ARVAMUSUURING„SÕIDUKIJUHTIDERAHULOLUMAANTEEAMETI

AVALIKETEENUSTEGA2015“

Tellija:Maanteeamet

Tööteostaja:OÜEestiUuringukeskus

2015

SISUKORDKOKKUVÕTE 3UURINGUMETOODIKA 5Valim 5Uuringuläbiviimiseprotsess 7Andmetöötlus 7UURIMISTULEMUSED 81. ÜldinehinnangMaanteeametitoimetulekule 82. TeadlikkusMaanteeametitegevusvaldkondadest 9 3. Maanteedehooldus 113.1Rahulolumaanteedehooldusekvaliteediga 113.2Puudujäägidsuviseshoolduses 143.3Puudujäägidtalviseshoolduses 16 4. Maanteedeehitusjaremont 194.1 Rahulolumaanteedeehitusega 194.2 Puudujäägidmaanteedeehituses 215. Infosõiduoludekohta 256. Liiklusregistriteenused 286.1 Infoliiklusregistriteenustekohta 286.2 Tehnoülevaatuspunktidekülastamine 317. Ühistranspordikasutaminejaautoeelistamisepõhjused 338. Liiklusohutus 359. Peamisedprobleemidliiklusohutuses 37 LISA1 38

3

KOKKUVÕTE

SõidukijuhtidearvatestulebMaanteeametomaülesannetegahästi toime.KümnepalliselskaalalonüldinehinnangMaanteeametitegevuselekeskmiselt6,8.Sõidukijuhtide teadlikkus Maanteeameti tegevusvaldkondadest on jätkuvalt kõrgesõiduolude info edastamise (93%), ehituse, remondi ja hoolduse (93%) ningliikluskasvatuse ja liiklusohutuskampaaniate (82%) osas. Vähem ollakse teadlikud, etMaanteeamettegelebkaliiklusregistritoimingutega(68%).

Sõidukijuhtide rahulolu riigimaanteede hoolduse kvaliteediga on kasvanud.Võrreldeskaheeelnevaaastagaonsuviseteehooldusegarahulolukasvanud:2015.aastalolidsuviseteehooldusegarahul78%, 2014.aastal69%.Kõigeenamonomamaakonnariigimaanteede hooldusega rahul Lääne-Eestis ja saartel elavad sõidukijuhid. TeistestveidimadalamaksjääbhinnangLääne-VirumaaljaJõgevamaal.

Võrreldes kahe eelneva aastaga on sõidukijuhtide kriitika suvisele teehoolduselepeaaegu igas aspektis vähenenud. Peamiseks puuduseks suvises maanteehooldusespeetakse ka sel aastal liigset aega, mis kulub talvekahjustuste likvideerimisele (31%vastanute hinnangul). Küllaltki suureks probleemiks on ka see, et kruusateid eihööveldata piisavalt regulaarselt (28%). 18% vastanutest aga suvises teehooldusesmingeid puudujääke ei näe. Suvise teehoolduse puudujääkide osas on kriitilisemadsuuremaläbisõidugasõidukijuhid.Talvise teehooldusega on rahul 58% vastanutest. Ka talvise hoolduse puhul onhinnangud võrreldes eelmise aastaga paranenud. 2014. aastal oli talvise hooldusekvaliteediga rahul 51% vastanutest. Kõige enam ollakse talvise teehooldusega rahulTartumaal,kõigemadalamaksjääbrahuloluViljandimaaljaHiiumaal.

20%vastanutestarvab,etlumetõrjegaeitegeletapiisavaltkiirestining26%vastanutestonkriitilisedlibedustõrjeosas.Võrreldeskaheeelnevaaastagaonsõidukijuhtidehinnanglumetõrje ja libedustõrje osas aga tunduvalt paranenud. Kuid kriitika on suurenenudselles osas, et teedehoolduses ei arvestata jalakäijate huvemaanteedel ning teeolud eivõimaldasõitalubatudmaksimumkiirusega.

Viimasel viiel aastal valminud teede kvaliteeti hindavad sõidukijuhid kõrgelt: 71%vastanutest on kas rahul või väga rahul ning rahulolematute osakaal on 8%. Võrreldeskahe eelneva aastaga ei ole tulemus märkimisväärselt muutunud. Kõige kõrgem onrahulolu Ida-Virumaal, kus uute teede kvaliteedile antud keskmine hinnangkümnepallisüsteemison7,8.KõigemadalamonrahuloluViljandimaal(6,6).

Vaadates erinevaid aspekte maanteede ehituses, ollakse enamasti rahul ehitatudmaanteede ja nende ümbruse väljanägemise (93% vastanutest rahul), liiklusohutuse(91%) ning liikluskorraldusega maanteedel ehituse ajal (79%). Ehitatud maanteedevastupidavusegaonsamasrahul44%vastanutest.Teeremondiaegseliikluskorraldusegariigimaanteedelonrahul66%vastanutest,9%vastanutest on väljendanud aga rahulolematust. Võrreldes kahe eelneva aastaga ei olesõidukijuhtide hinnangud teeremondiaegsele liikluskorraldusele oluliselt muutunud.

4

Kõige kõrgem on rahulolu Ida-Virumaal (7,9), madalaim aga Lääne-Virumaal (6,3) jaJärvamaal(6,4).Hinnangudmaanteede sõiduolude infoosasonvaldavaltpositiivsed.Võrreldeskaheeelneva aastaga on rahulolu info kättesaadavusega kõikides aspektides paranenud.Vastanute arvates on avalikkusele edastatud info sõiduolude kohta kergesti arusaadav(91%), maanteede sõiduolude ning teeremontide info on kergesti leitav (76%) ningtalviste sõiduolude infot edastatakse operatiivselt (66%). Negatiivset kriitikat on kõigeenamtalvistesõiduoludeoperatiivseinfoosas(27%vastanutestonrahulolematud)ningteeremontidejasõiduoludeinfoleitavuseosas(20%).

Suur osa sõidukijuhtidest (87%) saab infot sõiduolude kohta enne sõidu alustamisttelevisioonist, raadiost või interneti uudisteportaalidest. 68% hangib infot sõidu vältel,jälgides püsi- ja ajutisi liikluskorraldusvahendeid, 44% vaatab enne sõidu alustamistinterneti ilmaportaale. Mida suurem on sõidukijuhtide aastane läbisõit, seda rohkemhangitakse infot sõiduolude kohta sõidu vältel nutitelefonirakendustest ning autonavigatsiooniseadmetest.66% sõidukijuhtidest kasutab liiklusregistri teenuste kohta teabe saamiseks peamiseinfokanalina Maanteeameti kodulehte. Meediast saab infot 39% sõidukijuhtidest,sõpradelt ja tuttavatelt 32%, Maanteeameti teenindusbüroost 27%. Muust rahvusestsõidukijuhidkasutavadMaanteeameti kodulehtevähemkui eestlased, samaskasutavadnadagainfosaamisekseestlastesttunduvaltsagedaminiMaanteeametiteenindusbürood.Liiklusohutuskampaaniate mõju on sõidukijuhtide hinnangul nende käitumiselevõrreldes eelmiste aastatega kasvanud: seekord hindas nende mõju oma käitumiseleoluliseks 67%vastanutest (2014. aastal 58%). Liiklusohutuskampaaniad onmõjutanudrohkemnaisi, 18-24-aastaseid sõidukijuhtening inimesi, kelle aastane läbisõit jääb alla3000km.Väiksemmõjuonkampaaniatelmeesteleningkõigevanemalevanuserühmale.Konkreetsetest liiklusohutuskampaaniatest oli vastanutele kõige sagedamini silmajäänud kampaania „Sõidan kaine peaga“ (mainis 20% vastanutest). 12%-le vastanutestmeenus kampaania „Mobiiltelefon on asendamatu, aga kui juhid, siis juhi“, 11%-lekampaania„Sõbereilasepurjussõprarooli!“

Tehnoülevaatuspunkte on aasta jooksul külastanud 58% sõidukijuhtidest.Tehnoülevaatuspunktide teenindusega ollakse väga rahul, peaaegu igas aspektis onkeskmine hinnang kümnepallisel skaalal üle 9 palli. Võrreldes eelmise aastaga ontulemusedigasaspektisparanenud.Vastajad tõid välja ka hulgaliselt omapoolseid ettepanekuid liiklusohutuseparandamiseks.Arvatakse,etmaanteedvõiksollalaiemadningvõimaluselneljarealised(eriti Tallinn-Tartu maantee). Sageli häirivad liiklejaid auklikud teed ning sügavadkraavid maanteede ääres. Soovitakse, et oleks rohkem kergliiklusteid jalakäijatele jajalgratturitele ning ohtlikes kohtades võiks maantee olla valgustatud. Paljud autojuhidtunnistavad,etüldiseltvalitsebEestisküllaltkimadal liikluskultuur,misonmaanteedelliiklemiseltõsiseksohuallikaks.Sõidukijuhtidearvatespeaksmaanteedelolemarohkemkiiruskaameraidningpolitseipatrulle,etvähendadakiiruseületamistjajoobesjuhtimist.

