Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest

Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest

• Vabatahtlikke ca 262-345 tuhat inimest Eestis• Maakondadest on kõige suurem vabatahtlike osakaal

Jõgevamaal, Võrumaal, Raplamaal; kõige väiksem osakaal Saaremaal, Põlvamaal, Viljandimaal.

Teadlikud vabatahtlikud Mitteteadlikud vabatahtlikudEi ole vabatahtlik

24% 7% 69%

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja rahalist tasu saamata, peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kusjuures oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.

Millistes sotsiaalsetes rühmades on keskmisest rohkem vabatahtlikke?

• 15-24aastased• eesti suhtluskeelega inimesed• kõrgharidusega inimesed• Ettevõtjad, juhid, tipp-spetsialistid• Kesk-Eesti elanikkonnas

Levinumad vabatahtlikud tegevused

17%

19%

19%

34%

61%

Levinumad valdkonnad

15%

19%

29%

38%

34%

19%

21%

23%

33%

37%

20132009

Osalemine heakorratöödel, koristustalgutel, ehitustalgutel, remonditöödes

Aitamine erinevate ürituste korraldamiselEsemeliste annetuste kogumine

Abivajajate nõustamine, nendele teenuste ja abi osutamineKoolituste, treeningute läbiviimine. Inimeste juhendamine

Keskkonnakaitse, loodushoid, säästev eluviis

Kohaliku elu edendamine (nii külaliikumine kui asumiseltside tegevus)

Noorsootöö ja töö lastega

Haridus ja teadus

Sport ja kehakultuur

Kes ei ole vabatahtlikus tegevuses osalenud?

69% ehk ca 656-712 tuhat inimest.

Keskmiselt rohkem mittevabatahtlikke on:• 50-64 aastased• Kesk- või keskeriharidusega, s.h kutseharidusega

inimesed• Madalaima keskmise sissetulekuga inimesed ja pered• Oskustöölised ja pensionärid• Venemaa ja määratlemata kodakondsusega inimesed

Millistel põhjustel ei osaleta vabatahtlikus tegevuses?

Muu

Vabatahtliku tööga kaasnevad liiga suured kulutused

Ei tea, kus saab vabatahtlikuna panustada

Ei oska öelda

Sobiva seltskonna puudus, kellega koos tegutseda

Ei soovi osaleda / ei huvita

Pole leidnud võimalusi, mis huvi pakuksid

Kehv tervis

Keegi pole kutsunud/palunud

Pole selle peale mõelnud

Ei ole selleks aega leidnud

0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5

1%

1%

7%

9%

10%

13%

13%

14%

21%

21%

39%

0.192307692307692

0.0480769230769231

0.0528846153846154

0.129807692307692

0.225961538461538

0.206730769230769

0.451923076923077

2013 (n = 629) 2009

Oluline on ka vabatahtliku tegevuse sagedus

• Väiksem osa vabatahtlikke on ühekordsed panustajad.

• Kolmandik kõigist vabatahtlikest on panustanud regulaarselt, neist 70% panustavad vähemalt korra kuus, nädalas või sagedamini.

• Keskmiselt panustasid vastanud vabatahtlikud viimase aasta jooksul 63h / 8 tööpäeva, kokku üle 3100 tööpäeva.

• Omal algatusel tegutses rohkem vabatahtlikke kui organisatsioonide kaudu.

Vabatahtlik tegevus on mitmekesine: neli vabatahtlike tüüpi

16 % 19 %

Aktiivsed regulaarselt organisatsioonide juures/kaudu tegutsenud vabatahtlikud (A)kogu elanikkonnast 5%Vabaühendustega tugevalt seotud – liikmed, juhid.Korraldavad üritusi, tegelevad avaliku huvikaitsega.

Aktiivsed regulaarselt omaalgatuslikult tegutsenud vabatahtlikud (C)kogu elanikkonnast 5%Aktiivsed eestvedajad, kes panustavad seal, kuhu riik piisavalt ei jõua: korrakaitse, sisejulgeolek, pääste.

