AAAAAvvvvvaaaaavvvvveereereereereerggggg

10 (1748) 30. mai 2008 Ilmub üle nädalaT a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t

KrKrKrKrKroonikoonikoonikoonikoonikaaaaa

Mereuuringute sümpoosionTallinnas, Viru konverentsikeskuses,toimus 27.-29. mail esinduslik US/EU-Baltic sümpoosion “Ocean Obser-vations, Ecosystem-Based Manage-ment & Forecasting”. Sümpoosion onjärjeks 2004. ja 2006. aastal Klaipe-das toimunud analoogilistele teadus-foorumitele.

Tallinna sümpoosionist võtsid osateadlased ja mereuuringute eksperdidrohkem kui 20 riigist. Esindatud oliüheksa Läänemere-äärset maad,mitu Euroopa riiki ja USA. Kavas oliüle 140 ettekande. Eesti teadlaste pa-nus kajastus 22 ettekandes. Meresei-sundi jälgimise ja prognoosimise kaas-aegsed tehnoloogiad on aktuaalsedmõlemal pool Atlandi ookeani, niiökosüsteemi seisundi ja keskkonna-riskide kui ka kliimamuutuste kon-tekstis.

Sümpoosioni korralduskomiteedjuhtisid IEEE Meretehnoloogia Ühin-gu asepresident Joseph R. Vadus jaTTÜ Meresüsteemide Instituudidirektor Jüri Elken. Avamisel esine-sid keskkonnaminister JaanusTamkivi, USA saatkonna asejuhtKaren Decker, Eesti Teaduste Aka-deemia asepresident Jüri Engelbrechtja Tallinna Tehnikaülikooli rektorPeep Sürje.

Rein Otsasoni stipendiumTTÜ tudengileSihtasutus Rein Otsasoni fond andis23. mail kolmele noorele majandus-teadlasele üle 30 000 krooni suurusedstipendiumid. Stipendiumi sai kaMargit Vaaks TTÜst.

Margit Vaaks õpib Tallinna Teh-nikaülikooli majandusteaduskonnasmagistriõppes ärirahandust ja arves-tust. Tema magistritöö teemaks on,kuidas arvutada ja kajastada intellek-tuaalset kapitali ettevõtte väärtuses.Eelmisel aastal pälvisid Tallinna Teh-nikaülikoolist stipendiumi JelenaHartsenko ja Aaro Hazak.

Rein Otsasoni fondi mälestussti-pendium on olulisimaid noortele ma-jandus- ja rahandusteadlastele mõel-dud stipendiume Eestis. Stipendiu-mid antakse igal aastal välja seosesKrediidipanga asutaja, majandus-teadlase ja sõjajärgse Eesti panga esi-mese presidendi Rein Otsason’i sün-niaastapäevaga 24. mail.

Artur Linnu stipendiumi-konkursi võitjad selgunudSihtasutuse Geenikeskus poolt 2008/2009. õppeaastaks väljakuulutatudArtur Linnu stipendiumikonkursivõitjate seas on Tallinna Tehnikaüli-kooli geenitehnoloogia magistrantKaur Jaanson ning Tallinna Tehni-kaülikooli geenitehnoloogia doktorantOlga Katargina.

Artur Linnu nimelisele 8. stipen-diumikonkursile laekus kokku 13nõuetekohaselt esitatud taotlust. Sti-pendiumifondi nõukogu koosseisusemeriitprofessor Tiina Talvik (SATÜK Lastekliinik), professor TõnisTimmusk (Tallinna Tehnikaülikool),akadeemik Richard Villems (EestiBiokeskus) ning Maris Väli-Täht (SAGeenikeskus) vaatas läbi laekunudtaotlused ja otsustas eraldada 2008/2009. õppeaastaks neli 15 000 kroonisuurust Artur Linnu nimelist stipen-diumi.

Järgmine Artur Linnu stipen-diumikonkurss kuulutatakse välja2009. aasta kevadel. Stipendiumeantakse välja kord aastas.

Akadeemik Artur Lind (1927-1989) oli Eesti molekulaarbioloogiarajaja ja enamiku Eesti molekulaar-bioloogide õpetaja.

Lõpuaktustest lõplikult,vähemalt selleks aastaksUmbes kuu aja eest plahvatas kõrg-haridusmaastikul üks uudispomm,mis teatas, et avalik-õiguslikud üli-koolid ei korralda oma bakalaureu-seõppe lõpetajaile lõpuaktuseid. Koheolid platsis alati kiirelt reageerivadtudengid, kes oma õiguse eest diplomaktusel saada, võitlema asusid. Keson selle vastu, et pidulikus riietuseslavale astuv noor saaks rektori käe-pigistuse saatel kätte oma haridusttõendava dokumendi? Ja siis selgus,et selle vastu polegi keegi, vaid vaheon tõlgendamises, mis on ülikoolihari-dus. Kui võtta bakalaureuseõpe, siis seeon vaid esimene etapp teel sinna. Riikoma koolitustellimuses väärtustabvaid magistriõpet, mille põhjal hinna-takse ülikoolide töö tulemuslikkust.

Ma ei taha rääkida teiste ülikoo-lide nimel, kuid Tallinna Tehnikaüli-kooli valitsus pidas pikalt nõu ja tegiotsuse, mis kuidagi ei tohiks tudeng-konnas pahameelt tekitada. Magistri-aktused toimuvad ülikooli aulas janeid juhatab rektor, kes koos õppepro-rektori ja vastava teaduskonna de-kaaniga ulatab lõpetanule hõbedaseddiplomikaaned. Cum laude lõpetajadsaavad lisaks ka ülikooli tänukirja.Kõiki magistriaktuseid saadab meietaidluskollektiivide esinemine, misloob eriliselt piduliku õhkkonna.

Magistrist edasi on doktoriõpe,mida me järjest enam soovime väär-tustada ja selle lõpetanu saab omakuldsete kaantega diplomi kätte ülikoolisünnipäeval, 17. septembril ja on pä-rast seda kutsutud rektori vastuvõtule.

See on eesmärk, mille poole igamagistriõppe lõpetaja peaks püüdle-ma, kuigi tee sinna on pikem ja olu-liselt raskem kui senine haridustee-kond. Kas tulemus doktorikraadinäol on seda pingutust väärt, jäägumõne järgmise jutuajamise teemaks,kuid ometi kasvab aasta-aastaltnende noorte hulk, kes seda teed lii-ga pikaks ega raskeks ei pea.

Nüüd aga tagasi esimese astmejuurde ülikoolihariduses. Klassika-line kaheastmeline doktoriõppele eel-nev kõrgharidussüsteem, mis on valit-sev ka Põhjamaades, Suurbritannias,Iirimaal ja mujal, on iseloomulikanglosaksi haridusmudelile orien-teeruvatele riikidele. Sageli ei nimeta-ta kõrghariduse esimese astme läbi-mist ka “täielikuks” kõrghariduseksega õpingute järel omistatud kraadivõi muud kvalifikatsiooni lõppkvali-fikatsiooniks. See on ka põhjus, mikssuurem osa tudengitest jätkab õpin-guid magistriõppes

Kas ülikool ei tohiks kuidagi-moodi tähtsustada bakalaureuseõppeetapi lõpetamist? Teades mitmetevälisülikoolide kogemusi, kus isegimagistridiplom antakse kätte teadus-konna kantseleis, oleme otsustanudväärtustada bakalaureuseetapi läbi-mist aktusega aulas, mida juhatabteaduskonna dekaan, kes koos õppe-prorektoriga annab kätte pronksivär-vi diplomi. Loomulikult eeldame, etlõpetaja tuleb sellele üritusele pidu-likus riietuses. Liiga tihti olen isefrakki riietatuna kätelnud diplomijärele tulevaid noori, kel seljas vaidT-särk ja teksad ning jalas lahtisedrannasandaalid. Kas peaksime siinrääkima austusest ülikooli ja temaakadeemiliste traditsioonide vastu?

