EESTI KEELE ÕPIKvene õppekeelega kooli 5. klassile

1. osa

Anne JäneseAntidea Metsa

Õpiku märgid

KuulamisülesanneHuvitavat lugemist ja tegemist

Pane tähele!

Обрати внимание!

Tuleta meelde!

Вспомни!

Õpime suhtlema!

Õpime suhtlema!

Научимся общаться!

Jäta meelde!

Запомни!

Oh neid kasse!

Ох уж эти кошки!

Mängime!Paaristöö

Rühmatöö

EESSÕNALugege koos õpetajaga

Hea sõber!

Sinu õpik, mis on nüüd uues kuues ja uuendatud sisuga, tervitab Sind ning soovib edu eesti keele õppimisel.

Õpiku lugemistekstid kutsuvad Sind vestlema huvitavatel teemadel:

Kuidas saab huvitavalt suvevaheaega veeta?

Mis saab siis, kui kooli tulevad lemmikloomad?

Milline on Eestimaa sügisel ja talvel? Millised on eestlaste rahvuspühad ja

kuidas neid tähistatakse? Miks vahtral on sünnipäev sügisel?

Mida teha, et terve olla ja terveks saada?

Missugused on õpilaste mured kodus ja koolis?

Keda valiksid pinginaabriks poisid, keda tüdrukud?

Mis teeb kooliskäimise mõnusaks? Kuidas hoida sõprust õe-vennaga? Millised on meie nimelood? Millised on jõulud meil ja mujal? Mida huvitavat võib näha Lapimaal?

Aga see pole veel kõik.

Õpiku kaudu saad tutvuda eesti lastekirjanike ja nende loominguga. Igas õppetunnis omandad uusi keelendeid, kordad grammatikat, õpid eesti keeles õigesti

rääkima ja kirjutama, harjutad suhtlemisväljendeid, küsimist ja vastamist. Kuulamisplaadil on hääldamisharjutusi ning dialooge ja tekste, mis arendavad Sinu oskust

mõista erinevate inimeste kõnet ning vastata küsimustele ka ootamatutes situatsioonides. Rubriik „Ohhoo!” annab uut ja üllatavat infot, kuid juhib sind ka õpikust välja – keele-

keskkonda ja erinevatesse meediakanalitesse. Mängunupu märk näitab, et on aeg mängida, nuputada ja võistelda. Paaristöö märk näitab, et nüüd saad eesti keelt harjutada koos pinginaabriga. Saate koostada

dialooge, üksteist kontrollida või teadmisi vahetada. Rühmatöö märk laseb teil proovile panna oma koostööoskused. Siin saate korraldada

näitusi ja mängida rollimänge. Õppetükk „Kordame” võtab kokku õppetundide tähtsamad asjad – nii saad oma teadmisi

kontrollida. Toredad kassijutud aitavad Sul lemmikloomi paremini tundma õppida.

Edu Sulle! Autorid

Sisukord

I Suvest sügisesse

1. Meenutame suve 5

2. Sügisel on vahtral sünnipäev 14

3. Sügis meie sees 20

4. Sõidame vanaemale appi 28

5. Kordame 35

II Rõõmuga kooli

1. Kool pole ainult koolimaja 37

2. Lähme koos kooli! 45

3. Saagem tuttavaks – uus õpilane 52

4. Koolitarbeid ostmas 58

5. Mida on koolis mõnus teha? 62

6. Kordame 69

III Mina ja minu kodu

1. Tule mulle külla! 71

2. Minu perekond 79

3. Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule 86

4. Vennad ja õed. Rõõmud ja mured 93

5. Isadepäev 100

6. Kordame 107

IV Talv

1. Kas sulle meeldib talv? 109

2. Kuusk on talvepuu 117

3. Talvised rahvakalendri tähtpäevad 121

4. Jõulud on ukse ees 125

5. Sõidame nüüd Lapimaale 133

6. Kordame 138

Eesti-vene sõnastik 140

Kuulamisülesannete spikker 151

5

1.Suvest sügisesse Meenutame suve

1. Meenutame suve

Mis oli sinu suve kõige

lahedam sündmus?

I Suvest sügisesseI Suvest sügisesse

Selles tunnis me

loeme õpilaste suvemeenutusi õpime tegusõna lihtminevikku koostame pildi juurde lühitekste kirjutame e-kirja kuulame laulu „Et oleks rahu”

1. Vaata suvepilte ja vestle paarilisega.

Kus see pilt on tehtud? Mida lapsed sellel pildil teevad? Kas see tegevus on lõbus, huvitav, ohtlik, igav, mõnus, raske? Millisel pildil sina tahaksid olla? Põhjenda oma valikut!

Põhjendame!

