VEIDIKE MURDEJUTTU

EKI “Väike murdesõnaraamat”

Mari Musta juubelile (2000) pühendatud sait

KOER ja PENI~PINIHUNT ja SUSI

LIND ja (T)SIRK

koer

peni ~ pini

(h)unt

susi

lind ja (t)sirk

lind = ‘lind’ lind = ‘metsloom’

sirk tsirk

LEPATRIINU TUNTUMAID

NIMETUSI EESTI MURRETES

lepatriinu lepatiiu

lepariinu lepatriin

lees(u)kana leeslind

liiskam liisken

lambrine lam(b)rik

merehärg merihärg

kirilind kirikirjat

kirjatlehm(äk) kiräslehm

käokirjas käokirjak

käokiri käokirg

VIRUMAA MURDESÕNU JA

-VORME

aas = ‘riiul’ aas = ‘silmus’

aas = ‘heinamaa’

Aas-sõna polüseemia

Eesti eri paigus erinevad samatüvelised vormid

kadrinapäev

kadripäev

Vorsti mak-algulisi nimetusi

makerjas makkar(a)

makk

Kalkvel-sõna murdevorme

kalkel kalkvel

kalgul kalku(s)

nipeldama

nüpeldama

tiiliskivi

telliskivi

Lehvima-sõna murdevorme

lehkima lehvima

lehisema lehvleme

valestama

valetama

alutama = alustama

alustama

Videvikku märkivaid sõnu

videlik viderik

videvik

rinnust(i) (rangidel)

rinnus (rangidel)

ahus = ‘ahe’

ahe, -hte

Paakspuu nimevorme eri murretes

paatsapuu paakspuu

pa(a)ksipuu pahakspuu

ropstakud

ropsitakud

tulbas (pool tiinu)

tulp (= tulbas)

raugnema = ‘raugema’

raugema

kortsik

körtsik

ratsuti

ratus

kimpus

kimbus

Kiljumist tähendavaid verbe

kiljuma kiiluma

kilama kilisema

kaardu kaardus

kaardi kaardis

kaardu(s) ~ kaardi(s)

võru

võru

varu vahru

võrral ~ vörrel

Lõhk(n)emist märkivaid verbe

kint = ‘kints’ kink = ‘kints’

kints

kint ~ kink ~ kints

Põrnitsemist märkivaid vorme

põrmitsema põrnitsema

põrnitama

Tilgastamist märkivaid verbe (1)

mürastama müratama

mürastamamüretämä mürähtüm(m)ä

Tilgastamist märkivaid verbe (2)

mur(r)astama murratama

mürdima mürgimä

Kõditamist märkivaid verbe (1)

kõtistama kõdistama

kõtitama kõditama

Kõditamist märkivaid verbe (2)

kutistama kudistama

kutitama kuditama

Luupainajat tähendavaid sõnu (1)

luupainaja

painaja

luupainak(as)

painak(as)

Luupainajat tähendavaid sõnu (2)

luupainjas painjas

painijaluupainija

Luupainajat tähendavaid sõnu (3)

luupainas painas

luupain pain

Põhja-, ranna-, kirde- ja idaeestilisi levikupilte

timpsai

roojakuu = ‘oktoober’

puseriti

puserite

suts, -i = ‘peks’

sutsima = ‘peksma’

pist = ‘torkav valu; ritv’

jopastama = ‘juhtuma, õnnestuma’

sosku = ‘lutipudel’

kadalipp

kortsima = ‘hooletult kokku õmblema’

kurtuma = ‘kõhnuma’

kurtuma = ‘kustuma’

us’t (koera peletav hüüdsõna)

almus

piitagune = ‘teat kangas’

sudi = ‘lambihari, pintsel vms’

seerima = ‘edasi-tagasi käima, sõeluma’

voorsu ~ oorsu = ‘saapapealne’

miilustama = ‘õrnutsema, mehkeldama; himustama’

tohutama ~ tohotama= ‘hurjutama’

murendama = ‘pudendama’

trükkal

erguma = ‘virguma’

var(r)ukas, varruk

varrus = ‘varrukas’

võhk = ‘kihv’

oistuma = ‘sulama, soojenema’

peidutama = ‘peitma’

kõõrussed = ‘pastla aasad’

kuusmann = ‘kuslapuu’

taba = ‘tava, komme’

taba = ‘taba, lukk’

porkad ~ porgad ~ porkud= ‘saapad’

särve = ‘leivakõrvane’

klähmima

klohmima

niidus = ‘niitmine, niidetu’

haigetama = ‘valutama’

võrkane (vandesõna)

lasi saama = ‘jagu saama’

soota ~ suota = ‘asjata’

kaisel, -sla (kõrkjaline taim)

kummitus

inutama = ‘rikkuma’

piikivi = ‘tulekivi’

oonu = ‘vilets, kõhn’

oonuke(ne)

meru = ‘maru’

meruma = ‘marutama’

kadal = ‘vilets’

säie = ‘heie, keere’

parguma = ‘karjuma’

karbe = ‘puusammal’

robane = ‘ropane’

kapornik = ‘ülesostja’

tabun = ‘salk, kari’

raagnahk = ‘toornahk’

erutama = ‘sõõrutama’

erutama = ‘äratama’

regivirs

regivärss ~ regevärss

kummitama

sang = ‘pool-uks’

sanguks

siivus

larima = ‘jooma’

loderik = ‘laisk, vedel’

joomar

söölas = ‘ablas’

potsima

võibuma = ‘väsima, tüdima’

areldi = ‘vastumeelselt’

kelu = ‘sööt, -i?’

