Vassili Gerassimovi nim. klubi hoone …Eestis on nimetatud hoone ainuke selle projekti esindaja. Hoones oli ligi 600-kohaline vaatesaal, 150-kohaline kinosaal, raamatukogu ja lugemissaal

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn. 8

Vassili Gerassimovi nim. klubi hoone

EKSPERDIHINNANG

Koostaja: Madis Tuuder

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Narva 2012


SISUKORD

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 3 JOONISED 8 FOTOD 15 FOTODE LOETELU 21 PILDISTAMISE SUUNAD 22

2


EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Nimetus Vassili Gerassimovi nim. klubi hoone

Aadress ja katastritunnus

Ida-Viru maakond, Narva linn, Joala tn. 8 51105:004:0180

Koordinaadid - Praegune funktsioon Ei ole kasutusel

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1957 (Eesti Arhitektuur, köide 3)

Autor Üleliiduline tüüpprojekt, arh. Konstantin Bartaševitš (vene k. Bortaševitš) (allikas: Коченовский, О. Нарва. Градостроительное развитие и архитектура. 1991)

Algne funktsioon Kultuurimaja (koos kino ja raamatukoguga)

Ümberehitusetapid Ei ole toimunud Muu ajalooline teave Hoone rajamise initsieeris Kreenholmi Manufaktuur, kes vajas

oma senisele, 1946. aastast tegutsevale ning kitsastes oludes olevale klubile (toonase nimetusega Kreenholmi klubi Nr. 1) uut maja. Uue hoone valmimine ajastati manufaktuuri 100. aastapäevaks ning sellega seoses anti hoone avamisel 1957. aastal klubile Vassili Gerassimovi (töölisliikumise aktivist, üks 1872. aasta Kreenholmi streigi organiseerijatest) nimetus. Alates 1992. aastast on klubi Narva linna haldusalas, kultuuriasutusena lõpetas see tegevuse 1996. aastal, misjärel müüdi hoone eraomanikule. Viimati kasutati hoonet 2008. aastal, kui seal toimusid filmivõtted (Püha Tõnu kiusamine, rež. V. Õunpuu). Hoone ehitati 1940ndate lõpus välja töötatud projekti järgi, selle autor on Ukraina (Dnepropetrovski) arhitekt Konstantin Bartaševitš. Esimestena valmisid selle projekti järgi kultuurimajad Ukrainas Krivõi Rogis, Nikopolis, Zaporožjes jm. Ukrainas Donetskis on koguni kolm selle projekti järgi ehitatud hoonet. Lisaks leidub sama projekti ning selle arvukate modifikatsioonide järgi rajatud hooneid pea kogu N. Liidu aladel - Pensas, Kaliningradis, Oršas (Valgevene), Tšeljabinskis, Vladimiris, Rjazanis, Moskvas, Krasnojarskis ja mujal. Meie lähipiirkonnas asuvad analoogid Slantsõs ja Pihkvas. Eestis on nimetatud hoone ainuke selle projekti esindaja. Hoones oli ligi 600-kohaline vaatesaal, 150-kohaline kinosaal, raamatukogu ja lugemissaal. Hoone rajati 1948. aastaks taastatud ja heakorrastatud parki

3


(toona Kreenholmi kultuuri- ja puhkepark, praegu Võidu park). Pargis paiknesid lisaks lasteatraktsioonid, vabaõhulava, puhvet ning tantsuplats. Parki ümbritses kõrge metallpiire (foto 1), mis hiljem, arvatavasti 1970ndatel aastatel, on vahetatud uue piirde vastu (foto 27). Lisaks püstitati parki 4 Kreenholmi töölisliikumise tegelase büstid (August Abel, Vassili Gerassimov, Fjodor Afanasjev, Amalie Kreisberg – viimane viidi hiljem tööliskasarmute juurde, teised paiknevad pargis tänaseni)(foto28).