Ma arvan, et see on … Minu meelest on see … kõige lõbusam lõbusam lõbus

1) põnev, põnevam, kõige põnevam; 2) huvitav, huvitavam, kõige huvitavam;3) lahe, lahedam, kõige lahedam;4) raske, raskem, kõige raskem;

5) igav, igavam, kõige igavam;6) lõbus, lõbusam, kõige lõbusam;7) ohtlik, ohtlikum, kõige ohtlikum; 8) kasulik, kasulikum, kõige kasulikum.

1 3

64 5

2

6

Jäta meelde!

2. Vaata mõisteskeemi ja jutusta/kirjuta, mida sina suvel tegid.

Mis oli kõigehuvitavam, raskem, lõbusam, igavam, mõnusam, ohtlikum, kasulikum?

3. Küsi pinginaabrilt, mida tema suvel tegi.

Alusta nii: Kas sa käisid suvel jalgrattamatkal?

Nüüd ütle, mida pinginaaber suvel tegi. Kus ta käis?

Olevik. Настоящее время Minevik. Прошедшее время

Ma käi/n koolis.Sa käi/d trennis.Ta käi/b spordikoolis.Me käi/me maal.Te käi/te teatris.Nad käi/vad turul.

Ma käisin suvel laagris.Sa käisid suvel Tallinnas.Ta käis suvel Soomes.Me käisime suvel maal.Te käisite suvel Tartus.Nad käisid suvel seenemetsas.

ma, sa, ta, me, te, nad ei käi (kus? diskol) ma, sa, ta, me, te, nad ei käinud (kus? matkal)

Õmblesinsuvekleidi.

Käisin Soomes / Venemaal.

Teenisin raha.

Käisin jalgratta-matkal.

Surfasin netis.

Käisin kalal.

Sõitsin rull uiskudega.

Olin vanaema juures maal.

Müüsin jäätist.

Käisinkarnevalil.

Lugesin palju.

Mängisin arvutimänge.

Olin haige.

Õppisin keelt.

Aitasin vanemaid aiatöödes.

Ööbisin telgis.

Mängisin rahvastepalli.

Õppisin hip-hoppi tantsima.

Olin keelelaagris.

Õppisinratsutama.

Tegin lõket.

Ujusin meres.

Vaatasin telekat.

Ilmad olidhalvad.

SUVI

7

1.Suvest sügisesse Meenutame suve

4. Esita küsimusi. Vasta küsimustele. Kirjuta oma küsimused ja vastused vihikusse,

võrdle neid pinginaabri omadega. Tõmba lihtmineviku tunnusele (признак простого

прошедшего времени) joon alla.

Näiteks: (mängima) suvel võrkpalli

Kas sa mängisid suvel võrkpalli?Mängisin küll. Mulle meeldib võrkpall.

(käima) veekeskuses (elama) sugulaste juures (mängima) tennist (abistama) vanemaid aiatöödes (söötma) maal loomi

(korjama) maasikaid (päevitama) mererannas (rääkima) sõbraga eesti keeles (surfama) netis (õppima) rulluiskudega sõitma

Uued sõnad

abistama (keda? milles?) – помогать (кому? в чём?)arvutimäng, -mängud – компьютерная играavama (mida?) – открыватьmarju korjama – cобирать ягодыmille poolest – чем именноminu arvates – по-моемуpererahvas – хозяеваpäevitama/päikest võtma – загоратьraha teenima – зарабатывать деньгиratsutama/ratsutada – ездить верхом

ratsutamislaager, -laagrid – лагерь верховой езды

riietus, rõivad – одеждаrohima – полоть (грядки)rulluisud – роликовые конькиsaladuslik – таинственныйsuve veetma – проводить/провести летоsuvepealinn – летняя столицаtegevus, tegevused – занятиеVana-Egiptus – Древний Египет

8

5. Kuula tekste sellest, kuidas lapsed suvevaheaja veetsid. Lisa puuduvad tegusõnad ainsuse

või mitmuse kolmandas pöördes.

1. Ants … suvel ratsutamas. Ta … ratsutamislaagris.

2. Olja … Pärnus. Nad … vanematega sugulaste juures. Olja … vesijalgrattaga. Ta … võrkpalli. Vahel … Olja diskoõhtutel.

3. Liisa … suve Egiptuses. Ta … lastelaagris.

4. Sergei … suvel eesti talus. Ta … pererahvast talutöödes. Vahel … poisid peenraid. Sergei … poistega eesti keeles. Nad … ka päevitamas ja paar korda

kalal.

6. Koosta ise iga pildi juurde lühitekst. Kelle kohta need pildid käivad?

1

3 4

2

9

1.Suvest sügisesse Meenutame suve

Jäta meelde! Pane tähele!

7. Küsige ja vastake. Vestelge.

1. Kellega koos sina oleksid tahtnud (ты бы хотел/-a) suve veeta? Miks? 2. Kellega koos sa ei oleks tahtnud (ты бы не хотел/-а) puhata? Miks?3. Kelle suvi oli sinu arvates kõige huvitavam? Mille poolest?4. Millise suvelaagri sa avaksid (ты бы организовал/-a) oma klassi poistele/tüdruku-

tele järgmise aasta suvel?

