Alo Särg

VALMISTUME GÜMNAASIUMI

GEOGRAAFIA KOOLIEKSAMIKS

Konsultant: Liisa-Kai Pihlak

Kaas: Tiit TõnuristToimetaja Aime KonsKüljendaja Lauri HaljamaaJoonised Alo Särg, Kaire Vakar

Fotod: Imre Peenema: lk 72ü GNU Free Documentation Licence’i alusel: lk 52, 65

Tallinn, 2015

© Alo Särg, 2015© Kirjastus Koolibri, 2015

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle trükise osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Kirjastus Koolibri Hiiu 3811620 Tallinnwww.koolibri.ee

Näpunäiteid geograafi a eksamiks valmistumiseks

Käesolev õppematerjal käsitleb kokkuvõtlikult kõiki gümnaasiumi õppekavas ette nähtud geograafi ateemasid. Siiski on maht ette seadnud omajagu piiranguid. Seetõttu ei olegi võimalik eksamiks valmistudes lähtuda ainult siin kirjutatust. Pigem tuleks see raamatuke kordamismaterjaliga kätte võtta alles siis, kui kogu vajalik õppematerjal on õpikust selgeks õpitud ning kaardimaterjal läbi vaadatud.

Siin esitatu põhjal saab meelde tuletada juba õpitut ning tüüpülesandeid lahen-dades oma teadmised-oskused ka proovile panna. Selleks et teadmised ikka õiget rida mööda kulgeksid, on materjali lõppu lisatud ka ülesannete vastused. Oluline on üle vaadata ka kõik joonised, sest nii mõnelgi puhul on loobutud esitatava teadmuse dubleerimisest.

Et veidikenegi seda tööd hõlbustada, on allpool esitatud nimekiri materjalidest, mida kindlasti tuleks uurida.

Autori siirad tänud kuuluvad kirjastusele ja lahkele konsultandile Liisa-Kai Pihlakule.

Alo Särg

Materjale gümnaasiumi geograafi a õppimiseks:

Geograafi a gümnaasiumile. I kursus. Rahvastik ja majandus. Koostaja Ülle Liiber. Eesti Loodusfoto, 2013.

Geograafi a õpik gümnaasiumile. I kursus. Maailma ühiskonnageograafi a: rahvastik ja majandus. Sulev Mäeltsemees. AS BIT, 2013

Geograafi a õpik gümnaasiumile. II kursus. Üldmaateadus. Maa kui süsteem. Jaan Jõgi, Siim Sepp, Marko Kohv, Sirje Viita, Sven-Erik Enno. AS BIT, 2014.

Eesti atlas. Koostanud Raivo Aunap. AS BIT, 2014.

SISUKORD

1. Rahvastik ja majandus

1.1. Geograafi a areng ja uurimismeetodid 51.2. Ühiskonna areng ja üleilmastumine 131.3. Rahvastik 221.4. Asustus 311.5. Muutused maailmamajanduses 36

2. Maa kui süsteem

2.1. Maa tekkimine ja areng 412.2. Litosfäär 452.3. Atmosfäär 542.4. Hüdrosfäär 612.5. Biosfäär 66

3. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid

3.1. Põllumajandus 723.2. Metsamajandus ja metsatööstus 803.3. Energiamajandus 83

Ülesannete vastused 90

5

1. Rahvastik ja majandus

1.1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID

Geograafi a areng ja uurimisvaldkonnad

Geograafi a ehk maateadus kuulub loodusteaduste hulka ning on nendega tihedalt seotud. Tänapäevast teaduspilti iseloomustab terviklikkus ning seotus, kuigi sügavuti tegelevad teadlased siiski mõne oma valdkonna kitsama teemaga.

Loodusgeograafi a tegeleb eelkõige Maal toimuvate protsessidega, inimgeograafi a uurib aga inimest ning tema mõju Maale. Geograafi a on tihedalt seotud paljude teiste teadustega, eelkõige aga teiste loodusteadustega.

