Tähistasime vabariigi sünnipäevaNr. 166 Märts 2012 Tähistasime vabariigi sünnipäeva 24. veebruaril pidas meie vabariik oma 94. sünnipäe-va. Nii ka meie – Võhma rahvas,

Nr. 166 Märts 2012

Tähistasime vabariigi sünnipäeva

24. veebruaril pidas meie vabariik oma 94. sünnipäe-va. Nii ka meie – Võhma rahvas, kogunedes kultuu-rikeskusesse kontsert-ak-tusele, tähistamaks seda tähtsat päeva.

Keskpäeval kõlas sega-koor Leelolt isamaaline li-pulaul „Eesti lipp“ ja noor-kotkad kandsid saali Eesti lipu ja Võhma linna lipu. Sellele järgnes traditsiooni-liselt Eesti hümni laulmine.

Sünnipäevadel räägi-takse ikka sünnipäevalap-sest ja nii ka seekord – päe-vakohase ettekande pidas Võhma gümnaasiumi aja-looõpetaja Valdis Naaber.

Pidupäeva laulsid kau-niks Maarika laulusõbrad ja nende esitatud luuletus-tes-lauludes oli siiras ter-vitus kodule, kodumaale ja kõigele, mis ilus ja hea. Sünnipäevatervituse tõid Võhma rahvale ka Cilly Sarve juhendatavad pisike-sed vahvad tantsulapsed.

Pärast väikest kontserti tervitas kohalviibijaid Võh-ma linnapea Avo Põder. Oma tervituses andis lin-napea ka põgusa ülevaate meie tänasest linna elust-olust. Seejärel kuulusid tä-nusõnad ja õnnitlused meie linna päevakangelastele, vabadusvõitlejatele Hans Savisikule, August Kirsi-puule, Johannes Sibulale.

Kuna Võhma linn on selle päeva veel erilisemaks teinud mitme aunimetuse omistamisega, siis pälvisid-ki kogu tähelepanu auko-daniku aunimetuse ja Võh-

ma linna parima sportlase preemia saajad.

Võhma linna aukoda-nikuks 2012 nimetati Tiiu Nõmm teenete eest Võhma hariduselu edendamisel ja linnaelu arendamisel. Võh-ma linna parima sportlase

preemia kuulus noorele kergejõustiklasele Martin Männikule ja tunnustus ka tema treenerist isale Han-nes Männikule.

Piduliku päeva kultuu-rikeskuses lõpetas sega-koor Leelo Mait Reimanni

dirigeerimisel. Kõiki pidu-lisi ootas pidulaud.

Palju õnne meile kõigile!

Riina Pakanekultuurikeskuse direktor

Fotode autor Luule Tiirmaa

Tütarlastele andis kõlajõudu juurde meeshääl Mati Klamp ja kaunis viiulimäng.

Kontserdi laulis avatuks segakoor Leelo.

Maarika laulusõbrad laulsid kodust ja kodumaast.

Tervitussõnad linnapealt Avo Põdralt.

Võhma Linna Aukodanik 2012 Tiiu Nõmm.

Aukodaniku aunimetuse annavad üle abilinnapea Aare Järvik ja volikogu esimees Ants Pihlak.

Kõnepuldis Valdis Naaber.

Võhma LinnalehtNR. 166. Märts 20122

kasu. Ka streikidest ja miitin-gutest öeldakse mitte kasu olevat. Aga kuidagi tuleb see ju selgeks teha, et lõpmatuse-ni ei saa oma vajadusi eirata. Ja millekski on ju õigus oma meelt avaldada ka põhiseadu-sesse kirjutatud.

Kevad, suvi, sügis ja talv on aasta võimulolijatele kin-gitud neljast aastast. Juba muretsevad nad järgmiste va-limiste pärast, iseenda koha pärast. Kuigi halva meelespi-damine iseenesest hea ei ole, soovitan siiski meeles pidada, mis teid selle aja sees häirib, kurvastab, muretsema paneb. Saate seda uute valimiste eel räägitavaga võrrelda ja siis juba uued, asjalikud otsused teha.

Needsamad neli aastaae-ga moodustavad ühe aasta meie elust. Niisama kiirelt, kui läks üks aastaring, läheb teine, kolmas, neljas. Me ta-hame nendesse aastatesse toimetulekumure asemele rõõmu oma perest ja ümb-ritsevast, terviseprobleemide asemele jaksu ja tahet liikuda, lastele ja lastelastele korda-minekuid nende õpingutes ja tööelus. Loodame, et meie pereliikmed leiavad tööd sel maal ja õpitud erialal.

Need kevaded, suved, sü-gised ja talved on meie omad. Meil ei ole võimalik neid va-hele jätta. Me ei saa olla lõpu-tult kannatlikud ja mõistvad. Kui, siis ehk vaid juhul, kui ka ise mõistvat suhtumist ja vastavat käitumist kogeda saame.

Rõõmu kevadest ja jul-gust iseennast märgata!

Viimasel ajal räägitak-se palju toasooja hinna

tõusmisest. Peamiseks põhju-seks nimetatakse nafta hinna pidevat kallinemist. Soojuse hinnad sõltuvad kasutatavast kütusest, kuna valdav osa sel-les on kütuse komponendil. Kõige soodsam on see põlev-kivil töötavates kaugkütte-süsteemides, kallim maagaasi ja põlevkivikütteõli kasutata-vates ettevõtetes. Riiklikult on reguleeritud vaid põlevki-vi hind, ülejäänud kujunevad turutingimustes.

Soojuse hind sõltub pea-le kasutatava kütuse hinna ka tootmise efektiivsusest ja võrgukadudest. Hinda mõju-tavad veel elektri ja vee hind, töötajate palgad, seadmete kulum, keskkonna- ja muud riiklikud maksud.

Soojusenergia hind koos-neb muutuv- ja püsikuludest. Muutuvkulud on kütuste, (meil hakkepuit ja põlevki-vikütteõli) ning elektri, ke-mikaalide ja toorvee mak-sumuskulud. Muutuvkulud sõltuvad otseselt klientide poolt tarbitud soojushulgast. Püsikuludeks on riiklikud

maksud, palgad töötajate-le, tegevuskulud, seadmete amortisatsioon, investeerin-guteks võetud laenude taga-simaksed koos intressidega. Püsikulud suurenevad vasta-valt infl atsioonile. Katlamaja ja soojustrasside rekonst-rueerimiseks võetud lae-nusumma tagasimakse lõpp-tähtaeg on 28. juuni 2017.

Meie katlamaja kasutab kohalikku tahkekütust – hak-kepuitu ja vähesel määral põlevkivikütteõli, mille hind sõltub maailmaturu hinda-dest ja on viimasel ajal tun-duvalt tõusnud. Tootmise kasutegur puiduhakke katlal on 86%, mis on hea näitaja. Võhma linna kaugküttevõrk on peaaegu kogu ulatuses valmistatud eelisoleeritud torudest. Enamus on 1995. aastal ehitatud ning 507 m paigaldati 2010. aastal.

Eelnevast johtuvalt saa-me hakkama endise hinna-ga. Hakkepuitu on olnud võimalik hankida katlamaja rekonstrueerimise majandus-analüüsis olevate hindadega. Rahakoti nuhtlust nimega põlevkivikütteõli, kasutasime

2011. kalendriaasta jooksul analüüsis võimalikust vaja-likust kogusest kaks korda vähem.

Hakkepuidule ülemine-kuga Võhma linna katlamajas ja trasside rekonstrueerimi-sega on CO2 heitkogus ar-vutuslikult vähenenud 2011. aastal 2117 t ja võrgukaod on vähenenud 298 MWh. Viimastel aastatel oleme in-vesteerinud ka kortermajade soojussõlmedesse. Märtsi-kuus alustatakse Võhmasse katlamaja alajaama juurde koostootmisjaama ehitamist, milline peaks valmima uue kütteperioodi alguseks – 1. oktoobriks k.a. Meie oleme valmis neilt soojusenergiat ostma.

Hakkepuidu küttele üle-minekuga seisame vastu toa-sooja hinna tõusu survele. Meie soojusenergia hind on 65,18 eurot/MWh koos sea-duses ettenähtud käibemak-suga. Paljudes kohtades on see märkimisväärselt kõrgem – 96 eurot/MWh ja rohkem-gi, seda ainult põlevkiviküt-teõliga köetavates katlamaja-des.

Eesti riigi poliitika on suunatud kohalike kütuste (turvas ja puit) kasutamisele. Lõpptarbija hind ei pruugi kujuneda küll soodsamaks, kuid võrreldes gaasiga, ve-delkütustega stabiilsemaks. Töötame selle nimel, et soo-juse tootmine ja jaotamine oleks efektiivne, et me oleksi-me investeerimisvõimelised, säilitamaks oma klientidele vajaliku varustuskindluse.

Tarbitud soojuse hulka mõõdame tarbijate juurde paigaldatud soojusarvesti-ga. Soojusarvesti paigaldab, kontrollib ja korraldab selle taatlemise kooskõlas mõõ-teseadusega iga kahe aasta tagant AS Võhma ELKO. Kui arvesti ei vasta nõuetele, tu-leb see lasta remontida või uus osta.

Külm veebruarikuu on mööda läinud. Kevad lähe-neb. Oleme mures tekkinud võlgade pärast. Suhtugem neisse täie tõsidusega. Püüd-ke neid kindlasti vähendada. Edukat tegutsemist kõigile.

Rein VaresAS Võhma ELKO juhataja

Toasooja hind

Aasta sai sellest ajast, kui tegime oma valikud –

valisime esindajad Riigiko-gusse, andsime kellelegi või-maluse valitsus moodustada. Meile meeldib vana, teada, tuttav. Mis sellest, et sellega kaasneb igav ootuspärasus, ohtlik rutiin ja paraku ka liig-ne enesekindlus ning aren-gulodevus. Selleks puudub vajadus. Kuna uus on alati natuke hirmutav oma ettear-vamatuses, siis ei juletud sel korral veel teha piisavat vali-kut uue kasuks.

Kuigi Toompeale kogu-nenutest enamusele polnud koht ega töö sisu võõras, olime mõistvad ja andsime neile aega. Mõistsime, et vaja on uues koosseisus ko-haneda. Kevadest sai suvi. Mõistsime, et suvi pole olu-liste otsuste tegemise aeg. Tuli sügis. Sügis nõuab ot-suseid, aga... mõistetav on ka see, et suure sooja suve järel mõte kohe kiirelt tööle ei hakka. Tuli sügise järel talv-gi. Midagi ju ikka nokitseti. Lükati tagasi opositsiooni ettepanekuid, soovitati üks-teisele erinevast materjalist mütsikesi, mõned otsused tehti väga-väga vaikselt, teis-te ümber tehti ka veidi lärmi. Lärmi tehti selleks, et ene-sele ja/või sponsoritele vaja-likud otsused saaksid samal ajal vaikselt rakenduda. Aga palju otsuseid on tegemata. Juba aastaid, praeguseks aas-takümneidki. Näiteks need otsused, mis puudutaksid ümberkorraldusi hariduses, halduses, tervishoius, sot-siaalvallas.

Aastaringi edenedes oli aina enam kuulda spetsialis-tide (näiteks Riigikontrolli auditite aruanded), arvamus-liidrite, teadlaste (Inimaren-gu aruanne), analüütikute väljaütlemisi. Need osutasid selleks ajaks juba mööda-pääsmatule vajadusele otsus-tada ja tegutseda. Vastused neile väljaütlemistele olid kas ükskõiksed, ründavad, ala-vääristavad või lihtsalt ülbed, iseenda naba maailma kesk-punktiks pidavad.

Peaministri poolt viima-sel ajal öeldu väljendab tema väsimust. Kuidas me eelmisel kevadel küll sellele ei mõel-nud – üks inimene ei jõua ju nii pikalt veduriks olla! Olete jenkat tantsides kolonnis esi-mene olnud? Küll on raske teisi järel vedada! Või ei ole ehk veduriks valitu tahtnud-ki tegelikult seda rasket rolli kanda ja on pigem vagunina rööbastel loperdanud? Tõe-poolest, kõigi nende otsus-tamata otsustamiste juures ei saanud tegu olla veduriks olemisega. Veduriks on näh-tavasti olnud vaid dogmad, mis parempoolset maailma-

Kevad ja suvi ja …vaadet kirjeldavatest ja ülis-tavatest raamatutest loetud. Nende järel tormates ja õhi-nal riiki õhukeseks höövelda-des ei ole nähtavasti jaladki maad puutuda saanud. Sealt see väsimus.

Märtsistreigid tõid oma viimastel hetkedel küll mi-nistritelt mõned poole suuga ja läbi hammaste pigistatud ettepanekud. Läbirääkimisi pidada ja kompromisse leida on aga kokkupigistatud ham-mastega üsna keeruline.

Loodan väga, et need, kes praegustele otsustajate-le „mandaadi andsid“ (käi-befraas märtsis 2012), ei kur-da töökohtade puudumise, palga või pensioni väiksuse, kommunaalkulude suuruse, bussipileti hinna, riiete ja ja-lanõude hinna või üksluise toidulaua üle. Kahju öelda, aga tihti olid need, kes jut-tudega kodukulude vähen-damisest ja tasuta kõrghari-dusest ära räägiti, just eakad, pensionist elavad inimesed. Tasuta kõrgharidus kulunuks muidugi lapselapsele ära. Et aga sõnal „tasuta“ igal ajal ja igas erinevas kohas ise tähen-dus võib olla, sellest ei räägi-tud.

Enamasti on pensionär ka see, kes oma vajaduste kohta ütleb „oh, mis nüüd mina“ või „oh, mis nüüd mulle enam vaja“. Tegelikult on vaja küll. Kindlasti pole kulutused sel-lised nagu kasvavate lastega peredes. Aga vajadusi on. Oleme neist lihtsalt aja jook-sul loobunud, veendes end, et meile pole üht või teist tar-vis. Jah, hädaldamisest ei ole

OÜ TM Energy teatab:• Müüa lõhutud küttepuid, 30 ja 50 cm, lehtpuu, metsakuiv

kuusk. Info 523 5877.• Müüa küttepuid: lepp, metsakuiv kuusk. Info 526 3881.• Müüa lõhutud küttepuid. Info 5336 3931.• Müüa küttepuid, lõhutud 30 ja 50 cm, kuiv, märg.

