, kes vestis koos lastega muinasjuttu „Kakuke” ja joonistas selle juurde pilte.

Kunstnik oli välja pannud ka väikese valgevene käsitööd tut-vustava näituse.

Loomulikult ei möödu ükski pidu ilma söögi-joogita. Laual olid ehtsad slaavi rahvustoidud: pelmeenid, soolapekk leivaga, hapukurk, rõngikud ja maiustu-sed.

SVETLANA ASPERESTA KÄSIK

Lasteaia Sipsik keelekümblusrühma õpetajad

OÜ Jõhvi Turg paneb via-dukti all parkimisplatsil seis-vad müügipaviljonid turule vanade mahalõhutud kauple-miskohtade asemele.

Jõhvi turg nägi märtsi keskel välja nagu segu lahinguväljast ja prügimäest. Keset linna laiutasid vanadest kauplemiskohtadest jä-rele jäänud hunnikud, uued ko-haletoimetatud paviljonid olid poolikult avatud ja kogu avane-nud pilt üldilmet ei kaunistanud.

Müügipaviljonid kolitakse turuleVähesed kauplejad avaldasid tekkinud olukorra pärast nör-dimust. „Meie käest küsitakse krõbedat kohahinda, aga me ei saa selle eest omanikult midagi vastu,” ütles üks anonüümsust palunud turumüüja. Teise müü-janna sõnul on pilt turul praegu nii kole, et peletab viimasedki ostjad eemale.

Puidust müügipaviljonid, mis rohkem kui aasta tagasi via-dukti alla paigaldati, pidid turu

otstarvet täitma senikaua, kuni praeguse turu alal hakatakse uut hoonet ehitama. Selleni pole aga siiani jõutud. Paviljonid seisa-vad parklas kasutult, kuid vallal on puudus tasuta parkimiskohta-dest.

Vald nõudis, et OÜ Jõhvi Turg toimetaks paviljonid muja-le. Selle tarvis antud aeg sai läbi 1. veebruaril. OÜ Jõhvi Turg ju-hatuse liige Kalev Joonas ütles Põhjarannikule, et kogu selle

aja jooksul tehti paviljonide tei-saldamiseks ettevalmistusi, see tähendab, et turu territooriumil oli alustuseks tarvis vanad müü-gikohad maha lõhkuda.

Joonase arvates saavad müüjad nüüd senisest paremad tingimused ja seetõttu tõuseb müügikoha hind. Millal lubatud hooneid turuplatsile ehitama ha-katakse, ei osanud Joonas öelda.

JT

neli aastat tagasi Jõhvi pubis Privaat toimunud peksmisega. Piirsalule mõisteti karistuseks poole aasta pikkune tingimisi vangistus kolmeaastase katse-ajaga.

Avaliku teenistuse seadus ütleb, et ametnik vabastatak-se teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Vallavanem Tauno Võhmar ütles, et seetõttu pidi ta Piirsalu käskkirjaga ametist vabastama.

JT

6 Inimesed Märts 2009

Jõhvi gümnaasiumi direktor läbis Vasaloppeti maratoni

Ivo Tupits (esiplaanil) on sel hooajal edukalt läbinud neli maratoni.

Foto erakogust

Rootsi ajalehe Aftonbla-

det arvutuste kohaselt tootsid

kuninglikul Vasaloppetil osale-

jad oma ponnistustega kokku

16 000 kilovatti energiat, mis on

võrreldav tosina ühepereelamu

ühekuise elektritarbimisega.

Samuti on Aftonbladet väl-

ja rehkendanud, et võistlejad

kaotasid keskmiselt 3,6 kilo, nii

et piltlikult väljendades oli fini-

šijooneks ühtekokku pooltuhat

sõitjat justkui haihtunud.

Lianda Sakala ärgitab eakaid klubisse tulemaAlgus lk. 1

Te olite ka riigivanema kü-laline

Päts kutsus meid, kodutüt-reid, endale Oru lossi külla. Läksime sinna peaväravast, Ka-ruväravatest. Praeguse võimsa pärnaallee pärnad olid vaid küü-narvarrepikkused. Me võisime kaks tundi lossi saalides ringi uudistada, kasvuhoonetes ja tõl-lakuuris ringi vaadata. Mäletan, et oli väga päikesepaisteline ilm ja päike paistis lossisaalis lühtrid niimoodi särama, et ma oleksin-gi võinud neid vaatama jääda. Lilled olid peenardesse istutatud rahvariidevöö mustri värvides. Päts pakkus meile kolmekäigu-list lõunat ja kinkis igale lapsele kaks pilti Oru lossist.

Kui ma nüüd, paar aastat tagasi Oru promenaadil käisin, toetasin end korraks vastu üht puud, panin silmad kinni ja tu-letasin meelde kõike seda, mis siis oli. Noored läksid mööda ja ütlesid, et memm, ärka üles, ära maga siin puu najal – see ütlus tegi mulle nalja.

Kodutütreks olemine pääs-tis hiljem ka teie elu.

Nii võib öelda küll. Kui mina koolis käisin, õppisime teiste maade kultuuri ja hüm-ne. Nii teadsin ma peast Soome hümni ja aastakümneid hiljem oli selline juhus – see oli vist 1986. aastal, kui ma tavandi-büroos töötasin ja ühel matusel kadunukesele toona keelatud Eesti hümni laulsin. Paar päeva hiljem kutsuti mind parteikomi-teesse aru andma, et kuidas ma julgesin seda teha. Ütlesin siis,

et kadunuke oli soomlane ja me laulsime talle Soome hümni. Pole minu süü, et Soome hümn ja Eesti hümn sarnased on. Seal kästi mul siis Soome hümn ette laulda, ja et ma olin seda koolis õppinud, tegingi seda ja pääse-sin vabaks.

