EESTI KEEL - vabakool.edu.ee keele ja kirjanduse ainekava.pdf · (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse

EESTI KEEL

Eesti keel põhikoolis

(1) Eesti keelel kui emakeelel ja õppekeelel on eriline koht õppekavas. Eesti keele hea valdamine loob eeldused eesti kultuuri tundmaõppimiseks ja väärtustamiseks ning

hõlbustab teiste õppeainete õppimist. Ühiskondlikul tasandil on eesti keelel eriline tähtsus rahvuskeelena: eesti keel kannab eesti kultuuri, oma keel ja kultuur on rahvuse

säilimise ja kestmise eeldus. Emakeel on inimese mõtlemise ja tunnetuse vahend, samuti peamine eneseväljenduse ja vahetu suhtlemise vahend.

(2) Inimese suhtlemisel ümbritseva maailmaga on kesksel kohal teabevahetus, sealhulgas nii teiste inimeste arusaamade ja suhtumiste tunnetamine kui ka oma hinnangute ja

suhtumiste väljendamine. Teabevahetuse ja inimsuhtlemise kandjateks üldisemas mõttes on suulised, kirjalikud ja pildilised tekstid. Oma elus puutub inimene kokku

mitmesuguste tekstidega, argivestlusest ja tarbetekstist meediani, keerukast teabetekstist väljendusrikka kunstiteoseni. Seetõttu on oskused, mis võimaldavad erinevaid

tekste mõista ja luua, inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Nende oskuste arendamine on eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk.

(3) Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppeaine eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna kaudu. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse eesti

keele õpetuses kolme õppevaldkonna – õigekeelsusõpetuse, tekstiõpetuse ja kirjandusõpetuse kaudu. Õppeaine eesmärkide saavutamise eelduseks on kolme

õppevaldkonna integratsioon ja harmooniline koostoime õppeprotsessis.

(4) Õigekeelsusõpetuse eesmärk on anda põhiline õigekeelsusoskus ning ülevaade eesti keele ehitusest. Keeleküsimuste käsitlus on rakendusliku iseloomuga, hõlmab

samavõrd õigekeelsust kui ka sõnavara rikastust. Õpetuse ülesandeks on teadvustada ka keele varieerumist ja keelendite kasutusvõimalusi.

(5) Kirjandusõpetusel on oluline roll õpilaste maailmapildi, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste ning loovuse kujunemisel. Erinevatest ajastutest ja kultuurikontekstist

pärinevate kirjandusteoste lugemine kui kunstilise tunnetuse protsess, mis tugineb lugeja fantaasiale, eeldab kaasaloomist ja kaasaelamist. Kirjandusteoste lugemisel

saadud elamusest lähtuv ja kirjandusteadmiste omandamisega seostatud käsitlus koolis võimaldab õpilasel saada täielikuma ning sügavama ettekujutuse elust ja

inimsuhetest, avardab tema tunde- ja mõttemaailma, arendab lugejaoskusi ning süvendab kirjandushuvi. Käsitletav kirjandus on autorite valikult avar, žanriliselt ja

temaatiliselt mitmekülgne, eri ajastuid ja paikkondlikku eripära (nt murdetekstid) ning õpilase eakohaseid huve arvestav, annab õpilasele mõtlemisainet ja

eneseväljendusajendeid. Kirjanduse lugemine ning kirjandusteadmised toetavad teiste kunstiainete, ajaloo ja sotsiaalainete õpet, samuti võõrkeelte õppimist.

(6) Õigekeelsusõpetus ja kirjandusõpetus tegelevad mõlemad tekstidega, aga teevad seda erinevast aspektist. Neid valdkondi seob tekstiõpetus, mille abil õpilane omandab

ülevaate mitmesuguste funktsioonidega tekstidest. Tekstiõpetus kujundab oskust mitmesugustes tekstides orienteeruda, neis sisalduvat teavet ja erisuguseid arvamusi

kriitiliselt hinnata ning vajalikke valikuid teha. Õpitakse koostama ka uusi tekste, see võib olla loetu-kuuldu ümber struktureerimine, refereerimine, kommenteerimine,

arvustamine või isiklike seisukohtade väljendamine, arvestades vestluspartnerit-lugejat ning situatsiooni. Õpilane mõistab, et kõnelemine, kuulamine, lugemine ja

kirjutamine on sõnumivahetus, teadasaamine ja teadaandmine. Ta õpib teadlikult jälgima ja arendama oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Õpilasest kujuneb

aktiivne raamatukogu ja muude teabeallikate kasutaja. Õppevaldkondade koostoime tulemusena areneb õpilase mõtlemisvõime ja oskus õppida: omandatakse olulisi

kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ja oskus oma mõtteid väljendada.

(8) Esimesel ja teisel kooliastmel käsitletakse aine õppevaldkondi integreeritult, tundides arendatakse kõiki osaoskusi. Õpilase õpitulemusi hinnatakse ühe kokkuvõtva

hindega nii õppeveerandite kui ka õppeaasta lõpul.

(9) Kolmandas kooliastmes on õppeaine nimetus eesti keel ja kirjandus, sest sel kooliastmel tähtsustub ilukirjanduse lugemine ja kirjandusõpetuse roll. Õpetust jätkatakse

integreeritult. Aine õpitulemusi hinnatakse veerandi lõpul ühe kokkuvõtva hindega või hinnatakse igal veerandil kolme õppevaldkonna – õigekeelsus, tekstiõpetus ja

kirjandusõpetus – õpitulemusi eraldi. Õppeaine kokkuvõttev veerandihinne ja aastahinne on kolmes õppevaldkonnas saavutatud õpitulemuste koondhinne.

(10) Eesti keel nagu teisedki ained pakub õpilasele valikuvõimalusi, mis suurenevad klassist klassi (lektüür, projektid, valikkursused, ühiskursused teiste ainetega).

Kooliõppekava koostamisel on soovitatav arvestada paikkonna eripära, lülitada ainekavasse kodukoha kirjandus- ja kultuurielu teemasid.

Õppe-eesmärgid Põhikooli aineõpetus taotleb, et õpilane:

1) austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

2) arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

3) väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

4) arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

5) õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

6) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

7) arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

8) huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

9) õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Eesti keele ainekava 1.–3. klassile

Õppetegevus

(1) I kooliastmes on eesti keele õpetamine suunatud suulise ja kirjaliku kõne arendamisele.

(2) Kuulamine:

1) heli, sõna, lause, pikema teksti nautiv, tähelepanelik, kriitiline kuulamine;

2) õpetaja ja kaaslase kuulamine ja kuuldule asjakohane reageerimine;

3) ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

4) kuuldu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu;

5) häälikute ja häälikupikkuste eristamine.

(3) Kõnelemine:

1) õige ja selge hääldus;

2) hääle tugevuse kohandamine olukorrale;

3) küsimuste esitamine ja neile vastamine;

4) kõnelemine mitmesuguses olukorras: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine; kaupluses, tänaval, klassis, koolis; täiskasvanuga,

sõbraga; telefonitsi;

5) jutustamine loetu, kuulatu, sündmuse ja läbielatu põhjal; raamatu, filmi ja teatrietenduse põhjal; pildi ja pildiseeria, küsimuste ja tugisõnade järgi;

6) oma arvamuse avaldamine; luuletuse, dialoogi, proosakatkendi esitamine.