Info 775 2018, 5191 8165.

Ostame VÄGA HEA HINNAGA vana kodutehnikat ja muud vanarauda. Pakkuda võib kõike plekkpurkidest kuni suurte konstruktsioo-nideni. Ostame ka autosid ja autoromusid ning muud tehni-kat: traktorid, kombainid, veoautod, järelkärud, kuivatid jne.Meie vedu, transport ja demontaaž. Raha kohe kätte!Info 5670 7523.

L-P 31. märtsil-1. aprillil toimub Pilistvere rahvamajas jälle

vitspunutiste koolitusTeeme üle-elusuuruseid skulptuure

Koolitust viib läbi Urmas Udso ning aitab rahastada HMNMaterjali- ja toiduraha kogume kohapeal 7,00 eurot osaleja

Korraldaja: Pilistvere külaselts “Pillistfer”Info Käthlin Evert 534 74 941

TänuAvaldan tänu Loo äri perele, kes vaatamata aastaajale ja

ilmaoludele suudab oma poeesise kõnnitee alati puhtana hoida. Mõnus ja turvaline on kauplust külastada.

Siit küsimus: kuidas nemad saavad? Võtkem eeskuju tublidest!

Heli Ruusakink

Luule Tiirmaa

Laupäeval, 24. märtsil kell 13 Võhma Gümnaasiumi spordihoones

NAABRITE TURNIIR VÕRKPALLISOsalevad: Saarepeedi, Vana-Võidu, Kolga-Jaani ja Võhma nais- ja meeskonnad.

Ootame pealtvaatajaid ja kaasaelajaid.

Leidke soovide kaevust tugevat tervist,sõprust ja hellust ja hoolitsust.Suuremat aaret elus olemas pole,kui omaste, sõprade lähedus …

ÕNNITLEME MÄRTSIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI!

85 10.03 LINDA PAVLIKOVA84 15.03 KALJU VARES83 12.03 MILVI KIRSIPUU 21.03 SYLVI PALMISTE82 18.03 RAISSA PAJO81 01.03 MILVI MÜÜRISEPP 02.03 RAUNI NOOR 11.03 REGINA PUUSEPP80 08.03 LINDA LIBE75 27.03 JAAN KULD 27.03 ARVI PUSKAR70 22.03 EEVI TABUR65 02.03 AINO PITERTSEVA 06.03 HELLE SAAR 08.03 TAMARA PARIK 26.03 ASTA MARK 26.03 TARMO KIVI

Armsad segakoor Leelo endised lauljad. Ootame Teid 28. aprillil kell 16.00 Võhma

kultuurikeskusesse LEELO 140. sünnipäeva kontserdile.Võta ühendust Helve-Kajaga enne 15. aprilli

tel 437 7227 või 517 6748.

Võhma Linnaleht NR. 166. Märts 2012 3

Õpetaja Alar näitab, kuidas kada ajada. (foto Tiina Tart)

Ko2l ikoorem Märts 2012

Kooli tegemised:www.kool.vohma.ee

Seekord lehes

Sisutihe veebruarOskajad üheksandikudComeniusega Poolas

23. veebruaril tervitas Võhma Gümnaasiumi vabariigi aas-tapäeva aktusel õpilasi Viljan-di maavanem Lembit Kruuse, kes kutsus õpilasi üles tulevi-kule mõtlema.

Selleks, et Võhma Güm-naasiumi õpilased teaksid, et neid Viljandimaal ja Võhma linnas väärtustatakse, olid sel tähtsal päeval kooli vabariigi aastapäeva aktustele kõnele-ma tulemiseks aega võtnud Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Võhma linnapea Avo Põder ja Viljandi muuseumi kuraator Heli Grosberg.

1.–6. klasside aktusel rääkis õpilastele Eestist ja eestlaseks olemisest Viljan-di muuseumi kuraator Heli Grosberg. Ta kutsus kuula-jaid üles ajalugu tundma õp-pima, märkama head enda ümber, hoidma oma kodu-kanti ning heaks kodanikuks kasvama. Selles eas noored saavad tema sõnul riigi tu-

levikku panustada eelkõige hoolega õppides.

7.–12. klasside aktusel õnnitles maavanem Lembit Kruuse kõiki Eesti Vabariigi aastapäeva puhul ning aval-das lootust, et igaüks sel-lest tähtpäevast sama palju rõõmu tunneb kui iseenda sünnipäevast. Ta kutsus üles tegema õigeid valikuid, sest kõik teod ja tegemata jätmi-sed kujundavad ümbritsevat maailma. Igast kodanikust, ka noorest, sõltub, milline on meie riigi tulevik.

Võhma linnapea Avo Põ-der avaldas oma kõnes rõõmu selle üle, et ka Eestis on ini-mesed muutunud aktiivse-maks. Erinevad sõnavõtud ja meeleavaldused on eelkõige märk, et inimesed mõtlevad kaasa ning tahavad otsusta-mises osaleda ega lase end pimesi juhtida.

Lisaks tervituskõnede-le tunnustati aktusel õpilasi koostöö ja heategevuse eest.

Võhma Gümnaasiumi direk-tor Kristel Vahtra tänas klas-se Eesti-teemaliste plakatite koostamise ning vastlapäeva tegevustes osalemise eest. 10. ja 11. klasside õpilastele anti üle UNICEFi tänukirjad det-sembris toimunud heatege-vusliku noorteprojekti „Väike heategu“ raames jõulukaar-tide müümise eest. Edukaim kaartide müüja oli 10. klassi õpilane Andris Sild.

Aktuse avamisel kand-sid lipud saali noorkotkad ja Võhma Gümnaasiumi õpila-sesinduse lipkond ning hüm-ni esitasid mudilas-, laste- ja poistekoor õpetaja Maila Juudase juhendamisel. Esine-sid ka Võhma Muusikakooli õpilased Kaisa-Mari Lehis, Merilin Prantsus ja Kristii-na Jaanus Maarika Reimandi juhendamisel ning kooli rah-vatantsijad Cilly Sarve juhen-damisel.

Tiina Tarthuvijuht

Maavanem tervitas õpilasi Vabariigi aastapäeva puhul

Maavanem Lembit Kruuse õpilastele esinemas. (foto Luule Tiirmaa)

Teisipäeval, 6. märtsil toi-mus Viljandi Ühendatud

Kutsekeskkoolis üheksandate klasside õpilastele mõeldud eelkutseoskuste võistluse „Oskaja 2012” eelvoor. Võh-ma koolist osales neli kolme-liikmelist segavõistkonda.

Iga võistkond pidi lahen-dama kaheksa ülesannet, mille lahendamiseks oli aega viis minutit.

Ülesanded olid ette val-mistanud Olustvere Teenin-dus- ja Maamajanduskool ja Viljandi Ühendatud Kutse-keskkool koos Viljandimaa Rajaleidja keskusega. Ära tuli tunda maitsetaimed, tükki-dest kokku panna T-kujuline kujutis, koostada vooluring, arvutis näidata oma oskusi Microsoft Wordi tundmises, segada jahu veega, märkida kaardile kõik Viljandimaa vallad, toksida haamriga laua sisse naelad ning tunda ära erinevad köögis kasutatavad töövahendid. Raskeimaks osutusid valdade tundmise ja arvuti ülesanne.

Eelvoorudes osales 49 võistkonda 147 õpilasega 21 koolist. Iga vooru parim sai auhinnaks kringli. Meie voo-ru parim oli Võhma kooli I võistkond koosseisus Vikto-ria Kirpu, Sirle Anvelt ja Ke-vin Tiitus, kes said edasi ka fi naali. Eelvoorudest pääses fi naali kokku üheksa parima ajaga võistkonda. Finaal toi-mub 13. aprillil Viljandi hari-dusmessil.

Silva Murik9. klassi juhataja

Oskaja 2012 eelvoor

Teisele Comeniuse pro-jekti kohtumisele Poo-

las tuli igal koolil teha üks lühifi lm teemal „Tradit-sioonilised tööd ja vaba aja veetmise võimalused“.

Kui meie oma fi lmi te-gema hakkasime, oli meil üsna selge nägemus sellest, mida teistele tutvustada tahame. Eestlased on ju vanad põlluharijad ja käsi-töölised ning tublid leiva-küpsetajad. Häid võimalusi selleks pakkusid Olustvere mõisakompleksi erine-vad kojad. Käisime leiva-, keraamika- ja sepikojas, puhusime klaasi ning kü-lastasime talle. Kõikides tegevustes osalesid meie kooli õpilased Sanna, Kadi ja Sirle. Eestlane on tub-li laulu- ja tantsurahvas, mida me teistele ka näidata soovisime, kuid kahjuks jäi see ajanappuse tõttu meie fi lmist välja. Selle korvame siis, kui ise projektiriike võõrustame.

Poolas sai võrrelda teis-te riikide tehnilisi lahendu-si. Ühe erandina võib välja tuua Rumeenia, kes antud ülesande lahendas hoopis-ki koha peal esinedes. Rah-variideis lapsed esitasid rahvuslikke laule ning tant-se, mille taustal tegid teised lapsed käsitööd. Lõpetu-seks toodi välja Rumeenia üks rahvustoit – suure tor-di mõõtu magus sai, mida hiljem lahkesti ka maitsta

anti. See sai oli tõesti nii suur, et jagus paljudele.

Teistest riikidest erines mõnevõrra Sloveenia fi lm, mis näis olevat koostatud vaid õpilaste poolt. See oli noortepärane ja lahenda-tud läbi huumoriprisma. Tekstides esines kirjavigu, millele nad ka ise naljatle-des tähelepanu pöörasid. Rõhku pöörati enamasti vaba aja veetmisele: muusi-ka kuulamine ja pillimäng, kodused koosolemised sõpradega ning lahutamatu igapäevaosana toodi välja Facebooki kasutamine.

Tänapäevast lähene-mist pakkus Sloveenia kõrval ka Poola fi lm, kus keskenduti igapäevatöö-dele kodus: nõude pese-mine, koristamine, lillede kastmine jm. Traditsiooni-listele töödele erilist tähe-lepanu ei pööratud. Vaba aeg kulub ka noortel poo-lakatel sõpradega koos ole-misele, tantsimisele ning laulmisele.

Kõigi seitsme projek-tiriigi fi lmidest võib välja tuua nii mõndagi sarnast. Üks märksõna oli enamas-ti kõigil toit. Olgu see siis Rumeenia magus sai, Eesti must leib, Türgi värviline salat, Bulgaaria viinamar-jatööstuses toodetav vein või Itaalia kitsaste tänava-te lihaturg. Ka käsitöö on erinevates riikides üks tra-ditsiooniline töö ja vaba aja

veetmise võimalus. Olgu see siis Eestis savist eseme-te valmistamine või klaa-sipuhumine, Rumeenias ja Bulgaarias nööride pu-numine või Itaalias uhkete tekstiilist lampide valmis-tamine. Paljudele noortele on üheks huvi pakkuvaks tegevuseks ka fotograafi a, millele pöörasid tähelepa-nu nii Sloveenia kui Bul-gaaria.

Türgi fi lmis esitati üht väga omapärast sportlikku vaba aja veetmise võima-lust. Jäi selgusetuks, kuidas seda täpselt nimetatakse, kuid tegemist oli maad-luse sarnase spordialaga. Esmane ja märkimisväärne erinevus seisnes aga selles, et osalejate ülakehad olid tugevalt kaetud õliga, mis on ilmselgelt raskendavaks faktoriks. Kuid eks just sel-les antud ala võlu seisneb-ki!

Kokkuvõtvalt võib öel-da, et kõikide riikide esi-tused olid huvitavad ja omanäolised. Üht teemat on ju võimalik tõlgenda-da mitmeti. Antud fi lmid peegeldasid hästi seda, mida projektiriikides väär-tustatakse, mille üle uhked ollakse. Olgu see siis sajan-dite jooksul juurdunud tra-ditsioon või tänapäevane sotsiaalmeedia kanal.

Liis Sander

Võidukad oskajad. (foto Silva Murik)

Comeniuse kodutöö

21. veebruari hommikul oli koolimaja fuajees näha tava-lisest rohkem kelke ja suu-savarustust. Iga laps teadis juba enne, kui hakkas tundma küpsevate kuklite lõhna, et tu-lemas on üks teistmoodi kooli-päev – vastlapäev.

Pärast 3. tundi kogunesid 1.–6. klass spordisaali, kus pandi proovile õpilaste tead-mised vastlapäeva traditsioo-nide kohta ning testiti käteosa-vust lumepallide tegemisega, mis siseoludes tuli valmistada hoopis ajalehepaberist. Vikto-riinile järgnesid välitegevused. 1.–6. klassid võtsid mõõtu teatevõistlustes ja jalgpallis. Selgus, et kelguga mäest üles joosta või põlvini ulatuvas lumes palli taguda polegi nii lihtne, aga see-eest väga lõbus. Publiku rõõmsal kaasaelami-sel olid teatevahetused täpsed ja löödi ka mitu väravat. Tub-limad, nagu 1. ja 2. klass, la-sid eriti pikkade linade kasvu kindlustamiseks lisaks liugu ka pärast planeeritud tegevuste lõppu.

Ka 7.–12. klassid alustasid vastlapäeva tähistamist vikto-riiniga. Sealt edasi suunduti klassidevahelisele teatevõist-lusele, mille jaoks kehalise kas-vatuse õpetajad olid varunud mitmeid üllatavaid ülesandeid. Võidu suusatamisele ja kelgu-tamisele järgnes kauguste hin-damine, tandemsuusatamine kahekesi ühel suusapaaril, jooks ümber koolimaja, slaa-lom saalihoki palliga ja koti-hüpped. Viimane vahetus ehk kada ajamine oli antud üles-andeks õpetajatele. Nimelt pidid nad ette antud vahemaa läbima peenikeste tokkidega suurt põhukotti lükates. Võist-luse lõppedes oli koolimaja ümber näha mitmeid väsinud olemisega õpilasi, aga valitses rõõmus meeleolu – tänu heale koostööle jõudsid võiduka lõ-puni kõik klassid.

