Kas Eestis on liiga palju poode? Ülevaade Eesti kaubandusturust

Kas Eestis on liiga palju poode?

Ülevaade Eesti kaubandusturust

Pressikonverents

15. aprill 2014

www.kaupmeesteliit.ee

Millest täna räägime?


• Kas Eestis on liiga palju poode?

• Kas hinnad kauplustes on ikka Eestis kõrged?

• Kas töö kaubanduses on väljakutse, karjäärivõimalus või sunnitud lahendus?

• Muud teemad

Jae- ja hulgikaubandus – üks suurimaid sektoreid majanduses



Kaubandusettevõtjate arv IV kv 2013 2010 2013 2013/2010

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Ettevõtete arv kokku 12101 12730 1,05

Tööga hõivatute arv 79032 80520 1,02

Mootorsõidukite müük

Ettevõtete arv 1851 2465 1,33


Hulgikaubandus



Jaekaubandus



Tegevuskohapõhiselt on kauplusi MTR andmetel aastaid 10000


Jaemüük jaekaubandusettevõtetes 1998 – 2013, mln €

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013EMTAK 2003 EMTAK 2008

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

45004592,44592.4

2172.8

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Toidukaupade jaemüük

Mln €


Kaupade jaemüük tegevusalati 2013

44%

5%3%

15%

11%

5%5% 8%

2% 2%

..jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted

..jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes

..toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes

..mootorikütuse jaemüük

..majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehi-tusmaterjali jaemüük

..tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük

..farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualeti-tarvete jaemüük

..jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes

..jaemüük posti või interneti teel

..kasutatud kaupade jaemüük kauplustes, jaemüük kioskites ja turgudel, otsemüük

Allikas: Eesti Statistikaamet KM0101

Kaupade jaemüük kokku 2013 a oli 4,59 mlrd €

Jaemüük toidu- ja esmatarbekaupade kauplustes 2013 a kokku 2,17 mlrd €


Kaupluste arv 2010-2014 (peamiselt toidu- ja esmatarbekaubad)

Allikas: The Nielsen Company

Kauplused 2010 2013 2014 2014-2010

Hüpermarketid (>2500 m2) 27 32 34 +7

Suured supermarketid (1000-2500 m2) 60 74 82 +22

Väikesed supermarketid ja säästupoed (400-1000 m2) 174 213 219 +45

Superetid (100-400 m2) 337 324 307 -30

Väikesed toidupoed (<100 m2) 694 515 485 -209

Tanklapoed 241 237 237 -4

Mugavuspoed ja ajalehekioskid 211 124 121 -90

KOKKU 1744 1519 1485 -259

Konkurents tiheneb veelgi

• Konkurents pärsib ühelt poolt kasumlikkust, kuid teiselt poolt loob klientidele parema keskkonna, hea kaubavaliku, laiema ja sügavama kaupade sortimendi, mugavuse. Suurem pakkumine viib hindade alanemiseni.

• Kaupluste avamist-sulgemist reguleerib turg, see on dünaamiline protsess


Konkurents tiheneb veelgi

• Jaeturu maht ei kasva hüppeliselt, jaekettide kasv toimub läbi turuosade muutuste

• Eesti kaupmehed on osa globaliseeruvast turust. Kauplemise mitmekesisus suureneb ja piiriülese kaubanduse roll kasvab. E-kaubandus, omnichannel kaubandus, m-kaubandus jne osakaal suureneb.

• Võtmeküsimus: miks klient ostab, mitte ainult kes, mida ja kuskohast?


Kaubanduspinna laienemise + ja -Plussid

• Terav konkurents aitab hinnatõusu vastu.• Sunnib kauplejaid panustama kvaliteeti ning otsima ja toetama

innovaatilisi lahendusi.• Konkurents töötajate värbamisel tõstab palku. Miinused

• Suured investeeringud keskuste rajamisse muudavad rendihinnad või laenukulud kaupmeeste jaoks kõrgeteks.

• Hinnaläbirääkimistel on suurtarnijatel eelis, sest valik, läbi millise keti oma tooteid turustada, on tunduvalt laiem kui enamuses Euroopa riikides.

• Ebaefektiivne tööjõu, energia ja müügipinna kasutus.


Millest koosneb kauba hind kaupluses?


Sisseostuhind, shtootmishind, aktsiisid,märgistamine, transport. Sisseostuhind on müügihinna kõige suurem komponent.

Juurdehindlus, mis onkaubagrupiti erinev. Vajalik kulude, sh tööjõukulud, kommunaalkulud, elekterjne katmiseks. Sisaldab ka kasumit.

Käibemaks, millega riik maksustabmüüdavaid kaupu ja teenuseid. Käibemaksu üldine määr on 20%, osadel kaupadel on 9%.

Juurdehindlusest ja marginaalidest

Kaubanduslik juurdehindlus ja kaubanduslik marginaal on väärtuseliselt samad, aga protsentides erinevad. Nimelt arvutatakse juurdehindlust protsent-suhtena ostetud kaupade maksumusse ostuhindades, marginaali protsenti aga suhtena müüki ehk müüdud kaupade maksumusse müügihindades.