Teie vist teate vabaduse maitset teistest enam, sest oli-te seitse aastat oma kodumaal nii-öelda pagenduses.

Ma abiellusin metsavennaga, kui nad 1947. aastal metsast väl-ja kutsuti ja nii-öelda vabadust lubati. Tegelikult oli see lubadus vale. Metsavendadele peeti jahti. Suutsime pool tundi enne märt-siküüditajate tulekut oma ko-dunt põgeneda. See minek oli nii ootamatu, et mul jäid leivad ahju ja paarikuise lapse riided nööri-le kuivama. Pakkisin lapse teki sisse, võtsime ühes vaid mõned asjad ja põgenesime. Sealt alates tuli meil pidevalt end varjata. Me ei tohtinud kuskil pikemalt peatuda kui pool aastat või seit-se kuud. Nii me siis rändasime pidevalt, varjasime endid nii, et isegi minu perekond ei teadnud, kas ma olen elus või kus ma olen. Ma ei julgenud inimestele oma nime öelda ja kord, kui üks vana tuttav mind ära tundis, ütlesin, et ta ajab mind kellegagi segamini. Selline pidev põgenemine kestis 1953. aastani, mil Stalin suri.

Kas siis muutus elu rahu-likumaks?

Siis veeretas elu mu ette uued raskused. Nimelt jäin oma kahe lapsega üksi, sealjuures oli poeg vaid kolmekuune. Pidin üksi kodu lõpuni ehitama. Mäle-tan, et nutsin nii õudselt, et jäin

nagu magama, kuni tundsin, et keegi puudutab mind õlast. Te-gin silmad lahti ja minu ees sei-sis valgeis riideis Jeesuse moodi mees. „Miks sa nutad?” küsis ta. „Kuidas ma üksi hakkama saan, mul on kaks väikest last ja koduehitus pooleli,” kaebasin vastuseks. See mees ütles mulle: „Ära nuta, mina olen ju sinuga.” Ja ma sain hakkama. Naabrid ai-tasid maja ehitada.

Olete enam kui 30 aasta-kümmet öelnud leinajatele trööstivaid sõnu.

Sattusin sellele tööle juhus-likult. Kord olid kirstupanekuks kutsutud lugejal joomapäevad ja ta ei suutnud oma kohustusi täi-ta. Siis paluti mind, et ütle mida-gi ilusat. Seda ma tegingi. Aga ega kutseline lugeja olnud ka matusepäevaks kaine. Siis paluti mind uuesti. Ja siis, pärast seda matust, kutsuti mind tavandibü-roosse tööle. Ma töötasin tol ajal Salvos, olin eesrindlik töötaja, täitsin plaani alati 130 või 150 protsenti. Ja kui läksin ülemu-selt luba küsima, kas tohin puh-kepäevadel tavandibüroos tööta-da, sain nõusoleku.

Ma olen vahel mõelnud, et kuidas ma küll jõudsin – töö kolmes vahetuses, puhkepäe-vadel töö tavandibüroos, maja, aed, lapsed...

Ja mis te olete välja mõel-nud?

Et ma olin siis noorem! (Naerab südamest.)

Olite vist ainus naine siin-kandis, kes matusetalitust läbi viis?

Eks sellega sai vahel nalja ka. Ükskord küsis üks orkestri-

juht matusel, et tahaks alustada, aga kus see lugeja siis on? Mina vastu, et võime alustada jah, sest olen siin. Orkestrijuht vaatas mind põlastavalt, et naine – ja lugeja? Pärast matusetalitust tuli ta minu juurde ja ütles: „Kui mina suren, soovin, et teie viite leinatalitust läbi.”

Te olete käima vedanud ke-nakese hulga organisatsioone.

Mul on olnud õnn sattuda seltskonda, kes on tööle pannud elujõulisi klubisid. Olen olnud aiandus-mesindusseltsi loomise juures ja selle üks eestvedaja. See oli omal ajal väga suur ja tu-gev ühendus. Seltsi juurde lõime pereklubi Rukkilill, mille presi-dendiks ma olin. Seltsi juures töötas ka külakapell.

Nüüd olen klubi Hõbejuus juhataja. Mõtlen, et peaks selle ameti maha panema, 86aastasel mutil ei sobi enam klubi juhata-da.

Mida seltsitöö teile annab?Eelkõige rõõmu. Lähen

seltsiõhtule alati poolteist tundi varem kohale, et asju sättida. Ja kui teised hakkavad siis rõõmsa-te nägudega kogunema, on see väga tore. Kui nad ära lähevad ja tänavad, tunnen, et saan klu-bist tuhat korda enam, kui ise sellesse annan.

Inimesed ei tohi üksi oma koju istuma jääda. Kõige jube-dam on see, kui kaotad kõnevõi-me, sest pole kellegagi rääkida. Nii ma siis utsitangi teisi kodunt välja, pensionäride õhtule, sest koju ei tule keegi sõprust pak-kuma.

Ja leian, et virisemiseks pole ka põhjust. Meie põlvkond on

väga vaeselt elanud, nüüd on meil aga kõht täis ja kõik eluks vajalik olemas. Kui ma kord seda oma kõnes ütlesin, vastasid Hõbejuukse liikmed mulle: me

ei virise, me ootame, millal sa kõne lõpetad, et saaks juba tant-sima hakata.

ERIKA PRAVE

Erika Prave foto

Lianda Sakala on huumorikonkurssidel noppinud hulgaliselt auhindu. Naeru ja nalja peab tarmukas naine väga tähtsaks.