Täname kõiki, kes oma hea nõu ja osavate kätega aitasid päeva ette valmistada ja läbi viia.

Tiina Tarthuvijuht

Vastlapäev


LOODUSNURK

Sõit Poolasse algas pü-hapäeva, 12. veebruari

hommikul. Kell 05.30 startis buss reisiseltskonnaga Võh-mast Tallinna lennujaama suunas. Lennuk viis meid Läti pealinna Riiga ja sealt edasi Saksamaa pealinna Berliini, sest juba varem oli kokku lepitud, et projektist osavõt-vate maade (Eesti kõrval veel Bulgaaria, Itaalia, Rumeenia, Türgi) delegatsioonid kogu-nevad Berliini, et sealt Poo-last vastu tulnud bussiga siht-kohta sõita. Ainult Sloveenia esindajad tulid Żórawinasse iseseisvalt.

Berliini jõudnud, tuli õpe-taja Liisil esmalt vormistada avaldus selle kohta, et tema kohver pagasikäitlemise käi-gus kahjustada oli saanud. Nimetatud toiming oli vaja-lik selleks, et hiljem kindlus-tusfirmalt hüvitist taotleda. Siinkohal sai vägagi selgeks, kui tähtis on reisikindlustus sõlmida.

Kuna Berliini saabusime kohaliku aja järgi umbes kell 13.00, kuid viimased projekti-osalised pidid kohale jõudma alles õhtul, jäi meil aega tut-vuda kesklinna vaatamisväär-sustega. Umbes kella viieks pöördusime lennujaama ta-gasi, et oodata teisi saabujaid ja ärasõitu Żórawinasse. Oo-teaeg venis umbes viie tunni pikkuseks. Juba lennujaamas toimus esmane tutvumine teiste maade õpetajatega. Enamasti suhtlesime inglise keeles.

Vahemaa Berliini ja Żó-rawina vahel on 325 km ja selle läbimiseks koos vahe-peatusega pidanuks kuluma viis tundi. Paraku, kui olime juba Saksa–Poola piiri ületa-nud, läks bussi mootor katki. Õnneks olime selleks ajaks jõudnud ühte bensiinijaama, kust sai osta toitu ja jooki. Bussijuht mootorit omal jõul korda ei saanud, nii veetsime terve öö bussis, oodates tei-se tulekut. See saabus alles hommikul ja sihtkohta jõud-sime umbes kella üheksaks.

Żórawina linn, mis asub Varssavist 360 km edelas, ei ole väga palju Võhmast suu-rem. Seal elab umbes 1700 inimest. Välisilme poolest meenutab linn samuti mit-meski mõttes Võhmat. Ka Żórawinat läbib raudteeliin. Peamistest erinevustest võiks nimetada kirikut ja mitme-kordsete kortermajade puu-dumist. Kauplusi tundus samuti rohkem olevat. Hom-mikuti toimus kauplemine ka turuplatsil.

Jõudnud Żórawinasse, viidi lapsed kooli kohtuma õpilastega, kelle kodudes nad

elama hakkasid. Õpetajad öö-bisid kohalikus hotellis.

Kool, mis seekord Co-meniuse koostööprojekti „Folkloor ja tants tõkesta-maks kiusamist ja vägivalda“ osalejaid võõrustas, kannab ametlikku nimetust Armia Krajowa nimeline Żórawina Gümnaasium. Poolas tähen-dab gümnaasium Eesti mõis-tes põhikooli 7.–9. klassi. Armia Krajowa (Koduarmee) oli aga relvastatud organisat-sioon, mis Teise maailmasõja ajal võitles Saksa okupatsioo-nivägede vastu. Koolihoone oli kahekordne. Nii seest kui väljast ei erinenud see oluli-selt mistahes Eesti väikelinna koolist. Kooli territoorium oli ümbritsetud aiaga. Kõik koolihoonesse sisenevad võõrad pidid end registree-rima valvelaus. Meie seda erandkorras tegema ei pida-nud, sest kandsime nähtaval kohal kaarti, kus kõik vajalik kirjas. Tunnid toimusid aine-kabinettides. Klassiruumide seintel tahvli kohal olid Poo-la vapi ja ristilöödud Kristu-se kujutised. Viimane annab tunnistust katoliku kiriku tähtsusest Poolas. Klassiruu-mide ja koridoride seintel olid erineva sisuga stendie-sitlused. Kui Võhmas on pro-jektis osalevaid maid tutvus-tavad stendid kõik koos, siis seal olid need erinevatesse klassidesse paigutatud. Õues olid kooli esiküljele paigu-tatud kõigi osalevate maade lipud. Toitu koolis ei valmis-tatud, kuid töötas puhvet. Lõunasöök toodi kooli väljast ja seda serveeriti ühekordse-tes plastnõudes. Lõunasöök koosnes supist ja praest.

Esimene päev koolis algas lühikese aktusega, kus küla-lisi tervitasid kooli ja linna juhtkonna esindajad. Järg-misena toimus koolihoonet tutvustav ringkäik. Seejärel osalesid külalised poola keele tunnis, mille viisid läbi koha-likud õpilased. Järgnes lõu-nasöök, mille järel õpetajad läksid hotelli. Õhtusöögi ajal toimus arutelu kevadise Slo-veenia kohtumise teemadel.

Teisel päeval tutvusime hommikul õpilaste poolt kunstiõpetuse tunnis taas-kasutatavatest materjalidest valmistatud skulptuuride-ga. Seejärel olime publikuks Poola-teemalises viktoriinis, kus iga maa õpilased moo-dustasid ühe võistkonna. Siis läksime kohalikku kultuuri-majja, kus jälgisime õpilaste tantsutundi. Tantsuks, mida kõigile külalisõpilastele õpe-tati, oli polonees. Edasi sõit-sime bussiga maakonnalinna Wrocławisse (umbes 632000

elanikku). Seal toimus esmalt linna ühe tähtsaima vaata-misväärsuse Racławice Pano-raami külastus. Tegemist on silindrikujulise hoone sisesei-nal oleva 360º raadiuses vaa-deldava maaliga, mille pikkus on 114 meetrit ja kõrgus 15 meetrit. Maal, mis valmis aastatel 1893–1894, kujutab 1794. a toimunud Racławice lahingut Poola ja Vene väge-de vahel. Maali teeb eriliseks ka haarav ja erakordne ruu-miline efekt. Lahingu käiku tutvustati külastajatele jaga-tud väikese raadiovastuvõt-ja kaudu, mida sai kuulata maali vaatamise ajal. Pärast Racławice Panoraami külas-tamist oli vaba aeg Wrocławi keskaegse vanalinnaga tutvu-miseks. Kolmandal projek-tipäeval viis buss meid Żó-rawinast edelas üsna Tšehhi piiri ääres mägedes asuvasse Duszniki-Zdrój linna. Peaae-gu kogu päeva kestnud lume-sadu muutis teeolud halvaks ja sundis meid ka ummikus ootama, nii kestis sõit loode-tust kauem. Linnas külastasi-me ajaloolist paberivabrikut, kus nüüd asub muuseum. Seal tutvusime näitusega pa-berivalmistamise ajaloost, seejärel said kõik soovijad ise paberit valmistada. Valminud paber anti koju kaasa. Eda-si sõidutati kogu seltskond saanide ja nende järel olevate kelkudega paari kilomeetri kaugusele metsatukka, kus küpsetasime lõkketulel vors-ti.

Neljandal päeval toimus kultuurimajas pidulik lõpuü-ritus. Sõnavõttudega esinesid Żórawina gümnaasiumi di-rektor, abilinnapea ja linna-pea, projektis osalevate koo-lide esindajad (meilt õpetaja Riina). Seejärel näitasid õpi-lased, kui hästi nad polonee-si selgeks olid saanud. Tant-suesitlusele järgnes pidulik lõunasöök. Samuti vahetati

kingitusi. Pärast lõunasööki näitasid kõik osavõtvad koo-lid oma kodutöid. Need olid videod teemal „Traditsiooni-lised tööd ja vaba aja veetmi-se viisid“. Lõpetuseks toimus pooletunnine mustkunstniku etteaste. Nagu sellistel eten-dustel väga levinud on, kaasa-ti inimesi ka publiku hulgast. Meie õpetaja Liisi sõrmuse „kaotas“ mustkunstnik ära. Siis aga tõi ta ühe karbi, mille sees oli teine karp, mille sees omakorda karp ja siis veel üks, mille sees oli õpetaja Liisi sõrmus. Kui üritus kul-tuurimajas lõppes, viis buss meid umbes paari kilomeetri kaugusel asuvasse Galowice asulasse. Seal külastamise 18. sajandist pärinevas viljaaidas asuvat muuseumi, kus ekspo-neeriti kümneid vanaaegseid tõldu ja saane, samuti muud hobuvarustust. Siis oli ka nel-janda projektipäeva ametlik osa läbi.

Tagasisõit Żórawinast koju algas reedel, 17. veeb-ruari hommikul kell 03.40. Võrreldes Żórawinasse saa-bumisega toimus kõik täpselt vastupidises suunas ja see-kord ilma viperusteta. Võh-masse jõudsime õhtul vee-rand kümneks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Comeniuse koostööprojek-ti „Folkloor ja tants tõkesta-maks kiusamist ja vägivalda“ teine kohtumine Poola linnas Żórawinas õnnestus. Kõik osalised said märkimisväärse kogemuse võrra rikkamaks. Projekti kohta loe ka aadres-silt http://folkloreanddance.weebly.com/.

Valdis Naaber

Pärineb Ida-Aasiast. Eu-roopasse jõudis redise-

kasvatus alles keskajal, esi-mesed redisesordid aretati arvatavasti Hollandis ja Itaa-lias. Noored redised on mah-lased, väljakasvanud (vanad) on puised. Redist kasutatak-se toorelt võileiva katteks, salatiks ja ka kombineeritult teiste köögiviljade või toidu-ainetega.

Redis on kultuurtaim rõi-ka perekonnast, üks esime-si kultuuristatud juurvilju. Olenevalt sordist on redised kujult kas ümarad, lapikü-marad, koonilised, piklikud või silinderjad. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesor-did.

Redises on rikkalikult C-vitamiini, kaaliumi ja foolha-pet. Ostes pea silmas, et redi-sel poleks vigastusi ega plekke ja et lehed oleksid rohelised, samuti väldi kuivanud moega juuri. Noored ja väiksemad juured on mahedama maitse-ga ja mahlasemad.

Toiduks võib redist tarvi-tada nii värskelt kui ka küp-setatult. Euroopas on tavaks redist süüa salatites, võilei-vakattena ja lihtsalt eelroana. Idamaades on redis hoopis populaarsem marineerituna või küpsetatuna kas supili-sandina, omlettides või hau-tistes. Noori pehmeid lehti

võib tarvitada toiduks nagu spinatit – rediselehed sobi-vad salatiks, supile või keede-tud kartuli juurde.

Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kileko-tis külmikus ühe nädala.

Redise-kurgisalat jogurtiga

200g pealsetega rediseid200g värsket kurkihakitud tillisoola1,5dl maitsestamata jogurtit

Valmistusaeg: max 20minRedistel eemaldada vanad

lehed, pesta. Redised ja värs-ke kurk lõigata ratasteks, re-diselehed peenteks ribadeks. Redise- ja kurgirattad ladu-da kihiti klaaskaussi, vahele puistata rediselehti, hakitud tilli ja veidi soola. Valada üle maitsestamata jogurtiga.

Kreete Lensmann ja Melany Auspere

8. klass

Redis

Comeniusega PoolasVeebruaris on üks

päev, mil oma sõpru ja kallimaid hoitakse eri-liselt meeles. Ka Võhma Gümnaasiumis tähistati 14. veebruaril sõbrapäeva. Traditsiooniliselt olid üles seatud postkastid, mille kaudu sai headele sõprade-le saata tervituseks kaarte ning kooliraadiost mängiti soovilugusid. Selleks, et kel-lelgi ei läheks meelest, mis päevaga tegemist on, sai iga klass õpilasesinduselt loosi-ga riietumiseks stiili.

1.–4. klass said sel päe-val sõbralikkust üles näidata ühiselt tegutsedes ja mängi-des. 5.–12. klassidele viisid

vahetundides Dmitri Savri-novich ja Martin Remmer õpilasesindusest läbi sõpra-de võistluse. Võistlemas oli viis 4-liikmelist sõpruskon-da, kes pidi kokku panema puslet, kokkuseotud kätega lennukeid voltima, vihje-te abil leidma koolimajast tähthaaval üles vastussõna ning teineteisele sõnu sele-tades punkte koguma. Tasa-vägises võistluses jäi peale sõpruskond, millesse kuu-lusid Tauno Rämson, Mark-kus Janek Mitri, Jorgen Võsa ja Rainer Kongas.

Tiina Tarthuvijuht

Sõprade võistkond paneb puslet kokku. (foto Tiina Tart)

Eriti sõbralik päevVeebruari keskpaigas osalesid Võhma Gümnaasiumi õpetajad Valdis Naaber, Riina Remmer ja Liis Sander ning õpilased Sirle Anvelt, Sanna Härm ja Kadi Rohel-puu Comeniuse koostööprojekti „Folkloor ja tants tõkes-tamaks kiusamist ja vägivalda“ teisel kohtumisel Poolas Żórawina linnas.

Viktoriin õpetaja valvsa pilgu all.