Ka sellest, kuid eelkõige päevast,mis peaks igale lõpetajale olemapidupäev, mille järel saaks ta seadasihte oma tuleviku kujundamisel.Seega oleme seisukohal, et iga lõpeta-ja, olenemata tasemest, väärib aus-tust, kuid sarnaselt diplomi värviga(kuldne, hõbedane ja pronksine) onvahe ka aktustel.

Peep Sürjerektor

Tallinna Tehnikaülikooli ja Audente-se Rahvusvahelise Ülikooli ühinemis-leping allkirjastati 27. mai pärastlõu-nal. Allkirjad andsid TTÜ rektor PeepSürje, Audentese juhatuse esimeesAhto Orav ja Audentese ülikooli rek-tori kohusetäitja Peeter Müürsepp.

TTÜ ja Audentes ühinevad 1. juu-list ja samast kuupäevast saavadAudentese tudengid TTÜ üliõpilas-teks. TTÜ tagab Audentese üliõpilas-tele nendega sõlmitud õpilaslepingutetäitmise ja lepingutes sätestatud õp-petasu tingimused ei muutu.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor PeepSürje kinnitas, et ühinemise eesmär-

giks on hariduse ja teaduse rahvus-vahelise konkurentsivõime suurenda-mine, ülikoolihariduse kvaliteedi edasi-ne parandamine ja ülikoolimaastikukorrastamine. Ühinemine loob uusi valiku-võimalusi haridustee jätkamiseks niiEesti kodanikele kui ka välismaalastele.

Täna õpib TTÜs seitsmel rahvusva-helisel õppekaval 26 riigist 189 üliõpi-last (sh 109 välismaalt), neist majandus-teaduskonnas 57; vahetustudengeidon ülikoolis 101, neist majandusteadus-konnas 46. TTÜ majandusteaduskon-nas on seega kokku 103 välisüliõpilast.

Audentese juhatuse esimehe AhtoOrava sõnul on Euroopa ühtsel haridus-

maastikul edukaks tegutsemisekstarvis ühendada Eesti ülikoolide jõudsõltumata nende suunitlusest jaomandivormist.

Esialgu saab Audentesest TTÜmajandusteaduskonna struktuuri-üksus, mis jätkab kuni 2008/2009. õp-peaasta lõpuni oma tegevust Auden-tese Rahvusvahelise Ülikooli nime all.

Nii TTÜ kui ka Audentese tegevusjätkub sellel õppeaastal praegustel tin-gimustel ja korras, senistes õppehoo-netes, kõigil õppesuundadel, vormidesja keeltes. Samuti jätkub vastuvõttülikoolidesse järgmiseks, 2008/2009.õppeaastaks praegustel tingimustel.

Ühinemine Audentesega otsustatud

Magistriõppe ja ehitusinseneriõppe lõpuaktusedKolmapäeval, 18. juunil 2008

• kell 10.00 energeetika- ja mehaanika-teaduskond

• kell 12.00 ehitusteaduskond• kell 14.00 infotehnoloogia teaduskond

ja matemaatika-loodus-teaduskond

Neljapäeval, 19. juunil 2008• kell 11.00 keemia- ja materjalitehnoloo-

gia teaduskond ja humani-taarteaduskond

• kell 13.00 majandusteaduskond

Bakalaureuseõppe lõpuaktusedKolmapäeval, 25. juunil 2008

• kell 12.00 ehitus- ja humanitaar-teaduskond

Neljapäeval, 26. juunil 2008• kell 10.00 infotehnoloogia teaduskond• kell 12.00 majandusteaduskond• kell 14.00 mehaanikateaduskond

Reedel, 27. juunil 2008• kell 11.00 keemia- ja materjalitehnoloo-

gia teaduskond• kell 14.00 energeetikateaduskond ja mate-

matemaatika-loodusteaduskond

TTÜ kolledþite lõpuaktused• TTÜ Tartu Kolledzi lõpuaktus esmaspäeval, 16. juunil 2008 kell 13.00 Tartus• TTÜ Tallinna Kolledzi lõpuaktus reedel, 20. juunil 2008 kell 12.00 TTÜ aulas• TTÜ Virumaa Kolledzi lõpuaktus reedel, 27. juunil 2008 kell 14.00 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses

Kevadised lõpuaktused

26. mail toimus TTÜ nõukogu saaliskuratooriumi istung. Kuulanud ära re-ktor Peep Sürje ja finantsdirektor ArdoKamratovi ettekande “Ülikooli aren-gud ja 2007. a majandusaasta aru-anne”, andis kuratoorium tehtule heahinnangu. Samas juhiti tähelepanurahvusvahelistumisele ja välisõppe-jõudude laialdasema kaasamise vaja-dusele. Tõhustamist vajab ka dok-toriõpe, kus riiklik koolitustellimus eiarvesta nõudlust tippspetsialistidejärele ega vasta ka Tehnikaülikooliteaduspotentsiaalile.

Arutati ka TTÜ ja Audentese Rah-vusvahelise Ülikooli ühinemist ningväljendati sellele igakülgset toetust.

Kuratooriumi istungi järel küsisimeTTÜ rektorilt Peep Sürjelt, missugusedon ülikooli eesmärgid järgmiseks2008/2009. õppeaastaks.

Ülikooli peamised eesmärgid onfikseeritud arengukavas aastateks

2006-2010. Neist johtuvate arengu-prioriteetide ja -suunamuutustega2009. aastaks tuleb mul rektorinaesineda ülikooli nõukogu 17. juuni is-tungil. Seetõttu vaid mõningaid nop-peid eesmärkidest tulevaks õppeaas-taks.

Lõppeval õppeaastal võtsime nõu-kogus vastu TTÜ personalipoliitikaalused ja rektori käskkirjaga fikseeritikonkreetsed ülesanded nende elluvii-miseks veel 2008. aastal. Pearõhk ontööl akadeemilise pere nooremate liik-metega, et tekitada õppejõudude jateadurite reserv.

Jätkuvalt on fookuses õppetöötulemuslikkus, erilise rõhuasetusegamagistri- ja doktoriõppele. Õppe- jateaduskeskkonna parandamiseks onoluline lõpetada alustatud ehitused:raamatukogu, õppehoone ja ühisela-mud. Rahaliste võimaluste avanemiseltuleks alustada ja lõpetada IV korpuse,

s.o keemia- ja materjalitehnoloogiateaduskonna renoveerimine.