Märtsi esimesel päeval sai Jõhvi gümnaasiumi direktor Ivo Tupits (40) võitu endast ja ühe maailma kuulsama, Vasa-loppeti suusamaratoni rajast. Distants 90 kilomeetrit – sama palju kui Jõhvist Narvani ja tagasi. Aeg kuus tundi ja 37

minutit. „Sain nii positiivse emotsiooni, et järgmisel aas-tal lähen jälle,” lubab sportlik mees.

Õiged spordireporterid küsivad sportlastelt ikka: mis tunne on?

Tunne oli hästi positiivne ja eriti hea oli siis, kui sõit oli tehtud.

Kas sellepärast, et sai suu-sad jalast?

Mitte ainult. See oli väga hästi korraldatud üritus ja tunne, mis mind maratonirada läbides

valdas, oli suurepärane. Enne starti olid mul hinges mõninga-sed kõhklused, et kuidas kõik su-jub. Olen Tartu maratonil käinud ja mõnikord end täiesti tühjaks sõitnud, aga nüüd oli rada veel poole võrra ehk 30 kilomeetrit pikem.

Sama oluline kui suusata-mine on ju see, mida oled enne teinud, kuidas ja mida söönud, mida joonud jne. Ehk siis see, et ettevalmistus oleks hea, et ei te-kiks vedelikupuudust või muud taolist, mis võib sõidu täiesti ära rikkuda.

Kui pikalt te ennast mõt-tega kuninglikule maratonile minekust harjutasite?

Tegelikult oli juba mullu plaan Vasaloppetile minna, aga mäletatavasti oli möödunud aas-tal lumevaene talv ja seetõttu loobusin stardikohast. Seekord sai juba augustis osavõtutasu ära makstud ja ootama jäädud, et missugune talv tuleb. Ja talv on

olnud väga hea. Olen ikka õhtu-ti, pärast tööd suusakilomeetreid mõõtmas käinud. Sel talvel olen läbinud umbes tuhat kilomeetrit. Seda oli Vasaloppeti ettevalmis-tuseks piisavalt.

Milline see Põhjamaade suusapidu siis välja nägi?

Selle logistika oli väga häs-ti läbi mõeldud. Osales rohkem kui 13 000 suusatajat. Mina olin stardis sabaotsas, mu number oli 13 196 ja seega nägin mara-toni nii-öelda tagumisest reast. Ehk siis seda, et kõigile jätkus toitlustuspunktides süüa-juua ja neid punkte oli iga kümne kilo-meetri tagant. Inimesed olid rajal väga heatahtlikud, rada sai hästi vahetada ja sõidukoht loovutati kiiremale rahulikult – ei mingit nügimist ega tigetsemist, nagu Eesti maratonidel mõnikord juh-tub olema. Finišijärgsed pese-misvõimalused ja toitlustamine olid väga mugavalt korraldatud.

Väga tore oli, et sel marato-nil osales hulgaliselt vanu suu-sahunte, kel aastaid üle 50 ja kelle jaoks oli see kes teab mit-mes Vasaloppet. Oli kolm põlv-konda suusatajaid ühiselt rada nautimas. Tundus, et Vasaloppet on rootslastele selline rahvapidu nagu meil näiteks laulupidu.

Kuidas see 90 kilomeetrit siis möödus?

Olin esimesed 20 kilomeetrit nii hasardist haaratud, et ei mär-ganudki õieti nende möödumist. Ega seal eriti sõita veel saanud, tuli rahvamassis vaikselt edasi

kulgeda ja vaadata, et varustus terveks jääks. Pean ütlema, et 60 kilomeetrit läks nii mööda, et ei pannud tähelegi. Kogu sellel üritusel oli väga positiivne õhk-kond. Viimasel kolmandikul, kui rajal natuke vabam oli, sain rohkem ka oma tempoga sõita ja see lisas ka mõnusa võistlustun-de. Järgmise aasta eesmärgiks julgeks selle kogemuse põhjal seada lõpetamise esimese tuhan-de seas.

Tänapäeva maraton on sa-masugune suursündmus, nagu ennemuiste võis olla mam-mutijaht. Mida sellel „jahil” mõeldakse?

Et rahvast oli rajal väga pal-ju, siis tuli pidevalt üldist voogu jälgida ja vaadata ka seda, mis toimub sinu kõrval või paar-kümmend meetrit eespool. Sest kui keegi kukkus, tekkis doomi-noefekt ja kukkusid ka teised.

Üldiselt on läbiv mõte see, et ma tahan lõpetada ja head sport-likku tulemust saavutada. Kõik muud mõtted, mis peast läbi lipsavad, on väga episoodilised, viie sekundi mõtted.

Kas unes suusatasite eda-si?

Tõepoolest, ega magada küll korralikult ei saanud. Vahetult pärast Vasaloppetit olin veendu-nud, et rohkem ma sellele sõit-ma ei lähe. Nüüd aga olen kindel vastupidises – tahan järgmisel aastal kindlasti taas startida.

ERIKA PRAVE

7UudisedMärts 2009

Jõhvi tööstuspark otsib

ruumidele uusi rentnikke va-

rasemast soodsamate hinda-

dega.

„Praegu pakume ettevõtetele paremat rendihinda kui aasta ta-gasi,” ütles tööstuspargi juhataja Teet Kuusmik. Ta tunnistas, et kahe tühjaks jäänud rendipinna täitmiseks tuleb praeguses ma-jandusolukorras varasemast roh-kem vaeva näha.

