V Ä I K E - M A A R J A V A L L A

INFOLEHTNr 1 (213) JAANUAR 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega:

Väike-MaarjaValla Infoleht

internetiswww.v-maarja.ee

Väike-Maarjauudisedka http://

eestielu.delfi .ee

Olulisemat aastast 2011Jaanuar• Üldharidusasutuste tunnustus-

süsteemi “Eestimaa õpib ja tänab” ko-misjon tunnustas Väike-Maarja Güm-naasiumi ja Õppekeskuse tugiteenuste osakonda hea töö eest Õppija arengu toetaja auhinnaga 2010 Lääne-Viru-maal.

• Gordoni perekooli suhtekoolitusel õpetati lapsevanematele, kuidas aren-dada lastes enesedistsipliini, teistega arvestamise oskusi, koostöövõimet ja enesehinnangu tõstmist. PERP-paari-suhtekoolituse sihiks oli aidata edukalt ühildada pere- ja tööelu.

• Väike-Maarja korvpalliklubi poisid võitsid Virumaa Pallimängude Kooli võistkonnaga Moskva rahvusvaheliselt noorte korvpalliturniirilt hõbemedalid ja tõid Rootsist rahvusvaheliselt noor-teturniirilt Täby Basket Cup turniirivõi-du.

Veebruar• Endisele Kiltsi kooli direktorile ja

A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ ju-hile Lembit Keerusele omistati Väike-Maarja valla aukodaniku nimetus.

• Valla Aasta Tegija 2010 auhind anti maadlustreener Lembit Kalterile.

• Väike-Maarja valla 2010. a pari-maks meessportlaseks tunnistati Kris-to Saage, naissportlaseks Ellen Anett Põldmaa, spordiaktivistiks Hillar Kasu ja sportlikumaks perekonnaks pere-kond Nõmmiste.

• Valla loomeinimesed käisid maa-vanema vastuvõtul Palmse mõisas.

• Väike-Maarja raamatukogus koh-tusid lugejad tundeküllase ja mõtteer-gu Virumaa ajakirjaniku-poetessi Urve Tinnuriga.

• Väike-Maarja jäähallis toimus nel-ja võistkonna osavõtul esimene hoki-turniir.

Märts• Simuna vabatahtlikus tuletõrje-

seltsis tähistati esimest tegevusaastat.• Väike-Maarja valla koolide õpila-

sed esinesid südikalt erinevatel olüm-piaadidel, kus saavutati mitmeid au-hinnalisi kohti.

• Rahvapilliansambel Sirili tähistas kontserdiga Väike-Maarja rahvamajas oma 15. aastapäeva.

• Tehti algust Väike-Maarja kogudu-se pastoraadihoone renoveerimistöö-dega.

• Korvpallipoisid jätsid Virumaa Pal-limängude Kooli võistkonnas rahvusva-helise turniiri Lurich Cup esikoha koju.

• Väike-Maarja noored jalgratturid olid edukad Eesti talikrossi meistri-võistlustel.

Aprill• Peeti F. J. Wiedemanni keelepäe-

va konverents. Keeleauhinna laureaat, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja lää-nemeresoome keelte uurija Tiit-Rein Viitso istutas keeletammikusse oma nimipuu.

• Väike-Maarja jäätmejaamas alus-tati ehitusjäätmete, eterniidi, vanade riiete ja jalanõude vastuvõttu.

• Kiltsi mõis sai Peterburi turismi-messilt hulgaliselt kontakte.

• TV Pervõi Baltiiski Kanal tegi Kilt-si mõisas võtteid Eestist pärit kuulsate meresõitjate ja teadlaste Bellinghause-

ni, Kotzebu, Wrangelli ja Krusensterni fi lmi jaoks.

• Rahvusvaheliste maadlusvõist-lustega Väike-Maarja spordihoones ja Georgi Kange rammuvõistlusega tähis-tati Georg Lurichi 135. sünniaastapäe-va.

• Lääne-Virumaa koolide mälumän-gus saavutas Väike-Maarja gümnaasiu-mi võistkond põhikoolide arvestuses kokkuvõttes esikoha.

Mai• 8 Kiltsi ja Simuna kooli õpilast

käisid koos õpetajatega Vene Rahvuse Kuulsuste Keskuse kutsel kolmepäeva-sel preemiareisil Peterburis.