Lõunapaus Poola koolis. (fotod Liis Sander)

Redisel on mitmeid vorme. (Foto internetist)


3. märtsi pärastlõunal kõ-las Paide Kultuurikesku-ses noorte omaloomingu-liste laulude “Südamelaul 2012” konkurss – kont-serdil noorte autorite esi-tuses 28 omaloomingulist laulu. Esindatud olid Tar-tu-, Harju-, Viljandi-, Val-ga-, Rapla-, Saare-, Järva-maa ning Tartu ja Tallinn.

Viljandimaalt oli pea kolmandik laululoojaid. Mitmed preemiadki tulid Viljandi noortele.

Võhmat esindas seekord Merilin Pantsus oma lau-luga „Laul emale“. Merilin mängis oma loos ise plokk-flööti, laulu aitasid esitada meie sõbrad Viljandi muu-sikakoolist. Laul oli väga siiras, kauni meloodiaga ja puudutas kindlasti kuulaja südameid.

Merilini laul konkuree-ris vanuses kuni 12-aasta-

sed noored. Selles vanuses oli palju eriilmelisi laule. Suur oli meie rõõm, kui žü-rii kuulutas välja võitjad: noorema vanuserühma peapreemia sai Merilini laul.

Paide konkurss on noorte laululoojate seas populaarne

Nii kõlas laul emale tüdrukute esituses. Autor Urmas Käen.

7. märtsil toimus Viljandis Vabaduse platsil õpetajate miiting, millel osalesid ka Võhma kooli ning lasteaia õpetajad.

Enamus tänaseid õpeta-jaid on pärit ajast, mil en-nast kiita polnud kombeks. Ajad on muutunud – nüüd tuleb ennast ise kiita ja palka ka ise juurde küsida. Õpetajatena teame, et meie palk pole see kõige väiksem ja suheldes inimestega, kes peavad läbi ajama miini-mumpalgaga, tunneme end tahtmatult ebamugavalt.

Nördima paneb, et just enne õpetajate streiki muu-tusid valitsuse liikmete väl-jaütlemised eriti õpetaja-vaenulikuks. Hakati rõhuma õpetajate südametunnistu-sele, püüti traditsiooniliselt vastandada, öeldes, et raha on võimalik leida ainult veel vaesemate arvelt. Iga uue väljaütlemisega meedias püüti süütunnet tekitada ja igati mõista anda, et strei-gist pole „kasu“.

Seekord rahustasime oma südametunnistuse maha ja näitasime, et te-gemist pole tõesti mingite „Pontudega“ ja kolmel päe-val jääbki töö tegemata.

Tore oli, et seekord liitu-sid üldhariduskoolide õpe-

tajatega ka lasteaia ja kutse-kooli õpetajad.

Kõigi miitingul esineja-te sõnavõttudes peegeldus arusaam õpetajate tegeli-kust olukorrast. Kahju on, et kõikjal meedias välja too-dud õpetajate palganumb-rid jätavad tavainimesele vale ettekujutuse. Väljaöel-dud summa saab täiskoor-musega töötav õpetaja, aga väikses koolis pole lihtsalt niipalju tunde ehk täiskoor-must, ja kõik õpetajad saa ju ära minna suurde kooli.

Streikisime kolm päeva ja jätkasime seejärel oma tööd. Teeme edasi tööd, mis on tegelikult üks tore töö.

Loodame, et lõpuks ka poliitikud saavad üle oma murest populaarsuse pärast ja leiavad aega ja tahtmist istuda koos koolirahvaga ra-hulikult maha ja teha ühes-koos otsuseid, mis ei lõhu olemasolevat head, ja et uuendused tooksid mõistli-kud lahendused kõigile osa-pooltele.

Aitäh kõigile, kes mõis-tavad, et õpetajad ei seisa streikides vaid iseenda eest.

Silva MurikVõhma Gümnaasiumi

usaldusisik

Õpetajate streik

24. veebruar oli meie jaoks tähtis ja kiire päev. Vormi-des noorkotkad osalesid linnarahvale korraldatud pidulikul aktusel, ülejäänud käisid Kurmo Piirsaluga Suure-Jaanis korraldatud pidulikul jalutuskäigul. Õh-tupoolikul kohtusime taas, et juba koos Kalmetu rüh-maga sõita Pilistverre, et tä-histada vabariigi aastapäeva ka oma organisatsiooni si-seselt.

Nagu juba traditsioo-niks, võtsime vastu oma perre üheksa uut noorkot-kast. Viisime koos Her-mann Kalmusega pärja va-badussõja samba jalamile ja süütasime küünlad kõigil meile tähtsatel kalmudel.

Kuna meie eelarves oli ette nähtud veebruaris läbi viia ka üks 3-päevane laa-ger, aga kultuurikeskusel oli ürituste-vaba ainult see nädalavahetus, otsustasime sellistel pidulike nootidega päevadel läbi viia ka oma laager. Pilistverest Võhmas-se jõudes saigi see kohe al-guse. Helmut Toomsalu, Sakala maleva kaitseliitlane oli nõus näitama meile oma kiivrite kollektsiooni. Kiiv-reid oli palju, igal neist oma ajalugu ja päritolu. Lastele oli selline kohtumine esma-kordne ja meeldis väga.

Laupäev oli hästi töi-ne ja koosnes õpitubadest. Hommikupoolikul medit-siiniõpe, kabe ja riviõpe, õh-tupoole küünlavabrik ja liu-väli. Enne magamaminekut väike ajalooõpe ja ajalooline film “Jätkusõda” ning disko. Pühapäeval orienteerusime Võhma linnas võistkonda-dena ja jagasime auhindu nii kabevõistluse kui ka orienteerumisoskuse eest. Kokkuvõttes laager õnnes-

tus igati – palju tänu kõigile, kes meid selle korraldami-sel aitasid. Seekord oli neid häid inimesi palju!

Tahame tänada ka Kait-seliidu Sakala Malevat, kes meie lastega tegeleb. Kui vaadata tänast olukorda

Võhma noorkotkaste ja kodutütarde tegemistest

Võhma noored on osa-lenud Paides kõik 11 aastat, mil konkurss on toimunud ja alati on noortel hästi läinud.

Sel aastal osales viiendat korda järjest ka meie vilist-lane Maria Gertsjak lauluga

„Külmal talvel“. Laul pälvis isamaaliste laulude kategoo-rias peapreemia.

Maarika ReimandMuusikakooli õpetaja

koolides, kus ei leita ringi-de tegevuseks enam raha, kus kooli ülesanne on ainult õpetada lapsi, mitte tegele-da nendega peale õppetööd, võimendub eriti nende or-ganisatsioonide tähtsus, kes tahavad tegeleda meie las-

tega. Me tunneme, et meie lapsed kodutütarde ja noor-kotkastena on eelistatud olukorras ja oskame seda hinnata.

Maire JuusKalmetu ja Võhma rühma

kodutütarde rühmavanem

„Kotkaste ja tütarde“ nägudelt on märgata, et nad mitte ainult ei kuula loengut, vaid nad ka kuulevad lektori sõnu.

Küünalde süütamine ja pärja panek kalmistul.


Tänaseks on saanud väga tavaliseks leida teadmine

kasutades internetti, näiteks Google´i otsingut. Kui sinna sisestada sõna „loometants“, siis ilmuvadki enamasti Vil-jandimaaga seotud vasted.

Kui Viljandimaal on juba aastaid korraldatud täiskas-vanute loometantsupäeva, siis rohkem kui sõna „loo-metants“ kasutatakse sõna „loovtants“. Tähendab aga nii üks kui teine omaloodud tantsu, avastades-kasutades erinevaid liikumisi, mida keha võimaldab.

Selle aasta loometantsu-päev toimus vabariigi aasta-päeva järgsel päeval Paistu rahvamajas. Osalevaid tant-surühmi oli kaheksa, nende hulgas Võhma tantsurühm Lilleke. Eelmisel aastal me loometantsupäeval ei osale-nud. Ka sel aastal sai osalemi-ne otsustatud väga viimasel hetkel. Nii sai kiirelt nädalaga kaks tantsu loodud ja selgeks õpitud.

Nagu iga loometegevus eeldab aega ja värsket vai-mu, on ka tantsu loomisega. Luuletusi võib pikka aega ka sahtlisse kirjutada ja sealt ühel sobival hetkel enda ar-vates parima sõpradele ette lugeda või aastate jooksul ko-gunenust parima trükki anda. Tantsuga on teisiti – see ei saa kuidagi sahtlisse jääda. Algusest peale on selge, et tantsuga tuleb lavale minna. Tingimusi, millega seejuures arvestada, on hulgi: tantsijate hulk, ruumi suurus ja kuju, publik, saatemuusika valik, kostüümide sobivus-kätte-saadavus, jõukohasus, ealine sobivus. Hirm ikka. Kasvõi selles osas, et mitmel rühmal ei juhtuks pähe tulema ühele ja samale muusikale tantsu luua. Meie tantsud on alati meeskonna-looming olnud – parimad lahendused tulevad proovi käigus.

Ideid ja taustalugusid ja-gus kõigile. Nii võis tantsi-mas näha kauneid baleriine,

kloune, erinevaid koduloomi, harrastussportlasi. Tantsiti line-tantsu, kiideti miniseeli-kut, tuldi välja kankaaniga.

Rühmad olid erinevad osalejate arvult ja ka ealiselt. Ega seda üritust võistluseks pidada saa. Aga žürii (valla-vanem Ene Saar, Viljandi Nu-kuteatri juht Altmar Looris, keegi Onu Raivo, näiteringide juhendaja Andres Linnupuu) leidis siiski, mida iga rühma puhul esile tõsta. Meid kiideti tervislike eluviiside propa-geerimise eest ja premeeriti tordiga ( tervislikud eluvii-sid ja tort).

Oleme endaga rahul. Et võtsime end sundida ja osale-sime. Mitte-tegemise kasuks on alati lihtsam otsustada (seda proovisime eelmisel aastal).

Küllap saab Võhma rah-vaski meie tantsu näha, kui kord jälle üritustel kokku saa-me.

Lillekesed tänavad oma juhendajat Heli Tammaid ja kultuurikeskust transpordi tagamise eest!

Luule Tiirmaalilleke

Teeme ise! Tantsu

Vaatamata sellele, et 16. veebruari Sakalas oli

ilmunud pikk ja põhjalik in-tervjuu Riho Terasega väe-tamisest koduaias, oli 19. veebruari teabepäeval osa-võtjaid palju.

Seda, et väetamata hak-kama ei saa, teab iga aia-pidaja, aga ometi ei kasva taimed kõikides aedades ühtmoodi hästi.

Olen aastaid imetlenud Kristi Terase tomatitaimi, mida ta kasvatab kilekasvu-hoones. Tema taimede ette-kasvatusperiood on lühike, pärast kasvukohale istuta-mist jätkavad taimed jõud-salt kasvamist ning hakka-vad kiiresti õitsema ja vilju kandma.

Nüüd ma tean, et kaa-lium ja fosfor soodustavad seemnete idanemist: kaa-lium kasvatab taime põua-kindlaks, fosfor aitab kaasa taimede juurdumisel ning kaalium ja fosfor koos anna-vad viljadele õige maitse.

Mõtlesin aastaid selle üle, miks vahel mõne tomati viljatipp muutub mustaks. Riho Terase selgitused se-minaril mineraalide koos- ja vastumõjudest tegid ka selle küsimuse selgeks: kaalium on antagonist magneesiu-mile ja kaltsiumile, mis tä-hendab, et kaalium on nagu vastumürk kaltsiumile, mida tomat vajab, et viljati-pud ei muutuks mustaks.

Kui mulla pH on õige ja kõiki mineraale on mullas vajalikus vahekorras, siis taim saab ka kõik olulise mullast kätte.

Olin kindel, et õige aia-pidaja peab hakkama saama ainult orgaanilise väetisega, kuid pärast Riho Terase se-minari otsustasin, et sellel aastal segan ise tomatimul-la.

Külastasin aiapoode ja otsisin loengus kuuldud mineraalväetisi, lugesin ja võrdlesin etikettidel kirja-pandut loengukonspektiga,

tundsin rõõmu lugemisos-kusest ja leidudest, mis said ostetud.

Riho Teras ütles loen-gu lõppedes, et tema teab tomatist ja selle kasvatami-sest kõike, kuid ülejäänud taimed kasvavad tema aias ise, st neid kasvatab tema ema. Mina sain teabepäe-valt esimesed algteadmised ja loodan, et neid kasutades saan ka öelda, et maasikad kasvavad ise: ainult kevadeti annan neile karbamiidi. Si-bullilled, kapsad, kaalid ja redised rõõmustavad kõiki, sest nemad saavad fosforit; okaspuudele enam kallist väetist ei osta, vaid väetan neid magneesiumsulfaadi-ga ning rabataimi turgutan raua, mangaani ja fosforiga.

Vaatan aias ringi teise pilguga ja püüan esialgu konspekti abil otsustada, kas niruks jäänud taimel on mõne mineraali puudus või on ta seda hoopis ülearu saanud.

Miks väetada, millal väetada ja millega väeta-da on nüüd kirja pandud ja saab ka praktikas järele proovitud.

Ootan huviga 18. märt-si õppepäeva Tartu ülikooli botaanikaaias, et täiendada teadmisi toataimede eest hoolitsemises, aprilli lõpul kuulan Tõrvaaugu puukoo-lis õpetussõnu pookimisest, 5. mail sõidan Siguldasse Läti taimede näitus-messi-le, kus on võimalus soeta-da uusi põnevaid taimi. 20. mail osalen traditsioonilisel Võhma lillepäeval, kuhu sellel aastal tuuakse ka her-nehirmutised näitusele ja oksjonile. Kutsun huvilisi aiandusseltsi ettevõtmistes osalema.

Keda huvitab, võtke ühendust e-posti aadressil [email protected].

Tiiu NõmmVAS Kanarbik liige

Võhma aiandusselts kor-raldab hernehirmutiste

konkursi, kuhu võivad töid esitada kõik Võhma piir-konna elanikud. Konkursi töid esitletakse Võhma lille-päeva hernehirmutiste näi-tusel, mis toimub 20. mail Võhma kultuurikeskuses. Konkurss kuulutatakse välja Võhma linnalehes.