(4) Lugemine:

1) lugema õppimine;

2) häälega lugemine: õigsus, sobiv intonatsioon, oma lugemisvea parandamine;

3) ositi lugemine;

4) endamisi lugemine;

5) oma ja võõra käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust;

6) jutustava, kirjeldava, tarbe-, teabe- ja sõnamängulise teksti lugemine;

7) loetu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu; loetu kava;

8) tekstide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistatus, kiri;

9) tegelaste iseloomustamine;

10) loole alguse ja lõpu mõtlemine;

11) luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine;

12) huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust.

(5) Kirjutamine:

1) kirjutama õppimine;

2) tähtede kirjutamine ja seostamine;

3) sõna ja lause kirjutamine; lause laiendamine ja sidumine tekstiks;

4) tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine;

5) tahvlilt ja õpikust ärakirjutamine; etteütlemise järgi kirjutamine;

6) oma kirjutamisvea parandamine;

7) tarbeteksti kirjutamine, teabeteksti kasutamine;

8) tekstilähedane ümberjutustus;

9) loovtöö pildi, pildiseeria, küsimuste, tugisõnade või kava toel;

10) sündmusest, isikust ja loomast kirjutamine.

1.- 3. klassis eesti keele õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

loeb

õp

itud

tek

sti

selg

elt,

lad

usa

lt,

õig

esti

ja

sob

iva

into

nat

sio

on

iga;

mõ

ista

b

hää

leg

a ja

en

dam

isi

lug

edes

te

kst

i si

su,

osk

ab

vas

tata

tee

mak

oh

aste

le k

üsi

mu

stel

e;

osk

ab t

öö

tad

a te

kst

iga

eak

oh

aste

ju

his

te a

luse

l;

osk

ab e

rist

ada

väi

det

, k

üsi

mu

st,

pal

vet

, k

äsk

u,

kee

ldu

;

osk

ab l

eid

a lä

hed

ase

ja v

asta

nd

täh

endu

seg

a sõ

nu

;

tun

neb

ära

ju

tust

use

, lu

ule

tuse

, n

äid

end

i; m

uin

asju

tu,

mõ

ista

tuse

, v

anas

õn

a; k

irja

;

on

lu

gen

ud

väh

emal

t 1

2 e

esti

ja

väl

isk

irja

nik

u t

eost

; o

skab

loet

ud

teo

stes

t k

õn

eled

a;

osk

ab l

oet

ust

ju

tust

ada;

osk

ab l

uu

letu

st p

east

esi

tad

a;

osk

ab k

uu

ldu

, v

aad

eldu

ja

loet

u k

oh

ta a

rvam

ust

av

ald

ada;

osk

ab

kuu

lata

ea

koh

ast

tek

sti

ja

toim

ida

saad

ud

sõn

um

i

ko

has

elt;

osk

ab k

üsi

mu

ste

toel

aru

saad

aval

t ed

asi

and

a õp

pet

ekst

i,

lug

emis

pal

a, p

ild

iraa

mat

u,

film

i, t

eatr

iete

nd

use

sis

u;

osk

ab k

oo

stad

a su

uli

st j

a k

irja

lik

ku

ju

ttu

pil

dis

eeri

a,

tug

isõ

nad

e ja

kü

sim

ust

e ab

il;

mõ

eld

a ju

tule

alg

ust

ja

lõp

pu

;

osk

ab k

õn

es j

a k

irja

s k

asu

tad

a te

rvik

lau

seid

;

osk

ab k

oo

stad

a k

uts

et,

õn

nit

lust

;

1. klass - 245 tundi



Õigekeelsus 1. klass

X

Häälik – silp – sõna – lause – jutt. Täis- ja kaashäälikud. Tähed ja tähestik. Häälikupikkuse ja

häälikuühendi märkimine kirjas. K,p,t sõna alguses ning s-I ja h kõrval. I ja j õigekiri, (v.a.

võõrsõnad ja tegijanimi).H sõna alguses. Suur algustäht lause alguses, inimese ja loomanimedes,

tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade nimetustes.

2. klass

X X X

Liitsõna. Nimi-, omadus-, ase- ja tegusõna. Küsivad asesõnad. Ainsus ja mitmus.

Käändsõnavormide moodustamine küsimuste abil. Mitmuse nimetava ja –sse lõpulise sisseütleva,

kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Õiged tähekujud, proportsioonid ja ühtlane

kirjarida.

3. klass

X X X

Olevik ja minevik. Jaatav ja eitav kõne. Pöördelõppude õigekirjutus .Asesõnade erandlik

õigekirjutus. Väit-, küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma et, sest, aga, kuid, siis ees. Koma

loetelus. Sidesõnad, mis ei nõua koma. Sõnavara: vastandsõna ja lähedase tähendusega sõna. Sõna

tähenduste täpsustamine. Silbitamine ja poolitamine. Käekirja loetavus. Kirjatöö välimus.

Tekstiõpetus

1. klass

X X X X X X X X Argitekst: suuline keelekasutus, kõnetus- ja viisakusväljendid. Tarbetekst: teade, kutse, kiri, kava,

õnnitlus. Teabetekst: tööjuhend, sõnastik, raamatu sisukord, õpiku tekst, teatmeteoste tekst.

2. klass

X X X X X X X Meediatekst: ajalehe, ajakirja tekst. Teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus.

3. klass

X X X X X X Tekstiloome: kutse, õnnitlus, teade, jutustus, ümberjutustus, kirjeldus. Mõisted: õnnitlus, teade,

kutse, kiri, ajaleht, lugu, sõnastik, sisukord.

Kirjandus *

1. klass

X X X Mõisted: autor, pealkiri, tegelane, kunstnik, kahekõne.

2. klass

X X X Folkloorne lastelaul. Muinasjutt. Muistend.

3. klass

X X X Mõistatus. Vanasõna. Jutustus. Luuletus. Näidend. Piltjutt.


Õpitulemused ÕPPESISU

osk

ab a

rusa

adav

alt

jutu

stad

a lä

bie

latu

d s

ün

dm

ust

est;

osk

ab e

nd a

rusa

adav

alt

väl

jend

ada

suh

tlu

solu

ko

rdad

es:

pal

um

ine,

kü

sim

ine,

sel

git

amin

e, k

eeld

um

ine,

vab

and

amin

e, t

änam

ine;

eris

tab

hää

lik

ut

ja t

ähte

, tä

is-

ja k

aash

ääli

ku

t, h

ääli

kuü

hen

dit

,

silp

i, s

õn

a, l

iits

õn

a, l

ause

t;

osk

ab

kir

juta

da

om

asõ

nad

e al

gu

sse

k,

p,

t,

tun

tum

ate

võ

õrs

õn

ade

alg

uss

e g

, b

, d

;

osk

ab t

äis-

ja

sulu

ta k

aash

ääli

ku

id õ

iges

ti k

irja

s m

ärk

ida;

teab

pea

st t

ähes

tik

ku

ja

osk

ab k

asu

tad

a li

hts

amat

sõn

asti

kk

u;

osk

ab k

irja

s õ

iges

ti m

ärk

ida

kää

nd

sõn

a m

itm

use

nim

etav

a

lõp

pu

ja

teg

usõ

na

pö

örd

elõ

ppe;