• Muuseumiöö „Öös on aardeid“ tõi ligi 70 kultuurihuvilist tutvuma meie valla aaretega – Pudivere, Avanduse, Varangu, Kiltsi ja Vao mõisatega. Mõi-said ja nendega seonduvat tutvustas bussireisil ajaloolane Jüri Kuuskemaa.

• Simunas peeti mitmete pidustus-tega VII kihelkonnapäevi.

• Kiltsi mõisas toimus kontsert „Lin-nulauldes“, kus esinesid Diana Liiv kla-veril ja Oksana Sinkova fl öödil.

• PAIK korraldas turismihuvilistele ringsõidu mööda Pandivere piirkonna turismiobjekte.

• „Teeme ära“ talgutöid tehti kogu vallas: Vaos, Simunas, Väi-ke-Maarja ki-rikaias, Äntu loodusradadel, Väike-Maarja bussijaamas, Kärus, Kiltsis, P a n d i v e r e s , A v a n d u s e l , Võiveres, Kurt-nal, Nadala-mas ja Kärsal.

• Eesti Post jäädvustas St-ruve geodeeti-lise kaare post-margiplokile.

• Struve geodeet i l i se m e r i d i a a n i -kaare Simuna otsapunkt sai muinsuskaitseameti toel infotahvli.

• Väike-Maarja kiirabi sai uue kiir-abiauto.

• Linetantsu klubi eestvõttel peeti Triigi spordihoones Lääne-Viru line-tantsumaraton.

• Kiltsi kooli Comeniuse-projekti „Once upon a time“ 10-liik-meline töö-grupp viibis v i i e p ä e v a s e l k ü l a s k ä i g u l Rootsi Kuning-riigis Hööris.

• Väike-Maarja Rein-Pauli võistkond tuli Lääne-Vi-rumaa korvpal-limeistriks.

• Maad-lusklubi tegi hooajast kok-kuvõtteid: kok-ku osaleti 43 võistlusel ja toodi koju 193 medalit.

Juuni• 24. korda peeti Pandivere päevi ja

14. korda Eesti esivõistlusi naisekand-mises, Pandivere päeva külakonverent-

sid toimusid seekord Raeküla ja Eba-vere külades. Pandivere päev lõppes Ebaveres laulu- ja tantsupeoga „Vaimu ja väega“. Pandivere päevade küladeva-helise võistluse võitjaks tuli kõigi alade kokkuvõttes Triigi.

• AS Vireen kinkis oma sünnipäeval Väike-Maarja rahvale kirikukontserdi.

• Lääne-Virumaa parimad grilli-meistrid olid Väike-Maarja Õppekesku-se võistkonnas Maarja Grill.

• Eesti Rukki Selts pidas Väike-Maarja rahvamajas Eesti rukki päeva.

• Raadio 4 tegi saate Adam Johan von Krusensternist ja Kiltsi mõisast

• Simuna-Laekvere rahvajooksul osales üle saja jooksusõbra.

Juuli• Väike-Maarja Põllumeeste Selts

sai 115-aastaseks.• Euroopa kultuuripealinna aasta

südasuve suursündmuse – Tallinna Merepäevade – väärikaim külaline, nel-jamastiline parklaev „Krusenstern“ oli pärast 20 aastast eemalolekut taas oma kunagises kodusadamas Tallinnas. Lae-va külastas ka meie valla esindus.

• Üle-eestiline Eesti Spordiseltsi Kalev liikumissari “Käime koos!” tõi

käimishuvilised Äntu järvede retkele.• Väike-Maarja kirikus toimus Tarmo

Pihlapi mälestuseks korraldatud kont-

serdisarja “Ei tea, miks aeg kaob käest” kontsert.

• Eesti rahvatantsujuhtide suvekur-sustel Väike-Maarjas osales sadakond kursuslast

• Simuna pritsimehed käsid külas Soome sõpradel Pertelis ja tutvusid sealse vabatahtliku päästekomando tööga.

August• Vägilased Baruto, Kanter ja Padar

toetasid mitmete ettevõtmistega Luric-hi monumendi rajamist.

• Alustati Väike-Maarja kiriku torni-kiivri taastamistöid.

• Raekülas tähistati küla kokkutule-kuga Raekooli 225. aastapäeva.

• Olga Petrakova Venemaa Riikliku-le Televisioonile kuuluvast telekanalist Kultuur kogus materjali Adam Johann von Krusensternist valmiva neljaosali-se fi lmi jaoks.

• Maarjakellukese ja Tarapita Tant-suseltsi tantsijad osalesid üle-eestili-sel TeateTantsul.

