VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA EESTI KEEL

1.-4. klass EESMÄRGID:

• suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama; • oskab kasutada keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid; • omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse; • arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja; • oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult; • loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut; • orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides; • huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide

vahel; • tunneb oma rahvuskirjandust

Pädevused 1. klass

• suhtub endasse positiivselt; tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest

• tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; mõistab lugema, kirjutama ja arvutama õppimise vajalikkust , oskab lugeda, kirjutada ja arvutada õppekava nõuete piires; • õpib koostama päevakava ja seda järgima, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel. • oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele • oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; • oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda

lihtsat plaani, tabelit, diagrammi • oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata,

teda tunnustada, kaaslaselt küsida ja tema küsimustele vastata 2. klass

• oskab kasutada arvutit • teab, et inimene on osa loodusest, käitub looduses heaperemehelikult • mõistab, mis on kodupaik, kodumaa, riik, tunneb ja austab eesti riikluse

sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub sellesse lugupidavalt

• teab oma vanemate ja vanavanemate töid ja tegemisi • mõistab mõisteid oma, võõras ja ühine tähendust, hindab austust ja õiglust.

• hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse eest • oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda;

teab, kuhu oma murega pöörduda 3. klass

• ei kasuta konfliktide lahendamisel jõudu; ei naeruväärista, • ei kiusa ega narri kaaslasi • mõistab, et inimesed, nende soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab

kaaslaste õigust olla erinev • käitub viisakalt, ja täidab lubadusi • tunnetab end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena, oskab olla hea kaaslane; • teab, et asjad on loodud inimeste tööga, suhtub neisse hoolivalt • oskab ilu märgata ja hinnata • oskab iseseisvalt õppida; oskab abi leida ja küsida • oskab väärtustada perekonda, kodu, kodukohta, sõpru, haridust ja tööd

4.klass

• teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes;

• teeb vahet faktil ja arvamusel, oskab luua seoseid • oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid

kasutada • on leidnud endale sobiva harrastuse; omab üldist ettekujutust erinevatest ametitest • oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada; • oskab vabandada • oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada • oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle, tunnustab ja aitab kaaslasi, • hindab oma ja kaaslaste töö tulemusi.

EESTI KEELE AINEKAVA

Eesti keele tugiaineteks I kooliastmes on loodusõpetus, inimeseõpetus, kunstiõpetus ja muusika. EESMÄRGID:

• suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama; • oskab kasutada keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid; • omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse; • arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja;

• oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult; • loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut; • orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides; • huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide

vahel; • tunneb oma rahvuskirjandust, teab Eesti kirjanikke • hoiab korras oma töökoha ja õppevahendid • tutvub erinevate ametitega • suhtub säästvalt loodusesse • tunneb ja täidab liikluseeskirju

1. klass

Eesmärgid

• oskab lugeda • oskab kuulata aktiivselt • kirjutab aktiivselt õpitud keelereeglite piires • tunneb huvi lastekirjanduse vastu

Õppesisu

Suhtlemine • viisakas suhtlemine kaasõpilastega, õpetajate ja teiste võõraste täiskasvanutega • mitte rääkida, kui selleks ei ole vajadust, pole õige aeg või koht • oskus küsida, kui midagi on arusaamatu • oskus kuulata infot • oskus kasutada telefoni • mõista oma – võõras – ühine tähendust

Lugemine • omandada õige lugemistehnika • mõista loetut, analüüsida seda õpetaja abiga • kuulata teiste arvamusi ja seisukohti ja väljendada oma arvamust • jutustada enesega juhtunust • kasutada raamatukogu

Kirjutamisoskus • omandada suured ja väikesed kirjatähed • oskus teha häälikuanalüüsi, eristada häälikuid sõnas • omandada õigekirjareeglid • k, p, t sõna algul • suur algustäht (lause alguses, nimedes) • -b ja – vad tegusõna lõpus • -d mitmuse lõpus

• täishäälikute kolm pikkust • jutukese koostamine õpetaja abiga • tähestik

Õpitulemused

• loeb õpitud teksti lause haaval, ladusalt, kõnetekstist aeglasemalt, • oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada, • oskab õpitud teksti õige intonatsiooniga lugeda • saab käsitletud tekstist aru, oskab küsimustele tuginedes loetu sisu edasi anda, • oskab küsimuste toel loetut tekstilähedaselt ümber jutustada, • oskab peast esitada vähemalt üht luuletust, • on lugenud 1-2 eesti lastekirjaniku teost, • oskab kuulata ja lugeda eakohast tööjuhist ja vastavalt sellele toimida • oskab nii suuliselt kui kirjalikult lauset moodustada • oskab kirjutada õpetaja abiga lühikest jutukest • oskab teha hää1ikanalüüsi: määrata suuliselt häälikute olemasolu ja järjekorda sõnas, • oskab hää1ida 1-, 2-, 3- silbilisi sõnu, • oskab leida sõnas täis- ja kaashää1ikuid ning täishäälikuühendit, • oskab leida (eristada) kuulmise järgi sõnas teistest pikemat häälikut, • oskab märkida kirjas täishäälikute pikkusi, • oskab kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu (kell, puu, seen jne), • oskab kirjutada k, p, t sõna alguses ning s-i ja h kõrval õpiku ja töövihiku harjutuste piires • oskab piiritleda lauset ja panna lause 1õppu punkti • oskab kasutada suurt algustähte lause alguses, oma ees-, perekonna-ja

kodukoha nimedes • oskab hoida kirjutusvahendit ja istuda kirjutamisel (joonistamisel) õigesti • oskab järgi kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti • oskab õpetaja juhendamisel järgi täita õpilaspäevikut.

Õppematerjal L. Tungal, E. Hiiepuu, E. Valter Aabits Avita 2007 A. Kloren, E. Hiiepuu Aabitsa töövihik Avita 2007 CD-eesti keele häälikud, hääldusharjutused ja kuulamisülesanded 1.klassile CD 2- laulude fonogrammid 1.klassile E. Hiiepuu Aabitsa lugemistekstid, Avita 2002 L. Tungal, E. Hiiepuu, E. Valter Eesti keele õpik E. Hiiepuu, A. Kloren Eesti keele töövihik E .Hiiepuu Kirjatehnika vihik I-II

2. klass

Õpetamise eesmärgid

• loeb ladusalt ja mõistab loetud • huvitub kirjandusest • kasutab õiget eesti keelt • kirjutab kirjatehniliselt õigesti, arvestab vihiku vormistamise nõudeid

Õppesisu

Suhtlemine • suhtlemine erinevates situatsioonides • oskus kuulata kaasõpilasi ja täiskasvanuid • viisakas suhtlemine kaasõpilastega, õpetajate ja teiste võõraste täiskasvanutega

Lugemine • raamatute lugemine ja sisu lühitutvustus kaaslastele • läbielatust jutustamine ühiselt koostatud kava alusel • loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine • teksti ladus ja ilmekas lugemine

Kirjutamine • suluta kaashääliku ja kaashäälikuühendi märkimine • silp, silbitamine ja poolitamine • -ga ja – sse sõna lõpus • koma et, aga, kuid, sest ees • lause lõpumärgid: punkt, küsimärk, hüüumärk • kirjatähtede õige kuju, suurus ja ühendamine.

Õpitulemused • loeb õpitud teksti ladusalt ja selgelt • suudab valida enesele huvipakkuvat ja jõukohast raamatut • suudab oma mõtteid kirja panna, kasutades õpitud reegleid • pöörab tähelepanu oma kirjatöö välimusele • oskab käituda igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui kodus

Õppematerjal L. Tungal; E. Hiiepuu Eesti keele õpik 2.klassile I ja II osa Avita AS BIT 2007 E. Hiiepuu; A. Kloren Eesti keele töövihik 2.kl. I ja II osa Avita AS BIT 2007 T. Puik Õigekirjaõpik 1. – 3. kl.Koolibri,1997

3. klass Õpetamise eesmärgid

• kujundab arusaadavat kõnet ja kirja • mõistab loetut • rikastab sõnavara ja oskab kasutada sõnaraamatuid ning tunneb selleks

vajalikke • mõisteid • oskab leida infot raamatutest, arvutist ja meediast

Õppesisu Suhtlemine

• oskus suhelda täiskasvanute ja eakaaslastega • oskus jutustada läbielatust • oma arvamuse avaldamine ja argumenteerimine

Lugemine • Lugemine õige häälduse ja intonatsiooniga • Luuletuste lugemine • Tarbe- ja sõnamänguliste tekstide lugemine • Dramatiseeringute lugemine ositi • Tekstis sisalduva informatsiooni mõistmine

Kirjutamine • lühijutu kirjutamine • eseme, isiku kirjeldamine • ühiselt kava koostamine kirjatöö jaoks • sulghääliku märkimine kirjas • koma et, sest aga kuid vaid siis ees • kirjatöö välimus

Õpitulemused

• teab mõnd tähtsamat eesti- ja välisajakirjanikku • tuleb toime talle vajalike õppe-ja ilukirjanduslike tekstidega • loeb ja mõistab erinevaid tekste ning suudab otsustada nende meeldivuse üle • kirjutab loetavalt ja puhtalt ning kasutab õpitud õigekirjareegleid • kontrollib oma teksti arusaadavust ja õigsust • oskab avaldada oma arvamust ja seda põhjendada

Õppematerjal A. Kloren L.Tungal Eesti keele õpik 3.klassile Avita 2006 A. Kloren Eesti keele töövihik 3.klassile Avita 2008

A.Kloren Eesti keele iseseisvad tööd 3.klassile Avita 2 II kooliaste Õppe-eesmärgid Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane: - austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat; - arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust; - väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina; - arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse; - õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste; - loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma; - arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset; - huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist; - õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid. II. Tugiained. Eesti keele ja kirjanduse tugiained II ja III kooliastmes on võõrkeeled, ajalugu, maateadus ja kunstiõpetus. III. Õppeaine ajaline maht. 4. klassis 6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas. 5. klassis 6 tundi nädalas, 210 tundi õppeaastas. 6. klassis 5 tundi nädalas, 175 tundi õppeaastas. 7. klassis 4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas.. 8. klassis 4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas. 9. klassis 4 tundi nädalas, 140 tundi õppeaastas. IV. Ainekavad Õppetegevus Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks. Kuulamine: - vahetu suulise esinemise kuulamine; - ettelugemise ja jutustamise kuulamine; - vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas; - proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine; - olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine; - kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

- suulise tööjuhendi järgimine. Kõnelemine: - kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas; - vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine; - vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine; - jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest; - tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine; - loetu ja kuuldu üle arutlemine; --pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine; - elamuse, kujutluse väljendamine; - rolli esitamine; - luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine. Lugemine: - häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine; - ositi lugemine; - oma lugemise jälgimine; - fakti ja arvamuse eristamine; - endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus; - iseseisev töö tekstiga: küsimuste esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine; - proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine; - kirjandusliikide eristamine; - teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine; - luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine; - juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine; - tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga; - tabeli lugemine ja mõistmine; - teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust; - raamatu sisukorras orienteerumine. Kirjutamine: - jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine; - dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine; - kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine; - elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine; - teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus; - teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine; - käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine. 4. KLASS 1. Eesti keele õpetuse eesmärgid.