osk

ab k

irja

s õ

iges

ti m

ärk

ida

ain

suse

sis

seü

tlev

a, i

lmaü

tlev

a

ja k

aasa

ütl

eva

kää

nde

lõpp

u;

osk

ab p

iiri

tled

a la

use

t ja

pan

na

lau

selõ

pu

mär

ke;

osk

ab a

sesõ

nu

õig

esti

kir

juta

da;

osk

ab k

asu

tad

a su

urt

alg

ust

ähte

lau

se a

lgu

ses,

in

imes

e-

ja

loo

man

imed

es n

ing

tun

tum

ates

ko

han

imed

es;

osk

ab k

irju

tad

a et

teü

tlem

ise

järg

i ja

kon

tro

llid

a k

irju

tatu

t

näi

dis

e jä

rgi;

kas

uta

b

kir

juta

des

õ

igei

d

täh

eku

jusi

d

ja

seo

seid

, k

irju

tab

loet

ava

käe

kir

jag

a;

osk

ab t

ahv

lilt

ja

õp

iku

st ä

ra k

irju

tad

a;

osk

ab t

ekst

i k

orr

ekts

elt

pab

eril

e p

aig

uta

da.




Õigekeelsus

1. klass

X X

Häälik – silp – sõna – lause – jutt. Täis- ja kaashäälikud. Tähed ja tähestik. Häälikupikkuse

ja häälikuühendi märkimine kirjas. K,p,t sõna alguses ning s-I ja h kõrval. I ja j õigekiri,

(v.a. võõrsõnad ja tegijanimi).H sõna alguses. Suur algustäht lause alguses, inimese ja

loomanimedes, tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude,

nädalapäevade nimetustes

2. klass

X X X X X X X X


Käändsõnavormide moodustamine küsimuste abil. Mitmuse nimetava ja –sse lõpulise

sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Õiged tähekujud,

proportsioonid ja ühtlane kirjarida.

3. klass

X X X X X X X X X X X X X Olevik ja minevik. Jaatav ja eitav kõne. Pöördelõppude õigekirjutus .Asesõnade erandlik

õigekirjutus. Väit-, küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma et, sest, aga, kuid, siis ees.

Koma loetelus. Sidesõnad, mis ei nõua koma. Sõnavara: vastandsõna ja lähedase

tähendusega sõna. Sõna tähenduste täpsustamine. Silbitamine ja poolitamine. Käekirja

loetavus. Kirjatöö välimus

Tekstiõpetus

1. klass

X Argitekst: suuline keelekasutus, kõnetus- ja viisakusväljendid. Tarbetekst: teade, kutse, kiri,

kava, õnnitlus. Teabetekst: tööjuhend, sõnastik, raamatu sisukord

2. klass

X X Meediatekst: ajalehe, ajakirja tekst. Teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus

3. klass

X X X Tekstiloome: kutse,. õnnitlus, teade, jutustus, ümberjutustus, kirjeldus. Mõisted: õnnitlus,

teade, kutse, kiri, ajaleht, lugu, sõnastik, sisukord.

Kirjandus *

1. klass

Mõisted: autor, pealkiri, tegelane, kunstnik, kahekõne.

2. klass

Folkloorne lastelaul. Muinasjutt. Muistend.

3. klass

Mõistatus. Vanasõna. Jutustus. Luuletus. Näidend. Piltjutt.

Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Julius Oro, Ernst Enno, Feliks Kotta, Ellen Niit,

Eno Raud, Aino Pervik, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Iko Maran, Lehte Hainsalu, Leelo Tungal, Astrid Reinla, Andrus Kivirähk, Henno Käo või teised; Astrid Lindgren, Tove

Jansson, vennad Grimmid, Hannu Mäkelä, Charles Perrault, Joel Chandler Harris, Elwin Brooks White, Annie M. G. Schmidt, Eduard Uspenski või teised.

I kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

Eesti keele ainekava 4.–6. klassile

Õppetegevus

(1) Sel kooliastmel taotletakse, et õpilasel kujuneks teadlik suhtumine oma kõnesse ja teiste kuulamisse, oskus suhelda paindlikult, arvestades vestluspartnereid ja

suhtlusolukordi. Lugemis- ja kirjutamisõpetus on orienteeritud lugemis- ja kirjutamisprotsessi mõistmisele ning tekstide koostamiseks vajalike oskuste omandamisele

(kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse eristamine, nende otstarbe mõistmine jne.

Õpilase keeleteadmisi avardatakse, kuid need jäävad rakenduslikeks.

(2) Kuulamine:

1) vahetu suulise esinemise kuulamine;

2) ettelugemise ja jutustamise kuulamine;

3) vestluse, arvamusavalduse, sõnavõtu kuulamine paaris ja rühmas;

4) proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

5) olulise teabe leidmine ja eristamine ebaolulisest, saadud teabe kasutamine;

6) kuulatu meeldejätmine, kuulatu üle arutlemine; esituse eakohane hindamine;

7) suulise tööjuhendi järgimine.

(3) Kõnelemine:

1) kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga; paaris, rühmas;

2) vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

3) vestluspartnerite ja suhtlusolukorra arvestamine;

4) jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmusest, nähtusest;

5) tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

6) loetu ja kuuldu üle arutlemine;

7) pildi, eseme, sündmuse kirjeldamine, võrdlemine;

8) elamuse, kujutluse väljendamine;

9) rolli esitamine;

10) luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine.

(4) Lugemine:

1) häälega lugemine: mõtestatus, selgus, sobiv intonatsioon; ettelugemine;

2) ositi lugemine;

3) oma lugemise jälgimine;

4) fakti ja arvamuse eristamine;

5) endamisi lugemine: eesmärgipärasus, mõtestatus, valikulisus;

6) iseseisev töö tekstiga: küsimuste esitamine, neile vastamine, kirjaliku tööjuhendi järgimine;

7) proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine;

8) kirjandusliikide eristamine;

9) teema, tegevuse koha ja aja määratlemine, tegelaste kirjeldamine ja iseloomustamine;

10) luuletuse teema määratlemine, meeleolu kirjeldamine;

11) juhendi lugemine ja selles sisalduva teabe mõistmine;

12) tekstis numbriga väljendatud arvude ning õpitud lühendite lugemine ja seostamine kaastekstiga;

13) tabeli lugemine ja mõistmine;

14) teemakohase materjali leidmine teatmeteosest, raamatukogust;

15) raamatu sisukorras orienteerumine.

(5) Kirjutamine:

1) jutustava, kirjeldava, iseloomustava, võrdleva ja arvamusteksti kirjutamine;

2) dialoogi, juhendi, kuulutuse, reklaami kirjutamine;

3) kirja kirjutamine; ümbriku vormistamine;

4) elamuse, fantaasia põhjal kirjutamine;

5) teksti põhjal kirjutamine: alguse või lõpu lisamine, laiendatud ja jutustaja isikut või tegevuse aega muutev ümberjutustus;

6) teksti eesmärgistamine, kavandamine, eeltöö kirjutamine, viimistlemine, vormistamine;

7) käekirja loetavus, töö välimus; oma teksti kontrollimine.