Kuratoorium kiitis heaks ülikooli arengu

Kiideti heaks TTÜ 2007. a ma-jandusaruanne. TTÜ 2007. aastaeelarve tasakaalustatud tulude jakulude mahuks oli kinnitatud1 106 002,6 tuh kr, millest tegeli-kuks tulude laekumiseks kujunes1 047 711,2 tuh kr ja kulusid tehti927 594,8 tuh kr ulatuses. TTÜ2007 aasta konsolideeritud ma-jandusaasta aruandest:• bilansi maht seisuga31.12.2007 1 391 184, 3 tuh kr;• tegevustulud1 006 472,3 tuh kr;• tegevuskulud 821 978,4 tuh kr;• aruandeaasta tulem 182 262,3tuh kr.

v

v

v

v

30. mai 20082

MõtteMõtteMõtteMõtteMõttevvvvvahetusekahetusekahetusekahetusekahetuseksssss

Ja nii nad tapsidki Ferdinandi... 4.Professor Toomas RangInfotehnoloogia teaduskonnateadusprodekaan

Algus MM nr. 7

TTTTTunnunnunnunnunnustusustusustusustusustus

Vahel kostab kriitikat, et instituu-did ei taha või ei ole suutelised vas-tama väljakutsetele. Tegelikult justinstituudid mängivad olulist juhtrollialustamaks või toetamaks reformevajalike muudatuste elluviimiseks.Muudatusi võib hallata ja juhtidamitmel viisil. On ju niimoodi, etmuutusi läbiviiv institutsioon jatema juht on nii liider kui ka haldurning võib täie kindlusega väita, etainult sobiva liiderinstitutsiooni jaselle juhi valimine tagab protsessisedu, kuna liider lähtub visioonist,motivatsioonist, aga ka uute tähen-duste loomisest (paradigma muu-tus), kuid samaaegselt täidab on taka “tüütu tüüp” ja abistaja. Vastu-panu muutustele on kogu muutusteloomupärane osa. Muudatuste el-luviimine akadeemilises asutusespeab olema siiski piisavalt õrn, kuidsamas järjekindel; seda tuleb lihvi-da ja sihistada sedamoodi, et ini-mesed saaksid liikuda läbi kogumuutuste protsessi, sest tüüpilisedvastupanuallikad johtuvad oma ajaära elanud traditsioonidest, oma-kasupüüdlikest huvidest, oskuste jakompetentsuse vajakajäämisest (us-kumatu, kuid tõsi ka akadeemilisesasutuses!), tipust alustatud muuda-tuste kehvast põhjendatusest, moe-teemadest tingitud muudatuste juu-rutamise soovidest, enesega rahul-olust, aga ka personali lähenevastpensioneerumisest või emeriteeru-misest.

Selgelt joonistub välja tõsiasi, etilma pakilise vajaduse tunnetamise-ta ja visioonita ei juhtu tegelikultmitte midagi. Kui muudame olukor-da, siis liider ju tegelikult palub ini-mestel millestki loobuda ja pühen-duda uuele eesmärgile või initsiatii-

vile. Siiski on üks oluline tähe-lepanek muutuste juhtijatele: ei tohilasta tekkida kujutlust, et muuda-tused on liiga aeglased ja primitiiv-sed ja ei toimu nii kiiresti kui peaksning kõik peale juhi kipuvad sellessüüdi olema.

Siin ma ütleksin küll, et juht jaliider peaksid veel kord läbi lugemajutu alguses olnud naljaloo lõpu.Muutus on oma olemuselt alati mi-dagi rohkemat kui insenertehnilineprotsess. See hõlmab inimkompo-nenti, mis on enamuses juhtudelettemääramatu ja emotsionaalne.Eesmärk on inimeste pühendumus,mitte ainult kuulekus, ja seetõttu onsoovitav, et muutus tooks kaasaedu. Tegutsemine hirmu mõjul (kol-lid!), või mis on eriti demoraliseeriv,väljaspool mandaati, toob alati kaa-sa komplikatsioone. Pühenduminenõuab autentset kaasahaaramist jaomanikutunnet muudatuste suhtes,ehk siis loovus (creativity) on üliolu-line rolli kogu protsessi suunamisel.

Professor, valituna juhiks (ins-tituudi/asutuse direktor, dekaan),saavutab teatud täiendava võima-luse mõjutada ülikooli kui tervikutegevust, kuid ta kaotab väga tu-gevalt personaalselt ja mis kõigehullem, tekib oht hakata maha käi-ma kui teadlane ja õpetaja. Ena-mikus administratiivseid poste, kuineid võtta tõsiselt, nõuavad tõsistja pingelist tööd, aega, energiat jaseda kõike tuleb võtta eriala arvelt.Lugeda ajakirju, et olla kursis aka-deemilises maailmas toimuvaga jaareneda erialaliselt võib muutuda väl-jakutseks. Aastatega erinevusedsüvenevad, kuni lõpuks tekib olu-kord, et on pea võimatu naasta eri-alategevusele ehk teisisõnu, hakkabmoodustuma eluaegsete juhtideseltskond, kes saavad erialaasjadestveel aru, kuid ei ole seal enam tegi-jad. Nutune lugu, kas pole, kuidmõistlikke juhte on siiski vaja ningteadus- ja arendustegevus ja õpe-tamine vajavad ka edendamist!

Mida siis kokkuvõtteks öelda?Arvan, et meie ülikool on jõudnudtõepoolest ajajärku, kus teatavadmuudatused nii struktuuris kui karahastamispoliitikas võiksid olla aja-kohased, kuid nende ettevõtmiseksja läbiviimiseks ei piisa ainult aren-gukavas kirjeldatud eesmärkidest,vaid on vaja konkreetset tegevus-plaani, meeskonda, eelarvet ja ena-musele (soovitavalt kõigile) arusaa-davat põhjendust, miks vanaviisipole võimalik või mõistlik jätkata.Kuid mis kõige tähtsam, me vajameloomingulist lähenemist meie üli-kooli staatusele. Ikka mõistusega ja

siis kätega (mente et manu!), ehkjääb siis Ferdinand ka ellu. Arvan,et erinevalt kõikidest eelnevatest re-formidest oleks seekord äkki mõist-lik lähtuda inimesest. Püüaks kok-ku leppida ja ka fikseerida ülikooliarvamusliidriks oleva professori võijuhtivteaduri rahvusvaheliselt min-gilgi määral konkurentsivõimeliseminimaalse aastapalga suuruse (vteespool nimetatud orienteeruvaidsummasid) ja siduda antud numb-riga kõigi teiste akadeemiliste ja võib-olla ka mitteakadeemiliste töökohta-de aastapalgad. Sellega oleks meilenam-vähem paigas dünaamiliseülikooli personalipoliitika üks olulise-maid kandetalasid – palgapoliitika.

Meil tekiks piisavalt selge piltrahvusvahelisel tasemel funktsio-neerida sooviva ülikooli ülalpida-miseks vajalikust rahast tööjõuku-lusid ja töötajate hulka silmas pi-dades. Alles siis on võimalik alus-tada analüüsi (mida võtta, mida jät-ta) ja sellest lähtuvalt vajalike struk-tuuri- ja personalimuudatuste pla-neerimist, sest ülikoolil on, nagu mehästi teame, ka muid kulusid kui pal-gad. Kuid kui me teeme nii, naguon harjutud ja esmapilgul ka muga-vam, st seame esikohale piisavaltabstraktsed institutsionaalsed üld-huvid, unustades inimesed ja nendetöökohad, siis teatud edu kahtlematatuleb, kuid järgmine vigadeparandusvõib osutuda palju valusamaks kuime seda soovime.

On ilmselge, et töökoha aasta-maksumusest lähtuv mudel on kõi-gi taseme juhtidele esialgu ebamu-gav ja kokkuvõttes päris kindlastiei mahu tänasega võrreldav hulktäishõivega töötegijaid meie majja,kuid see annaks selge signaali sel-lest, mida me kõik tahame (korralikutöö eest korralik tasu) ja et me ole-me siiski õiges teel (ülikool rahvus-vahelistub mööda loomulikku aren-guteed). Kuid kõige olulisem on ehksee, et niisugune lähenemine annabmeile võimaluse tegutseda vägagiloominguliselt ja kõikides teadus-kondades erinevalt ning sõltumatult,mis omakorda muudab ülikooli olu-liselt atraktiivsemaks ka tervikuna.