Tööstuspark on rendihin-na langetanud 20–30 kroonini ruutmeetri eest. Seal praegu te-gutseva kümne ettevõtte jaoks rendihind ei muutu, sest neil on kehtivad lepingud. Kuusmi-ku sõnul on pakutavad pinnad erisugused – on selliseid, mille põrand on äsja valatud ja seinad-laed värvitud, uus valgustussüs-teem paigaldatud ja videovalve olemas, aga on ka tagasihoidli-kumaid ruume.

Kuusmiku kinnitusel on nad valmis alustavat ettevõtet nii as-jaajamisel ametiasutustes kui ka äriplaani koostamisel igati aita-ma. „Peale selle teeme koostööd ametiliitude, EASi ja kauban-dus-tööstuskojaga. Seepärast saame ettevõtjatele mitmesu-guste võimaluste kohta teavet vahendada,” selgitas Kuusmik.

Uued töökohad

„Meie rendipakkumist võik-sid kaaluda need ettevõtted, kes kasutavad praegu kallist üüri-pinda. Nad kaotavad võib-olla küll ruumide kvaliteedis, kuid võidavad hinnas,” ütles Kuus-mik, kelle sõnul on tööstuspargil pakkuda näiteks 300ruutmeetri-ne väga korralik rendipind.

Peale selle ollakse valmis pidama ettevõtetega, kes kavat-sevad luua uusi töökohti, läbi-rääkimisi ka maa ostmise üle. Kokkuleppele jõudmise korral

Tööstuspark rendib soodsalt pindu

Poiste tööõpetuse

tunnid on

kutsehariduskeskuses

Selle õppeaasta algusest

saati on Jõhvi gümnaasiumi

poisid käinud tööõpetuse

tunde pidamas Ida-Viru-

maa kutsehariduskeskuses.

„Et poiste tööõpetuse klass ei võimaldanud seal tööoskusi omandada ja meil polnud vahendeid, et selleks tingimused luua, siis tuli ot-sida teisi võimalusi,” põh-jendas gümnaasiumi direktor Ivo Tupits poiste tundide ülekolimist kutsehariduskes-kusesse. Noormehi õpetab seal keskuse õpetaja, kellele gümnaasium selle eest palka maksab.

Tupitsa sõnul muutuvad tööõpetuse võimalused kut-sehariduskeskuses veel pare-maks, kui ka sealsed töökojad uuenduskuuri läbi teevad.

„Selline koostöö on vas-tastikku kasulik – meie pois-tel on paremad tööoskuste omandamise võimalused ja kutsekool saab neile juba oma kooli tutvustada,” sõnas Tu-pits. Tema sõnul ei ole poistel kutsehariduskeskusesse tundi minekul mingeid probleeme seni ette tulnud.

Gümnaasiumi endine poiste tööõpetuse kabinet ehitati ümber 1. klassi jaoks.

JT

Märtsis ja aprillis kontrol-

lib politsei tavalisest rohkem

turvavöö kinnitamist ja lapse

turvavarustuse kasutamist

sõidukis.

„Teeme seda eelkõige sel-leks, et tuletada meelde – tur-vavöö peab kinnitama ka taga-istmel, kaubikus, veoautos ja bussis,” ütles Jõhvi politsei ko-missar Sergei Andrejev.

Ta tõdes, et liiklusreidide ja tavakontrolli käigus kohtab üha vähem neid, kes oma elu ohtu seades turvavöö kinnitamata jätavad. „Eriti kiidan sõiduauto-juhte, kellel on turvavöö üldju-hul kinnitatud, küll aga ununeb see oluline nõue tagaistmel vii-bijatel sageli.”

Politsei sõnul tuleb aeg-ajalt kahjuks ette olukordi, kus laste-vanemad on mõelnud oma tur-valisusele, kuid unustanud lapse oma. Mõnel juhul on turvava-rustus küll olemas, aga seda ka-sutatakse valesti ja nii väheneb selle kaitsevõime.

„Rõhutan, et kui lapse pik-kus ei võimalda teda auto tur-vavööga nõuetekohaselt kinni-tada, siis tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vasta-vat turvahälli või -tooli,” tuletas Andrejev meelde.

Sõiduauto esiistmel võib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõueteko-

Politsei kontrollib rohkem turvavöö kinnitamisthaselt kinnitatud. Vanemad pea-vad jälgima, et laps sõidu ajal turvaistmest välja ei poeks, ja õpetama teda, et õnnetuse korral kaitseb turvavöö last. Lapse tur-vavarustuse propageerimiseks tõhustatakse kontrolli lasteae-dade ja koolide juures ning õpe-tatakse turvavarustust õigesti kasutama.

Turvavöö päästab

Andrejev tõi ühe näite selle aasta jaanuarist, mil kinnitatud turvavööd päästsid Tallinna-Narva maanteel juhtunud liik-lusõnnetuses kahe inimese elu. 22. jaanuaril sõitis Aseri val-las veoauto Volvo, mida juhtis 45aastane Aivar, tagant otsa ees

liikunud sõiduautole Mitsubishi, mille roolis oli 43aastane Tarmo. Kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduauto teelt välja ning rullus katusele. Liiklusõnnetuse taga-järjel sai Mitsubishi roolis olnud juht kergeid vigastusi. Mõlemad autojuhid olid õnnetuse hetkel kained ja turvavööga kinnitatud.

Turvavöö nõuetekohane kinnitamine tähendab seda, et kinnitatud vöö on pingul ega ole keerdus. Pärast turvavöö kinni-tamist on soovitatav võtta käe-ga vöö ülemisest osast kinni ja tõmmata seda – nii kaovad keha ja vöö vahelised lõtkud, õpetas Andrejev.