ÕPITULEMUSED ÕPPESISU

osk

ab k

irja

s õ

iges

ti m

ärk

ida

hää

lik

up

ikku

st,

i ja

j,

sõn

aalg

uli

st h

;

osk

ab r

aken

dad

a k

aash

ääli

ku

üh

end

i põ

hir

eeg

leid

;

osk

ab s

õn

u p

oo

lita

da;

osk

ab n

imis

õn

a k

okk

u-

ja l

ahku

kir

jutu

st t

üüp

juh

tum

eil;

osk

ab k

asu

tad

a su

urt

alg

ust

ähte

nim

edes

, te

ost

e ja

per

ioo

dil

iste

väl

jaan

net

e p

ealk

irja

des

, aj

alo

osü

nd

mu

ste

mär

kim

isel

;

osk

ab k

asu

tad

a ta

val

üh

end

eid

;

teab

võ

i o

skab

vaj

adu

sel

sõn

asti

ku

st l

eid

a o

ma-

ja

võ

õrs

õn

ade

täh

end

ust

ja

õig

ekir

jutu

st;

osk

ab l

eid

a sü

non

üüm

e ja

nei

d t

ekst

is k

ord

ust

e v

älti

mis

eks

kas

uta

da;

tun

neb

tek

stis

t är

a n

imi-

, o

mad

us-

, ar

v-,

ase

- n

ing

teg

usõ

nad

; o

skab

õig

esti

kas

uta

da

kää

nd

e-

ja p

öö

rdev

orm

e,

ain

sust

ja

mit

mu

st,

ole

vik

ku

ja

min

evik

ku

;

osk

ab k

asu

tad

a o

mad

uss

õn

ade

kes

kv

õrr

et j

a kõ

ige-

üli

võ

rret

;

osk

ab m

oo

du

stad

a ja

kir

jav

ahem

ärg

ista

da

lih

tlau

seid

, sh

ko

ond

lau

seid

ja

lih

tsam

aid

lii

tlau

seid

;

osk

ab s

idu

vai

d s

õn

u õ

iges

ti l

ause

s k

asu

tad

a;

osk

ab o

tsek

õn

et j

a ü

tet

kir

jav

ahem

ärg

ista

da;

osk

ab j

utu

stad

a ja

kir

juta

da

sün

dm

use

st;

kir

jeld

ada;

väl

jen

dad

a o

ma

arv

amu

st;

edas

tad

a te

avet

sel

gel

t ja

üh

emõ

ttel

isel

t; e

rist

ada

tõep

äras

t fa

nta

asia

st;

osk

ab k

oo

stad

a k

irja

; vo

rmis

tad

a ü

mbri

kk

u;




Õigekeelsus

4. klass

X X X X X

Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud. Häälikupikkuse ja

kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. I ja j. H sõna

alguses. B, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades. Suur ja väike algustäht koha ja

isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades. Keelte ja rahvaste nimetuste ja

tähtpäevade kirjutamisel ning ajaloosündmuste märkimisel.

5. klass

X X X X X X X X X X

Liitsõna õigekirjutus. Sõnade poolitamine. Käändsõnade kokku – ja lahkukirjutamise

põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku –

lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku –

lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõna ja käänete

kasutusvõimalusi. Pöördsõna. Pöördsõna kasutamise võimalusi. Otsekõne ja selle

kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid,

antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade

mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

6. klass X X X X X X X X X Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide

kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul. Sidesõna ja

siduva asesõna ning määrsõna osalausete alguses. Käändsõna veakriitilisis vorme.

Ühildumine. Omadussõna võrdlemine. Pöördsõnade tegumood ja kõneviis ning

käändelised vormid. Sõnaliigid ja lauseliikmed.

Tekstiõpetus 4. klass X X X Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus. Arvamusavaldus.

Teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend, tarbeteksti kasutamine.

Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine.

5. klass X X X Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele – ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine.

Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine.

6. klass X X X Tekstiloome: kiri, sõnum, arvamus, kirjeldus, iseloomustus, jutt, kirjeldus, arvamus,

dialoog, kuulutus, reklaam. Mõistad fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus, arvamus,

kirjeldus, iseloomustus.

Kirjandus * 4. klass Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel, tõepärasus ja fantaasia. Ilukirjanus ja teised

kunstiliigid. Filmikunst. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid.

5. klass Proosa. Seiklusjutt. Fantaasiajutt. Loomajutt. Humoresk. Anekdoot. Naljand. Luule:

luuletus, valm. Draama: näidend.

6. klass Õpilaste omalooming. Ajalooline jutustus. Kriminaaljutt. Rahvalaul. Muinasjutt.

Muistend. Kõnekäänd. Naljand. Jutustus. Seiklusjutt. Mõisted: luuletus, riim, kujund,

võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus, film, seriaal.


ÕPPESISU

osk

ab v

estl

ust

alu

stad

a, k

aasv

estl

ejat

ku

ula

ta j

a k

esk

ust

elu

sob

ival

t jä

tkat

a,

osk

ab l

oet

ust

ja

kuu

ldu

st o

luli

st l

eid

a, s

eda

om

a sõ

nad

ega

edas

i an

da

nin

g s

aad

ud t

eav

et k

asu

tad

a;

osk

ab t

ekst

iga

ises

eisv

alt

töö

tad

a: e

sita

da

tek

sti

ko

hta

kü

sim

usi

, k

üsi

mu

stel

e te

kst

i p

õh

jal

vas

tata

;

osk

ab l

ug

emis

pal

a k

avas

tad

a;

osk

ab t

ekst

i et

te l

ug

eda,

ju

tust

ada

tek

stil

ähed

asel

t ja

ko

kku

võ

tlik

ult

;

osk

ab p

ild

i põ

hja

l ju

tust

ada

ja p

ilti

kir

jeld

ada;

osk

ab l

ihts

a ta

bel

i si

su s

õn

adeg

a k

okk

u v

õtt

a;

eris

tab

uu

dis

t ja

rek

laam

i;

osk

ab n

imet

ada

väh

emal

t 1

2 e

esti

ja

väl

isk

irja

nik

ku

, o

n

igaü

hel

t lu

gen

ud

väh

emal

t ühe

teo

se;

teab

mu

inas

jutu

, m

uis

ten

di,

kõ

nek

äänu

, v

alm

i, s

eik

lusj

utu

isel

oo

mu

lik

ke

joon

i;

osk

ab e

rist

ada

kir

jand

usl

iik

e: p

roo

sa,

luu

le,

dra

ama;

osk

ab s

õn

asta

da

luu

letu

se t

eem

at,

kir

jeld

ada

mee

leo

lu;

osk

ab e

sita

da

luu

letu

st v

õi

pro

osa

kat

ken

dit

; es

ined

a

dia

loo

gis

;

vo

rmis

tab

kir

jali

kud

tö

öd

ko

rrek

tsel

t;

osk

ab l

eid

a ra

amat

uk

og

ust

so

ov

itu

d r

aam

atu

t.




Õigekeelsus

4. klass

X

Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud. Häälikupikkuse ja kaashäälikuühendi

märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. I ja j. H sõna alguses. B, d, g, f, š, ž

tuntumates võõrsõnades. Suur ja väike algustäht koha ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja

teoste pealkirjades. Keelte ja rahvaste nimetuste ja tähtpäevade kirjutamisel ning ajaloosündmuste

märkimisel

5. klass

X

Liitsõna õigekirjutus. Sõnade poolitamine. Käändsõnade kokku – ja lahkukirjutamise

põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna; kohanimede kokku –

lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest sõnadest. Arvsõna kokku –

lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine. Tavalühendid. Käändsõna ja käänete

kasutusvõimalusi. Pöördsõna. Pöördsõna kasutamise võimalusi. Otsekõne ja selle

kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid. Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid,

antonüümid, fraseologismid. Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus.