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: - kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme; - omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse; - tutvub erinevate lugemisstiilidega; - eristab õpitud tekstiliike; - oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal; - oskab moodustada küsimusi loetu põhjal; - kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks; - oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja jutukest; - oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena; - tunneb emakeele põhimõisteid ning kirjutamisel järgib õpitud õigekirjareegleid; - tunneb etiketti tavasuhtluses; - oskab näha probleeme ja neid sõnastada; - kavandab oma tegevust iseseisvalt; - orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides; - tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu; - oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid. 4. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Eesti keeles on eraldi lugemistund ja keeleõpetuse tund. Suuline eneseväljendus 1 tund nädalas, lugemine 2 tundi ja kirjutamine ja keeleõpetus 3 tundi nädalas. 2. Õppesisu. 2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad. Põhimõisted. SUULINE ENESEVÄLJENDUS (KUULAMINE JA KÕNELEMINE) - vahetu suulise esinemise, ettelugemise ja jutustamise kuulamine; - keel kui suhtlemisvahend; suhtlemine erinevates suhtlussituatsioonides; etikett ja selle kasutamine suhtlemisel; - sõnavara rikastamine; - kõne tempo, intonatsioon, rütm ja pausid; - vestlused, arutelud ja intervjuud, kus arvestatakse erinevaid suhtluspartnereid ja suhtlustingimusi (rollimängud); - piltlike tähendustega väljendite mõistmine ja kasutamine kõnes; - samatähenduslike ja vastandtähendusega sõnade kasutamine kõnes; - süžeelise jutukese koostamine kasutades korrektseid liht- ja lihtsamaid liitlauseid; LUGEMINE - eakohaste tekstide ladus ja ilmekas lugemine, oma lugemisvea parandamine, loetu mõistmine, peamise - eraldamine teisejärgulisest, pala põhiidee väljatoomine,, kavastamine lausetena ja tekstilõikude pealkirjastamine; - käekirjaliste tekstide lugemine; - tarbeteksti (kiri, lõhisõnum, juhend) lugemine ja kasutamine, - teabetekstide (aimetekst, teatmeteose tekst, tabel) lugemine ning vajaliku informatsiooni leidmine; - meediateksti (uudise, kuulutuse, reklaami, tele- ja raadiotekst) lugemine või kuulamine ning meediateksti kasutamine;

- kirjanduse mitmesuguste liikide (muinasjutt, luuletus, vanasõna, kõnekäänd, teabetekst, ilukirjanduslik jutustus, ajaleheartikkel) iseseisev lugemine ning loetu kokkuvõtlik edasiandmine, tegelaste iseloomustamine ja tegevustiku analüüsimine; - tekstiautorid: E. Raud, L. Tigane, K.Kass, Contra, I. Trull, L. Tungal, M. Twain, A. Lindgren, R. Dahl, Travers, J.K.Rowling, J. M. Barrie jt. - lugemisstiilidega (kommunikatiivne lugemine, juhtiv lugemine, õpilugemine, loov lugemine) tutvumine; - lasteajakirja lugemine ja tundmatute sõnade seletamine sõnaraamatu abil; - näidend ja film kui kunstiliigid; - uudiste, intervjuude ja kirjelduste lugemine ning analüüsimine; - sõnaraamatute ja teatmeteoste kasutamine; - raamatukogu kasutamine teabe saamiseks. SOOVITUSLIK KIRJANDUS

1. Mark Twain „Tom Sawyer. Huckleberry Finn“, „Tom Sawyeri seiklused“ 2. Lemony Snicket „Ahastav valgus“ 3. Eno Raud „Roostevaba mõõk“ 4. Aapeli „Üle linna Vinski“ 5. Vaclav Ctvrtek „Rumcajs“ 6. Kristiina Kass „Samueli võlupadi“ 7. Hille Karm „Väike vahva vanaema“ 8. C. S .Lewis „Narnia kroonikad“ 9. Gianni Rodari „Cipollino“

10. Pamela Lyndon Travers „Mary Poppins“ 11. Louis Sachar „Augud“ 12. Jorma Kurvinen „Hundikoer Roi“ 13. Valik muinasjutte KIRJUTAMINE - protsesskirjutamine (teksti loomine – kavandamine, eesmärgistamine, visandamine; teksti viimistlemine, keelekasutuse kontrollimine ja vigade parandamine; teksti esitamine; - uudiste, intervjuude ja kirjelduste kirjutamine ning analüüsimine; - ümberjutustuste ja loovümberjutustuste kirjutamine (70 kuni 90 sõna); - kirjutada süžeeline lühikirjand; - koostada kirjand pildiseeria põhjal, pildi või läbielatu põhjal kava abil (70 kuni 90); - kirjutada kiri, sõnum, teade kuulutus ja reklaam; - vigade analüüsimine ja nende parandamine. ÕIGEKIRI - lühikise, pika ja ülipika hääliku märkimine kirjas; - kaashäälikuühendi märkimine kirjas; - reeglierandlik ortograafia: -d s-i kõrval tegusõna minevikuvormis; - tuntumate võõrsõnade ortograafia: g, b, d sõna alguses, võõrhäälikute märkimine); - i ja j õigekiri; - sõnade silbitamine ja poolitamine; - nimi- ja omadussõna;

- nimisõnade ainsus ja mitmus; - tegusõna; - tegusõna olevik ja minevik; - sidesõnad, nende tähendus ja koma tarvitamine; - liitsõna lihtsamaid juhte; - häälikuortograafia sõnade liitumise piiril; - koondlause, koma kasutamine selles; - kahest lihtlausest koosnevad liitlaused; - otsekõne (pärast saatelauset), selle ortograafia: kaksikpunkt ja jutumärgid; - otsekõnega lausete moodustamine; - suur algustäht kohanimedes (mäed, jõed, järved) ja üldtuntud perioodiliste väljaannete pealkirjades; - lühendid; - etteütluste kirjutamine 65 kuni 70 sõna); - vigade analüüsimine ja parandamine; - nimekirja koostamine tähestikulises järjekorras. KIRJATEHNIKA - 20 joonega vihiku kasutuselevõtmine; - ühtlane kirjarida ja kirjakallak; - ovaalsete tähtede ratsionaalsem seostamine - individuaalne kirjarütm; - teksti kirjutamine ja paigutamine joonteta paberile (formaat A4); - postkaardile ja ümbrikule kirjutamine; - teate, kuulutuse kirjutamine kasutades erineva šrifti ja suurusega käekirja; - laualehe koostamine teatud teemal või klassilehe koostamine; - harjutused kirjavigade kõrvaldamiseks; - käekirja ja teiste õppeainete kirjalike tööde ning õpilaspäevikute analüüs; - hinnangu andmine oma tööle (töö välimus, kirja kallak, suurussuhted, tähevormide õigsus jne). 2.3.Arendatavad oskused. Oskused: - oskus vaadelda, vestelda ja jutustada õpetajapoolse abita; - oskus vestelda erinevate partneritega ja mitmesugustes situatsioonides; - eakohase teksti ladus ja ilmekas lugemisoskus; - teksti sisu mõistmine; - süžeelise tervikteksti koostamisoskus; - oskus töötada teabetekstiga kirjalike tööjuhiste alusel; - oskus koostada mõistekaarti ja ideekaarti. - oskus valida sobivat lasteraamatut soovituse alusel; - oskus kasutada sõnaraamatuid ja lastele mõeldud teatmeteoseid info hankimiseks; - oskus koostada süžeeline terviktekst ja kirjalik ümberjutustus 70 kuni 90 sõna); - oskus kavandada teksti, eesmärgistada kirjutamist ja visandada teksti; - oskus kasutada kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid; - oskus parandada ja analüüsida oma vigu keelereeglite abil; - oskus kirjutada loetavat (kirjatehnilist) kirjalikku teksti. 2.4. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega.

II. kooliastmel on kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseka suhtlemine, mida tuleb arendada peale emakeele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgiks on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm. Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi. 2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste õppeainetega. Eestimaa loodus ja inimesed. Liiklusõpetus. Keskkonnakaitse. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. 2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng. Erinevate tekstide lugemine, vestlemine, arutelud, rollimängud, loovtööde kirjutamine. Teemad: Koduloomad. Lemmikloom. “Punase raamatu” loomad.. Looduse saastamine (heitgaasid). Arvuti ja tervis. Inimene ja raha. Väärtushinnangud. Tunne iseennast. Täiskasvanute maailm (kui ma oleksin lapsevanem). Õppimine. Kuidas õppida? Filmikunst. Tööalane karjäär. Erinevate tekstide lugemine, vestlused, rollimängud, intervjuu tegemine, teabe otsimine, enesehindamine, töötulemuste analüüsimine, loovtööde kirjutamine. Teemad: Tunne iseennast. Täiskasvanute maailm. Mitmesuguste ametite tutvustamine. Infotehnoloogia ja meediaõpetus. Tekstide lugemine, teabe otsimine, referaadi kirjutamine, vestlused ja loovtööd. Teemad: Arvuti kasutamine. Tutvumine filmimaailmaga. Turvalisus Tekstide lugemine, vestlused, arutelud, teabe hankimine, rollimängud, loovtööd. Käitumiskultuur. Ohuolukorrad , nende märkamine ja käitumine ohuolukordades. Oskab vältida iseenda sattumist ohuulukorda. Kodumasinate kasutamine. Tervistkahjustavad ained ja nende mõju inimesele. Liiklemine tänaval jalakäijana ja jalgratturina. Liiklusmärgid. 2.4.3. Pikemaajalised projektid ja ülesanded. Õppeülesanded: Intervjuu koostamine ja läbiviimine ning üleskirjutamine. Omaloominguline jutuke, luuletus või muinasjutt kasutades protsesskirjutamist. Arvfaktide kogumiku koostamine “Arvud igapäevases elus). Klassilehe koostamine (rühmatööna). Laualehe koostamine õpilasele huvipakkuval teemal. 3. Eeldatav õpitulemus õppeaasta lõpuks. Eeldame, et õppeaasta lõpuks 4. klassi õpilane: - loeb ladusalt ja vigadeta eakohast teksti;

- jutustab seotud teksti loetu põhjal või antud teemal; - oskab moodustada küsimusi loetu põhjal; - oskab väljendada oma arvamust mingist sündmusest või probleemist; - tunneb õpitud tekstiliike; - eristab erinevaid kirjandusliike; - kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid info hankimiseks; - oskab raamatukogust leida vajalikku materjali; - kuulab ja mõistab erinevaid kõnelejaid; - kirjutab lihtsamat emakeelset teksti (etteütlus, ümberjutustus , lühikirjand, teade, kiri), mis on loetav ja arusaadav ka teistele; - valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, kirjutamine, viimistlemine); - oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi ja teisi kirjatöid; - tunneb etiketti tavasuhtluses. 4. Õppekirjandus, õppevahendid. K. Sarapuu, L. Piits, J. Urmet, L. Vanamölder. Eesti keele õpik 4. klassile. I ja II osa. Avita, 2007. K. Sarapuu, L. Vanamölder. Eesti keele töövihik 4. klassile I ja II osa. Avita, 2008. L. Piits, K. Sarapuu, L. Vanamölder. Eesti keele kuulamisülesanded 4.-6. klassile. CD 1, CD 2. 2008. L. Piits, K. Sarapuu. Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 4. klassile. Avita, 2008. R. Bobõlski, H. Puksand. Kuula, mõtle, kirjuta. Etteütlusi, ümberjutustusi, kuulamis- ja loovharjutusi II kooliastmele. Koolibri, 2007. 5. KLASS