5

UURINGUMETOODIKA

Valim

Perioodil 20.09-20.10.2015 läbi viidud uuringus küsitleti kokku 1222 Eestisõidukijuhilubaomavatisikutvanuses18-74eluaastat.Tagamaks valimi esinduslikkust, moodustati Maanteeameti juhilubade omanikestatistikal põhinevalt 18-74-aastaste Eesti sõidukijuhtide kvootvalim ning küsitletikvootidelevastavalmääralmehijanaisiningerinevaidvanuserühmasid.Lisaksrakendatika maakondlikke kvoote, küsitledes igast maakonnast minimaalselt 45 inimest, misvõimaldas tulemuste analüüsimisel vaadelda ka regionaalseid erisusi.Üldpopulatsioonipõhisteüldistustetegemiselkasutatiandmetekaalumist,võttesarvessemeessoostjanaissoostjuhilubadeomanikeproportsionaalsetjaotustmaakonniti.

Tabelis 1 on kirjeldatud Maanteeameti juhilubade registri andmetel põhinev 18-74-aastaste Eesti sõidukijuhtide soolis-vanuseline jaotus,mis oli kvoodistruktuuri aluseks,ninguuringutulemisoolis-vanuselinejaotus.Naisioliküsitletuteseas52%jamehi48%.Vanusegrupiti oli 18-24-aastaseid vastajaid 7%, 25-34-aastaseid 24%, 35-49-aastaseid35% ning 50-74-aastaseid 34% (Joonis 1). Uuringule vastanute hulgas on pisutüleesindatud35-aastased javanemadnaisedningalaesindatud35-aastased javanemadmehed.

Tabel1.Üldkogumikvoodidninguuringulevastanutesoolis-vanuselinejaotus.

Uuringusosalenuteosakaal Jaotusüldkogumis

Mehed Naised Mehed Naised

18─24-aastaseid 4% 4% 5% 4%

25─34-aastaseid 12% 12% 13% 11%

35─49-aastaseid 15% 20% 18% 16%

50─74-aastaseid 17% 17% 20% 13%

Kokku 48% 52% 56% 44%

Enamikvastanutest (80%)olideestlased.Ligikolmandik (30%)küsitluselevastanutestläbivadsõidukijuhinaaastaskeskmiselt3000─10000sõidukilomeetrit.Veidivähemolineid,kessõidavadaastas10000─20000km(28%)võiüle20000km(23%)(Joonis1).

6

Joonis1.Vastajatestruktuur(n=1222,%).

Vaadates vastanute soolist jaotust sõidukijuhina läbitud sõidukilomeetrite alusel, olidmeeste hulgas ülekaalus need, kelle aastane läbisõit on rohkem kui 20000 km (40%),naistehulgasaganeed,kelleaastaneläbisõiton3000─10000km(37%).Alla25-aastastevastanute hulgas on kõige enam neid, kes sõidavad aastas vähem kui 3000 km. 25-aastaste ja vanemate vastanute vahel läbitud sõidukilomeetrite osas suuri erinevusi eiolnud(Joonis2).

Joonis2.Vastajatejagunemineaastassõidukijuhinaläbisõidetudkilometraažialusel(%;n=1222).

Tabelis 2 on kirjeldatud Maanteeameti andmetele vastav 18-74-aastaste Eestisõidukijuhtide soolis-vanuseline jaotus maakondade lõikes. Tulenevalt rakendatudkvootvalimist esinebandmestikusmaakondadepõhiseidüle- ja alaesindatusi. Tagamaksuuringu tulemuste esinduslikkust 18-74-aastastele Eesti sõidukijuhtidele, on andmedenneanalüüsimistkaalutud.Erandiksonmaakondadekohtaesitatudtulemused,kusonkasutatudandmeidkaalumatakujul.

7

Tabel2.Valimikaalumine

Maakond Jaotus18-74-aastaste

autojuhilubaomavateEestielanikehulgas*

Saadudküsitlustulem

Kaalutudküsitlustulem

% N % N %

Harjumaakond 41% 431 35% 506 41%

Hiiumaakond 1% 45 4% 12 1%

Ida-Virumaakond 10% 107 9% 125 10%

Jõgevamaakond 3% 45 4% 31 3%

Järvamaakond 3% 45 4% 32 3%

Läänemaakond 2% 45 4% 25 2%

Lääne-Virumaakond 5% 49 4% 58 5%

Põlvamaakond 3% 45 4% 31 3%

Pärnumaakond 7% 70 6% 81 7%

Raplamaakond 3% 45 4% 36 3%

Saaremaakond 3% 45 4% 37 3%

Tartumaakond 11% 115 9% 136 11%

Valgamaakond 2% 45 4% 29 2%

Viljandimaakond 4% 45 4% 49 4%

Võrumaakond 3% 45 4% 36 3%*Maanteeamet,seisuga1.jaanuar2015

Uuringuläbiviimiseprotsess

Küsitlusmeetodina kasutati telefoniküsitlust CATI (Computer Assisted TelephoneInterviews)meetodil.Küsitlusviidi läbiNorstatEestitelefonikeskusesniieestikuivenekeeles. Küsitlemiseks kasutati struktureeritud ankeeti. Kokkuvõttes viidi läbi 1222intervjuud.

Andmetöötlus

Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspaketteMS Excel ja SPSS ning R-programmi.Joonisteljatabelitestoodudandmedonümardatudarvutiprogrammipooltjaseetõttuvõibridadevõiveergudesummamoodustadakohati99%või101%.

8

UURIMISTULEMUSED

1. ÜldinehinnangMaanteeametitoimetulekule

Sõidukijuhtidearvates tulebMaanteeametomaülesannetegahästi toime,kümnepalliselskaalalonhinnangMaanteeametitegevuselekeskmiselt6,8,kuidjääbsiiskiallaeelmisteaastate tulemustele - 2014. aastal oli keskmine hinne 7,4 ja 2013. aastal 7,1 punkti1.Küsitluse tulemused näitavad, et suhtumist Maanteeameti toimetulekusse ei mõjutasõidukijuhisugu,vanus,rahvusegasõidukijuhinaläbitudaastanekilometraaž(Joonis3).

Joonis 3.KeskminehinnangMaanteeameti toimetulekule omaülesannete täitmisel kõigi vastajatehulgasningsoo,vanuse,rahvusejaaastaseläbisõidetudkilometraažialusel(%;n=1222).MaakondadelõikeshindavadMaanteeametitoimetulekutkõigekõrgemaltHiiumaaningValgamaa sõidukijuhid (keskminehinnangkümnepallisüsteemis vastavalt7,3ning7,2).TeistestmadalamaltsuhtuvadMaanteeametitoimetulekusseagaJõgevamaasõidukijuhid(keskminehinnang6,1)(Joonis4).

12015.aastalpalutiMaanteeametitegevusteleandahinnangküsitlusealguses,kuid2014.ja2013.aastalküsitluselõpus.

9

Joonis 4. Keskmine hinnang Maanteeameti toimetulekule oma ülesannete täitmisele maakonniti(n=1222).

2. TeadlikkusMaanteeametitegevusvaldkondadest

Võrreldes eelmiste aastatega on sihtrühma teadlikkus Maanteeametitegevusvaldkondade osas paranenud. Valdavalt teatakse, et Maanteeametitegevusvaldkonnadoninfoedastaminemaanteesõiduoludekohta(93%),riigimaanteedeehitus,remontjahooldus(93%)ningliikluskasvatusejaliiklusohutusealanetöö(82%).Teadlikkusnimetatudaspektidestonvõrreldeseelnevateaastategamõneprotsendivõrrakasvanud(Joonis5).

Joonis5.Vastajateosakaal,kesseostabkirjeldatudtegevusvaldkondiMaanteeametiga(%;n=1222).

Mõnevõrra madalam on sõidukijuhtide teadlikkus sellest, et Maanteeamet tegeleb kaliiklusregistri toimingutega (68%). Samas on teadlikkus selle kohta 2014. aastagavõrreldes 6% võrra ning 2013. aastaga võrreldes 9% võrra paranenud. 23%sõidukijuhtidest peabMaanteeameti ülesandeks ka linnatänavate ehituse ja remondiga

10

seonduvat. Sellisel valearvamusel oli enamjaolt sama palju vastanuid ka eelmistelaastatel. Joonis 6 toob välja teadlikkuse Maanteeameti tegevuste kohta maakondadelõikes,millestselgub,etkõigeenamarvavadLääne-Virumaa(61%) jaLäänemaa(47%)sõidukijuhid,etMaanteeamettegeleblinnatänavatehooldusejaremondiga.

Joonis6.Vastajateosakaal,kesseostabkirjeldatudtegevusvaldkondiMaanteeametiga,maakondadelõikes(%;n=1222).

Joonis7võrdlebkeskmisihinnanguidMaanteeameti toimetulekule lähtuvaltküsitletuteteadlikkusestMaanteeametitegevusvaldkondadest.

