Upload
liisa-koodi
View
3.983
Download
10
Embed Size (px)
Citation preview
Pärnu Koidula Gümnaasium
Liisa Koodi
11C klass
21.02.2012
KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS
EESTI KESKKONNASTRATEEGIA
• Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva
arengu tõekspidamiste alusel:
• Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse
arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt
kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning
majanduse arengutaset arvestades.
EESTI PÕHILISED KESKKONNAPROBLEEMID:
• Põlevkivi kaevandamine ning põletamine
• Liigne metsade raie
• Õhusaastumine
• Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine
• Soode kuivamine ning turba kaevamine
• Veekogude eutrofeerumine ehk veekogu toitelisese tõus
• Militaarne keskkonnareostus
• Pinnase erosioon jne.
KESKKONNAPROBLEEMIDE PÕHJUS JA KESTVUS
• aegunud, toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses
• elanike madal keskkonnateadlikkus
• keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus
• puudulik keskkonnakorraldus
PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE JA PÕLETAMINE
• Lahtise kaevandamise tulemusena on u 10 tuhat hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega .
• Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetu 20 tuhat hektarit maad .
• Põlevkivi põletamisega kaasnuvad tuhamäed.
• Märkimisväärset saastet tekitab elektrijaamade korstentest väljuv lendtuhk.
Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi.
• Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus.
• Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.
TÖÖSTUS-, PÕLLUMAJANDUS- JA MILITAAROBJEKTIDE JÄÄKREOSTUS, OHUSTAB PÕHJA- JA PINNAVETT, NING RIKUTUD MAASTIKUD.
• Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.
Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus
KESKKONNA SAASTAMINE JÄÄTMETEGA; JÄÄTMETEGA KAETUD ALADE KASV, JÄÄTMEKÄITLUSE, SEALHULGAS OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE KORRASTAMATUS.
• Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid.
• Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.
• Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.
• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
• Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.
Jõe värvus muutus vette sattunud kemikaalide tõttu.
HOIAME EESTIMAA PUHTA !