JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM...õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia ... VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega

KINNITATUD

Tallinna Haridusameti juhataja

27.04.2015 käskkirjaga nr 1.-2/199

Lisa 1

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM

ARENGUKAVA 2015 - 2017

TALLINN 2014

2

Sisukord

1. Lühiülevaade ....................................................................................................................... 3

2. Missioon, visioon, põhiväärtused ....................................................................................... 4

3. Eelneva arenguperioodi 2011 – 2014 analüüs ................................................................... 5

3.1. Arengukava täitmine .................................................................................................... 5

3.2. Töö personaliga ........................................................................................................... 6

3.3. Õppeprotsessi parendamine ......................................................................................... 8

3.4. Töö lastevanematega ................................................................................................. 13

3.5. Infotehnoloogilised vahendid õppetöös ..................................................................... 13

3.6. Raamatukogu ............................................................................................................. 14

3.7. Huvitegevus ............................................................................................................... 15

3.8. Partnerlus ................................................................................................................... 16

3.9. Kooli materiaalse baasi arendamine .......................................................................... 17

3.10. Tegevusvaldkond. Eestvedamine ja juhtimine .......................................................... 18

3.11. Tegevusvaldkond. Personalijuhtimine ....................................................................... 19

3.12. Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatustegevus ............................................................. 20

3.13. Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega .............................................................. 21

3.14. Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine ................................................................... 22

Riskid, mis võivad takistada arengukava edukat rakendamist. ................................................ 24

Arengukava uuendamise kord .................................................................................................. 25

3

Üks kool on kõikide koolide seas,

mis lahti ei taha meid lasta.

Ta tõeksvõtt liidab meid halvas ja heas:

Per aspera ad astra

1. Lühiülevaade

Jakob Westholmi Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse

põhisuunad aastateks 2014 - 2017. Antud arengukava koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi

haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikust õppekavast, Tallinna

arengukavast, kooli põhimäärusest. Arengukava põhivaldkonnad lähtuvad eelmise perioodi

kokkuvõttest, sisehindamise nõuniku tagasisidearuandest ning huvigruppide küsitlustest

saadud infost, mille põhjal töörühmad tõid välja parendust vajavad valdkonnad.

Jakob Westholmi Gümnaasium alustas oma tegevust 1898. aastal. Koolil on ajaloo jooksul

kujunenud sümboolika – koolivorm, lipp, rinnamärk, sõrmus, õpilaspäevik, firmagraafika,

moto “Per aspera ad astra”.

Jakob Westholmi Gümnaasium töötab kahes koolihoones – Kevade 8 (V-XII klass) ja Luise

38 (I-IV klass). Kooli ainus võimla ja arvutiklass asuvad Kevade 8 hoones. Koolil puuduvad

nõuetekohased tööõpetuse ja käsitööklassid. Kehalise kasvatuse välitunnid toimuvad Snelli

staadionil ja pargis. 2013/2014. õppeaastast toimub esimeste klasside õppetöö teises

vahetuses.

1964 pandi alus muusika, 1997 inglise keele ja 2008 majanduse süvendatud õppele, mis

hetkel toimub põhikooli ulatuses. 2011/2012 rakendusid gümnaasiumis humanitaar-, reaal- ja

riigikaitse õppesuunad. Süvendatud muusika, inglise keel ja majandusõpe jätkub

gümnaasiumis valikkursustena.

4

2. Missioon, visioon, põhiväärtused

Kooli moto – Per aspera ad astra

Kooli missioon – traditsioonidel põhineva innovaatilise gümnaasiumina aidata kaasa isiksuse

väljakujunemisele kiiresti globaliseeruvas maailmas.

Visioon – säilitada Jakob Westholmi Gümnaasiumi struktuur (1.-12. klass) ning kooli

positsioon väärika ja head haridust pakkuva gümnaasiumina, mis asub kinnistul Kevade 8.

Säilitatakse kooli omanäolisus – muusika-, inglise keele ja majandusõppeklassid põhikoolis ja

õppesuunad gümnaasiumis.

Kooli põhiväärtused

turvaline ja õpilasesõbralik tugisüsteemidega tagatud koolikeskkond

pikaajalised traditsioonid

õppesuundades ja õppetööd toetavas huvitegevuses avalduv kooli omanäolisus

huvigruppide kaasatus

5

3. Eelneva arenguperioodi 2011 – 2014 analüüs

3.1. Arengukava täitmine

Kool lähtus oma tegevuses Tallinna Haridusameti poolt kinnitatud arengukavast (kinnitatud

27.12.2010).

Arengukavas 2011-2013 püstitatud põhiülesanded ja sihiseaded on enamasti ellu rakendunud.

Arengukava analüüsi ja hindamise vahekokkuvõtete tulemusena on mõned tegevused

teisenenud-asendunud, mida on kajastatud ka õppeaastate üldtööplaanides.

Sisehindamise perioodi (2009/2010 – 2011/2012 õa) põhjal valmis 2013. a sügisel

sisehindamise aruanne. Kool sai nõunik Marika Pettai tagasisidearuande 10.09.2013.

Meie prioriteedid eelmise arengukava täitmisel:

1. Positiivse ja õpilasi motiveeriva õpikeskkonna tagamine - kooli õpikeskkond vastab

tervisekaitse nõuetele ja on esteetiliselt maitsekas, turvalisust suurendab e-õpilaspiletite

kasutuselevõtt, uuendatud kodukord ja õpilasreeglite täitmise pidev jälgimine.

2. Õppeprotsessi parendamine – täiustatud tugisüsteemid õpilaste toetamiseks;

infotehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös. Uuendatud õppekava rakendumine,

ainevaldkondade lõiming ja õpetajatevaheline koostöö. Õpetajate haridustehnoloogiliste

pädevuste tõstmine e-õppe keskkondade kasutamiseks.

3. Töö personaliga – personali arendamine täiendkoolituste kaudu ning kaasamine otsuste

vastuvõtmis-, planeerimis- ja komplekteerimisprotsessi.

4. Töö lastevanematega – osalemine arendusprojektides, klassi- ja üldkoosolekutel,

koolitustel, arenguvestlustel. Mitmekesistunud on koostöövormid (projekt „Lapsevanem

kooli“, koostöötalgud).

5. Partnerlussuhete arendamine – töö õpilasomavalitsusega, asumi elanikega (Kassisaba

päevad) ja teiste haridusasutustega (TÜ, TLÜ, EMTA, asumi lasteaiad ja

üldhariduskoolid). Koostöö Ungari Toldi Gümnaasiumiga. Comenius projekt „Our

Treasure“ partnerkoolidega Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Poolast.

6. Õpitegevust toetav huvitegevus.

7. Koostöö vilistlaskonna, Jakob Westholmi Sihtasutuse (edaspidi JW SA) ja teiste

sidusrühmadega – tugevnesid sidemed noorema vilistlaskonnaga, jätkus projekt

6

„Vilistlane kooli“, kirjandivõistlus ning Jakob Westholmi pärandi uurimine. JW SA

juurde loodi koolituskeskus ja muusikakool.