Lõpetaks loo lõbusamas võt-mes. Kuna eespool juba mitu kordamainitud loovus on siiski üks ülikoo-lis tegutsemise põhilisi meeldivaidjooni, pakuks lõpetuseks loo, misjõudis minuni GAGi-aegse kooliven-na Riho Baumanni abiga, kus te-gutsevad kaks piisavalt loovat osa-poolt. Lugu leidis tõepoolest asetmõne aasta eest Washingtoni Üli-koolis keemiaeksamil, kus küsi-musele “Kas põrgu on ekso- või en-

dotermiline?” andis üks tudeng all-pool toodud vastuse, mis õppejõuarvates vääris kõrgeimat hinnet jaka laiemalt internetti väljapanemist!Iseasi on muidugi, miks peaks kee-gi keemiaeksamil küsima üleüldsemidagi põrgu kohta?!

Seega küsimus: “Kas põrgu onekso- või endotermiline?” Enamiktudengeid põhjendas oma teooriatkuivalt Boyle’ seadusele tuginedes,kuid üks tudeng kirjutas järgmist.Esiteks me peame teadma, kuidaspõrgu mass muutub ajaliselt. Sellekson meil vaja teada hingede põrgussesattumise ja sealt lahkumise sage-dust. Ma arvan, et me võime suh-teliselt kindlalt oletada, et kui hing onjuba korra põrgusse sattunud, siis tasealt enam ei lahku. Seega: ükskihing põrgust ei lahku. Nüüd on vajateada, kui palju hingesid põrgusseüldse satub. Selleks on vaja ennastkurssi viia maailma erinevate usun-ditega. Enamus neist väidab, et kuisa ei ole nende usku, siis sa lähedpeale surma kindlalt põrgusse. Kunakorraga on ja alati on olnud enamkui üks selline usk, siis sellest tule-nevalt satuvad põrgusse kõik maa-peal olnud-olevad hinged.

Sündide-surmade arvu ja sellekasvu tänapäeval teades võime meoletada, et hingede arv põrgus kas-vab eksponentsiaalselt. Edasi vaata-me põrgu mahu suurenemise kii-rust. Boyle‘ seadus ütleb: selleks,et temperatuur ja rõhk põrgus jääkssamaks, peab põrgu ruumala suu-renema proportsionaalselt hingedelisandumisega. See jätab meile kaksvõimalust: 1) põrgu ruumala suure-neb aeglasemalt kui sinna hingesidlisandub. Sel juhul temperatuur jarõhk suurenevad, kuni on täielik põr-gu lahti (all Hell breaks loose). 2) Kuipõrgu ruumala suureneb kiireminikui sinna hingesid lisandub, siis tem-peratuur ja rõhk langevad, kuni põr-gu jäätub. Seega, kumb siis nen-dest? Kui me võtame aluseks väite,mille mulle esitas minu kursuseõdeTeresa minu esimesel ülikooliaastal,et “enne jäätub põrgu ära, kui taminuga voodisse läheb” ja kui võt-ta arvesse fakti, et ma veetsin tema-ga öö uskumatul kombel alles eile,siis peaks võimalus number 2 ole-ma tõene ja seega ma olen suhte-liselt kindel, et põrgu on eksoter-miline ja on juba külmunud. Loomu-likult järeldub sellest teooriast (kunapõrgu on jäätunud), et sinna enamhingi juurde ei pääse ja seega kapõrgut enam ei ole. Ning meile onjäänud ainult paradiis, tõestades sel-lega püha vaimu eksistentsi, misomakorda seletab fakti, miks eel-poolnimetatud Teresa eile öösel pide-valt hüüatas: “Oh, püha jumal!”

Kas on veel midagi lisada?

12. mail kirjutas AS Kunda NordicTsement alla Norra ja Euroopa Ma-janduspiirkondade Fondist jäät-mekäitluse projekti “Põlevate tah-kete jäätmete taaskasutamine ASKunda Nordic Tsement tsemen-dipöördahjudes“ elluviimiseks toe-tuse saamise lepingu.

“Euroopa Liidu direktiividest läh-tuvalt lasub Eesti Vabariigil kohus-tus suunata taaskasutusse paken-di-, autoromude ja muud jäätmedkehtestatud kvootide alusel. ASKunda Nordic Tsement on tead-vustanud vajadust leida võimalusijäätmete taaskasutuseks Eestis,“ütles AS Kunda Nordic Tsement te-gevdirektor Tapio Aura.

ASi Kunda Nordic Tsement toot-misvaldkond ja kasutatavad teh-noloogilised lahendused võimalda-vad vähendada lõppladestamiseleminevate põlevate jäätmete hulka,taaskasutades neid kütusena tse-mendipöördahjudes. “Tsemendi-tööstus on oma olemuselt vägaenergiamahukas tootmisharu, mis-tõttu on väga oluline panustadasäästva energiakasutuse põhimõte-tesse ettevõtte tegevuses. AS Kun-da Nordic Tsement peab oluliseks

leida lahendusi fossiilsete kütusteosakaalu vähendamiseks tsemen-ditööstuses, suunates sealjuures tä-helepanu kütuste kasutamisegakaasnevate negatiivsete keskkon-namõjude vähendamisele,“ ütlesAura.

Enne projekti rakendamist onAS Kunda Nordic Tsement koos-töös Keskkonnaministeeriumi,Tallinna Tehnikaülikooli soojusteh-nika instituudi ja Eesti Keskkonna-uuringute Keskusega teinud raken-dusuuringuid nii vedelate kui ka tah-kete jäätmekütuste sobivuse ja jäät-mekütuse kasutamise keskkonnaas-pektide määratlemiseks ning sobi-vate tehnoloogiliste lahendusteleidmiseks. Uuringud kinnitasid, etpõlevate jäätmete kasutamine tse-menditööstuses on keskkonnasääst-lik ja majanduslikult efektiivne.Saadud positiivsetele kogemusteletuginedes otsustas AS Kunda Nor-dic Tsement juurutada oma tehasesjäätmete koospõletuse tehnoloogianing esitas projekti elluviimise siht-finantseerimise toetamiseks taot-luse Norra Finantsmehhanismi ük-sikprojektide taotlusvooru.

Jäätmekütuste osakaal tsemen-di tootmisel tõuseb selle tulemuseleeldatavalt umbes 25%-ni kogu va-jaminevast kütusest. Jäätmekütuse

kasutamisel märgitud kogustesväheneb CO2 heitmete tase 5%võrreldes praeguse tasemega.

Projekti kulud on 58 miljonitkrooni, millest investeeringuteksläheb ligi 54 miljonit. Projekti ra-hastab Euroopa MajanduspiirkonnaFinantseerimismehhanism ja NorraFinantseerimismehhanism 13 miljo-ni krooniga.

Põlevate tahkete jäätmete taaska-sutamise tehnoloogia rakendamise

Kundas hakatakse tahkeid jäätmeid põletamaprojekt viiakse ellu ajavahemikusjaanuar 2008 kuni märts 2010.

Projekti partnerite ühiseid kavat-susi koondava Konsortsiumi lepin-gu allkirjastasid

AS Kunda Nordic Tsement,Keskkonnaministeerium, EestiJäätmekäitlejate Liit, Reci Eesti AS,Eesti Keskkonnauuringute Keskus,Tallinna Tehnikaülikooli soojusteh-nika instituut ja Kunda Linnavalit-sus.

Lepingu allkirjastasid (vasakult) teiste seas Aadu Paist, Kunda linnapea AllarAron ja Tapio Aura.

ÜlikÜlikÜlikÜlikÜlikool & Ühiskool & Ühiskool & Ühiskool & Ühiskool & Ühiskondondondondond

TTÜ nimetas audoktorid javalis professoreidTTÜ nõukogu nimetas 20. mail kaksaudoktorit ja valis kaheksa professorit.

