VAIMSE TERVISE ROHELINE RAAMAT

1. juuli 2020

TÄNA RÄÄGIVAD

Sotsiaalminister Tanel Kiik

MTÜ Peaasjad juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller

Eesti Psühhiaatrite Seltsi juht, psühhiaater dr Anne Kleinberg

TANELKIIKsotsiaalminister

OLUKORRAST

Iga viies inimene maailmas kogebaastas vaimse tervise probleemi, kuid kogu elu jooksul iga teine.

50% vaimse tervise probleemidestavaldub enne 14. eluaastat ning75% enne 24. eluaastat.

Hinnanguliselt 13% Eestielanikkonnast kannatabvaimse tervise häire all.

Hinnanguliselt 10-20% Eestialaealistest kannatavadvaimse tervise häire all.

Vaimse tervise probleemid on ühedpeamised puude ja enne tähtaegapensionile jäämise põhjused.

Vaimse tervise otsesed ja kaudsedkulud on Eestis hinnanguliselt2,8% SKP-st (572 mln eurot).

30

73

7

10

99

5

52

61

4 56

52

3

58

84

0

53

99

39

94

11

59

6 16

27

7

13

30

6

40

28

75

5

10

80

6

46

97

8

64

40

9

61

79

9

69

35

40

00

10

56

5

14

02

8

15

68

4

45

F00-F09 F10-F19 F20-F29 F30-F39 F40-F49 F50-F59 F60-F69 F70-F79 F80-F89 F90-F98 F99

RA

VIJ

UH

TU

DE

AR

V

DIAGNOOSID 2014 2015 2016 2017 2018

OLUKORRASTVaimse tervisega seotud ravijuhtude arv Eestisdiagnooside järgi aastatel 2014–2018Allikas: Eesti Haigekassa

Suurenemas on F30-F39,nt depressioon; F40-F49,

nt ärevus, F50-F59, nt unehäired ning F90-F98 tavaliselt lapseeas alanud

käitumis- ja tundeelu-häirete osakaal(näiteks ATH)

30,0

32,133,5

35,9

38,2

4,7

4,43,9

3,8

4,3

2,0 2,73,3

4,0

5,0

2014 2015 2016 2017 2018

RavikuluEHK poolt tasutud retseptiravimite kuluTV tõttu hüvitatud summa

OLUKORRASTPsühhiaatrilistest häiretest tingitud otsesedriigipoolsed kulutused ravikulu, Haigekassapoolt tasutud retseptiravimite kulu jatöövõimetuse hüvitise järgi (miljoniteseurodes)

Psühhiaatrilistesthäiretest tingitud

otsesed kulutusedon suurenemasning on oodata

selle trendijätkumist.

VASTUVÕTTUDE JÄRJEKORDADE ÜLEVAADE PSÜÜHILISTE HÄIRETE KATEGOORIASAllikas: Eesti Haigekassa

21

17

0 23

51

7

22

93

1 24

58

7 26

70

5

24

64

1

29

5

28

1

38

6

50

2 11

74

15

87

40

6

40

8

58

0

88

0

31

57

40

86

80

21

57

43

51

01

71

17

76

03

68

99

2014 2015 2016 2017 2018 2019

ISIK

UT

E A

RV

Lubatud aja jooksul Üle 42 p asutuste rahalistel põhjustel Üle 42 p arstide puuduse tõttu Üle 42 p patsiendi soovil konkreetse aja/arsti valiku tõttu

VAIMSE TERVISE ROHELINE RAAMAT

Mõttepaber, mis kirjeldabpraegust olukorda ningvisandab tulevikuvisioonivaldkonna arendamiseks.

Vaimse tervise senisestsuurem väärtustamine.

Elukaareülene ning teadus-ja tõenduspõhine.

Ennetus – suur osa vaimse terviseprobleemidest on ennetatavad jaravitavad; olulisel kohal vanemlikudoskused ja peresuhted.

Dokumendis kaardistatakseolemasolevate spetsialistideressurss ja vajadused.

MILLEST RIIK LÄHTUB:

Positiivse vaimse terviseedendamine – enesehoidmine

Kogukonna teenuste arendamine

Esmatasandi tervishoiu rollisuurendamine ja tugevdaminevaimse tervise toe ja abi pakkumisel

Psühhiaatrilise abi kättesaadavusesuurendamine

Vaimse tervise teenuste vajadus

Eneseabi

Kogukonna tugiteenused

Kogukonna teenused

Esmatasanditervishoiuteenused

Te

en

us

ed

To

eta

va

dte

ge

vu

se

d

VA

JA

DU

S

Väike

Suur

KU

LU

D

Suur

Väike

Spetsialiseeritudpsühhiaatriline

abi haiglas

Ambulatoornepsühhiaatriline

abi

Konsultatiivnepsühhiaatriline

abi haiglas

ANNA-KAISA OIDERMAAMTÜ Peaasjad

ENESEHOID JA KOGUKONNA TUGITEGEVUSTE JA TEENUSTE ARENDAMINE

Enda vaimse tervise hoidmine kui väärtus: teadmised, oskused, harjumused ja hoiakud.

Kogukonna tugi: pere, lähedaste, sõpruskonna, kolleegide ja naabrite tugi, tervise edendamise jaeestkosteteenuseid, eestvedajad, tugigrupid.

Tõenduspõhine vaimse tervise edendus ja ennetus.