3.2. Töö personaliga

Koolis töötab püsiv ja valdavalt kvalifikatsiooninõuetele vastav kaader. Probleemiks on

kvalifikatsiooniga poiste tööõpetuse õpetaja leidmine (näiteks 2012. a konkurss ebaõnnestus

kandidaatide mittekvalifitseerumise tõttu).

Kooli personalitöös rakendatakse kaasava juhtimise põhimõtteid. Selle näiteks on nii

õppetoolide sisseseadmine 2012. a kui ka õpetajate senisest suurem osalemine mitmesugustes

töörühmades. Kooli arendusega seotud töörühmades osalevate õpetajate hulk on vaadeldaval

perioodil kasvanud 72% -ni.

Alates 2011. a töötab koolis HEV koordinaator.

Õpetajad on leidnud tunnustamist ka kõrgemal tasandil: Tallinna Aasta õpetaja 2011 - S.

Sepp, 2012 - K. Rikson; Innovaatiline õpetaja - R. Kuustik, 2013 Noor õpetaja - M. Rits,

2014 Tallinna Aasta Klassijuhataja - K. Rikson. Mitmeid õpetajaid on autasustatud Tallinna

Haridusameti tänukirjadega.

Koolisisest personali motivatsioonisüsteemi analüüsides leiti, et süsteem vajaks täiustamist.

Perioodiline enesehindamine annab ülevaate töö tulemuslikkusest. Arenguvestlustest tehakse

kokkuvõtted, neid analüüsitakse ja tehakse parendusettepanekuid, selguvad tublimad tegijad

valdkonniti, keda vääriliselt tunnustatakse.

Vaadeldava perioodi igal õppeaastal on JWG õpetajad juhendanud praktikante, noori

kolleege, olnud ainealase töö eestvedajateks Tallinna Õpetajate Maja ainesektsioonides

(emakeel, algõpetus), tegutsenud sise- ja väliskoolitajatena (TLÜ, TÕM),

kvaliteediassessoritena. Õppematerjale on koostanud õpetajad V. Maasik (ühiskonnaõpetuse

õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia

käsitlemise osa) ja S. Veskimäe (muusikateooria materjalid põhikooli süvaõppele koolielu

portaalis). E. Soika, K. Rikson on retsenseerinud avaldatud õppematerjale. Mitmed õpetajad

on tutvustanud oma kooli ja Eesti haridussüsteemi Comenius projekti kohtumistel Belgias,

Poolas.

7

Täiendkoolituse aluseks on koolituskord. Koolitusplaan sisaldab eelneva perioodi analüüsi,

uusi eesmärke ja planeeritavaid koolitusi. Koolituskava on avatud ja seda saab õppeaasta

kestel täiendada.

Sisekoolituse tulemusena kasutatakse veebikeskkondi õppematerjalide loomiseks ja

puutetahvlit tundide läbiviimiseks. Olulised on infojuhi sisekoolitused kolleegidele (Moodle,

VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega seotud koolitused (kooli

õppekava koostamine, uuendatud õppekava õppimise toetajana, uus õppekava ja õpilase areng

ning kujundav hindamine). Gümnaasiumi matemaatika ainekava korrigeerimise vabariiklikus

töörühmas osales G. Apri ja bioloogia ainekava vabariiklikus töörühmas osales R. Kuustik.

Koolitusvajadused ja arenguvõimalused selguvad arenguvestlustest ja regulaarsetest rahulolu-

uuringutest. Individuaalset koolitusvajadust analüüsitakse õppetoolis, tehakse sobivad

valikud ja ettepanekud kursustele suunamiseks. Iga töötaja koolituskaart kajastab koolitusi

neljas valdkonnas: ainealases, pedagoogilis-psühholoogilises, IT vallas ja vabakoolituses.

Õpitut ja kogetut tutvustatakse kolleegidele, näiteks GeoGebra – matemaatika- ja

klassiõpetajatele.

Personali rahuloluküsitlusi on alates 2009. a korraldatud üle aasta. 2013. a muudeti personali

rahuloluküsitluste metoodikat (uute ankeetide kasutuselevõtmine, pedagoogilise personali

veebipõhine küsitlemine). 2009. ja 2011. a tulemuste erinevused olid minimaalsed. Kuuest

üldrahulolu küljest kolm näitasid kasvutrendi. Suurenenud oli rahulolu oma ameti, iseenda

panuse ning kooli juhtkonnaga. Seejuures oli kahte esimest kõrgeimailt hinnatud mõlemal

aastal. Ka 2013. a oldi enim rahul oma ametiga ning lisaks õppetooli tegevusega. 2011. ja

2013. a tulemustest joonistub välja kolm parendust vajavat valdkonda. Need puudutavad info

liikumist, õpetajate kaasamist ning tunnustussüsteemi täiendamist.

Lisaks pedagoogilisele personalile on küsitletud majanduspersonali rahulolu. On positiivne, et

majanduspersonali rahulolu tööd puudutavate eri tahkudega on kõrge. Töötajaid motiveerivad

enim töötingimused ja sõbralikud kolleegid. Muret valmistab madal töötasu.

Rahuloluküsitluste raames on uuritud ka päevakajalisi küsimusi. Näiteks 2013. a küsiti

õpetajate arvamust trimestrilisele hindamissüsteemile ülemineku kohta. Seda süsteemi

pooldas 56% õpetajatest. 2014. a septembrist on süsteem kasutusel kogu koolis.

Kvalifitseeritud kaadri tagamiseks võimaldatakse töötavatele õpetajatele tasemeõppes

osalemist (2011 - 9, 2012 - 8, 2013 - 7, 2014 – 4 õpetajat). Koolitused kogu personalile

toimuvad reeglina kaks korda aastas. Lisandunud on ühiskoolitused õpetajatele ja vanematele.

8

Hinnangud koolitustele on olnud valdavalt positiivsed (õpetajate eneseanalüüs, rahulolu-

uuringud, hinnang koolituskaardil). Koolituskaartide analüüsist selgub, et enim osaletakse

ainealastel koolitustel (ainesektsiooni õppepäevad, uue õppekava ainealane rakendamine).

Kooli tervisenõukogu ja töökeskkonna nõukogu on kaasatud kooli arendustegevusse

(konkurss „Hubane klassiruum“, südamenädalal tervisekontroll ja nõustamine; doonoripäev).

Töötajate tervise edendamiseks on loodud võimalus osaleda regulaarsetel selja-kõhu

treeningutel, rahvatantsurühmas „Astra“.

Vaadeldaval perioodil on suurenenud vanemõpetajate arv 2 võrra.

Kooli juhtkond pöörab jätkuvalt tähelepanu halduspersonali kaasamisele ülekoolistesse

töötajate ühisüritustesse.