3 ASUKOHA KIRJELDUS Hoone asub Narva Kreenholmi linnaosas paikneva avara pargi (Võidu park) keskel, olles

ümbruskonna dominantseim ehitis. Selle ümber paiknev park asub Kreenholmi linnaosa põhjaosas linna poolitava Tallinn-Narva raudteetrassi ääres üsna lähedal üle viimase paiknevale kesklinnale. Parki piiravad kahest küljest linnaosa ühed peateljed – Joala ja Gerassimovi tänavad. Koos oma rajatistega on park oluliseks linnaruumi kujundajaks antud piirkonnas. Park koos oma väikevormidega (pargi piiret hiljem muudetud) on rajatud hoonega samal perioodil (avatud 1948. a.) ning moodustab koos sellega ühtse arhitektuurilise terviku. Kõnealune hoone on esifassaadiga suunatud Joala tänava poole, peafassaadi ja tänava vahele jääb avar asfalteeritud väljak. Väljaku nurgas pargi peasissepääsu kõrval on piletikiosk (foto 26). Joala tänava teine külg on palistatud samal ajajärgul rajatud stalinistlike korterelamutega, moodustades pargi ja kultuurimajaga ühtesulanduva terviku. Väljakust ja hoonest lõuna poole jääb pargi pidulikum osa koos pinkide, estraadi ja kõnniteedega. Samasse kõrvale pargi serva, kõnealusest hoonest pisut edelasse jääb stalinistlik koolimaja sekundeerides oma arhitektuuriga sobivalt klubihoonele ja pargile. Kogu ülalkirjeldatud keskkonnaga sulandub väärikalt ühte ka Joala ja Gerassimovi tänavate ääres kulgev piire (foto 27), mis eraldab tänavaid pargialast. Tegu on madala silikaatkivist laotud ja dolomiitplaatidega kaetud barjääriga, mille harjal troonib silinderjas ažuurne metallvõre. Pargi läänekülg on ääristatud 1960ndate aastate lõpus rajatud sektsioonelamutega; viimane – põhjakülg – on suunatud vastu raudteed. Park ja selle väikevormid on mõõdukalt heakorrastatud. Hoone ja osa pargist paikneb Kreenholmi töölisasula ehitismälestiste ühises kaitsevööndis.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Hoone koosneb kesksest ristkülikukujulise põhiplaaniga

peakorpusest, millega liituvad kummalgi pikiküljel esiküljelt tugevalt eenduvad tiibehitised. Viimaste vahele tekib lahtine aatriumilaadne siseõu, mille väljapoole suunatud esikülg on raamistatud tiibhoonete vahele rajatud sammastikuga. Peakorpus jaguneb omakorda kolmeks mahuliselt eraldi hoomatavaks osaks – sisehooviga piirneb tiibhooneid ühendav kitsas ja kõrge paraadkorpus vestibüüli, garderoobide ja admin. ruumide jaoks, selle taga paikneb piklik madala viilkatusega saalikorpus ning kõige lõpus asub pisut kõrgem ning tagaküljel laiemast saalikorpusest pisut eenduv maht, kus paikneb lava koos oma atribuutikaga. Keskse peakorpuse sisehoovipoolne osa (hoone paraadkülg) on kolmekorruseline, ülejäänud osa – piklik vestibüüli ja vaatesaali osa – on kahekorruseline (saalid ulatuvad läbi kahe korruse). Külgedel paiknevad tiibhooned on kahekorruselised.

4


Ehitusmaterjal Hoone on rajatud nii keraamilistest kui silikaattellistest. Hoone seinad on krohvitud. Katust katab valtsplekk. Avatäited on puidust.

Väliskujundus ja iseloomulikud detailid

Hoone peamiseks dekoratiivseks aktsendiks on flankeerivate tiibhoonete vahel kõrguv sammastik (foto 2; 3). Kahekordses reas seisvad kanneleeritud sambad esindavad dooria stiili, nende peal lasub madal talastik (foto 7). Frontoon talastiku peal puudub, eemalt vaadates täidab selle rolli sammastiku tagant välja ulatuv hoone põhimahu esimese korpuse otsaviil (foto 2; 8). Sambaridade vahelt nähtav talastiku lagi (foto 7) on kasseteeritud, esikülje friisil paikneb reljeefne tekst „VASSILI GERASSIMOVI NIMELINE KLUBI КЛУБ ИМЕНИ ВАСИЛИЯ ГЕРАСИМОВА”. Hoone peafassaadi moodustab põhimahu siseõuepoolne külg, mida kaunistab läbi mitme korruse ulatuv portikuse ülesehitust meenutav pilastritesüsteem (foto 8; 18). Korintose ja joonia stiilis pilastritele lisanduvad karniisid, vööd, balustraadid ja muu plastika. Omapärasteks elementideks hoone peafassaadil on esimese korruse pilastrite vahel kummalgi pool peaust asetsevad kartušilaadsed reljeefsed vapid; neist ühe peal on kujutatud maski ja värvipaletti koos pintslitega (foto 13), teisel raamatut ja ping-pongi/sulgpalli (?) reketit (foto 14). Sammatikust kummalegi poole jäävad tiibehitised (foto 2; 15) on üsna dekoorivaesed, vaid nende otsaseintes paiknevad kolmnurkfrontooniga markeeritud reklaamnišid (foto 17). Nii tiibehitisi kui esifassaadi kaunistavad avarad kaaraknad vastavalt teisel ja kolmandal korrusel (foto 5; 8; 15; 16). Põhikorpuse saaliosa külgseinad (foto 6) on ehitud läbi kahe korruse ulatuvate poolsammastega, nende vahel paiknevad vertikaalse kujuga paarisaknad. Aknaridade vahel paiknevad horisontaalse kujuga nišid. Katuseräästa all kulgeb kogu hoone perimeetril jõuliselt eenduv räästakarniis.