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid. Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: - kasutab suulises ja kirjalikus kõnes keelekasutuse seisukohalt õigeid vorme; - omandab teksti ladusa ja vigadeta lugemise oskuse; - oskab jutustada loetu põhjal või antud teemal; - oskab moodustada küsimusi loetu põhjal; - kasutab iseseisvalt sõnaraamatuid ja teisi teatmeteoseid teabe hankimiseks; - oskab koostada teadet, õnnesoovi, pikemat kirja ja omaloomingulist jutukest ja luuletust; - oskab kirjutada lihtsamat emakeelset teksti etteütlusena; - tunneb eesti keele põhimõisteid ning järgib kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid; - tunneb ja kasutab etiketti tavasuhtluses; - oskab näha probleeme ja neid sõnastada; kavandab oma tegevust iseseisvalt; - orienteerub erinevates tundmaõpitud tekstiliikides

- tunneb huvi eakohase lastekirjanduse vastu; - oskab kuulata ja mõista erinevaid kõnelejaid; . 5. klassis toimub 6 eesti keele tundi nädalas, s.o 210 tundi õppeaastas. Emakeeles on eraldi lugemise ja keeleõpetuse tund. Lugemise tunde on nädalas 2 tundi, keeleõpetusetunde 3 tundi. 1 tund nädalas on kirjalike kontrolltööde või loovtööde tegemiseks. Lugemise tunnis toimuvad tegevused: lugemine, kirjanduspalade ja -teoste arutelud, töö erinevate tekstidega. Keeleõpetuse tundide raames tehakse ka loovtöid, kirjatehnilisi harjutusi ja analüüsitakse käekirja. 2. Õppesisu. 2.1. ja 2.2. Käsitletavad teemad ja alateemad ning põhimõisted. SUULINE ENESEVÄLJENDUS - pantomiim ja rollimängud; improvisatsioonid, nuku- ja lastenäidendite lavastamine; - süveneva raskusastmega tekstide kuulamine (raadio, televisioon, video, vahetu suuline esinemine) ja nende arutelud; - töö kuuldud ja loetud tekstiga (küsimuste esitamine, arutlemine jne); - intervjuu tegemine; - suhtlusetiketi tundmine (rollimängud); - infoedastus kõnes; KIRJANDUS - ilukirjanduse eripära; - kujundiline keel; - tõepärasus ja fantaasia; - rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid; - proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand; - luule: luuletus; - draama: näidend; - õpilaste omalooming; - mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal. TEKSTIÕPETUS - teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. - vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. - tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. - tarbeteksti kasutamine. - teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. - teabeteksti kasutamine. - meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. - meediateksti kasutamine. - teksti peamõte. - teksti kavandamine. - tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam.

LUGEMINE - pikemate ja komplitseeritumate jutustavate ning kirjeldavate tekstide lugemine vaikselt, poole häälega ja ettelugemisena; - tekstiautorid: Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: E. Bornhöhe, Oskar Luts, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Silvia Rannamaa, L.Tungal, J. Kross, A.Kivirähk, I.Lember, H.Pukk; Astrid Lindgren, Mark Twain, J.R. Tolkien, H. Mäkelä,J. Krüss jt. - lugemistehnika treening; teksti adekvaatne lugemine; - oma lugemise jälgimine, lugemisvea parandamine ja lugemisoskuse analüüsimine; - dialoogide ja dramatiseeringute lugemine osalistega; - proosa-, luule-, meedia-, teabe- ja tarbeteksti lugemine; - kirjandusliikide eristamine; - teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine; - luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine; - tööjuhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine; - tabelite, skeemide ja diagrammide lugemine ja mõistmine; - teabe leidmine teatmeteostest, Internetist; - raamatu sisukorras orienteerumine; - raamatukogu kasutamine SOOVITUSLIK KIRJANDUS 1. Silvia Rannamaa „Kadri“- september 2. James Krüss „Timm Thaler ehk müüdud naer” või James Krüss „Minu vaarisa ja mina” või Jan Brzechwa „Pan Kleksi akadeemia” – oktoober 3. Jaan Kross „Mardileib”- detsember 4. Enn Kippel „Meelis” või Erik Laidsaar „Kompanii poeg” – veebruar 5. L.Frank Baum „Võlur Oz” või Hannu Mäkela „Härra Huu” – märts 6. Sempe, Goscinny „Väike Nicolas” või Kristel Salu „Viljaküla Brita memuaarid” või Jaanus Vaiksoo „Neli hommikut ja üks õhtu“ – aprill 7. Vabalt valitud raamatu tutvustus klassikaaslastele- mai KIRJUTAMINE - jutustavate, kirjeldavate ja arvamustekstide kirjutamine; - teate, kuulutuse ja reklaami kirjutamine; - kirja kirjutamine, ümbriku vormistamine - tarbeteksti kasutamine; - fantaasiajutu kirjutamine; - teksti põhjal kirjutamine (teksti alguse või lõpu lisamine, teksti jäljendamine jne); - seina- ja laualehtede koostamine; - tekstide kirjutamine ja lugemine kui protsess (teksti kavandamine, eeltööd, lugemine/kirjutamine, viimistlemine, kontrollimine, puhtand); - kirjutamistehnika treening; käekirja loetavus, töö välimus; oma kirjatöö kontrollimine ja vigade parandamine; käekirja analüüsimine; - teatmeteoste kasutamine: vajaliku info leidmine, märkmete tegemine, referaadi koostamine.

; ÕIGEKIRI - tähestikuline järjestamine; - helilised ja helitud häälikud; - hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest; - i ja j, sõnaalgulise h õigekirjutus; - b, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades; - suur ja väike algustäht koha- ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades; keelte ja rahvuste nimetuste, tähtpäevade kirjutamisel, ajaloosündmuste märkimisel. - liitsõna õigekirjutus; - sõnade poolitamine; - käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine; - tavalühendid; - käändsõnad, käänete kasutusvõimalusi; - lihtlause ja liitlause; - osalausete piir ja selle tähistamise võimalused; - kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul; - sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses; - otsekõne ja selle kirjavahemärgid; - ütte kirjavahemärgid; - sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid; - sagedasemate võõrsõnade tähendus; - sõnade mitmetähenduslikkus; - sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus. 2.3. Arendatavad oskused. Oskused: - jutustavate ja kirjeldavate tekstide lugemisoskus ning nende sisu mõistmine; - tarbetekstide ja sõnamänguliste tekstide lugemisoskus ning nende tõlgendamisoskus; - dialoogide esitamisoskus; - dramatiseerimisoskus; - oskus iseseisvalt valida sobiv lugemistekst; - teksti ilmekas lugemisoskus; - jutustavate ja kirjeldavate tekstide loomisoskus; - ortograafilised teadmised ja nende kasutamisoskus kirjutamisel; - kavandamisoskus; - eesmärgi seadmisoskus; - sõnaraamatute ja teiste teatmeteoste kasutamisoskus; - kirjatehnilised oskused; - loetu või kuulatu edastamisoskus; - info edastamisoskus; - mõtete esitamisoskus ja selgitamisoskus;

- tööjuhistest arusaamisoskus; - koostööoskus. 2.4. Integratsioonivõimalused teiste ainetega. II. kooliastmel on kõnelema ja kuulama õpetamisel keskseks tegevuseks suhtlemine, mida tuleb arendada peale eesti keele kõiges teistes ainetundides. Suhtlemisõpetuse eesmärgiks on tunnustada ja väärtustada erisuguseid arvamusi ning keelekasutust. Keelekasutus ja suhtlemine on oluline koostisosa kõigis õppeainetes, kus tuleb tähelepanu pöörata erinevate tekstiliikide lugemisele, mõistmisele ja loomisele, korrektsele ja täpsele väljendamisele, teabe hankimise, korrastamise ja kasutamise võimalustele, suhtlemisele rühmas, töökava koostamisele jm. Projektide ja uurimustööde koostamisel on õpilastel võimalik rakendada mitmes aines omandatud teadmisi ja oskusi. 2.4.1. Teemad, mis on seotud teiste ainetega. Eesti riik. Eesti ajalugu. Eestimaa loodus, inimesed ja kultuuriväärtused. Võhma — minu kodulinn. Liiklus. Euroopa Liit. Keskkonnakaitse. Infoühiskond. 2.4.2. Läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Inimestevahelised suhted. Probleemide lahendamine. Muinasjutt ja tegelikkus. Eestlaste elust enne ja nüüd. Leivategu vanasti ja nüüd. Jõulude tähtsus inimeste elus. Töö ja tasu. Emakeel kui suhtlusvahend. Ajakirjandus. Ilukirjandus. Film. Muinasjutud õpetavad. Eestimaa kultuuriloolised paigad. Tööalane karjäär Töö tähtsus inimese elus. Kõik ametid on auväärsed. Mida peavad teadma ja oskama erinevad ametimehed. Turvalisus Riik ja mina. Inimestevahelised suhted. Liiklusõpetus. Ohuolukorrad ja nendes käitumine. 2.4.3. Pikemaajalised projektid. Õpimapp „Eesti talu/linnus/keskaegne linn.“ Koostada raamat “Inimene ja tervis”. Õpimapp: Eesti muinasaeg. Artikkel kooliajalehte. Omalooming: muinasjutt, jutt või luuletus Õppeekskursioon Kurgjale. C. R. Jakobsoni talukohta. .

3. Õpitulemused. 5. klassi lõpetaja: - tunneb lauses ära tegevust ja selle osalisi ning asjaolusid tähistavad keeleüksused ja teab nendevahelisi seoseid; - tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutumist; sidesõnade tähendust; ainsust ja mitmust; olevikku ja minevikku; isikulisust ja umbisikulisust; - teab, kuidas väljendatakse otsesust ja kaudsust; - tunneb ära autori- ja tegelaskõne piirid; - tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid; - oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada; - teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnagasobivalt vahetada; - oskab kasutada koma; - järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid; - oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, i ja j ning sõna alguses h; - oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid; - oskab sõnu poolitada; - oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil; - oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel; - oskab kasutada tavalühendeid; - oskab sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust; - oskab leida sünonüüme, - tunneb lausete suhtluseesmärke; - tunneb suulise ja kirjaliku suhtlemise erinevusi; - eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste; - eristab õpitud kirjandusliike; - tunneb seiklusjutu, ajaloolise jutu ja kriminaaljutu iseloomulikke jooni; - oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda; - oskab suhelda nii eakaaslaste, nooremate laste kui ka täiskasvanutega; - oskab jutustada ja kirjutada sündmusest, kirjeldada ja väljendada oma arvamust, anda infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt; - oskab esitada kunstilisi tekste ning väljendada nendega seoses oma arvamusi ja muljeid; - loeb raskusteta; oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot leida; - valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine, teksti viimistlemine); - oskab võrrelda enese ja kaaslaste kirjanduslikke katsetusi jm. kirjatöid; - oskab kasutada sõnastikke jt. teatmeteoseid; - oskab raamatukogust leida vajalikku materjali. 4. Õppekirjandus, õppevahendid. K. Sarapuu. Eesti keele õpik 5. klassile. Keeleõpetus. Avita, 2004. K. Sarapuu. Eesti keele töövihik 5. klassile. I ja II osa. Avita, 2007.