JT

Sergei Andrejev soovitab pärast turvavöö kinnitamist vöö ülemisest

osast käega kinni võtta ja tõmmata seda – nii kaovad keha ja vöö vahe-

lised lõtkud.

Foto: erakogu

Volikogu kinnitatud

üheksa miljoni krooni suu-

rune negatiivne lisaeelarve

tähendab seda, et iga vald-

konna majanduskulusid vä-

hendatakse 12–15%.

„Majanduskulusid peavad vähendama nii valla allasutu-sed kui ka vallavalitsus,” ütles vallavanem Tauno Võhmar. Samuti külmutatakse kõik pal-gad. Ainsad, kelle kuusissetu-lek siiski kasvab, on huvikoo-lide õpetajad, kelle palgafond suurenes 6%.

Valla toetused kõikidele MTÜdele, seltsidele ja klu-bidele vähenevad 12–15%. Selline eelarve vähendamise otsus võeti vastu seepärast, et vallavanema sõnul ei olnud piisavalt aega eelarvet kärpi-miskohtade leidmiseks rida-realt läbi vaadata.

on võimalik maad osta oluliselt odavamalt kui vahepeal kehti-nud hinna alampiir, mis oli 350 krooni ruutmeetri eest.

„Et Jõhvi tööstuspark on omavalitsuse loodud sihtasutus, siis on meile kõige olulisem see, et tekiks juurde uusi töökohti,” ütles Kuusmik. Tööstuspark pa-kub ettevõtetele kõiki kommuni-katsioone, ettevõtjad saavad ka-sutada wifi’t ning peale elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning sidevõrgu lisandus võima-lus liituda ka gaasitorustikuga.

Tööstuspark, kes oli vahe-

peal välja rentinud kõik enda kasutuses olevad ruumid, on praeguseks suutnud kaks krun-ti maha müüa. Kokku on pargi kasutatava maa-ala suurus 25 hektarit ja see on jagatud 26 kinnistuks. „Osale kruntidele on seatud hoonestusõigus, oleme krunte ka välja rentinud,” selgi-tas tööstuspargi juhataja. Peale selle peetakse aktiivseid läbirää-kimisi mitme ettevõtjaga. Kuus-mik loodab, et talvine madalseis saab peagi läbi, ettevõtjad elav-nevad ja tootmisettevõtete arv suureneb.

Kümnest tööstuspargis te-gutsevast firmast pooled on tulnud väljastpoolt Jõhvi valda. Pargi ettevõtetes töötab sada-kond inimest.

Suuremad tööstuspargis praegu tegutsevad ettevõtted on betoonisegusid tootev HC Betoon AS ja metallitooteid val-mistav Palu Steel OÜ.

ERIKA PRAVE

Teet Kuusmiku sõnul on töös-

tuspark rohkem huvitatud uute

töökohtade loomisest.

Erika Prave foto

Maikuu teisel päeval

toimuval Jõhvi gümnaasiu-

mi vilistlaste kokkutuleku

kontsertaktusel saab õp-

peasutus teise auvilistlase.

Esimene pärjatu oli tuntud

näitleja Helend Peep.

Tänavu on selle tiitli kan-didaadiks esitatud gümnaa-siumi vilistlane, kauaaegne ajalooõpetaja ja kooli muu-seumi töötaja Erika Peters.

„Erika Peters väärib seda nimetust kõigiti,” sõnas kooli huvijuht ja üks ürituse korral-dajaid Voldemar Berelkovski.

Kooli praegused õpilased ja õpetajad ning vilistlased astuvad üles kontserdimajas. „Kontserdiprogramm on lä-bilõige kooli ajaloost,” ütles Berelkovski. End näitavad kooli koorid ja tantsurühmad ning tuletatakse meelde kaht viimase aja edukat ettevõtmist – „Tantsud õpetajatega” ja „Laulud õpetajatega”. Kooli noormeeste akrobaatikarühm näitab jõu- ja ilunumbreid. Kontsert algab kell 17 ja kes-tab 75 minutit. Pärast kont-serti kuulutatakse välja kooli auvilistlane ning sõna saavad külalised ja õnnitlejad.

Selleks päevaks on välja antud almanahh õpilaste loo-minguga ja koolibuklet, mee-diaõpetuse õpilased panevad kokku kooliajalehe erinumbri.

Gümnaasiumi kokkutulekul antakse välja auvilistlase tiitel

Õhtu jätkub koolimajas. Endiste õpilaste meelt on lahutama kutsutud kaks an-samblit. „Läbirääkimised an-samblitega praegu veel käivad ja seepärast ei tahaks nende nimesid välja hõigata,” ütles Berelkovski. Korraldatakse ka direktori pidulik vastuvõtt kooli endistele ja praegustele õpetajatele.

Kooli vilistlaspäeva üri-tused saavad alguse juba hommikul, kui Mihkli kirikus toimub mälestusteenistus ja meenutatakse meie hulgast lahkunuid. Edasi minnakse ühiselt kalmistule, et viia lilli seal puhkavatele gümnaasiu-mi õpetajatele.

Vilistlaspäeva esimesse poolde mahuvad ka õpilaste ja vilistlaste vahelised sport-mängude võistlused kooli võimlas.

Peo osalustasu on 150 krooni. Selle võib tasuda kohapeal või enne üritust ülekandega pangakontole 10552004541003 (SEB) või 221010951025 (Swedbank). Selgituses tuleb märkida osa-leja nimi ja lend. Kontserdi järel sõna võtmise soovist palutakse teatada e-posti aad-ressil kool@johvig.edu.ee või telefonil 333 5790.