Ajalooliselt on geograafi a tähendanud peamiselt uute maade avastamist. Sellega tegelenud inimesi nimetatakse maadeavastajateks.

Nüüdisaegsed uurimismeetodid

Nüüdisaegsed geograafi lised uurimismeetodid toetuvad teaduslikule meetodile.

Geograafi as on olulisemaks uurimismeetodiks geoinfosüsteemide (GIS) rakendamine. GIS on suur eriilmeline andmebaas, mis sisaldab erinevaid ruu-milisi andmeid. Vastavad andmed saadakse erinevate uurimismeetodite tulemusena.

TEADUSLIK MEETOD

Probleemi püstitamine

Hüpoteesi sõnastamine

Hüpoteesi kontrollimineKatsed

Tulemuste analüüsJärelduste analüüs

Tulemuste publitseerimineUus teooria Joonis 1.1.1. Teaduslik meetod.

6

1

Kartograafi line info

Kaart on maapinna vähendatud, üldistatud ning leppemärkide abil kirjeldatud kujutis. Kaart võib olla nii paberkujul kui ka digitaalselt. Kaardi koostamise aluseks on ilmakaared.

Kaardi komponentideks on:

• Kaardivõrk. Paremaks orienteerumiseks on kaardile kantud kaardivõrk. Seoses päikesekiirte langemise nurgaga eristatakse maakeral (ja selle vähendatud kujutisel gloobusel) viis olulist joont. Need on ekvaator, põhjapöörijoon, lõunapöörijoon, põhjapolaarjoon ja lõunapolaarjoon. Ekvaator poolitab maakera põhjapoolkeraks ja lõunapoolkeraks. Ekvaatoriga paralleelseid jooni nimetatakse paralleelideks ehk rööbikuteks ehk laiusjoonteks. Paralleelidega risti asetsevad pooluseid ühenda-vad meridiaanid ehk pikkusjooned. 0° meridiaani nimetatakse asukoha tõttu ka Greenwitchi meridiaaniks. 0- ehk algmeridiaan poolitab maakera idapoolkeraks ja läänepoolkeraks. Kaardile joonistatud paralleelid ja meridiaanid kokku moo-dustavad kaardivõrgu. Kaardivõrk on vajalik asukoha geograafi liste koordinaatide määramiseks.

Geograafi liste koordinaatide määramiseks tuleb esimese sammuna kindlaks teha otsitava punkti geograafi line laius ehk kaugus ekvaatorist, mis on tähistatud 0°-ga. Kõik punktid, mis asuvad kaardil ülevalpool ekvaatorit ehk põhja pool, kannavad tähistust N, mille ette kirjutatakse vastava punkti laiuskraadi number (näiteks: 30°N). Kõik punk-tid, mis asuvad kaardil allpool ekvaatorit ehk lõuna pool, kannavad tähistust S, mille ette kirjutatakse vastava punkti laiuskraadi number (näiteks: 30°S). Teise sammuna peab määrama otsitava geograafi lise punkti pikkuskraadi ehk kauguse 0-meridiaanist. Kõik punktid, mis asuvad 0-meridiaanist paremal ehk ida pool, kannavad tähistust E (näiteks: 30°E). Kõik punktid, mis asuvad 0-meridiaanist vasakul ehk lääne pool, kannavad tähistust W (näiteks: 30°W). Otsitava geograafi lise punkti koordinaa-tide juures kirjutatakse eelnevalt määratud punktid kokku (näiteks 30°N, 30°E). Tavaks on alati kirjutada esikohale laiuskraad ja teisele kohale pikkuskraad. Ette-antud koordinaatide põhjal on võimalik kaardilt leida neile vastav geograafi line koht.

Põhi

N

Lõuna

S

Ida

E, OLääs

W

Kirre

NE, NOLoe

NW

Edel

SWKagu

SE, SO

Joonis 1.1.2. Ilmakaared.