Kevade-Luise maja õpetajate ja õpilaste ühisväärtuste arendamisele on kaasa aidanud koostöö

erinevate kooliastmete õpilaste ühistegevustes ja koosõppimisel (orienteerumine vanalinnas,

ettelugemised, kodanikupäev, kooli- ja vabariigi aastapäev, erinevate kooliastemete õpetajate

integreeritud tunnid, ühised koolitused, väljasõidud, ühiskülastused) ning erinevate

kooliastmete õpetajate metoodikanõupidamised.

Käesoleval ajal on täidetud kõik kooli koosseisulised ametikohad. Vaadeldava perioodi

lõpuks on ühtlustatud õpetajate töökoormusi, vähenenud on ületundide arv.

3.3. Õppeprotsessi parendamine

Kooli õppekava on uuendatud riikliku õppekava alusel ning lähtuvalt kooli õppesuundadest

ning traditsioonidest, arvestades lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja

materiaalseid ressursse. Lisaks riiklikus õppekavas olevatele ainetele pakub kooli õppekava

gümnaasiumis järgmisi kursusi: karjääriõpetus, uurimistöö alused, riigikaitse (10. klass),

joonestamine (11. klass), filosoofia (12. klass). Humanitaarõppesuuna valinud õpilaste

suunakursusteks on usundiõpe, kõne ja väitlus (2 kursust), psühholoogia, eesti kunst,

reaalsuuna lisakursused on matemaatikas ja füüsikas. Riigikaitse õppesuuna kursusteks on

etikett ja avalik esinemine, enesekaitse, esmaabi, merejulgeolek ja piirivalve, päästeteenistus,

korrektsioon ning globaalne riigikaitse. Lisaks riigikaitse teoreetilisele kursusele toimub

õpilastele ka välilaager.

Süvendatult on võimalus õppida gümnaasiumis inglise keelt (3 kursust), muusikat (3 kursust)

või Tallinna ajalugu. Majandusõpetus põhikoolis toimub Junior Achievementi programmi

alusel.

9

Täiustatud on tugisüsteeme (dokumentatsioon, suurendatud on personali). Töö HEV

õpilastega lähtub 2012. a väljatöötatud HEV õpilastega õppe korraldamise juhendist. Koolis

töötab 2 õpiabi rühma, HEV koordinaator. Koolisiseses ühiskasutuses olevas kaustas Yhine on

loodud õppemetoodiliste materjalide kataloog, seda täiendatakse pidevalt. Õppeainete

temaatilise lõimumise tabelid hõlbustavad õpetaja tööd erinevate ainete integreerimisel.

Kooli arengut on mõjutanud muutused õpilaste arvus, 2013/14 alustas kool õppetööd kahes

vahetuses.

Õpilastega seotud statistika:

2010/2011 28 klassikomplekti 797 õpilast




Hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaal õpilaste üldarvust

Klassid 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014

1.-4. kl 82% 80% 83% 85%

5.-12. kl 34% 33% 52,8% 54%

Hästi ja väga hästi õppivate õpilaste osakaal on olnud stabiilne 1.- 4. klassini ja näitab

tõusutrendi 5.- 12. klasside osas. Õpilased on kooli õppekavas määratletud aine põhivara

omandanud hästi, seda tõendavad iga-aastased tasemetööde analüüsid. Enamik õpilasi on

eksamitel ja tasemetöödes saavutanud häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja

aastahinnetega. Gümnaasiumi osas täiendavale õppetööle jäänud õpilaste arv on suur, kuna

järgmisesse klassi jõudmiseks tuleb lõpetada kõik kursused positiivselt. Selle nõudmisega

tagatakse õpilaste parem õpijõudlus 12. klassis.

Riiklikud tasemetööd 3. ja 6. klassides vaadeldaval perioodil on näitajatelt üle vabariigi

keskmise. Tunduvalt kõrgemad on näitajad eesti keele tasemetöödes, ebaõnnestumisi esineb

matemaatikas. Sama võib öelda ka põhikooli eksamitulemuste kohta (2009/2010 ja 2010/2011

keskmine hinne eesti keeles ja kirjanduses vabariigis oli 3,7. JWG-s vastavalt 4,3 ja 4,2.

Matemaatikas vabariigi keskmine 3,6 ja 3,5. JWG-s vastavalt 3,9 ja 3,8).

10

Põhikooli lõpueksamid (keskmine hinne)

EKSAMID Sooritajaid Vabariigi keskmine JWG tulemused

Max 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 100 80 62 62 48 71,9 73,2 74,8 - 81,9 84,7 80,1 85,3

Matemaatika 50 80 62 62 48 31,3 33,2 33,7 - 36,3 36,7 33,2 36,1

Inglise keel 75/100 36 34 37 30 64,2 58,5 64,7 - 66,1 61,6 64,9 92,1

Ajalugu 75 6 3 2 3 55,9 60,2 62,2 - 51,2 54,3 66,0 50,3

Ühiskonnaõp 75 16 12 14 3 56,3 52,6 52,6 - 57,8 58,5 50,6 66,3

Füüsika 100 1 2 1 1 75,1 77,2 75,3 - 92,0 59,5 57,0 38,0

Keemia 100 4 4 0 2 83,9 81,6 86,5 - 97,3 89,8 - 68,5

Bioloogia 75 10 5 6 2 48,2 53,9 49,6 - 48,6 60,6 51,7 57,5

Geograafia 75 2 1 0 7 49,1 54,2 53,8 - 61,8 38,0 - 56,9

Vene keel 75 5 1 2 0 61,8 63,3 67,3 - 65,2 70,5 67,0 -

Põhikooli eksamiainetest on stabiilselt head tulemused emakeeles. Matemaatika järeleksami

on teinud 2011. a 10 õpilast, 2012. ja 2013. a 5 õpilast ning 2014. a 8 õpilast. Valikeksamiks

eelistavad põhikooli lõpetajad valida rohkem inglise keelt ja ühiskonnaõpetust, reaal- ja

loodusaineid valitakse vähem. Samad eelistused jätkuvad ka gümnaasiumis. Tänu

klassijuhatajatele eestvedamisele ja juhendamisele on hea taseme saavutanud põhikooli

õpilaste loovtööde kaitsmine.

Õpilaste väljalangevust põhikoolist on vähendanud tugisüsteemide hea koostöö ja õpilaste

toetamine õpiabiga. Enamik põhikooli lõpetanutest jätkab õpinguid gümnaasiumis, üle poole

neist meie koolis.

