Ain HanschmidtÜhispanga president

Toimetus: PR ja marketingi divisjonTornimäe 2, 15010 TallinnTel: (2) 6 655 100Faks: (2) 6 655 672E-mail: postkast@eyp.ee

1999. aastat tähistavad märksõnad nagu fokussee-ritus põhitegevusele ja internetipangandus, samutiefektiivsus ja jätkusuutlikkus nii pangas kui kameie tegutsemiskeskkonnas, mille mõju peaks uuelaastal täisulatuses ka avalduma. Lõppeval aastal onEesti majanduses toimunud murrang: raskused onsuures osas selja taga ning me oleme jõudnudjätkusuutliku majandusarengu algusesse.

Eesti Ühispanga tegevuses oli lõppeval aastal kõigelaiema tähelepanu all uue peahoone valmimine.Tänaseks on selle Tallinna siluetti uudsel moeltäiendava hoone omaks võtnud nii kliendid kuitöötajad. Tahame aga jätkuvalt püüda, et uus majaoleks mitte ainult rangete reeglitega asutus, kus rahateenib raha, vaid et meie klientidel oleks siiapõhjust tulla ka lõunat sööma, kontserte kuulamaja näitusi vaatama. Uus peahoone on nii klientidelekui ka meie külalistele oluline märk, mille kaudutuntakse paremini nii Ühispanka kui kogu Eestipangandust.

Aasta on olnud sündmusterohke. Õnnestumistehulka saame kanda Ühispanga nõustajarolli EestiTelekomi erastamisel ja 50 miljoni euro suurusevõlakirjaemissiooni, mida hindas tunnustavalt kaWall Street Journal. Koos klientidega olemeedukalt välja tulnud Venemaa kriisi järelmõjudestning aasta teises pooles aktiviseerisime laenu-tegevust. Uue hoo on sisse saanud eluasemelaenud,taas väljastame ka tarbimislaenu.

Suure sammu edasi on teinud Ühispanga info-tehnoloogia: selle tõenduseks klientidele on edukasU-Panga projekt, arendus internetipangas U-Netja teistes elektroonilistes kanalites. Aastaga mit-mekordistunud elektrooniliste kanalite kasutamineviitab nii nende kasutamise mugavusele kui ka onolnud kaalukas põhjus väiksemate pangakontoritesulgemiseks.

Aasta jooksul oleme suurendanud pangatoodetesortimenti nii firmadele kui eraisikutele. Täie-nenud on meie pangakaartide valik, sealhulgastõime turule esimestena ettevõtetele mõeldud VisaBusiness krediitkaardi. Otsekorralduslepingugasaab tasuda nii telefoni-, elektri- kui gaasiarveid.2000. aasta suurprojetiks kujuneb koostöös EestiPostiga postipank lihtsamate pangateenustepakkumine sidejaoskondades üle Eestimaa.

Veidi alla aasta tegutsenud Ühispanga Elukind-lustus on liitunud Leks Elukindlustusega ningarenenud igati soliidseks kindlustusfirmaks. Elu-kindlustus jääb Ühispanga grupi jaoks prio-riteetseks tegevusalaks ka edaspidi. Olulised muu-datused on saanud alguse meie liisingfirmas Ühis-liisingus, mille meeskonnalt ootame häid tulemusi.

Uue aasta plaanides on palju erinevaid projekte,mis kõik parandavad otseselt või kaudselt meieklienditeeninduse sisu ja vormi. Lõppeval aastaltehtud töö süsteemide korrastamise ja riskijuh-timise juurutamise alal lubab uue aastaga alustadaka kvalitatiivselt uut etappi Ühispanga tegevuses.Oluliselt on sellele kaasa aidanud igal tasandiltoimivad igapäevased töösuhted Ühispangasuuromaniku SEB töötajatega.

Uue hooga uude aastatuhandesse

UUDISED

3www.eyp.ee

Eesti Ühispanga teenindus-saalid on reedel, 31. det-sembril 1999 suletud. Kon-torid avatakse esmaspäeval, 3.jaanuaril 2000 tavapärastelaegadel. Eesti Ühispangainternetipank, telefonipank,

A2000: Ühispanga tööaastavahetusel

Teleteenus ning makseauto-maadid töötavad 31. det-sembril kuni kella 11.00-nihommikul. Uuesti käivitu-vad nimetatud teenused 1.jaanuaril 2000 keskpäevast,kella 12.00-st. Pangakaardid,

sularahaautomaadid ningkauplustes paiknevad makse-terminaalid töötavad tava-pärases rezhiimis, st nendetöös pause ei tehta.

Nüüdsest on klientidel või-malik elektri ja gaasi eesttasuda automaatselt, soodsaltja mugavalt: alates 22. no-vembrist 1999 on EestiEnergia ja Eesti Gaas liitunudÜhispanga otsekorralduseteenusega.

Need Eesti Energia kliendid,kellele esitatakse elektriener-gia tarbimise eest arveid,võivad soovi korral otsekor-ralduslepingu koheselt sõlmi-da. Kui klient maksab mak-seraamatuga ja soovib otse-korralduslepingut sõlmida,

siis peaks ta pöörduma soovi-tatavalt elukohajärgsesse EestiEnergia klienditeenindusse,kus temaga sõlmitakse elekt-rienergia ostu-müügileping,mille kohaselt hakatakse tallearveid esitama. Tallinna jaHarjumaa Eesti Energiakliendid saavad arvega maks-jaks registreerida ka telefoniteel. Eesti Energia kliendi-telefon on (2) 6 254 254.

Eesti Gaasi otsekorraldusetingimuste kohta saab täpse-mat informatiooni EestiGaasi klienditeeninduse info-

Alates 15. novembrist pakubEesti Ühispank välismakseteteenuse uut maksetüüpi -ekspressmakset eurodes.Ekspressmakse on mõeldudeelkõige aegkriitiliste makse-

Ekspressmakse eurodes

telefonil (2) 6 303 013.

Kõikide klientide vahel, kessõlmivad Eesti Energia võiEesti Gaasiga otsekorraldus-lepingu veel enne aasta lõppu,loositakse välja 5000 krooni.Lisainformatsiooni saab küsi-da Eesti Ühispanga infotele-fonilt (2) 66 55 100.

Otsekorraldus Eesti Energia jaEesti Gaasiga

Määratud maksedsularahaauto-maatides

Alates 15. novembrist on

määratud makseid võimalik

sooritada enamuses Ühis-

panga sularaha- ja makseauto-

maatides. Juhul, kui Teil tu-

leb teha samale saajale kordu-

valt ülekandeid, on kasulik

salvestada makse andmed

määratud maksete loetellu.

Kui edaspidi tekib vajadus

teha ülekannet samale saajale,

siis tuleb Teil vaid valida

vastav makse määratud mak-

sete loetelust, sisestada makse

summa ning maksekorraldus

ongi täidetud. Määratud

makseid saab lisada või neid

loetelust kustutada nii mak-

seautomaadis, U-Net-is kui

ka pangakontoris.

Uus kontorLasnamäel

6. detsembril avatakse uus

kontor Tallinnas Mustakivi

keskuses, Mahtra 11. Konto-

ris on ka sularahaautomaat ja

makseautomaat. Kontor on

avatud esmaspäevast reedeni

kella 10-18-ni ja laupäeviti

kella 10-16-ni.

Samuti töötab Mustakivi kes-

kuse toiduosakonnas U-

Pank, kus saab kasutada mak-

seautomaati, sularahaauto-

maati ja telefonipanka.

Sõnumid

te tegemiseks. Enne kella13.00 esitatud ekspressmaksekorral annab Ühispank kuimaksja pank õiguse rahalistevahendite kasutamise üleoma korrespondentpangale

kliendi väärtuspäeval, s.o.makse tegemise pangapäeval.USA dollarites on Ühispankpakkunud võimalust tehaekspressmakseid juba ligiaasta.

Iga päev sünnib ime tulebvaid kaardiga maksta. Kuni24. detsembrini teeb Ühis-pank iga päev ühele omakliendile jõulukingituse jatagastab kliendile tema pooltkaardiga tasutud summa. Seevõib olla kaardimakse toidu-

Makske kaardiga – just Teiega võibjuhtuda ime

ainete, televiisori või kasvõiuue köögimööbli eest. Tulebvaid uskuda ja kaardigakauplustes ja makseautomaa-tides maksta. Kui õnn nae-ratab just Teile, võetakse Teie-ga ühendust juba järgmiselpäeval.

Multivaluutakonto

Alates detsembrikuust pakubEesti Ühispank oma klienti-dele uut toodet - multiva-luutakontot.Multivaluutakonto on arves-tuslik pangakonto, mis või-maldab kliendil kasutadaühte 9-kohalist kontonumbriterinevate valuutade laekumi-seks ning kehtestada laekuva-tele summadele konverteeri-misreeglid. Samuti on klien-dil võimalus saada infot kõi-kide multivaluutakonto koos-seisu kuuluvate tema nimeleavatud erinevates valuutadesarvelduskontode jääkide jakäivete kohta kontorist, Tele-teenuse ja U-Neti kaudu.Pank kannab kliendi multiva-luutakontole laekuva summavastava valuuta arvelduskon-tole, võttes arvesse kliendipoolt määratud konverteeri-misreegleid. Kui kliendi mul-tivaluutakontole laekub sum-ma valuutas, milles ei olearvelduskontot avatud ja mil-le kohta klient ei ole keh-testanud konverteerimisreeg-leid, kannab pank selle sum-ma kliendi poolt määratudpõhivaluutakontole. Kontoomanikul, kes arveldabEuroopa Rahaliidu koosseisukuuluva riigi rahvusvaluu-tadega (ATS, BEF, FIM, FRF,DEM, ITL, NLG, PTE, ESP,IEP), soovitame avada arvel-duskonto eurodes ja suunatakõik nimetatud valuutadarvelduskontole eurodes.Multivaluutakonto koosseisuon võimalik liita uusi kon-tosid, samuti on võimaliksealt kontosid eemaldada.