Tehnikaülikooli nõukogu nime-tas audoktoriteks Geert Bouckaertija Gabriel Jakobsoni.

Uued audoktoridTTÜ audoktor Geert Bouckaert

on Leuveni ülikooli professor, Pots-dami ja Bocconi ülikooli ning Eu-roopa Komisjoni loodud EuroopaKolledzi külalisprofessor. Ta on mit-mete tunnustatud teadusajakirjadetoimetuskolleegiumi liige ja enamkui 150 teaduspublikatsiooni autor.Bouckaert on nõustanud Soome, Hol-landi, Belgia valitsust. TTÜ tunnus-tab tema teeneid Kesk- ja Ida-Eu-roopa avaliku halduse teaduse aren-damisel ning Eesti ja TTÜ avalikuhalduse õppe- ja teadustöö toetamiselja koostöö edendamisel.

TTÜ audoktor Gabriel Jakobsonon konsultatsioonifirma AltusysCorp juhtivteadur, rahvusvaheliselttuntud arvutiteaduse spetsialist, en-nekõike situatsioonide juhtimise,multiagentsüsteemide, tehisintellek-ti ja kommunikatsioonivõrkude juh-timise alal. Gabriel Jakobson on lõ-petanud TTÜ automaatika ja teleme-haanika eriala ja kaitsnud Küber-neetika Instituudis doktorikraadi ar-vuteaduse alal, ta on avaldanud 91teaduspublikatsiooni. TTÜ tunnus-tab tema väljapaistvaid teeneid eri-alase koostöö arendamisel AmeerikaÜhendriikide ja Eesti vahel.

Valitud professoridVeonduslogistika õppetooli professorOtt Koppel kaitses TTÜs 2006. afilosoofiadoktori kraadi ehituse jakeskkonnatehnika alal ning töötabteedeinstituudis õppejõuna alates2006. aastast. Varem on ta töötanudEesti Raudtees, Tallinna Lihatöös-tuses ja Sangla Turbakombinaadis.

Tehnilise mehaanika õppetooli pro-fessor Aleksander Klauson on füüsika-matemaatikateaduste kandidaat 1987.aastast. Ta on töötanud mehhaanika-instituudi erinevatel ametikohtadel ala-tes 1981. aastast ning on mehaani-kainstituudi tehnilise mehaanika õp-petooli professor alates 2003. aastast.

Hüdro- ja aeromehaanika õppetoo-li professor Tiit Koppel on alates 1974.aastast tehnikakandidaat hüdrauli-ka ja insenerihüdroloogia erialal. Taon töötanud TTÜs alates 1969. aas-tast ning on alates 1998. aastasthüdro- ja aeromehaanika õppetooliprofessor. Koppel on töötanud kaPori Tehnoloogiainstituudis Soomes.

Tarkvaratehnika õppetooli pro-fessor Kuldar Taveter on tehnikatea-duste doktor alates 2004. a. Taveteron töötanud tarkvarainsenerina ETAKüberneetika Instituudis ja ASis Vi-kersoft. Ta on töötanud Soome Riik-likus Tehnikauuringute Keskusesning on alates 2005.aastast Austraa-lia Melbourne Ülikooli arvutiteaduseja tarkvaratehnika osakonna teadur.

Matemaatilise füüsika õppetooliprofessor Eugen Paal on füüsika-ma-temaatikateaduste kandidaat 1988.aastast. Ta on töötanud TTÜs erineva-tel ametikohtadel alates 1979. aastastja on 1998. aastast matemaatikains-tituudi matemaatilise füüsika õppe-tooli professor.

Soojusenergeetika õppetooli profes-sor Aadu Paist on tehnikakandidaatja TTÜs töötanud alates 1971. aas-tast. Ta on 1998. aastast TTÜ soojus-tehnika instituudi professor ja alates2001. aastast ka instituudi direktor.

Füüsikalise geoloogia õppetooliprofessor Alvar Soesoo on filosoofia-doktor geokeemia ja globaaltektooni-ka alal alates 1999. a. Ta töötab TTÜs1989. aastast, aastail 2003-2007 oli füü-sikainstituudi professor ja alates 2007.aastast TTÜ Geoloogia Instituudi pro-fessor. Alates 2002. aastast on ta TTÜGeoloogia Instituudi direktor. Soesooon töötanud Kanada Memorial Univer-sity of Newfoundland’is, Tartu Ülikoo-lis, Austraalia Monashi Ülikoolis jaIslandi Ülikoolis.

Biomeditsiinitehnika õppetooliprofessor Kalju Meigas on tehni-kateaduste doktor elektrotehnikasalates 1997. a. Ta on TTÜs töötanudalates 1974. aastast. Meigas on bio-meditsiinitehnika instituudi biome-ditsiinitehnika õppetooli professoralates 1998. aastast ja 2006. aastastTTÜ Tehnomeedikumi direktor.

v

30. mai 2008 3

Ilmub aastast 1949

19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)Tel 620 3615, faks 620 3591E-mail: ajaleht@ttu.eehttp://www.ttu.ee/ajaleht

Tegevtoimetaja Mart UmmelasInfotoimetaja Kersti VähiKeeletoimetaja Helgi ArumaaMakett ja küljendus Liivi PettaiFotod TTÜTrükikoda SpinPress

Tallinna Tehnikaülikooli ajalehtMente et Manu

T & AT & AT & AT & AT & AIn memoriamIn memoriamIn memoriamIn memoriamIn memoriam

TTÜ osaleb päikese-patareide arendusfirmasTallinna Tehnikaülikool koos pro-fessor Enn Mellikovi, materjalitea-duse instituudi teadlaste ja Austriapartneritega on loonud teadusma-huka firma eesmärgiga kommertseeri-da TTÜ-s loodud uut tüüpi päikese-patareide valmistamise tehnoloogiat.

Materjaliteaduse instituudi vii-mase kahe aastakümne teadus- jaarendustegevus päikeseenergeetikamaterjalide ja seadiste tehnoloogia val-las on loonud eeldused uut tüüpi päi-kesepatareide tehnoloogia tööstuslikuksarendamiseks. Arendustöö kesken-dub Cu2ZnSnSe4 monotera pulbrite jamembraansete päikesepatareide töös-tuslike lahenduste väljatöötamisele.Praeguseks on laboratoorsed tulemu-sed vägagi lootustandvad, et viia pro-jekt järgmisele, kommertstasandile.

“Päikeseenergeetika plahvatus-lik areng viimastel aastatel on loo-nud soodsa pinnase uute firmadeesilekerkimisele. Sellest hoolimataleiame, et firmal on kasvaval kon-kurentsitihedal turul oma unikaal-ne võimalus,” sõnas TTÜ professor,akadeemik Enn Mellikov.

Uue, TTÜs loodud tehnoloogiaeelisteks on kasutatavate mater-jalide odavus, kuna on loobutudselliste, seni laialt kasutatud kal-lite materjalide nagu indium ja tel-luur, kasutamisest. Samuti pakubloodud tehnoloogia võimalust paind-like päikesepaneelide loomiseks jaloob aluse pideva (roll-to-roll) toot-mistehnoloogia rakendamiseks, misomakorda võimaldab järsult suu-rendada tootmise tõhusust ja mah-tu tulevikus.

Firma loomisega on astutud olu-line samm TTÜ-s loodud kõrgteh-noloogia kommertseerimise osas,kuid ees seisab veel mitmeid kapitali-mahukaid arendusfaase lähiaastatel,tagamaks ettevõtte arenduste kon-kurentsivõimet globaalsel turul.