Hernehirmutiste kon-kursi eesmärgiks on kaasata Võhma piirkonna inimesi ürituste korraldamisse ning propageerida aiandust.

Konkursi tingimused• Hernehirmutiste valmis-

tamisel võivad osaleda kõik huvilised, kas üksi või mitmekesi.

• Osalejad võivad konkursi-le esitada piiramatu arvu töid.

• Hernehirmutis peab ole-ma valmistatud taaskasu-tatavatest esemetest.

• Hernehirmutis peab ole-ma teisaldatav aeda või põllule, ilmastikukindel ja hooldusvaba vähemalt ühe suve.

Konkursitööde esitamine• Konkursil osalejad sea-

vad hernehirmutised üles Võhma kultuurikeskuse ette 20. mail kella 10.00-ks, andes eelnevalt her-nehirmutisele nime, mis peab olema nähtaval ko-hal.

• Koos tööga tuleb esitada kinnine ümbrik VAS Ka-narbiku juhatusele hilise-maks autorluse tuvasta-miseks.

• Konkursile esitatud tööd on võimalik müüa lille-päeva lõpus toimuval oks-jonil, raha jääb töö autori-le.

Hindamine ja autasusta-mine• Töid hindavad pealtvaata-

jad.• Tööde autorid avaldatak-

se pärast hindamist.• Võidutöö kuulutatakse

välja 20. mail kell 15.00.

Esitada kinnises ümbri-kus autorluse tuvastamiseks

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 18.00 näete kohalikus televisioonis

režissöör Imre Annuse lühifi lme

„Tagasi Ennuksemäele“ ja „Suislepa paadipäev“.Häid fi lmielamusi!

Võhma Ekraan

Hernehirmutiste konkursi reglement

Võhma aiandusseltsi Kanarbik teabepäev „Väetised ja väetamine“

Esitada kinnises ümbrikus autorluse tuvastamiseks

Hernehirmutise nimi (töö märgusõna):

________________________________________________

Autorid:

Nimi ___________________________________________

Aadress ________________________________________

Telefon _________________________________________

Juhendaja ______________________________________

Võhma aiandusselts Kanarbik korraldab15. aprillil kell 11.00Võhma kultuurikeskuse konverentsisaalis teabepäeva

„Liiliate kasvatamisest, sortidest ja klassifi katsioonist“.Lektor Mati Rang

Võhma aiandusselts Kanarbik korraldab

Kanarbiku liikmetele tasuta, mitteliikmetele 1 euroe-post: [email protected]

Juba aastaid on vaikselt te-gutsenud mittetulundus-

ühing Võhma Ajaloo Sõp-rade Selts, kelle paremad ajad olid ehk siis, kui selle tegevust vedas Monika Jõe-maa, kes praegu juhib Kurg-ja talumuuseumi. Tegelikult ta aitab ikka ja alati nõu ja jõuga kaasa Võhma seltsi te-gemistes.

Mõned aastad tagasi tulid seltsi ärksamad pead mõttele, et võiks kuidagi-moodi jäädvustada Võhma ajalugu.

Tänaseks on seltsi juhid kirjutanud projekti ning

saanud ka rahastuse fi lmi “Võhma sajand” ettevalmis-tamiseks. Filmi autoriks on naabervallas elav ja tegutsev vabakutseline ajakirjanik ja fi lmimees Imre Annus. Pool fi lmist ja selle ettevalmistu-sest on tehtud ja loodame veel leida rahastust, et fi lm lõpuni valmis saaks.

Kui hästi läheb, siis sügi-sel peaks olema võhmakatel võimalus näha õpetlikku ja igati kasulikku fi lmi Võh-mast.

Aare JärvikVASS juhatuse liige

TeadeMitmeid kordi olen kitsamates ringkondades rääkinud, et toimetamisel on Pilistvere kihelkonna raamat, mil-le käsikiri on juba valmis. Jääb vaid oodata, et ei tekiks mingeid tõrkeid ja teos Pilistvere kihelkonna ajaloost on varsti kättesaadav raamatukogudes ja mujalgi.

Aare Järvik, abilinnapea

Lööge kaasa!Järgmise aasta augustis saab Võhma linn 20-aastaseks ja Võhma lihakombinaadi rajamisest 85 aastat.Linna kultuuriinimestel tekkis mõte lavastada selleks ajaks vabaõhuetendus, mille teema käsitleks Võhma liha-kombinaadi tegevust, elu ja olu.Tänaseks oleme kokku leppinud lavastaja Ain Saviaugu-ga, kes hakkab seda etendust lavastama.Kui kellelgi on mingisuguseid mõtteid ja/või kirjapandut lihakombinaadiga seoses, palun andke teada ja tooge see mulle lugeda.Aprillikuus kutsume kokku kõik asjasthuvitatud ja veeda-me mõnusa lihakombinaati meenutava õhtupooliku koos lavastajaga. Täpsem info linnalehe aprillikuu numbris.

Aare Järvik, abilinnapea

Pisut Võhma Ajaloo Sõprade Seltsi tegemistest

Loometantsu olemus on elu kujutamine läbi väga võimaluste-rohke tantsuprisma (M. Sõerd)


Võhma Linnavolikogu 16.02.2012 määrus nr 2Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse kor-

ralduse seaduse § 22 lg 1 p 1 ja 8, § 22 lg 3 alusel ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5, § 22, § 23 lg 2 ja Võhma linna põhimääruse § 54 kuni § 61.

§ 1. Kinnitada Võhma linna 2012. aasta koondeelarve kogumahuga 1 357 609 (üks miljon kolmsada viisküm-mend seitse tuhat kuussada üheksa) eurot.

§ 2. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanua-rist 2012. a.

Ants PihlakLinnavolikogu esimees

Võhma linna 2012. aasta eelarve kinnitamine

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 271 696

30 Maksutulud 462 815

Füüsilise isiku tulumaks 454 059

Maamaks 8 756

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 130 550

Riigilõiv 500Haridusasutuste laekumised majandustegevusest 25 065

Lasteaiatasu 5 607

Lasteaia toiduraha 7 678

Gümnaasiumi toiduraha 6 300

Muusikakooli tasud 2 760

Gümnaasiumi töövihikud 450

Gümnaasiumi muud 2 270

Laekumised teistelt omavalitsustelt 82 152Kultuuriasutuste laekumised majandustegevusest 383Sotsiaalasutuste laekumised majandustegevusest 10 314Elamu- ja kommunaalmajanduse laekumised 10 000Üldvalitsemisasutuste laekumine majandustegevusest 320

Üüri- ja renditulud 500

Koha- ja platsimaks 105

Hoonestusõiguse seadmise tasu 252

Muude kaupade ja teenuste müük 959

3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 675 455Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 14 943

Põllumajandusministeerium – Koolipiim 2 387Rahandusministeerium – õppelaen + maksud 1 390

Toetused valitsussektori sihtasutustelt 2 827

Toetused muudelt 7 989

Maavalitsused 350Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 77 277Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 26 269

Eesti–Läti programmi projekt 51 008

352 Mittesihtotstarbelised toetused 583 235

Tasandusfond 252 450

Toetusfond 330 785

Puuetega laste hooldajatoetus 9 278

Toimetulekutoetus 24 250

Hariduskuludeks 252 147

Hariduse investeering 4 763

Lasteaia õpetajate täiendkoolitus 916

Koolilõuna 21 431

Õpilaskodu 18 000

3825, 388 Muud tegevustulud 2 876

Laekumine vee erikasutusest 959

Saastetasud 1 917

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 1 251 497

sh antavad toetused 141 161

sh muud tegevuskulud 1 110 336Põhitegevuse kulude jaotus valdkondade ja kontogruppide kaupa

01 Üldised valitsussektori teenused 150 25840, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 11 184

Toetused ja liikmemaksud

50,55,60 Muud tegevuskulud 139 074

50 Personalikulud 109 224

50 Erisoodustused 724

55 Majandamiskulud 29 126

01111 Linnavolikogu 5 560



01112 Linnavalitsus 126 517

41 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 278




01114 Reservfond 8 275

01600 Liikmemaks ja ühistegevuse kulud 9 906


02-03 Avalik kord ja julgeolek 95940, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 639

50,55,60 Muud tegevuskulud 320

55 Majandamiskulud 320

02100 Kaitseliit 639

4500 Antavad toetused tegevuskuludeks 639

03100 Politsei 320


04 Majandus 59 44640, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 26 269

Linnateede ja tänavate korrashoid 26 269




04210 Maakorraldus 9 703



04510 Linnateede ja tänavate korrashoid 26 269


04511 Liikluskorraldus 575


04900Majandusalase tegevuse haldamine (Transport) 22 899



05 Keskkonnakaitse 24 053 40,41,4500,452 Antavad toetused tegevuskuludeks 22 328



05400 Haljastus 21 091


05100 Prügivedu 2 962



06 Elamu- ja kommunaalmajandus 25 47440, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 21 483



06400 Tänavavalgustus 10 226


06601Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine 3 991


06602 Kalmistud 3 515


06603 Hulkuvate loomadega seotud 552

4500 Antavad toetused tegevuskuludeks 552

06605Eespool nimetamata elamu- ja kommunaalmaj. 7 190


07 Tervishoid 2840,41,4500,452 Antavad toetused tegevuskuludeks 28

Ravikindlustuseta isikud 28

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 164 47240, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 917

Seltside tegevustoetused 1 917




08102 Sporditeenused 1 000


08105 Võhma Muusikakool 43 210



08109 Vabaaja ja spordiüritused 3 914


08201 Raamatukogu 22 231



08202 Kultuurikeskus 40 833



08212 Kultuurirajatised (Laululava) 36 686


08208 Kultuuriüritused (Võhma linna päevad) 10 418

50 Personalikulud 288


08209 Seltsitegevus 1 917


08300Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused (Linnaleht) 4 263



09 Haridus 720 52640, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 128





2012. aasta Võhma linna eelarve

lühiülevaade

2012. aasta Võhma linnaeelar-ve on koostatud teistsugustel alus-tel kui varasemad, mis on tingitud uue seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadu-se (edaspidi KOFS) jõustumisest. Seoses uue eelarvestruktuuriga on võrreldavuse võimaldamiseks 2012. a eelarves 2010. ja 2011. aasta andmed teisendatud valla- ja linnaeelarve seaduse (edaspidi VLES) struktuurist ümber KOFS-i struktuuri. Seega ei ole käesole-vas eelarves esitatud 2010. aasta andmed täpselt võrreldavad 2010. aasta varasemate aruannetega ega 2011. aasta andmed võrreldavad käesoleva aasta vastuvõetud eelar-ve ridadega.

2012. aasta linnaeelarve koos-tamisel on arvestatud konserva-tiivsuse põhimõtet nii tulude kui ka kulude planeerimisel. Eelarvemaht on vähenenud võrreldes 2011. aas-

taga. 2012. aasta eelarve kogumaht on 1 357 609 eurot (põhitegevuse tulud 1,272 miljonit € + investee-rimistegevuse tulud 0,065 miljonit € + finantseerimistegevuse tulud + likviidsete vahendite planeeritav jääk aastavahetusel 0,021 miljonit €).

Põhitegevuse tulude suuru-seks on kavandatud 1,272 miljonit eurot, vähenemine võrreldes 2011. aasta eelarvega 0,4%, põhitegevuse kulude kavandatav suurus on 1,251 miljonit eurot ja põhitegevuse ku-lud vähenevad võrreldes 2011. aastaga 1,1%. Põhitegevuse tulemi suuruseks on 20 199 eurot (põhite-gevuse tulud miinus põhitegevuse kulud).

Füüsilise isiku tulumaksust laekuvad summad on eelarvesse ka-vandatud samas mahus 2011. aas-taga, kokku 454 059 eurot. Nime-tatud maks moodustab üle 98,0% linna maksutuludest ja 36,0% linna põhitegevuse kogutuludest. Saada-vad toetused moodustavad 31,0% ja tulud kaupade ning teenuste müü-gist 10,3% põhitegevuse tuludest.

Linn annab 2012. aastal spor-di-, kultuuri-, sotsiaal- ning hari-

dusvaldkonnas tegevuskuludeks 0,9 miljonit eurot. Põhitegevuse kuludest 57% moodustavad kulud haridusele, 22% sotsiaalsele kaitsele ja kultuurivaldkonnale, 9% majan-dusvaldkonnale ja 12% üldiste va-litsussektori teenuste katteks.

Majandamiskulude eelarve kasv 2012. aastal on eeskätt tingi-tud kaupade ning teenuste hinna-tõusust.

Investeerimistegevuse kulud on 17 000 eurot.

Võhma linna 2012. aasta eelarve koostamine

Võhma linna 2012. aasta eel-arve eelnõu ja seletuskiri on koos-tatud juhindudes kohaliku oma-valitsuse korralduse seadusest, KOFS-ist ja Võhma linna arengu-kavast.

2012. aasta Võhma linna eelar-ve eelnõu ja seletuskiri on koosta-tud koostöös hallatavate asutuste ja linnavalitsusega.

Hallatavatele asutustele ja lin-navalitsusele oli 2012. aasta eelarve projekti koostamisel aluseks ja pii-riks 2011. aasta eelarve. Kulud tuli kavandada eelkõige asutuste tava-

päraseks ülalpidamiseks ning keh-tivatest õigusaktidest ja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2012. aasta linnaeelarve eel-nõus on kajastatud eelarveosad vastavalt KOFS-ile.

Kõik võrdlusandmed on too-dud KOFS-is sätestatud uue eelar-veliigenduse järgi, mistõttu ei ole üks-ühele võrreldavad 2012. aasta eelarve ja eelnevate aastate eelar-ved.

Linnaeelarve sisu

2012. aastast alates tuleb eelar-vet koostades aluseks võtta KOFS ja selle rakendusaktides sätestatu (seni oli aluseks VLES). Uue seaduse põ-hilisemad muudatused puudutavad keskpika eelarvestamise põhimõte-te juurutamist ning finantsjuhtimi-se läbipaistvuse suurendamist.