Väheaktiivsed organisatsioonide juures/kaudu tegutsenud vabatahtlikud (B)kogu elanikkonnast 8%Talgulised, kes tulevad üleskutse peale kohale.

Väheaktiivsed episoodiliselt omaalgatuslikult tegutsenud vabatahtlikud (D)kogu elanikkonnast 10%Kõige nõrgema vabatahtliku identiteediga.Tahavad lihtsalt aidata, olgu keskkonnakaitse, tugi erinevatele tõrjutud rühmadele või esemeliste annetuste kogumine.

28 % 36 %

Miks inimesed vabatahtlikus tegevuses osalevad?

• Kõige kõrgemalt hinnatakse võimalusi rahuldada tunnustus- ja saavutusvajadusi.

• Kõige rohkem motiveerib vabatahtliku tegevuse juures võimalus saada oma tegevusest ja saavutustest, teiste inimeste aitamisest emotsionaalset rahulolu ja õnnetunnet.

• Vähemoluliseks peavad vabatahtlikud kasvamise, arenemise ja vaheldusrikkusega seotud võimalusi.

• Kõige vähem motiveerib võimalus läbi vabatahtliku tegevuse paran dada oma väljavaateid teha meelepärast tööd - seega nähakse vabatahtlikuna tegutsemises pigem muid võimalusi kui kasu oma tööelule.

Vabatahtlik tegevus on ühiskonnas väärtustatud ja hea mainega

• Nii vabatahtlikud kui mittevabatahtlikud peavad vabatahtliku tegevuse mainet heaks. Vabatahtlikku tegevust peetakse vajalikuks inimeste ja ühiskonna üldise arengu jaoks.

• Enamus vabatahtlikest hindab oma kogemust kõrgelt ja on suur huvi ka edaspidi panustada – vabatahtlikud on jätkuvalt valdkondadele suur potentsiaal.

• Vabatahtlike tagasiside neid kaasanud organisatsiooni(de)le on positiivne: organisatsioon on ühiskonnas hea mainega, pakub vabatahtlikule piisavalt tegutsemisvõimalusi, arvestab vabatahtliku vajaduste ja võimalustega.

• Üle poole arvavad, et vabatahtlik tegevus pole piisavalt väärtustatud riigi poolt, samas hinnatakse vabatahtliku tegevuse tugistruktuure piisavaks – ei teadvustata, et suur osa neist on loodud riigi kaasabil.

Vabatahtliku tegevuse trendid Euroopa Liidus 2000 - 2010

• Hoiakutes on olulised sotsiaalsed ja keskkonnateemad

• mõju on avaldanud avalikud kampaaniad, Eestis näiteks „Teeme ära!”

• Kasvab vabaühenduste arv - inimestel on võimalik liituda uute organisatsioonidega ja valida mitme teema vahel.

• Vabaühendused kaasavad vabatahtlikke üha rohkem avalike teenuste osutamisse ning vabatahtlikud liituvad ka projekti de tegevustega

Vabatahtlike osaluse määr ja noorte vabatahtlik tegevus eri riikides

Suurbri-tannia

Saksamaa Tšehhi Läti Eesti ELi keskmine

Soome USA0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

44

36

30

25

3129

36

27

44

3533

3034

2422

Vabatahtlike os-akaal rahvastikus, %

Noorte osalus vabatahtlikus tegevuses, % vanuserühmas 15-34

Eelistatud vabatahtliku tegevuse valdkonnad ELis

• sport, rekreatsioon, vaba aeg• kultuur ja kaunid kunstid• haridus, koolitamine ja teadus• sotsiaalvaldkond• tervis

Populaarsed vabatahtlikud tegevused ELis

• administratiivsed ja assisteerivad ülesanded,• vabatahtliku tegevuse ettevalmistamine ja

elluviimine,• juhtimise ja koordineerimise ülesanded,• kampaaniad ja kommunikatsioon• ürituste korraldamine

Vabatahtliku tegevuse majanduslik väärtus, %SKT-st

Tšehhi

Läti

Eesti USA

Saksa

maa

Suurb

ritan

nia

Soome

0.00

0.50

1.00

1.50

2.00

2.50

3.00

0.28

0.65

1 1

1.952.26

2.72

Küsimused aruteluks

• Kes on meie peamised sihtrühmad – nimeta kõik, keda pead eristuvateks ja olulisteks

• Mis neid motiveerib? Aga mis tuge või infot nad vajavad?