8. Kommenteeri lühidalt (5–7 sõna) õpilaste suvevaheaega.

Vali siit: üsna igav päris vahva mõnus kõige huvitavam väga lahe päris vinge

üsna tavaline super.

9. Küsi oma kooli õpilastelt, mis tööd nad suvel tegid. Koosta õpilaste suvetööde TOP-10.

Arutage seda tunnis.

ujuma

õppisin ratsutama

eesti keelt rääkima aiatööd tegema

kalal – ходил на рыбалкуkäisin matkal – ходил в поход

käisin ujumas – плавал

sõitmas – ездил, катался

10. Moodusta kahest sõnast üks.

Näiteks: suvi + … (suvi suve + vaheaeg) = suvevaheaeg

arvuti- võrk- aia- pere- jalg- rull- mere- suve- laste- kala-

- töö- ratas- rahvas- laager- mäng- rand- pall- püük- pealinn- uisud

10

11. Loe õpilaste suvemeenutusi. Kirjuta vihikusse kõik tekstis esinevad suvetegevused.

Käsmu merelaager

Targasti tegid kõik õpilased, kes suveks jätsid arvutid ja telekad omapäi ning nautisid laagrielu, käisid matkadel ja võtsid osa töömalevast.

Käsmu suvelaagris tegutses aktiivselt 54 õpilast ja 5 kasvatajat. Laagris oli kõik hästi põnev!

Meil käis külas palju toredaid inimesi, kes õpetasid meile näiteks hiphoptantsu, rõivaste disainimist, telgi püstitamist, jäätise tegemist ja palju muud huvitavat.

Käisime ka Käsmu meremuuseumis. Seal tundsime me ennast tõeliste viikingitena. Küpsetasime lõkkel pannkooke, tegime viikingite töid, näiteks lõhkusime puid kiilu ja puuhaamriga.

Võtsime ette matka saladuslikule Kuradisaarele.Viimasel õhtul korraldasime stiilipeo „Mereröövlid ja näkineiud”. Toimusid ka

spordi võistlused. Selgitati välja kõige huvitavam näkineid ja kõige kohutavam piraat. Me kõik arvame, et laager oli vahva. Laagri asukoht oli ilus ja inimesed sõbralikud.

Kõik tegevused olid huvitavad, aga eriti meeldis mulle paadisõit. Hiphopi õpetaja oli väga lahe. Saime teada palju uut. Muide, Käsmu on vana kaluriküla. Siin elasid kuulsad mere mehed.

Alissa, Lauri, Merit, Maileen Ajakirja Semu järgi

omapäi jätma – здесь: заброситьpuid lõhkuma – колоть дрова

kiilu- ja puuhaamriga – клином и киянкойnäkineid – русалка

11

1.Suvest sügisesse Meenutame suve

12. Lõpeta laused teksti alusel.

1) Lapsed nautisid … 2) Laagris oli kõik … 3) Laagri külalised õpetasid …4) Käsmu meremuuseumis tundsid kõik ennast …5) Viikingite töödest tegid laagrilapsed …6) Viimasel õhtul toimus …7) Laagrilastele meeldis …

13. Helista sõbrale ja kutsu ta endaga kaasa Käsmu suvelaagrisse. Nimeta 5 põhjust, miks ta

peaks kaasa tulema.

14. Leia Eesti kaardilt Käsmu.

1) Mis maakonnas Käsmu asub?2) Missugused linnad ja puhkepaigad on Käsmu lähedal?3) Kui kaugel on Käsmu Tallinnast?4) Kui kaugel on Käsmu sinu kodukohast? Kuidas sinna sõita?5) Kus asub Kuradisaar?

15. Otsi veebist infot suvelaagrite kohta. Tutvusta kõige toredamat laagrit teistele.

16. Kirjuta ja saada õpetajale e-kiri teemal „Minu suvi”. Vaata näidist töövihikus.

Lauseid võid alustada nii:

Minu suvi oli … Veetsin … Olin … Käisin … Mulle meeldis … Eriti tore oli … Kahjuks … Tuleval suvel ma … Tore oleks …

12

17. Loe teksti sõnaraamatu abil ning kirjuta üles sõnu ja sõnaühendeid (5 positiivset ja

5 negatiivset), mis on seotud jutus kirjeldatud sündmustega.