4 www.eyp.ee

TOOTED

Võib väita, et Eesti on jõud-salt sammumas interneti-seerumise teed. Käimas onmitmeid riiklikke- ja eraprog-ramme, mis propageerivadInterneti ja kõike sellegaseonduvat. Ühispank soovibomalt poolt samuti kaasaaidata Eesti kiiremale integ-reerumisele globaalse info-võrguga ning sellest lähtuvaltalustab pank detsembri kesk-paigast koos oma partner-firmadega uudse teenuspaketiU3 pakkumist. U3 koosnebsoodsa järelmaksuga Dellipersonalaalarvutist, tasutaAtlas Starteri internetiühen-dusest ning tasuta Ühispangainternetipangast U-Net kooskõigi sinna juurde kuuluvatepangateenuste paketiga.

U3-e eesmärgiks on tuuainternet ja interneti vahen-dusel pakutavad tooted ningteenused inimesele lähemale,muuta nad kättesaadavamaks.U3 on kavandatud kvaliteet-tootena, mis aitaks Eestiltervikuna üha kiiremini are-neva Internetimaailmagasammu pidada

Paljud pered ei oma inter-netiühendust lihtsalt selletõttu, et ühenduseks vajalikuarvuti hind on ühekordsekulutusena liialt suur välja-minek. U3 pakub siin lahen-duse, võimaldades arvuti ostusoodsa järelmaksuga. Meiefinantseerimisskeem jaotabarvuti maksumuse 18 kuu

peale, mis võimaldab ostjatelparemini planeerida omarahavooge ning ei nõua ühe-kordset väga suurt väljami-nekut. Paketi hind algab 882kroonist kuus ning esimenesissemakse moodustab 15%arvuti kogumaksumusest.Loomulikult on võimaliksoovi korral arvuti ka kohevälja osta.

U3 paketti kuuluv arvuti ontoodetud maailma ühe juh-tiva arvutigigandi Dell Com-puter Technology poolt.Kõik paketiga liitujad saavadoma arvuti otse Iirimaalt. Igaarvuti on valmistatud perso-naalselt, kliendi nõudmistestlähtuvalt. Delli tootmisprot-sess ning kogemus tagavadselle, et U3-ga liituja saaboma arvutit õigusega kvali-teetarvutiks pidada. Dellannab oma toodetele ka pika-ajalise garantii ning pakubEestis olevatele klientideleteenindust läbi oma edasi-müüja AS Poniardi.

Arvutisse on juba Iirimaaltehases sisse installeeritudEesti Telefoni Atlas Starteri

Uus tootepakett U3 -arvuti, interneti-ühendusja internetipankInterneti ja arvutitehnoloogia ülikiire areng tõmbabendaga kaasa kõik, kes vähegi tahavad ühiskondlikustelust aktiivselt osa võtta. Arvuti ja Internet saavad üsnapea iga kodu loomulikeks osadeks.

kaubamärki kandev arvuti-programm, mis võimaldabomanikul arvuti Internetigaühendada. Atlas Starter või-maldab luua kiiresti Inter-neti-ühenduse üldkasutatavatelefonivõrgu kaudu, võimal-dab saata ja vastu võtta e-maile ning avada oma kodu-lehekülg. LisainformatsiooniAtlas Starteri kohta leiateaadressilhttp://www.atlas.et.ee

U3 paketi kolmadaks osakson Ühispanga internetipankU-Net ning kogu pangatee-nuste pakett, mis sinna juur-de kuulub. U-Net võimaldabU3 omanikel sooritada pan-gatehinguid mugavalt jakiiresti internetipanga kaudu.U-Netis saab sooritada kõikimaksetehinguid, kontrollidakontojääki, saada erinevaidkontoväljavõtteid, teha väärt-paberitehinguid, avada arvel-duskontosid ja tähtajalisihoiuseid ning sõlmida püsi-ja otsekorralduslepinguid.Ühispanga internetipanga U-Net leiate aadressilhttps://www.eyp.ee

Lisainformatsiooni U3 kohtasaate aadressilhttp://www.eyp.ee/u3/

Andres PärlojaProjektijuht

U3 pakett sisaldab:

• soodsa hinnaga

arvuti firmalt Dell

• Atlas Starteri tasuta

internetiühenduse

• internetipanga

U-Net

6 www.eyp.ee

TOOTED

Lisaks kõikvõimalikelenumbriliselt mõõdetavatelenäitajatele, mida poliitikud jaanalüütikud välja toovad ningrõhutavad, võib allakirjutanuarvates pidada üheks oluli-semaks tõestusmaterjalikskeskkonna paranemisest sel-gelt tuntavat kindlustundesuurenemist firmades ningsellest tulenevalt ka üksik-isiku tasemel. Selguse ja kind-lustunde olemasolu lubab ini-mestel jälle hakata pikemaksajaks plaane tegema, muu-hulgas ka elamistingimusteparandamiseks.

1999.aastal on toimunudparalleelselt kaks protsessi.Ühelt poolt laenuvõimelisteja laenuhuvliste inimeste/perede hulga suurenemine,mis avaldub väljastatud elu-asemelaenude mahu kasvus.Teiselt poolt on kindlastisuurenenud ka pankade huvieluasemelaenude väljastami-seks, mille tulemuseks onkliendi jaoks laenutingimustesoodsamaks muutumine int-resside languse ja tähtaegadepikenemise näol.Eesti Ühispankon oma eesmär-kideks seadnudkliendisõbralik-kuse ja avatuse,ning laenutingi-muste väljatöö-tamisel arvesta-takse maksimaal-selt klientidesoovide ning

vajadustega. Lisame ühiskon-na positiivse suhtumise elu-tingimuste parandamisse uueeluaseme soetamise läbi jasaame tulemuseks igatisoodsa olukorra eluaseme-turu (sealhulgas nii kinnis-vara- kui ka eluasemelaenu-turu) elavnemiseks ning tõu-suks. Seejuures võib lootapikaajalisemat, kuigi vastmitte eriti kiiret muutust, sestvalusate minevikukogemustemõjul on tuntav nii inimeste-kui ka laenuandjatepoolsekriitilise mõtlemise suurene-mine: enne laenuvõtmist/andmist kaalutakse hooli-kamalt selle võimalikke taga-järgi. Riski mõistlik kaalu-mine mõlemalt poolelt peaksminimiseerima võimalikudtagasilöögid tulevikus.

Eesti eluasemelaenu turukosumine viimase aastaga onmärgatav ka statistikas. 1999.aasta sügiskuude jooksulHansapanga ja Eesti Ühis-panga väljastatud eluase-melaenude maht on kasva-nud võrreldes eelmise aasta

sama perioodiga ligemale 4korda. Eesti Ühispangastühes kuus väljastatud laenudemaht ja laenu saanud inimes-te arv on aasta algusest alatessuurenenud üle nelja korra.Selle põhjuseks on kindlastiintressimäärade selge langus.Võrreldes aasta algusega onEesti kommertspankadepoolt väljastatavate laenudeintressimäärad alanenudkolm kuni neli protsentikevadisest kohati 14%-niulatunud tasemest hetkelkehtiva keskmise kümneprotsendilise keskmise intres-sini. Baasintressid on jõud-nud juba 9-9,5%-ni ningedaspidiseks ei ole välistatudveelgi madalam tase.

Ühiskonna huvi ja positiivsesuhtumise selgeteks väljen-diteks on mitmed Eesti tipp-poliitikute viimase aja esine-mised, mis said alguse presi-dent Lennart Meri noore pereeluaseme projektist. Idee alu-seks on tõdemus, et uueeluaseme soetamisel on ini-mestel suurimaks problee-miks omafinantseerimine.Seda eriti noortel peredel, keson suutnud tööjõuturul tänuheale haridusele läbi lüüa,kuid pole jõudnud kapitalikoguda. Olemuslikult ontegemist ilusa kujundiga: omamaja noorele Eesti perele.Selle saavutamiseks võiks riikgaranteerida osaliselt laenuomafinantseerimise vähen-damiseks kuni kümne prot-

Eluasemelaenuturg kosubHea meel on tõdeda, et Eesti majandus- ja elukeskkondon peale 1998.a lõpu ja 1999.a alguse pingelist olukorda(et mitte öelda sügavat kriisi), mille tõid kaasa sündmusedpeaasjalikult väljaspool Eestit, hakanud aeglaselt, kuidkindlalt stabiliseeruma.

Eluasemelaen on ette näh-tud eluaseme ostmiseks, ehi-tamiseks või renoveerimi-seks.

Minimaalne laenusumma30 000.- EEK

Maksimaalne summa sõl-tub tagatisest ja laenutaot-leja maksevõimest.

Minimaalne omafinantsee-rimine on 34% eluasememaksumusest või renoveeri-miskuludest.

Maksimaalne laenu tähtaegon 15 aastat.

Intress alates 6 kuuEURIBOR + 6%-st aastas,mis teeb novembris alates9,5%.