J.Urmet, L. Vanamölder. Eesti keele õpik 5. klassile. Kirjandus. I ja II osa. Avita, 2004. L. Piits, K. Sarapuu, L. Vanamölder. Eesti keele kuulamisülesanded 4.-6. klassile. CD 1, CD 2. 2008. L. Piits, K. Sarapuu. Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 5. klassile. Avita, 2008. R. Bobõlski, H. Puksand. Kuula, mõtle, kirjuta. Etteütlusi, ümberjutustusi, kuulamis- ja loovharjutusi II kooliastmele. Koolibri, 2007. A. Oidsalu. Kirjandusõpetus põhikoolis IV. Avita, 2007. 6. KLASS Õppetegevus Kuulamine: - vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas; - proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine; - olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine; kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine. Kõnelemine: - kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas; - vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine; - pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine; - elamuse, kujutluse väljendamine; - rolli esitamine; - luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine. Lugemine: - proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine; - kirjandusliikide eristamine; - tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga; - tabeli lugemine ja mõistmine; Kirjutamine: - jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine; - dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine; - teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega - muutev ümberjutustus; - teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine; - käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.

1. Eesti keele õpetuse eesmärgid. Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: - austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat; - arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust; - väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina; - arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse; - õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste; - loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma; - arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset; - huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist; - õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid. 2. Õppeaine sisu. 2.1. Teemad, alateemad ja mõisted. Õigekeelsus Helilised ja helitud häälikud. Hääliku pikkuse ja kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõnad. Käänete kasutusvõimalusi. Käändsõna veakriitilisi vorme. Ühildumine. Omadussõna võrdlemine. Pöördsõna. Pöördsõnavormide (aegade, tegumoodide ja kõneviiside, käändeliste vormide) kasutamise võimalusi. Sidesõna ja siduv ase- ning määrsõna osalausete alguses. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus. Tekstiõpetus Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus, arvamusavaldus, teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend. Tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine. Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele- ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine. Tekstiloome: kiri, sõnum, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõisted: arvamus, kirjeldus, iseloomustus, fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus.

Kirjandus Filmikunst. Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, kriminaaljutt, fantaasiajutt, loomajutt; humoresk, anekdoot, naljand. . Luule: luuletus, valm. Draama: näidend. Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, kõnekäänd, naljand; jutustus, seiklusjutt; luuletus, valm; riim; kujund; võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus; film, seriaal. Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Jaan Rannap, Harri Jõgisalu J. Smuul, , Eno Raud, Aino Pervik, Janno Põldma, A. Reinla, Eduard Bornhöhe, C. R. Jakobson, F.R. Faehlmann , Mark Twain, , Selma Lagerlöf, Ferenc Molnár, John Ronald Reuel Tolkien, Lewis Carroll, jt. SOOVITUSLIK KIRJANDUS

1. Ole Lund Kirkegaard „Kummi Tarzan ja teised” või Kerstin Thorvall „Isa aseaine” – september 2. Eno Raud „Lugu lendavate taldrikutega” või „Telepaatiline lugu” või „Päris kriminaalne lugu” – oktoober 3. Oskar Luts „Kevade” – november- detsember 4. Raimo Männis „Kiviküla kooli poisid” või F. Molnar „Pal- tänava poisid“ – detsember- jaanuar 5. Anders Jacobsson, Sören Olsson „Berti päevikud” – veebruar-märts 6. Üks raamat oma valikul

2.3. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega Eesti keele õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse- ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest). 2.3.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Turvalisus Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“) Infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid Referaatide, arutluste ja projektide koostamine. Õppeekskursioon Palamusele ja Tartusse Oskar Lutsu Majamuuseumisse. 3. Õpitulemused. 6. klassi lõpetaja: - oskab kirjas õigesti märkida häälikupikkust, i ja j, sõnaalgulist h; - oskab rakendada kaashäälikuühendi põhireegleid; - oskab sõnu poolitada; - oskab nimisõna kokku- ja lahkukirjutust tüüpjuhtumeil; - oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades, ajaloosündmuste märkimisel; - oskab kasutada tavalühendeid; - teab või oskab vajadusel sõnastikust leida oma- ja võõrsõnade tähendust ja õigekirjutust; - oskab leida sünonüüme ja neid tekstis korduste vältimiseks kasutada; - tunneb tekstist ära nimi-, omadus-, arv-, ase- ning tegusõnad; oskab õigesti kasutada käände- ja pöördevorme, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku; - oskab kasutada omadussõnade keskvõrret ja kõige-ülivõrret; - oskab moodustada ja kirjavahemärgistada lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid; - oskab siduvaid sõnu õigesti lauses kasutada; - oskab otsekõnet ja ütet kirjavahemärgistada; - oskab jutustada ja kirjutada sündmusest; kirjeldada; väljendada oma arvamust; edastada teavet selgelt ja ühemõtteliselt; eristada tõepärast fantaasiast; - oskab koostada kirja; vormistada ümbrikku; - oskab vestlust alustada, kaasvestlejat kuulata ja keskustelu sobivalt jätkata, - oskab loetust ja kuuldust olulist leida, seda oma sõnadega edasi anda ning saadud teavet kasutada; - oskab tekstiga iseseisvalt töötada: esitada teksti kohta küsimusi, küsimustele teksti põhjal vastata; - oskab lugemispala kavastada; - oskab teksti ette lugeda, jutustada tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult; - oskab pildi põhjal jutustada ja pilti kirjeldada; - oskab lihtsa tabeli sisu sõnadega kokku võtta; - eristab uudist ja reklaami; - oskab nimetada vähemalt 12 eesti ja väliskirjanikku, on igaühelt lugenud vähemalt ühe teose; - teab muinasjutu, muistendi, kõnekäänu, valmi, seiklusjutu iseloomulikke jooni; - oskab eristada kirjandusliike: proosa, luule, draama; - oskab sõnastada luuletuse teemat, kirjeldada meeleolu; - oskab esitada luuletust või proosakatkendit; esineda dialoogis; - vormistab kirjalikud tööd korrektselt; - oskab leida raamatukogust soovitud raamatut. 4. Õppekirjandus, õppevahendid. K. Sarapuu, L. Piits. Eesti keele õpik 6. klassile. Keeleõpetus. Avita 2005. K. Sarapuu, I. Pukk. Eesti keele töövihik 6. klassile I ja II osa. Avita. L. Piits, K. Sarapuu, L. Vanamölder. Eesti keele kuulamisülesanded 4.-6. klassile. CD 1, CD 2. 2008.

L. Piits, K. Sarapuu. Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 6. klassile. Avita, 2008. R. Bobõlski, H. Puksand. Kuula, mõtle, kirjuta. Etteütlusi, ümberjutustusi, kuulamis- ja loovharjutusi II kooliastmele. Koolibri, 2007. A. Oidsalu. Kirjandusõpetus põhikoolis IV. Avita, 2007. J.Urmet, L. Vanamölder. Eesti keele õpik 6. klassile. Kirjandus I ja II osa. Avita 2005. L. Piits, K. Sarapuu, L. Vanamölder. Eesti keele kuulamisülesanded 4.-6. klassile. CD 1, CD 2. Avita 2008. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. III. Avita, 2005. III KOOLIASTE Õppetegevus Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne. Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks. Kuulamine: - vahetu suulise esinemise kuulamine; - ettelugemise ja jutustamise kuulamine; - vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas; - proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine; - olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine; - kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine; - suulise tööjuhendi järgimine. Kõnelemine: - kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas; - vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine; - vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine; - jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest; - tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine; - loetu ja kuuldu üle arutlemine; - pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine; - elamuse, kujutluse väljendamine; - rolli esitamine; - luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine. Lugemine: - häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine; - ositi lugemine; - oma lugemise jälgimine; - fakti ja arvamuse eristamine;

- endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus; - iseseisev töö tekstiga: küsimuste esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine; - proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine; - kirjandusliikide eristamine; - teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine; - luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine; - juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine; - tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga; - tabeli lugemine ja mõistmine; - teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust; - raamatu sisukorras orienteerumine. Kirjutamine: - jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine; - dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine; - kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine; - elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine; - teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega muutev ümberjutustus; - teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine; - käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine. 7. KLASS 1. Eesti keele eesmärgid. - Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt. Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust. Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi. - Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning nende kasutamine. Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, mitmetähenduslikkusele, väljenduse täpsusele. 2. Õppeaine sisu. 2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted. Õigekeelsus Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses. Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Määrsõna. Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Sõnavara:

sünonüümid, homonüümid, antonüümid. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info. Tekstiõpetus Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Tarbetekst: e-kiri Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, referaat, kokkuvõte. Mõisted: ettekanne, intervjuu, kokkuvõte.

3. Eeldatav õpitulemus.

7. klassi lõpetaja: - kõneleb ja kirjutab õigesti; - oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme; - oskab kõnelemisel ja kirjutamisel sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele; - oskab leida õigekeelsussõnaraamatustvajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse kasutus valdkondade kohta; - oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet; - oskab teksti liigendada;

4. Õppekirjandus, õppevahendid. P. Ratassepp. Sõnadest tekstini. Eesti keele õpik 7. klassile. Avita, 2003. P.Ratassepp. Sõnadest tekstini. Eesti keele töövihik 7. klassile. I ja II osa. Avita, 2007. Ü. Mäekivi, P. Ratassepp. Eesti keele kontrolltööd 7. klassile. Avita, 2005. H. Pung. Ortograafiaharjutusi, etteütlusi, kontrolltöid põhikoolile. AS Vali, Põltsamaa, 1996. L. Reinert, L. Siil, A. Vaher. Etteütlusi, ümberjutustusi ja kirjanditeemasid põhikoolile. Koolibri, 1998.

5. Kirjanduse eesmärgid. - Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele.

Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. - Ilukirjandusteoste lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. - Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära

(murre, ajalooline taust vm) ja sealt pärit autoreid.

6 . Õppeaine sisu.

6.1.2. Teemad, alateemad ja mõisted. Raamatud meie ümber. Elulood. Noorsookirjandus. Rahvaluule meie ümber. Luule puudutus. Seiklusi otsimas. Maagilised lood. Suured küsimused. Raamatukogud. Elulugudest saab ajalugu. Rahvaluule tänapäeval. Luulet noortele ja noortest. Tagasi loodusesse. Eestimaa võluvägi. Mis on filosoofia?