Joonis 7. Keskmine hinnang Maanteeameti toimetulekule oma ülesannete täitmisel lähtuvaltteadlikkusestMaanteeametitegevusvaldkondadest(n=1222).Ilmneb,etvastajadkesonteadlikudliiklusregistritoimingute jatehnoülevaatussüsteemikorraldamise kuulumisest Maanteeameti tegevusvaldkonda, hindavad Maanteeametitoimetulekutomaülesannetetäitmiselkõrgemaks,kuineedkesantudaspektigakursiseiolnud.

11

Samasteadlikkuslinnatänavateehituse,remondijahooldusekuulumisestMaanteeametitegevusvaldkonda ei mõjuta statistiliselt olulisel määral vastajate keskmist hinnangutMaanteeametitoimetulekuleomaülesannetetäitmisel.

3. Maanteedehooldus

3.1Rahulolumaanteedehooldusekvaliteediga

Sõidukijuhtide rahulolu riigimaanteede hoolduse kvaliteediga on kõrge. Suviseteehooldusegaonrahul78%vastanutest,sh26%onhooldusegavägarahul(Joonis8).

Joonis8.Rahuloluriigimaanteedesuvisejatalvisehooldusekvaliteediga(%,2015n=1222).

Võrreldes kahe eelneva aastaga on tulemus paranenud: 2014. aastal oli suviseteehooldusega rahul 69% ning 2013. aastal 70%. Veidi madalamalt hinnatakse talviseteehoolduse kvaliteeti, kuid siiski rohkem kui pooled vastanutest (58%) on ka talviseteehooldusega rahul, sh 15% väga rahul. Ka talvise hoolduse puhul on hinnangudvõrreldeseelmiseaastagaparanenud-2014.aastalolitalvisehooldusekvaliteedigarahulvaid 51% vastanutest. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud nende osakaal, kes ontalvise teehooldusega otseselt rahulolematud: kui 2014. aastal ei olnud talviseteehooldusegarahul18%vastanutest,siis2015.aastalolirahulolematuteosakaal14%.

Hinnangud suvisele teehooldusele ei sõltu sõidukijuhtide aastasest läbisõidust, kuidtalvise teehoolduse kvaliteeti hindavad suurema läbisõiduga sõidukijuhid veidimadalamaltkuiväiksemaläbisõidugajuhid.Juhtidehulgas,kessõidavadaastasalla3000km, on talvise teehooldusega rahulolematuid 9%. Samas juhtide hulgas, kes sõidavadaastasüle20000km,ontalviseteehooldusegarahulolematuidjubapoolerohkem─18%(Joonis9).

12

Joonis 9. Rahulolu riigimaanteede suvise ja talvise hoolduse kvaliteediga aastase läbisõidu põhjal(%;n=1196)

Kõikides Eesti maakondades on keskmine hinnang riigimaanteede suvise teehooldusekvaliteedile kümnepallisel skaalal pigempositiivne.Maakondi omavahel võrreldes saabvälja tuua, et riigimaanteede suvise teehooldusegaonkõigeenamrahulLääne-Eestis jasaartel elavad sõidukijuhid.Läänemaalonkeskmine rahulolukümnepallisel skaalal8,1,Saaremaal 8,0, Hiiumaal 7,8, Pärnumaal 7,7. Samuti on suvise teehooldusega teistestenamrahulIda-Virumaasõidukijuhid(keskminehinnang7,7)(Joonis10).TeistestveidimadalamaksjääbhinnangLääne-Virumaal(7,1),Jõgevamaal(7,1)jaVõrumaal(7,2).

Eelmise aastaga võrreldes on kõige suurem positiivne muutus (+24%) toimunudLäänemaal,kus2014.aastalolisuviseteehooldusekvaliteedigarahul64%,2015.aastalaga 88% vastanutest (Tabel 3). Suvise teehooldusega rahulolu on eelmise aastagavõrreldes suurel määral tõusnud ka Ida-Virumaal (+16%) ja Jõgevamaal (+18%).Rahulolu on võrreldes eelmise aastaga vähenenud aga Lääne-Virumaal (-11%) ningRaplamaal(-6%).

Joonis10.Rahuloluriigimaanteedesuvisejatalvisehooldusekvaliteedigamaakondadelõikes.

13

Vaadates rahulolu talvise teehooldusega, eristub teistest maakondadest Tartumaa, kuskeskmine rahulolu kümnepallisel skaalal on 7,2,mis onmõnevõrra kõrgem kui teistesmaakondades.KõigemadalamaksjääbrahulolutalviseteehooldusegaHiiumaal(5,3)ningViljandimaal(5,8)(Joonis10).Eelmise aastaga võrreldes on kõige suurem positiivne muutus (+18%) toimunudRaplamaal,kus2014.aastalolitalviseteehooldusekvaliteedigarahul44%ja2015.aastalaga 62% vastanutest (Tabel 3). Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu talviseteehooldusegateistestmaakondadestrohkemtõusnudkaVõrumaal(+15%).RahuloluonvõrreldeseelmiseaastagasuurelmääralvähenenudagaViljandimaal(-18%).

Tabel3.Rahulolumuutusomamaakonnateehooldusegamaakondadelõikes.

Maakonnad

Talv2014rahulolevjavägarahulolev(hinnang7─10)%

Talv2015rahulolevjavägarahulolev(hinnang7─10)%

Rahulolumuutus+või-%

Suvi2014rahulolevjavägarahulolev(hinnang7─10)%

Suvi2015rahulolevjavägarahulolev(hinnang7─10)%

Rahulolumuutus+või-%

Harjumaakond 55 65 +10 70 79 +9

Hiiumaakond 36 39 +3 76 77 +1

Ida-Virumaakond 61 58 -4 66 82 +16

Jõgevamaakond 40 42 +2 56 74 +18

Järvamaakond 41 37 -5 61 72 +11

Läänemaakond 49 58 +9 64 88 +24

Lääne-Virumaakond 51 47 -4 78 67 -11

Põlvamaakond 56 56 +1 62 73 +11

Pärnumaakond 56 68 +11 76 79 +3

Raplamaakond 44 62 +18 87 81 -6

Saaremaakond 53 61 +8 76 84 +8

Tartumaakond 56 63 +7 71 75 +4

Valgamaakond 53 52 -2 51 65 +14

Viljandimaakond 61 43 -18 59 71 +12

Võrumaakond 47 62 +15 69 75 +6

Eestikeskmine 51 58 +7 69 78 +9

14

3.2Puudujäägidsuviseshoolduses

Valdavenamikvastanutestleiab,etteepeenraidjahaljasalasidniidetaksesuvelpiisavaltsageli (90%), maanteedel olev praht ja lahtine killustik eemaldatakse piisavalt kiiresti(73%)ning talvekahjustused likvideeritakse piisavalt kiiresti (72%). Samas ainult 43%sõidukijuhtidestarvab,etkruusateidhooldatakseoperatiivselt(Joonis11).

Joonis11.Hinnangerinevatelesuvisehoolduseaspektidele(%;n=1222).

Võrreldeskaheeelnevaaastagaonsõidukijuhtidekriitikasuviseleteehoolduselepeaaeguigas aspektis vähenenud (Joonis 12): kui 2013. aastal ei näinud 7% sõidukijuhtidestpuudujääketeehoolduses,siis2015.aastalonnendeosakaaljuba18%.

Joonis12.Peaminepuudujääksuvisesmaanteedehoolduses,aastatelõikes(%;n=1222).

15

Peamiseks puuduseks suvises maanteehoolduses peetakse sarnaselt varasemateaastategakaselaastalliigsetaega,miskulubtalvekahjustustelikvideerimise(31%,2013.aastalaga43%).Küllaltkisuurosasõidukijuhtidest(28%)näebprobleeminakaseda,etkruusateideihööveldatapiisavaltregulaarselt.Suvise teehoolduse puudujääkide osas on peaaegu igas aspektis kriitilisemad suuremaaastaseläbisõidugasõidukijuhid(Joonis13).

Joonis13.Peaminepuudujääksuvisesmaanteedehoolduses,läbisõidulõikes(%;n=1196).

Joonis14.Peaminepuudujääksuvisesmaanteedehoolduses,maakondadelõikes(%;n=1222).

16

Maakondade lõikes peavad sõidukijuhid liigset aega talvekahjustuste likvideerimiselesagedamini probleemiks eelkõige Ida-Virumaal (42%) ning Lääne-Virumaal (41%).Oluliselt vähem peetakse seda probleemiks aga Põlvamaal (11%) ja Läänemaal (13%).Paljudes maakondades on aga veelgi suuremaks probleemiks see, et kruusateid eihööveldatapiisavaltregulaarselt.SellesosasonkõigekriitilisemadPõlva-,Rapla-,Valga-jaVõrumaasõidukijuhid(üle40%sõidukijuhtidehinnangul).Hiiumaalonagasuurimaksprobleemikssee,etmaanteedelolevatprahtijakillustikkueieemaldatapiisavaltkiiresti(sellesosasolidkriitilised33%sõidukijuhtidest).