Kaheksas rahvusvahelinekonverents Geenifoorum2008 “Funktsionaalnegenoomika”12.-14. juunil 2008 TartusÜheksateistkümne rahvusvahe-liselt tunnustatud esinejaga Geeni-foorum 2008 annab ülevaate olu-lisematest arengutest biotehnoloo-gias, tutvustab uuemaid saavutusigenoomikas ja biomeditsiinis ningkirjeldab nende praktikasse raken-damise võimalusi. Keskendutakseeelkõige genoomika ja geneetikaosale ja mõjudele meditsiinis.

Registreerimise lõpptähtaeg 6. juu-ni 2008

Lisainfo: www.geneforum.ee

Valdo KompusHiljaaegu saatis mehaanikainstituutMetsakalmistule oma staazika liikme,emeriitdotsent Valdo Kompuse, keslahkus oma 82. sünnipäeva eel 5. mail.

Valdo Kompus sündis 14. mail1926. aastal Tartus ehitusettevõtjaperekonnas. Peale ehitustehniku kut-se omandamist jätkas ta õpinguid jalõpetas EPA metsatööstuse tehnoloo-gina, kuid puidule pühendas ta endvaid lühikest aega. Väljapaistva inse-neri Nikolai Olli õpilasena huvitasid te-da hoopis konstruktsioonide tugevuseprobleemid. Ja nii tuli ta 1958. aastalvanemteaduriks TPI ehitusmaterjali-de laboratooriumi ja liitus 1962. aas-tal ehitusmehaanika kateedri kollek-tiiviga, kus tegeles tugevusõpetuse, teh-nilise mehaanika ja elastsusteooriaga.Lühemat aega õpetas ta tugevusõpe-tust ka masinaõpetuse instituudis.

Oma teadustegevuses tundis ValdoKompus huvi soojus- ja pingeväljade mo-delleerimise vastu. Loomakasvatushoo-ne temperatuurivälja dünaamika uuri-misel põhinevat kandidaadiväitekirjakaitses ta 1971. aastal. Alates 1980.aastast töötas ta dotsendi ametikohal.

Valdo Kompus oli sündinud peda-goog. Tema tegevus on oluliselt mõju-tanud nii mehaanikainstituudi õppe-töö sisu kui ka stiili. Ta suutis mõistaüliõpilase mõttemaailma, tunnetadaraskusi ja kannatlikult selgitada kanäivalt lihtsaid tõdesid, kuni needtõepoolest ka õppurile pärale jõudsid.Üliõpilased tajusid seda heataht-likku suhtumist ja pöördusid temapoole sellise usalduslikkusega, etvahel oli tema ukse taga abivajajatejärjekord.

Töökaaslased hindasid kõrgeltValdo Kompuse huumorimeelt, tematabavaid hinnanguid elule ja abivalmi-dust kerkinud probleemide lahen-damisel. Palju energiat pühendas takolleegide olme kindlustamisele üli-kooli ametiühingu aseesimehena. Taoli kõrgemate koolide lõpetanute sega-koori asutajaliige ja rida aastaid kajuhatuse liige. Tema käed lõid linna-lähedasel loopealsel perekonnale õits-va suvekodu ja otse enesestmõisteta-valt oli ta ka suvilakooperatiivi juha-tuse liige. Kõik asjad, millele ta omakäe külge pani, edenesid jõudsalt.

Valdo Kompus oli isikupärane ja köi-tev inimene, kes on jätnud püsiva jäljemehaanikainstituudi ajaraamatusse.

Mehaanikainstituudi kollektiivi nimelUusi Raukas

Uno Mereste on sündinud 27. mail1928. aastal Tallinnas.

Põhilised õpinguaastad sattu-sid segastele aegadele ja seetõt-tu tundub tema haridustee ka mõ-nevõrra imelik, kuid viitab siiskilaialdastele huvidele ja tolleaeg-sete võimaluste ärakasutamisele.

Tallinna Poeglaste I Algkool oliloomulik algus, millele järgnesTallinna Poeglaste Kaubandus- jaKommertskool aastatel 1942–1946.Sinna kooli minekut põhjendab taväga lihtsalt: tahab minna ülikoo-li, kuid vanemad on juba küllaltvanad ja oleks vaja eriala, misannaks võimaluse teenida raha,mis omakorda siis võimaldaksminna ülikooli. Üks asi toob kaasateise: 1946–1950 õppimineTallinna Polütehnilises Instituudisrahanduse erialal, kuid avaldusidka teised huvid, mis on teinud te-mast kõige omapärasema meheEesti majandusteadlaste hulgas.

Ta kuulas Johannes Aaviku jaKarl Mihkla loenguid eesti keelestja kirjandusest, dr Kirschbaumi loen-guid psühhoanalüüsist, õppis Tar-tu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskon-nas eesti keelt ja matemaatika-loodusteaduskonnas geograafiat.Ja nagu Indrekul Mauruse koolis– selleks, et õppida, tuleb ka õpe-tada – hakkas tööle Tallinna Rahan-dustehnikumis ning seejärel jubatõsisemal ametikohal, vanemõpe-tajana Tartu Ülikooli õigus- ja ma-jandusteaduskonnas, kus sel ajaloli koormus oluliselt suurem kui prae-gustel noorematel õppejõududel.

Majanduses jäi põhiliseks huvi-alaks statistika, milles ta sai dok-torikraadi 1972. a. Kuigi majandus-probleemid jäid tema huvialadeskesksele kohale, ei piirdunud taainult nendega. Paralleelseltstatistika valdkonna uuringutegatulid eesti keele, semiootika, geo-graafia, demograafia, juridica pub-likatsioonid. Tegelikult on ta igalpool tahtnud ja osanud midagiöelda. Tartu Ülikooli tudengidnimetasid teda omal ajal filosoo-fiks. Eks see vist olegi õige nime-tus tema kohta, ehk võiks tedanimetada ka entsüklopedistiks.

Õppejõuna oli ta suurepäranepedagoog, kel oli lausa karismaa-tiline anne tekitada tudengites hu-vi mitmesuguste probleemide vas-tu, ja neid probleeme oli seinast sei-na. Kaasa aitasid ka tema vägahead oraatorivõimed ning isikliksarm. See tõi kaas hulga õpilasi, keson tema juhendamisel omandanudteadusliku kraadi. Juhendajanaarvas ta alati, et uurimistöös on ju-hendatav targem kui juhendaja japidas ennast suunajaks ning vane-maks kolleegiks, kes peab vaa-tama, “et apsakaid sisse ei satuks“.

Kuigi Uno Mereste parimad loo-me- ja tegevusaastad möödusideesti rahvale ja riigile ahistavatelaastatel, jäi ta truuks lapsepõlveideedele ja aadetele. Kui hakkspaistma võimalus Eesti taasise-seisvumiseks, asus ta agaralt kõi-gi oskuste ja võimetega selle eestvõitlema. Ta oli Plaanikomitee jaMajandusministeeriumi nõunik

majandusreformide kavade koos-tamisel, majandusreformide ette-valmistamisel ja käivitamisel, osa-line eesti rahasüsteemi taasta-misel ja esimeste pangandus-seaduste eelnõude koostamisel.

Uno Mereste on olnud kauaaeg-ne Tallinna Tehnikaülikooli statis-tika kateedri juhataja, Eesti Panganõukogu esimees, Tallinna Voli-kogu liige, samuti Eesti VabariigiRiigikogu VII, VIII, ja IX koosseisuliige. Tema teeneid nii teaduseskui riigitöös on tunnustatud mit-mete autasudega.