Riigieksamite tulemused (keskmine punktisumma)

Sooritajaid Riigi keskmine (üldstatistika) JWG tulemused

EKSAMID 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 61 60 71 61 60,7 62,8 62,4 62 68,1 66,4 68,5 69,7

Matemaatika 31 31 31 kitsas 35

lai 26 59,9 58,6 61

kitsas 30,2

lai 54,0 69,4 62,3 72,8 kitsas 45,6

lai 71,0

Inglise keel 53 59 64 61 69,5 68,6 72 B1 - 30,8%

B2 - 46,3% 78 73,1 77,9 B1 - 34,4

B2 - 60,7

Ajalugu 11 8 14

66,8 63,1 62,2

69,9 73,8 76,4

Ühiskonnaõp 35 31 50

68,4 65,8 63,4

78,3 73,6 74,8

Füüsika 0 5 1

63,6 63,4 66,5

0 57,6 74

Keemia 10 14 11

62,6 65,1 68,1

66,5 52,2 63,9

Bioloogia 21 1 11

61,7 61,5 55,7

59,8 89 63,2

Geograafia 57 64 14

60,7 56,1 53,1

60,2 63,7 58,5

Riigieksamite tulemused on küllaltki stabiilsed, riigi üldisest keskmisest kõrgemad. Kooli

positsioon riigieksamite tulemuste kajastamisel meedias (Eesti Ekspress, Postimees) näitab

11

tõusutrendi. Üksikutes ainetes on koolil paremad tulemused olnud ühiskonnaõpetuses ja eesti

keeles. Populaarsemad valikud enne 2014. a riigieksameid on olnud matemaatika, inglise

keel, geograafia ja ühiskonnaõpetus.

Kuld- ja hõbemedalid, aasta abiturient

2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014

Kuldmedaleid 4 5 4 2

Hõbemedaleid 3 0 1 3

Aasta abiturient Kalev Õiger Tanel Veske Liisa Hõbe Heleri Pärmik

Ühele aktiivsele ja kooli hea maine eest seisvale lõpuklassi õpilasele omistab kooli

õpilasomavalitsus ja õppenõukogu tiitli Jakob Westholmi Aasta Abiturient. Tiitli saaja on

positiivse ellusuhtumisega, aktiivne ja kooli hea maine eest seisev õpilane.

3. klassi riiklike tasemetööde valimi tulemused

AINED Valimi edukus % Valimi kvaliteet %

2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 96,9 95,2 96,8 98,5 77,2 69,6 78,7 77,8

Matem. 97,60 93,6 97,6 95,7 85,5 63,2 81,5 76,9

3. klassi riiklike tasemetööde tulemused Jakob Westholmi Gümnaasiumis

AINED Sooritajad Kvaliteet % Edukus % Keskmine hinne

2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 70 71 73 87 96 97 98 92 100 97 100 100 4,2 4,2 4,5 4,4

Matem. 71 72 73 87 97 68 92 89 100 96 100 99 4,7 3,9 4,4 4,5

6. klassi üleriigiliste tasemetööde valimi tulemused

AINED Valimi edukus % Valimi kvaliteet %

2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 96,9 95,2 99,3 95,9 77,2 69,6 82,0 58,7

Matem. 97,6 93,6 74,4 83,9 85,5 63,2 37,3 50,1

Kunst 99,2 87,3

Inglise keel 93,0 78,7

Ühiskonnaõp. 94,3 49,7

12

6. klassi riiklike tasemetööde tulemused Jakob Westholmi Gümnaasiumis

AINED Sooritajad Edukus % Kvaliteet % Keskmine hinne

2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014

Eesti keel 51 55 59 70 100 100 98,3 95,6 76 92,9 93,1 64,7 4,6 4,4 4,3 4,0

Matemaatika 51 55 57 68 96,1 85 84 86,9 80,77 36 45,5 64,7 3,8 3,3 3,4 3,8

Kunst 50 100 100 4,3

Inglise keel 55 96,4 96,4 4,8

Ühiskonnaõpetus 68 87,1 74,9 3,8

Võrreldes riiklike tasemetööde valimi edukust ja kvaliteeti Jakob Westholmi Gümnaasiumi 3.

ja 6. klasside tulemustega, võime öelda, et kooli näitajad on kõrgemad eesti keeles, kunstis ja

inglise keeles. Väga head tulemused on tagatud hea ettevalmistuse ja koolisiseste tasemetööde

korraldamisega algklassides ja süvaõppes. Saame tõdeda, et keeleõpetuse tase on olnud väga

hea nii süvaõppe- kui ka paralleelklassis (inglise keel 2012).

Ebaõnnestumisi on 6. klassis õpilastel matemaatikas, mida saab põhjendada õppeaine

raskusega.

Koolil on toimiv õpitulemuste ja koolikohustuse täitmise analüüsimise süsteem. Kooli

kodukord kajastab meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste kohta.

Vaadeldaval perioodil on väga häid tulemusi saavutatud õpioskuste olümpiaadil,

matemaatikavõistlustel „Nuputa“, „ROSIN“ ja „Känguru“, keemia, eesti keele ja muusika

olümpiaadidel ning koolidevahelistel spordi-, kunsti- ja muusikavõistlustel/konkurssidel.

Õpilaste arengust annab tagasisidet ka osalemine erinevates uuringutes (PISA, SEYLE).

2013/2014. õppeaastast 5.-9. klassides õppeaasta jaotatud trimestriteks, analüüsi ja arutelu

järel otsustati trimestripõhisele hindamisele üle minna põhikoolis tervikuna.

Õpetajate koolituste tulemusena rakendatakse rohkem internetipõhist õpet (Moodle, Miksike,

VIKO, Koolielu jne) ja kasutatakse puutetahvlit.

Jätkusid õppetunnid väljaspool kooliruume (õuesõpe, muuseumitunnid, tunnid külalistega).

Linnaruumi õpikeskkonnana kasutatakse aktiivselt. Pedagoogilist kogemust on jagatud

kolleegidele, praktikantidele ja külalistele lahtistes tundides. Koos TLÜ õppejõududega

töötasime välja ja aitasime rakendada üliõpilaste sissejuhatava praktika mudelit.

Regulaarselt on läbi viidud õpilaste, lastevanemate ja kooli töötajate rahulolu uuringuid.

Väljatöötatud õpilaste nõustamise, konsultatsioonide ja järelevastamise süsteem on

rakendunud. Arenguvestlused toimusid vastavalt kehtestatud korrale.

13

3.4. Töö lastevanematega

Kooli hoolekogu ja hoolekogu toetusgrupp, kuhu kuuluvad kõikide klasside lastevanemate

esindajad, osalevad koolielu oluliste küsimuste lahendamisel (taotleti võimalust 1. klasside

ülelinnaliseks komplekteerimiseks muusika ja inglise keele süvaõppesuunas; otsustati piirata

nutiseadmete kasutamist Luise majas; korrastati algklasside maja sisehoovi).

Lastevanematele ja õpetajatele on korraldatud ühiskoolitusi, kus on käsitletud kasvatuse ja

õpetusega seotud teemasid nagu näiteks toimetulek murdeealisega (psühholoog T. Ots), lapse

arengut toetav koostöö (lastepsühhiaater P. Visnapuu-Bernadt), laste ja noorte toetamine

seksuaalhariduses ning riskikäitumise ennetamisel (koolitaja I. Tammeleht). Kooli veebilehe

kaudu on vahendatud ka teisi lastevanematele mõeldud koolitusi.

Info liikumise parendamiseks on kõikides klassides meililistid, kasutusel on veebipäevikud.