Sõnaraamatu kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

6. klass

Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused. Kirjavahemärkide

kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega osalausete puhul. Sidesõna ja siduva

asesõna ning määrsõna osalausete alguses. Käändsõna veakriitilisis vorme. Ühildumine.

Omadussõna võrdlemine. Pöördsõnade tegumood ja kõneviis ning käändelised vormid. Sõnaliigid

ja lauseliikmed.

Tekstiõpetus

4. klass

X X X X

Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus. Arvamusavaldus. Teabe

edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend, tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst,

teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti kasutamine.

5. klass

X X X X X X X X Meediatekst: uudis, kuulutusreklaam, tele – ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine. Teksti

peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine.

6. klass

X X X X X X X X Tekstiloome: kiri, sõnum, arvamus, kirjeldus, iseloomustus, jutt, arvamus, dialoog, reklaam.

Mõisted: fakt, juhend, teatmeteos, tabel, kuulutus, arvamus, iseloomustus.

Kirjandus *

4. klass

X X X Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel, tõepärasus ja fantaasia. Ilukirjandus ja teised kunstiliigid.

Filmikunst. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid.

5. klass

X X X X

Proosa: ajalooline jutustus, seiklusjutt, fantaasiajutt, loomajutt, humoresk, anekdoot, naljand.

Luule: luuletus, valm. Draama: näidend.reklaam, tele – ja raadiotekst. Meediateksti kasutamine.

Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine.

6. klass

Õpilaste omalooming. Mõisted: rahvalaul; muinasjutt, muistend, ajalooline jutustus, kõnekäänd,

naljand, kriminaaljutt, ajalooline jutustus, jutustus, seiklusjutt. Mõisted: luuletus, riim, kujund,

võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus, film, seriaal.

Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Jaik,

Richard Roht, Oskar Luts, Jüri Parijõgi, Jaan Rannap, Harri Jõgisalu, Eno Raud, Aino Pervik, Silvia Rannamaa, Silvia Truu, Leelo Tungal, Janno Põldma, Tiia Toomet või

teised; Astrid Lindgren, Mark Twain, Hans Cristian Andersen, Aleksei Tolstoi, Lev Tolstoi, Jules Verne, Hugh Lofting, Rudyard Kipling, Gerald Durrell, Daniel Defoe,

Selma Lagerlöf, Ferenc Molnár, Frances Hodgson Burnett, Jack London, John Ronald Reuel Tolkien, Lewis Carroll, Alan Alexander Milne või teised.

II kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

Eesti keele ja kirjanduse ainekava 7.–9. klassile

Õppetegevus

(1) Sel kooliastmel saab õpilane ettekujutuse keelest kui suhtlusvahendist ja arenevast süsteemist.

(2) Keeleteadmiste omandamisel on peamine keelekasutuse, mitte analüüsi aspekt. Tähtis on, et selgeks saaksid tüüpilised keelenähtused ja mõistetaks keele variatiivsust.

Grammatilise süsteemiga rööbiti käsitletakse õigekirja- ja keelehooldeküsimusi. Lauseõpetuses on olulisim lausemoodustus, mida vaadeldakse tihedas seoses

tekstimoodustusega. Lauseanalüüs on minimaalne, mõisteid selgitatakse lihtsate tüüplausete põhjal. Vormiõpetuses on oluline tähenduskülg, vormide stiiliväärtus ning

nende kasutamine. Sõnavaratöös juhitakse tähelepanu sünonüümikale, sõnade stiiliväärtusele, mitmetähenduslikkusele, väljenduse täpsusele. Õpilasel kujundatakse

harjumus kasutada keelekäsiraamatuid koolis ja kodus. Õpilane tutvub olulisemaga eesti keele ajaloost, teadvustab murrete olemasolu.

(3) Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. Ilukirjandusteoste lugemine

põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära (murre, ajalooline taust vm) ja sealt pärit autoreid.

Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad eri žanre, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad.

(4) Õpilase väljendus- ja esinemisoskuse arendamiseks luuakse reaalseid kõnesituatsioone, õpitakse suuliselt ettekantava teksti koostamist, kõne ja ettekande abivahendite

kasutamist. Kirjalike tekstide koostamisel on rõhk looval žanripärasel eneseväljendusel, kuid õpitakse ka tarbetekstide koostamist.

(5) Kuulamine:

1) proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

2) loengu, ettekande, sõnavõtu kuulamine;

3) olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine;

4) kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine.

(6) Kõnelemine:

1) suulise eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

2) kõnesituatsioonis ja diskussioonis osalemine;

3) oma arvamuse esitamine ja põhjendamine;

4) kõne ja ettekande abi- ja näitvahendite kasutamine;

5) küsimuste esitamine, ümbersõnastamine, vastamine;

6) tarbe- ja teabetekstis sisalduva info suuline edastamine

7) kunstiteose meeleolust ja kujunditest kõnelemine;

8) teksti analüüsimine ja tõlgendamine;

9) kõne, ettekande, luuletuse, proosa- või draamakatkendi esitamine.

(7) Lugemine:

1) proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine ja analüüs;

2) tekstist peamõtte, probleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, kirjeldamine, võrdlemine, aja ja koha määratlemine, miljöö kirjeldamine, hinnangute andmine;

märkmete ja kokkuvõtte tegemine;

3) fakti ja arvamuse eristamine.

(8) Kirjutamine:

1) kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

2) tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine;

3) jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe

arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine.

7.- 9. klassis eesti keele ja kirjanduse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPPESISU

osk

ab r

aken

dad

a h

ääli

kuõ

igek

irja

ree

gle

id,

õig

esti

kas

uta

da

suu

rt j

a v

äik

est

alg

ust

ähte

, sõ

nu

ko

kk

u j

a la

hk

u k

irju

tad

a;

osk

ab õ

iges

ti k

asu

tad

a k

ään

dei

d n

ing

pö

örd

sõn

a k

ään

del

isi

ja p

öö

rdel

isi

vo

rme;

osk

ab k

irja

vah

emär

gis

tad

a k

oo

nd

lau

set;

rin

d-

ja p

õim

lau

set

(v.a

kee

ruli

sed

seg

alii

tlau

sed

); l

ihts

amat

lau

selü

hen

dit

;

ots

e- j

a k

audk

õn

et;

osk

ab l

evin

um

aid

ees

tik

eels

eid

lü

hen

dei

d t

ekst

is l

ug

eda

ja

kir

jas

kas

uta

da;

tun

neb

üld

joon

tes

eest

i k

eele

gra

mm

atil

ist

ehit

ust

;

osk

ab k

õn

elem

isel

ja

kir

juta

mis

el v

alid

a so

biv

aid

kee

lev

ahen

dei

d v

asta

val

t su

htl

use

esm

ärk

idel

e;

osk

ab l

eid

a õ

igek

eels

uss

õn

araa

mat

ust

vaj

alik

ku

tea

vet

sõn

ade

täh

end

use

, õ

igek

irju

tuse

, v

orm

imoo

du

stu

se,

kas

utu

sval

dk

ond

a ko

hta

;

osk

ab l

eid

a ku

uld

ust

ja

loet

ust

olu

list

tea

vet

, tu

ua

väl

ja

pro

ble

eme,

teh

a ko

kku

võ

tet;

osk

ab t

ekst

i li

igen

dad

a;

teab

eri

lii

ki

tek

stid

e er

ipär

a ja

ees

mär

ke;

osk

ab e

rist

ada

põh

ilis

i aj

akir

jan

du

sžan

re:

uu

dis

, ju

htk

iri,

arv

amu

s, k

uu

lutu

s, r

ekla

am;

osk

ab e

rist

ada

fak

ti j

a ar

vam

ust

;




Õigekeelsus

7. klass

X X X X X X X X X X X

Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses. Sõnavorm.

Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid.

Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde

vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Määrsõna. Kaassõna. Nende

kasutamine lauses. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine

info liigendamiseks.

8. klass

X X X X X X X X X X

Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine. Liitlause: rind-

ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest. Sõnamoodustus, selle

kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid;

termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles sisalduv info.

9. klass


Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad

õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste,

ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus-

ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine.

Tekstiõpetus

7. klass

X X X X X X

Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus.

Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti

eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti

eesmärk ja eripära.

8. klass


Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg. Meediateksti

eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus,

lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus,

elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis.

9. klass

X X X X X X X X X

Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast

kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus,

elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

Kirjandus

7. klass

X X Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad. Ilukirjanduse

ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad.

8. klass

X X

Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil,

illustratsioonid. Rahvaluule. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell, miniatuur; reisikiri; memuaar;

ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama.

Filmistsenaarium.

9. klass

X X X X X X X X X

Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika; žanr,

eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon,

dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor.

7.- 9. klassis eesti keele ja kirjanduse õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed

ÕPPESISU

osk

ab k

irju

tad

a lu

gu

, k

irje

ldu

st,

lih

tsam

at a

rutl

ust

; u

ud

ist;

aval

du

st,

elu

look

irje

ldu

st,

refe

raat

i;

osk

ab k

oo

stad

a k

õn

et v

õi

lüh

iett

ekan

net

nin

g s

eda

esit

ada;

osk

ab s

uu

lise

s ja

kir

jali

ku

s su

htl

emis

es a

rves

tad

a p

artn

eri

iga,

tu

tvu

sast

et,

olu

ko

rra

amet

lik

ku

st;

teab

kir

jan

du

se p

õh

imõ

iste

id:

eep

ika,

lü

üri

ka,

dra

maa

tik

a;

eep

os,

ju

tust

us,

ro

maa

n,

luu

letu

s, n

äid

end

; k

om

öö

dia

,

trag

öö

dia

, d

raam

a; t

eem

a, k

arak

ter,

dia

loog

;

ko

mp

osi

tsio

on

, st

iil;

teab

rah

val

uu

le l

iik

e, o

skab

eri

stad

a ra

hv

alu

ule

t

ilu

kir

jan

du

sest

;

teab

ro

man

tism

i ja

rea

lism

i m

õis

tet,

nen

de

tunn

use

id n

ing

tun

tum

aid

esi

nd

ajai

d;

teab

tu

ntu

mai

d e

esti

ja

väl

isk

irja

nik

ke,

on

lu

gen

ud

väh

emal

t 1

2 i

luk

irja

nd

ust

eost

;

osk

ab l

üh

idal

t tu

tvu

stad

a 2–

3 p

ikem

at p

roo

sa-

võ

i

dra

amat

eost

, m

äära

tled

a te

emat

, is

elo

om

ust

ada

nen

de

teg

elas

i, t

eose

üle

aru

tled

a;

osk

ab i

nte

rpre

teer

ida

ja e

sita

da

luu

letu

st;

tun

neb

tek

stis

t är

a o

luli

sem

ad k

uju

nd

id:

alg

riim

i, v

õrd

luse

,

isik

ust

amis

e, m

etaf

oo

ri,

kord

use

;

teab

pai

kko

nn

a k

irja

ndu

se j

a ku

ltu

uri

loo

tu

ntu

mai

d

esin

daj

aid

, o

skab

nen

des

t rä

äkid

a.





X X X X X X

Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja arendamisest. Olulisemad

õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste,

ettevõtete, organisatsioonide nimedes ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt

tähendus- ja vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine.

7. klass

X X X

Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja ülesanded lauses.

Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja astmevahelduse lühiülevaade. Käänete

funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine.

Soovitatavad i-ülivõrde vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses.

Määrsõna. Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Lause tähendusosad ja lauseliikmed. Peamised

sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks.

8. klass

X X X X Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi kasutamine. Liitlause:

rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade kirjavahemärkide tarvitamisest. Sõnamoodustus,

selle kasutamine sõnastuse rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid,

paronüümid; termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles

sisalduv info.

Tekstiõpetus

7. klass

X X X X

Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon, kõne valjus ja selgus.

Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus, elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti

eesmärk ja eripära. Teabetekst: artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem.

Teabeteksti eesmärk ja eripära.

8. klass

X X X X

Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid; veebilehekülg.

Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja eesmärgile. Teksti kompositsioon:

sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu,

kirjeldus, arutlus; avaldus, elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis.

9. klass

X X X X

Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine pärast

kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted: kõne, ettekanne; avaldus,

elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž; kokkuvõte.

Kirjandus

7. klass

X X X X X X

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad esindajad.

Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad

esindajad. 8. klass


Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon, kõnekujundid, stiil,

illustratsioonid. Rahvaluule. Eepika: müüt, legend, eepos; romaan, novell, miniatuur; reisikiri;

memuaar; ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss, sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia,

draama. Filmistsenaarium.

9. klass

X X X X X X X X

Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika, lüürika, dramaatika;

žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama, stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter;

kompositsioon, dialoog, stseen, stiil; algriim, epiteet, isikustamine, metafoor.

* Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Lydia Koidula, Friedrich Robert Faehlmann,

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Eduard Bornhöhe, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, August Kitzberg, August Gailit, Karl Ristikivi, Friedebert Tuglas, Juhan

Smuul, Mati Unt, Helga Nõu, Jaan Kross, Raimond Kaugver, Enn Vetemaa, Madis Kõiv või teised. Näiteid eesti kirjanike luulest: Kristjan Jaak Peterson, Lydia Koidula,

Ernst Enno, Juhan Liiv, Gustav Suits, Villem Grünthal-Ridala, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Juhan Sütiste, Betti Alver, Hando Runnel, Juhan Viiding, Deboora

Vaarandi, Doris Kareva, Viivi Luik või teised; Aleksandr Puškin, Anton Tšehhov, George Byron, Victor Hugo, Alexandre Dumas, Walter Scott, Charles Dickens, Alan

Marshall, Antoine de Saint-Exupéry, Charlotte Brontė, Edgar Allan Poe, Herbert George Wells, Agatha Christie või teised.

III kooliastmel loeb õpilane tervikuna vähemalt 12 ilukirjandusteost.