Ehk kui kaup osteti sisse 100 euroga ja müüdi maha 120 euroga, siis on juurdehindluseks on 20% ja marginaaliks 16,67%

Juurdehindlus on kauba sisseostuhinnale lisatud summa. Marginaal on kaupmehele jääv osa kauba lõpphinnast.


Keskmine kaubanduslik juurdehindlus Eestis , %


Allikas: statistikaamet

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal

2010 22 24 23 26

2011 24 25 24 26

2012 23 25 23 25

2013 22 24 24 26

Kaubanduslik juurdehindlus EL riikide jaekaubanduses 2011


Allikas: Statistikaamet

United KingdomSwitzerland

AustriaDenmark

Germany (until 1990 former territory of the FRG)Ireland

BelgiumSwedenFranceSpain

NorwayCyprus

ItalyCzech Republic

LuxembourgFinland

LithuaniaPortugal

LatviaCroatiaEstonia

HungarySloveniaSlovakiaRomaniaBulgaria

Bosnia and Herzegovina

0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0 60.0 70.0

24.9

Kas Eesti kaupmees on ahne?• Eesti jaekaupmeeste koondkasum oli mullu 164 miljonit eurot,

rentaablus (puhaskasumi marginaal) kõikus kvartali lõikes 1-4% kandis. Igalt kliendi kulutatud eurolt jäi kaupmehe kogukasumiks keskmiselt 1-4 senti.

• Kõrge juurdehindlusega ei saavuta massikaubanduses suurt kasumlikkust, vaid edu toob eelkõige suur müügimaht.

• Juurdehindlus ei moodusta kogu ulatuses kaupmehe kasumit, vaid sisaldab ka müügikulusid – lisaks palkadele üüri- ja kommunaalteenuste, logistika, turunduse jne kulud.

• Tootja väljamüügihind esitatakse tavapäraselt ilma käibemaksuta, jaekaubanduse müügihind koos käibemaksuga!


Kas Eestis on hinnad kallimad kui Saksamaal?

• Reeglina ei ole, paljude kaubamärkide puhul on hind sarnane.

• Võrdle võrreldavaid asju: sama toodet, sama mudelit, sama hooaega. Nt Levise teksased kõiguvad hinnavahemikus 70-150 eurot. Sellest oluliselt odavam hind tähendab enamasti eelmise hooaja lõpumüüki või laojäägi müüki.

• Eesti häda on see, et mahud on väikesed ning kaubad ostetakse vahendajate kaudu, mitte otse tootjalt.

• Eestis on ka tootjatele toetused väiksemad



Kui paljud meist mõtlevad toidukaupluses arvet makstes, kui suur osa sellest summast kulub kassapidaja palgaks ja kui palju kaupluse elektriarve tasumiseks?

Prisma Peremarket näitel

Tarbija24.ee 08. aprill 2013

Kas Eestis on hinnad kallimad kui teistes riikides?• Toidukaupade hinnad Euroopa pealinnades detsembris 2013 (TNS Emor), Tallinn =100)


Toidukaup Riia Helsinki Praha Amster-dam

Berliin London

Piim 3,5% 103 123 112 100 73 98

Või 157 201 126 100 96 163

Juust 96 135 83 75 105 126

Sea kaela- karbonaat

98 239 135 154 123 350

Kanamunad 132 187 128 206 152 390

Röstsai 96 176 80 74 125 86

Kartul 80 97 99 179 172 256

Toidukaupade käibemaks Eestis ja mujal• Eestis ühtne käibemaksumäär 20%• Veel on 5 riiki Euroopas, kus toidukaupadele kehtib sama maksumäär, mis

muudele kaupadele: LT, LV, DK, BG, EE• Kõrgeim määr Taanis – 25% ja Ungaris 27% (toit 18%)• Madalaimad määrad toidukaupadele: UK – 0, osa kaupu 20%

Malta - 0%, 5%

Iirimaa – 0%, 4,8%, 13,5%

Saksamaa – 7%

Hispaania – 4%, 10%

• Konkurentsitihedal turul käibemaksu määra langemine aitab kaasa toidukaupade hindade alanemisele.



Tarbijahinnaindeks

Allikas: Statistikaamet

Jan/0

7

Apr/07

Jul/0

7

Oct/07

Jan/0

8

Apr/08

Jul/0

8

Oct/08

Jan/0

9

Apr/09

Jul/0

9

Oct/09

Jan/1

0

Apr/10

Jul/1

0

Oct/10

Jan/1

1

Apr/11

Jul/1

1

Oct/11

Jan/1

2

Apr/12

Jul/1

2

Oct/12

Jan/1

3

Apr/13

Jul/1

3

Oct/13

Jan/1

4

-10.00%

-5.00%

0.00%

5.00%

10.00%

15.00%

20.00%

25.00%

-10.00%

-5.00%

0.00%

5.00%

10.00%

15.00%

20.00%

25.00%

THI toit eluase garderoob

Tarneahela toimimisest• Tarneahela tähtsaim lüli on tarbija. Kas tarbija vajab seda toodet?