3.3Puudujäägidtalviseshoolduses

Suuremosa sõidukijuhtidest (89%) on nõus, et töötavad hooldemasinad ei sega talvistliiklustningvõimaldavadkaasliiklejatelohutult liigelda (Joonis15).Samutionenamikusõidukijuhtidehinnangulinformatsioontalvisteteeoludekohtapiisav(77%).Samas libedusetõrje suhtes ollakse kriitilisemad - 60% sõidukijuhtide hinnangultegeldaksesellegapiisavaltkiiresti,kuidsamas38%vastanutestselleväitegaeinõustu.Samuti ollakse kriitilised lumekoristuse kiiruse osas - 29% sõidukijuhtidest arvab, etlumekoristusegaeitegeletapiisvaltkiiresti.31%sõidukijuhtidestnäevadprobleemina,etteehooldelmaanteedeleiarvestatajalakäijatega.

Joonis15.Hinnangerinevateletalvisehoolduseaspektidele(%;n=1222).

Lisaks talvist maanteedehooldust puudutavate väidete hindamisele paluti kõigilvastajatel tuua välja ka nende hinnangul peamine puudujääk talvises teede hoolduses(ainultüksvalik).

17

Positiivneonsee,etvõrreldeskaheeelnevaaastagaonsõidukijuhtidehinnangtunduvaltparanenud lumetõrje ja libedustõrje osas. Kui 2014. aastal leidis 32% vastanutest, etlumetõrjega ei tegeleta piisavalt kiiresti, siis 2015. aastal arvab seda vaid 20%sõidukijuhtidest.Libedustõrjeosasolidkahel eelneval aastalkriitilised29%ning2015.aastal26%sõidukijuhtidest(Joonis16).

Joonis16.Peaminepuudujääktalvisesmaanteedehoolduses,aastatelõikes(%;n=1222).

Kriitika on eelnevate aastatega võrreldes suurenenud aga selles osas, et teehooldel eiarvestatajalakäijatehuvemaanteel(varasematelaastateltõisellevälja7%,2015.aastal10% vastanutest), ning teeolud ei võimalda sõita lubatud maksimumkiirusega(varasematelaastateltõisellevälja5%,2015.aastal10%sõidukijuhtidest).

Kui suvise teehoolduse puudujääkide osas on peaaegu igas aspektis kriitilisemadsuuremaaastaseläbisõidugasõidukijuhid,siistalviseteehooldusepuudujääkideosasontendents vastupidine. Sõidukijuhid, kes sõidavad aastas rohkem kui 20000 km, nägidlibedustõrjesning lumetõrjesvähemprobleemekuiväiksema läbisõidugasõidukijuhid.Suurema läbisõiduga vastanud arvasid teistest sagedamini pigem seda, etlibedustõrjevahendeidkasutatakseliigapalju(Joonis17).

18

Joonis17.Peaminepuudujääktalvisesmaanteedehooldusesläbisõidulõikes(%;n=1196).

Maakondade lõikesvõibvälja tuua,et libedustõrjekiirusesuhtesonkõigekriitilisemadLääne-Virumaasõidukijuhid,kellest47%onselleprobleeminaväljatoonud.Hiiumaalonsamale probleemile viidanud 38% vastanutest. Teistes maakondades viitab antudprobleemile alla kolmandiku vastanutest. Lumetõrje osas on teistest kriitilisemadSaaremaa(36%)jaJärvamaasõidukijuhid(33%)(Joonis18).

Joonis18.Peaminepuudujääktalvisesmaanteedehooldusesmaakondadelõikes(%;n=1222).

19

4. Maanteedeehitusjaremont

4.1 Rahulolumaanteedeehitusega

Valminud teedekvaliteetihindavadsõidukijuhidkõrgelt:71%vastanutestonkas rahulvõi väga rahul, rahulolematute osakaal on 8%. Võrreldes kahe eelneva aastaga ei oletulemusmärkimisväärseltmuutunud(Joonis19).

Joonis19.Rahuloluviimasel5aastalehitatudteedekvaliteedigaaastatelõikes(%;n=1222).

Mida suurem on sõidukijuhtide aastane läbisõit, seda kriitilisemad ollakse uute teedekvaliteedi suhtes. Kui alla 3000 kilomeetrise läbisõiduga vastanute hulgas onrahulolematuid5%,siisüle20000kilomeetrise läbisõidugavastanutehulgas juba11%(Joonis20).

Joonis20.Rahuloluviimasel5aastalehitatudteedekvaliteedigaläbisõidulõikes(%;n=1196).

Joonis21.Keskminerahuloluviimasel5aastalehitatudteedekvaliteedigamaakonniti(%;n=1222).

20

Joonis 21 toob välja rahulolu teede kvaliteediga sõidukijuhtide elukoha lõikes. Kõigeenamollakserahul Ida-Virumaaga,kusuute teedekvaliteedileantudkeskminehinnangkümnepallisüsteemis on 7,8. Kõige madalam on rahulolu uute teede kvaliteedigaViljandimaal(6,6).

Joonis22.Rahuloluviimasel5aastalehitatudteedekvaliteedigamaakonniti(%;2015n=1222).

21

Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu uute teede kvaliteediga suurenenud Pärnu-(+21%),Valga- (+12%),Hiiu- (+8%),Lääne-Viru- (+4%) jaRaplamaal (+4%).Samasonrahulolematute osakaal võrreldes eelmise aastaga kasvanud Jõgeva- (+9%), Viljandi-(+9%),Põlva-(+4%)jaIda-Virumaal(+3%)(Joonis22).

4.2 Puudujäägidmaanteedeehituses

Hinnateserinevaidaspektemaanteedeehitusesüldiselt,ollakseenamastirahulehitatudmaanteede ja nende ümbruse väljanägemisega (93% vastanutest) ning liiklusohutuse(91%) ja liikluskorraldusegamaanteede ehituse ajal (79%). Kõige kriitilisemad ollakseagauutemaanteedevastupidavuseosas,millegaonrahulolematud48%sõidukijuhtidest(Joonis23).

Joonis23.Hinnangerinevatelemaanteedeehitusegaseotudaspektidele(%;n=1222).

Kuivastajateltküsitiviimaseviieaastajooksulehitatudmaanteedepeamisipuudujääke,tõidsõidukijuhidtaasväljaselle,etehitatudmaanteedeiolevastupidavad.Kuieelnevatelaastateloliselliselarvamusel50%vastanutest,siis2015.aastal52%vastanutest(Joonis24). Liikluskorralduse ebamugavust teedeehituse ajal tõi probleemina välja 15%vastanutest,misoneelmiseaastagavõrreldesparemtulemus(2014.aastalviitasselleleprobleemile21%vastanutest).

22

Joonis24.Viimasel5aastalehitatudmaanteedepeaminepuudujääk(%;2015n=1222).

Väiksema läbisõiduga vastanud on liikluskorralduse ebamugavuse suhtes teistest veidivähem kriitilised, kuid suuri erinevusi ehitatud maanteede puudujääkidesläbisõidupõhiselt ei ole (Joonis 25). Maakondade lõikes suhtuvad uute maanteedevastupidavussekõigekriitilisemaltVõrumaasõidukijuhid(71%),teistestkriitilisemadonkaViljandi-(62%),Hiiu-(62%)ningValgamaasõidukijuhid(60%)(Joonis26).

Joonis25.Viimasel5aastalehitatudmaanteedepeaminepuudujääkläbisõidupõhiselt(%;n=1196).

23

Joonis 26. Viimasel 5 aastal ehitatud maanteede peamine puudujääk maakondade põhiselt (%;n=1222).

4.3 Rahuloluteeremondiaegseliikluskorraldusegamaanteedel

Teeremondiaegse liikluskorraldusega riigimaanteedel on rahul 66% vastanutest, 9%vastanutest on väljendanud aga rahulolematust (Joonis 27). Võrreldes kahe eelnevaaastaga ei ole sõidukijuhtide hinnangud teeremondiaegsele liikluskorraldusele oluliseltmuutunud.

Joonis 27. Rahulolu teeremondiaegse ajutise liikluskorraldusega riigimaanteedel Eestis tervikuna(%;n=1222).

24

Arvestades sõidukijuhtide läbisõitu, on teistest mõnevõrra kriitilisemad suuremaläbisõidugajuhid.Nendest63%onteeremondiaegseliikluskorraldusegarahul,kuid13%onkarahulolematuid(Joonis28).

Joonis28.Rahuloluteeremondiaegseajutiseliikluskorraldusegariigimaanteedelläbisõidulõikes(%;n=1222).

Maakondadest eristub positiivsesmõttes Ida-Virumaa, kus kümnepallisel skaalal antudkeskmine hinnang teeremondiaegsele liikluskorraldusele on 7,9 (Joonis 29). Kõrgehinnangu on ajutisele liikluskorraldusele andnud ka Hiiumaa (7,7) ja Läänemaasõidukijuhid (7,6). Teistest madalamalt hindavad teeremondiaegset liikluskorraldustLääne-Virumaa(6,3)ningJärvamaasõidukijuhid(6,4).