Linna eelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, fi-nantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täien-davate nõuete, volituste ja infor-matsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele.

Eelarve peab olema kooskõ-las linna eelarvestrateegiaga, kuna KOFS nõuab selle koostamist hilje-malt 2012. aastal, siis asutakse seda alles koostama ja eelarvestrateegia saab olema aluseks 2013. aasta lin-naeelarvele.

Eelarve on koostatud kassa-põhiselt – kohaliku omavalitsuse üksus võib valida, millisel mee-todil eelarvet koostada. KOV on kohustatud eelarve koostama tek-kepõhiselt hiljemalt järgmise aasta kohta pärast seda, kui riigieelarve on koostatud tekkepõhiselt. Seni on riigieelarve koostatud kassapõ-hiselt.

Linna eelarveaasta algab 1. jaa-nuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eel-arve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved avalikustatakse. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Eelarve ja kogu seletuskiri on koostatud eu-rodes.

Linnavalitsus arutab septemb-ri–novembrikuu jooksul eelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja raha-summasid ning võimalikke lahen-damist vajavaid küsimusi. Pärast seda esitab linnavalitsus hiljemalt

üks kuu enne eelarveaasta algust eelarve eelnõu koos lisadega linna-volikogule.

Eelarve eelnõule lisatakse vas-tavalt seadusele seletuskiri andme-tega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks mää-ratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele. Seo-ses uue eelarvestruktuuriga on võrreldavuse võimaldamiseks 2012. aasta eelarves 2010. ja 2011. aasta andmed teisendatud VLES-i struk-tuurist ümber KOFS-i struktuuri. Seega ei kattu käesolevas eelarves esitatud 2010. aasta andmed täpselt 2010. aasta andmetega ega 2011. aasta andmed käesoleva aasta eel-arvega. Andmed on volikogule too-dud tegevusalade lõikes.

TULUD LINNAEELARVESLinnaeelarve kohaselt kajastati

eelnenud aastatel tulude eelarve-osas ka tulu vara müügist ja in-vesteeringuteks saadavaid toetusi, samuti intressitulu – nüüd on need eelarveosad kajastatud investeeri-mistegevuse eelarveosas.

Järgneb lk 8

Võhma linna 2012. aeelarve seletuskiri

09110 Eelharidus (Lasteaed Mänguveski) 137 016



09220 Gümnaasium 562 382




41 Õppetoetused 128

09800 Teised vallad ja linnad 21 128


10 Sotsiaalne kaitse 106 28140, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 57 185




10121 Muu puuetega inimeste kaitse 18 367

10200Eakate sotsiaalhoolekande asutused (Hooldekodud) 19 043


10200 Päevakeskus 7 597



10201Sotsiaalhoolekande teenused (Koduteenus) 10 072



10402Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 8 785

4130 Sünnitoetus 1 875

4138 Matusetoetus 1 278

4130 Lapsehoiuteenus 1 970

4138 Ühekordne toetus 3 662

10600 Eluasemeteenused (sotsiaalkorter) 2 237


10701 Toimetulekutoetus 30 033

4131 Sotsiaaltoetused 30 033

10900 Muu sotsiaalne kaitse (Sotsiaalabi) 10 147



PÕHITEGEVUSE TULEM 20 199

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU 47 730

381 Põhivara müük

15 Põhivara soetus -10 430

2011. aasta teede raha

3502Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 64 600

Eesti–Läti programmi projekt

4502Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine

382 Finantstulud 160

65 Finantskulud -6 600

Laenude intressid

EELARVE TULEM 67 929

FINANTSEERIMISTEGEVUS -89 082

20.5 Kohustuste võtmine

20.6 Kohustuste tasumine -89 082

1001 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -21 153


Algus lk 7Võhma linna 2012. aasta eelarve seletuskiri

Põhitegevuse tuludEelarve täitmine

2010

Eelarve2011

Eelarve2012

30 Maksutulud 447 340 462 815 462 81532 Tulud kaupade ja teenuste müügist 170 257 136 882 130 5503500,352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 645 245 664 174 675 4553825,388 Muud tegevustulud 4 662 2 876 2 876Põhitegevuse tulud kokku 1 267 504 1 266 747 1 271 696

Võhma linnaeelarvesse laekub maamaks ja osa füüsiliste isikute tulu-maksust. Saadavate toetuste hulgas kajastuvad tasandus- ja toetusfondi summad, kaupade ning teenuste müügitulud, mis kujunevad hallatavate asutuste teenuste müügitulust, teistelt omavalitsustelt laekuvast haridus-asutuste kohamaksust ja lasteaiatasudest.Saadavaid toetusi on linnaeelarvesse planeeritud kas eelmise aasta tasemel või eelnõu koostamise ajaks avaldatud põhimõtete ja andmete järgi.Investeerimistegevuse tulud

Eelarve täitmine 2010

Eelarve2011

Eelarve2012

381 Põhivara müük (+) 447 0 03502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+)404 450 105 651 64 600

382 Finantstulud (+) 136 320 160Investeerimistegevuse tulud kokku 405 033 105 971 64 760

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine sisaldab endas erinevate projektide abil rekonstrueeritavate objektide toetuseks saadud summad, samuti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt teede hoolduseks saadavad summad.Finantstuludeks on toodud intressitulu pangas hoitavalt rahalt.

Kulud linnaeelarvesEelarves on kulud jaotatud tegevusalade järgi. Tegevusalad jagunevad vas-tavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud eelarve klassifikaatorile järgnevalt:01 Üldised valitsussektori teenused02 Riigikaitse03 Avalik korda ja julgeolek04 Majandus05 Keskkonnakaitse06 Elamu- ja kommunaalmajandus07 Tervishoid08 Vabaaeg, kultuur ja religioon09 Haridus10 Sotsiaalne kaitseVastavalt KOFS-is sätestatule tuleb põhitegevuse kulu jagada omakorda antavateks toetusteks ja tegevuskuludeks.

Põhitegevuse kuludEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

2012Sh antavad toetused 111 095 151 892 141 161Sh tegevuskulud 1 065 721 1 085 962 1 110 336Põhitegevuse kulud kokku 1 176 816 1 237 854 1 251 497

Investeerimistegevuse kuludLisaks põhitegevuse kuludele kajastuvad eelarves ka investeeringukulud.

Eelarve täitmine

2010

Eelarve 2011kassapõhine


15 Põhivara soetus (-) -356 065 -121 806 - 10 43065 Finantskulud (-) -9 275 -6 129 -6 600Investeerimistegevuse kulu kokku -365 340 127 935 -17 030

Finantseerimisetegevuse kuludEelarve täitmine

2010Eelarve 2011 kassapõhine

Eelarve 2012 kassapõhine

20.6 Kohustuste tasumine (-) -81 191 -88 447 -89 082Finantseerimistegevuse kulu kokku -81 191 -88 447 -89 082

Selles eelarveosas on kajastatud laenukohustuste tasumine konkreetsel aastal.Likviidsed varad

Eelarve täitmine2010



1001 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, - vähenemine)

49 190 -81 518 -21 153

2010. aasta alguse kassajäägi ja aasta lõpu kassajäägi vahe oli 49 190 eurot. 2011. aasta algul oli kassajääk 81 518 eurot. 2012. aasta kassajäägiks on esialgu planeeritud 21 153 eurot.

LINNAEELARVE KOONDTABEL

Konto-grupp

Kirje nimetusEelarvetäitmine

2010

Eelarve 2011

kassapõ-hine

Eelarve 2012

kassapõ-hine

2012 vrd

2011

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 267 504 1 266 747 1 271 696 4 94930 Maksutulud 447 340 462 815 462 815 0

32Tulud kaupade ja teenuste müügist 170 257 136 882 130 550 -6 332

3500,352Saadavad toetused tegevuskuludeks 645 245 664 174 675 455 11 281

3825,388 Muud tegevustulud 4 662 2 876 2 876 0

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 1 176 816 1 237 854 1 251 497 13 643sh KOKKU antavad toetused 111 095 151 892 141 161 -10 731sh KOKKU muud tegevuskulud 1 065 721 1 085 962 1 110 336 24 374

01 Üldised valitsussektori teenused 137 684 155 254 150 258 440,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 11 373 11 184 11 184 050,55,60 Muud tegevuskulud 126 311 144 070 139 074 402 Riigikaitse 447 639 639 040,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 447 639 639 050,55,60 Muud tegevuskulud03 Avalik kord ja julgeolek 0 320 320 040,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks50,55,60 Muud tegevuskulud 0 320 320 004 Majandus 36 788 50 383 59 446 9 06340,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 7 912 18 980 26 269 7 289

50,55,60 Muud tegevuskulud 28 876 31 403 33 177 1 77405 Keskkonnakaitse 41 247 24 553 24 053 -50040,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 39 054 22 328 22 328 050,55,60 Muud tegevuskulud 2 193 2 225 1 725 -50006 Elamu- ja kommunaalmajandus 25 616 25 474 25 474 040,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 21 054 21 483 21 483 0

50,55,60 Muud tegevuskulud 4 562 3 991 3 991 0

07 Tervishoid 0 128 28 -10040,41,4500

452 Antavad toetused tegevuskuludeks 0 128 28 -10050,55,60 Muud tegevuskulud08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 136 807 137 439 164 472 27 03340,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 12 553 12 830 1 917 -10 913

50,55,60 Muud tegevuskulud 124 254 124 609 162 555 37 946

09 Haridus 708 618 730 376 720 526 -14 85040,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 48 128 128 0

50,55,60 Muud tegevuskulud 708 666 730 248 720 398 -14 850

10 Sotsiaalne kaitse 89 561 113 288 106 281 -7 00740,41,4500452 Antavad toetused tegevuskuludeks 47 059 64 192 57 185 -7 00750,55,60 Muud tegevuskulud 42 502 49 096 49 096 0

PÕHITEGEVUSE TULEM 90 688 28 893 20 199 18 592

Eelarvetäitmine

2010

Eelarve2011

kassapõhine

Eelarve2012

kassapõhine2012 vrd

2011INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU 39 693 -21 964 47 730 25 766381 Põhivara müük ( +) 447 015 Põhivara soetus (-) -356 065 -121 806 -10 430 -111 3763502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 404 450 105 651 64 600 -41 0514502 Põhivara soetuseks antav

sihtfinantseerimine (-)101.2.1 Osaluste müük (+)101.1.1 Osaluste soetus (-)382 Finantstulud (+) 136 320 160 -16065 Finantskulud (-) -9 275 -6 129 -6 600 -471EELARVE TULEM 130 381 6 929 67 929 61 000ÜLEJÄÄK (+) PUUDUJÄÄK (-)FINANTSEERIMISTEGEVUS -81 191 -88 447 -89 082 -635

Kohustuste võtmine (+)Kohustuste tasumine (-) -81 191 -88 447 -89 082 -635

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 49 190 -81 518 -21 153 -60 365(+ suurenemine, - vähenemine)

Põhitegevuse tulud30 MAKSUTULUDMaksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks, kuid eelarve struk-tuuris eraldi vastavat liigendust ei kasutata. Riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning kohalikud maksud, mida Võhma linnas ei ole. Maksude laekumist reguleerib maksukorralduse seadus.Riik plaanib 2012. aasta riigieelarves, et füüsilise isiku tulumaksu laekumi-ne kohalikele omavalitsustele kasvab võrreldes 2011. aastaga 8%.Tulumaksu osas planeerib Võhma linn 2012. aastal laekumist samas ma-hus 2011. aastaga.

Eelarve täitmine2010

Eelarve2011

Eelarve2012

Maksutulud kokku 447 340 462 815 462 8153000 Tulumaks 438 704 454 059 454 0593030 Maamaks 8 636 8 756 8 756

3000 – Füüsilise isiku tulumaksFüüsilise isiku tulumaksu laekumist reguleerivad tulumaksuseadus ja füü-silise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv, brutosissetulek ja rii-gi poolt igal aastal omavalitsustele kehtestatav tulumaksu määr (11,4%). Võhma linna maksumaksja on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri alu-sel Võhma linn – maksumaksja elukohana kalendriaastal käsitatakse mak-suhalduri peetavasse maksukohustuslaste registrisse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga kantud elukohta.3030 – MaamaksRiik on otsustanud koduomanikud maamaksust vabastada ja kompensee-rida omavalitsustele nii saamatajääv summa. Muudatus jõustub alles 2013. aastal.Maamaks on riiklik maks, mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Arvestades asjaolu, et 2011. aastal on eelarvesse planeeritud summa lae-kunud, on maamaksu summa 2012. eelarves jäetud samaks.

32 TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGISTEelarve täitmine

2010

Eelarve2011

Eelarve2012

Tulud kaupade ja teenuste müügist 170 257 136 882 130 550320 Riigilõiv 1 003 1 383 5003220 Laekumised haridusasutuste

majandustegevusest121 126 107 169 107 217

3221 Laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest

419 383 383

3224 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest

6 004 7 769 10 314

3225 Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest

36 711 15 978 10 000

3229 Laekumised üldvalitsemisasutuste majandustegevusest

534 320 320

3233 Laekumised muude majandusküsimustega tegelevate asutuste majandustegevusest

4 345 3 528 1 564

3237 Laekumised õiguste müügist 115 352 252

Selle tegevusala all kajastatakse tulud alusharidusteenuse, haridusteenuse ja muusikakooli teenuse eest teistelt omavalitsustelt, lasteaedade toidura-ha ja õppekulu summad, mida tasuvad lapsevanemad, samuti muusika-kooli tasud. Siin sisalduvad tulud hallatavate asutuste teenuste eest.Riigilõivude summade laekumine näidatakse samuti selles eelarveosas – riigilõiv on riigilõivu seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise ja dokumentide väljastamise eest. Linna eelarvesse laekuvad riigilõivud vastavalt seadusega kehtestatud ju-riidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide

väljastamise eest, registreeringud MTR-s, kasutuslubade, kirjaliku nõus-oleku läbivaatamise eest ja ehitusloa väljastamise eest.