7

1

Põhjapoolus

Põhjapolaarjoon

Põhjapöörijoon

Ekvaator

Lõunapöörijoon

Lõunapolaarjoon

Nullmeridiaan

Lõunapoolus

0°

Põhjapoolus

Ekvaator

Lõunapoolus

0°

Lõuna

Põhi90° N

90° S

60° N

60° S

30° N

30° S

Joonis 1.1.3. Olulisemad jooned gloobusel. Joonis 1.1.4. Paralleelid.

Joonis 1.1.5. Meridiaanid.

Joonis 1.1.6. Kaardivõrk.

60° N

30° N

0°

30° S

60° S

60° W 60° E30° W 30° E

Ida

Ida

Lääs

LääsLõuna Lõuna

Põhi Põhi

8

1

• Leppemärgid (kasutakse erinevate objektide tähistamiseks). Leppemärkideks on vastavalt vajadusele kas värvid (pindade või seisundite märgistamiseks) või märgid (objektide tähistamiseks). Aegade jooksul on välja kujunenud kindlaid asju kujuta-vad värvid. Roheline värv tähistab madalikke, sinine erinevaid veekogusid, pruun teed ja maapinna reljeefi , punane, must ja hall aga asulaid, ehitisi ja muid inimese poolt rajatud objekte. Täpsemalt seletab kaardi legend.

• Samakõrgusjooned ja samasügavusjooned. Kasutatakse reljeefi edasiandmiseks. Ühesuguse kõrgusega punktid ühendatakse omavahel pideva joonega. Nii tekib rel-jeefi tasapinnaline kujutis, mille põhjal on võimalik hinnata pinnavormi kõrgust/sügavust ning kuju. Künka või oru eristamiseks on samakõrgusjoonte juurde mär-gitud kõrgused (kui need keskpunkti suunas suurenevad, on tegemist künkaga, kui aga vähenevad, siis oruga) või pinnavormi languse suunda tähistavate joonekestega (kui joonekesed on märgitud samakõrgusjoonest keskpunkti suunas, on tegemist oruga, kui keskpunkti suunast väljapoole, siis künkaga). Kõrguste puhul erista-takse absoluutset kõrgust (arvestatuna merepinnast) ja suhtelist kõrgust (arvesta-tuna künka jalamilt). Kõrgust ja sügavust võib tähistada ka sinise tooni (veekogude puhul) ja pruuni tooni (maismaaliste pinnavormide puhul) erinevate intensiivsus-tega. Tumedam värvitoon tähistab kas sügavamat või kõrgemat punkti.

Joonis 1.1.7. Geograafi liste koordinaatide määramine kaardil.

NW NE

SESW

100° W

20° N, 100° W20° N

60° E

60° S 20° N, 100° W

180° 140° 100° 60° 20° 0 20° 60° 100° 140° 180°

180° 140° 100° 60° 20° 0 20° 60° 100° 140° 180°80°

80°

80°

80°

60°

60°

60°

60°

40°

40°

40°

40°

20°

20°

20°

20°

0° 0°

9

1

50 m40 m30 m20 m10 m0 m

01020304050

Joonis 1.1.9. Reljeefi kujutamine samakõrgusjoontega.

Joonis 1.1.8. Valik Maa-ameti kaartidel kasutatavaid leppemärke.