Joonis29.Keskminerahuloluteeremondiaegseajutiseliikluskorraldusegariigimaanteedel

maakondadelõikes(n=1222).

Üle 80% sõidukijuhtidest nõustub, et eelteavitus teeremondi teostamise kohtapaigaldatakse maanteede äärde piisavalt varakult, teeremondiaegne liikluskorraldustagab liiklejate ohutuse ning ajutistest liiklusmärkidest, teekatte märgistusjoontest,piiretestjainfotahvlitestonlihtnearusaada.Vastanutehulk,kesnimetatudväidetegaeinõustu, jääb 10% ja 20%vahele. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolematute osakaalpeaigaaspektipuhulvähenenud(Joonis30).

25

Joonis30.Hinnangerinevatelemaanteederemondigaseotudaspektidele(%;2015n=1222).

5. Infosõiduoludekohta

Hinnangud maanteede sõiduolude kohta saadavale infole on valdavalt positiivsed.Võrreldes kahe eelneva aastaga on rahulolu info kättesaadavusega kõikides aspektidesparanenud.Tunduvaltparanenudonhinnangsellesosas,etavalikkuseleedastatud infosõiduolude kohta on kergesti arusaadav - kui 2014. aastal nõustus selle väitega 64%vastanutest ning ei nõustunud 32%, siis 2015. aastal oli nõustujaid 91% ningmittenõustujaidkõigest7%(Joonis31).

Joonis31.Sõiduoludeinfokättesaadavussõidukijuhtideseasaastatelõikes(%;n=1222).

26

76%sõidukijuhtidestleiab,etmaanteedesõiduoludeningteeremontideinfoonkergestileitav,66%nõustub,ettalvistesõiduoludeinfotedastatakseoperatiivselt.Kuigivastajadonantudvaldkonnagavaldavalt rahule jäänud,onsamalajal infoedastamiseleantudkanegatiivseid hinnanguid. Negatiivset kriitikat on kõige enam talviste sõiduolude kohtaedastatavainfooperatiivsuseosas(27%rahulolematuid).

Sarnaselt eelmise aastaga võib öelda, et mõningane erinevus ilmneb rahvustepõhiselt.Info kättesaadavusega on eestlased igas aspektis rohkem rahul kui muust rahvusestsõidukijuhid (Joonis 32). Tõenäoliselt on informatsioon levinud paremini eestikeeleruumis,kuidvõibkaolla,etvastajadeioleiseinfotaktiivseltotsinudegasellevastuhuvitundnud.

Joonis32.Sõiduoludeinfokättesaadavusrahvusepõhiselt(%;n=1222).

87% sõidukijuhtidest saab infot sõiduolude kohta enne sõidu alustamist televisioonist,raadiostvõiInternetiuudisteportaalidest;68%hangibinfotsõiduvältel,jälgidespüsi-jaajutisi liikluskorraldusvahendeid; 44% vaatab enne sõidu alustamist Internetiilmaportaale. Veidi vähem on neid, kes kasutavad teeolude kohta info saamiseks sõiduvältel nutitelefoni rakendusi (22%) või autonavigatsiooniseadmeid (17%) (Joonis 33).Muudekanalitenainfosaamiseksilmaoludekohtatoodiväljanäitekssee,etvaadeldakselihtsaltilma(10vastanut),küsitaksesõpradeltvõituttavatelt(10),loetakseajalehest(4),võiküsitakseinfotelefonilt(3).

27

Joonis33.Infokanalidsõiduoludekohta(näiteksilmastikutingimused,teetööd)(%;n=1222).

Midasuuremonsõidukijuhtideaastaneläbisõit,sedarohkemhangitakseinfotsõiduoludekohta sõidu vältel nutitelefonirakendustest ning auto navigatsiooniseadmetest (Joonis34).

Joonis34.Infokanalidsõiduoludekohtaläbisõidulõikes(%;n=1222).

Vanemad sõidukijuhid hangivad infot noorematest sagedamini enne sõidu alustamistInterneti ilmaportaalidest ning sõidu vältel auto navigatsiooniseadmetest. Nooremadseevastu hangivad infot vanematest sagedamini kasutades sõidu vältel nutitelefonirakendusi(Joonis35).

28

Joonis35.Infokanalidsõiduoludekohtavanuserühmadelõikes(%;n=1222).

6. Liiklusregistriteenused

6.1 Infoliiklusregistriteenustekohta

Viimaseaastajooksulon40%vastanutestkokkupuutunudinfogaliiklusregistriteenustekohta.Tulemusonsarnaneeelnevateaastatega(Joonis36).

Joonis36.Viimase12kuujooksulliiklusregistriteenustekohtainfosaamine(%;n=1222).

Nooremad vastajad on sagedamini liiklusregistri infoga kokku puutunud kui vanemad(18-24-aastastest 43%, 50-74-aastastest 39%). Suur erinevus on rahvusepõhiselt ─eestlastest puutus liiklusregistri teenuste infoga kokku 42% sõidukijuhtidest, muust

29

rahvusest27%.Midasuuremonsõidukijuhtideaastaneläbisõit,sedarohkempuututaksekokkuinfogaliiklusregistriteenustekohta.Maakondade lõikes on viimase aasta jooksul liiklusregistri teenuste infoga sagedaminikokkupuutunudJärvamaasõidukijuhid(51%),teistesttunduvaltvähemagaIda-Virumaasõidukijuhid(28%)(Joonis37).

Joonis37.Viimase12kuujooksulliiklusregistriteenustekohtainfosaaminemaakondadelõikes(%;n=1222).Peamise infokanalina liiklusregistri teenuste kohta teabe saamiseks kasutatakseMaanteeametikodulehte,kustsaiviimaseaastajooksulinfot66%vastanutest.Meediastsaabinfot39%vastanutest,sõpradeltjatuttavatelt32%,Maanteeametiteenindusbüroost27%(Joonis38).

Joonis38.Viimaseaastajooksulliiklusregistriteenustekohtateabesaamisekskasutatudinfokanalid(%;n=1222).

30

Maanteeametikodulehtekasutavadinfokanalinarohkemnaised(70%)kuimehed(63%)ning rohkemnooremad kui vanemad sõidukijuhid (seotud ilmselt Interneti kasutamiseoskusega). Mehed saavad aga infot liiklusregistri teenuste kohta naistest sagedaminimeediast(46%),agakanäitekstehnoülevaatuspunktist(22%).Vanuserühmade lõikes võib välja tuua, et vanemad inimesed kasutavad info saamiseksnoorematest vähem Maanteeameti kodulehte, kuid rohkem meediat. Siiski üle poole(59%) 50-74-aastatest vastanutest otsivad infot Maanteeameti kodulehelt (Joonis 39).18-24-aastatesõidukijuhtidejaoksonoluliseksinfokanalikskaautokoolid(24%).

Maanteeametikodulehtonkõigesagedasemkanalliiklusregistrikohtainfosaamiseksniieestlaste (68%) kui muust rahvusest sõidukijuhtide jaoks (53%). Muust rahvusestsõidukijuhid kasutavad Maanteeameti kodulehte siiski vähem kui eestlased, samaskasutavad nad aga info saamiseks eestlastest tunduvalt sagedamini Maanteeametiteenindusbürood(45%).

Joonis39.Viimaseaastajooksulliiklusregistriteenustekohtateabesaamisekskasutatudinfokanalid(%;n=1222).

Eesmärgiga positsioneerida Maanteeameti iseteeninduskeskkonna kasutajate hulka,uuriti vastajatelt ka seda, kui palju nad kasutavad Internetis iseteeninduskeskkondi.Ilmnes, et Interneti iseteeninduskeskkondi kasutab 59%vastanutest. Kõige sagedaminikasutatakseinternetipanka(38%)ningportaalieesti.ee(20%)(Joonis40).Maanteeametiiseteeninduskeskkonda (mnt.ee) kasutab 5% sõidukijuhtidest, enamjaolt sama paljukasutataksekamobiilioperaatorite(7%)jaelektrilevi.ee(5%)iseteeninduskeskkondi.

31

Joonis40.Internetiiseteeninduskeskkondadekasutamine(%;n=1222).

6.2 Tehnoülevaatuspunktidekülastamine

Viimase aasta jooksul on tehnoülevaatuspunkti külastanud 59% vastanutest, mis onmõnevõrravähemkuieelmiselaastal(63%).

Kõige suurem oli aasta jooksul tehnoülevaatuspunktide külastajate osakaal Valgamaal(73%), Viljandimaal (71%) ja Jõgevamaal (69%) ning kõige väiksemPärnumaal (49%)(Joonis41).

Joonis41.Tehnoülevaatuspunktidekülastamineaastajooksulmaakondadelõikes(%;n=1222).