Loomade päev

Andrus Kivirähk

1. osa

Sügisel pidid lapsed jälle kooli minema. Ega nad hästi ei viitsinud, aga mis teha. Selline on kord. Istusid siis oma pinkides ja kiikasid igatsevalt aknast välja. Õpetaja nägi seda ja tal hakkas lastest kahju. Ta otsustas neid natuke rõõmustada. „Ma teile homseks õppida ei anna,” ütles ta. „Korraldame hoopis loomade päeva.” „Hurraa!” hüüdis Joosep. „See tähendab, et homme võib tunni ajal haukuda ja käpuli käia?” „Ei,” vastas õpetaja. „See tähendab seda, et te võite homme kooli kaasa võtta oma väikesed lemmikud. Et ka teised lapsed neid vaadata ja paitada saaksid.”

See mõte meeldis lastele. Järgmisel päeval oli klass loomi täis. Kristin oli võtnud kaasa kassi, Kirke koera ja Feliks kilpkonna. Kass ronis kohe kapi otsa, kükitas seal

ega tahtnud alla tulla. Koer ulgus ning kraapis ust. Kilpkonn tõmbas pea kilbi alla ja jäi magama. Lastel oli palju tegemist. Nad loksutasid kappi, et kassi alla saada ning kass turtsus ja hoidis küün-tega seinast kinni. Siis koputasid nad kilpkonna kilbile, aga kilpkonn ei mõelnudki nina välja pista. Ja lõpuks kuivatasid nad kõik koos loiku, mille Kirke koer oli ukse alla teinud. Õpetajal hakkas sellest möllust pea ringi käima. „Tasa, lapsed!” hüüdis ta. „Palun istume!” Aga parajasti siis astus uksest sisse Julius, ämber käes.

Lemmikloomade päev koolis oli

hea, sest … halb, sest …

1. mõte meeldis lastele. 1. …

2. … 2. …

13

1.Suvest sügisesse Meenutame suve

2. osa

„Palun vabandust, et ma hilinesin,” ütles ta. „Pole midagi,” lausus õpetaja. „Mis sul seal ämbris on? Ega sa ometi kuldkalu kaasa ei võtnud?” „Ei, see on krokodill,” vastas Julius. Õpetaja ahhetas ja kõik lapsed kogunesid uudishimulikult Juliuse ämbri ümber ning vaatasid sinna sisse. Ämber oli täis liiva. „Kus siin see krokodill peaks olema?” küsis Joosep. „Teed niisama lolli nalja.” „See on liivast krokodill,” ütles Julius. „Ma suvel rannas ise tegin. Nii ilus tuli välja, et ma ei raatsinud teda mere äärde jätta. Panin ämbrisse ja tõin koju.” …

nad hästi ei viitsinud – им не очень-то хотелосьkiikasid igatsevalt – поглядывали с тоской (в окно)käpuli käia – ходить на четвереньках

loksutasid kappi – раскачивали шкафhakkas möllust pea ringi käima – закружилась голова от шума и гамаparajasti siis – именно в тот моментteed niisama lolli nalja – просто дурачишьсяei raatsinud jätta – жалко было оставлять

18. Mõtle jutule lõpp.

19. Millise looma sina kooli kaasa võtaksid, kui tohiksid?

Kui lastekirjanik Andrus Kivirähk kirjutas jutu sellest, kuidas lapsed võtsid kooli kaasa oma lemmikloomad, ei osanud ta ehk arvata, et ühes koolis selline päev ka päriselt aset leiab. Ja juba üheksandat korda! Audentese erakoolis toimub kord aastas päev, kus algklasside õpilased võtavad kooli kaasa oma lemmikloomad. Kõige rohkem on kaasas koeri ja kasse, kuid võib näha ka teisi lemmikuid: hamstrit, akvaariumikalu, kilpkonna, mõnda erilist putukat, küülikut ja keda kõike veel. Lemmikloom õpetab lapsele vastutustunnet ja on muidugi ka parim sõber.

Ajalehe Postimees põhjal

20. Kuula laulu ja laula refrääni kaasa. Millest see laul sinu meelest räägib?

Et oleks rahu

H. Karmo, K. Nurk

Refrään:Et oleks rahu ja veidi päikest,mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest.Et oleks rahu ja veidi rõõmu,mis palju soojust meil hinge tooks.

Et oleks rahu ja õnne ilmas, mis paneks naerma kõik nukrad silmad. Et oleks rahu ja veidi headust, et iga kevad meis lootust looks.

21. Millised selle õppetunni sõnad sulle meeldisid ja meelde jäid? Kirjuta need välja.

14

1. Mis puu sina oma õuepuuks valiksid? Miks?

Eestlaste kodu ümber kasvavad sageli värava-, õnne-, nime-, pere- ja õuepuud. Õuepuu on suur ja tugev. Inimesed usuvad, et puul on hing. Õuepuu toob perele õnne. Asjata ei tohi puu oksi murda, sest puul on valus. Kui aias ei ole õuepuud, siis peab ta istutama, et perekond oleks terve ja õnnelik.

