VEEBILANSS

INIMESELKoostas:

Kristel Mäekask

Veesisaldus inimorganismis 70 kilose kehakaaluga inimene

sisaldab 42...45 liitrit vett.

Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga.

Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest.

Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi.

Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on.

loode vastsündinu täiskasvanu vanur

Rakusisene ja rakuväline vesi

Rakusisene vesi (67%)

Rakkudevaheline keskkond (25 %)

Vereplasma (8%)

Organismi veesisalduse langus:

Kui organismi veesisaldus langeb:

5% tunneme janu

20% sureme

Janutunne – on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas.

Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva.

Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast.

ErituselundidErituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk.

Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides – uriini moodustumine algab verest.

veri neerud kusejuha põis sulgurlihas kusiti

venoosne veriarteriaalne veri

parem neer vasak neer

neerupealised

kusejuha

kusiti

põis

pärasool

Neerude ehitusNeerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga.

~10 – 12 cm pikad; ~5 – 6 cm laiad; ~4 cm paksud.

Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter.

Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu

neeruarter

neeruveen

kusejuha

neerukoorkihn

näsa

neerusäsi

NefronNeeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju – mõlemas neerus umbes miljon.

Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake.

Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse.

http://www.kidneypatientguide.org.uk/site/HKWanim.php

Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.

Neerud toimivad kui filter– on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma.

Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks.

Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd).

Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini.

Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse.

Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon.

Kasutatud materjal:

• http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Stilles_Mineralwasser.jpg

• http://www.healthilife.ee/raamat/vesi.html • http://www.snyderhealth.com/water.htm • http://www.greatwater.com.au/whydrinkwater.html • http://connection.lww.com/Products/porth7e/Ch33.asp • http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif • http://www.kidneypatientguide.org.uk/site/HKWanim.php • http://www.uri.edu/pharmacy/animation/

steveKingkidney.htm