• Mida see tähendab meie tegevuse jaoks? – mis strateegia peaksime iga grupi jaoks kujundama?

JÄRELDUSED KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIAST 2012

Milleks ühendusele vabatahtlikud?

Ei anna midagi

Muu

Võimaluse osutada teenuseid

Õigustab organisatsiooni

olemasolu

Võimaldab kulude kokkuhoidu

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

0

0.600000000000002

0.600000000000002

6.4

16.3

23.6

27.4

31.5

49.6

81.6

Mida vabatahtlike kaasamine organisatsioonile annab? Palun valige kuni 3 olulisemat

Aga……

Küsitlusest selgus, et ühendustel puuduvad või ei ole läbi mõeldud võimalused, kuidas vabatahtlikke paremini värvata • kolmveerand vastanutest on seda meelt, et vabatahtliku

tegevuse võimalused pigem ei ole või ei ole hõlpsasti leitavad nende kodulehel.

• organisatsioonidel puudub tegevuskava vabatahtlike värbamiseks (ca 95%).

• ligi 60% ühendustest ei ole välja töötatud sõnumeid, millega potentsiaalseid vabatahtlikke organisatsiooni kutsuda

• Kõige rohkem leitakse vabatahtlikke otse kutsumisega (78%), informatsiooni levitamisega sõprade ja organisatsiooni liikmete seas (74%)

Mida arvavad vabatahtlikud end värvanud ühendusest? - 2014

Kompenseeris vabatahtlike tegevustega seotud kulusid/vahendeid

Tegeleb aktiivselt uute vabatahtlike leidmisega

Kajastab oma tegemisi ja vabatahtlikuna panustamise võimalusi avalikkusele piisavalt

Koolitab ja juhendab vabatahtlikke piisavalt

Suudab ühiskondlikke protsesse mõjutada

On piisavalt tegevussuutlik (nt aktiivsus, ressursside kasutamine jms)

Annab vabatahtlikele piisavalt tagasisidet/tunnustust tehtud tegevuste kohta

Arvestab vabatahtlike individuaalsete vajaduste ja võimalustega

Pakub vabatahtlikele piisavalt tegutsemisvõimalusi

On hea mainega ühiskonnas

1 2 3 4

2.37

2.64

2.78

2.88

2.93

3.30

3.32

3.37

3.38

3.55

KUIDAS VABATAHTLIKKUST KOMMUNIKATSIOONIGA ARENDADA?

•Üldine teadlikkus vabatahtlikust tegevusest on siiski madal. Praktilisest informatsioonist vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta on puudus•Vabatahtlikke kaasatakse suusõnalisel teel ja oma lähiringis, sotsiaalmeedias•Ühendused ei ole kursis võimalustega, mida pakuvad VTA, maakondlikud arenduskeskused ja teised tugistruktuurid.•Üleriigilises meedias on vabatahtlik tegevus vähe kajastatud.•Ei tegeleta piisavalt noortega ega venekeelsetega, kui potentsiaalsete vabatahtlike sihtrühmaga.•Puudub teadlik teavitus- ja kaasamistegevus erasektori suunal

Muutused 4 aasta jooksul• Infopuudus vähenenud: 19% 2009.aastal -> 7%-le 2013 aastal. Kõige

paremini informeeritud on 35-49aastased. Vastajate enesehinnang, et nad pigem ei ole kursis võimalustega panustada oma aega avalikes huvides ja tasu saamata – aga trend näitab infopuuduse vähenemist.