Meie õpiku erinevates osades on juttu neljast eestlaste lemmikpuust. Need on vaher, kuusk, kask ja tamm. Sageli kasvab meie õues ka pihlakas – tema punased marjad tunneb sügisel igaüks ära. Aga õuepuuks võivad olla ka pärn, toomingas või paju.

värava- – привратные hing – душа asjata – зря

2. Loe. Miks meeldib vaher sügisel paljudele inimestele?

Sügist peetakse nukraks aastaajaks, kuid vahtrapuu toob sügisesse rõõmu ja värvi. Vahtra jaoks on see kõige lõbusam ja pidulikum aeg aastas. Miks? Vist sellepärast, et sügisel paneb vaher selga oma kõige ilusama ja värvilisema kleidi. Inimestele meeldib kirevaid värvilisi vahtralehti korjata ja neid tuppa vaasi viia. Lapsed armastavad vahtralehtedes jalgadega sahistada. Kui päike paistab, on vahtrapuudega pargis nagu karneval või pidu. Sellepärast arvabki metsatark Hendrik Relve, et vahtral on sügisel sünnipäev.

peetakse nukraks aastaajaks – считают грустным временем годаkõige pidulikum – самый торжественный

jalgadega sahistada – ворошить ногамиmetsatark – знаток леса

2. Sügisel on vahtral sünnipäev

Mida on sügisel

tore teha?

Selles tunnis me

loeme ja vestleme sügisesest loodusest ja seentest kuulame ja laulame laulu „Pisike puu” õpime, kuidas sünnivad liitsõnad õpime kasutama palvet ja keeldu

Õuepuu koduõuel

15

2.Suvest sügisesse Sügisel on vahtral sünnipäev

3. Vali teksti järgi õige lauselõpp.

1) Vahtral on sünnipäev (kevadel, suvel, sügisel, talvel).2) Sügisel on vahtralehed (värvilised, pruunid, rohelised, rõõmsad, kirevad).3) Inimesed viivad vahtralehed (tuppa, õue, põllule, vaasi).4) Sügis on (nukker, ilus, kirev, pidulik).

4. Miks arvatakse, et vahtral on sünnipäev sügisel? Lõpeta laused ja kirjuta need vihikusse.

1) Vahtra jaoks on see … 4) Inimestele meeldib korjata … 2) Vahtrapuu toob sügisesse … 5) Lapsed armastavad pargis …3) Sügisel paneb vaher selga …

5. Vahtrapuud tunnevad kõik tema lehe järgi. See on nagu inimese käsi – viie sõrmega.

Uued sõnad

juur (juure, juurt), juured – кореньkoor (koore, koort) – кораpihlakas, pihlakad – рябина

tehakse (mida?) – делают/изготов ляют (что?)tüvi (tüve, tüve), tüved – стволvõra (võra, võra), võrad – крона

-mahl-koor

-leht

-puu

-tüvi

-juur

-võra

VAHTRA-

-oks

-mets

16

6. Missugune puu on sinu arvates sügisel kõige ilusam? Miks? Kirjelda seda.

7. Vaata pilte ja ütle missugune

ilm on sügisel? Lõpeta laused.

Taevas on …Tuul on …Päike …Vihma …Puulehed on …

8. Nimeta sügiskuud. Kirjuta oma vihikusse: mitmes kuu on ja missugune on siis ilm?

September on aasta üheksas kuu, aga esimene sügiskuu. Septembris on ilm veel soe, päike paistab, taevas ei ole pilves. Öösel on mõnikord juba külm.

Oktoober on …

9. Jätkake dialooge. Võite kasutada rollikaarte.

A: Täna on õues nii tore sügispäike! Lähme parki!

B: Taevas on tõesti selge …Aga mida me pargis …

A: …B: …

A: Küll on täna külm ja kõva tuul. Mis me teeme?

B: Varsti hakkab vist vihma ka sadama. Lähme …

A: …B: …

kask tamm vaher pihlakas

17

10. Loe sõnaraamatu abil. Leia tekstile pealkiri. Ütle, mida sa varem ei teadnud.

Räägitakse, et lapsed ja noored ei käi enam nii palju looduses kui varem. On üks põhjus, miks tasub sügisel metsa minna − mine seenele! Seente maailm on väga rikas ja huvitav, isegi maagiline. Just seente pärast ootavad paljud inimesed sügist. Seenel käimisest võid saada hobi kogu eluks.

Aga kõik seened ei kõlba süüa. Osa nendest on mürgised ja mõned isegi eluohtlikud. Sa pead olema kindel, et korjad söögiseent.

Paljud seened teevad koostööd puudega. Seente peened juured aitavad puudel mullast toitaineid kätte saada. Sellised seened kasvavad alati kindlate puude lähedal. Seda on hea teada, kui otsid maitsvat söögiseent.