• Kellele on toode mõeldud, kas on olemas asendustoode?

• Kas hind on konkurentsivõimeline?

• Kes korraldab transpordi? Millised on tarneahela logistikakulud?

• Millised on tootmise mahud ja saadavus? Tarnekindlus?

• Kas info toote kohta on piisav ja märgistus jmt nõuetekohane?

• Kas kvaliteet on igal ajal püsiv?

• Milline on turundustugi?

• jne


Kas tööjõudu piisab?

• Jaekaubanduses töötajaid 43800• Täiendava tööjõu järgi vajadus seoses pensionile jäämise,

lapsehoolduspuhkuse, edasiõppimise, eriala vahetuse jne on ca 650 töötajat ehk 1,5% aastas

• Töötajatest jaekaubanduses (100%): Keskmiselt kokku(100%):

Teenindajad 61% 15%Tippjuhid 8% 9%

Spetsialistid 19% 36%

Muud (töölised jt) 11% 39%


Mida teha, et müüja- klienditeenindaja …


… oleks sõbralik, avatud, soe, empaatiavõimeline, tähelepanelik ja hea suhtleja

Motivatsioon

Väline motivatsioon:• Palk• Soodustused• Lisatasud• Töökeskkond• Töötingimused• Turvalisus

Sisemine motivatsioon:• Eneseteostus• Võimete rakendamine• Tunnustus

Tulemustasu: Jah või Ei


Selgelt mõõdetavad kriteeriumid:1 tk = x EURPeriood 1 kuu

Eesmärgi täitmine peab olema töötaja poolt mõjutatav ehk panus tulemusse vahetuTulemustasuga mõjutatakse teenindaja lisapanust ehk nö lisaväärtuse pakkumistLihtne süsteem regulaarse avaliku kommunikatsioonigaTulemustasu osakaal u 20% kogupalgast

Tööjõu vajaduse katmiseks lahendused


IV kvartal 2013 - töötuse määr 8,7% ehk 59 tuhat töötut- Vakantseid töökohti 11616- Potentsiaalsete töötegijate arv väheneb. Kust leida töökäsi?

Osalise tööajaga töötamine (õpilased, üliõpilased, väikeste lastega pered, piiratud töövõimega jt)

- Euroopas töötab ligi viiendik osalise tööajaga- Hollandis 50%- Eestis 8%- Miks? – Sotsiaalmaksu seaduse järgi on sotsiaalmaksu miinimum töötasult 320

eurot. Kui töötajal on väike koormus, siis tööandjal on suur tööjõukulu.

- Vähendades või kaotades sotsiaalmaksu tasumise aluseks olevat kuumäära, saaks leevendada nii tööjõu- kui ka tööpuudust, tuua rohkem maksutulu ja vähendada sotsiaalkulutusi.

Kaubanduses töö – kas väljakutse, karjäärivõimalus või sunnitud lahendus?


Karjäärivõimalused:Müüja-klienditeenindaja, kassapidajaMüüja- konsultantInfoleti konsultantAdministraatorMüügiassistentTeenindusjuhtOsakonna juhatajaMüügijuhtOstujuhtLogistikajuhtTurvajuhtFirma juhtJaeketi juht

Õpe töökohal või kutsehariduskeskuses või kõrgkoolis

Kaubanduslik haridus

Kutseharidus:kutsehariduskeskustes (10) müüja-klienditeenindaja, müügikorraldaja erialad

Kaupmeeste Liit – kutse andja kaubanduses

Kõrgharidus:Täna kaubandusökonoomika Lääne-Viru RKK-s

Homme? Ülikoolides?

Teadustöö


Kaupmeeste Liidust


Asutamisaasta 1996. Liikmete arve 49Missioon Saavutada kaubanduse kui olulise majandusharu kõrge maine ühiskonnas. Visioonon arvestatav koostööpartner ning on tõsiseltvõetav ettevõtjate ühendus

Eesmärgid• Reageerida liidu liikmeid puudutavatele teemadele ühiskonnas ja meedias• Propageerida Häid kaubandustavasid • Täiustada tulemuslikkust liikmeskonda puudutava õigusloomes osalemises ja

ettepanekute tegemisel kaasates ja informeerides liikmesettevõtete esindajaid.

• Varustada liikmeid majandusalase ja seadusandlust puudutava informatsiooniga, pakkuda liikmetele koolitusi.

• Edendada koostööd tootjatega ja nende esindajatega.• Edendada koostööd tarbijakaitse esindajatega ja seeläbi suurendada usaldust

kaubandusturul.• Edendada kaubandusalast kõrg- ja kutseharidust.

Täname tähelepanu eest!

Eesti Kaupmeeste Liit



Documents

Kas Eestis on liiga palju poode? Ülevaade Eesti kaubandusturust