35 SAADAVAD TOETUSED TEGEVUSKULUDEKS Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

2012Saadavad toetused tegevuskuludeks 645 245 664 174 675 455Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 35 675 93 772 92 220Mittesihtotstarbelised toetused 609 570 570 402 583 235

Saadavad toetused jagunevad sihtotstarbelisteks ja mittesihtotstarbelis-teks.Riigieelarvest sihtotstarbelistest toetustest on olulisemad koolipiima toe-tus, õppelaenude hüvitamise summad.Mittesihtotstarbeliste toetuste all kajastatakse tasandus- ja toetusfondi summasid. Täpsemad toetussummad selguvad alles 2012. aastal. Linnava-litsus täpsustab nii tasandus- kui ka toetusfondi summad eelarves pärast nende riigipoolset kinnitamist.Toetusfondi hulka kuulub haridustoetus, koolitoidutoetus 1.–9. klassile, toimetulekutoetused, sotsiaalteenuste korralduse ja arenduse toetus ja puuetega laste hooldajatoetus.Rahastamismudelis on vahendid jaotatud tinglikult kaheks: õigusaktidest või hariduspoliitikast tulenevad kõikide koolide osas ühelaadsed ning kindlapiirilised kulud ja kohalikust eripärast ja/või valikutest tulenevad kulud.Nii näiteks on õigusaktidega paika pandud pedagoogide palga alammäär, klassijuhataja minimaalne lisatasu, õppekavade maht jms. Need tingimu-sed kehtivad ühtemoodi kõikide koolide jaoks.Omavalitsusüksusele tehakse riigieelarvest hariduskuludeks eraldisi lähtu-des õpilaste arvust koolis. Vahendite jaotamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi järgne õpilaste arv 10. novembri seisuga.Toimetulekutoetuste summa arvutamise aluseks on sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lõige 3, mis sätestab, et riigieelarvest eraldatakse valla- ja lin-navalitsustele vahendeid üksi elavatele isikutele ja perekondadele puuduse korral sotsiaaltoetuste maksmiseks, lähtuvalt Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiirist ja sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud toimetule-kutoetuse maksmise tingimustest.

38 MUUD TEGEVUSTULUDEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

2012Muud tegevustulud 4 662 2 876 2 876

Siin kajastuvad vee erikasutuse summad ja saastetasud.

Põhitegevuse kuludEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd

2011Põhitegevuse kulud kokku 1 176 816 1 237 854 1 251 497 13 643sh antavad toetused 111 095 151 892 141 161 -10 731sh muud tegevuskulud 1 065 721 1 085 962 1 110 336 24 374

VALDKOND 01 – ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSEDEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd

2011Antavad toetused tegevuskuludeks40,41,4500,452

11 373 11 184 11 184 0

Muud tegevuskulud50,55,60

126 311 144 070 139 074 4

Kokku 137 684 155 254 150 258 4

Tegevusala 01111 – VolikoguKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 4 080 4 123 4 12355 Majandamiskulud 175 1 198 1 437Volikogu tegevuskulud kokku 4 255 5 321 5 560

Volikogu hüvitise real on volikogu esimehe tasu koos maksudega. Majan-damiskulude all on kajastatud koolituskulud, sideteenused ja vastuvõtu-kulud.

Tegevusala 01112 – LinnavalitsusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve 2011 Eelarve 201250 Tööjõukulud 102 858 106 019 105 82555 Majandamiskulud 19 198 21 974 19 41441 Antavad toetused 1 278 1 278 1 278Linnavalitsuse tegevuskulud kokku 123 334 129 271 126 517

Linnavalitsuse tegevuskulud on 2012. aasta eelarves jäänud 2011. aasta vastvõetud eelarve tasemele.

Tegevusala 01114 – ReservfondKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve

2011Eelarve

2012

60 Reservfond 0 10 756 8 275Muud tegevuskulud 0 10 756 8 275

Reservfondi summade eraldamise otsustab linnavalitsus ja esitab voliko-gule kasutamise aruande.

Tegevusala 01600 – Muud üldised valitsussektori teenusedKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201245 Eesti Linnade Liidu liikmemaks 639 692 70345 Viljandimaa Omavalitsuste Liidu liikmemaks 3 233 3 311 3 31145 Viljandimaa Omavalitsuste Liidu

ühisüritused5 009 4 674 4 663

45 Võrtsjärve Ühendus MTÜ 1 214 1 229 1 229Muud antavad toetused kokku 10 095 9 906 9 906

Viljandimaa Omavalitsuste Liidule tasutavad summad 2012. aastal on sa-mal tasemel 2011. aastaga, sest liidu eelarve ei ole veel kinnitatud ja linnal andmed puuduvad.

VALDKOND 02 – RIIGIKAITSEKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve 2011 Eelarve 201245 Muud antavad toetused 447 639 639Muud antavad toetused kokku 447 639 639

Antavate toetuste real on toetus kaitseliidule ja noorkotkastele.

VALDKOND 03 – AVALIK KORD JA JULGEOLEKKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve

2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 0 320 320Avalik kord ja julgeolek kokku 0 320 320

Tasumine toimub politseile lepingu alusel.


VALDKOND 04 – MAJANDUSEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd 2011

Antavad toetusedTegevuskuludeks40,41,4500,452

7 912 18 980 26 269 7 289


28 876 31 403 33 177 1 774

Kokku 36 788 50 383 59 446 9 063

Tegevusala 04210 – MaakorraldusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 6 775 6 906 6 90655 Majandamiskulud- Mõõdistamine 988 1 598 2 797Maakorralduse kulud kokku 7 763 8 504 9 703

Tegevusala 04510 – MaanteetransportKontoklass Rea nimetus Eelarve

täitmine 2010Eelarve

2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 7 912 18 980 26 269Maanteetranspordi antavad toetused kokku 7 912 18 980 26 269

Maanteetranspordi kulude alla kuuluvad teede hoolduse lepinguga, lume-koristamise kuludega ja teede remontimisega (pindamine, aukude lappi-mine) seotud kulud.

Tegevusala 04511 – LiikluskorraldusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 361 0 575Liikluskorralduse kulu kokku 361 0 575

Liikluskorralduse kuludes kajastuvad liiklusmärkidega seonduvad kulud, samuti ülekäiguradadega seonduv.

Tegevusala 04900 – Muud majandamiskuludKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 8 745 8 868 8 86855 Majandamiskulud 12 007 14 031 14 031Muud majandamiskulud kokku 20 752 22 899 22 899

Muude majandamiskulude all on kajastatud bussijuhi palk ja kõik linna sõiduauto ning bussiga seonduvad kulud (nt sõidukite kütus ja remont).

VALDKOND 05 – KESKKONNAKAITSEEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd

2011Antavad toetusedTegevuskuludeks40,41,4500,452

39 054 22 328 22 328 0


2 193 2 225 1 725 -500

Kokku 41 247 24 553 24 053 -500

Tegevusala 05100 –JäätmekäitlusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 16 845 1 237 1 23755 Majandamiskulud 2 193 1 725 1 725Jäätmekäitluse kulud kokku 19 038 2 962 2 962

Jäätmekäitluse tegevusala alla kuuluvad ohtlike jäätmete kogumise ja pa-berkonteinerite tühjendamise kulud.

Tegevusala 05400 – Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitseKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 22 209 21 091 21 09155 Majandamiskulud 0 500 0Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse kulud kokku

22 209 21 591 21 091

Siin kajastuvad kulud haljasalade hoolduse leping AS Võhma ELKO-ga ja pargi hoolduse ning haljastuse kulud.

VALDKOND 06 – ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSEelarve


2011Eelarve

20122012 vrd


21 054 21 483 21 483 0

Muud tegevuskulud 50,55,60 4 562 3 991 3 991 0Kokku 25 616 25 474 25 474 0

Tegevusala 06400 – TänavavalgustusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 10 226 10 226 10 226Tänavavalgustuse kulud kokku 10 226 10 226 10 226

Tänavavalgustuse haldamise ja hooldamisega tegeleb AS Võhma ELKO, kel-lele linn tasub nii elektri kui ka valgustuse korrashoiu eest.Tegevusala 06601 – Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamineKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 4 562 3 991 3 991Elamu-ja kommunaalmajanduse kulud kokku 4 562 3 991 3 991

Majandamiskuludes kajastatakse linnale kuuluvate korteritega seotud kulud.

Tegevusala 06602 – KalmistudKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 2 910 3 515 3 515Kalmistute kulud kokku 2 910 3 515 3 515

Siin kajastatakse kalmistute toetamiseks antavad toetused: Suure-Jaani ja Pilistvere kalmistud.Tegevusala 06603 – Hulkuvate loomadega seotud tegevusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 129 552 552Hulkuvate loomadega seotud tegevus kokku 129 552 552

Lemmikloomade varjupaiga teenuse osutamiseks on sõlmitud leping Varju-paikade MTÜ-ga.

Tegevusala 06605 – Muud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusedKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused tegevuskuludeks 7 789 7 190 7 190Elamu-ja kommunaalmajanduse tegevusega seotud tegevus kokku

7 789 7 190 7 190

Nende tegevuste toetamiseks on sõlmitud koostööleping. Siia kuluvad sau-naga seotud kulud, linna kuusega seonduvad kulud.

VALDKOND 07 – TERVISHOIDEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd


0 128 28 -100

Kokku 0 128 28 -100

Tervishoiukulude all kajastatakse kindlustamata isikutega seotud kulusid.

VALDKOND 08 – VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOONEelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20122012 vrd


12 553 12 830 1 917 -10 913

Muud tegevuskulud 50,55,60 124 254 124 609 162 555 37 946Kokku 136 807 137 439 164 472 27 033

VABAAJA JA SPORDITEENUSED

Tegevusala 08102 – SporditegevusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 517 0 055 Majandamiskulud 1 045 500 1 000Sporditegevuse majandamiskulud kokku 1 562 500 1 000

Tööjõukulude ja majandamiskulude vähenemine on tingitud uue spordihoo-ne avamisega.

Tegevusala 08109 – SpordiüritusedKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 6 405 5 613 3 914Spordiürituste kulud kokku 6 405 5 613 3 914

Antavate toetuste summad moodustavad toetused sporditegevuseks erine-vatele ühendustele. Majandamiskuludes sisalduvad spordiürituste kulud, mida tasutakse arvete alusel.

Tegevusala 08105 – Võhma MuusikakoolKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 36 309 34 524 35 02455 Majandamiskulud 5 928 8 532 8 186Muusikakooli kulud kokku 42 237 43 056 43 210

Tööjõu- ja majandamiskulud samal tasemel 2011. aasta eelarvega.

Tegevusala 08107 – NoortekeskusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 1 821 0 0Noortekeskuse majandamiskulud kokku 1 821 0 0

Majandamiskulud on vähenenud seoses noortekeskuse ruumide müümise ja tegevuse lõpetamisega.

KULTUURITEENUSEDTegevusala 08201 – RaamatukoguKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 15 333 15 520 15 52055 Majandamiskulud 5 537 6 711 6 711Raamatukogu tegevuskulud kokku 20 870 22 231 22 231

Raamatukogu kulud on 2011. aasta tasemel.

Tegevusala 08202 – KultuurimajaKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 17 803 18 176 18 17655 Majandamiskulud 21 519 22 657 22 657Kultuurimaja tegevuskulud kokku 39 322 40 833 40 833

Kultuurimaja tööjõu- ja majandamiskulud on samuti 2011. aasta eelarve ta-semel.

Tegevusala 08208 – Kultuuriüritused (Linna päevad)Kontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 403 403 28855 Majandamiskulud 13 193 13 323 10 130Kultuuriürituste tegevuskulud kokku 13 596 13 726 10 418

Siin on kajastatud linna päevadega seotud kulud.

Tegevusala 08209 – SeltsitegevusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201245 Antavad toetused 6 146 7 217 1 917Seltsitegevusele antavad toetused kokku 6 146 7 217 1 917

Antavate toetuste all kajastuvad tegevustoetus ja ürituste toetused MTÜ-dele ja seltsidele.

Tegevusala 08300 – Ringhäälingu- ja kirjastamise teenused (Linnaleht)Kontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 1 429 1 248 1 24855 Majandamiskulud 3 417 3 015 3 015Linnalehe tegevuskulud kokku 4 846 4 263 4 263

Siin on kajastatud linnalehe toimetamisega ja trükkimisega seotud kulud.

VALDKOND 09 – HARIDUSEelarve


2011Eelarve

20122012 vrd 2011


48 128 128 0

Muud tegevuskulud 50,55,60 708 618 730 248 720 398 -9 850Kokku 708 666 730 376 720 526 -9 850

Tegevusala 09110 – Lasteaed MänguveskiKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 94 271 95 543 101 90055 Majandamiskulud 30 670 36 905 35 116Lasteaia tegevuskulud kokku 124 941 132 448 137 016

Lasteaed Mänguveski tööjõu- ja majandamiskulud on 2011. aasta eelarve tasemel.

Tegevusala 09220 – GümnaasiumKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201241 Antavad toetused 48 128 12850 Tööjõukulud 409 225 421 233 404 53455 Majandamiskulud 142 028 155 439 157 720Gümnaasiumi tegevuskulud kokku 551 301 576 800 562 382

Gümnaasiumi 2012. aasta eelarve on vähenenud seoses laste arvu vähene-misega.

Tegevusala 09800 – Muu haridus, sh hariduse haldusKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 32 424 21 128 21 128Muu hariduse tegevuskulud kokku 32 424 21 128 21 128

Majandamiskulude all kajastatakse summasid, mida me maksame teistele omavalitsustele lasteaiateenuse ja koolitusteenuse eest. Võhma linna regist-reeritud lapsed, kes käivad teiste omavalitsuste haridusasutustes.