JT

Kriisieelarve tõttu vähenevad majanduskulud

„Me ei läinud praegu pal-kade vähendamise teed, kuid seda ei saa ka välistada. Kui olukord ikka halveneb, siis pole poole aasta pärast kokku-hoiust rääkides enam midagi püha ega puutumatut,” ütles Võhmar.

Valla allasutused said kor-ralduse, mille järgi tohivad nad esimesel poolaastal teha majanduskulutusi vaid 35% ulatuses ettenähtust.

Negatiivse lisaeelarve pidi volikogu vastu võtma sellepä-rast, et riik vähendas omava-litsustele eraldatavat tulubaasi ja toetusfondi. Jõhvi tänavune eelarve on nüüd 199 miljonit krooni.

Möödunud aastal oli Jõhvi eelarve 239 miljonit krooni.

JT

On valminud töö- ja koo-

litusportaal EDUKAS! eri-

vajadustega inimestele, kuid

sealt leiavad infot ka ka kõik

teised huvilised.

Portaali www.edukas.inva-info.ee kaudu on tööandjatel võimalik leida endale sobivat tööjõudu ning töövajajatel hõlpsam tööd otsida. Samuti on portaalis mitmesugust in-

Puuetega inimestel oma portaalformatsiooni käimasolevate koolituste kohta, kus saavad osaleda ka erivajadustega ini-mesed.

Portaali kasutamine on ta-suta. Infot portaali kohta saab telefonil 5347 8422 või e-posti teel kylliki@think.ee

JT

Jõhvi tööstuspark.

8 Teated Märts 2009

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Trükkija: trükikoda TRÜKISKüljendaja: Pille Rüütel

ÕNNITLEME!

NÄITUSED

MÄRTS JÕHVI AJALOOS

KUULUTUSEDKULTUURITEATEDUUED VALLAKODANIKUD

Veebruaris registreeriti Jõhvis viis väikest vallako-danikku:

Rihard Rose

Jaroslav SažinLaura Ehala

Sofia KozlovaReeli Rebonen

Aprillis tähista-vad sünnipäeva järgmised vääri-kas eas vallako-danikud:

92Aleksandra Drobõševa 1. aprill

88Hildegard Kruus 1. aprillNiina Ivanova 2. aprillMeeri Tamm 5. aprillMaria Trofimova 9. aprillLiidia Zabrovskaja 10. aprillAntonina Bajaškina 10. aprillMaria Plinte 27. aprill

87Valentina Telitsõna 4. aprill

86Lianda Sakala 10. aprillMaria Bocharnikova 14. aprillTatiana Nedueva 18. aprillMia Randoja 19. aprillValder Rautso 23. aprillAleksandra Prokofjeva 26. aprillMaria Zaytseva 27. aprill

85Maria Markaryan 1. aprillVictor Vladimirov 4. aprillNikolai Šalašinski 13. aprillAntonina Starogorodtseva 14. aprillMeida Suviste 14. aprillMaria Vagina 24. aprillVelda Reelo 30. aprill

80Hilda Hallik 7. aprillYevgeniya Shayko 21. aprillPelageja Gavrilova 23. aprillLinda Laanemäe 27. aprillValve Moosel 27. aprill

75Hillar Piirik 2. aprillLiidia Kovšun 5. aprillAlexander Kakurnikov 10. aprillHelga Raidma 13. aprillAleksandra Kireeva 15. aprillVeera Monahhova 24. aprillZoja Pustõnina 24. aprillAnton Klimaševski 26. aprillElvi Maalma 28. aprill

Vaegkuuljate abistamine

kolmapäeval, 8. aprillil kella 12–14 Jõhvis Kaare 7,

laupäeval, 25.aprillil kella 12–14 Jõhvis Kooli 2.

LINNAGALERIIS

3.–27. aprillini Raivo Järvi graafika „Issanda loomaaed”.

KUNSTIKOOLIS

Aprillis Peeter Ulase graafika ja joonistuste näitus, mis jääb avatuks mai keskpaigani.

Vallavalitsus kuulutab välja

JÕHVIKA toitude retseptivõistluse.

Retseptid palun saata/tuua

vallavalitsusse Keskväljak 4 või

saata erika.prave@johvi.ee.

Parematele auhinnad.

���������������� ������������ ���������� ����

������������� ����� ��������������������

������ � � � ������ � � �� � ��������� �� ����� � ���������� ����� ������� � ��� � ����� ��� ���������������� ������������������� ����������������������� ������������������ ������������������ ��� ������������������ ��������� ���������������������� ����� ���������������������������� �������������� ����������������������������

������ ������� ��� � � �������� ������ ����� �� ������������� �������� ����� � !������� ������ ����� �� ������� ����� ���� ���������� �����" � �������� � ��������� � !�� � #$����������"��� ����������� ����������%� �������� ���������� �������� ����%�����

��� �� ����� �� ������������ � ��������� ��������� � � � ����� � �� � ������� �� � ����� � ���&���� � ����� � ������ � '(� ��&��� �� � ���� ����� �����)**+++�� ����� ����� �� � �&��� ��� � ���� �������������������� �� ���������� ��,��-. ��������� �����������!�����&�����("���� �� ��/(/�������������0� ��#/1#�$2'$��������� �������������� �����

,� ����� ���

����� ����� ������������������������

KONTSERDIMAJASJelena Vorobei showlaupäeval, 11. aprillil kell 17.

Vana Baskini Teater„KIHLUSPIDU”teisipäeval, 14. aprillil kell 19.

Vokaalansambel RAJATON (Soome)laupäeval, 18. aprillil kell 17.

RO:TOROneljapäeval, 23. aprillil kell 19.