Plaanilahendus Hoone plaanilahendus on sümmeetriline. Peakorpuse esimesel korrusel paikneb pikiteljega risti olev vestibüül ning selle taga fuajee (foto 9) ja viimasest edasi minnes vaatesaal (foto 11; 12; 22-24). Viimased kaks ulatuvad läbi kahe korruse. Vestibüüliga külgneb peauksest kummalgi pool paiknevad garderoobid. Viimaste ja vestibüüli peal, teisel ka kolmandal korrusel paiknevad admin. ruumid ja õppeklassid. Ülemistele korrustele pääseb vestibüülist mööda kummaski tiibhoones paiknevaid trepikodasid (foto 25). Tiibhoonete esimestel korrustel asuvad raamatukogu- ja õpperuumid, teisel korrusel spordisaal ja väiksem vaatesaal. Põhimahu saaliosa kõrvale jäävad puhvet ning lugemissaal, lisaks lavatagused abi- ja esinejateruumid. Saali kõrvale teisele korrusel mahuvad ka mõned õppeklassid ning saalikorpuse trepikojad.

Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel

Hoone interjöörid on lähtuvalt hoone funktsioonist ning rajamise ajal valitsenud arhitektuuristiilist avara ruumilahenduse ja rikkaliku dekooriga. Avalike paraadruumide sisekujundus peegeldab selgelt eksterjööri arhitektuuri – siin on kasutatud

5


sarnast dekoorielementide arsenali. Fuajees on säilinud pea kogu ornamentika ja dekoorielemendid – sammastikud, balustraadid, peegelvõlvlagi, ukseportaalid, stukk-kirjadega loosungid jm., samuti parkettpõrand (foto 9; 10; 20; 21). Vaatesaalis on demonteeritud vaid põrand ja lavakonstruktsioonid. Säilinud on rõdu, laes ning seintel paiknev ornamentika, lavaportaal jm. (foto 11; 12; 22-24) Osaliselt on säilinud ka tiibehitistes paiknevate trepikodade (foto 25) sisustus (trepid, käsipuud) ning hulgaliselt ukselehti ja –lenge. Algset mööblit, sh. vaatesaali toole, säilinud ei ole. Kõik hoones täna säilinud detailid ja dekoorielemendid on algsed. Mahukamaid ümberehitusi või remonte hoones toimunud ei ole, v. a. abiruumides, kus paraadruumidega võrreldes väärtuslikke interjööre polnud. Käesoleva töö autoril on õnnestunud eksperdihinnangut koostades viibida fuajees, vaatesaalis ning lõunapoolsema tiibhoone esimese korruse ruumides.

Stiililine kirjeldus Stalinistlik klassitsism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone vundamendid ja seinad on rahuldavas seisundis, katusekate ja –kandmik suures osas

amortiseerunud ja kohati avariiline (osa katusekattest on konstruktsioonide küljest lahti). Välisviimistlus (krohvpind) on osaliselt irdunud, kuid siiski tervikuna taastatav. Siseviimistlus on säilinud osaliselt, fuajee ja vaatesaali seintes ja laes on hulgaliselt niiskuskahjustuse koldeid. Paraadruumide siseviimistluse arhitektuuriajalooline säilivus on võrdlemisi hea, kuid selle tehniline seisukord on kohati väga kehv. Algsed avatäited on osaliselt olemas ja ees. Hoonet ei köeta, avad suletud, ligipääs siseruumidesse takistatud. Kommunikatsioonid tõenäoliselt osaliselt hävinud ja/või amortiseerunud. Hoone ümbrus mõõdukalt heakorrastatud, kohati ümbrus hooldamata.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on säilinud oma esialgses mahulises ja arhitektuurilises lahenduses. Hilisemaid