• Külastusmäng “Unustatud mõi-sad” tõi suve jooksul Kiltsi mõisa uu-distama 600 huvilist.

• Simunas matkati Struve geodeeti-

lise meridiaanikaare Simuna otspunkti tähistava Katkutulba juurest Võivere otspunkti juurde.

Meenutus beebide peolt Väike-Maarja rahvamajas maikuus (Foto: Tiia Kaselo)

Eesti praegused kanged mehed Martin Padar, Kaido Höövelson (Baruto) ja Gerd Kanter panid suvel ühiselt õla alla Georg Lurichi mälestuse jäädvustamisele (Foto: Ilmar Saabas)

Lapsed võistlusmängude tuhinas Simuna jaaniõhtul (Foto: Mart Pruul)

2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.

Olulisemat aastast 2011September• Soome poplaulja Kirsi Ranto ja

Jalasjärvi noored toetasid Kiltsi laste-aeda.

• Motosportlane Indrek Mägi võitis hooaja etappide kokkuvõttes MX1 klas-sis Eesti meistrikulla.

• Metsnik Kaarel Kasesalu mäles-tuskivi juures tähistati 70 aasta möö-

dumist Lebavere lahingust.• Möödus 70 aastat Määri-Sagadiku

lahingust.• Väike-Maarja rahvamajas peeti

Pandivere paekonverentsi.• USA rahukorpuslane Anne Turner

külastas taas Väike-Maarjat.

• Simuna rahvamajas lõppesid re-noveerimise I etapi ehitustööd: maja sai uue katuse, valmisid ruumid raama-tukogule ja muusikakoolile.

Oktoober• Väike-Maarja rahvamajas peeti II

Pandivere ettevõtlusmess.• Väike-Maarja Muusikakool tähis-

tas kontserdiga kooli 15. aastapäeva.• Lurichi kuju – Amandus Adamsoni

„Championi“ koopia – toodi üheks aas-taks eksponeerimiseks Väike-Maarja muuseumi.

• Roela rahvamajas toimunud maa-kondlikul tänupeol tunnustati Ester

Mäed tubli töö eest pensionäride klubi Härmalõng presidendina.

• Väike-Maarja krossisõitjad Lauri Leiten, Margo Püks ja Viljar Kask tõid koju kolm Eesti meistrivõistluste me-dalit.

• Väike-Maarja korvpallipoisid tõid Riia turniirilt võidukarika.

November• Väike-Maarja gümnaasiumi ja õp-

pekeskuse õppehoonete rekonstrueeri-mise I etapi tööd jõudsid lõpule.

• Lõpetati I etapi remonditööd Väi-ke-Maarja kiriku tornikiivri taastamisel-renoveerimisel.

• MTÜ-l Simuna Spordiklubi jõudis lõpule Simuna spordihoone saali ja pe-suruumide renoveerimise projekt.

• Lõppesid ehitustööd UNESCO kultuuripärandisse kuuluva Struve geo-deetilise meridiaanikaare Simuna-Või-vere baasjoone Võivere otspunkti tähi-se eksponeerimiseks.

• Äripäeva Lääne-Virumaa TOP-i edukaimaks ettevõtteks tunnistati ReinPaul OÜ.

• Korrastati ja uuendati põhjalikult Äntu-Nõmme looduse õpperada.

• Simunas tähistati Simuna rahva-maja 50. juubelit.

• Riina Tülli valiti Eesti aasta maa-raamatukoguhoidja tiitli Lääne-Viru-maa nominendiks.

• Väike-Maarja rahvamajas toimus seeniortantsupidu „Sulle-mulle“.

• Kiltsi kooli õpilased käisid preemi-areisil Baikonuri kosmodroomil.

• Vao mõisa endiste omanike von Rennenkampffi de järeltulija Peter Hen-ning Taanist külastas Vaod koos laste ja lastelastega.

• Spordiajakirjanik Paavo Kivisel nägi trükivalgust esinduslik ja suure-jooneline raamat „Lurich”.

• Väike-Maarja raamatukogus koh-tuti koduuurija Heino Rossiga.

• Renoveeritud Kiltsi mõisa köögis alustas tegevust kokaklubi.

• Väike-Maarja muuseumis alustas tegevust muuseumisõprade selts, toi-musid mõttetalgud ja vana pildi päev.

• Kodanikupäeva vastuvõtul sai maavanem Einar Vallbaumilt tunnus-kirja abipolitseinik Lembit Ristla, kes on abipolitsei institutsiooni loomisest peale piirkonna turvalisuse tagamisel kaasa löönud.