Tagatise väärtus peab üle-tama laenusummat vähe-malt 1,5 korda ja tagatispeab olema kogu laenu kes-tuse aja kindlustatud pangapoolt aktsepteeritavas kind-lustusseltsis.

Netosissetulekutest võiblaenusaajal või laenu võtvalperel kuluda laenu teenin-damiseks (intressi + põhi-osa maksed) kuni 50%,üldjuhul kuni 30% .

Hetkel kehtib nõue laenu-taotleja kuue kuu sissetu-leku laekumise kohta pan-gas avatud kontole. Lisaksnõuab Eesti Ühispank elu-kindlustuslepingu sõlmi-mist laenusumma ulatuses.Elukindlustust on võimaliksoodustingimustel sõlmidaÜhispanga Elukindlustus-seltsiga.

TOOTED

7www.eyp.ee

sendini. Garantii võib olla kavõimalus regionaalpoliitikateostamiseks, suunates garan-tiid piirkondadesse, milliseidsoovitakse eelisarendada (nt.Paldiski, Ida-Virumaa). Siht-asutus Eesti Eluase ja TallinnaEluasemefond on alustanudeeltööd projekti realiseeri-miseks. Presidendi ideegahaakub ka vastse Tallinna lin-napea Jüri Mõisa mõte oda-vate eramute ehitamise hoo-gustamiseks Tallinnas jalinnapoolsest võimalikustabist selleks. Eesmärginanäeb linnapea kuni poolmiljonit krooni maksvateelumajade ehitust, et tehamaja omandamine ning oma-mine taskukohaseks suure-male hulgale elanikele.

Eesti Ühispanga arvates ontegemist igati toetustväärivateideedega. Kahtlemata onnoor pere selline sihtgrupp,kelle toetamine on vajalikning vaid läbi noorte peredetoetamise tagab Eesti riikoma arengu tulevikus. Näe-me siin võimalust mõistlikevahenditega reaalseid tule-musi saavutavaks ja tulevikkusuunatud riigipoolseks pro-jektiks. Mitte piirates garan-tiisaajate ringi mõne üksikupiirkonnaga ja võimaldadesgarantiid kasutada ka oda-vamate elamispindade soeta-miseks, nagu kasutatud kor-terid, saaksid väga paljudnoored pered võimaluse omalastele paremate elamistin-gimuste loomiseks.

Jaanus LeemetsLaenuarendusosakond

Alates detsembrikuust pakub EestiÜhispank koostöös Eesti Mobiiltelefonigaoma klientidele võimalust saadainformatsiooni pangakonto kohtamobiiltelefoni abil.

Kui telepangandus tõi pangateenused Teiekontorisse ja internetipangandus Teie koju,siis mobiilpangateenus - U-Mobiil teebpangateenuste kasutamise veelgi lihtsamaksning mugavamaks, sest pangaga võite suheldaigal ajal sõltumata sellest, kus Te parasjaguasute, vajalik on vaid mobiiltelefoniolemasolu.

Kasutamine on lihtne - Teil tuleb vaid saataSMS-lühisõnum numbrile 1221, ningvastavalt Teie poolt saadetud sõnumi sisulesaadab pank Teie mobiiltelefonile info Teiekonto jäägi, viimaste liikumiste võikrediitkaardi vaba jäägi kohta.

Sõnumites kasutatavad võtmesõnad onjärgmised:Saldo - vastuseks saate info oma kontovabade vahendite, kontojäägi ja reserveeritudsumma kohta.Tehingud - vastuseks saate info kontol toi-munud viimaste liikumiste kohta.Kaart - vastuseks saate info oma kontoga seo-tud krediitkaartide vaba jäägi kohta.

Juhul kui soovite oma telefonile saada infotmitme konto kohta, siis tuleb Teil päringuesitamisel kirjutada võtmesõna järele kontonumber või konto lühinimi, mille saatemäärata lepingu sõlmimisel. Näiteks:Tehingud konto3.

U-Mobiil teenindab Teid lisaks eesti keeleleka inglise keeles. Inglise keeles on võtmesõnadvastavalt: balance, statement ja card.

Juhul, kui Teil on sõlmitud telefonipanga U-Liin kasutamise leping, saate numbrit 1221kasutada ka U-Liini operaatorteenuselehelistamiseks.

U-Liini operaatorteenusele saavad lühi-

numbrit kasutades helistada kõigi Eestimobiilsideoperaatorite kliendid. EestiMobiiltelefoni klientidele maksab kõneminutpõhiajal 4.15 krooni ning soodusajal 3.50krooni, teistele vastav võrguvälise kõne tasu.

U-Mobiili lühisõnumi teenused on esialgukättesaadavad ainult Eesti Mobiiltelefoniklientidele, tulevikus loodame sama teenustpakkuda kindlasti ka Radiolinja ja Q-GSM-iklientidele. Lühisõnumi (SMS) saatmise tasuon EMT kliendile 5.95 krooni iga saadetudlühisõnumi eest.

Lepinguid U-Mobiili kasutamiseks saabsõlmida kõigis Ühispanga pangakontorites.U-Mobiiliga liitumine on tasuta ning kuu-hooldustasu ei ole.

Ragnar ToomlaJaotuskanalite arendusosakond

U-Mobiil - pank Teietaskus

8 www.eyp.ee

TÜTARFIRMAD

Paari kuni paarikümne tu-hande krooni investeerimiselon erainvestoril võimatu saa-vutada investeeringu rahul-davat riskihajutatust, kunanii väikeste summade eest eiole võimalik osta piisavaltpalju erinevaid instrumente(võlakir ju, kommertspabe-reid, aktsiaid jne.) Oskus-likult hajutatud investeeri-misportfell tagab investee-ringu väärtuse ühtlase kasvuning minimeerib võimaluseinvesteeringu põhiosa kaota-miseks. Isegi kui ühe ette-võttega peaks midagi juhtu-ma või kui ettevõtte aval-datud majandustulemused eiole ootuspärased (millele ta-valiselt järgneb selle ettevõtteaktsia hinna langus), siis Teei kaota kogu oma raha, vaidainult väikese osa sellest.Samas ei pruugi Te üldse rahakaotada, kuna mõne teiseinstrumendi tootlus on olnudoodatust kõrgem, nii et seekatab kaotuse ja toodab veellisatulugi.

Näiteks kui Teil oleks olnudvalida kahe alternatiivi vahel kas investeerida 100 000krooni x panga tähtajaliselehoiusele või mõnda investee-rimisfondi, mille portfellisoleks olnud 5% (seadusegalubatud maksimummäär) x

panga aktsiaid, siis oleks Teieinvesteeringust peale pangapankrotti, esimesel juhul järel20.000 krooni (Hoiuste Taga-mise Seaduse alusel) ning Teiekaotus 80.000 krooni. Teiseljuhul oleks investeerimis-fondi osaku väärtus vähe-nenud 5% võrra ning Teiekaotus oleks olnud vaid 5.000

krooni. Antud näite puhulei ole arvestatud investeeri-misfondi portfellis olevateteiste instrumentide toot-likkusega, kuid tõenäoliseltoleks nende tootlus piisav xpanga aktsiate hinnalangusekompenseerimiseks.

Väikeste summade inves-teerimisel aktsiatesse või

Miks investeerida avatudinvesteerimisfondi?

võlakirjadesse söövad kõr-ged tehingutasud kogupotentsiaalse kasumi. Mini-maalne tehingutasu on kin-del suurus, mis ei sõltusellest, kas ostate aktsiaidtuhande või saja tuhandekrooni eest. Näiteks ostesaktsiaid 10.000 krooni eest,tuleb Teil maksta pangale

arveldustasu 100 krooni +maakleritasu 0,5 % tehingusummast, kuid mitte vähemkui 50 krooni. Sama kehtibka väärtpaberite müügi kor-ral. Kokkuvõttes moodustabsee summa (ostes ja müües)3% tehingu väärtusest. Teisi-sõnu, Teie poolt omandatudaktsia hind peab tõusma 3 %,et Te üldse omadega nulli

jõuaks. Kasumit hakkateteenima alles siis, kui aktsiahind on tõusnud üle 3 %.

Investeerimisfondi inves-teeringu turvalisust kont-rollivad Väärtpaberiinspekt-sioon, depoopank, pangapoolt moodustatud inves-teerimiskomitee ning sõltu-matud audiitorid. Investee-rimisfondide tegevust regu-leerivad Investeerimisfondideseadus ning väärtpaberiturgureguleerivad seadusandlikudaktid.

Ühispanga Varahalduse ASpakub hetkel kolme inves-teerimisfondi osakuid, midaon võimalik osta kõikidestEesti Ühispanga kontoritestning teiste EVK (Eesti Väärt-paberite Keskdepositoo-riumi) liikmespankade va-hendusel. Nendeks fondidekson TP Rahaturufond, Äri-päeva Indeksi Fond ja TP IdaEuroopa Investeerimisfond.Eesti Ühispanga VarahalduseAS-il, kui fondivalitsejal, onkohustus kliendi soovi korralfondiosakud iga hetk tagasiosta.

Uued raha juhtimi-se võimalused TPRahaturufondilt

TP Rahaturufond on stabiil-se tootlikkusega ning mini-maalse riskiga lepingulineinvesteerimisfond. Fondi ees-märgiks on teenida inves-teeringutelt kõrgemat intres-

Äripäeva Indeksi väärtus on indeksi loomisest arvatessuurenenud 3 korda. 1.31. detsembrini saab ÄripäevaIndeksi Fondi osakuid osta väljalasketasudeta.