Lastevanemate panus õpilasürituste korraldamisel on suurenenud (projekt „Nukumaja

ehitamine“, Playbox, JW SA heategevusüritused, koolivormilaat jt).

Õppeprotsessi mitmekesistamiseks on viidud ellu projekt „Lapsevanem kooli“.

Lapsevanemad on käinud rääkimas oma tööst ja hobidest (nt 2013.a sisustasid isad-vanaisad

algklasside õpilaste tunde, 2014 olid koolis emad).

Rahuloluküsitlused toimusid 2009., 2012. ja 2014. a. Kahel esimesel aastal kasutati identset

metoodikat, st tulemused on võrreldavad ja täheldatav on rahulolu suurenemine. Sama trend

oli iseloomulik ka 2003., 2007. ja 2009. a võrdluses ehk võib öelda, et lastevanemate rahulolu

koolielu eri külgedega on pidevalt suurenenud. 2014. aastast muudeti metoodikat, sh võeti

kasutusele veebiankeet. Ilmnes uudne probleem, milleks oli lastevanemate madal

osalemisaktiivsus (38% planeeritud valimist, 2012. aastal 90%) ja mille tõttu on ka üldistusi

raske teha. Küsitluses osalenud vanemad hindasid koolielu külgi valdavalt heaks.

Väljapakutud parendusettepanekuid analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse.

3.5. Infotehnoloogilised vahendid õppetöös

Kool on läinud osaliselt üle töökohaarvutite rentimisele. Klassiruumide IT vajadused on

kaardistatud. Valdavalt on klassiruumid varustatud esimese IT taseme kohaselt. Luise tn

koolimajas ei ole IT-alase arengu tase võrreldav Kevade tn koolimajaga, sest puudub mõte

arendada koolimajaks mittesobivat hoonet. IT teise ja kolmanda taseme kohaselt on Kevade tn

14

koolimajas varustatus osaline. Wifi leviala õpetajatele on kaetud ca 80% ulatuses. Wifi leviala

õpilastele vajab kaasajastamist. Kooli serverit on uuendatud riist- ja tarkvaraga.

Kooli infosüsteem toetab töötajate, õppijate, lastevanemate ja teiste huvigruppide teabe kiiret

ja täpset edastamist. Info liikumisel järgitakse avaliku teabe ja isikuandmete kaitse seadust.

Info vahendamiseks asutusesiseselt on kasutusel serverid Yhine, Opetaja, Oppealajuhataja.

Statistilisi andmeid ja üldinfot koolielu korralduseks saadakse peamiselt Eesti Haridusinfo

Süsteemist (EHIS), SA Innove ja Tallinna Haridusameti koduleheküljelt.

Õpetajate meiliaadressid on kättesaadavad kooli veebilehel. Klassijuhatajad vahendavad infot

klassi meililistide ja veebipäevikute kaudu. Töötab kogu kooli personali hõlmav list. Töötab

eKooli andmebaasirakendus, mis võimaldab õppeaasta lõpus õpilaste koondhinnete

väljakandmist e-koolist ning igale õpilasele oma kooli tunnistuse trükkimist. Koolil on oma

eÕpilaspilet. Kevade 8 koolimajas on turvasüsteem kaamerate ja fonolukkude näol, sööklas

õpilaste söögikordade valideerimine eÕpilaspileti abil ja infoteleviisorid. Aruandluseks on

välja töötatud ühtsed vormid (aruanded, tööplaanid). Koolil on veebileht ja Facebook, mis

vahendavad infot kooli, vilistlaste ja avalikkuse vahel.

3.6. Raamatukogu

JWG raamatukogu asub kahes majas: Kevade tänavas on suur raamatukogu lugemissaaliga

ning Luise tänavas väike raamatutuba. Raamatukogust on loodud õpikeskus (lugejakoolitused

5. klassidele, raamatukogutunnid sõnaraamatute ja teatmeteoste kasutamisest 9. klassidele,

temaatilised näitused).

Põhifondi on täiendatud aime- ja väärtilukirjandusega kooli eelarvelistest vahenditest ning

Eesti Hoiuraamatukogu annetustega. Ilukirjanduse osa laenutustes on suurenenud. Koolil on

arvestatav kogu audiovisuaalsed vahendeid ja lauamänge.

Uuenenud õppekava tõttu vajaks täiendust nii õppe-, ilu- kui ka teabekirjanduse valik.

Käesoleval hetkel toimib raamatukogus ENTU-programm. 2014/2015. õppeaastaks on tellitud

uus raamatukogu programm RIKS. See hõlbustab fondeeritud õpikute laenutamist ning annab

parema ülevaate raamatukogu tööst. Tulevikus saab JWG õpilaspiletit kasutada raamatukogu

lugejakaardina.

15

3.7. Huvitegevus

Tagatud on kooli esindushuviringide (koorid) töö jätkamine. Läbi nelja aasta on huviringides

osalenud õpilaste hulk olnud stabiilne. 2013. aastast toimub pilliõpe Jakob Westholmi

Muusikakooli kaudu. Jätkuvalt töötavad kõik kooriliigid. Kõikidel kooridel on I kategooria ja

on osaletud laulupidudel http://www.westholm.ee/index.php?id=10352.

Jätkatud on erinevate traditsiooniliste õpilasürituste korraldamist (etendused, konkursid,

õpilasvõistlused, õppekäigud) http://www.westholm.ee/index.php?id=11185. Tunnivälised

üritused on seotud õppekavaga (inglise keele nädal, inglisekeelsed loengud

edasiõppimisvõimalustest, solistide võistlus WestFest, nuputamisnädal, riigikaitse õppesuuna

õppekäigud, emakeelenädal). Kool on algatanud ülelinnalise algklasside nuputamisvõistluse

„ROSIN“.

Jätkatud on professionaalsete muusikute kontserte/teatrietendusi kõikidele vanuseastmetele.

Pikaajaline koostöö on kujunenud Eesti Kontserdiga, lasteteatriga „Sõber“, lasteteatriga

„Teatribuss“. 2013-14. a on külastanud kooli „Elamusaasta“ projekti raames nii muusikud

kui kunstiinimesed. Üritusi on finantseerinud JW Sihtasutus, lapsevanemad. Vaadeldava

perioodi ürituste finantseerimine kooli eelarvest on kahanenud.

Koostöös Jakob Westholmi Koolituskeskusega on loodud uusi huviringe. Enne uute ringide

käivitamist on küsitletud õpilasi ja lapsevanemaid. (http://jw.ee/huviringid)

Isemajandav muusikaklass lõpetas tegevuse. Tööd alustas JW Koolituskeskuse muusikakool.

Õpitavate erialade valik on suurenenud vastavalt huvigrupi soovidele

(http://jw.ee/muusikakool)

Kooli 115. aastapäeva tähistati mitmesuguste üritustega, mis leidsid kajastamist Kanal 2

saates „Reporter“, ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ ja KUKU raadio

hommikuprogrammis. Estonia kontserdisaal oli välja müüdud, vilistlasõhtul osales ligi 1000

inimest. Õpilastööde näitust Kullo lastegaleriis külastasid nii lapsevanemad kui õpilased.