Abs

oluu

tne

kõrg

us

Suht

elin

e kõ

rgus

Joonis 1.1.10. Absoluutne ja suhteline kõrgus.

okaspuuharvik

okaspuude rühm (okassalu)

üksik okaspuu

lehtmets

lehtpuuharvik

lehtpuude rühm (lehtsalu)

üksik lehtpuu

noor mets

noor harvik

põõsastik

põõsaharvik

põõsaste rühm (põõsasalu)

üksik põõsas

hukkunud puistu

puittaimede rida, hekk

kõlvikupiir

aed

põld

kultuurrohumaa (püsirohumaa)

looduslik rohumaa

haljasala

jäätmaa

muu lage

kalmistu

kuiv voolusäng

kallas

ebaselge kallas

loodusjärsak, karjäärisev

kitsas nõlv

kai, muul, lainemurdja

tehissein

kapitaalne piirdeaed

vall

kiviaed

kiviaed puudega

kaitseala piir

laiarööpmeline raudtee

haruraudtee

elektriraudtee

kitsarööpmeline raudtee

rippraudtee või suusatõstuk

kiirtee

põhi- või tugimaantee

kõrvalmaantee

rambid ja ühendusteed

teenumber

laius, kate

tänav, platspl

144

11260

10

1

• Mõõtkava (näitab, kui palju on kaardil kujutatu väiksem looduslikest objektidest ja vahemaadest). Ülesehituse järgi eristatakse arvmõõtkava (näitab, mitu korda on kaardil kujutatud vahemaad väiksemad looduses olevatest, näiteks tähendab 1 : 500 000, et 1 cm kaardil vastab looduses 500  000 cm-le), võrdlusmõõtkava (arvmõõtkava suhe esitatakse sõnadega, näiteks: 1 cm – 25 km) ja joonmõõtkava (visuaalne joonis näitab, kui pikk vahemaa kaardil kujutatuna vastab looduses olevale). Üldjoontes jaotatakse kaarte suuremõõtkavalisteks (mõõtkava 1 : 100 000), millel kujutatakse suhteliselt väikese pindalaga piirkonda, ning väikesemõõt-kavalisteks (mõõtkava 1 : 1 000 000), kus on kujutatud suhteliselt suuri pindalasid. Suuremõõtkavaliste kaartide hulka kuuluvad topograafi lised kaardid ning plaanid.

Orienteerumine

Lisaks kaardile kasutatakse looduses orienteerumisel abi-vahendina kompassi. Kompassi järgi on võimalik määrata ilmakaari. Aga ilmakaarte määramisest üksinda on vähe, kasutatakse ka asimuuti. Asimuut on nurga suurus põhja suuna ja otsitava objekti suuna vahel. Vastavalt matemaa-tika seadustele võib selle nurga suuruseks olla 0° – 360°.

Orienteeruda saab ka erinevate loodusmärkide järgi. Ilmakaari saab määrata päikese järgi. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Keskpäeval asub päike otse lõunas. Kui sei-sad keskpäeval seljaga päikese poole, siis on sinu vari suu-natud põhja poole, selja taha jääb lõuna, paremale käele ida, vasakule käele lääs. Öösel on võimalik orienteeruda tähtede, eelkõige Põhjanaela järgi. Olles näoga Põhjanaela suunas, vaatamegi põhja suunda. Põhjanael on Väikese Vankri esimene täht.

Vähem täpsematest loodusmärkidest tasub tähele panna järgmisi. Sipelgad ehita-vad oma pesad alati metsas puude lõunapoolsele küljele ja lõunapoolsetele metsaser-vadele, raiesmikele, sest seal on soojem. Sammal kasvab paremini puude ja majade põhjapoolsel küljel, sest seal on jahedam ja niiskem. Lilled puhkevad kõige kiiremini õitsema maja lõuna- ja lääneküljes, kuhu paistab kõige rohkem päikest.

Kaugseire

Kartograafi lise info kogumiseks kasutatakse kaugseiret. Kaugseirel toimub maapinna skaneerimine vastavate seadmete abil lennukilt või satelliidilt. Kaugseire annab maa-pinna kohta täpsemaid andmeid kui ükski maapealne vaatlus. Lisaks saab selle abil uurida raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Samuti annab see võimalikult operatiivset

135°

N

E

S

W

Joonis 1.1.11. Asimuudi määramine.

11

1

infot toimuvate ja toimunud muutuste kohta (näiteks pärast maavärinaid, vulkaani-purskeid jms).