Seeneraamatud kirjutavad, et metsa tuleb kaasa võtta seene-korv ja eriline seenenuga, mille otsas on väike hari. Aga seeni võib ka korjata samamoodi nagu lilli: seene jalg tuleb ettevaat-likult ära murda. Hea, kui metsas on kaasas seene raamat, siis võid vaadata, kas kohtad söödavaid või mittesöödavaid seeni. Aga kõige tähtsam on, et oleks olemas soov metsa minna ja seeni otsida.

Stefan Casta „Sofi seeneraamatu” järgi

11. Kontrollige pinginaabriga, kas saite aru järgmistest sõnadest:

seente maailm –maagiline –kõlbama, kõlvata –mürgine – eluohtlik –söögiseen –

koostöö –muld –toitaine –murdma, murda –söödav –mittesöödav –

12. Vaata teksti ja ütle, kas lause on õige või vale.

1) Kõik metsaseened kõlbavad süüa.2) Eestis kasvab ka mürgiseid seeni.3) Metsa tuleb kindlasti kaasa võtta seenepurk.4) Seeni ei tohi kunagi murda.

2.Suvest sügisesse Sügisel on vahtral sünnipäev

kivipuravik

kukeseen

pilvik

punane kärbseseen

18

13. Jutusta sõbrale, mida sa enne teadsid ja mida tekstist teada said.

Alusta näiteks nii:

Kas sa tead, et … Kas sa oled kuulnud, et … Ma lugesin, et …

Kuidas sünnib uus liitsõna?

aastaaegmuusikariist

sügispäikejalgratas

õuepuukoolikott

mererandsuvelill

vahtrapuusuhkruvaher

riigilippvõrguauk

14. Mõtle igale sõnale tabelis uus paariline.

Näiteks: aastalõpp, …

15. Moodusta liitsõnu.

A. pihlaka -sügis -põllu -metsa -lemmik -

- tuul - aastaaeg- marjad- lill - mees

B. Mitu liitsõna sa oskad moodustada?

16. Leia seenetekstist liitsõnu.

Näiteks: maa+ilm, ...

17. Korraldage klassis seenenäitus. Näitusel võib olla päris seeni ja seenepilte. Kirjutage

juurde ka seente nimed ning lühike kirjeldus, kus need tavaliselt kasvavad ja kust te need

korjasite.

18. Mõista-mõista, mis see on?

1. Üks tamm, kaksteist haru, igal harul neli pesa, igas pesas seitse muna?

2. Uhke emand, roheline kleit, punased pärlid?

Pane tähele!

VIHMA- SÜGIS-

-pilv

-vari

-hoog-torm

-ilm

1. Aasta, kuud, nädal, päevad2. Pihlakas

19

Tuleta meelde!

19. Kuula laulu. Loe ja ütle puuduvad sõnad.

Pisike puu

Sõnad Ott Arder, viis Rein Rannap

On kasvamas kuskil üks pisike … ,ta rohetav võra on habras ja … .On kasvamas kuskil üks pisike … ,nii sile ja pehme veel on tema …

On kasvamas kuskil üks pisike …ja kardab see puukene raju ja … .On kasvamas kuskil üks pisike …ja vajab see puu sinu … ja hoolt.

On kasvamas kuskil üks pisike … ,veel nõrk on ta tüvi ja lühike … .On kasvamas kuskil üks pisike … ,kes kasvades loodab, et ükskord on …

On kasvamas kuskil üks pisike …ja kardab see puukene raju ja …On kasvamas kuskil üks pisike …ja vajab see puu sinu … ja hoolt.

20. Joonista laulutekstile illustratsioon ja jutusta, mida sa joonistasid.

21. Vasta küsimustele kirjalikult.

1) Milline on noore puu võra, koor, tüvi ja juur?2) Mida pisikesed puud kardavad?3) Mida väikesed puud vajavad?

Käskiv kõneviis

tegemaronima

ma tee/n ma roni/n

Tee! Roni!

Ära tee!Ära roni!

22. Mida palub väike puu lastelt? Vali sobiv tegusõna, kasuta käskiva kõneviisi jaatavat ja

eitavat kõnevormi.

Näiteks: Ära tee minu okstele haiget!ma korjan ma teen ma murran ma ronin ma tunnen rõõmuma nopin

… minu okstele haiget!… minu nõrku oksi!… ainult minu küpseid marju!… minu noorele võrale!… minu kauneid õisi… minu ilusatest lehtedest !

23. Mis puud kasvavad sinu kodu lähedal? Otsi sõnaraamatust puude eestikeelsed nimetused

ja kirjuta vihikusse, kus need puud kasvavad.

Näiteks: Suur ilus pihlakas kasvab lasteaia juures.