Valmis kooli kogumik „JWG 115“. Ajalookonverentsil esinesid ettekannetega õpilased ja

vilistlased.

16

3.8. Partnerlus

Kooli huvigrupid on õpilased, personal, lapsevanemad, hoolekogu ja toetusgrupp, vilistlased,

avalikkus (asumi elanikud, lasteaiad), kooli partnerid ja JW SA.

Vaadeldaval perioodil on kool tegelenud maine kujundamisega (suur soovijate arv 1. ja 10.

klassi ja vabanevatele õpilaskohtadele, mitmekülgsed õppekavad, edukad vilistlased, koolielu

kajastatus meedias), süvenenud on koostöö huvigruppide, hoolekogu ja toetusgrupiga.

Õpilasomavalitsus ja kooli hoolekogu toimivad aktiivselt, mida tõendab osalus koolielu

korraldamisel.

Koostöö peamiste huvigruppidega:

Õpilased – igapäevane tihe koostöö õpi- ja huvitegevuses.

Lapsevanemad – aktiivne kaasahaaratus õpilasürituste ettevalmistamisel ja

korraldamisel (”Tagasi kooli”, ”Lapsevanem kooli”, õpilaste uurimistööde

juhendamine, perepiknikud, loengud, õppekäigud ja uute partnerite kaasamine

lastevanemate eestvedamisel. Kui näiteks 2009/2010 toimusid I kooliastmes kahe

klassi perepiknikud, siis 2011/2012 aga juba seitsmel klassil.

Vilistlaskond – koolisümboolika ja -traditsioonide hoidmine, regulaarsed kohtumised

õpilastega, osavõtt õpilaskonkursside žürii tööst, temaatiliste ürituste korraldamine.

Hoolekogu ja toetusgrupi aktiivne koostöö.

Asumi elanikud – osalemine perepäeval, avalikel kooliüritustel, ruumide üürimise

võimalus.

Vaadeldava perioodi 2011-2014 koostööpartnerid:

Baltic Restaurants Estonia AS – rahvustoitude teemapäevad

Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – üliõpilaste pedagoogilise

praktika juhendamine

Tallinna Haridusamet – piirkondlike olümpiaadide läbiviimine, osalemine

projektides, kvaliteediauhinna protsessis õpetajate assessoriks olemine

Eesti Politsei – liiklustunnid algklasside õpilastele

SA Archimedes – osalemine Comenius projektis "Our Treasure"

Rajaleidja (SA Innove) – õpilaste karjäärinõustamine

Tallinna Ehituskool, Südalinna kool – põhikooli poiste tööõpetuse tunnid

Jakob Westholmi Sihtasutus – õpilaste vabaaja sisustamine

17

Vanglateenistus, Kaitseliit, Päästeamet – riigikaitse õppesuuna ainete õpetamine

JWG vilistlaskogu – kooli aastapäeva üritused, vilistlaskirjand, vilistlasõhtud

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA – osavõtjate majutamine

E-kool

Tiigrihüppe SA

LogoTrade OÜ – koolivorm

SA Koolitervishoid – meditsiiniteenused

XS Stuudio – õpilaste ja kooli sündmuste pildistamine

Tallinna Õpetajate Maja – õpetajate koolitused, ainevõistlused

3.9. Kooli materiaalse baasi arendamine

Kooli käsutuses olev renoveeritud õppehoone Kevade 8 ja algklasside koolihoone Luise 38

tagavad õpilase arenguks ja õpetaja tööks vajaliku ning tervisekaitse nõuetele vastava

keskkonna. Õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamiseks on mõlemas koolihoones sisse

seatud kogu tööpäeva st. kooli lahtioleku ajal mehitatud valve.

2011-2013 remonditi Luise tn koolimajas klassiruume ja renoveeriti õppealajuhataja kabinet.

Tallinna Haridusamet on rahastanud 2014. a Kevade tn koolihoone piksekaitse renoveerimist

ja seni puudunud kolme tuletõkkeukse paigaldamist.

JW SA ja kooli rahastusel osteti 2012. a rahvariided (täiskasvanutele 13 komplekti ja

õpilastele 16 komplekti).

2013-2014 rakendati e-Õpilaspileti süsteemi I etapina Kevade 8 koolimajas. Plastikkaart

toimib ühistranspordi kaardina, kooli läbipääsusüsteemi avajana, garderoobide uste avajana,

duširuumide läbipääsukaardina ning sööklas. Töid teostas firma „Valnes“. Samuti paigaldati

informatsiooni edastamiseks Kevade tn 8 fuajeesse, raamatukokku ja õpetajate tuppa

infoekraanid, millelt näidatakse tunniplaani, jooksvaid uudiseid ja koolielu korraldusi. Töid

teostas ML Novator OÜ. Koolitöötajate ja õpilaste turvalisuse tagamiseks paigaldas firma

QSys Kevade tn 8 territooriumile 11 turvakaamerat.

2014 osteti koolile aSc Timetable programm, millega on võimalik teha elektroonilist

tunniplaani.

Endiselt pole lahendust leidnud kooli hoonestust puudutavad küsimused (algklasside

õppehoone ja tööõpetuse maja).

18

Arenduse valdkonnad ja põhisuunad. Tegevuskava

3.10. Tegevusvaldkond. Eestvedamine ja juhtimine

Lähtepositsioon perioodiks 2015-2017

Toimiv kaasav juhtimine, mis arvestab kooli põhiväärtusi ja priorieteete. Õpetajad ja

õppetoolide juhid on kaasatud kooli arendusdokumentide uuendamise töörühmadesse.

Toimiv sisehindamissüsteem vajab täiustamist.

Valdkonna üldeesmärk 2015-2017

Sisehindamise protseduuri täiustamine, täpsustades mõõdikuid ja määratledes iga-aastased

protseduurilised ja vormilised reeglid. Õppetoolidevaheline sujuvam ja eesmärgistatud

koostöö. Kool on hästi juhitud. Koolis toimib hästi sisehindamissüsteem. Kooli

töökorraldusreeglid ja turvalisust tõstvad reeglid on kaasajastatud.