32

Tehnoülevaatuspunktide teenindusega ollakse väga rahul, peaaegu igas aspektis onkeskminehinnangkümnepalliselskaalalüle9palli.Vaidhinnangteenindusekeskkonnalejääb veidi alla 9 palli (8,9 palli), aga on sellegipoolest väga kõrge tulemus. Võrreldeseelmiseaastagaontulemusedigasaspektisparanenud(Joonis42).

Joonis42.Hinnangudtehnoülevaatuspunktidele.Keskminehinnangskaalal1-10(n=732).

Kõige kõrgemad hinnangud on antud Jõgeva- (9,7), Lääne- (9,6) ja Võrumaateeninduspunktidele(9,5)(Joonis43).

Joonis43.Üldhinnangviimatikülastatudtehnoülevaatuspunktidelemaakonniti.Keskminehinnangskaalal1-10.

Joonis 44 toob välja hinnangud teeninduspunkti erinevatele aspektidele maakondadelõikes.

33

Joonis 44. Hinnang erinevatele tehnoülevaatuspunktidega seotud aspektidele maakondade lõikesKeskminehinnangskaalal1-10(n=1222).

7. Ühistranspordikasutaminejaautoeelistamisepõhjused

65% autojuhtidest kasutab ühistransporti harvem kui mõned korrad kuus või mittekunagi, 6% kasutab aga igapäevaselt ning 10% mõned korrad nädalas. Peamiseltkasutavad ühistransporti noored vanuses 18-24 aastat, kellel tõenäoliselt veel omasõiduvahend puudub. Samuti on rohkem ühistranspordikasutajaid naiste ja muukeelsevastajaskonnaseas(Joonis45).

Joonis45.Ühistranspordikasutamisesagedus(%,2015n=1222).

34

Peamisekspõhjuseks,mikseelistatakseühistranspordiasemelsõiduautokasutamist,onsee,etühistransporteisõidasinna,kuhuonvajaminna(selletõivälja50%vastanutest).Samuti on oluline see, et inimestele lihtsalt meeldib autoga sõita (47%), liinidesõidugraafikud ei ole sobivad (46%) ning ühistranspordiga liikumine on liigseltajakulukas (41%) (Joonis 46). Võrreldes eelmise aastaga on pisut enam neid, kelleleliinide sõidugraafikud ei sobi, kuid märgatavalt vähem neid, kelle arvatesühistranspordigaliikumineonajakulukas.

Joonis46.Sõiduautokasutamiseeelised(%,n=1222).

Jalgratast kasutab suvisel perioodil liiklemiseks 54% vastanutest. Eestlased kasutavadsealjuures jalgratast liiklemisel tunduvalt sagedamini kuimuust rahvusest sõidukijuhid(vastavalt60%ja35%).Meestejanaistevaheljalgrattakasutamiseosaserinevusieiole(Joonis47).

Joonis47.Jalgrattakasutamisesagedusliiklemiselkevadestsügiseni(%,n=1222).

35

8. Liiklusohutus

80%vastanutesttunnebendsõiduautojuhinariigimaanteel liigeldesturvaliselt(sh15%tunneb end väga turvaliselt). Samas on 19% vastanutest välja toonud, et tunneb endsõiduautot juhtides ebaturvaliselt (Joonis 48). Jalakäijana liigeldes ei tunne end agaturvaliselt28%ningjalgratturinaliigeldes38%vastanutest.

Joonis48.Turvatunneriigimaanteedelliigeldes(%,n=1222).

Rääkideskonkreetsetest liiklusohutuskampaaniatest,olikõigeenamvastanutelemeeldejäänud kampaania „Sõidan kaine peaga“ (mainis 20% vastanutest). 12%-le vastanutestmeenus kampaania „Mobiiltelefon on asendamatu, aga kui juhid, siis juhi“, 11%-lekampaania „Sõber ei lase purjus sõpra rooli!“ (Joonis 49). Teadmata konkreetsetkampaania nimetust, meenus 24%-le vastanutest helkuritega seonduvliiklusohutuskampaania, 19%-le turvavööga seonduv kampaania, 12%-le alkoholigaseonduv kampaania ning 10%-le kiirusega seonduv kampaania. 20% vastanutest eisuutnudmeenutadaühtkiliiklusohutuskampaaniat.

Korraldatavatele liiklusohutuskampaaniatele on tagasiside jätkuvalt positiivne ningvõrreldes eelmiste aastatega on see ka paranenud: seekord hindas nende mõju omakäitumisele oluliseks 67% vastanutest (2014. aastal 58%). Liiklusohutuskampaaniateosasonpositiivsemaltmeelestatudnaised(kampaaniatemõju liikluskäitumiselehindabneistoluliseks70%),18-24-aastastevanuserühm(77%)ningsõidukijuhid,kelleaastaneläbisõit jääb alla 3000 km (75%). Väiksemmõju on kampaaniatelmeestele ning kõigevanemalevanuserühmale(Joonis50).

36

Joonis 49. Teadlikus liiklusohutus kampaaniatest. Protsent vastajatest, kes nimetas konkreetsetkampaaniatvõimõndakampaaniatüüpi(trükitähtedega)(n=1222).

37

Joonis50.Liiklusohutuskampaaniatemõjusõidukijuhikäitumiseleliikluses(%;2015n=1222).

9. Peamisedprobleemidliiklusohutuses

Küsitlusele vastanud andsid vabade vastustena hulgaliselt tagasisidet peamisteprobleemidekohtaEestimaanteedel.Liiklusohutusetagamisekohtaavaldaskokkuarvamust229vastanut.Soovitakse,etoleksrohkem kergliiklusteid jalakäijatele ja jalgratturitele, ohtlikes kohtades võiks maanteeolla valgustatud, metsloomade tõkestamiseks võiks olla piirded jne. 202 arvamust tuliteede ehituse ja kvaliteedi osas. Arvatakse, et maanteed võiks olla laiemad ningvõimaluselneljarealised(eritiTallinn-Tartumaantee).Sagelihäirivadliiklejaidauklikudteedningsügavadkraavidmaanteedeääres.Väga suureks valukohaks on üldine liikluskultuur (seda tõi välja 226 vastanut),mis onmaanteedel liiklemisel tõsiseks ohuallikaks. Peamiseks probleemiks peetaksekiiruseületajaid ja roolijoodikuid. Sõidukijuhtide arvates peaks maanteedel olemarohkem kiiruskaameraid ning politseipatrulle, et vähendada kiiruseületamist ja joobesjuhtimist(liiklusjärelevalvekohtaesitatikokku156kommentaari).80 vastanut viitas teehooldusprobleemidele, eriti puudutasid need talvist teehooldust.Lumekoristusjalibedatõrjepeaksolemaoperatiivsemningkevadineteeparandustuleksteostadakiiremini.Liikluskorraldustpuudutas82kommentaari,enamasti toodivälja,etmärgistus peaks olema paremini nähtav ja arusaadavam, eriti teetööde ajal. Üleüldsetuleks tõhustada liikluskasvatust ning suurendada juhtide teadlikkust turvalisuse osas(info,ennetustööjakampaaniatekohtaesitati50kommentaari).

38

LISA1ANKEET

1. KuivanaTeolete?alla18-aastane→tänagejalõpetage18-2425-3435-4950-74

KÜSIDAJÄRGMISIKÜSIMUSI18-AASTASTELTVÕIVANEMATELTVASTAJATELT

2. KasTeilonautojuhiload?1. Jah2. Ei →tänagejalõpetage

3. KasTeoleteviimase12kuujooksulregulaarseltjuhtinudmõndamootorsõidukit?1. Jah2. Ei →tänagejalõpetage

4. MillisesmaakonnasTeelate?

1. Harjumaa2. Hiiumaa3. Ida-Virumaa4. Jõgevamaa5. Järvamaa6. Läänemaa7. Lääne-Virumaa8. Põlvamaa9. Pärnumaa10. Raplamaa11. Saaremaa12. Tartumaa13. Valgamaa14. Viljandimaa15. Võrumaa

TEADLIKKUSMAANTEEAMETITEGEVUSTEST

5. KuivõrdhästiTeiearvatesMaateeametomaülesannetetäitmisegatoimetuleb?Hinnakepalun10-palliselskaalal,kus1tähendab,eteituleüldsetoime,ja10tähendab,ettulebvägahästitoime.

6. MaloenTeileetteerinevaidliiklusegaseotudtegevusvaldkondi.Palunöelge,

millisedneistkuuluvadMaanteeametitegevusvaldkondadehulka.Loetakseetteallolevadpunktid1-5.Igakategooriajärelantaksevastajaleaegaöelda,kasMaanteeamettegelebsellegavõimitte.