1994. aastal valiti Uno MeresteEesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Uno Mereste sulest on ilmu-nud üle 500 teadusliku ja publit-sistliku töö (sh isegi purjespordiõpik), samuti üle 1500 lk mäles-tusi ja mõttekilde.

Juubilarile endist mõttetera-vust ja jooksvat sulge soovides

Õpilased ja kolleegid

Akadeemik Uno Mereste:80 aastat elu ja tegevust

31. mail saab viiekümne aasta-seks humanitaar- ja sotsiaaltea-duste instituudi regionaal- ja kesk-konnapoliitika dotsent Jaanus Kiili.TTÜs on ta töötanud kaksteist aastat,alates 1996. aastast. Esimesed viisaastat juhtis ta täienduskoolitusekeskuse arendamist TTÜ Avatudülikooliks. Juubilari kõige olulisem

panus tollest perioodist on haridus-tehnoloogia uurimis- ja arendustöökäivitamine meie ülikoolis. Justtema eestvedamisel loodi rah-vusvaheliste koostöövõrgustikekaasabil TTÜs esimesed interneti-põhised õppeainekursused Eestis.

Kümme aastat on Jaanus Kiilidotsendina õpetanud keskkonna- jaregionaalpoliitika õppeaineid, sa-muti ka teadustöö aluste kursust. Tar-ga ja avatud suhtlemisega inimeseja õppejõuna on ta olnud nõutud lõ-putööde juhendaja, paljude teiste töö-de juures aga nõudlik retsensent.

Jaanus Kiili lõpetas Tartu Ülikoolicum laude bioloogi-ökoloogina,1991. aastast on ta bioloogiakan-didaat. Õpitud erialal on ta teos-tanud end loodusteaduste ka-

Foto: Kalju Suur

Ehitustööd TTÜ peamajasisehoovisTähelepanelik kolleeg on kindlasti ju-ba märganud TTÜ peahoone sisehoo-vis käivat vilgast ehitustegevust. Ehi-tusosakonna spetsialisti Olavi Paulu-se sõnul on käimas sisehoovi ümberehi-tus, hiljem lisandub sellele ka nn pea-hoone-esise lipuväljaku ja fassaadideuuendus. Ümberehitusprojekti on koos-tanud OÜ Kivisilla ja selle kohaseltsaab sisehoovi otse fuajeesse tekita-tavast laiast uksest, mis loob ühtseterviku fuajee ja seni mõnevõrra ka-sutuna seisnud sisehoovi vahel.Uuenenud sisehoov koos terrasside,lilleklumpide, istepinkide ja muugapeaks valmima 20. augustiks. Ühtla-si on kavas avada nn korpuste kül-jeuksed, et sisehoovi oleks võimalikpääseda ka neist.

Vaade tulevasse sisehoovi

KKKKKonononononvvvvverererererentsentsentsentsents

TTTTTulekulekulekulekulekululululul

JuubilarJuubilarJuubilarJuubilarJuubilar Jaanus Kiili50

teedri/bioloogia õppetooli taasra-jamisega aastatel 1988-96 Tallin-na Pedagoogikaülikoolis. Akadee-miliste kirjatööde laias spektris ontal ökoloogilised ja zooloogilisedteemaarendused, samuti sellesuu-naline eksperditöö, esil tänaseni.1993-96, keerulisel ajal, oli ta tu-levase Tallinna Ülikooli kantsler.

Kolleegid teavad hästi Jaanus Kiilipüsivat ja sügavat kiindumust kesk-konnafilosoofia, eluteaduste ajaloo,haridustehnoloogia ja ajaloolise kul-tuurmaastiku, ennekõike mõisasü-damete, uurimise ja arendamise vas-tu. Seesugune haruldane vaimuil-ma kooslus on igatahes suurepä-rane vundament üliõpilaste õpe-tamiseks, kitsamate uurimistee-made käsitlemiseks ning inimlikultrikka ja tegusa elu elamiseks.

Jõudu ja edukat jätku soovi-vad töökaaslased humanitaar- jasotsiaalteaduste instituudist.

Tallinna Tehnikaülikooli vilistlasedja üliõpilased kogunesid 12. mailTehnikaülikooli aulasse, et pida-da traditsioonilist Vilistlaskoguüldkoosolekut.

Avasõnavõtuga esines TallinnaTehnikaülikooli rektor Peep Sür-je, kes andis ülevaate nii ülikoolivisioonidest kui ka arengutest. Rek-tori ülevaade käsitles aga ülikooliteadus-, arendus ja õppetegevustkui ka ülikooli majandustegevusearengut üldisemalt.

TTÜ Vilistlaskogu 2007. aas-ta majandusaasta aruannet esita-des tõstis Vilistlaskogu juhatuseesimees Gunnar Okk esile Tehnika-ülikooli Arengufondi tegevust, mistõi 2007. aastal Tehnikaülikoolitudengkonnale ja noortele dok-torikraadiga õppejõududele ülesaja stipendiumi kogusummas2 360 000 krooni. Stipendiumidejagamine on osutunud võimali-kuks just tänu nii Tehnikaülikoolivilistlastele ning Eesti edukateleettevõtetele ja nende missiooni-tundega tippjuhtidele, kes enam-

TTÜ Vilistlaskogu pidas üldkoosolekutjaolt on oma hariduse omandanudjust Tallinna Tehnikaülikoolis.

Järgmisena sõna saanud revisjo-nikomisjoni esimees Andres Aruvaldtunnistas Vilistlaskogu tegevuse2007. aastal heaks ja majandusaas-ta aruanne kinnitati üksmeelselt.

Vastavalt üldkoosoleku päeva-korrale valiti koosolekul Vilistlas-

kogu revisjonikomisjoni. Uus re-visjonikomisjon valiti ja kinnitatiüksmeelselt järgmises koossei-sus: Andres Aruvald, Marje Kull,Indrek Tiidemann.

Koosolekule järgnes koosvii-bimine, kus arutleti ülikooli aren-gukava ja Vilistlaskogu tegevusearenguteede üle.

Hetk Vilistlaskogu üldkoosolekule registreerumisest

v

30. mai 20084

SporSporSporSporSporttttt

TTÜ tudengid üsna edukadjõutõstmisesTartus TÜ Spordihoones peeti17. mail esmakordselt üliõpilastevõistlused jõutõstmises. Esindatudolid kolm kõrgkooli: TÜ, TTÜ jaTTK üliõpilased. Lisaks veel mõnedindividuaalvõistlejad Tartust jaVõrust.

Mehed võistlesid viies kaalu-kategoorias. Kuni 75kg meeste hul-gas tuli üliõpilaste karikavõitjaksViktor Simonov (TTÜ) 405 kilo-grammiga. Talle järgnesid IvanSalminen ja Andrus Kuusk (mõle-

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA TEADUSAUHINNADÜLIÕPILASTELE

Eesti Teaduste Akadeemia annab 2008. aastal paremateüliõpilastööde autoritele välja kuni 20 auhindakokku 150 000 krooni ulatuses.Teadustööde võistlusel võivad osaleda Eesti ülikoolide üliõpilased ja Eesti päritoluüliõpilased välismaa ülikoolides, kes töö esitamise ajal jätkavad ülikoolis diplomi-, baka-laureuse- või magistriõpet või on lõpetanud need ajavahemikul 1.09.2007 –31.08.2008.Konkursile võib esitada õpingute ajal lõpetatud ja vormistatud teadustöid, samutinende tööde tulemuste põhjal avaldatud teaduspublikatsioone, milles üliõpilane onainus või esimene autor. Esitatavad tööd võivad olla vormistatud ka diplomi-, baka-laureuse- või magistritööna.