A TRIBUTE TO GLENN MILLERpühapäeval, 26. aprillil kell 17.KorraldajaSLOTTENÄS MUSIC PRODUCTION AB

MIHKLI KIRIKUSKANNATUSNÄDALA KONTSERTArvo Pärt „Passio”laupäeval, 11. aprillil kell 18.

SELTSIMAJASEri rahvuste pensionäride klubi Landõšpühapäeval, 5. aprillil kell 14.

Alutaguse Memento 20. aastapäeva pidulik koosolekreedel, 17. aprillil kell 10.

Jõhvi pensionäride ühenduse teatripäev „114 aastat näitemängu Jõhvis”pühapäeval, 19. aprillil kell 13.

Ida-Virumaa pensionäride ühenduse üldkoosolekteisipäeval, 21. aprillil kell 11.

Eesti lastekodulaste joonistuste „Eesti läbi minu silmade” näitusmüük20.–25. aprillini.

Rahvusvahelisele tantsupäevale pühendatud idamaise tantsu kontsert,esinevad Virumaa kõhutantsijad,reedel, 24. aprillil kell 19.

Pereklubi Seeniorlaupäeval, 25. aprillil kell 18.

Pensionäride klubi Hõbejuuspühapäeval, 26. aprillil kell 13.

Vestlusklubi Ajaringkolmapäeval, 29. aprillil kell 12.

JÕHVI GÜMNAASIUMISXI käsitöölaat „Viru nikerdaja”laupäeval, 11. aprillil kella 10–17,pühapäeval, 12. aprillil kella 10–15.

TAMMIKU RAHVAMAJASKonkurss „Maakonna memm 2009”laupäeval, 18. aprillil kell 13.

Tantsuõhtu Karl Madisegareedel, 24. aprillil kell 20.

Jõhvi vallavalitsuses 2009. aasta 7. jaanuarist 7. veebruarini toi-munud Jõhvi valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul ja seejärel 25. veebruaril toimunud avalikul arutelul laekus seitse kirjalikku et-tepanekut Jõhvi valla üldplaneeringu lahenduse kohta. Üles jäi üks vaidlus (AS Eesti Põlevkivi). Üldplaneeringu lahenduse kohta esi-tatud kirjalike ettepanekute, vastuväidete ja märkustega ning Jõhvi valla vastustega saab tutvuda Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee. Samas saab ka teavet planeeringu edasise menetlemise kohta.

Jõhvi vallavolikogu algatas 19.03.2009. a otsusega nr 287 Jõh-vi linna Uus tn 3 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hin-damise. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Uus tn 3 krundi sihtotstarbe muutmine sotsiaal- ja ärimaaks; krundile ehitusõiguse ja hoonestusala suuruse määramine; haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; juurde-pääsude ja liikluskorralduse lahendamine; kujade määramine; servi-tuutide vajaduse määramine; ehitise olulisemate arhitektuurinõuete määramine. Planeeritav ala hõlmab Uus tn 3 kinnistut (katastritunnus 25301:002:0159) ja sellega piirnevat tänava maa-ala. Planeeritava ala suurus on umbes 0,3 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Jõh-vi linna üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe osas. Jõhvi linna üldplaneeringu järgi on maa-ala sihtotstarve 50% ulatuses määratud äri- ja teenindusettevõtete maaks ning 50% ulatuses elamumaaks. Planeeringuga soovitakse muuta Uus tn 3 krundi sihtotstarve sotsiaal- ja ärimaaks. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, sest Uus tn 3 krundile planeeritava kogudusehoone rajamisega tagatakse sotsiaal-sete teenuste laiendamine Jõhvi linnas. Detailplaneeringu algatamise otsusega ja planeeringuala skeemiga saab tutvuda Jõhvi valla kodu-lehel www.johvi.ee.

Jõhvi vallavolikogu algatas 19.03.2009. a otsusega nr 288 Jõhvi valla Tammiku aleviku keskuse maa-ala detailplaneeringu koostami-se ja jättis algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeringualal asuva jätkuvalt riigiomandis oleva maa-ala kruntideks jaotamine; moodustatavatele kruntidele sihtotstarbe määramine; ehitusõiguse määramine; mänguväljaku ja spordirajatiste asukoha määramine; servituutide vajaduse ja asukoha määramine. Planeeringuala hõlmab jätkuvalt riigi omandis olevat maa-ala ja seitset erakinnistut. Detail-planeeringu maa-ala suurus on umbes 3,8 ha. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Jõhvi linna üldplaneeringut maakasutuse sihtots-tarbe osas. Detailplaneeringu algatamise otsusega ja planeeringuala skeemiga saab tutvuda Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.

Jõhvi vallavolikogu kehtestas 19.03.2009. a otsusega nr 286 Jõh-vi linna Veski tänava ja Veski tänavaga piirnevate maaüksuste detail-planeeringu (koostas Pöyry Entec AS, töö nr 740/06). Detailplanee-ringu kehtestamise otsusega ja kehtestatud detailplaneeringuga saab tutvuda Jõhvi vallavalitsuses (Keskväljak 4, Jõhvi) tööajal ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.

1. märtsil 1934. aastal toi-mus üleriigiline rahvaloendus. Jõhvis pandi kirja 2047 ela-nikku, neist 1084 naist ja 960 meest.

7. märtsil 1898. aastal oli suur lumetuisk. Jõhvi ja Kohtla raudteejaamade vahel peatus rongisõit mitmeks tunniks, sest lumehanged olid mõnes kohas nii kõrged, et telegraafipostide

otsad paistsid vaevalt välja. Tuleb arvestada, et lumi tuli toona käsitsi ära visata.