GIS on omalaadne infosüsteem, kuhu on kokku kogutud kõikvõimalikud and-med kindla piirkonna kohta. Omapära on selles, et iga kasutaja saab välja valida just sellised andmed, mis teda huvitavad. Soovitud andmed on võimalik kanda kaardile ning näiteks välja trükkida. Nii on näiteks Eesti põhikaart (kõige täpsem ja detail-sem Eesti territooriumi kujutis) kolinud veebiserverisse. Kaart on leitav aadressilt http://www.maaamet.ee → geoportaal.

ÜLESANDED

1. Nimeta teadusliku uurimistöö etapid. Mida igas neist tehakse?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

2. Milliseid geograafi dele vajalikke andmeid on võimalik saada kaugseire abil?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

3. Määra järgmiste linnade koordinaadid.

Tallinn ___________________________________________________________________________________

Moskva __________________________________________________________________________________

New York _______________________________________________________________________________

Pariis _____________________________________________________________________________________

Brasilia __________________________________________________________________________________

Kaplinn __________________________________________________________________________________

Sydney __________________________________________________________________________________

12

1

4. Vaata kaarti ning vasta järgmistele küsimustele.

Milline kaardil kujutatud küngastest on kõrgeim? _______________________________

Kas Heibri talu kõrvalt mööda voolav oja voolab järve või järvest välja?

_____________________________________________

Milline looduslik ala on valdav järve loodekaldal?

_____________________________________________

Kui hakata Heibri talu juurest ronima Korgõmäe tippu, siis tõusete

kõrgemale _______________ m. Jaanimäe absoluutne kõrgus on _______________ m

ja suhteline kõrgus kirdejalamilt on _______________ m.

230

240

255

235

245256 262,2

252,6

245

Jaanimägi

Korgõmägi

Väljamägi

Heibri

269,5

261,8

13

1

1.2. ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE

Riikide arengutase

Selge on see, et kahte ühesugusel arengutasemel riiki on pea võimatu leida. Riigi aren-gutaseme määramiseks vaadeldakse erinevaid näitajaid.

Riiki iseloomustavad:

Majanduslikud näitajad Sotsiaalsed näitajad

sisemajanduse kogutoodang (koguprodukt) (SKP)rahvastiku tööhõivekommunikatsioonivahendidelektrienergia tarbimineekspordi-impordi tasakaal majandusesmajanduse struktuur

keskmine eluigaimikute suremuskirjaoskajate hulkiivearstiabi kättesaadavus

SKP näitab kogu riigis toodetu rahalist väärtust (USA dollarites), mida arvestatakse ühe inimese kohta. Kuna arvestamata jääb riigi suurus, siis ei peegelda see alati riigi õiget olukorda. Seetõttu on kasutusele võetud mõiste inimarengu indeks, mis kätkeb endas SKP kõrval mitmeid sotsiaalseid näitajaid (haridustase, kirjaoskus, keskmine eluiga, iive).

Vastavuses eelnevate näitajatega jaotatakse maailma riike kaheks suureks rühmaks:

1. Arenguriigid

Umbes 2/3 maailma riikidest on arengumaad. Siia kuuluvad ka naft a eksportijad, nn uusindustriaalsed riigid ning istandusriigid. Kõigis neis riikides on madal inimarengu indeks.

2. Arenenud riigid

1/3 maailma riikidest on kõrgelt arenenud riigid. Need on juhtivad tööstusmaad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. Siia kuuluvad ka endised Euroopa sotsialistli-kud maad.

Kuna enamik arenenud riike asub põhjapoolkeral, siis nimetatakse neid tihti ka üldiselt Põhja riikideks. Vähem arenenud riike aga Lõuna riikideks. Geograafi lises mõttes aga on määratlus eksitav, kuna Põhja riikide hulka kuuluvad ka Iisrael ning geograafi liselt lõunas paiknevad LAV, Austraalia, Taiwan ja Uus-Meremaa.