Ajal, mil hoiustele maksta-vad intressid langevad, onõige aeg analüüsida alter-natiivseid raha paigutamisevõimalusi, mis pikemasperspektiivis annavad pare-ma tulemuse.

9www.eyp.ee

TÜTARFIRMAD

situlu, kui seda pakuvad pan-kade lühiajalised hoiused, mison sarnaste investeeringutealternatiiviks. 1998. aastal oliTP Rahaturufond parimatootlusega Eesti lepingulineinvesteerimisfond üldse.Investeeringult teenitud tulumakstakse välja igakuiselt võikogu investeeringu realisee-rimisel investori poolt. Teeni-tud tulu on võimalik kajooksvalt reinvesteerida. Mi-nimaalne esialgne investee-ring on 500 osakut ehk50 000 Eesti krooni. Osakuteostu- ja müügitasusid keh-testatud ei ole.

Alates k.a. novembrist paku-me klientidele võimalustkasutada Rahaturufondi omaettevõtte igapäevaste vabaderahavoogude automaatseksjuhtimiseks. Sageli jäävadõhtuti laekuvad summadööseks madala intressigaarvelduskontole, mis aastasvõib tähendada kümneid tu-handeid teenimata jäänudkroone. Sõlmides ÜhispangaVarahalduse AS-ga vastavalepingu ning määratledesoma arvelduskonto(de)lenõutava(d) minimaalse(d)jäägi(d), kontrollib Ühis-panga Varahalduse AS igapangapäeva lõpus Teie pooltmääratletud kontosid ninginvesteerib miinimumjääkiületava(d) summa(d) auto-maatselt Rahaturufondi.

Muutunud Äripäe-va Indeks pakubinvestorile paremathajutatust ja roh-kem võimalusi

Äripäeva Indeksi Fond onaktsiafond, mis investeeribTallinna Väärtpaberibörsilnoteeritud aktsiatesse vas-tavalt majan-duslehe Äri-päev poolta r vutatava leindeksile. Äri-päeva IndeksiFondi osak onsobiv investee-r i m i s o b j e k ti n ve s t o r i l e ,kes ootab omainvesteeringu-telt Eesti turukeskmist toot-likkust. Äri-päeva indekssisaldab 1999. a. detsembriseisuga järgmiste ettevõteteaktsiaid: Eesti Telekom, Ees-ti Ühispank, Hansapank,Harju Elekter, Merko Ehitus,Norma, Optiva Pank, RevalHotelligrupp, Saku Õlletehasja Viisnurk. Ostes ÄripäevaIndeksi Fondi osakuid, ostadkõikide eelpool nimetatudettevõtete aktsiaid. Fondiosakute omanikud saavadtulu osaku netoväärtusekasvust, fond dividende eimaksa.

1.31. detsembrini saab

Äripäeva Indeksi Fondi osa-kuid osta väljalasketasu-deta, mis tavaliselt on 2%osaku puhasväärtusest. Seegasäästate 2% tehingu väär-tusest.

Oma investeeringu väärtustsaate igapäevaselt jälgidaBNS-is ja suuremates päeva-lehtedes. Samuti näitab Äri-

päeva esiküljeü l a n u r g a savaldatav Äri-päeva aktsia-indeks pide-valt ÄripäevaIndeksi väär-tust.

Tee endale võioma lähedas-tele väärikasjõulukingitusja investeeripa r ima te s seEesti ettevõ-

tetesse.

TP Ida Euroopafond pöörab erilisetähelepanu riskidejuhtimisele

TP Ida Euroopa Investee-rimisfond on samuti muu-tuste tuules, hetkel inves-teerib oma varasid Baltikumining Venemaa aktsia- ningvõlakir jaturgudele, saadestulu kapitalikasvult, dividen-didelt ja intressidelt. Fondi

tehtav investeering onpikaajaline. Fondi investee-rimispiirkonna riikidele oniseloomulikud lõplikult väl-jaarenemata kapitaliturud japoliitiliste muutuste suurtõenäosus. Seetõttu on Fondseadnud eesmärgiks pöörataoma tegevuses erilist tähe-lepanu riskide juhtimisele.Fondi osakute omanikud saa-vad tulu osaku netoväärtusekasvust, fond dividende eimaksa. Kui investor ostis 25.novembril 1998. a 10 000krooni eest TP Ida Euroopafondi osakuid, siis aastahiljem, 25. novembril 1999.a oli tema investeeringuväärtuseks 12 690 krooni.

Kõikide Ühispanga Vara-halduse fondide mahud jatootlused avaldatakse iga-päevaselt BNS-is ja suure-mates päevalehtedes.

Lisainformatsioon Ühispan-ga Varahalduse AS-ist:Tornimäe 2, Tallinn; tel 6 656109 (Henrik Guthan) või6 656 954 (Andrei Zaborski)

Piret ReinsonÜhispanga Varahalduse AS

5.-15. novembrini palusimeinternetipanga U-Net kasu-tajatel vastata säästmisegaseonduvatele küsimustele.Kõikide vastajate vahel loo-siti välja 10 pudelit Eesti

Ühispanga majaveini.

Loosiõnn naeratas järgmis-tele vastajatele:Sille Hallang TallinnRaimo Jaaksoo Tallinn

Urve Kaldoja TallinnAlar Lõhmus TallinnImre Ojamaa TartuRita Pillisner PärnuMaie Puusepp JõgevaHelle Rätsep Saue

Tõnu Tootsi PõltsamaaRaivo Vadi Pala Jõgevamaa

Võitjatega võetakse ühen-dust

Sõlmides Ühispanga Vara-

halduse AS-ga vastava

lepingu, kontrollib Ühis-

panga Varahalduse AS iga

pangapäeva lõpus Teie

kontosid ning investeerib

lepingus määratud miini-

mumjääki ületava summa

automaatselt Rahaturu-

fondi.

10 www.eyp.ee10 www.eyp.ee

VARIA

Alates 1. oktoobrist on EestiÜhispanga Pärnu kontori uusdirektor Mati Tiimus. Ta onsündinud 31. jaanuaril 1959Rakveres, õppinud TallinnaSpordiinternaatkooli filiaalisOtepääl, lõpetanud 1982 TPImehhaanika teaduskonnapeenmehhaanika insenerina.Töötanud 198287 Nahkga-lanteriikombinaadis Lindatsehhi juhatajana, 1987-99 ASWendre peainseneri ja direk-torina, olnud viimastel aas-tatel AS Wendre juhatuseesimees.

Kas peenmehhaaniku-teadmistest on kasu olnudka vabriku ning nüüdpangakontori juhtimisel?

Igal hetkel läheb vaja midagieelnevalt omandatud tead-mistest. Peamised juhtimis-alased teadmised on tulnudsiiski juurde õppida. Tähele-panuväärsemad on olnudbaasõppeprogrammid Mai-noris, EMI EWT-s (mis,muide, on 1998. a Äripäevakoolitusfirmade TOPis esi-mene) ja Invictas.

Töökollektiivid, kus oledtöötanud, on koosnenud

peamiselt naistest. Kas onolulisi erinevusi vabriku japanga kollektiivide vahel?

Juhtimise poolest ei ole, kuigitööprotsessid on väga eri-nevad.

Psühholoogiast lähtudes onnaistekollektiivis vähem ava-meelsust. Paljud asjad jäävadlõpuni rääkimata, jäävadnagu kummid venima, ja seetekitab pingeid. Meeste puhulräägitakse sageli üks äge juttlõpuni ning siis on asjadselged. Töötegemise poolepealt on aga naised tänu-väärsed kolleegid, kes taluvadsuuremaid koormusi ja oma-vad suuremat kannatlikkust.Meestega juhtub sageli, et kuipinge suur, pööratakse teadakuhu ja töö jääb tegemata.Selles osas on naised visamad.

Kas oskasid varem ettenäha, et seod ennastpangatööga?

Otseselt ei seostanud. Eks seeon teatud eluetapi kokku-langevuste tulemus.

Olid ka varem Ühispangagaseotud.

Olen Ühispangaga olnudseotud alates Pärnu Maa-panga ajast, olin tolleaegsesjuhatuses. Hiljem olin AS-isPärnu Kredit (panga aktsia-paki haldusfirma) nõukoguesimehe staatuses ning viisinläbi ka aktsiate välja vahe-tamise Ühispanga aktsiatevastu ning hiljem ka haldus-firma likvideerimise. Olenolnud Ühispanga nõukoguliige umbes 3 aastat.

Ma olen olnud Ühispangagaalati ka kliendisuhetes: minujuhitud firmad on olnudkogu aeg just Ühispangaklientideks. Seetõttu võinöelda, et Ühispanga klient eipea otsima lisaks mõndamuud panka.

Intervjuu Pärnu kontori direktori Mati Tiimusega

Ühispanga Pärnu kontoril uusjuht

Mis Sind kõige rohkemvihastab ning mis Sullekõige rohkem rõõmupakub?

Kõige rohkem ärritab mindvalelikkus ja selja tagant löö-mine ning ka totaalne tege-mata jätmine. Kõige rohkemrõõmustab aga tõsise ees-märgini jõudmine. See oneneseteostus.

Hobid?

Sport, eriti suusatamine jamäesuusatamine ning jalgrat-tasõit. Olen käinud TSIK-iOtepää filiaalis suusaklassis.Rakvere ajal tegelesin aktiiv-selt ka kergejõustikuga.Nüüd olen jooksuklubis.