juurdeehitisi ega olemasolevate hooneosade lammutusi ei ole olnud. Pea tervikuna on säilinud eksterjööri dekoorielemendid. Interjööri dekoorielemendid on vähemalt paraadruumides säilinud võrdlemisi suurel määral, nende kasvõi osaline taastamine on visuaalsel vaatlusel võimalik. 2000. aastal menetles Muinsusakaitseamet (toona Muinsuskaitseinspektsioon) hoone võimalikku riikliku kaitse alla võtmist, millest siiski lõpuks loobuti (arhitektuurimälestiseks tunnistati toona Sillamäel ja Kohtla-Järve Järve linnaosas paiknevad stalinistlikud kultuurimajad). 2001. aastal koostati muinsuskaitse eritingimused (hoolimata sellest, et tegu ei olnud mälestisega!) kohaldamaks hoonet raamatukogu tarbeks. Need on samal aastal ka Muinsuskaitseametis (toona Muinsuskaitseinspektsioon) kooskõlastatud. 2005. aastal koostati muinsuskaitse eritingimused (hoolimata sellest, et tegu ei olnud mälestisega!) hoone remondiks. Need on samal aastal ka Muinsuskaitseametis kooskõlastatud.Uue lisandusena nähti perspektiivis ette sammastiku taga paikneva

6


sisehoovi katmise klaaskatusega. 2007. aastal on kehtestatud krundi Joala tn. 8 detailplaneering, mis näeb ette kõnealuse hoone olemasolevas mahus rekonstrueerimise. 2012. aastaks ei ole ükski arendusprojekt rakendunud. 2008. aastal algatatud Narva linna üldplaneeringus (kehtestamata) on tehtud ettepanek tunnistada hoone ehitismälestiseks. Käesoleval aastal on Narva Linnavalitsus (taas)loonud kontakti hoone omanikuga leidmaks hoone saatuse osas mingitki lahendust.

7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Tegemist on Eesti ühe imposantsema stalinismi ajajärku kuuluva kultuurihoonega ning

vaieldamatult kõige olulisema ja märgilisema stalinistliku hoonega Narva linnas. Kreenholmi linnaosa, kus hoone paikneb, on nii Narva kui ka kogu Eesti mastaabis oluline peatükk linnaehituse ajaloost, sh. stalinismi perioodi omast. Hoone moodustab olulisima osa kogu Eesti ühest ilmekamast stalinismiaegset linnaehitust ja –planeerimist kujutavast kompleksist (park, kultuurimaja, koolimaja, erineva mastaabiga kortermajad jm.) olles kompleksis selgelt identiteetiloovaks rajatiseks. Üksikobjektina on tegu ilmeka ja kõneka näitega toonasest ehituskunstist ja ideoloogia peegeldusest arhitektuuris. Lisaks on tegu ainukese eksemplariga toona Nõukogude Liidus üsna levinud tüüpprojekti kasutusest Eestis. Hoone paikneb küll kinnimälestise kaitsevööndis, kuid antud asjaolu ei kohusta omanikku sellesse säästvalt ega perspektiivitundega suhtuma, samuti ei kaitse kinnismälestise kaitsevööd hoonet võimaliku ümberehituse või lammutuse eest. Hoone on Narva linna ajaloo seisukohalt märgilise tähendusega (esimene sõjajärgne kultuurihoone, linna sõjajärgse ülesehitamise ja ”taastamise” oluline sümbol, seotus Kreenholmi Manufaktuuriga jpm.). Võimalusel/vajadusel rakendada leevendustega kaitset, s. t. kaitsta esmajoones hoone mahtu ja välisilmet.

8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. Algse mahu, plaanilahenduse ja välisilme ning osaliselt siseviimistluse (sh.

dekoorielemendid) säilitanud kahe- ja kolmekorruseline tiibehitiste ja nendevahelise sammastikuga stalinistliku klassitsismi esindav klubihoone

2. Olulisim osa Eesti ühest esinduslikumast stalinismi ajajärgu linnaehituslikust kooslusest, üksikobjektina stalinistliku arhitektuuri üks ilmekamaid näiteid Eestis.

3. Ainulaadne näide Eestis viljeldud stalinistlikust arhitektuurist, ainuke näide toona Nõukogude Liidus üsna levinud tüüpprojekti kasutusest Eestis.

8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Võtta hoone ehitismälestisena kaitse alla.