2.Suvest sügisesse Sügisel on vahtral sünnipäev

20

1. Kuula plaadilt sõnu ja väljendeid ning korda. Jälgi oma hääldust.

2. Vahtramahla saab kevadel. Mis mahla ja moosi saab aga sügisel?

Mulle maitseb väga õunamahl ja kirsimoos. Emale kirsimoos ei maitse, sest see on liiga magus. Talle maitseb ploomimahl ja õunamoos. Aga mulle ploomi mahl eriti ei maitse, see on minu meelest karvane («мохнатый»).

Kellele maitseb (mis?) …? – Кому по вкусу…?

Kas sulle maitseb see pirn?Vennale ei maitse magusad ploomid.Meile maitsevad puuviljad. Kas ka teile maitsevad Eesti õunad?

Aga: See on maitsev (missugune?) puuvili Need on väga maitsvad (missugused?) pirnid.

3. Küsi klassikaaslastelt, milline mahl/moos neile maitseb ja milline ei maitse.

Näiteks: Anna, milline mahl sulle maitseb?

magus magusam kõige magusammaitsev maitsvam kõige maitsvam

3. Sügis meie sees

Miks on

puu- ja juurviljad

kasulikud?

Selles tunnis me

võrdleme puuvilju vestleme, mida puuviljadest tehakse õpime i-minevikuga tegusõnu loeme, mis on maailmas kõige magusam kuulame luuletust „Sügisel” õpime arstile haigusest rääkima

Pane tähele!

Tuleta meelde!

21

Uued sõnad

eriti – особенноhaigutama/haigutada – зеватьhaigutab – зеваетmagus, magusad – сладкий, сладкие

maitse – вкусuskuma/uskuda – верить ei usu – не верю

4. Loe. Kas sina usud, et uni on kõige magusam? Miks?

Magusajutt

Hilli Rand

Maailmas on palju magusaid asju. Kuid mis on kõige magusam?„Kõige magusam on arbuus,” ütleb vend, nii on ta alati arvanud.„Šokolaad on kõige magusam,” naerab noorem õde ja talle tuleb šokolaadimaitse

suhu.Vanem õde mõtleb hulk aega: suhkur on magus, pirnid on magusad, tort on magus,

nii palju on magusat, kuid mis on see kõige-kõige …„Ema, ütle sina, mis on maailmas kõige magusam?” pärivad lapsed. Ema ei kõhklegi,

teab vastust kohe. Ta naeratab: „Kõige magusam on uni.”„Uni?” kordavad lapsed imestunult ja arusaamatuses.Mismoodi – uni? Kuidas saab uni olla magus ja veel kõige magusam? Magusam kui

arbuus, šokolaad, suhkur?„Ei usu,” ütlevad nad.„Kui ükskord suureks saate ja teil endil on väikesed lapsed, küll siis näete ja usute,”

naeratab ema jälle ja haigutab.

pärivad = küsivadei kõhklegi = ei mõtle kaua

mismoodi = kuidas see saab nii olla

5. Lõpeta laused.

Vend ütles, et kõige magusam on … Noorem õde … Vanem õde … Ema …

6. Kirjuta, mis on sinu arvates…

magus – …maitsev – …

magusam – …maitsvam – …

kõige magusam – …kõige maitsvam – …

3.Suvest sügisesse Sügis meie sees

22

7. Kirjelda pilti ja ütle, mida tüdruk sööb ja mida ta valesti teeb.

8. Vestelge pinginaabriga. Miks inimesed sügisel rohkem magada tahavad?

9. Kuula ja loe. Leia luuletusest liitsõnu ja kirjuta need välja.

Näiteks: saabas + harjad = saapaharjad.

Sügisel

Jaan Kaplinski

… Sügis toob pihlasse marjadja udu ja porise teeja saapad ja saapaharjadja taevasse Linnutee.

Vahtrasse tulevad värvidja õue kasepuuriitja emal on jälle närvidja isal radikuliit.

Ja lastel on koolikott raskeja palju koolitöödja hommikul uni silmaspärast pikka külma ööd.

pihlasse = pihlakasseLinnutee – Млечный Путь

puuriit – поленница

10. Leia luuletusest sõnaühendid, mis kirjeldavad sügist looduses, isa ja ema tervist, laste

tegemisi.

Kirjuta vihikusse: Sügisel on pihlapuus marjad, …

See, kes sööb palju magusat,

on MAIASMOKK.

Jaan Kaplinski

23

Õpime suhtlema!

11. Joonista luuletuse (harj 9) iga salmi kohta väike pildike. Jutusta, mida sa joonistasid.

Korraldage piltide konkurss.

12. Vasta küsimustele.

1) Kuidas inimesed end sügisel tunnevad? Leia read luuletusest „Sügisel” (harj 9).

2) Kuidas sina end sügisel tunned? Miks?3) Missugune on sinu tuju sügisel?

Kuidas sa end/ennast tunned?Kuidas te end tunnete?Ma tunnen/tundsin end hästi. Vanaema tunneb/tundis end halvasti.