Küsis Piret Hallik–Sass

Ühispanga Pärnu kontori majas juhatab nüüd vägesid uus mees - Mati Tiimus.

VARIA

Krediitkaardi põhiline eelis võrreldes

tavalise pangakaardiga on see, et soori-

tatud ostude eest saab maksta kuni 50päeva hiljem. Ühispanga krediitkaardiga

on võimalik nii Eestis kui välismaal

kaubandus- ja teenindusettevõtetesmaksta ning pangaautomaa-

tidest sularaha võtta. Välis-

maal on krediitkaart asen-damatu, kuna sularahas pole

enamasti võimalik näiteks

autot üürida, hotelli bronee-ringuid garanteerida või len-

nukipiletite eest tasuda. Kaart

vabastab teid reisil ka tülikastvaluutavahetamisest.

Detsembris saavad Ühis-

panga krediitkaardi oma-

nikud ja taotlejad tellida Eesti

Ekspressi soodsamalt kui teised.

Tellides 2000. aastaks Eesti Ekspressi,

saate ühe kuu tasuta lehte pealekauba.

Eesti Ekspressi tellimus aastaks 2000

maksab 624 krooni.

Kuidas teha endale meeldiv jõulu-kink?

Kui teil on krediitkaart juba olemas,

täitke tellimiskupong ja postitage see

aadressil EE leviosakond, Narva mnt

11e, 10151, Tallinn. Vastavalt teie vali-kule saadetakse teile kas arve või otse-

korralduse leping. Esimene Ekspress on

Teie postkastis hiljemalt kaks nädalatpeale arve tasumist või kuu pärast

otsekorralduslpeingu käivitumist.

Kui teil veel pole krediitkaarti, tulge

Ühispanga kontorisse, täitke kaardi-

taotlus ja lisage sellele lehe tellimis-kupong. Vastavalt teie valikule saade-

takse teile kas arve või otsekorralduse

leping. Esimene Ekspress on Teie post-kastis hiljemalt kaks nädalat

peale arve tasumist või kuu

pärast otsekorralduslepingukäivitumist.

Krediitkaardi taotlemiseks peabteil olema stabiilne kuusis-

setulek, mis laekub Eesti krooni

arvelduskontole Eesti Ühispan-gas. Eraisikutele soovitab Ühis-

pank VISA Classic kaarti.

Eraisiku kaardi kasutamisekuulimiit algab 5000 kroonist.

Kui taotletav limiit ületab teie kuu neto-sissetulekut, võib pank nõuda

lisatagatisi. Kui teie sissetulek on

Ühispanka laekunud vähem kui kolmkuud, on taotlusele vaja lisada palga-

tõend. Kaarditaotluse läbivaatamine

võtab pangas aega kuni kümme päeva.

Krediitkaart annab rohkem EestiEkspressi

VARIA

Lõppenud hooaeg tervikuna oli noorukesele Eesti kardi-sõitjale Marko Asmerile väga edukas. Võidujumalanna laotasoma kaitsvad tiivad Marko Asmeri üle juba kevad-talvel, kuiAsmer saavutas esikoha Amsterdamis Hollandi Grand Prixl.Enne seda võitu oli Marko noppinud mitmeid kõrgeid kohtierinevatelt kardivõistlustelt Euroopas, sealhulgas ka EuroopaKevadkarika Itaalias toimunud jõukatsumisel.

Koduradadel oli Asmer tänavu praktiliselt võitmatu, saadesesikoha Käinas Eesti meistrivõistluste I etapil, Raplas peetudII etapil tuli küll leppida viienda kohaga, kuid Aravete etapivõiduga tuli ka meistritiitel. Soome meistriks pärjati eestlaneaugustis Poris. Nagu spordis ikka, nii ka mootorispordis, tulebette ebaõnnestumisi. Kokkupõrke tõttu Euroopa meistri-võistluste poolfinaalis Angervilleis Prantsusmaal jäi MarkoAsmer sellel olulisel tiitlivõistlusel alles 20. kohale. Kuid üks

Sel aastal on Marko Asmer astunud autasustamispjedestaalikõr geimale astmele üle kümne korra

ebaõnnestumine meest ei murra ning ei takista ka järgmistekshooaegadeks plaanide seadmist.

Marko on juba leidnud koha maailmaklassi kuuluvas Hol-landi tiimis Peter de Bruijn Kartracing. Tuleval aastal looda-vad Asmerid kardisõidu MM-il vähemalt esitosinasse jõuda,aastal 2002 aga üritab Marko Asmer võita Euroopa meistritiitli.

Marko Asmeri isa, praegune regionaalminister Toivo Asmertegeles oma nooruses samuti kardisõiduga. Tema karjääritipuks jäid 6 NSV Liidu meistri tiitlit ja kaks sotsialismimaadekarikavõistluste teist kohta.

Ühispank toetab õiget meest

Marko Asmer Eesti, Põhjamaade ja Soome meister kardisõidus

13www.eyp.ee

VARIA

Esmapilgul julgena tundunudprojekt on olnud õigustatultedukas, tudengitest huvilisilisandub aina. Järjest rohkemon neid, kes mõistavad, etigapäevaste toimingute tege-misel on otstarbekas kasuta-da ISIC Maestro deebetkaar-ti, mis ühendab endas niipangakaardi kui rahvusvahe-lise üliõpilaskaardi kasulikkeomadusi. Pealegi on see ilusroheline kaart ka eksklusiiv-ne terves maailmas, kuna ana-loogne projekt on tänasekskäivitanud vaid veel Tehhis.Uhkusega võime öelda, etmeie olime siiski esimesed.

Näitamaks kaardi kasulikkekülgi ning tutvustamaks uuttoodet, korraldas pank sügiselreklaamüritused nii Eestiametlikus pealinnas kuitudengipealinnas Tartus.

Tartu ürituse, mis toimus 12oktoobril ja kandis nimeISIC Maestro Päev. Päevaesimene osa ISIC Maestroorienteerumine Tartu kesk-linnas pani proovile üliõpilas-te vaimsed ja füüsilised või-med. Õhtul toimus ISICMaestro pidu tolle ajahetkeainsas arvestatavas klubis XS.

ISIC Maestro orienteeru-mine sai stardi ÜhispangaTartu peakontori juurest. Sel-

le sisuks oli erinevate, ISICMaestro soodustust pakku-vate firmade ülesleidminelinnas. Eesmärgiks oli vihjeteabil üles leida just needpaigad, mis tudengeile popu-laarseimad tunduvad. Võist-kondi asus orienteerumakaheksa, sama oli ka lõpeta-nud võistkondade arv - välja-langejaid ei olnud.

Ajal mil võistkonnad läbisidvihmast Tartut, luges Ühis-panga Tartu kontori ette püs-titatud telgis luuletusi rahv-aluulik Contra, kelle mõnu-sad riimistused panid kuu-lama lisaks tudengitele jakohalikele ka linna külalisi.Need hetked, mil luuletajasuud puhkas reklaamiti ISICMaestrot. ISIC telgist käisläbi hulgaliselt tudengitesthuvilisi, kes lisaks vihma-varjule otsisid põhjust, miksmuretseda endale just ISICMaestro. Nad leidsid! Ja pealenende leidsid ISIC promoma-terjalist väärtuse ka üksikudfenomenaalsed plakatikogu-jad, kelle saagiks langes mõõ-dukas hulk reklaamplakateid.

Kes on Elu Soosik?

Usutavasti ehivad need teatudühikate tubade krohvistmurenevaid seinu ja värvima-ta lagesid vähemalt samakaua, kui kaua on nende kõh-nas rahataskus ISIC Maestrodeebetkaart.

ISIC Maestro Päeva teineosa toimus ööklubis XS japaik oli rahvast täis. Alustu-seks toimusid mõned kerge-mad mängud, mis olid seotudpäevateemaga. Õhtu kulmi-neerus noorte menubändiCaater esinemisega, üllatus-esinejaks oli Hanna Pruuli,kelle lavale ilmudes läksidmõned eriti aktiivselt kaasaelanud noored päris meele-tuks. Ja pidu edenes sedavõrd,et pidutsejad ei märganudki,mil klubihoone ette aukohaleasetatud panga lipp võeti kel-legi agara õppiva noorsooesindaja poolt trofeena kaasa.Uskumatu küll, aga olukordlahenes siiski, Tartu linn onparajasti nõnda väike, lippleiti üles ja tagastati oma-nikule.

Tartule vastukaaluks korral-

Tänaseks on panga koos-tööprojekt Eesti Üliõpilas-kondade Liiduga (EÜL)edukalt käivitunud ja ISICMaestro deebetkaart saa-nud oma kindla koha pal-jude üliõpilaste rahakotis.

dati nädalapäevad hiljemTallinnas samalaadne üritusklubis Metropol. See toimusmeelelahutusliku üritusena,kus õhtu ohjad olid antudVäikeste Lõõtspillide Ühingukätte. Elu Soosikute meeliaitas virge hoida nuputamis-võistlus ja tuju hoidis ülevalodav õlu, nagu tudengiüri-tustel tavaks. Õhtu edeneshästi, tantsiti nii polkat,kaera-jaani kui ka jenkat japeatselt oli kogu klubi liiku-mises. Lipp pandi seekordmuusikute hoolsa valve alla,lava seinale, ning Tallinnaseksesse ei toimunud.

Omades ISIC Maestro kaartitunned, et oled Elu Soosik.