närestik = ‘tihnik’

ilge

ilgema = ‘söandama’

uhal = ‘toel, õhutusel’

maldama = ‘läbema’

pelutama = ‘hirmutama’

hong ~ ongas = ‘mänd’

tomu = ‘suits, tolm, udu’

turvutama ~ -butama = ‘leotama’

lotsi(s) = ‘lömmi(s)’

luukur = ‘lonkur’

varesliha (hobuse kabja sees)

naak = ‘mingi lind, hakk?’

vesihernes = ‘higine’

koppima kopsima

kloppima koputama

Koputamist, kloppimist jms tähendavaid verbe

= ‘hingitsema’ = ‘piiluma’= ‘piiluma’

= ‘kiljuma’ = ‘tihendma’

kiiluma

ihnur

kurestik = ‘katusealune’

riidepakk = ‘kangapoom’

kepsik = ‘kerglane’

luda = ‘tööriist tohu- ja niinetöödeks’

plaata,-s = ‘koorikuga kaetud’

kapukjalg = ‘valgejalgne’

rakvere raibe

surnuk(as) = ‘kangasüstik’

kuukama

kuukima

suurustama = ‘einestama’

suurustama = ‘kelkima’

natt = ‘tatt’ ja natt = ‘kahv’

natt = ‘tatt’ natane = ‘tatine’

natt = ‘kahv’

maaruma = manguma’

vimp = ‘kudumis-, haspeldamisviga’

viratu = ‘laisk’

raju = ‘torm’

lõõsk ~ lieska

lõõskama ~ lieskama

= ‘kangaviga’

= ‘piisk, tilk’ = ‘tila’

tiba

sassaparil(l) ~-parin (mingi taim)

komu = ‘mügarik, muhk’

rambima = ‘raugema’

pard = ‘vuntsid, habe’

korup = ‘kresla’

ingastama = ‘puhkama’

praatsutama = ‘poputama’

lapul, -e

lapuline

(h)ämu ~ hämo

(h)ämune ~ hämone

ohkima

pistlik(as) = ‘ohakas, kibuvits’

kahvtan

keegutama = ‘laulma’

lesanka = ‘ahjupink’

kekstu = ‘kekats’

kekats

kõbima = ‘parandama’

kannastik = ‘raiesmik’

kotik

trama = ‘mürgel, möll’

väär = ‘vale’

näälmees = ‘naisevend’

münt (teatud rohttaim)

münt = ‘laad, loomus, värving’

kaevandik = ‘kraav’

pojand = ‘kasu-, võõraspoeg’

vudima

muruhari = ‘madal hari (kanal)’; vrd lehthari

uhe- ~ ohemõõk = ‘võhumõõk’

võhumõõk

Mõned haruldased ja/või vananenud sõnad säilivad

kauemini perifeeriais

lüline (puutoime kohta)

klatstükk = ‘manisk’

suigutama

kuletama = ‘kolletama’

krous(s)ima = ‘krookima’

krous = ‘krooge’

pagu = ‘mõõn; pagemine’

volask

Merenduse, laevanduse, kalapüügiga seotud

sõnavara on tuntud just rannaäärseis paigus

jaala = ‘väike purjekas’

kaljas = ‘teat väike purjekas’

jaht = ‘lõbusõidu- või spordipurjekas’

koi = ‘magamisase laevas’

pardu(u)n ~ pardong = ‘laevaköis’

pest = ‘kinnitusköis, veonöör’

soot = ‘purjenöör’

liik = ‘pujenöör’

liin = ‘nöör’

vall = ‘nöör’

vall = ‘müür’

tropp = ‘köis, aas’

tropp = ‘topp, topis’

kahvel ~ kahver = ‘poom’

kahvel = ‘söögiriist’

rehv = ‘purjerehv’

rehv = ‘rattarehv’

ribi ~ rivi = ‘püünisejada’

logi

pootsman

tüürman

loots

last = ‘koorem’

silm, -u (kala)

karus = ‘koger’

lest = ‘liistakas vms’

lest = ‘kala’

kammel = ‘kummel’

kammel(as) = ‘kammeljas (kala)’

adru

troom = ‘laine voolus’

leetselg = ‘leetseljak’

kari = ‘kord, karistus’

kari = ‘madalik, kalju’

haalama = ‘trossipidi vedama; ahnitsema’

triivima = ‘ajuma’

triivima = ‘tihtima’

kreitsima = ‘loovima’

loovima

VEIDIKE ÜTLUSTE JA MÕISTATUSTE NETISAITIDEST

Egah kolgah uma kiilVanasõnaraamatMõista, mõista, mõlle-rõlleEesti ütluste andmebaasid Haldja serverisKõnekäändude andmebaas JUSTKUIPiret Voolaidi andmebaasid:

KeerdküsimusedPiltmõistatusedLiitsõnamängudLühendmõistatused

Õppematerjale:Sissejuhatus folkloori lühivormidesseEesti lühivormide allikaloostÜtluste semantikast