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil, illustratsioonid. Rahvaluule. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, žanr, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil, algriim. SOOVITUSLIK KIRJANDUS

1. „Kuidas elad, Ann?“ Aidi Vallik või „Mis teha, Ann?“ A.Vallik 2. „Pea suu!“ Helga Nõu 3. „Crazy“ Benjamin Lebert, „Varesele valu“ Leelo Tungal, „Priska“ M.Otava,

„Vahetuslaps“ Christine Nöstlinger, „Isemeelsed“ H.Pukk 4. „Tasuja“ E.Bornhöhe 5. „Robinson Crusoe“ D.Defoe, „Kolm musketäri“ A.Dumas, „20 000 ljööd vee

all“ J.Verne, „Aarete saar“ Stevenson või „Minu pere ja muud loomad“ G. Durrell

6. „Skellig“ D.Almond või „Krabat“ O. Preussler 7. Üks raamat oma valikul

Noorsookirjandus valitakse vastavalt teose kättesaadavusele ja õpilaste oma soovile . 7. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest). 7.2.1.Õppekava läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Turvalisus Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“) Infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast.

7.2.2.. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid. Referaatide, arutluste ja projektide koostamine. Õppeekskursioon Kitzbergiga seotud paikadesse. 8. Eeldatav õpitulemus. 7. klassi lõpetaja: - oskab eristada ilukirjandust ja rahvaluulet; - teab kirjandusteose kompositsiooni põhielemente; - oskab interpreteerida ja esitada luuletust; - tunneb tekstist ära olulisemad kujundid:algriim, võrdluse, isikustamise; - teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid

9. Õppekirjandus, õppevahendid. V. Kivisilla, P. Ratassepp, J. Rooste. Labürint. Kirjanduse õpik 7. klassile. Avita, 2007. K. Kalamees. Kirjanduse töövihik 7. klassile, I ja II osa. Avita, 2007. V. Kivisilla, P. Ratassepp, J. Rooste. Labürint. Kirjanduse õpik 7. klassile. CD, 2006.

A. Oidsalu. Kirjandusõpetus põhikoolis IV. Avita, 2007. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. I. Avita, 2003. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. II. Avita, 2004. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. III. Avita, 2005. 8. KLASS 1. Eesti keele eesmärgid. - Lauseõpetuses on olulisim lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses tekstimoodustusega. Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. - Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad eri žanre, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad. - Tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine. 2. Õppeaine sisu. 2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted. Õigekeelsus Kirjakeel ja kõnekeel. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks. Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine. Liitlause: rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest. Mõisted kattuvad teemadega. Tekstiõpetus Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat,

ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

3. Eeldatav õpitulemus. 8. klassi lõpetaja: - kõneleb ja kirjutab õigesti; - oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet; - oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele; - oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta; - oskab teksti liigendada;

4. Õppekirjandus, õppevahendid. P. Ratassepp. Lausetest tekstini. Eesti keele õpik 8. klassile. Avita, 2007. P. Ratassepp. Lausetest tekstini. Eesti keele töövihik 8. klassile, I ja II osa. Avita, 2007. Ü. Mäekivi, P. Ratassepp. Eesti keele kontrolltööd 8. klassile. Avita, 2006.

H. Pung. Ortograafiaharjutusi, etteütlusi, kontrolltöid põhikoolile. AS Vali, Põltsamaa, 1996. L. Reinert, L. Siil, A. Vaher. Etteütlusi, ümberjutustusi ja kirjanditeemasid põhikoolile. Koolibri, 1998.

5. Kirjanduse eesmärgid.

- Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. - Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. - Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad eri žanre, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad.

6. Õppeaine sisu. Teemad, alateemad, mõisted. Kirjandus kui kunst. Juttude võluvägi. Kirjanduse lohutus. Kirjandus ja ühiskond. Pahad on pahad ja head on head? Kuidas me edasi elame ehk ulmekirjanduse ilushirmus unenägu. Teatrimaailmad.

Kunst sünnib loovusest. Jutu juured. Inimhinge sügavusest. Tänapäeva ühiskonnakriitika. Teenekad daamid tegutsevad. Ajarännakud. Euroopa teatri sünd. Eesti teatri sünd. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Filmistsenaarium. Õpilaste omalooming. Mõisted: lüürika, dramaatika, filmistsenaarium, komöödia, tragöödia, süžee, stseen, stiil, epiteet, isikustamine ja metafoor. SOOVITUSLIK KIRJANDUS

1. „Väike prints“ Antoine de Saint-Exupèry 2. „Muinasjutte“ Jacob ja Wilhelm Grimm või „Marjakobar“ ja teisi setu

muinasjutte“ 3. Sarjast „Teravik“ üks raamat. „Kambalugu“ D.Walbrecker, „Näeme veel,

Simon !“ D.Hill või „Pärast lõppu“ D.Hill 4. „Libahunt“ A. Kitzberg 5. Kriminaalkirjandusest üks raamat läbi lugeda. 6. Üks raamat oma valikul

7. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest). 7.2.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Turvalisus Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“) Infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast. 7.2.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid. Referaatide, arutluste ja projektide koostamine. Võrus Fr. R. Kreutzwaldi muuseum. 8. Eeldatav õpitulemus. 8. klassi lõpetaja: - oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

- oskab teksti liigendada; - teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke; - oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust; - teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

9. Õppekirjandus, õppevahendid. V. Kivisilla, P. Ratassepp, J. Rooste. Labürint II. Kirjanduse õpik 8. klassile. Avita, 2007. K. Kalamees. Labürint II. Kirjanduse töövihik 8. klassile, I ja II osa. Avita, 2007. P. Ratassepp. Labürint II. Kirjanduse õpik 8. klassile. CD, 2007.

K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. I. Avita, 2003. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. II. Avita, 2004. K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. III. Avita, 2005.

9. KLASS 1. Eesti keele eesmärgid. Õpilane saab ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist. Õpilasel kujundatakse harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus. Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu. 9. klassis jätkub 7. ja 8. klassis alustatud õppetegevus, keskendudes eesti kirjanduse ajaloo klassikale erinevatel ajastutel. Kirjutamine: - kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine; - tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine; - jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info - kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine. . 2. Õppeaine sisu. 2.1. ja 2.2. Teemad, alateemad ja mõisted. Õigekeelsus

Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine. Võrdlemine.

Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Sõnamoodustus, selle kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara:

sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid; termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info. Mõisted kattuvad teemadega.

Tekstiõpetus Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus. Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk ja eripära. Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis. Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

3. Eeldatav õpitulemus.

Põhikooli lõpetaja: - oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada; - oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme; - oskab kirjavahemärgistada koondlauset; rind- ja põimlauset (v.a keerulised segaliitlaused); lihtsamat lauselühendit; otse- ja kaudkõnet; - oskab levinumaid eestikeelseid lühendeid tekstis lugeda ja kirjas kasutada; - tunneb üldjoontes eesti keele grammatilist ehitust; - oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele; - oskab leida õigekeelsussõnaraamatust vajalikku teavet sõnade tähenduse, õigekirjutuse, vormimoodustuse, kasutusvaldkonda kohta; - oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet; - oskab teksti liigendada; - teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke; - oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanre: uudis, juhtkiri, arvamus, kuulutus, reklaam; - oskab eristada fakti ja arvamust; - oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihtsamat arutlust; uudist; avaldust, elulookirjeldust, referaati; - oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada;

4. Õppekirjandus, õppevahendid.

P. Ratassepp. Mõttest tekstini. Eesti keele õpik 9. klassile. Avita, 2007. P. Ratassepp. Mõttest tekstini. Eesti keele töövihik 9. klassile. I ja II osa. Avita, 2009. Ü. Mäekivi, P. Ratassepp. Eesti keele kontrolltööd 9. klassile, Avita 2009.

H. Pung. Ortograafiaharjutusi, etteütlusi, kontrolltöid põhikoolile. AS Vali, Põltsamaa, 1996.

L. Reinert, L. Siil, A. Vaher. Etteütlusi, ümberjutustusi ja kirjanditeemasid põhikoolile. Koolibri, 1998. M. Hennoste. Õpilasele põhikooli eesti keele ja kirjanduse lõpueksamist. Argo, 2009.

5. Kirjanduse eesmärgid.

Lugemine: - proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine ja analüüs; - tekstist peamõtte, probleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, kirjeldamine, võrdlemine, aja ja koha määratlemine, miljöö kirjeldamine, hinnangute andmine; märkmete ja kokkuvõtte tegemine; - fakti ja arvamuse eristamine. Kuulamine: - proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine; - olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine; - kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine. - loengu, ettekande, sõnavõtu kuulamine; Kõnelemine: - suulise eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine; - kõnesituatsioonis ja diskussioonis osalemine; - oma arvamuse esitamine ja põhjendamine; - kõne ja ettekande abi- ja näitvahendite kasutamine; - küsimuste esitamine, ümbersõnastamine, vastamine; - tarbe- ja teabetekstis sisalduva info suuline edastamine - kunstiteose meeleolust ja kujunditest kõnelemine; - teksti analüüsimine ja tõlgendamine; - kõne, ettekande, luuletuse, proosa- või draamakatkendi esitamine. - olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine; - kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine. -Põhikooli lõpuks on õpilane lugenud tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

6. Õppeaine sisu. Teemad, alateemad, mõisted.

Muistse inimpõlvede sosin. Rahva hääled lauludes. Eestlane ärkab. Keele ja kirjanduse kirglik suhe. Mäss ja vastupanu kirjanduses. Kirev ja mitmekihiline tänapäev. Eneseteostuse hind.

Pühad paigad hiied. Kust me pärit oleme. Regilaul. Rahvalaulu tänane elu. Riimiline rahvalaul. Ärkamisaeg. Kõlavama luulekeele poole. Siuru. Arbujad. Kuldsed kuuekümnendad. Eestlane on raske amet. Inimese teekond.

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell, miniatuur; reisikiri; memuaar; ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. eepika, lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; 9. klassis on soovitatavad järgmised teosed:

1. E. Raud „Kalevipoeg“. Eepose ümberjutustus. 2.Kreutzwald – eepos „Kalevipoeg“ XVI lugu 3. Koidula näidend „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ 4.Vilde – näidend „Pisuhänd“

5.Tammsaare – „Kõrboja peremees“ 6..M.Unt – „Hüvasti, kollane kass“ või „Tere, kollane kass“ või vabal valikul üks eesti autori noorsooteos . 7. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest). 7.2.1. Õppekava läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Turvalisus Kirjanduses ja tekstiõpetuses juhitakse kodumaa- ja koduteemaliste loovtööde kaudu tähelepanu noorteprobleemidele, kooli- ja perevägivallale (sari„Teravik“) Infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpitakse arvutikirja. Iseseisvate uurimistööde ja referaatide jaoks otsitakse materjali Internetist ja meediast. 7.2.3. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid. Referaatide, arutluste ja projektide koostamine. Õppeekskursioon L.Koidula majamuuseumisse ja linnaraamatukogusse Pärnus. 8. Eeldatav õpitulemus. Põhikooli lõpetaja:

- oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust; - teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil; - teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest; - teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ning tuntumaid esindajaid; - teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke, on lugenud vähemalt 12 ilukirjandusteost; - oskab lühidalt tutvustada 2–3 pikemat proosa- või draamateost, määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda; - oskab interpreteerida ja esitada luuletust; - tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse; - teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida 9. Õppekirjandus, õppevahendid

P. Ratassepp, K. Rannaste, K. M. Sinijärv. Labürint III. Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita, 2008.

P. Ratassepp. Labürint III. Kirjanduse õpik 9. klassile. CD, 2008. K. Kalamees. Labürint III. Kirjanduse töövihik 9. klassile, I ja II osa. Avita, 2009.