9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 22.04.2012; 27.08.2012; 24.10.2012

10 Koostaja andmed: Madis Tuuder

7


JOONISED

1. Asukoha skeem (Alus: väljavõte Maa-ameti kaardilt)

8


9


2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks

– kõnealuse hoone asukoht Hoone asub olemasolevate kinnismälestiste ühise kaitsevööndi territooriumil. Olemasolev kaitsevöönd on joonisel näidatud siniste joontega viirutatud alana. Olemasoleva kaitsevööndi piiride muutmist käesolev eksperdihinnang välja ei paku, kuna olemasolev ala on piisav tagamaks kõnealuse objekti vaadeldavust ja/või püsimist. Olemasolevast kaitsevööndist väljajäävale alale kavandatud hoonestus ja/või ehitustegevus antud objekti vaadeldavust ja/või püsimist samuti oluliselt ei mõjuta.

3. Võimalusel projekti joonised (projekti jooniseid käesoleva töö autoril leida ei õnnestunud)

10


4. Inventeerimisjoonised (Allikas: MKA arhiiv – A-5893)

I korrus

11


II korrus

12


III korrus

13


Lõige

14


FOTOD (Andmaks paremat ülevaadet hoone interjööridest, on lisaks autori 2012. aastal tehtud fotodele antud töös kasutatud ka 2008. aastal fotograaf Alexey Che (pseudonüüm) poolt tehtud fotosid. Võrreldes 2008. aastaga ei ole interjöörides olukord märgatavalt muutunud. Ebasoodsate asjaolude tõttu on 2012. aastal tehtud interjöörifotode kvaliteet kehv!)

1. Ajalooliste fotode koopiad

1. Vaade hoonele kagust. 1960ndate lõpp/1970ndate algus.

2. Kaasaegsed fotod

2. Vaade hoonele idast. 2012.

15


3. Vaade hoonele kagust. 2012.

4. Vaade hoonele loodest. 2012.

16


5. Vaade hoonele põhjast. 2012.

6. Vaade hoone saalikorpuse lõunaseinale kagust. 2012.

17


7. Vaade talastikule. 2012.

8. Vaade esifassaadi keskosale. 2012

18


9. Vaade fuajeele. 2008. (Autor: Alexey Che)

10. Ukseportaal fuajees. 2012.

19


11. Vaatesaali lagi. 2008. (Autor: Alexey Che)

12. Vaatesaali seinad ja lagi. 2012.

20


FOTODE LOETELU 1. Vaade hoonele kagust. 1960ndate lõpp/1970ndate algus. 2. Vaade hoonele idast. 2012. 3. Vaade hoonele kagust. 2012. 4. Vaade hoonele loodest. 2012. 5. Vaade hoonele põhjast.2012. 6. Vaade hoone saalikorpuse lõunaseinale kagust. 2012. 7. Vaade talastikule. 2012. 8. Vaade esifassaadi keskosale. 2012. 9. Vaade fuajeele. 2008. (Autor: Alexey Che) 10. Ukseportaal fuajees. 2012. 11. Vaatesaali lagi. 2008. (Autor: Alexey Che) 12. Vaatesaali seinad ja lagi. 2012. 13. Reljeefne vapp hoone esifassaadil. 2012. 14. Reljeefne vapp hoone esifassaadil. 2012. 15. Vaade põhjapoolsema tiibhoone põhjaküljele. 2012. 16. Vaade sisehoovi loodenurka. 17. Tiibhoone otsafassaadil paiknev reklaamnišš. 2012. 18. Fragment esifassaadist. 2012. 19. Ventilatsioonikorsten saalikorpuse lõunaküljel. 2012. 20. Ukseportaal fuajees. 2012. 21. Ukseportaal fuajees. 2012. 22. Vaatesaali lagi. 2012. 23. Vaatesaali edelanurk. 2012. 24. Vaatesaali kagunurk. 2012. 25. Trepikoda lõunapoolsemas tiibhoones. 2012. 26. Kiosk pargi peasissepääsu juures. 2012. 27. Piirderajatis. 2012. 28. Skulptuur pargis. 2012.

Fotod 13-28 asuvad eraldi kaustas salvestatuna CD-plaadile.

21

Projekt

22

„Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

PILDISTAMISE SUUNAD

20

13

7

8; 18

22

21

11

19

9

2

10

1

5

4

14

17

25

12; 23

24

16

15

2

6

Alus: Väljavõte inventeerimisjoonistest (Allikas: MKA arhiiv – A-5893)

Documents

Vassili Gerassimovi nim. klubi hoone …Eestis on nimetatud hoone ainuke selle projekti esindaja. Hoones oli ligi 600-kohaline vaatesaal, 150-kohaline kinosaal, raamatukogu ja lugemissaal