Tulemus

2015

2016

2017

Vastutajad / Teostajad Ressursid

Kooli areng on tagatud strateegilise

juhtimise kaudu x x x

Direktor

Juhtkond Kooli eelarve

Tööülesanded on õigeaegselt jagatud

ja jooksvalt kontrollitud. x x x

Direktor


Koolivälised tegevused on planeeritud. x x x

Direktor


Õpetajaid kaasatakse kooli

otsustusprotsessidesse x x x

Õppealajuhatajad

Õppetoolijuhatajad Kooli eelarve

Toimuvad juhtkonna töökoosolekud x x x

Direktor Laiendatud

juhtkond Kooli eelarve

Kool teostab sisehindamist. On toimiv

sisehindamissüsteem.

x

Direktor

Juhtkond

Tervisenõukogu

Psühholoog

Raamatukogu juhataja

Töörühmade juhid

Kooli eelarve

Perioodiliste rahuloluküsitlustega

antakse tagasisidet huvigruppidele x x x

Direktor

Psühholoog

Juhtkond

Infojuht

Kooli eelarve

Kooli töökorraldusreeglid on

analüüsitud ja uuendatud x Juhtkond Kooli eelarve

Koolil on analüüsitud ja uuendatud x x Juhtkond Kooli eelarve

19

kriisiplaan Kriisikomisjon

Viiakse läbi iga-aastased

evakuatsiooniõppused Luise ja

Kevade tn koolimajas x x x

Direktor

Õppealajuhatajad

Majandusjuhataja

Klassijuhatajad

Kooli eelarve

Luise tn turvalisusolukord on

parendatud x

Direktor

Majandusjuhataja

Infojuht

Kooli eelarve

3.11. Tegevusvaldkond. Personalijuhtimine


Koolis on püsiv õpetajaskond, ametikohad on täidetud. Pedagoogid on valdavalt kaasatud

kooli arendustegevusse. Koolil on toimiv sise- ja väliskoolitussüsteem.


Personalipoliitika viiakse vastavusse uue koolituskorraga. Tagatud on kvalifitseeritud tööjõu

olemasolu. Rakendatakse kaasavat juhtimist, kooli töötajaskonnale korraldatakse

arenguvestlusi. Ametijuhendid on kaasajastatud.

Tegevus

2015

2016

2017

Saavutatav tulemus Vastutaja/

Teostaja Ressurss

Koolituskorra

väljatöötamine

lähtudes elukestva

õppe strateegiast 2014-

2020

x x x

Personalikoolitussüsteem

vastab kooli vajadustele ja

õpetajakoolituse

raamnõuetele

Direktor/

õppealajuhataja,

töörühm

Kooli eelarve

Vajaduspõhine kaadri

vahetumine x x x

Vanusegruppide tasakaal

on parendatud

Direktor Kooli eelarve

Toimuvad

arenguvestlused x x x

Koolil on ülevaade

pedagoogide tegevustest ja

arenguvajadustest

Direktor Kooli eelarve

Personali rahulolu-

uuringud x x x

Toimuvad muutused

personalipoliitikas.

Parendustegevused on

planeeritud.

Direktor/

psühholoog

Kooli eelarve

Ametijuhendite

kaasajastamine x x

Ametijuhendid on

kooskõlas tegevustega

Direktor/

töörühm

Motivatsiooni- ja

tunnustamissüsteemi

uuendamine

x x

Toimiv tunnustussüsteem Direktor/ töörühm Kooli eelarve

20

3.12. Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatustegevus


Koolil on uuendatud õppekava. Toimivad tugisüsteemid ja HEV õpilaste toetamine. Ainealane

tunniväline töö on mitmekesine ja õpilaste huvisid arvestav.

Koolil on traditsiooniline klassiõpe, 1.-9. klassini on kolm trimestrit ja gümnaasiumis

kursustepõhine õpe. Koolis on kuus õppetooli: reaal- ja loodusained, humanitaar, riigikaitse,

võõrkeeled, algõpetus ning oskusained, mis töötavad statuudi alusel alates 2012. aastast.

Vaadeldaval perioodil on õpilaste arv pidevalt suurenenud. Säilinud on kooli omanäolisus –

muusika-, inglise keele ja majandusõppeklassid põhikoolis ja kolm õppesuunda gümnaasiumis.


Lõimitud õpe. Uuendatud õppekava korrigeerimine. Majandusõppe õppekava edasiarendamine.

Tegevus

2015

2016

2017 Saavutatav tulemus Vastutaja/

Teostaja

Ressurss

Dokumentide

ülevaatamine ja

parendustegevus

(kodukord, arenguvestluse

kord jt).

x x x

Tagatud on turvaline

koolipäev ja

õpikeskkond.

Direktor Kooli

eelarve

Uuendatud õppekava

korrigeerimine x

Õppekava vastab

nõuetele.

Õppealajuhatajad,

õppetoolide

juhatajad/

aineõpetajad

Kooli

eelarve

Tugisüsteemide mõju

analüüs õpijõudlusele. x x x

Rahuldavad

õpitulemused

Õppealajuhatajad /

aineõpetajad,

tugipersonal

Kooli

eelarve

Üleminek kolme kooli

ühiskatsetele x

Komplekteeritud 10.

klassid

Direktor/ töörühm partnerko

olide

eelarve

Uute õpilaste vastuvõtu

korra muutmine x

Ülelinnaline vastuvõtt

muusika süvaõppe 1.

klassi.

Direktor/ töörühm Kooli

eelarve

E-õppe koolitused

x x

E-õppevahendeid

kasutatakse

optimaalselt

Õppealajuhatajad,

õppetoolide

juhatajad/õpetajad

Partnerite

rahastus

Loovtööde ja

uurimistööde avalik

kaitsmine. x x x

Õppekava täitmine,

kogemuste vahetamine

Õppealajuhatajad,

õppetoolide

juhatajad/ õpetajad

Kooli

eelarve

Koostöö ülikoolidega x x x Avardunud võimalused Direktor/õppeala- Kooli

21

õppebaaside

kasutamiseks.

õppekava praktiliste

ülesannete täitmiseks.

juhatajad eelarve,

ülikoolid

e eelarve

Majandusõppe õppekava

edasiarendamine

põhikooli osas x x x

Toimiv majandusõppe

õppekava

Õppealajuhatajad,

õppetoolide

juhatajad/

aineõpetajad

Kooli

eelarve

Gümnaasiumi praktilise

töö juhendi koostamine x

Õppekava täitmine Õppealajuhataja/

töörühm

Kooli

eelarve

3.13. Tegevusvaldkond. Koostöö huvigruppidega


Uuenenud ja noorenenud vilistlaskogu, hoolekogu, JW SA omavaheline tegevuse planeerimine on

tõhusam ja koostöö kooliga on tihedam.

Koostöö huvigruppidega lähtub kooli eesmärkidest. Koolil on 11 erinevat partnerit, kellega on

sõlmitud koostöölepingud. Huvigruppidega tehtavat koostööd hinnatakse ja hilisemat tegevust

korrigeeritakse regulaarsete rahuloluküsitluste, arenguvestluste tulemuste analüüsi,

kohtumiste, meililistide kaudu. Peamised huvigrupid on õpilased, lapsevanemad,

vilistlaskond, hoolekogu ja toetusgrupp, asumi elanikud. Koostöö huvigruppidega on juhitud

ja stabiilne.


Koostöö huvigruppidega kooli visiooni elluviimiseks ja missiooni täitmiseks

Koostöö

20

15

20

16

20

17

Saavutatav tulemus Vastutaja/

Teostaja

Ressurss

Teenusepakkujatega x x x Ladus ja turvaline

koolipäev

Direktor/

majandusjuhataja

Kooli eelarve

Vilistlastega x x x Vaimsuse edasiandmine

õpilastele. Vilistlaste abi

kooli eesmärkide

saavutmiseks.