K. Mägi. Kirjandusõpetus põhikoolis. II. Avita, 2004. GÜMNAASIUMIASTE I. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus. Gümnaasiumiklassides liigendub eesti keele ainekava kursusteks. Eri kursused käsitlevad üht või teist aspekti süvemalt, abstraheeritumalt, luues silla pragmaatiliselt emakeelekasutuselt filoloogilise käsitluse suunas. Gümnaasiumi eesti keele ainekava sisaldab järgmisi kursusi: 10. klassis kolm kursust - eesti keele struktuur - teksti- ja kõneõpetus 11. klassis kaks kursust - eesti keele struktuur - õigekeelsus 12. klassis kaks kursust - õigekeelsus - tekstiõpetus 10. ja 11. klassis õpetatakse paralleelselt eespool nimetatud kursustega ka õigekeelsust.

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: - omandab eesti kirjakeele; - teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära; - arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; - arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Gümnaasiumis omandab õpilane keelekursuste kaudu teadmised keelesüsteemist ja eesti keele struktuuri eripärast. Keelekursused aitavad lahti mõtestada keele olemust ning tõstavad esile grammatikaõpetuse tunnetusliku külje; rakendusülesannete raskuspunkt kandub õigekeelsuselt sõnastuse korrektsusele ja individuaalstiili saavutamisele. Taotluseks on, et õpilane mõistaks keelehoolde vajalikkust ja väärtustaks korrektset keelekasutust. Kõne- ja tekstiõpetuses käsitletakse suulise ja kirjaliku teksti erinevusi, õpitakse tundma ja koostama erisuguseid tekste. Arendatakse loovat ja argumenteeritud suulist ning kirjalikku eneseväljendust. Soovitatav on keelekursuste sisuline integreerimine kirjanduse õpetamisega, eeskätt poeetika käsitlemisel. II. Tugiained. Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus. III. Õppeaine ajaline maht. 10. klassis 3 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas+35 tundi. 11. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas. 12. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas. IV. Ainekava kursuste kaupa. 1.1. Teemad ja alateemad. 1.2. Õpitulemused. Teksti- ja kõneõpetuse I kursus (10. klass) KÕNE- JA KIRJAKEEL. Teksti liigid. Suuline ja kirjalik tekst. Pilttekst. Sümbolid ja nende tähendus. LUGEMINE KUI PROTSESS. Lugemisstiilid: kommunikatiivne, loov, õpilugemine. TEKSTI ARENDUSTÜÜBID. Kirjeldus, jutustus, arutlus, argumenteerimine, informeerimine, veenmine, manipuleerimine, tundeväljendus. TEKSTILOOME. Teema valik, teksti adressaat, materjali kogumine, mustand, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, arvustamine. Kõne ettevalmistamise erijooned. Igapäevasuhtlus. Vestlus. Ümarlauavestlus, arutlusring ehk paneel. Olmekõned: tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva- ja tänukõne. Informeerivad

kõned: ettekanne, informatsioon, loeng. Veenmiskõned: poliitiline kõne, kihutuskõne. Alustekstist lähtuv kirjutamine. TEKSTI ÜLESEHITUS. Teema ja põhiväide. Pealkiri. Sissejuhatus. Teema arendus. Lõpetus. Tekstistrateegia. Teksti liigendamine. Lõik. Sidusus. Kõne ülesehituse erijooned. Kõne osad: kõnetamine, alustus, arendus, lõpetus. Kõne näitlikustamine: esemed, fotod, joonistus, illustratsioon, teabegraafika, tekst, film, etendus, heliteosed. Tehniliste vahendite valik. Sõnastus. Stiil. Suulise ja kirjaliku stiili erinevused. Funktsionaalstiil ja isikustiil. Kujundlikkus. Slängi ja murdesõnade kasutamine ja väärtus. MEEDIATEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Elektroonilise teksti olemus ja eripära. Uudis. Olemuslugu. Intervjuu. Arvustus. Reportaaž. Reklaam. Teema, probleem, kontekst, ülesehitus. Rühmatööna ajaleht. TARBETEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Avaldus. Elulookirjeldus (CV). Kiri. Apellatsioon. Volikiri. Protokoll. Kohustuslikud rekvisiidid. Tarbekirjade vormistamise põhinõuded. TEADUSTEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Uurimistöö: etapid, ülesehitus ja vormistamine. Refereerimine. Tsitaat. Allikaviide. Suuline ja kirjalik referaat. Konspekteerimine. Olulise markeerimine tekstis, märgid ja märkused serval, olulisima leidmine, alapealkirjad. KIRJANDI OLEMUS JA ERIPÄRA. Essee olemus ja eripära. Kirjaliku teksti vormistus. SUULINE TEKST. Suulise teksti vormistus. Sõna-sõnalt üleskirjutatud kõne esitamine, tugisõnadele toetuv kõnelemine, peast kõnelemine. Kõneleja välimus, kehahoid, silmavaade, miimika, žestid. Ilmekas esitus: artikulatsioon, intonatsioon, tempo, paus, rõhk. Esinemine. Esinemishirm, selle põhjused, võimalik vältimine. Õpitulemused. Õpilane: - mõistab korrektse suulise ja kirjaliku eneseväljenduse vajalikkust; - teab tekstitüüpide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; - oskab koguda ja kasutada infot eri tekstide loomiseks; - oskab valida eesmärgist lähtuvat kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstiili; - oskab argumenteeritult väljendada oma seisukohti ja neid kaitsta kõnes ja kirjas; - oskab esineda olmekõnega ja järgida publiku ees esinemise nõudeid; - oskab kirjutada tarbekirju, kirjandit ja uurimust. Eesti keele struktuuri kursus (10. klass) KEELE OLEMUS. Keelemärk, sünonüümia, homonüümia, polüseemia. FONEETIKA. Fonoloogia. Häälik ja foneem. Vokaalide ja konsonantide liigitus. Eesti keele häälikusüsteemi põhijooned. Silp, rõhk ja välde. Palatalisatsioon. Eesti keele fonotaktika põhijooned.

MORFOLOOGIA. Sõnaliigid. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnaliigi piiritlemine. Morfeem. Vormimoodustuse vahendid: tüveteisendused ja aglutinatsioon. Astmevaheldus ja teised tüveteisendused. Käändsõna vormimoodustus. Pöördsõna vormimoodustus, käändelised ja pöördelised vormid. SÕNAMOODUSTUS. Sõnade tuletamine ja liitmine. Tuletusliited, tuletiste tähendus. Liitsõnamoodustuse mallid. Liitsõna tähendus. SÜNTAKS. Lauseliikmed ja fraasid. Tegusõna ja öeldis. Verbirektsioon. Eitus. Subjekti ja objekti funktsioon ja tunnused. Määrus. Täiend. Liht- ja liitlause. Liitlause liigid. Lauselühendid ja nende funktsioonid. Eesti keele sõnajärg. MAAILMA KEELELINE MITMEKESISUS. Keelkonnad. Eesti keel kui soomeugri keel. Soomeugri keeled ja indoeuroopa keeled, nende struktuurilised erinevused. Keeletüpoloogia. Keelte sarnastumise ja eristumise põhjused. Eesti keele areng ja eesti kirjakeele kujunemine. Murded. Õpitulemused Õpilane: - teab keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid; - teab keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuuri eripära; - teab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi; - teab soome-ugri ja indoeuroopa keelkonna tähtsamaid keeli; - oskab keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda. Õppematerjalid. M. Hage. Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Koolibri, 2003. M. Hage. Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele töövihik. Koolibri, 2003. M. Ehala. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 1997. M. Ehala. Eesti keele struktuur. Töövihik. Künnimees, 1997. S. Maanso. Seostest sõltub mõte. Abiks riigieksamikirjandiks valmistujale. Argo, 2004. Eesti keele struktuuri kursus ( 11. klass) KEELE HÄÄLIKUSÜSTEEM. Vokaalid ja konsonandid kui häälikusüsteemi universaalid. Eesti keele häälikusüsteemi eripära: foneemide ( eriti konsonantide) vähesus, vokaalide rohkus, heliliste klusiilide puudumine, välted. Võõrhäälikud ja võõrtähed. Võõrsõna, tsitaatsõna. VORMIMOODUSTUS. Flekteerivad ja aglutineerivad keeled. Flektsiooninähtused eesti keeles. Eesti keele ajaloolised muutused ja astmevaheldus. Muud häälikuvaheldused. Tüvede ja tunnuste variandid. LAUSE STRUKTUURIOSADE GRAMMATILISTE FUNKTSIOONIDE VÄLJENDUSVÕIMALUSED:

Sõnajärg, sõnavorm, kongruents. Verbi pöördeline vorm predikaadina. Subjekti ja objekti tunnused eesti lauses. Subjekt kui tüüpiline tunnuseta vorm. Adverbiaalid ja verbirektsioon. Ühilduv täiend ja noomenifraas. VERBIVORMISTIK. Infinitiivid ja partitsiibid, nende funktsioonid ja nende kasutamine. Isikuvormid, umbisikulisus ja passiiv. Ajavormid. Modaalsuse väljendamise võimalused. PRONOOMENISÜSTEEM. Isikulised asesõnad. Näitavad asesõnad. Umbmäärased asesõnad jaatavas ja eitavas lauses. SÕNATULETUS. Sõnavara ja sõnamoodustus. Tuletusliited ja nende rühmitamine. Tuletusliidete tähendusest. Tuletiste kasutamine. Samatüveliste tuletiste tähenduse normeerimisest. Õigekeelsuse kursus ( 11. klass) ÕIGEKIRJUTUS. Võõrsõnade õigekiri. Tsitaatsõnad. Lühendamise põhimõtted ja õigekiri. Tavalühendid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine. ÕIGE VORMIMOODUSTUS. Käändsõna veaohtlikud sõnatüübid ja vormid. Käändsõna ja käänete õige tarvitamine. Käändsõna rööpvormid: tähendusvarjundid, stiilivääratus, pahakõla vältimine. Asesõnade ja arvsõnade käänamine. Tegusõna veaohtlikud vormid ja tüübid. Tegusõnarööpvormid ja tüübid. Tegusõnavormide kasutamine. Määrsõnade kasutamine. ÕIGE LAUSEMOODUSTUS. Lauseõpetuse põhimõisted. Täiend ja lisand: õigekeelsus ja kirjavahemärgid. Koondlause kirjavahemärgid. Liitlause ning lauselühendi õigekeelsus ja kirjavahemärgid. Õpitulemused. Õpilane: -mõistab keelehoolde vajalikkust ja hindab korrektset keelekasutust; -valdab eesti kirjakeelt-oskab valida väljendusvahendeid vastavalt oma eesmärgile ja suhtluskorrale; -tunneb emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust; -orienteerub õigekeelsusallikais; -oskab parandada omaenda ja teiste kirjutatud tekstis õigekeelsusvigu ja stiilivääratusi. -tunneb keelest rääkimiseks vajalikke mõisteid; -tunneb keele struktuuri üldiselt ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; -tunneb grammatilisi kategooriaid ja nende väljendamise võimalusi; -valdab üldjoontes eesti keele fonoloogilist, morfoloogilist ja süntaktilist analüüsi; -tunneb soome-ugri ja indoeuroopa keelte põhilisi struktuurierinevusi; suudab -keelenähtusi võrrelda ja nende üle arutleda. Õppematerjalid. M.Ehala. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Künnimees, 1998.