Usaldusväärse teabe kättesaadavus, vaimsetervise häbimärgistamise lõpetamine.

ENESEHOID JA KOGUKONNA TUGITEGEVUSTE JA TEENUSTE ARENDAMINE

Vaimsest heaolust lähtuv, läbimõeldud ja toetav töö-, õppe- ja elukeskkond.

Sotsiaalsete ja emotsionaalsete ning vaimse terviseesmaabi oskuste omandamise võimalused.

Valdkondade ülene koostöö ja jagatud põhimõtted.

Tõhus koostöö vaimse tervise organisatsioonide jameediakanalite vahel vaimse tervise vastutustundlikukskäsitlemiseks.

Dr KARMEN JOLLEREesti Perearstide Selts

VAIMSE TERVISE ABI KORRALDUS ESMATASANDI TERVISHOIUS

Vaimse tervise murega alusta perearstist.

Suund esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule.

Esmatasand kui vahefilter eriarstile.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks peaks perearstide meeskondatervisekeskustes kuuluma vaimse tervise õde ja/või kliiniline psühholoog.

Dr ANNE KLEINBERGEesti Psühhiaatrite Selts

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Ambulatoorse psühhiaatrilise abi teenusekättesaadavus elukoha läheduses.

Statsionaarse psühhiaatrilise ravi sihtrühm on raske psüühikahäirega inimesed, kes vajavadkeerulist ja Jälgimist nõudvat diagnostikat võiravi; tahtest olenematu psühhiaatriline abi.

Kohtupsühhiaatria – kohtupsühhiaatrilisedekspertiisid, psühhiaatriline sundravi.

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Ambulatoorsepsühhiaatrilise

abi teenusekättesaadavus

elukohaläheduses.

Statsionaarsepsühhiaatrilise ravisihtrühm on raskepsüühikahäirega

inimesed, kes vajavadkeerulist ja Jälgimist

nõudvat diagnostikat võiravi; tahtest olenematu

psühhiaatriline abi.

Kohtupsühhiaatria –kohtupsühhiaatrilised

ekspertiisid, psühhiaatriline

sundravi.

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Igas maakonnas ambulatoorne psühhiaatriline abi kättesaadav omapiirkonna elanikele.

Arendada ja rakendada haiglates konsultatiivset psühhiaatrilist abi, et leevendada kehaliste haigustega inimeste vaimse tervise probleeme.

Analüüsida psühhiaatrilises ravis vajalike ravimite kättesaadavust Eestis.

Parandada psühhiaatrilise sundravi osakonna füüsilist keskkonda.

Jätkata maakondliku tervisekeskuse mudeli paindlikku juurutamist.

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Igas maakonnasambulatoornepsühhiaatriline

abi kättesaadavoma piirkonna

elanikele.Arendada ja

rakendada haiglateskonsultatiivset

psühhiaatrilist abi, et leevendada kehalistehaigustega inimeste

vaimse terviseprobleeme.

Analüüsidapsühhiaatrilises

ravis vajalikeravimite

kättesaadavustEestis.

Parandadapsühhiaatrilise

sundraviosakonnafüüsilist

keskkonda.

Jätkatamaakondliku

tervisekeskusemudeli

paindlikkujuurutamist.

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Jätkata mobiilse väljasõidumeeskonna teenuse väljaarendamist, et laiendada seda täiskasvanud raske psüühikahäirega inimestele.

Tegeleda piirkondliku kättesaadavuse parandamisega(sh kinnistes asutustes).

Uuendada psühhiaatrilist abi reguleeriv õiguslik regulatsioon.

Ravimeeskonda kuuluvate spetsialistide järelkasv, jätkusuutlikudkoolitus- ja täiendõppeprogrammid sh. kutseaasta rahastus ningprofessionaalse supervisiooni hea tava.

AMBULATOORNE JA STATSIONAARNE PSÜHHIAATRILINE ABI HAIGLATES

Jätkata mobiilseväljasõidumeeskonna

teenuseväljaarendamist, et

laiendada sedatäiskasvanud raske

psüühikahäiregainimestele. Tegeleda

piirkondlikukättesaadavuseparandamisega

(sh kinnistesasutustes).

Uuendadapsühhiaatrilistabi reguleeriv

õiguslikregulatsioon. Ravimeeskonda kuuluvate

spetsialistide järelkasv, jätkusuutlikud koolitus- jatäiendõppeprogrammidsh. kutseaasta rahastus

ning professionaalsesupervisiooni hea tava.

SPETSIALISEERITUD ABI OSUTAJAD

Psühhiaatridoptimaalne arv 260 psühhiaatrit, sh 24 lastepsühhiaatrit

puudu ca 30-40 psühhiaatrit, sh 10-15 lastepsühhiaatrit

keskmine vanus 54,7 eluaastat

25% vanemad kui 65

Vaimse tervise õedminimaalselt vaja 210-260 vaimse tervise õde

Kliinilised psühholoogid1 kliiniline psühholoog 1 psühhiaatri kohta

vaja 210-260 kliinilist psühholoogi+ täiendav vajadus esmatasandile

179 kutsetunnistusega, neist 49 kliiniliselapsepsühholoogi pädevusega

kaasaegne meeskonnatööpõhine psühhiaatriavajab lisaks tegevus- ja loovterapeute, valdkonnale spetsialiseerunud kliinilisisotsiaaltöötajaid jm

AITÄH!