• “Tubli töötaja” aumärgiga tunnus-tati maavanema kodanikupäeva vastu-võtul OÜ Joosand Georgi söögitoa ju-hatajat Aivar Liivalaidi, kes oma tege-vusega on aidanud kujundada Georgi söögitoale head mainet.

Detsember• Väike-Maarjas peeti kolmandat

korda muusikafestivali.

• Muusikafestivali raames tähistati valla 20. aastapäeva.

• Valda külastas endine sõprusvalla Sirdali vallavanem, Väike-Maarja valla aukodanik Håkon Rissmann-Bredesen.

• Väike-Maarja raamatukogus esitle-ti kodu-uurija Asael Truupõllu Avispea kandi metsavenna-elust kõnelevat raa-matut „Sind surmani“.

• Väike-Maarja muuseumis tutvus-tas Olavi Lossi vana pildi päeva raames elu jooksul tehtud huvitavaid fotosid.

• Väike-Maarja Noortekeskusel täi-

tus kümnes tegutsemisaasta.• Ilmus Väike-Maarja seltsimaja

2012. aasta juubelikalender.• Eesti Sumo 2011 parimaks nais-

kadetiks tunnistati Kiltsi kooli õpilane Anni Pent.

• Korvpallipoisid tulid rahvusvahe-liselt uusaastaturniirilt “Vilnius 2012” hõbemedalitega.

Vallavanema kuu

Mõtteid jaanuarisUue aasta ilutulestiku kaskaad hakkab mälus oma eredust kaotama ning ole-me alustanud 2012. aasta argitoimetu-si. Vallavalitsuse aasta alguse olulise-maks tegevuseks on 2012. aasta eelarve lõplik viimistlemine ja vallavolikogule otsustamisele saatmine.

Loomulikult on eelarves kajastuvad tulud ja kulud kõik tähtsad. Kogu eelar-ve põhitegevuskuludest moodustavad haridusvaldkonna kulud koos investee-ringutega ligikaudu 54% ehk ligikaudu 3 miljonit eurot. Seega mängib just see valdkond eelarve tasakaalus olulist osa. Siin tahan lahendada ühe küsimuse, et kas keskvalitsuse poolt meie omavalit-susele arvutatavad palgarahad on ikka jõudnud õpetajateni. Võin vastata, et jah ning enamgi veel, sest Väike-Maar-ja vald on panustanud vallakodanike maksudest laekunud raha isegi lisaks (umbes 500 000 krooni 2010. aastal). Oleme väärtustanud õpetaja ametit ning meie vallas oli keskmine õpetaja palk Eestis olevatest koolidest esimese 15% sees, olles 2010. aastal täistööko-ha puhul keskmisena 12 700 krooni ehk 811 eurot.

Vallas on lisaks gümnaasiumile, õp-pekeskusele, muusikakoolile, riiklikule päästekoolile, olulised ka kaks põhi-kooli. Simuna koolis käib üheksas klas-sis kokku 62 õpilast ja nendele lisan-dub veel lasteaia osas 34 õpilast, Kiltsi põhikoolis õpib üheksas klassis kokku 55 õpilast. Vallavolikogus on vastval-minud valla arengukavas kokku lepitud, et nii Simunas kui ka Kiltsis säilivad põhikoolid vähemalt 2019. aastani. Seega tänasel päeval peame mõtlema, et nendes põhikoolides oleks selline keskkond, mis tagaks hariduse kvali-teedi. Hariduse kvaliteedi defi nitsiooni

sõnastamine iseenesest on eraldi tee-ma, kuid vähetähtsal kohal ei ole sel-les kontekstis hariduse kättesaadavus. Olen seisukohal, et saavutamaks tule-musi põhikoolides on eelkõige vaja aru saada, kes on kooli huvigrupid ehk kel-lele on või-malik toetu-da kvalitee-di tagami-sel. Selles loetelus on k i n d l a s t i lapsevane-mad, õpeta-jad, omava-litsus, aga ka piirkon-na teised elanikud ja vilistlased, aga miks mitte ka õ p i l a s e d ise. Oleme vallavalitsu-ses alusta-nud kohtu-misi ja dis-kussioone põhikoolide õpetajate-ga. Minu arvates on kasu mõlemapoolne: õpetajad saavad otsestele küsimustele vastuseid ja sa-mas saavad haridusega seotud ametni-kud põhjalikuma nägemuse õpetajate mõtetest ja koolide tegevustest. Nagu ei ole olemas kahte ühesugust õpilast, ei ole ka meie vallas ühesuguseid koole. Igal koolil on oma eripärad, väärtushin-nangud ja traditsioonid, kuid võib leida ka sarnasusi. Nii Simunas kui ka Kilt-sis on kasutusel liitklasse, mis on tin-