Põhikoolis eesti keele ja kirjanduse õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA LÄBIVAD

TEEMAD

ÕPPESISU

(Ees

ti k

eel)

(Kir

jan

du

s)

Võ

õrk

eel

Mat

emaa

tik

a

Lo

od

usõ

pet

us

Geo

gra

afia

Bio

loo

gia

Inim

eseõ

pet

us

Aja

lug

u

Üh

isk

on

naõ

pet

us

Kee

mia

Fü

üsi

ka

Mu

usi

ka

Ku

nst

Tö

öõ

pet

us

Keh

alin

e k

asv

atu

s

kes

kk

ond

ja

sääs

tev

are

ng

töö

alan

e k

arjä

är

ja s

elle

ku

jun

dam

ine

info

teh

no

loo

gia

ja

mee

dia

õp

etu

s

turv

alis

us

Õigekeelsus

1. klass

_ _

Häälik – silp – sõna – lause – jutt. Täis- ja kaashäälikud. Tähed ja tähestik.

Häälikupikkuse ja häälikuühendi märkimine kirjas. K,p,t sõna alguses ning s-I ja h

kõrval. I ja j õigekiri, (v.a. võõrsõnad ja tegijanimi).H sõna alguses. Suur algustäht

lause alguses, inimese ja loomanimedes, tuntumates kohanimedes. Väike algustäht

õppeainete, kuude, nädalapäevade nimetustes.

2. klass

_ _


Käändsõnavormide moodustamine küsimuste abil. Mitmuse nimetava ja –sse

lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Õiged

tähekujud, proportsioonid ja ühtlane kirjarida.

3. klass

_ _ X

Olevik ja minevik. Jaatav ja eitav kõne. Pöördelõppude õigekirjutus .Asesõnade

erandlik õigekirjutus. Väit-, küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma et, sest,

aga, kuid, siis ees. Koma loetelus. Sidesõnad, mis ei nõua koma. Sõnavara:

vastandsõna ja lähedase tähendusega sõna. Sõna tähenduste täpsustamine.

Silbitamine ja poolitamine. Käekirja loetavus. Kirjatöö välimus.

Tekstiõpetus

1. klass

_ _ X X X X X X X X X

Argitekst: suuline keelekasutus, kõnetus- ja viisakusväljendid. Tarbetekst: teade,

kutse, kiri, kava, õnnitlus. Teabetekst: tööjuhend, sõnastik, raamatu sisukord,

õpiku tekst, teatmeteoste tekst.

2. klass

_ _ X X X X X X X X Meediatekst: ajalehe, ajakirja tekst. Teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus,

sisu, lõpetus.

3. klass

_ _ X X X X X X X X Tekstiloome: kutse, õnnitlus, teade, jutustus, ümberjutustus, kirjeldus. Mõisted:

õnnitlus, teade, kutse, kiri, ajaleht, lugu, sõnastik, sisukord.

Kirjandus * 1. klass X X X Mõisted: autor, pealkiri, tegelane, kunstnik, kahekõne.

2. klass X X X Folkloorne lastelaul. Muinasjutt. Muistend.

3. klass X X X Mõistatus. Vanasõna. Jutustus. Luuletus. Näidend. Piltjutt.


X

Tähestikuline järjestamine. Helilised ja helitud häälikud. Häälikupikkuse ja

kaashäälikuühendi märkimine kirjas koos kõrvalekalletega põhireeglitest. I ja j. H

sõna alguses. B, d, g, f, š, ž tuntumates võõrsõnades. Suur ja väike algustäht koha

ja isikunimedes, ajalehtede, ajakirjade ja teoste pealkirjades. Keelte ja rahvaste

nimetuste ja tähtpäevade kirjutamisel ning ajaloosündmuste märkimisel.

5. klass

X X

Liitsõna õigekirjutus. Sõnade poolitamine. Käändsõnade kokku – ja

lahkukirjutamise põhijuhtumid: nimisõna ja nimisõna, omadussõna ja nimisõna;

kohanimede kokku – lahkukirjutamine. Pöördsõna lahkukirjutamine muudest

sõnadest. Arvsõna kokku – lahkukirjutamine. Arvsõna ja kuupäeva märkimine.

Tavalühendid. Käändsõna ja käänete kasutusvõimalusi. Pöördsõna. Pöördsõna

kasutamise võimalusi. Otsekõne ja selle kirjavahemärgid. Ütte kirjavahemärgid.

Sõnavara: eakohased võõrsõnad, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid.

Sagedasemate võõrsõnade tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sõnaraamatu

kasutamine: sõna tähendus ja õigekirjutus.

6. klass

X

Lihtlause ja liitlause. Osalausete piir ja selle tähistamise võimalused.

Kirjavahemärkide kasutamine loetelus ja liitlauses järjestikuse asetusega

osalausete puhul. Sidesõna ja siduva asesõna ning määrsõna osalausete alguses.

Käändsõna veakriitilisis vorme. Ühildumine. Omadussõna võrdlemine.

Pöördsõnade tegumood ja kõneviis ning käändelised vormid. Sõnaliigid ja

lauseliikmed.

Tekstiõpetus

4. klass

X X X X X X X X

Teksti adressaat ja eesmärk suulises ja kirjalikus suhtluses. Vestlus.

Arvamusavaldus. Teabe edastamine. Tarbetekst: kiri, lühisõnum, juhend,

tarbeteksti kasutamine. Teabetekst: aimetekst, teatmeteose tekst, tabel. Teabeteksti

kasutamine.

5. klass

X X X X X X X X Meediatekst: uudis, kuulutus, reklaam, tele – ja raadiotekst. Meediateksti

kasutamine. Teksti peamõte. Teksti kompositsioon. Teksti kavandamine.

X X X X 6. klass

X X X X

Tekstiloome: kiri, sõnum, arvamus, kirjeldus, iseloomustus, jutt, kirjeldus,

arvamus, dialoog, kuulutus, reklaam. Mõistad fakt, juhend, teatmeteos, tabel,

kuulutus, arvamus, kirjeldus, iseloomustus.

Kirjandus *

4. klass

X X X Ilukirjanduse eripära. Kujundiline keel, tõepärasus ja fantaasia. Ilukirjanus ja

teised kunstiliigid. Filmikunst. Rahvalaul, rahvajutt, rahvaluule lühivormid.

5. klass

X X X Proosa. Seiklusjutt. Fantaasiajutt. Loomajutt. Humoresk. Anekdoot. Naljand.

Luule: luuletus, valm. Draama: näidend.

6. klass

X X X

Õpilaste omalooming. Ajalooline jutustus. Kriminaaljutt. Rahvalaul. Muinasjutt.

Muistend. Kõnekäänd. Naljand. Jutustus. Seiklusjutt. Mõisted: luuletus, riim,

kujund, võrdlus, kordus, teema, näidend, vaatus, film, seriaal.

Õigekeelsus

7. klass

X X

Sõnaliigid: käändsõna, pöördsõna, muutumatu sõna, nende kasutamine ja

ülesanded lauses. Sõnavorm. Tüvi, liide, tunnus, lõpp. Tüvemuutuste ja

astmevahelduse lühiülevaade. Käänete funktsioonid. Soovitatavad i-mitmuse

vormid. Veaohtlikud rektsioonijuhud. Võrdlemine. Soovitatavad i-ülivõrde

vormid. Tegusõna käändelised vormid ja nende kasutamine lauses. Määrsõna.