39

Jah Ei

1 Riigimaanteedeehitus,remontjahooldus

2 Linnatänavateehitus,remontjahooldus

3 Liiklusregistritoimingud,tehnoülevaatussüsteemikorraldamine

4 Liikluskasvatusjaliiklusohutuskampaaniatekorraldamine

5 Maanteesõiduoludekohtainfoedastamine

Vastajaleettelugeda:Enne järgmiste küsimustega jätkamist täpsustan üle, mis on Maanteeameti vastutusalad, et Teoskaksitehinnanguidandes justneidsilmaspidada.Maanteeamettegelebkõigieelnevalt loetletudvaldkondadega, välja arvatud linnatänavate ehitus, remont ja hooldus. Nii linnatänavate kui kavalla-jakülateedekorrashoiueestvastutabkohalikomavalitsus.Seetõttupalunmõelgehinnanguidandes ainult riigimaanteedele, mitte aga linnatänavatele, valla- või külateedele. Vastakeelukohamaakonnamaanteede kohta,mida olete ise viimase 12 kuu jooksul kasutanud. Järgnevaltpalume anda hinnanguid kolmes kategoorias: suvine teede hooldus, talvine teede hooldus jakolmandaksteedeehitus.

MAANTEEDEHOOLDUS

7. KuidasTeoleterahulriigimaanteedesuvisehooldusekvaliteediga(maakonnas,kuselab)?Suvinehooldussisaldabkevadistteekateteauguremonti,kruusateedehööveldamist,liiklusmärkidekorrastamist,teepeenardejateeäärsetealadeniitmistningmuidheakorratöid.

Hinnake palun 10-pallisel skaalal, kus 1 tähendab, et Te ei ole suvise hoolduse kvaliteediga üldserahul,ja10tähendab,etoletevägarahul.

8. Kuivõrdnõustutejärgmisteväidetega?

1-Einõustuüldse

2-Pigemeinõustu

3-Pigemnõustun

4-Nõustuntäielikult

98-Eioskaöelda

1 Talvekahjustusedlikvideeritaksepiisavaltkiiresti

2 Maanteelolevpraht,lahtinekillustikjmeemaldataksepiisavaltkiiresti

3 Teepeenraidjahaljasalasidniidetaksepiisavaltsageli

4 Kruusateidhooldatakseoperatiivselt

40

9. Milline järgnevatest on Teie arvates peamine puudujääk suvises maanteedehoolduses(maakonnas,kuselab)?(Lugege1-4ette,üksvastus)1. Talvekahjustustelikvideerimiselekulubkevadelliigapaljuaega2. Maanteelolevatprahti,lahtistkillustikkujmeieemaldatapiisavaltkiiresti3. Teepeenraidjahaljasalasideiniidetapiisavaltsageli4. Kruusateideihööveldatapiisavaltregulaarselt5. Maanteedesuviseshoolduseseiolepuudujääke98Eioskaöelda

10. Kuidas Te olete rahul riigimaanteede talvise hoolduse kvaliteediga tervikuna(maakonnas, kus elab)? Talvine hooldus sisaldab teede lumest puhastamist,libedustõrjetningliiklusmärkidejapiiretepuhastamist.Hinnakepalun10-palliselskaalal,kus1tähendab,etTeeioletalvisehooldusekvaliteedigaüldserahul,ja10tähendab,etoletevägarahul.(Üksvastus)

11. Kuivõrdnõustutejärgmisteväidetega?

1-Einõustuüldse

2-Pigemeinõustu

3-Pigemnõustun

4-Nõustuntäielikult

98-Eioskaöelda

1 Lumekoristusegategeletaksepiisavaltkiiresti

2 Libedustõrjegategeletaksepiisavaltkiiresti

3 Libedustõrjevahendeidkasutataksesobivaskoguses

4 Töötavadhooldemasinadvõimaldavadkaasliiklejatelohutultliigelda

5 Teehooldelarvestataksekajalakäijatehuvemaanteel

6 Informatsioonteeoludekohtaonpiisav

12. MillinejärgnevatestonTeiearvatespeaminepuudujääktalvisesmaanteede

hoolduses(maakonnas,kuselab)?(Lugege1-7ette,üksvastus)1. Teeoludeivõimaldasõitalubatudmaksimumkiirusega2. Libedustõrjegaeitegeletapiisavaltkiiresti3. Libedustõrjevahendeidkasutatakseliigapalju4. Lumetõrjegaeitegeletapiisavaltkiiresti5. Hooldetehnikatööseabohtuliiklejateturvalisuse6. Hoolduseiarvestajalakäijatehuvemaanteel7. Informatsioonteeoludekohtaonpuudulik8. Maanteedetalviseshoolduseseiolepuudujääke98Eioskaöelda

41

MAANTEEDEEHITUSJAREMONT

13. KuidasTeoleterahulviimase5aastajooksulehitatudriigimaanteede

kvaliteediga?Valminudteedekvaliteetihinnatesvõtkearvesseliiklusohutusetagamist,liiklemisesujuvust,lahendusteselgust,maanteeväljanägemist,teevastupidavustjm.Hinnake palun 10-pallisel skaalal, kus 1 tähendab, et Te ei ole ehitatud maanteedekvaliteedigaüldserahul,ja10tähendab,etoletevägarahul.

14. Kuivõrdnõustutejärgmisteväidetega? 1-Ei

nõustuüldse

2-Pigemeinõustu

3-Pigemnõustun

4-Nõustuntäielikult

98-Eioskaöelda

1 Viimase5-aastajooksulonMaanteedeehituselliiklusohutuselepiisavattähelepanupööratud

2 Maanteedeehituselonolnudliikluskorraldusmugavjaliiklejasõbralik

3 Ehitatudmaanteedejanendeümbruseväljanägemiseleonpiisavalttähelepanupööratud

4 Ehitatudmaanteedonvastupidavad

15. MillinejärgnevatestonTeiearvatesviimase5aastajooksulehitatudmaanteedepeaminepuudujääk?(Lugege1-4ette,üksvastus)

Maanteedeprojektideseioleliiklusohutuselepiisavattähelepanupööratud Liikluskorralduseiolemugavjaliiklejasõbralik Maanteedejanendeümbruseväljanägemiseleeiolepiisavalttähelepanupööratud Ehitatudmaanteedeiolevastupidavad Maanteedeehituseseiolepuudujääke98Eioskaöelda

Järgmiseks teemaks on teeremontide aegne liikluskorraldus riigimaanteedel. Palun mõelge omakogemusteleviimase12kuujooksul.

16. KuidasTeoleterahulteeremondiaegseajutiseliikluskorraldusegariigimaanteedel?Mõelgesellelevaldkonnaletervikuna,sealhulgasniiajutisteviitade,liiklusmärkide,märgistusjoonte,piirete,fooride,reguleerijatekuikamuudevahenditekasutamisele.Hinnakepalun10-palliselskaalal,kus1tähendab,etTeeioleajutiseliikluskorraldusegaüldserahul,ja10tähendab,etoletevägarahul.

42

17. MaloenTeileetteerinevaidväiteidajutiseliikluskorraldusekohtajapalunigaväitepuhulöelda,kasTeoletesellegatäiestinõus,pigemoletenõus,pigemeiolenõusvõiüldseeiolenõus.(Lugegeväited1-4ette.Üksvastusigasreas)

1-Einõustuüldse

2-Pigemeinõustu

3-Pigemnõustun

4-Nõustuntäielikult

98-Eioskaöelda

1 Eelteavitusteeremonditeostamisekohtapaigaldataksemaanteeäärdepiisavaltvarakult.

2 Teeremondiaegsetestinfotahvlitest,kusonnäitekssellineteavenaguremonditöödeteostamiseaeg,ehituseeestvastutajajakontaktandmed,onlihtnearusaada.

3 Teeremondiaegsetestajutistestliiklusmärkidest,teekattemärgistusjoontestjapiiretestonlihtnearusaada

4 Teeremondiaegneliikluskorraldustagabliiklejateohutusemaanteel

INFOSÕIDUOLUDEKOHTA

18. MaloenTeileetteerinevaidväiteidsõiduolusidpuudutavainformatsioonikohtajapalunigaväitepuhulöelda,kasTeoletesellegatäiestinõus,pigemoletenõus,pigemeiolenõusvõiüldseeiolenõus.(Lugegeväited1-4ette.Üksvastusigasreas)

1-Einõustuüldse

2-Pigemeinõustu

3-Pigemnõustun

4-Nõustuntäielikult

98-Eioskaöelda

1 Maanteedesõiduoludeinfoonliiklejajaokskergestileitav

2 Teeremontidekohtaedastataksepiisavaltpaljuinfot

3 Talvistesõiduoludeinfotedastatakseoperatiivselt

4 Avalikkuselesõiduoludekohtaedastatudinfoonkergestiarusaadav

43

19. Nüüdsoovimeteada,kustsaateinfotsõiduoludekohta(näiteks

ilmastikutingimused,teetööd)?