M. Ehala. Kirjakeele töövihik gümnaasiumile. Künnimees, 1998. M. Ehala. Kommentaar. Eesti kirjakeel. Künnimees, 1999. E.Liivaste, L. Reinert, L. Siil. Etteütlusi keskkoolile. Valgus, 1990. M. Madisso. Õigekeele- ja analüüsiharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele. Künnimees, 1999. Õigekeelsuse kursus (12. klass) ÕIGEHÄÄLDUS. Eesti häälduse omapära. Veaohtlikud üksikjuhtumid. Võõrnimehääldus. ÕIGEKIRJA PÕHIMÕTTED. Obligatoorne ja fakultatiivne ortograafiareeglistikus. VÕÕRSÕNAD. Võõrsõnade foneetilised ja ortograafilised erijooned. Veaohtlikud õigekirjajuhtumid. Tsitaatsõnade ja võõrnimede kirjutamine, tsitaatsõna- ja võõrnimetuletise õigekiri. Võõrsõnapoolituse tavad ja iseärasused. ALGUSTÄHE ORTOGRAAFIA. Asutuste nimed ja nimetused, kaubaartiklid, pealkirjad, kohanimed. Jutumärgid pealkirjades, nimede esiletoojana tekstis; nimi täiendina. NIMEDE KIRJUTUS. Ees- ja perekonnanime kooskasutus: järjestus, hääldus, nende sotsiaalne tähendus. Nimetarvitus dokumentides, nimede käänamine, ülakoma kasutamine. Nimetuletiste õigekiri. LÜHENDID. Lühendamise vajalikkus ja põhimõtted, lühendikasutuse sobivus tekstis. Lühendite lugemine ja õigekiri. Kirjavahemärgid lühendeis. Lühendikäänete ja -tuletiste õigekiri. SÕNAVORMISTIK LAUSES. Käändsõnade väär- ja ületarvitus. Käänete väärtarvitus. Rööpkeelendid: tähendusvarjundid, stiiliväärtus, vormi sobivus lausesse, pahakõla vältimine. Arvude märkimine kirjas. Raskemate asesõnade käänamine; asesõnade vaheldamise ja piiritlemise vajalikkus. Muutumatute sõnade väärtarvitus. Stampverbid. Ajakategooria väljendusvõimalused ja väärtarvitus. Verbiaegade ühildamatus sõnastusveana. Eituse ja passiivi õige kasutamine. SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTUS. Sõnaühendi ja liitsõnatuletise vahekord. Samatähenduslikud sõnaühendid ja liitsõnad. Ühendituletised, ühend- ja väljendverbid, muutumatud sõnad, motiveeritud ning kinnistäiendid kokku- ja lahkukirjutuse objektina. SÕNAJÄRG. Eesti lause põhitüübid ja nende sõnajärg. Sagedaste sõnade rektsioon. Täiendid lauses: eestäiendite järjekord, järeltäiendi käänamine ja interpunktsioon. Lisand, tema asend, ühildumine ja interpunktsioon; lisandite hulk ja valik tekstis. Lauselühendid ja nende õigekeelsus. Lauseehituse taunitav võõrapärasus. Fraaside ühemõtteline ühendamine. KEELENDITE VALIK. Omasõna-võõrsõna, lausetarind sõltuvalt keelekasutusolukorrast – suuline või kirjalik väljendus, erinev suhtluspartner, ametlik

või argipöördumine. Keele-etikett. Stampkeelendite, toortõlke ja tarbetute mugandite vältimise vajalikkus. Tekstiõpetuse kursus STIILIÕPETUS. Sõnastus ja stiil. Stiilimõiste ning –õpetuse kujunemisloost. Stilistika. Isikustiil. Funktsionaalstiil. Stiilivärving. Tüüpilisi stiilivigu ja –vääratusi. KEELE LEKSIKAALSED KATEGOORIAD. Sünonüümid. Antonüümid. Homonüümid. Paronüümid. Tabu ja eufemismid. FRASEOLOOGIA. Fraseoloogia liigid. Fraseoloogia kujunemine ja päritolu. TEKST. Lausest tekstini. Lausete liitmine tekstiks. Ahelseose liigid. Lõik ehk proosastroof. Tekstistrateegia. Tekstiloome eeldused ja teksti ülesehitus. Tekstilingvistika. Sidusus ehk kohesioon. Ahelseos. VÕÕRAPÄRANE LAUSEEHITUS. Mitte-eitus. Mis ja milline kõrvallause alguses. Nimetavas käändes eestäiend. Tuleviku väärkasutus. Ees- ja järeltäiend. Küsimuse vormistamine. Õpitulemused Õpilane: - valdab eesti kirjakeelt; - mõistab keelehoolde vajalikkust ja väärtustab korrektset keelekasutust; - teab emakeele sõnavara ja grammatikavahendite stiiliväärtust; - oskab valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale; - oskab kasutada õigekeelsusallikaid. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused eesti keeles Gümnaasiumi lõpetaja valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust: - teab keele põhimõisteid, süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; - teab suulise ja kirjaliku kõne erinevusi; - teab eri tekstide tunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; - oskab leida, korrastada ning kasutada teavet suuliste ja kirjalike tekstide koostamisel; - oskab ennast loovalt ja argumenteeritult väljendada; - oskab valida väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale; - oskab kasutada keelekäsiraamatuid tekstide koostamisel ja korrigeerimisel. Õppematerjalid. E. Kraut, E. Liivaste, A. Tarvo. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Koolibri, 2004. E. Liivaste, A. Tarvo. Õige emakeele harjutusi. Gümnaasiumi õigekeelsustöövihik. Koolibri, 2003. S. Maansoo. Seostest sõltub mõte. Harjutustik eksamikirjandiks valmistujale. Argo, 2002. M. Hennoste. Täna kirjutame kirjandit. Argo, 2008. M.Mäger. Eesti keele õpik XII klassile. Koolibri, 1993.

M.Hage. Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik. Koolibri, 2003. KIRJANDUSE AINEKAVA Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus. Kirjanduse ainekava sisaldab gümnaasiumiastmes 6 kohustuslikku kursust. Ühe kursuse maht on kuni 35 õppetundi. Parema ülevaatlikkuse saamiseks on kirjanduse ainekavas poeetika, maailmakirjandus ja eesti kirjandus eraldi grupeeritud. Kirjanduse loendi ajalooline esitus ei ole kursuste koostamisel siduv. Kirjandus- või vooluloolisuse kõrval võib õpetuses rakendada ka liigi, žanri, karakteri, keeleruumi (sh murdekeele) või geograafilisuse põhimõtet või muud temaatilist ülesehitust, täiendada diakroonilist vaatlust sünkroonilisega. Kirjanduse loendi rohked alternatiivid võimaldavad paindlikku lähenemist, õpilaste ja õpetaja omapära arvestamist. Õppeaja jooksul on õpilasel kohustuslik lugeda vähemalt 20 ilukirjandusteost, mille valikule ainekavas viidatakse suurtähtedega. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi kirjandusõpetus taotleb, et õpilane väärtustaks ilukirjandust kui: - kunsti; - esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujundajat; - tunde- ja mõttemaailma ning keelekasutuse olulist rikastajat; - loovuse arendajat; - kogemuste vahendajat, ühiskonda integreerijat ja minapildi avardajat; - rahvus- ja maailmakultuuri tähtsat osa. II. Tugiained. Eesti keele ja kirjanduse tugiained on võõrkeeled, ajalugu, maateadus, kunsti- ja muusikaõpetus. III. Õppeaine ajaline maht. 10. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas. 11. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas. 12. klassis 2 kursust, s.o 70 tundi õppeaastas. IV. Ainekava kursuste kaupa. 1. Õppeaine sisu. 1.1. Teemad ja alateemad. 1.2. Põhimõisted.

Maailmakirjandus 10. klass I kursus ANTIIK-, KESK- JA RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid “Iliasest” või “Odüsseiast”. Näiteid eepostest. Antiiklüürika näiteid. Antiikteater. Antiiktragöödia näiteid. ”Kuningas Oidipus”. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 2– 3 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend. Cervantes Saavedra “Don Quijote” (katkendeid) II kursus KLASSITSISM, VALGUSTUS. Klassitsismi iseloomustus. Molière`i üks näidend. Valgustuse iseloomustus. Näiteid Voltaire’i või Rousseau’ teostest. Näiteid Goethe loomingust. “FAUST” (I osa, katkendeid II osast). ROMANTISM VENE JA EESTI KIRJANDUSES. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Romantismi iseloomustus. HUGO või MÉRIMÉE või SANDI või SCOTTI või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Shelley või Heine luule. Näiteid Puškini või Lermontovi loomingust. “JEVGENI ONEGIN”. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Eesti rahvaluule, selle liigid ja vorm. Kreutzwaldi tegevus. “Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1–2 muinasjuttu). "Kalevipoeg". Koidula tegevus. Luule. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Teose aja- ja elulooline taust. Eepos. Romaani ja novelližanri kujunemine. Jutustus, lühivormid. Essee. SOOVITATAVAD TEOSED: Vennad Stefanidesed „Iidsete aegade lood“

Sophokles - „ Kuningas Oidipus” Shakespeare - „Hamlet” Moliere - „Don Juan” või „Tartuffe” Swift - „Gulliveri reisid” Goethe - Tragöödia”Faust” I osa Hugo „Jumalaema kirik Pariisis“ Puškin - „Jevgeni Onegin”

Kreutzwald – eepos „Kalevipoeg“

Kreutzwald – „Eesti rahva ennemuistsed jutud“

Õppematerjalid.

A. Nahkur. Kirjandus antiigist renessansini. Gümnaasiumiõpik. Koolibri, 2005. A. Nahkur. Kirjandus antiigist renessansini. Töövihik. Koolibri, 2005. A. Nahkur. Gümnaasiumi kirjandusõpiku kuulamisülesanded. CD I, II. Koolibri, 2005. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koolibri, 1993. E. Hamilton. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat, 1975. M. Hennoste. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile, I osa. Avita, 1996. A. Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Gümnaasiumiõpik. Koolibri, 2006. A. Nahkur. Kirjandus barokist romantismini. Gümnaasiumi töövihik. Koolibri, 2006. M. Hennoste. Eesti romantism. Koolibri, 1995.