Ivar LiivamägiEesti Üliõpilaskondade Liit

VARIA

www.eyp.ee14

Nüüd, kui spordiharrastuson eestlaste seas taas järjestpopulaarsemaks muutumas,on 40 aastat tagasi Tartustalguse saanud Tartu Maratonkogunud hoogsalt jõudu.Käesoleval hooajal on eest-laste silmis sümboliks kuju-nenud Tartu Maratoni nimeall läbi viidud aastaringnespordiga tegelemist soosivateürituste seeria, mis kulmi-neerub 32. Tartu Maratoniga.

Kuigi esimese Tartu Maratonistart sai alguse Tartust, Ema-jõe jäält, starditakse 13. veeb-ruaril taas kord täispikale, 63kilomeetri pikkusele klassi-kalises tehnikas sõidule Ote-päält. Unustamata, et tege-mist on siiski võistlusega,puuduvad Tartu Maratonilkaotajad. Peamine osavõtjaterõõm on rõõm sporditege-misest ja eneseületamisest.Traditsioonilise lühema dis-tantsi pikkuseks on ka see-kord 31 kilomeetrit.

Eelmisel, 31. Tartu Maratonilosales kokku üle 3500 spordi-sõbra. Põhidistantside võitjadolid suusamaratonil meestestJohann Mühlegg ja naistestNadezhda Simak, kes olid kaselle hooaja WorldloppetCupi võitjateks.

32. Tartu Maraton on lisaksülipopulaarsele Worldloppeti

sarjale kaüheks osa-v õ i s t l u s e k sRahvusvahe-lise Suusaföde-ratsiooni (FIS)p ikamaasuu-satamise maailmakarika-võistluste FIS MarathonCupi sarjas, kuhu kuulubvaid kaheksa juhtivat World-loppeti maratoni. See onveelkordsekstunnustusekskorraldajateletehtud tööeest ja uueksväljakutseksEesti talvele.Miks kannab2 0 0 0 . a a s t aTartu Mara-ton järjekor-r a n u m b r i t32, kuigi esi-mene TartuMaraton toi-mus juba1960. aastal?Lahendus mõistatusele onproosaline arvesse poleläinud need maratonid, mislumepuuduse tõttu ära onjäänud.

Kindlasti toob kuulumineFIS Marathon Cupi seeriassemeie maratonile osalemapalju tuntud eliitsuusatajaid.Juba tänaseks on oma osa-lemissoovist teatanud kõik

Eesti parimad suusatajadeesotsas Andrus Veerpaluga.

Toetades juba kolmandataastat Tartu Maratoni, pakub

Eesti Ühis-pank kõikide-le oma klien-tidele muga-vat võimalustregistreerudaTartu Mara-toni osavõt-jana. Liht-saim viis tasu-da osavõtu-maksu on ka-sutada selleksspe t s i a a l s e tÜ h i s p a n g aTartu Mara-toni makse-

korraldust. Iga osavõtja saabisikliku stardinumbri. Finiisootab lõpetajaid nimelinediplom kuhu on märgitud niisaavutatud aeg kui koht.Loomulikult on osalemaoodatud ka lapsed peavõist-lustele eelneval laupäeval toi-mub Tartu Laululaval Tillusuusasõit ja Minimaraton.

Aastal 2000 toimub klubi

Tartu Maraton üritusteseeriaskaks olulist muudatust senine Tartu Sügisjooks toi-mub seekord kevadel, sest 18.Tartu Jooksumaraton joos-takse juba 7. mail 2000. aastal.Teiseks uuenduseks on klubinoorima, kuid väga popu-laarse võistluse - Tartu Ratta-maratoni liitmine Kolmik-üritusega, mistõttu ka ürtisteseeria nimi muutub TartuNelikürituseks.

Täpsemat informatsiooniTartu Maratoni kohta saateInternetiaadressilt http://www.server/TartuMaraton;Tartu Maratoni korraldus-komitee telefonil (27) 421 644või e-maili aadressiltTartuMaraton@server.ee.

Karl MulterReklaamiosakond

Ühispank kutsub Teid TartuMaratonileVaevalt oskasid 1960. aastal esimese TartuMaratoni organiseerijad ja sellel osalejadennustada, millise tähtsuse see spordipiduaastate jooksul eestlaste jaoks omandab.

2000. aastal toimuv TartuNeliküritus:32. Tartu Maraton63/31 km 13. veebruarOtepää-Elva18. Tartu Jooksumaraton23/10 km 7. maiOtepää-Elva19. Tartu Rattaralli139/64 km 28. maistart ja finiš Tartus3. Tartu Rattamaraton63/31 km 17. septemberOtepää-Elva

RESÜMEE

15www.eyp.ee

Ãîä 2000: ðåæèì ðàáîòû EestiUhispank â íîâîãîäíèå äíè

Áàíêîâñêèå çàëû Eesti Uhispank âïÿòíèöó 31 äåêàáðÿ 1999 ãîäà áóäóòçàêðûòû. Êîíòîðû îòêðîþòñÿ 3ÿíâàðÿ 2000 ãîäà â îáû÷íîå âðåìÿ.Èíòåðíåò-Áàíê, òåëåôîííûé áàíê,Òåëåóñëóãà è ïëàòåæíûå àâòîìàòûáóäóò ðàáîòàòü 31 äåêàáðÿ äî 11.00óòðà. Óêàçàííûå óñëóãè âíîâü áóäóòïðåäîñòàâëÿòüñÿ ñ ïîëóäíÿ 01ÿíâàðÿ 2000 ãîäà, ò.å. ñ 12.00.Áàíêîâñêèå êàðòî÷êè, áàíêîìàòû è,ðàñïîëîæåííûå â ìàãàçèíàõ ïëà-òåæíûå òåðìèíàëû, áóäóò ðàáîòàòüâ îáû÷íîì ðåæèìå, ò.å. ïàóçû â èõðàáîòå íå áóäåò.

Óñòàíîâëåííûå ïëàòåæè ÷åðåçáàíêîìàòû

Íà÷èíàÿ ñ 15 íîÿáðÿ, óñòàíîâëåííûåïëàòåæè èìååòñÿ âîçìîæíîñòüîñóùåñòâëÿòü ïîñðåäñòâîì áîëü-øèíñòâà ïëàòåæíûõ àâòîìàòîâ èáàíêîìàòîâ Eesti Uhispank.  ñëó÷àå,åñëè Âàì íåîáõîäèìî âûïîëíÿòüîäíîìó è òîìó æå ïîëó÷àòåëþïîâòîðÿþùèåñÿ ïåðå÷èñëåíèÿ, òîïîëåçíî âíåñòè äàííûå ïî ýòîìóïëàòåæó â ïåðå÷åíü óñòàíîâëåííûõïëàòåæåé. Åñëè â äàëüíåéøåìâîçíèêíåò íåîáõîäèìîñòü âûïîëíèòüïåðå÷èñëåíèå òîìó æå ïîëó÷àòåëþ,òî Âàì íåîáõîäèìî òîëüêî âûáðàòüñîîòâåòñòâóþùèé ïëàòåæ èç ïåðå÷íÿóñòàíîâëåííûõ ïëàòåæåé, ââåñòèñóììó âûïëàòû è ïëàòåæíîå ïîðó-÷åíèå çàïîëíåíî. Óñòàíîâëåííûåïëàòåæè ìîæíî äîáàâèòü èëèâû÷åðêíóòü èõ èç ñïèñêà êàê âïëàòåæíûõ àâòîìàòàõ, U-Net, òàê è âêîíòîðå áàíêà.

Ïðÿìîå ïîðó÷åíèå ñ Eesti Energiaè Eesti Gaas

 íàñòîÿùåå âðåìÿ íàøè êëèåíòûïîëó÷èëè âîçìîæíîñòü àâòîìàòè-÷åñêè, óäîáíî è âûãîäíî îïëà÷èâàòüñ÷åòà çà ýëåêòðîýíåðãèþ è ãàç:íà÷èíàÿ ñ 22 íîÿáðÿ 1999 ãîäà, EestiEnergia è Eesti Gaas ïðèñîåäèíèëèñüê óñëóãå ïðÿìîãî ïîðó÷åíèÿ EestiÜhispank.Òå êëèåíòû Eesti Energia, êîòîðûìâûñòàâëÿþòñÿ ñ÷åòà çà ïîòðåáëåíèåýëåêòðîýíåðãèè, ìîãóò ïðè æåëàíèèíåìåäëåííî îôîðìèòü Äîãîâîðïðÿìîãî ïîðó÷åíèÿ. Åñëè êëèåíòðàñïëà÷èâàåòñÿ ïðè ïîìîùè ïëà-òåæíîé êíèæêè è æåëàåò çàêëþ÷èòüÄîãîâîð ïðÿìîãî ïîðó÷åíèÿ, òî ñ íèìçàêëþ÷àåòñÿ Äîãîâîð êóïëè-ïðîäàæèýëåêòðîýíåðãèè, ñîãëàñíî êîòîðîìóåìó áóäóò âûñòàâëÿòüñÿ ñ÷åòà.Êëèåíòû Eesti Energia Òàëëèííà èÕàðüþìàà ìîãóã çàðåãèñòðèðîâàòüñÿâ êà÷åñòâå ïëàòåëüùèêîâ ïî ñ÷åòàìè ïî òåëåôîíó. Òåëåôîí êëèåíòîâEesti Energia - (2) 6 254 254.Îá óñëîâèÿõ ïðÿìîãî ïîðó÷åíèÿ EestiGaas áîëåå ïîäðîáíóþ èíôîðìàöèþìîæíî ïîëó÷èòü ïî èíôîðìàöèîí-íîìó òåëåôîíó îòäåëà îáñëó-æèâàíèÿ êëèåíòîâ Eesti Gaas (2) 6303 013.Ìåæäó âñåìè êëèåíòàìè, êîòîðûåçàêëþ÷àò Äîãîâîðû ïðÿìîãîïîðó÷åíèÿ ñ Eesti Energia è EestiGaas, åùå äî êîíöà ãîäà áóäåòðàçûãðàí ïðèç â 5000 êðîí. Äîïîë-íèòåëüíóþ èíôîðìàöèþ ñïðà-øèâàéòå ïî èíôîðìàöèîííîìóòåëåôîíó Eesti Ühispank (2) 66 55100.