Me ei tunne/ei tundnud end kuigi hästi.

Tänan küsimast, …Aitäh küsimast, …

Как ты себя чувствуешь?Как вы себя чуствуете?Я чувствую/чувствовал(-а) себя хорошо.Бабушка чувствует/чувствовала себя плохо.Мы чувствуем себя/чувствовали себя неважно.

Спасибо, …

Mu tuju on hea (хорошее). Vanaema tuju on halb (плохое). Tiina tuju on kehvavõitu (неважное).

Ma tunnen end hästi (хорошо).Ta tunneb end halvasti (плохо).Ta ei tunne end kuigi hästi (неважно).

13. Kuula dialooge. Kirjuta, kellel on hea ja kellel halb tuju? Miks?

Kerli tunneb end … Arvi …

14. Küsi, kuidas tunneb end sinu pinginaaber, sõber, ema ja isa. Räägi sellest järgmises tunnis,

kasuta minevikuvormi.

Pane tähele!

3.Suvest sügisesse Sügis meie sees

24

Jäta meelde!

Mis sul viga on?Mis tal viga on?

Что с тобой?Что с ним? Что с ней?

Mul onSul on paha/halb olla.Nendel on

МнеТебе плохо/не по себе.Им

Ma jäin haigeks.Ta jäi haigeks.Ta on haige/terve.Ma sain terveks.

Я заболел/заболела.Он заболел/она заболела. Он болен/здоров. Она больна/здорова.Я выздоровел/выздоровела.

Mul on/ei ole köha.Sul on/ei ole nohu.Tal on (kõrge) palavik.Tal ei ole palavikku.

У меня кашель/нет кашля.У тебя насморк/нет насморка.У него/у неё (высокая) температура/жар.У него/у неё нет (высокой) температуры/жара.

pea valutab/ei valutakurk kõrv valutas/ei valutanud

голова болит/не болитгорло ухо болело/не болело

15. Loe ja jutusta. Miks Piret haigeks jäi? Mis tal viga oli?

Eile oli väga tuuline ja vihmane ilm. Piret mängis õues oma sõpradega. Tal oli seljas õhuke pluus, lühike seelik ja suvejope. Peas ei olnud tal midagi. Õhtul tundis Piret end halvasti – pea valutas ja kurk oli valus. Ta tahtis ainult magada. Hommikul oli Piretil väike palavik – 37,4 (kolmkümmend seitse (ja) neli), köha ja nohu. Tal oli paha olla. Ema ei lubanud Piretit kooli ja kutsus talle arsti.

16. Täida lüngad sobivate sõnadega ja kirjuta harjutus vihikusse.

1) Ilm oli … ja vihmane. 2) Tüdruk mängis õues … 3) Tal oli seljas … pluus ja … seelik. 4) Õhtul oli tal … olla. 5) Ta jäi … 6) Tal valutas … ja … 7) Järgmisel hommikul oli tüdrukul … , … ja … . 8) Ema kutsus … koju.

25

17. Kuula. Otsusta, kas väide on õige või vale.

1) Ema helistas haiglasse.2) Tütrel on kõrge palavik.3) Haigel on kurk väga valus.

4) Piret on 18 aastat vana. 5) Haige elab Kastani tänavas.6) Ema on tööl, kui arst tuleb.

18. Arst tuli peale lõunat ja küsis, kuidas Piret end tunneb.

Piret jutustas nii: „Ma tunnen end halvasti, mul on … .”

19. Sa puudusid eile koolist. Räägi eesti keele õpetajale, mis sul viga oli.

Näiteks: Ma tundsin end halvasti: mu pea valutas …

20. Sinu naabritädi jäi haigeks, aga tal ei ole telefoni. Helista naabritädi perearstile ja küsi

temalt nõu. Mõtle enne läbi, mida pead ütlema.

1) Mu naabritädi jäi haigeks. Ta palus helistada.2) Tal on kõrge palavik ja nohu.3) Köha tal ei ole.4) Pea valutab natuke/kõvasti, aga kurk ei valuta.5) Mis rohtu ta peab võtma? Kas retsepti on vaja?

21. Ütle ja kirjuta, mida arst haigele soovitab. Vaata tabelit.

… kui tal on palavik? – … kui tal on köha ja nohu? –

… kui tal pea valutab? – … kui tal on kurk valus? –

Käskiv kõneviis

Joo kuuma piima! Joo teed! Ära joo külma piima!

Пей горячее молоко! Пей чай!Не пей холодного молока!

Söö vitamiine, puuvilju! Ära söö jäätist!

Ешь витамины и фрукты!Не ешь мороженого!

Võta rohtu! Võta tabletti! Ole voodis! Ära ole kaua üleval!

Принимай лекарство!Принимай таблетки!Лежи в постели!Не ложись поздно!

Jäta meelde!

3.Suvest sügisesse Sügis meie sees