Huvijuht/

vilistlaskogu

Vilistlaskogu

liikmemaksud,

annetused

JW Sihtasutusega x x x Mitmekülgsem

huvitegevus, kaasatus kooli

visiooni elluviimiseks

Direktor/ juhtkond

Ülikoolidega x x x JWG personali järelkasv,

kogemuste vahetamine

Direktor/õppeala-

juhatajad,

aineõpetajad

Ülikoolide

eelarve

Teiste koolidega x x x Õppekava on täidetud töö- Direktor/õppeala- Kooli(de)

22

ja tehnoloogiaõpetuses, 10.

klasside ühiskatsed

juhatajad eelarve(d)

Lasteaedadega x x x Tulevane JWG õpilane,

teadlik lapsevanem

Õppealajuhataja/

algõpetuse

õppetool

Hoolekoguga x x x Kooli eesmärgid on

saavutatud

Direktor/hoole-

kogu

Lapsevanematega x x x Teadlik ja toimetulev

lapsevanem (koolitused)

Õppealajuhatajad/

koolitajad

Kooli eelarve

Projektipartneritega x x x Mitmekesisem koolielu Direktor/

õppetoolid

Projekti

eelarve

Õpilasesindusega x x x Õpilased on kaasatud õppe-

ja kasvatustöösse

Huvijuht Kooli eelarve,

ÕOV omatulu

Kogukonna

elanikega

x x x Osalemine kooli üritustel,

kooliruumide kasutamine

Direktor/

majandusjuhataja

3.14. Tegevusvaldkond. Ressursside juhtimine


Kool on eelarve vahenditega toime tulnud. Omatulud võimla, klassiruumide ja aula

väljarentimisega on kasvanud. Kool on teinud pingutusi täiendavate ressursside leidmiseks

kooli võimla ja aula ning klassiruumide maksimaalseks väljaüürimiseks, kaasa arvatud

nädalavahetused. Luise ja Kevade koolihoonetes on tehtud jooksvat remonti. Haljasala

tasandamisega on viidud lõpule Luise 38 hoovi korrastustööde I etapp. Paigaldatud on

automaatne tulekahjuteavituse süsteem, klassiruume on sisustatud videoprojektorite ja

infotahvlitega. Ruumikitsikuse leevendamiseks on Luise 38 majas mindud üle kahele

vahetusele. Jätkuvalt toimuvad 6.-12. klassi kehalise kasvatuse tunnid linnaruumis. Õpikute ja

töövihikute kasutus on kaardistatud ja ostmise mahtu on korrigeeritud. eÕpilaspiletiga

toidukordade valideerimine võimaldab saada täpsemat ülevaadet toidurahade otstarbekast

kasutamisest.

JW SA on loonud täiendavaid võimalusi õpilasürituste finantseerimiseks.


Koostöös Tallinna linnaga leida lahendused kooli koondamiseks ühtseks kompleksiks ühel

kinnistul, tuginedes üliõpilase Kaisa Simoni lõputööle – projekt juurdeehituseks Kevade 8

kinnistul.

Tegevus

20

15

20

16

20

17

Saavutatav

tulemus

Vastutaja/

Teostaja ressurss

23

Juurdeehituse planeerimine

ja rajamine (käsitööklassid,

spordi-väljak, spordisaal,

alg-klasside klassiruumid)

x x

Kehtiva

detailplaneeringu

muutmine

Direktor,

hoolekogu

KOV

Osalemine projektides

täiendavate

finantsressursside

leidmiseks.

x x x

Täiendavad

vahendid õppe- ja

kasvatustegevuseks

.

Direktor/

juhtkond,

töögrupid

Projektide

eelarve

Luise 38 koolimaja uste

vahetamine. x x

Luise 38 majal on

uued uksed

Direktor/

majandus-

juhataja

Kooli eelarve,

projektid

Luise 38 koolimajasse

paigutatakse eÕpilaspiletil

põhinev süsteem ja

kaetakse täielikult

internetivõrguga.

x x

Luise 38 majal on

kaasaegsed e-

lahendused uste

läbipääsusüsteemi-

na ja raamatukogu

kasutamiseks.

Direktor/

majandus-

juhataja,

infojuht

Kooli eelarve,

projektid

Luua infobaas kooli

materiaalsetest vajadustest x x x

Rahalisi vahendeid

on kasutatud

optimaalselt

Infojuht Kooli eelarve,

projektid

Kooliruumide jooksev

remontimine vastavalt

eelarvevahenditele x x x

Kooliruumid on

kvaliteetselt

remonditud

Majandus-

juhataja

Kooli eelarve,

projektid

24

Riskid, mis võivad takistada arengukava edukat rakendamist.

1. Kooli arengut takistab Kevade 8 maaomandi küsimuse lahendamatus Tallinna

Linnavalitsuse poolt. Tänaseni pole rakendunud Tallinna Linna Volikogu otsusega (5.

märts 2009) vastu võetud detailplaneering, mis lahendaks kõik kooli arenguga seotu (kooli

spordiväljak, ühtne õppehoone ja töö- ning tehnoloogiaõpetuse maja Kevade 8/ Adamsoni

10 krundil).

2. Muutmata detailplaneering, mis võimaldaks alustada juurdeehituse rajamist, kuhu on

planeeritud ruumid algõpetusele, töö- ja tehnoloogiaklassid, täismõõtmetes võimla ja

spordiväljak.

3. Hariduspoliitilised muudatused, mis võivad lõhkuda väljakujunenud traditsioonilised

õppesuunad põhikoolis.

4. Hariduspoliitiliste otsuste puudumine, mis takistab luua koolil ülelinnalise vastuvõtuga

muusikaklassi (üks kolmest esimesest klassist), mis tagab kooli muusikaõppe kõrge

taseme, olles ajalooline kool, kus on muusikaõpet antud süvendatult, alates 1964 aastast.

5. Ühiskonnas kasvavate sotsiaalsete pingete väljendumine kooli igapäevaelus.

6. Riigi majanduselu edenemine võib kaasa tuua õpetajate kaadri voolavuse, kui senine

palgapoliitika ei muutu.

7. Kooli eelarve vähenemine.

25

Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus, vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi

ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärgid.

Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja

hoolekoguga ning seejärel kinnitab. Koopia muudetud tegevuskavast esitatakse Tallinna

Haridusameti hariduskorralduse teenistusele.

Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses haridusalase seadusandluse muutustega,

muudatustega riiklikus õppekavas, muudatustega haridusnõudluses, muudatustega kooli

investeeringutes, kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega, kooli arengukavas

määratud tähtaja möödumisega.

Documents

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM...õpik), T. Rumberg-Torga (gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatu psühhopatoloogia ... VILKO, Excel). Tähtsal kohal olid uue õppekava rakendamisega