Konkursikomisjon valib auhinnatud tööde autorite seast esinejad sügisesl TeadusteAkadeemia saalis peetavale üliõpilastööde võistluse võitjate konverentsile.Vastu võetakse töid (köidetult), mille koos isikliku kirjaliku avalduse ja vajalike isikuand-metega (nimi, aadress, õppeasutus, eriala, kursus, telefoninumber, e-post) esitavadvõi saadavad postiga tööde autorid ise. Tööle lisada juhendaja kirjalik arvamus.Võõrkeelsel tööl peab olema ka eestikeelne pealkiri ja lühikokkuvõte.

Töid võetakse vastu 25. septembrini aadressil:Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu tn. 6, 10130 Tallinn.Info tel 645 07 12, http://www.akadeemia.ee

Kaks ja pool aastat tagasi, 2006.a kevadel käivitus SA Innove jaTTÜ raadio- ja sidetehnika insti-tuudi (RSTI) projekt “Välisõppe-jõu kutsumine TTÜ raadio- jasidetehnika instituuti eesmärgigaarendada telekommunikatsioonieriala magistriõppes”, projektitegevused viidi ellu Euroopa Lii-du struktuurifondide meetme 1.1raames (“Tööjõu paindlikkust,toimetulekut ja elukestvat õpettagav ning kõigile kättesaadavharidussüsteem”). Projekt lõpebjuunis 2008.

Projekti raames õpetas TTÜRSTIs kaks välisõppejõudu, pro-fessorid Leon H. Sibul ja TõnuTrump ning assistent ToomasRuuben, telekommunikatsioonierialal loeti kolme uut õppeainet:sidesüsteemide analüüs, haja-spekter sides ja adaptiivne sig-naalitöötlus, koostati vastavadõppematerjalid. Välja töötati uusteadustööpõhine magistriõppe ta-seme õppeaine “Sidesüsteemidemudeldamine Matlab keskkon-nas”, mida loodetakse õpetada2008/2009. õ-a sügissemestril.

ALFRED OTSA NIMELISED STIPENDIUMID

6. juunil jagatakse Õpetajate Maja kroonisaalis traditsioo-nilisi Alfred Otsa nimelisi stipendiume tudengitele RootsiChalmersi Tehnoloogiaülikooli magistriprogrammides õppi-miseks.

Fond on toetanud 10 aasta jooksul umbes 60 Eestiüliõpilase magistriõpinguid Chalmersis kogusummas 6,5miljonit Rootsi krooni, olles suurimaid väliseestlaste fonde.

Tänavu on Alfred Otsa nimelisel stipendiumifondil põh-just tähistada kahte aastapäeva:

• 10 aastat esimese Alfred Otsa nimelise stipendiumiväljaandmisest;

• Alfred Otsa 90. sünniaastapäev 21. mai 1918.

5. – 6. juunil viibivad Tallinna Tehnikaülikoolis AlfredOtsa nimelise stipendiumifondi juhatuse esimees Mart Mägining fondi juhatuse liikmed Sven Olving, Enno Abel, PeterAndrekson, Uve Matson, et selgitada välja selleaastasedA. Otsa stipendiumite saajad.

Tänavu kandideerivad stipendiumile 7 üliõpilast, neistneli TTÜst, üks Tartu Ülikoolist ning kaks juba Chalmersisõpinguid alustanud üliõpilast. Sel aastal plaanitakse stipen-diumideks välja maksta 1 034 880 Eesti krooni.

Rahvusvaheline konverents“Elamisviisid transdistsipl i-naarse huvi keskmes” toimub13.- 15. juunil Tallinna Tehni-kaülikooli majandusteaduskonnahoones, Kopli 101. Konverentsikorraldab TTÜ majandustea-duskond (sotsioloogia õppetoo-li eestvedamisel) koostöös ehi-tusteaduskonnaga ning CIB (In-ternational Council for Researchand Innovation in Building andConstruction) töögrupi WO69

TTTTTaidlusaidlusaidlusaidlusaidlus

Vilistlaskoori kontsertreiskõrbemaaleTehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoorlõpetas oma juubelikontsertide sarja23. mail Sousses (Tuneesias). Kuula-jaile pakuti läbilõiget eesti muusikast,rahvaste lauludest ning spirituaa-lidest. Publiku reageering hästikõ-lanud lauludele oli lõunamaiselt kuum.

Mõista, mõista, kes on need berberi naised!? Selgub, et hoopis TTÜ Vilistlaste Naiskoorkõrbematka eel Tuneesias.

Tuneesia on maa Põhja-Aafrikas,mille vaatamisväärsuste hulk teeksau mitmeid kordi suurematelegi rii-kidele. Sealt võib leida suurepäraseidrandu, maalilisi kõrbemaastikke jaüle 2500 aasta vanust kultuuripä-randit. Omapärasele berberi kul-tuurile maa lõunaosas lisanduvadantiikmaailma suurjõudude Kartaa-go ja Rooma mälestised.

Tuhandeaastane islami kultuuron loonud omakorda mõned Põhja-

Aafrika silmapaistvaimad ehitised jalinnad. Sellele kõigele lisandub tu-neeslaste sõbralikkus, kuum Aafri-ka päike ja tuline köök.

Tuneesias veedetud kaheksapäeva jooksul saime sellest kõigesthea ülevaate. Reisi hea kordaminekueest hoolitses Tensi Reiside suurepä-rane giid Erki ning tuneeslasest giidAbdullah.

Riina TähtKoori I aldi laulja

mad TTK) vastavalt 350 ja 332,5kg.

Kuni 90 kg meeste hulgas oliparim Madis Jõgi (TTÜ) 525 kg.

Üliõpilaste absoluutarvestusesWilks’i kehakaalu koefitsiendipunktide järgi oli 1. Erki Sloog397,70; 2. Tarvo Planken 386,03(kehakaalu +100 võitja, 665 kg), 3.Artur Lenbaum (kõik TÜ) 370,89.

Võistkondlikus koolidevaheli-ses arvestuses tagasid eelpool ni-metatud 3 sportlast võidu TartuÜlikoolile – 1154,620; järgnesidTTÜ – 968,65 ja TTK 841,48 Wilks’ikoefitsiendi punktiga.

Ants VeetõusmeEASL

Trükki anti uue õppeainega seo-tud õpik “Adaptiivsed filtrid ningnende rakendused sidesüstee-mides”. Projekti käigus avaldati10 publikatsiooni, võeti osa rah-vusvahelistest signaalitöötluse-teemalistest konverentsidestning olulise täienduse sai RSTIõppetöö-alane käsiraamatuko-gu. Lisaks käivitus SDR-alane(Software Defined Radio) uuri-mistöö.

Marju TõnuristRSTI projektijuht

“Housing Sociology” tegevuseraames.

Konverentsi teema on ins-pireeritud kaasaegse linnaelukontekstis ja eriti eluaseme (re-sidentaalses) kultuuris toimu-vatest kvalitatiivsetest muutus-test. Konverentsi eesmärk onmõtestada erinevate teadus-alade ja tegevusvaldkondadeüleselt moodsa ajastu linna re-sidentaalseid praktikaid ja tule-vikuväljavaateid ehk viise, kui-

das kindlustada elamisruumikvaliteetne areng ja selle jätku-suutlikkus nii ajaloolises mit-mekesisuses kui uuenemisvõi-melisuses ning kuidas saavuta-da loov sünergia elanike erine-vast suutlikkusest (kultuuriline,sotsiaalne, majanduslik) lähtu-vate elamisviiside ja elamis-ruumi professionaalsete kujun-dajate strateegiate koostoi-mes.

Riikliku Arengukava meetme projekt lõppemas

Elamisviisid transdistsiplinaarse huvi keskmes