U3 - êîìïüþòåð, ïðèñîåäèíåíèå êÈíòåðíåò è Èíòåðíåò-áàíêó

Íà÷èíàÿ ñ ñåðåäèíû äåêàáðÿ EestiÜhispank íà÷íåò, âìåñòå ñî ñâîèìèïàðòíåðàìè, ïðåäëàãàòü íîâûé ïàêåòóñëóã U3. Ïàêåò U3 ñîñòîèò èç ïåðñî-íàëüíîãî êîìïüþòåðà Dell, ïðîäà-âàåìîãî ïî ëüãîòíîìó êðåäèòó, áåñ-ïëàòíîãî ïîäêëþ÷åíèÿ ê ÈíòåðíåòóAtlas Starter è áåñïëàòíîãî ïîëüçî-âàíèÿ Èíòåðíåò-áàíêîì Eesti Ühis-pank U-Net âìåñòå ñî âñåìè áàíêîâ-ñêèìè óñëóãàìè, âõîäÿùèìè â ýòîòïàêåò.Ìíîãèå ñåìüè íå èìåþò ñîåäèíåíèÿñ Èíòåðíåòîì òîëüêî ïîòîìó, ÷òîöåíà êîìïüþòåðà, íåîáõîäèìîãî äëÿïîäêëþ÷åíèÿ ê Èíòåðíåòó, â êà÷åñò-âå îäíîðàçîâîé âûïëàòû ñëèøêîìâåëèêà. U3 ïðåäëàãàåò ðåøåíèå,ñîãëàñíî êîòîðîìó ïîÿâëÿåòñÿâîçìîæíîñòü ïðèîáðåñòè êîìïüþòåðïî ëüãîòíîìó êðåäèòó. Íàøà ñõåìàôèíàíñèðîâàíèÿ ïðåäëàãàåò ðàñïðå-äåëèòü öåíó êîìïüþòåðà íà 18ìåñÿöåâ, ÷òî ïîçâîëÿåò ïîêóïàòåëþíàèëó÷øèì îáðàçîì ñïëàíèðîâàòüñâîè äåíåæíûå ðàñõîäû è ïðè ýòîìíå òðåáóåòñÿ äîñòàòî÷íî êðóïíîéîäíîðàçîâîé âûïëàòû. Öåíà ïàêåòàíà÷èíàåòñÿ ñ 882 êðîí â ìåñÿö è ïðèýòîì ïåðâûé âçíîñ ñîñòàâëÿåò 15%îò îáùåé ñòîèìîñòè êîìïüþòåðà.Êîíå÷íî èìååòñÿ òàêæå âîçìîæíîñòüñðàçó æå âûêóïèòü êîìïüþòåð.Âõîäÿùèé â ñîñòàâ ïàêåòà U3êîìïüþòåð èçãîòàâëèâàåòñÿ íàîäíîì èç âåäóùèõ â ìèðå ãèãàíòîâ ïîïðîèçâîäñòâó êîìïüþòåðîâ - ôèðìåDell Computer Technology. Âñåïðèñîåäèíÿþùèåñÿ ê ïàêåòó ïîëó÷àòñâîè êîìïüþòåðû íåïîñðåäñòâåííîèç Èðëàíäèè. Êàæäûé êîìïüþòåðèçãîòàâëèâàåòñÿ ïåðñîíàëüíî, ñó÷åòîì òðåáîâàíèé êîíêðåòíîãîêëèåíòà. Ïðîèçâîäñòâåííûé ïðîöåññDell è íàêîïëåííûé îïûòãàðàíòèðóþò òî, ÷òî ïðèñîåäèíèâ-øèåñÿ â ïàêåòó U3 ìîãóò áûòü óâå-ðåííûìè â âûñîêîì êà÷åñòâåêîìïüþòåðà. Dell ïðåäîñòàâëÿåò íàñâîþ ïðîäóêöèþ íå òîëüêîäîëãîñðî÷íóþ ãàðàíòèþ, íî è ïðåä-ëàãàåò êëèåíòàì, íàõîäÿùèõñÿ âÝñòîíèè, îáñëóæèâàíèå ÷åðåç ñâîåãîïåðåïðîäàâöà - àêöèîíåðíîåîáùåñòâî AS Poniard. êîìïüþòåð óæå â ïðîöåññåèçãîòîâëåíèÿ â Èðëàíäèè èíñòàë-ëèðóåòñÿ êîìïüþòåðíàÿ ïðîãðàììà,èìåþùàÿ òîðãîâûé çíàê Eesti TelefonAtlas Starter, êîòîðàÿ ïîçâîëÿåòâëàäåëüöàì êîìïüþòåðà ïðèñîå-äèíèòüñÿ ê Èíòåðíåòó. ÏðîãðàììàAtlas Starter ïîçâîëÿåò ïðîèçâîäèòüáûñòðîå ïîäêëþ÷åíèå ê Èíòåðíåòó ñèñïîëüçîâàíèåì ïðè ýòîì òåëå-ôîííîé ñåòè îáùåãî ïîëüçîâàíèÿ,ïîçâîëÿåò ïîñûëàòü è ïðèíèìàòüñîîáùåíèÿ ïî ýëåêòðîííîé ïî÷òå èîòêðûâàòü ñâîþ äîìàøíþþ ñòðà-íè÷êó. Äîïîëíèòåëüíóþ èíôîðìàöèþî Atlas Starter Âû ìîæåòå íàéòè ïîàäðåñó: http://www.atlas.et.ee.Òðåòüåé ñîñòàâëÿþùåé ïàêåòà U3ÿâëÿåòñÿ Èíòåðíåò-áàíê U-Net èïîëíûé ïàêåò áàíêîâñêèõ óñëóã,êîòîðûé â íåãî âõîäèò. U-Net ïîç-âîëÿåò âëàäåëüöàì ïàêåòà U3óäîáíî è áûñòðî îñóùåñòâëÿòüáàíêîâñêèå îïåðàöèè ïðè ïîìîùèÈíòåðíåò-áàíêà.  U-Net èìååòñÿâîçìîæíîñòü âûïîëíÿòü âñå ñäåëêèïî ïëàòåæàì, êîíòðîëèðîâàòüîñòàòêè ñ÷åòîâ, ïîëó÷àòü ðàçëè÷íûåâûïèñêè ñî ñ÷åòîâ, âûïîëíÿòü ñäåëêèñ öåííûìè áóìàãàìè, îòêðûâàòü

ðàñ÷åòíûå ñ÷åòà è ñðî÷íûå âêëàäû,à òàêæå çàêëþ÷àòü äîãîâîðà íàïðÿìûå è ïîñòîÿííûå ïëàòåæíûåïîðó÷åíèÿ. Èíôîðìàöèþ îá Èíòåð-íåò-áàíêå U-Net Âû ñìîæåòå íàéòèïî àäðåñó: http://www.eyp.ee.Äîïîëíèòåëüíóþ èíôîðìàöèþ îá U3Âû ìîæåòå íàéòè ïî àäðåñó: http://www.eyp.ee/u3/.