14

1

Ühiskonna areng

Ühiskonna poolt kasutatava tootmisviisi alusel on võimalik ühiskonna areng jaotada neljaks suureks etapiks.

I. Traditsiooniline ühiskond.

Levinud korilus (toitutakse kõigest söödavast, mida loodusest leitakse), kalandus ja jahindus.

Tänapäeval on see levinud üksnes mõnel arengumaal Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Okeaanias.

II. Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond.

1. Varaagraarne ühiskond.Hakkas tekkima umbes 6000–10 000 aastat tagasi. Valdavaks oli alepõllundus (Põl-dude rajamiseks raiutakse metsa maha ning põletatakse. Saadud tuhk väetab mulda. Põllu vaesumisel jäetakse see maha ning rajatakse uus.) ning rändkarjakasvatus. Toota suudeti üksnes enese tarbeks. Sellist majandust nimetatakse elatusmajanduseks. Maa-harimisriistade arenedes hakkas tekkima käsitööliste klass. Samuti hakkasid tekkima esimesed riigid. Tänapäeval esineb varaagraarset ühiskonda üksikutes suguharudes näiteks Amazonase jõgikonnas, tundras, kõrbetes ja kõrgmägedes.

2. Hilisagraarne ühiskond.Inimesed jäid paikseks. Selle tulemusena sai ühendada taime- ja loomakasvatuse. Loomakasvatuses tekkivat sõnnikut hakati väetisena kasutama taimekasvatuses.

Lõuna riigid

Põhja riigid

Joonis 1.2.1. Põhja ja Lõuna riigid.

15

1

Võimalikuks sai põlispõllundus, st ühte põldu sai välja kurnamata kasutada palju aas-taid. Tehnoloogia areng võimaldas ülejääkide tekkimise, mis omakorda pani aluse kaubandusele. Ülekaalus oli naturaalmajandus (pea kõik eluks vajalik toodeti ise). Tänapäeval esineb peamiselt mõnedes Aasia piirkondades.

III. Industriaalühiskond.

1. Varaindustriaalne ühiskond.Põllumajanduses võeti kasutusele mitmeväljasüsteem, mis suurendas põllumajandus-likku tootlikkust. Põllumajanduse arengut näitas ka tõu- ja sordiaretuse edasiareng. Abivahendina hakati kasutama vee ja tuule jõudu. Hakkas tekkima maailmamajan-dus. Põhiliselt ekspluateeriti kolooniate loodusvarasid. Tekkisid suured koloniaal-impeeriumid.

2. Hilisindustriaalne ühiskond.19. sajandil toimus Euroopas tööstuslik pööre. Leiutati aurumasin, mis töötas kivi-söe jõul. Masinate kasutuselevõtt võimaldas tekkida suurtööstustel. Kiiresti arenes ka raudtee- ja laevatransport. 20.–21. sajandi vahetusel hoogustus elektri kasutamine. Maailmamajanduses on sellel ühiskonnatüübil oma kindel osa.

IV. Postindustriaalne ühiskond ehk infoühiskond.

Infoühiskond on veel kujunemisjärgus. Kasutusele on võetud tuumaenergia ja kõrg-tehnoloogilised lahendused. Majanduses suureneb pidevalt vaimse töö ja teenuste osakaal. Kõrgtehnoloogia vahendeid kasutades tekivad üha suurema ulatusega rahvus-vahelised fi rmad.

Üleilmastumine ehk globaliseerumine

Üleilmastumine tähendab majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete protsesside muutu-mist rahvusvaheliseks.

Üleilmastumist mõjutavad majanduslik integratsioon (lõimumine), uute tehnoloo-giate kasutuselevõtt, poliitiline tegevus, rahvusvaheliste kontaktide rohkus.