• Neist, kes pole vabatahtlikus tegevuses osalenud, pole suur osa (38%) vabatahtliku tegevuse ja selle võimaluste kohta infot saanud – selle vastuse valis mitu korda suurem hulk mitteosalenuid kui aastal 2009. Peamised infokanalid on televisioon, sotsiaalmeedia ja ajalehed/ajakirjad – sama esikolmik oli 2009. aasta uuringus.

• Vabatahtlikus tegevuses osalenud saavad teavet peamiselt interneti sotsiaalvõrgustikest ning sõprade ja perega otse suheldes. Alles seejärel nimetati tavameediat, nagu televisioon ja aja lehed/ajakirjad.

Peamised infokanalid - 2014

ei ole kuskilt informatsiooni saanud

muu

Vabatahtlikke vahendavad organisatsioonid, Vabatahtlike Värav, maakondlik arenduskeskus

Oma tööandja, kolleegid

Avaliku sektori asutuste töötajad, sh kohalik omavalitsus

Vabatahtlikke kaasavad vabaühendused

Avalik inforuum, sh infostendid/teadetetahvlid, plakatid

Raadio

Ajakirjad-ajalehted

Otsesuhtlus sõprade, pereliikmetega

Televisioonist

Sotsiaalmeedia internetis, nt Facebook

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

17%

3%

3%

5%

6%

7%

8%

18%

25%

26%

27%

35%

23

Kommunikatsioonistrateegia fookused

Ühtsed sõnumid

Erasektori kaasamine

Vabaühenduste koolitusprogramm

Tegijate tunnustamine

Omavaheline koostöö

STRATEEGIA EESMÄRGID

Eesmärk 1:Suurem teadlikkus avalikkuses, ettevõtjate seas, tugistruktuurides, rakendusüksustes ja vabaühendustes vabatahtlikkusest, selle mõjust indiviidile, ühiskonnale ja organisatsioonidele.


Eesmärk 2:Tihedam ja efektiivsem kommunikatsiooni-alane koostöö erinevate rakendusüksuste vahel ning vabaühenduste ja rakendusüksuste vahel.


Eesmärk 3:Vabatahtlike aktiivsem kaasamine vabaühenduste poolt, sealhulgas nende lülitamine oma põhitegevuse korraldusse. Vabaühenduste võimekuse kasv vabatahtlike kaasamise, hoidmise ning motiveerimise osas ning oma sellealase tegevuse läbimõeldud planeerimine.


Eesmärk 4:Ärisektori ja avaliku sektori organisatsioonide suurem teadlikkus vabatahtlikkusest ning selle soodsast mõjust oma eesmärkide saavutamisele. Organisatsioonide toetav suhtumine ja konkreetsed sammud vabatahtliku tegevuse soodustamiseks oma töötajaskonnas.


Eesmärk 5:Meedia ja avalikkuse teadlikkuse ning huvi kasv vabatahtlikkuse ja selles valdkonnas tegutsevate inimeste ja organisatsioonide tegevuse osas. Valdkonna arengute, kitsaskohtade ja sündmuste tihedam kajastamine avalikus meedias.


Eesmärk 6:Informatiivse, dünaamilise ja ühendava infokeskkonna kujundamine, mis tooks kokku tegutsevad ja potentsiaalsed vabatahtlikud, vabaühendused, ettevõtted ja rakendusüksused, oleks atraktiivseks infokanaliks valdkonnas toimuva kohta ka laiemale avalikkusele ja meediale.

30

Kommunikatsioonitegevused

Potentsiaalne vabatahtlik

Üleriigilised kampaaniad

Ühtne infoportaal ja vabatahtlike mess

Vabaühendused

Ettevõtted

Vabatahtlike tunnustamine Meedia

Küsimused aruteluks: kuidas oma sihtrühmi kõnetada?

• Kellel on mis ülesanded? (Kodukant, maakondlik keskus, ühendused, riik, ….?

• Mis on kõige olulisemad kommunikatsioonitegevused, millele just teie oma organisatsioonis panustate?

Documents

Vabatahtlikke on 31% Eesti elanikest