Ìóëüòèâàëþòíûé ñ÷åò

Íà÷èíàÿ ñ äåêàáðÿ ìåñÿöà EestiÜhispank ïðåäëàãàåò ñâîèìêëèåíòàì íîâûé ïðîäóêò -ìóëüòèâàëþòíûé ñ÷åò.Ìóëüòèâàëþòíûé áàíêîâñêèé ñ÷åò -ýòî ðàñ÷åòíûé áàíêîâñêèé ñ÷åò,êîòîðûé ïîçâîëÿåò êëèåíòàì èñïîëü-çîâàòü îäèí íîìåð ñ÷åòà äëÿ ðàñ-÷åòîâ ñ ðàçëè÷íûìè âàëþòàìè èóñòàíîâèòü ïðàâèëà êîíâåðòàöèè äëÿïîñòóïàþùèõ ñóìì. Òàêæå êëèåíòèìååò âîçìîæíîñòü ïîëó÷àòü èíôîð-ìàöèþ î âñåõ îñòàòêàõ íà ñ÷åòàõðàçëè÷íûõ âàëþò, îòêðûòûõ íà åãîèìÿ è âõîäÿùèõ â ñîñòàâ ìóëüòè-âàëþòíîãî ñ÷åòà è îá îáîðîòàõ,ïðîõîäÿùèõ ÷åðåç ñ÷åòà, Òåëåóñëóãóè U-Net áàíê. Áàíê ïåðå÷èñëÿåòñóììû, ïîñòóïàþùèå íà ìóëüòè-âàëþòíûé ñ÷åò êëèåíòà, íà ðàñ-÷åòíûå ñ÷åòà ñîîòâåòñòâóþùèõâàëþò, ïðèíèìàÿ âî âíèìàíèåïðàâèëà êîíâåðòàöèè, óñòàíîâ-ëåííûå ñî ñòîðîíû êëèåíòà. Åñëè íàìóëüòèâàëþòíûé ñ÷åò êëèåíòàïîñòóïàåò ñóììà â âàëþòå, â êîòîðîéíå èìååòñÿ îòêðûòîãî âàëþòíîãîñ÷åòà è â îòíîøåíèè êîòîðîé êëèåí-òîì íå óñòàíîâëåíû ïðàâèëà êîí-âåðòàöèè, òî áàíê ïåðå÷èñëÿåò ýòóñóììó íà îñíîâíîé âàëþòíûé ñ÷åò,óêàçàííûé ñî ñòîðîíû êëèåíòà.Ñîáñòâåííèêó ñ÷åòà, êîòîðûé ðàñ-ñ÷èòûâàåòñÿ ïðè ïîìîùè âàëþòãîñóäàðñòâ, âõîäÿùèõ â ñîñòàâÅâðîïåéñêîãî Ôèíàíñîâîãî Ñîþçà(ATS, BEF, FIM, FRE, DEM, ITL, NLG,PTE, ESP, IEP), ìû ðåêîìåíäóåìîòêðûòü ðàñ÷åòíûé ñ÷åò â åâðî èíàïðàâëÿòü âñå, âûøåóïîìÿíóòûåâàëþòû íà ðàñ÷åòíûé ñ÷åò â åâðî. Âñîñòàâ ìóëüòèâàëþòíîãî ñ÷åòàèìååòñÿ âîçìîæíîñòü äîïîëíè-òåëüíî âêëþ÷àòü íîâûå ñ÷åòà, àòàêæå èìååòñÿ âîçìîæíîñòü èñêëþ-÷àòü èç íåãî ñ÷åòà.

U-Mobiil - ýòî áàíê â Âàøåìêàðìàíå

Íà÷èíàÿ ñ äåêàáðÿ ìåñÿöà, EestiÜhispank ñîâìåñòíî ñ Eesti Mobiil-telefon (EMT) ïðåäëàãàþò ñâîèìêëèåíòàì âîçìîæíîñòü ïîëó÷àòüèíôîðìàöèþ î áàíêîâñêèõ ñ÷åòàõ ñèñïîëüçîâàíèåì ìîáèëüíîãî òåëå-ôîíà.Ýòà óñëóãà î÷åíü ïðîñòà - Âàì íå-îáõîäèìî òîëüêî ïîñëàòü êîðîòêîåSMS-ñîîáùåíèå ïî íîìåðó 1221 èñîãëàñíî íàïðàâëåííîãî Âàìèñîîáùåíèÿ, áàíê íàïðàâèò íà Âàøìîáèëüíûé òåëåôîí èíôîðìàöèþîá îñòàòêå íà Âàøåì ñ÷åòå, ïîñëåä-íèõ ïåðåìåùåíèÿõ èëè î ñâîáîäíîìîñòàòêå íà êðåäèòíîé êàðòî÷êå.Ñëîâàìè-ïàðîëÿìè, èñïîëüçóåìûìèâ ñîîáùåíèÿõ, ÿâëÿþòñÿ ñëåäóþùèå:Saldo - â îòâåò Âû ïîëó÷àåòå èíôîð-ìàöèþ î ñâîáîäíûõ ñðåäñòâàõ íàÂàøåì ñ÷åòå, îñòàòêà ñ÷åòà è îðåçåðâèðîâàííîé ñóììå.Tehingud - â îòâåò Âû ïîëó÷àåòåèíôîðìàöèþ î ïîñëåäíèõ ïåðå-ìåùåíèÿõ, ïðîñõîäÿùèõ íà Âàøåìñ÷åòå.

Kaart - â îòâåò Âû ïîëó÷àåòåèíôîðìàöèþ î ñâîáîäíîì îñòàòêåíà êðåäèòíîé êàðòî÷êå, ñâÿçàííîé ñÂàøèì ñ÷åòîì.Ðàáî÷èì ÿçûêîì U-Mobiil ÿâëÿåòñÿêàê ýñòîíñêèé, òàê è àíãëèéñêèéÿçûêè.  àíãëèéñêîì ÿçûêå ñëîâàìè- ïàðîëåì ÿâëÿþòñÿ ñîîòâåòñòâåííî:balance, statement è card. ñëó÷àå, åñëè Âû çàêëþ÷èëèÄîãîâîð îá èñïîëüçîâàíèè òåëåôîí-íîãî áàíêà U-Liin, òî Âû ñìîæåòåèñïîëüçîâàòü íîìåð 1221 è äëÿñîåäèíåíèÿ ñ îïåðàòîðñêîé ñëóæáîéU-Liin. ×åðåç îïåðàòîðñêóþ ñëóæáóU-Liin èìååòñÿ âîçìîæíîñòü, ñ èñ-ïîëüçîâàíèåì êîðîòêîãî íîìåðà,ïîçâîíèòü êëèåíòàì âñåõ îïåðàòîðîâìîáèëüíîé ñâÿçè Ýñòîíèè. Äëÿêëèåíòîâ Eesti Mobiiltelefon ìèíóòàðàçãîâîðà â îñíîâíîå âðåìÿ ñòîèò4.15 êðîí è â ëüãîòíîå âðåìÿ - 3.50êðîí, äëÿ äðóãèõ îïåðàòîðîâ ïëàòàñîîòâåòñòâóåò ïëàòå çà ðàçãîâîð âíåñåòè.Óñëóãè êîðîòêîãî ñîîáùåíèÿ U-Mobiilâíà÷àëå ÿâëÿþòñÿ äîñòóïíûìèòîëüêî äëÿ êëèåíòîâ Eesti Mobiil-telefon, â áóäóùåì ìû íàäååìñÿïðåäëîæèòü àíàëîãè÷íóþ óñëóãó èäëÿ êëèåíòîâ Radiolinja è Q-GSM.Ïëàòà çà îòïðàâêó êîðîòêîãîñîîáùåíèÿ (SMS) äëÿ êëèåíòîâ EMTñîñòàâëÿåò 5.95 êðîí çà êàæäîåîòïðàâëåííîå êîðîòêîå ñîîáùåíèå.Äîãîâîðû äëÿ èñïîëüçîâàíèÿ U-Mobiil ìîæíî çàêëþ÷èòü âî âñåõêîíòîðàõ Eesti Ühispank. Ïðèñîå-äèíåíèå ê U-Mobiil ÿâëÿåòñÿ áåñ-ïëàòíûì è ïðè ýòîì íå áåðåòñÿ ïëàòàçà îáñëóæèâàíèå.

Íîâîñòè îò Eesti Ühispanga Vara-haldus

Ñ íîÿáðÿ ñ.ã. ìû ïðåäëàãàåì êëèåí-òàì âîçìîæíîñòü èñïîëüçîâàòüRahaturufond äëÿ àâòîìàòè÷åñêîãîóïðàâëåíèÿ ñâîáîäíûìè äåíåæíûìèñðåäñòâàìè. ×àñòî ñóììû, ïîñòó-ïàþùèå íà ñ÷åò âå÷åðîì, îñòàþòñÿíà ðàñ÷åòíîì ñ÷åòå, èìåþùåìíèçêèå ïðîöåíòû, ÷òî ìîæåò îçíà-÷àòü îñòàâøèåñÿ íåçàðàáîòàííûìèâ òå÷åíèå ãîäà äåñÿòêè òûñÿ÷ êðîí.Ïîñëå çàêëþ÷åíèÿ ñîîòâåòñòâó-þùåãî äîãîâîðà ñ Ühispanga Vara-halduse AS è óñòàíîâëåíèÿ íà ñâîåìðàñ÷åòíîì(ûõ) ñ÷åòå(àõ) ìèíè-ìàëüíî òðåáóåìîãî(ûõ) îñòàòêà(îâ),Ühispanga Varahalduse AS â êîíöåêàæäîãî áàíêîâñêîãî äíÿ ïðîâåðÿåò,óêàçàííûå ñ Âàøåé ñòîðîíû ñ÷åòà èèíâåñòèðóåò èçëèøêè, ïðåâû-øàþùèå ïðåäâàðèòåëüíî óñòàíîâ-ëåííóþ(ûå) ìèíèìàëüíóþ(ûå)ñóììó(û), â TP Rahaturufondi.

Ñ 1 ïî 31 äåêàáðÿ èìååòñÿ âîçìîæ-íîñòü ïîêóïàòü ïàè Èíäåêñíîãîôîíäà Äripäev áåç âûïëàòûîòïóñêíîé öåíû, ÷òî îáû÷íî ñîñ-òàâëÿåò 2% îò ÷èñòîé ñòîèìîñòè ïàÿ.Òàêèì îáðàçîì Âû èìååòå âîç-ìîæíîñòü ñýêîíîìèòü 2% îò ñòîè-ìîñòè ñäåëêè. Ñòîèìîñòü ñâîåé èí-âåñòèöèè Âû ñìîæåòå åæåäíåâíîêîíòðîëèðîâàòü èç ñîîáùåíèé BNSè â êðóïíåéøèõ åæåäíåâíûõ ãàçåòàõ.Òàêæå ãàçåòà Äripäev åæåäíåâíî âïðàâîì óãëó ïåðâîé ñâîåé ñòðàíèöûïîñòîÿííî ïóáëèêóåò èíäåêñ àêöèéÄripäev, óêàçûâàþùèé íà ñòîèìîñòüÈíäåêñà Äripäev.