Globaliseerumise tunnusteks on:• kaubanduse muutumine rahvusvaheliseks • uute piiritaguste turgude avanemine• rahvusvaheliste organisatsioonide teke• kultuurivahetuse soodustamine (näiteks rahvusköögid, -kombed)• üleilmse kommunikatsiooni arenemine

16

1

Sõltuvalt vaatenurgast on üleilmastumisel olulised tagajärjed.

Positiivsed:• uute turgude tekkimine• odava tööjõu olemasolu• kultuuride ühtlustumine• ühtne seadusloome• tootmise jaotumine riikide vahel

Negatiivsed:• üksiku riigi mõju vähenemine• töötuse kasv• ökoloogilise jalajälje suurenemine• suurfi rmade liigne mõju• arenenud riikide rikastumine arengumaade arvelt• poliitiline tasakaalutus• omanäolisuse vähenemine

Rahvusvaheliste fi rmade tööd koordineerivad rahvusvahelised organisatsioonid.

Olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid on:OPEC – Naft at Eksportivate Riikide Organisatsioon. Asutati 1960, 12 liikmesriiki,

peakorter Viinis (Austria), reguleerib naft a hinda maailmaturul.APEC – Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorum. Asutati 1989, 21 liikmes-

riiki, peakorter Singapuris, Vaikse ookeani äärsete maade majanduse korraldamine.Mercosur – Lõuna Ühisturg. Asutati 1991, 5 liikmesriiki (Lõuna-Ameerika), peakorter

Montevideos (Uruguay), liikmesriikide vabakaubanduse organiseerimine.NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Asutati 1994, 3 liikmes-

riiki, peakorter Ottawas (Kanada), liikmesriikide vabakaubanduse organiseerimine.ASEAN – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Asutati 1967, 10 liikmesriiki, peakorter

Jakartas (Indoneesia), liikmesriikide vahelise koostöö organiseerimine.WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon. Asutati 1995, 160 liikmesriiki, peakorter

Genfi s (Šveits), reguleerib liitlasriikide vahelist koostööd. Eesti sai WTO liikmeks 1999. aastal.

IMF – Rahvusvaheline Valuutafond. Asutati 1945, 188 liikmesriiki, peakorter Was-hingtonis (Ameerika Ühendriigid), reguleerib liikmesriikide fi nantsturgu.

EL – Euroopa Liit. Liidu alguseks peetakse Rooma lepingute sõlmimist 1957. aastal ning kindla aluse pani liidule Maastrichti lepingu sõlmimine 1992. Liidul on 28 liikmesriiki, peakorter asub Brüsselis (Belgia). EL reguleerib liikmesriikide majan-dus- ja poliitilisi suhteid. Eesti kuulub Euroopa Liitu alates 2004. aastast. 2011. aas-tast võttis Eesti kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro.

17

1

Transport ja turism

Üleilmastumist suurendavad oluliselt nii transpordi kui ka turismi areng.

Transport

Transpordil on maailmamajanduses võtmeroll. See tegeleb inimeste või kaupade ühest paigast teise toimetamisega.

Transpordiliigid on:• autotransport (uksest-ukseni kasutusviis, vajab väljaarendatud infrastruktuuri

(taristut), saab vedada suhteliselt väikeseid koguseid kaupa, üks kallimaid trans-pordiliike);

• raudteetransport (eeldab spetsiaalse tee olemasolu, saab vedada suuri kaubakogu-seid, odav, kuid toimib vaid koos teiste transpordiliikidega);

• mere- ja jõetransport (seotud rannikuriikidega, saab vedada suuri kaubakoguseid, sõltub looduslikest tingimustest, toimib vaid koos teiste transpordiliikidega);

• lennutransport (kiire transpordiliik, sõltub looduslikest tingimustest, suhteliselt kallis);• torutransport (suhteliselt odav, kuid nõuab vastava torustiku olemasolu, ainult

vedelike ja gaaside transpordiks, keskkonnale ohtlik).