1-Jah 2-Ei

1 Ennesõidualustamisttelevisioonist,raadiostvõiinternetiuudisteportaalides

2 EnnesõidualustamisestInternetiilma-ja/võinavigatsiooniportaalidest

3 Sõiduvältelpüsi-jaajutisiliikluskorraldusvahendeid(liiklusmärgid,infotahvlid)jälgides

4 SõiduvältelnutitelefonirakendusinaguWazevõiGooglemapkasutades

5 Sõiduvältelautonavigatsiooniseadmetest(ntTomTom,Garmin)

6 Mujalt.Paluntäpsustada.....

KLIENDITEENINDUSJärgnevalt huvitavad meid Teie kokkupuuted liiklusregistri teenustega. Liiklusregister tegelebnäiteks selliste teenustega nagu sõiduki juhtimisõiguse andmine ja juhilubade väljastamine,sõidukiteregistreerimine,sõidukitetehnoülevaatustekorraldaminejms.

20. Palunmeenutage,kasTeoletesaanudviimase12kuujooksulinfotliiklusregistriteenustekohta?

1. Jah-jätkataK212. Ei-jätkataK22

21. MillisteinfokanalitekauduoleteTeteavetliiklusregistriteenustekohtasaanud? Jah Ei

1 Maanteeametiteenindusbüroost

2 Maanteeametiliiklusregistriinfotelefonilt

3 Maanteeametikodulehelt

4 Otseteavitusenae-mailivõiSMSteel

5 Tehnoülevaatuspunktist

6 Autokoolilt

7 Automüügiettevõttest

8 Remonditöökojast

9 Meediast(ajakirjandus,televisioon,raadio,sotsiaalmeedia)

44

10 Sõpradelt,tuttavatelt,pereliikmetelt

11 Väliüritustelt,kusonolnudMaanteeametiesindus

12 Mujalt(täpsustada)?_________________________________

22. KaskasutateInternetiiseteeninduskeskkondi(näiteksriigiportaaleesti.ee,internetipangad,elektrilevi.ee,tuludeklareeriminee-maksuametis,mobiilioperaatorite,energia-javeefirmadeiseteenindusportaalid)?

1. Jah.Nimetagepalunkunikolmkõigesagedaminikasutatavatkeskkonda....2. Ei

TEHNOÜLEVAATUSED

23. KasTeoleteviimaseaastajooksulisiklikultkülastanudmõndtehnoülevaatuspunkti?1. Jah-edasiK232. Ei-edasiK25

24. MillisesmaakonnasasuvattehnoülevaatuspunktiTeviimatikülastasite?(Üksvastus)1. Harjumaa2. Hiiumaa3. Ida-Virumaa4. Jõgevamaa5. Järvamaa6. Läänemaa7. Lääne-Virumaa8. Põlvamaa9. Pärnumaa10. Raplamaa11. Saaremaa12. Tartumaa13. Valgamaa14. Viljandimaa15. Võrumaa

45

25. MapalunTeilmeenutadaviimasttehnoülevaatuspunktikülastustjahinnatasealsetteenindust.Hindamiselkasutage10-pallilistskaalat,kus1tähendab,etTeeijäänudsellegaüldserahule,ja10tähendab,etjäitevägarahule.KuivõrdrahuleTejäitetehnoülevaatuspunktis...?(Lugegekategooriad1-6ette.Üksvastusigasreas)

1 Teenindusegaüldiselt

1-10 98eioskaöelda

2 Teenindusekiirusega

3 Teenindusekeskkonnaga:ruumid,ootamis-jaistumisvõimalused,ruumikusjms

4 Klienditeenindajavastutulelikkusejasõbralikkusega

5 Klienditeenindajaaktiivsusegalahendusteleidmisel

6 Klienditeenindajakompetentsusejaasjatundlikkusega

LIIKLUSOHUTUS

26. Järgmisenasoovimeteada,kuiturvaliseltteendriigimaanteedelliigeldestunnete…

1-Vägaebaturvaliselt

2-Pigemebaturvaliselt

3-Pigemturvaliselt

4-Vägaturvaliselt

98-Ei oskaöelda/Eioleliigelnudsellesrollis

1 Sõiduautojuhina

2 Kaasreisijanasõiduautos

3 Veoki,autorongivõimuusuurema-gabariidilisesõidukijuhina

4 Mootorrattavõimopeedijuhina

5 Jalgratturina

6 Jalakäijana

7 Bussireisijana

8 Muusrollis(täpsustada)

46

27. MillisedonTeiehinnangulpeamisedmurekohadvõiprobleemid,misvajavad

lahendamist,etliiklusohutusoleksEestimaanteedelpareminitagatud?(Kirjutagevastussõna-sõnaltüles)

28. Maanteeametviibläbiliiklusohutuskampaaniaid,millekäigusonliiklejateleantud

erinevaidnõuandeidohutuksliiklemiseks.Palunproovigemeenutadakunikolmeliiklusohutuskampaaniat,misTeilepaarilviimaselaastalsilmaonjäänud?KUNIKOLMVASTUST.1) HELKUR

o Helkur„Muudaendnähtavaks,kannahelkurit“o Helkur:„Mehoolime,agaeimärka.Kontrolli,etsinuljasulähedastelolekshelkur“o Helkur.„Öööödonmeilpikad.Kassinuljasulähedastelonhelkurküljes?“

2) KIIRUS

a. Kiirus„Elujasurmaküsimus“b. Kiirus„Piirkiiruselonpõhjus“c. Kiirus„Praeguontalv,autolibisebkergest.Valitiohutusõidukiirus“d. Kiirus„Kiiruseületajalon(tegelikajavõit)naeruväärseltväike“e. Kiirus:„Oleinimene,jälgipiirkiirust.

3) TURVAVÖÖ

1. Turvavöö.„Sinusthoolitakse.Kinnitaturvavöö.Kabussis“2. Turvavöö.Kinnitatagaistmelturvavöö.Alati.

4) ALKOHOL

1. Alkohol„Sõidankainepeaga“2. Alkohol.„Sõbereilasepurjussõprarooli!“

5) JALAKÄIJA

1. Jalakäijad„Hoogmahaennesebra!“6) JALG-JAMOOTORRATTUR

1. Kaherattalised„Märkaratturit“,2. Jalgrattur„Veendu,etonohutu“

7) KIIVER

1. Kiiver„Tegijattunnedkiivrist“8) MOBIILTELEFONIGARÄÄKIMINEROOLIS

1.c. Kõrvalisedtegevused.„Mobiiltelefononasendamatu,agakuijuhid,siisjuhi“9) MUU–kirjutadaülesvastus……..

47

29. Maanteeametiliiklusohutuskampaaniadonpuudutanudnäitekslubatudpiirkiirusestkinnipidamist,kainepeagasõitmist,turvavööjalapseturvavarustusekasutamist,jalakäijatejaratturitemärkamistliikluses.KuivõrdsellisedliiklusohutuskampaaniadmõjutavadTeiekuisõidukijuhikäitumistliiklusesjaaitavadkaasa,etjärgiksitekampaaniasantudnõuandeid?(Lugege1-4ette.Üksvastus).1.Eimõjutaüldse2.Pigemeimõjuta3.Pigemmõjutavad4.Vägamõjutavad98Eioskaöelda

LõpetuseksveelmõnedküsimusedTeieliiklemisharjumustekohta.

30. Kuisagelikasutateliiklemiselsõiduautoasemelühistransporti?4.Igapäev3.Mõnedkorradnädalas2.Mõnedkorradkuus1.Harvemvõimittekunagi

31. Mispõhjuseleelistateosadevõikõikideendasõitudetegemiselühistranspordi

asemelsõiduautokasutamist?Palunvaligekuni3Teileolulisematpõhjust.1. Ühistransporteisõidasinna,kuhumulonvajasõita.2. Liinidesõidugraafikudeisobiminuliikumistega3. Ühistranspordigaliikumineonliigaajakulukas4. Peatusedeiasusobilikusasukohas(liigasuurajakulu)5. Ühistransporteioleusaldusväärne(väljumisedjäävadäravõieitoimusõidugraafiku

järgi)6. Ühistransportonräpane7. Piletihindonkallis8. Ühistranspordimaineonhalb9. Mullelihtsaltmeeldibautogasõita

32. Kuisagelikasutatekevadestsügiseniliiklemiseljalgratast?

4.Igapäev3.Mõnedkorradnädalas2.Mõnedkorradkuus1.Harvemvõimittekunagi

TAUSTATUNNUSED

1. Millistekategooriatesõidukeidoleteviimase12jooksulregulaarseltjuhtinud?(jah-ei)

1. AM2. A3. B4. C5. D6. BE7. CE8. DE9. T

48

2. KuisuuronTeieligikaudneläbisõitsõidukijuhinaaastas?(Lugege1-4ette.Üks

vastus)1) Alla3000kilomeetri2) 3000-10000kilomeetrit3) 10000-20000kilomeetrit4) Üle20000kilomeetri

98Eioskaöelda3. Palunmeenutage,kuipikkonTeiesõidukijuhistaaž?(Lugege1-4ette.Üksvastus)

1) Alla5aasta2) 5-10aastat3) 11-20aastat4) Üle20aasta98Eioskaöelda

4. Vastajasugu1) Mees2) Naine