11. klass III kursus REALISM. Lääne-Euroopa realism. Realismi iseloomustus. STENDHALI või BALZACI üks romaan. Realismist ja naturalismini. Vene realism. L.Tolstoi- ülevaade loomingust (katkendeid) F.Dostojevski - ülevaade loomingust (katkendeid) A.Tšehhov - ülevaade loomingust (katkendeid) DOSTOJEVSKI või TOLSTOI üks romaan. TŠEHHOVI 1–2 novelli ja üks näidend. Lühiülevaade Põhjamaade kirjandusest. A.Kivi “Seitse venda” Eesti realism. Eesti realismi eripära, ülevaade, katkendeid olulisematest tekstidest. Vilde üks proosateos ja näidend. Juhan Liivi looming. Luule. IV kursus Modernism Modernismi mõiste ja üldiseloomustus. Sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism Modernne luule. Näiteid 3– 4 autori loomingust: Baudelaire, Mallarmé, Verlaine, Rimbaud, Verhaeren, Apollinaire; Whitman; Rilke; Blok, Ahmatova, Majakovski, Jessenin; García Lorca; Tagore; Leino; Eliot, luulekava modernistide loomingust. Hesse romaan „Stepihunt“ Eksistentsialism E.Hemingway ja E. Remarque` 1 proosateos Modernistlik näidend 2– 3 autori loomingust: Ibsen, Maeterlinck

Uusromantism eesti kirjanduses Eesti kirjandus 1905-1917 "Noor-Eesti" kirjanduse, keele ja kunsti uuendajana. Suitsu luule. Tuglase tegevus, 3– 4 novelli. Enno ja Ridala luule näiteid. "Siuru" ja "Tarapita" Underi luule. Visnapuu luule näiteid. ILUKIRJANDUSLIKU TEKSTI OLEMUS JA ERIPÄRA. Ilukirjanduslikud stiilid. Kujundlik keelekasutus. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor. Kirjanduse žanrid, põhi- ja segaliigid. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim, värsisüsteemid ja -mõõdud. Luuletus. Lüroeepika. DRAMAATIKA. Dialoog; sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium. SOOVITATAVAD TEOSED:

Honore de Balzac - „Isa Goriot“

Dostojevski - „Kuritöö ja karistus“

Tolstoi- „Anna Karenina“

Tšehhovi novellid –( kaks novelli, näit „Maja ärklitoaga“ )

Tšehhov- näidend „Kajakas“

Ibsen -näidend „Nora“

Maeterlinck- näidend „Sinilind“

Hesse „Stepihunt“

Remarque „Läänerindel muutuseta“

Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“ või „Ja päike tõuseb“ või „Hüvasti, relvad“

Tuglas- kaks novelli

Vilde „Mäeküla piimamees“

Raudsepp- näidend „Mikumärdi“

Õppematerjalid.

Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koolibri, 1993.

A.Nahkur. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri, 2007.

A. Lunter. 20. sajandi kirjandus. Konspekt keskkoolile. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 3. Viljandi, 1999.

A. Lunter. Kirjandusteoste analüüse gümnaasiumi õppekava alusel. Kirjanduse konspektid. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 5. Viljandi, 2004.

K. Muru. Noor-Eestist arbujateni. Eesti luule 1905-1940. Õpik XI klassile. Koolibri, 1996.

M. Hennoste. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile I ja II osa. Avita, 1996, 1998.

A. Nahkur. Gümnaasiumi eesti kirjanduse kuulamisülesanded. CD I, II. Koolibri, 2005.

A. Nahkur. Gümnaasiumi kirjandusõpiku kuulamisülesanded. CD I, II. Koolibri, 2007.

12. klass V kursus 20.saj I poole eesti kirjandus TAMMSAARE elu ja loomingu ülevaade üks proosateos. “TÕDE JA ÕIGUS” (1– 2 osa). Tammsaare näidend „Juudit“ A. GAILITI või MÄLGU üks romaan. Gailiti või Vallaku 1– 2 novelli. Elulähedusliikumine. Sütiste luule näiteid. "Arbujad". B. Alveri luule. Talviku või Masingu või Kangro luule näiteid. Eesti kirjandus 1940– 2000 Kodu ja väliseesti kirjanduse arengujooni Näiteid 2– 3 autori luulest: Vihalemm, Lepik, Laaban, I. Grünthal, Kolk. Näiteid 2– 3 autori loomingust: Merilaas, Sang, Vaarandi, Smuul P. KRUSTENI või KANGRO või MÄGI või UIBOPUU või HELBEMÄE või VIIRLAIU üks proosateos. 50.– 60. aastate poeetikauuendus. Näiteid 3–4 autori luulest: Kross, Alliksaar, Laht, Kaalep, Niit; Ehin, Kaplinski, P.-E. Rummo, Luik. 70.- 80. aastate kirjanduse suundumusi. H. NÕU või VALTONI või TRAADI või VAHINGU või UNDI või üks proosateos. Näiteid Krossi või Meri proosast. KROSSI üks romaan Vetemaa või Kruusvalli üks näidend. Näiteid 2– 3 autori loomingust: Ivask, Laaman, Runnel, Isotamm, Üdi/Viiding,

Kareva. KAUGVERI või ÕNNEPALU üks proosateos. Sajandivahetuse postmodernistlikke suundumusi. Näiteid 2– 3 autori loomingust. Kivirähk- üks romaan Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul. VI kursus Lühiülevaade 20. saj kirjandusuuendustest - F.Kafka, J Joyce, T.Eliot, A Camus Absurditeater – 1 näidend Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee Salinger “Kuristik rukkis” Bulgakov “Meister ja Margarita” Hamsun „Maa õnnistus“ 1 teos kaasaegsest väliskirjandusest õpilase valikul SOOVITATAVAD TEOSED:

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I ja V osa A.H.Tammsaare näidend „Juudit” A.Gailit „Toomas Nipernaadi” Albee – näidend „Loomaaialugu“ või „Kõik aias“ või Williams „Klaasist loomaaed“ Salinger „Kuristik rukkis” K.Hamsun „Maa õnnistus” Bulgakov „Meister ja Margarita” Helbemäe „Ohvrilaev” J. Kross „Wikmani poisid” M.Traat „Tants aurukatla ümber” A.Kivirähk „Rehepapp” või „Mees, kes teadis ussisõnu”

Õppematerjalid.

K. Ennus, M. Aher. XX sajandi kirjanikke. Avita, 2003.

Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koolibri, 1993.

A.Nahkur. Kirjandus realismist postmodernismini. Koolibri, 2007.

A. Lunter. 20. sajandi kirjandus. Konspekt keskkoolile. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 3. Viljandi, 1999.

A. Lunter. Kirjandusteoste analüüse gümnaasiumi õppekava alusel. Kirjanduse konspektid. Viljandi Maagümnaasiumi toimetised nr 5. Viljandi, 2004.

M. Hennoste. Eesti kirjandus tekstides. Lugemik keskkoolile II osa. Avita, 1998.

A. Nahkur. Gümnaasiumi eesti kirjanduse kuulamisülesanded. CD I, II. Koolibri, 2005.

A. Nahkur. Gümnaasiumi kirjandusõpiku kuulamisülesanded. CD I, II. Koolibri, 2007

K. Kalamees, M. Lens. XX sajandi vene kirjandus. I, II osa. Luule. Proosa. Avita, 2002.

M. Kalda. Tuglasest Ristikivini. Eesti proosa 1906-1940. Koolibri, 1997.

L. Epner. Kitzbergist Raudsepani. Näitekirjandus. Koolibri, 1997.

P. Lias. Eesti kirjandus. Õpik 12. klassile. Koolibri, 1996.

P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu. Eelmise sajandi eesti kirjandus. Künnimees, 2002.

2.1.1. Integratsioonivaldkonnad teiste ainetega. Eesti keele ja kirjanduse õpetamine on seotud ajaloo (ajalooliste sündmuste mõju kultuurile, kohanimede ja ajaloosündmuste õigekiri), geograafia (reisikirjad, kohanimede õigekiri), võõrkeelte (otse ja kaudkõne, sõnajärg, võõrsõnad) ja kunstiõpetusega (ülevaade kunstivooludest); muusikaajalooga. 2.1.2. Õppekava läbivate teemade käsitlemine. Keskkond ja säästev areng Õpitakse looduslüürika, harjutuste ja loovülesannete kaudu mõisma looduse kaitsmise ja hoidmise vajadust. Keskonna ja säästva arengu teemat käsitletakse E. Hemingway, K. Hamsuni, T. Ajtmatovi, Bulgakovi, Tammsaare loomingule toetudes. Turvalisus Turvalisuse ja kodumaa teemat käsitletakse enamiku poeetide ja prosaistidest Dostojevski, Balzaci, Remarque´i, Goethe, Shakespeare´i, Kreutzwaldi, Tšehhovi ja Ristikivi loomingu kaudu. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Nimetatud teema on kõne all tekstiõpetuse kursustes ja postmodernistliku uudiskirjanduse käsitlemisel. 2.3.2. Pikemaajalised õppeülesanded ja projektid. Referaatide, loovtööde, uurimistööde, luulekavade, arvestuslike tööde ja dramatiseeringute koostamine ja ettekandmine. Õppeekskursioonid. 10. klass TÜ ja Rahvusraamatukogu. 11. klass Vargamäe- A. H. Tammsaare Majamuuseum. 12. klass M. Underi ja Fr. Tuglase Kirjanduskeskus. 3. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused. Gümnaasiumi lõpetaja: - mõistab ilukirjanduse väärtust ja hindab kujundlikku mõtlemist ning keelekasutust; - on lugenud vähemalt 20 ilukirjandusteost; - teab kirjanduse igast etapist vähemalt üht teost põhjalikumalt; - teab kirjanduse žanre ja poeetika põhimõisteid; - oskab loetut suhestada aja, koha ning teiste tekstidega;

- oskab analüüsida kirjandusteose kujundikeelt, sisu ja vormi; - oskab loetu kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada. Ülekooliliste ürituste eesmärgid Õigekirjavõistlus Väärtustada õigekeeleoskust tänapäeva korrastamata keelekeskkonnas. Suunata oma keelekasutust kriitiliselt hindama. Tekitada motivatsiooni ja valmisolekut õpitud oskusi rakendada. Iga klassi võitjad esindavad kooli maakondlikul K. J. Petersoni keelevõistlusel, kus selgitatakse Viljandimaa parim õigekirjavaldaja. Põhikoolide õigekirjavõistlusel. Omaloomingupäev Motiveerida loovust arendama. Anda võimalusi loomeprotsessi kogemiseks, selles osalemises. Harjutada end isikupäraselt väljendama. Võimaldada tunnetada keele eri funktsioone. Kogeda tolerantsust. Koguda materjale koolialmanahhi jaoks. Parimad osalevad Kalmetu luulepäeval. Luulevõistlused Omandada esinemisvalmidust ja –julgust. Arendada interpretatsioonioskusi. Saada elamusi. Arendada loovust. Kujundada esteetilisi hinnanguid. Motiveerida luulelugemist. Parimad osalevad Koidula-luulekonkursil Viljandis. Keelepäevad Väärtustada emakeelt ja rahvuskultuuri. Tutvuda eesti keelega tegelejate ja tänapäevase keelealase tegevusega üldse. Avardada silmaringi. Kirjandi-ja esseevõistlused vms üleriigilised võistlused Arendada väljendusoskust. Anda kogemusi oma seisukohtade kujundamiseks ja esitamiseks. Kujundada kriitilist mõtlemist. Anda võimalus võrrelda end teiste koolide parimatega.