Transpordiga käsikäes on arenenud logistika – majandusharu, mis tegeleb materja-lide, info ja raha otstarbeka liikumise suunamisega.

Turism

Turism on kujunenud maailma tutvustavaks ning üleilmastumist soodustavaks majan-dusharuks. Turism on reisimine väljapoole oma elukeskkonda meelelahutuse, äri või mõnel teisel eesmärgil. Turismimajanduse aluseks on vastavate teenuste pakkujad, kes aga saavad toimida üksnes koostöös kohalike (st sihtkoha) fi rmadega.

Turismi mõjutavad:• riigi turismipoliitika• loodusolud• vaatamisväärsuste atraktiivsus• riigi majanduslikud olud

Turismi liigid:• siseturism• rahvusvaheline turism• grupiturism• individuaalne turism• ökoturism• jahiturism• spaaturism• taluturism

18

1

ÜLESANDED

1. Miks kuuluvad naftat eksportivad riigid valdavalt Lõuna riikide hulka, kuigi naftatööstus teenib suhteliselt suurt kasumit?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

2. Kuidas mõjutab keskkonda üleilmastumine? Loetle head ja halvad mõjud.

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

3. Lisaks riikidevaheliste erinevuste ühtlustamisele üleilmastumine ka suu-rendab neid. Kuidas?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

Näide

____________________________________________________________________________________________

4. Vaata kaarti ning otsusta, millise rahvusvahelise organisatsiooniga on tegu.

AlžeeriaLiibüa

Ecuador

Venezuela

Angola

Nigeeria

Iraak Iraan

Saudi AraabiaKatar

KuveitIndoneesia

19

1

5. Märgi kaardile Euroopa Liidu liikmesriigid koos pealinnadega.

20

1

6. Mille poolest on kasulik kuuluda Euroopa Liitu?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

7. Tihti võitlevad üleilmastumise vastu just majanduslikult kõrgelt arenenud riigid. Miks?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

8. Järgnevalt on nimetatud viis fakti. Märgi ära need väited, mis iseloomusta-vad arenenud riiki.

a. Sündimus on 46‰;

b. põllumajanduse osakaal riigi SKP-st on üle 80%;

c. üle 60-aastaste inimeste osakaal riigis on 40%;

d. 80% töötajatest töötavad teenindavas sektoris;

e. alla 15-aastaste osakaal riigi rahvastikus ületab 48%.

9. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?

a. Töö tegemiseks kasutatakse masinate abi;

b. laialdaselt on levinud uurimis- ja teadusasutused;

c. toodetakse põhiliselt enda tarbeks;

d. peamised majandusharud on küttimine, kalandus ja põllumajandus.

10. Analüüsi siin toodud riike iseloomustavaid andmeid ning otsusta, kumb rii-kidest on Prantsusmaa, kumb Argentina.

RiikImikute suremus

(‰)

Kirja-oskus (%)

SKP(USA $)

Hõivatuid põllumajan-

duses (%)

Hõivatuid tööstuses

(%)

Hõivatuid teenindu-

ses (%)

4,46 99 24 400 4 25 71

17,75 96 12 900 10 34 66

21

1

11. Too näiteid positiivsetest mõjudest fi rma muutumisel rahvusvaheliseks.

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

12. Tallinn on Eesti üks suuremaid turismipiirkondi. Mõtle selle üle ning täida tabel.

Tegur Positiivne mõju Negatiivne mõju

Looduslikud tegurid

Kultuurilised tegurid

Poliitilised tegurid

Sotsiaal-majanduslikud tegurid

Kuidas võiks turism Tallinnas mõjutada kogu Eesti turismi?

____________________________________________________________________________________________

____________________________________________________________________________________________

13. Millised on järgmiste transpordiliikide eelised ja puudused?

Transpordiliik Eelised Puudused

Autotransport

Veetransport

Lennutransport

Raudteetransport

Torutransport