Ööl vastu 24. märtsi 1919. aastal põles maha Jõh-vi ministeeriumikooli hoone, mis asus Narva maantee lõpus praeguse gaasikontori kohal. See kool oli eriti kuulus oma pedagoogilise klassi poolest, kus said hariduse paljud Viru-maa külakooliõpetajad.

25. märtsil 1949. aastal toimus teine massiküüdita-mine. 26. märtsi pärastlõunal väljus Jõhvi raudteejaamast 40 vagunist koosnev rong, mis viis inimesed kaugele Siberisse – peatuskohaks märgiti Kras-nojarski krai Abakani jaam.

50 aastat hiljem mälesta-ti märtsiküüditatuid ja Sibe-ris surnud kaasmaalasi Jõhvi raudteejaama esisel platsil. Ida-Virumaa ühiskondlike or-ganisatsioonide (ERSP, Ro-helised, Jõhvi Muinsuskaitse Klubi jt) esindajad tahtsid ürituse korraldada raudteejaa-ma ees perroonil ja panna üle raudtee küünaldest ahela. See plaan aga luhtus, sest perroon ja raudtee kuulus Kohtla-Järve linna maade hulka ja linnava-litsus keelas miitingu korral-damise ära. Pöördusime Jõhvi linnaosa võimude poole ja saime loa pidada üritus Jõhvi raudteejaama tagumisel küljel

ehk parkimisplatsil, sest see oli Jõhvi linnaosa maa.

Meenutame tänutundes raudteejaama töötajat, kohalik-ku kodu-uurijat Lembit Kiis-maad, kelle kabinetist saime võimendusaparatuuri kasuta-miseks elektrit. Tänada tuleb ka kohalikke sidemehi, kes tõid oma tehnika keelust hooli-mata kohale. Üritus ise kujunes rahvuslikuks. Esinesid kolm kirikuõpetajat – Peeter Kal-dur, Üllar Kask ja Avo Kiir –, sõna said mitmed küüditatud, loeti ette Siberimaal sündinud luuletusi ja lehvisid leinalinti-des rahvuslipud. See oli oma-moodi julgustükk, sest Koht-la-Järve linnavalitsus püüdis rahvakoosoleku pidamist igati takistada ja hirmutas nii ühis-kondliku liikumise tegelasi kui ka Jõhvi linnaosa juhte (Jõhvi kuulus toona veel Kohtla-Järve linna alla). Ajaloo kulgu ei suu-detud siiski peatada ja edaspidi toimusid mälestusüritused juba uutes oludes, Jõhvis püstita-tud mälestuskivi juures. Nüüd, kümme aastat hiljem, on väike okas veel hinges, sest toonase Kohtla-Järve linnavalitsuse töötajad on praegugi ametis või poliitikas ja paljudel neist pole tekkinud mingit süütunnet.

Siberimaal ilmavalgust näinud

ARTHUR RUUSMAA

Ida-Virumaa Käsitööselts kutsub:

JÕHVI GÜMNAASIUMIS

11. aprillil kella 10–17,12. aprillil kella 10–15

XI KÄSITÖÖLAAT

„VIRU NIKERDAJA”

Käsitöötoodete müük

Kangakudumise- ja kindateemalised näitused

Voldiku „Kirikindad Virumaalt” esitlus

Õpitoad, ühistöö

Kultuuriprogramm

Pääse 10 ja 25 kr.

Müügiplatside broneerimine tel 336 4772, 554 7273 või

335 6818 (õhtuti)või e-posti aadressil anne.

u#endorf@gmail.com.

Olete oodatud!

Jõhvi ajalehes Postimees

22. märts 1932. 30 mil-jonit senti Jõhvi piimaühingu kaudu ümbruskonna rahvale. Pühapäeval pidas Jõhvi pii-maühing oma aasta-üldkoos-olekut. Nagu koosolekule ettekantud ning vastuvõetud 51 299.42 krooniga tasakaa-lustatud aruande andmetest näha, oli möödunud aasta jooksul ühingu poolt piima ostetud üle 5 miljoni kilo-grammi, kusjuures võid sel-lest valmistatud 211 746,6 kg. Kokku on piima eest aasta jooksul ümbruskonna rahvale maksetud üle 30 miljoni sen-di. Kusjuures äri puhaskasu on näidatud 992 krooni. 1932. aasta eelarve oli juhatuse poolt tasakaalustatud 39 500 kr peale, kuid üldkoosolek kärpis selle 10 prots. võrra. Üldiselt on Jõhvi piimaühing Alutagusel üks suuremaid.

25. märts 1932. Jõhvi alevivanem ajalehe kirjasaat-jana 1 kuuks vangi. Möödu-nud aastal Jõhvi uue alevi-valitsuse moodustamise ajal ilmus ajalehes „Alutaguse Elu” terav kirjutis alevivoli-nik J. Kangro vastu, kus peale isiklise auhaavamise leidus ka lubamatuid ütelusi J. Kangro perekonnaelu kohta. Volinik Kangro esitas ajalehe „Aluta-guse Elu” vastutava toimetaja adv. N. Wildenau vastu kae-buse, viimane andis kohtus kirjutise autori välja ning sel-leks osutus Jõhvi sotsialistlik alevivanem Rudolf Lepik.

MUUSIKAKOOL KORRALDAB

kolmapäeval, 15. aprillil kell 12

kontserdimaja kammersaalis

Virumaa I regiooni muusikakoolide

MUDILASTE MUUSIKAPÄEVA.

Esinevad kuni 10-aastased muusikud.

Kell 14.30 Põltsamaa muu-

sikakooli ettevalmistusklassi

muusikaline lavastus (juhen-

daja Tuuli Jukk).