Kaassõna. Nende kasutamine lauses. Lause tähendusosad ja lauseliikmed.

Peamised sõnajärjemallid, nende kasutamine info liigendamiseks.

8. klass

X X X

Lihtlause ja lauselühend, nende kasutamine sõnastuse rikastamisel. Lisandi

kasutamine. Liitlause: rind- ja põimlause. Otse- ja kaudkõne. Ülevaade

kirjavahemärkide tarvitamisest. Sõnamoodustus, selle kasutamine sõnastuse

rikastamiseks. Sõnavara: sünonüümid, homonüümid, antonüümid, paronüümid;

termin ja mõiste. Olulisemad keelekäsiraamatud. Õigekeelsussõnaraamat ja selles

sisalduv info.

9. klass

X X X

Kirjakeel ja kõnekeel. Murre; kodumurre. Ülevaade keele muutumisest ja

arendamisest. Olulisemad õigehääldusjuhised. Võõrsõna õigekirjutuse põhilised

erijooned. Suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide nimedes

ja nimetustes. Sõna kokku- ja lahkukirjutamine olenevalt tähendus- ja

vormipõhimõttest. Lühendid ja lühendamine.

Tekstiõpetus

7. klass

X X X X X X

Suulise ja kirjaliku keelekasutuse eripära. Suulise teksti ülesehitus. Diktsioon,

kõne valjus ja selgus. Kõne, lühiettekanne, diskussioon. Tarbetekst: avaldus,

elulookirjeldus, e-kiri, ametikiri. Tarbeteksti eesmärk ja eripära. Teabetekst:

artikkel, arvustus, referaat, ülevaade, kokkuvõte, ideeskeem. Teabeteksti eesmärk

ja eripära.

8. klass

X X X X X X

Meediatekst: juhtkiri, arvamus, intervjuu, reportaaž; tele- ja raadiotekstid;

veebilehekülg. Meediateksti eesmärk ja eripära. Teksti vastavus teemale ja

eesmärgile. Teksti kompositsioon: sissejuhatus, arendus, lõpetus; kujundid; teksti

sidusus, vormistus, esitus. Tekstiloome: lugu, kirjeldus, arutlus; avaldus,

elulookirjeldus, referaat, kõne, lühiettekanne, kokkuvõte, uudis.

9. klass

X X X X X X

Teksti arvutitöötlus: pealkirjade märkimine, lõikude eraldamine, sõnavahe jätmine

pärast kirjavahemärke, kuupäeva õige vormistus, tiitellehe šrifti valik. Mõisted:

kõne, ettekanne; avaldus, elulookirjeldus; uudis, juhtkiri, intervjuu, reportaaž;

kokkuvõte.

Kirjandus

7. klass

X X X X X

Kirjandusvoolud ja -žanrid. Romantism ja realism, nende tunnused ja tuntumad

esindajad. Ilukirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelised seosed. Paikkonna

kirjanduse ja kultuuriloo tuntumad esindajad.

8. klass

X X X X X X X

Kirjandusteose adressaat, teema, idee, süžee, karakter, kompositsioon,

kõnekujundid, stiil, illustratsioonid. Rahvaluule. Eepika: müüt, legend, eepos;

romaan, novell, miniatuur; reisikiri; memuaar; ulmekirjandus. Lüürika: vabavärss,

sonett, ballaad. Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama. Filmistsenaarium.

9. klass

X X X X X X X

Õpilaste omalooming. Mõisted: kirjandusvool, romantism, realism; eepika,

lüürika, dramaatika; žanr, eepos, romaan; komöödia, tragöödia, draama,

stsenaarium; teema, idee, süžee; karakter; kompositsioon, dialoog, stseen, stiil;

algriim, epiteet, isikustamine, metafoor.

Kasutatav õppekirjandus:

I klass

1. E. Hiiepuu, L. Tungal, E. Valter “Aabits” Avita.

2. E. Hiiepuu, A. Klooren “Aabitsa töövihik” Avita

3. E. Hiiepuu “Kirjatehnika vihik I ja II osa.

4. E. Hiiepuu, L. Tungal “Eesti keele õpik – lugemik I klassile”. Avita

5. E. Hiiepuu, A. Klooren “Eesti keele töövihik I klassile”. Avita.

II klass

1. E. Hiiepuu, L. Tungal “Eesti keele õpik II klassile” I ja II osa Avita.

2. E. Hiiepuu “Eesti keele töövihik II klassile” I ja II osa.

III klass

1. A. Klooren, L. Tungal “Eesti keele õpik III klassile” I ja II osa. Avita

2. A. Klooren “Eesti keele töövihik III klassile” I ja II osa. Avita

3. A. Klooren “Eesti keele testid ja kontrolltööd III klassile” Avita

IV klass

1. P. Hiisjärv “Õpime eesti keelt suheldes”. Eesti keele õpik IV klassile.

2. P. Hiisjärv “Eesti keele töövihik IV klassile” I ja II osa.

3. P. Hiisjärv “Tähed raamatute lugemiseks IV klassile”

4. P. Hiisjärv “Eesti keele kuulamisülesannete töölehed IV klassile”

V klass

1. P. Hiisjärv “Eesti keele õpik V klassile”. Avita

2. P. Hiisjärv “Eesti keele töövihik V klassile. I ja II osa. Avita

3. P. Hiisjärv “Eesti keele kuulamisülesannete töölehed V klassile”. Avita

VI klass

1. V. Maanso, K. ja H. Vardja ”Keelesõber” 6.klassi emakeele õpik. Tln, Koolibri, 1999

2. V. Maanso, K. ja H. Vardja “Keelesõber” 6.klassi töövihik I ja II Tln, Koolibri, 1999

VII klass

1. T. Õunapuu “Sõnavorm ja kõne” 7.klass Tln, Koolibri, 2001

2. T. Õunapuu “Sõnavorm ja kõne” 7.klass Tln, Koolibri, 2002

3. I. Au ja M. Hennoste “Kirjandus 7.klass” Tln, Avita, 1998

4. I. Au ja M. Hennoste “Kirjanduse töövihik” Tln, Avita, 2002

VIII klass

1. P. Õunapuu ja T. Õunapuu “Lause ja kõne” 8.klass Tln Koolibri, 2002

2. T. Õunapuu “Lause ja kõne” 8.klassi töövihik, Koolibri 2002

3. I. Au ja M. Hennoste “Kirjandus” 7.klass Tln, Avita, 1997

4. M. Rebane “Kirjandus”. Õpik-lugemik 8.klass Tln, Koolibri ,1997

5. M. Hennoste “Kirjanduse töövihik 8.klassile” Tln, Avita, 2002

IX klass

1. P. Õunapuu ja T. Õunapuu “Keel ja kõne” Tln, Koolibri, 1999

2. T. Õunapuu “Keel ja kõne” 9.klassi töövihik Tln, Koolibri, 2002

3. M. Hennoste “Väike eesti kirjanduslugu” 9.klassi õpik-lugemik Tln, Koolibri, 1997

4. M. Hennoste “Õpilasele põhikooli emakeele lõpueksamist” Tln, Argo 2002

Documents

EESTI KEEL - vabakool.edu.ee keele ja kirjanduse ainekava.pdf · (kavandamine, eesmärgistamine, vormistamine jne). Tähtsal kohal on tekstitaju – neutraalse ja kujundliku keelekasutuse