VALDKOND 10 – SOTSIAALNE KAITSEEelarve täitmine

2010

Eelarve2011

Eelarve2012

2012 vrd 2011


47 059 64 192 57 185 -7 007

Muud tegevuskulud 50,55,60 42 502 49 096 49 096 0Kokku 89 561 113 288 106 281 - 7 007

Tegevusala 10121 – Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitseKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201241 Toetused puuetega inimestele

ja nende hooldajatele7 203 16 695 18 367

Antavad toetused kokku 7 203 16 695 18 367

Toetused puuetega inimestele sisaldavad endas hooldajatoetust ja puuetega laste hooldajatoetust.

Tegevusala 10200 – Eakate sotsiaalhoolekandeasutusedKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 4 741 5 360 5 36055 Majandamiskulud 15 994 21 280 21 280Hoolekandeasutuste tegevuskulud kokku 20 735 26 640 26 640

Tööjõukuludes kajastub Päevakeskuse perenaise palk ja maksud. Majanda-miskuludes kajastuvad lisaks päevakeskuse kuludele ka vanurite hoolekan-deasutustes viibimine: SA Suure-Jaani Ravikeskus, Pilistvere Hooldekodu.

Tegevusala 10201 – Muu eakate sotsiaalne kaitse (Koduteenus)Kontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 9 951 9 944 9 94455 Majandamiskulud 121 128 128Koduteenuse tegevuskulud kokku 10 072 10 072 10 072

Muu eakate sotsiaalne kaitse kulud sisaldavad tasulise koduteenuse tööjõu-kulusid.

Tegevusala 10402 – Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitseKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201241 Peretoetused 7 608 10 024 8 785Muu perekondade tegevuskulud kokku 7 608 10 024 8 785

Peretoetused on sünnitoetus, toiduraha soodustus, koolitoetus, küttetoetus, matusetoetus, muu toetus ja lapsehoiuteenus.

Tegevusala 10600 – Eluasemeteenused (Sotsiaalkorter)Kontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

201255 Majandamiskulud 2 045 2 237 2 237Sotsiaalkorteri tegevuskulud kokku 2 045 2 237 2 237

Majandamiskuludes kajastuvad sotsiaalkorteriga seonduvad kütte- ja elekt-rikulud.

Tegevusala 10701 – Riiklik toimetulekutoetusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201241 Toimetulekutoetus 32 248 37 473 30 033Riiklik toimetulekutoetus 32 248 37 473 30 033

Toimetulekutoetusteks eraldab vahendid riik, linnavalitsus eraldab toetuse vastavalt seaduses toodud korrale. Täpsemad summad selguvad 2012. aastal, kui riik on summad omavalitsuste vahel ära jaotanud. Teisel lugemisel toime-tulekutoetuse summat korrigeeritakse nii aastavahetuseks jäänud vahendite jääki kui ka riigilt saadavat summat.

Siia kuuluvad riigi poolt eraldatud kulutused sotsiaalteenuste osutamise hal-dusele ja arendamisele.

Tegevusala 10900 – Muu sotsiaalne kaitse , sh sotsiaalse kaitse haldusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201250 Tööjõukulud 9 284 9 380 9 38055 Majandamiskulud 366 767 767Muu sotsiaalse kaitse tegevuskulud kokku

9 650 10 147 10 147

Tööjõukuludes kajastub sotsiaalnõuniku töötasu koos maksudega. Majanda-miskuludes kajastuvad sideteenuste ja koolituste kulud.

INVESTEERIMISTEGEVUSKontoklass Rea nimetus Eelarve


2011Eelarve

2012INVESTEERIMIS-TEGEVUS KOKKU

39 693 -21 964 47 730

381 Põhivara (+) 447 0 015 Põhivara soetus (-) -356 065 -121 806 -10 4303502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+)404 450 105 651 64 600

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-)

0 0 0

101.2.1 Osaluste müük (+) 0 0 0101.1.1 Osaluste soetus (-) 0 0 0101.2.2 Muude aktsiate ja osade müük

(+)0 0 0

101.1.2 Muude aktsiate ja osade soetus (-)

0 0 0

Järgneb lk 10


JAANKAPLINSKI

LAUSE

h h

Ilutaim

Väärikus

Haavajälg

Pildiümbris

Suurimsaarestik

Indium

PidevaltKoore-lahutajaleidur

Honshuvulkaan

Titaan Pidev

Arseen

Elanik

La

Saksa k. art

SeesamaAlustada

Lasing

Auk

Lõuna-indiaanlane

Sülg

Astjake

Sumerijumal

Jood Huumor Puhastasinokstest

Mi Aseaine Volt-amper

Neljas Kunsti-instituut

Tartumaalinn

Võrguaas

Indoneesiarahvus-

lind

Planeet

Lääge

Pood

India naise rõivas

Eemal

Euroopariik

Okay

Tollel

Filmi-täht

Tasuta

Jorjen

Vankritelg

Tõld

Mi-bemoll

Jood

Selge

Itaalialinn

H O2

Hektar

Walesirahvuslill

Mongolikarjus

Absor-beeriti

Magusnaps

Mi-bemoll

Silitus

Lill

Kala

Ohver

Väävel

Väärikus Amet

Meeshääl

Paluma

Plagama

Preili(ingl k)

Teravili

Tuiksoon

Laevakodu

Krobeline

Tõkestus

RaviasutusRand

Sinu

Jood Tolles

Liitium

Voltamper

Aam

Tulistas

TantaalLau-

rentsium

Hobuse-hooldaja

Kolle

Oma jõul

Sisestatavinfo

Hiina hümni

helilooja

Tootsikoolivend

Kirjanik

HapnikGeoloogiaInstituut

Olümpia-komitee

Kava

Soome linn

Illusionist

Laisik

Lihatoit

Laeva kiilLa-bemoll

Aafrikariik

VeresoonKelvin

Ravimitoore

Papagoi

Püreneevägi

Ilmakaar

Sidima

Kepp

Segu

Vaat

Inglise keel

Suure-pärane

Norrakirjanik

Pisut Eraldi

Nimetav

Pidulikkoosolek

.. pagadi

Nurises

Tähtkotka

tähtkujus

Aasia riik

Ürgaeg

Kuus

Terad

Pakend

Kuiv-destilleerin

Eesti filmÕppe-ruum

Eskimopaat

Rooma500

Nigeerlane

Rahva-rinne

Sõiomaette

..Pacino

Ilmakaar

Walesirahvuslill

Jeemenilinn

Puus

Limonaad

Tiigikana

Alumiinium

Minul

Minu

Helilooja

Liiter

Maailma-meister

Abikaasaisa

Argoon

Malk

Ruumala

Seesama

Lämmastik

Pilge

Naatrium

Sarvvaal

Seesmine osa

Teravili

Beebi

Alaspidi

Südamelähedane

Arvuti

Naatrium

SeenLaevalastija Jood Identne Kepp

Kompanii

Paremus

Üksik olend

Kuld

Kuues

PlatsLiitsõnaAbikaasa

isa

Hüüdsõna

Jood

Riigi teataja

Aasia riikPunn

JalatsSidesõna

Silmitse

Laadung

Avar Uimasti Sõideti

Ihne

P-Eestirand

Sott

Poola kirjanik

Ukrainalennuk

Kaukaas-lane

Moes

Eitus

Lebas

Näkk

Milligramm

Inas

Debiilik

Mina

Laplane

Lauge

Aar

Astaat Ohver Minister

Toimik

Moðeevailmulik

Mõistus Saksaart

Mongolikarjus

Aasiariik

Hiinamõõtühik

Kohmitse-sime

Lind

Tonn Veesõiduk

JO-LE-MIaste

ErkKorjus

La-bemoll

Riikteise riigi

sees

Hispaaniakunstnik

Rajatissaunas

Rumeenialinn

Väärikus

Klass

Pipra-lind

Abikaasaema

Peruupealinn

Välja tulema

Võtaistet

El 92

Dal Segno

Zeusiarmsam

Mulk

Teine

0,2 tavaline joon0,8 paksem

RockHotellimuusik

Üha

�

joone paksus 0,2

s

AN

DR

ES

ÜLV

IST

E

b��

�

�

,

Võhma Linnaleht nr. 166VASTUS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________NIMI ja AADRESS:

________________________________________________

________________________________________________

________________________________________________

RistsõnaRistsõna vastus tumedalt ääristatud ruutudes.Koostas Heino Laagus.

Eelmises numbris ilmunud ristsõna vastuseks oli: ”Seni-kaua kui elab inimkond, elab ka võitlus võimu pärast”. Õigeid vastuseid laekus 32. Loosiõnn naeratas Mare Lom-bile (Lomp).Õnnitleme võitjat ja ootame uusi lahendusi. Vastusekupon-gid palume tuua linnavalitsusse sekretäri kätte (samast saab kätte auhinna) või panna I korrusel asuvasse postkasti.

Võhma LinnalehtTiraaž 950

Võhma Linnalehte esindab:Angela Härm tel. 437 7228

Aadress:Tallinna 1570603 Võhma

Küljendus ja trükk:Vali Press OÜPõltsamaa, tel. 776 8877

MARE SIINOR10.03.1937 – 24.02.2012

ENN TOMSON14.09.1944 – 28.02.2012

ÜLO ALU09.11.1933 – 06.03.2012

Mälestame

Kõik on kutsutud, kõik on oodatud. Pilistvere kogudus

PILISTVERE KOGUDUSE TEATED

Jumalateenistus Pilistvere talvekirikus igal pühapäeval kell 13.00

Iga kuu 1. pühapäeval on kaetud armulaud

Kontakt: Hermann Kalmus 55 32 789 [email protected]

17. märts, L Noorteõhtu kell 18.00 külalisega15. märts, P Märtsiküüditamise 63. aastapäeva

mälestusteenistus kell 13.00 Ettekanne ja arutelu repressioonidest

kirikus nõukogude ajal.7. aprill, L Ööpalvus suures kirikus südaööl.

Ülestõusmispüha tervitamine8. aprill, P Ülestõusmispüha jumalateenistus

armulauaga kell 13.0021. aprill, L Koguduse talgud kell 11.0030. aprill, E Noortekontsert kirikus. Vaba tahte

ülistus – mälestame Marie-Helenet1. mai, T Teeme Ära 2012 Talgud Pilistvere

rahvamaja ümbruses

1032.2 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 01032.1 Antavad laenud (-) 0 0 0382 Finantstulud (+) 136 320 16065 Finantskulud (-) -9 275 -6 129 - 6 600

Põhivara müükKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

2012381 Põhivara müük 447 0 0

2012. aasta eelarves ei ole varade müüki.

Põhivara soetusKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010 Eelarve

2011Eelarve

201215 Põhivara soetus -356 065 -121 806 -10 430

2012. aastal on investeeringute kulud vähenenud.

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

Kontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine 2010

Eelarve2011

Eelarve2012

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

404 450 105 651 64 600

2012. aastal on planeeritud 2011. aastal saamata jäänud toetus Eesti–Läti programmi projektile.

Finantstulud


Eelarve2011

Eelarve2012

382 Finantstulud 136 320 160

Finantstuludes on toodud intressitulu pangas hoitavalt rahalt.

Finantskulud


Eelarve2011

Eelarve2012

65 Finantskulud -9 275 -6 129 -6 600

Finantskuludes kajastuvad laenude intressid.

FINANTSEERIMISTEGEVUS


Eelarve2011

Eelarve2012

20.5 Kohustuste võtmine (+) 0 0 020.6 Kohustuste tasumine (-) -81 191 -88 447 -89 082

Kohustuste võtmine

Valla- ja linnaeelarve seaduse kohaselt ei võinud KOV-i laenukoormus olla suurem kui 60% tuludest ja viimastel aastatel on KOV-idele kehtinud pii-rang, mis lubas laenu võtta ainult välisabiprojektide omaosaluse katteks.Samuti tuli 2009–2011 küsida laenu võtmiseks Rahandusministeeriumilt luba ja laenu sai ainult teatud kulude tegemiseks. 2011. aasta lõpus see 2009. a 1.märtsist kehtestatud erakorraline laenupiirang lõpeb. KOFS-i § 34 lg 3 lubab alates 2012. aastast kohaliku omavalitsuste üksustel vastavalt indivi-duaalsele võimekusele suurendada võlakoormust 100%-ni põhitegevuse tu-ludest. Uue seaduse, KOFS-i kohaselt arvutatakse lubatud netovõlakoormus kassapõhiste eelarveandmete asemel hoopis tekkepõhiste raamatupidamis-arvestuse andmete alusel.

Kohustuste tasumineKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

201220.6 Kohustuste tasumine (-) -81

191-88 447 -89 082

Siin kajastub laenude tagasimaksmine.

Võhma linnal on seisuga 31.12.2011 järgmised finantskohustused:LaenudRahandusministeeriumile 364 000 eurot aastani 2011 jääk 31.12.2011 232 038 eurotSEB Pank 217 000 eurot aastani 2012 jääk 31.12.2011 44 738 eurotSwedbank 95 800 eurot aastani 2015 jääk 31.12.2011 60 715 eurotTagasi on plaanis maksta 2012. aastal:Rahandusministeerium 25 565 eurotSEB Pank 44 738 eurotSwedbank 18 780 eurotKokku on planeeritud laenude tagasimakseid 89 082 euro suuruses summas.

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUSKontoklass Rea nimetus Eelarve täitmine

2010Eelarve

2011Eelarve

20121001 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

(+ suurenemine,- vähenemine)

49 190

-81 518 -21 153

2010. aasta alguse kassajäägi ja lõpu kassajäägi vahe oli 49 190eurot.2011. aasta alguses oli kassajääk 81 518 eurot.2012. aasta alguse kassajääk 21 153 eurot.

Algus lk 7, jätkub lk 8 ja lk 9Võhma linna 2012. aasta eelarve seletuskiri

Documents

Tähistasime vabariigi sünnipäevaNr. 166 Märts 2012 Tähistasime vabariigi sünnipäeva 24. veebruaril pidas meie vabariik oma 94. sünnipäe-va. Nii ka meie – Võhma rahvas,