gitud õpilaste väikesest arvust mõnes vanuserühmas. Paljud meist, tänastest lastevanematest, ei kujuta ette, mida tähendab liitklass. Kuna ise õppisime klassides, kus oli 30-35 õpilast, ja on tavapärane, et tundmatusse suhtutakse ettevaatlikult. Leian, et kui paljud meist oleksid ise õppinud liitklassides, oleks hirmud hajutatud ja pooldavat suhtu-mist rohkem. Liitklasside õpetajad on toonud välja, et liitklassis on õpilasel võimalik näha, mida suuremad õpivad

ja osalt mõeldakse nendega kaasa. Liitklass õpetab oma tööle keskendu-ma, sest õpilasel tuleb teha iseseisvat tööd kui tegeletakse teistega. Tegeli-kult kasutab ka hea üksikklassi õpeta-ja liitklassi meetodeid: arvestab laste tasemega, diferentseerides vastavalt õpiülesandeid, kasutab nii paaris- kui rühmatööd, pakub lastele iseseisva töö ja enesekontrolli võimalusi. Simuna ja Kiltsi koolide õpetajatega kohtumistel

on saanud selgeks, et liitklassiõpetaja peab kasutama mitmekesiseid töövõt-teid ja õppetöö organiseerimise viise ning tundide ettevalmistamisele kulub rohkem aega. Aga nad on optimistid ja loodavad nende väljakutsetega sama hästi hakkama saada, kui seni. Käes-oleval õppeaastal vähenes nii Kiltsis kui ka Simunas õpilaste arv ja see lisas probleeme koolide eelarvete tasakaa-lule ning pingeid koolijuhtidele. Lihtne on juhtida, kui raha tuleb juurde ning

raske, kui toimub vas-tupidi. Seni on Eestis k a s u t u s e l haridusra-hade jao-tamise mu-del, mis on liialt pea-rahapõhine ja arvestab vähem klas-sikomplek-tide arvuga. Ehk näiteks kui vähe-neb koolis 5 õpilast, siis ei pruugi klassikomp-lektide arv üldse muu-tuda ja vaja läheb sama õ p e t a j a t e arvu ja pal-ka. Raha aga

eraldatakse selleks vähem. Seega on vaja küllalt raskeid otsuseid ja põhjani analüüsitud olukorda, et igast nüan-sist aru saada. Loodan, et kohtumised õpetajatega ja hoolekogude liikmete-ga teevad otsused läbipaistvamaks ja usaldus suureneb. Järgmisel õppeaas-tal on oodata õpilaste arvu kasvu mõle-mas koolis ning see peaks suurendama ka riiklikku rahastust. Seega on tähtis kasutada ära koolide tugevused ja oma

eripärad. Mõlemal koolil on head õpe-tajad, toetav kogukond ja nad asuvad heas seisukorras hoonetes. Investee-ringutest saab Simuna veel sellel aastal selga soojema „kasuka“ hinnaga 43 000 eurot ning Kiltsis on kavas investeeri-da KIK-i toel pargiarendamise I etappi ligikaudu 65 000 eurot. Eripäradest ja tugevustest võiks lisada Simuna kooli puhul korralike sportimistingimuste ja kaasaegse arvutiklassi olemasolu ning Kiltsi koolile mõisast tulenevad lisa-väärtused ja erinevate toetusprojekti-dega seotud tegevuse rohkuse. Kokku-võttes on mõlemad koolil potentsiaali kasvatada oma õpilaste arvu.

2012. aasta on EL-is aktiivse ja vää-rika vananemise aasta, põhinedes kõiki põlvkondi kaasaval ühiskonnal. Kas see aktiivne ja väärikas vananemine saadab ka EL-i organisatsiooni ennast või saab EL „südameataki“ tänu majandusprob-leemidele Lõuna-Euroopas, eks seda näitab lähitulevik. Kas me saame seda muuta? Ainult väga vähesel määral. Kuid ei ole mõtet liialt ette ka muretse-da, sest on tegevusi, mille abil saame enda elu paremini korraldada. Kindlasti andsid paljud meist iseendale eelmise aasta lõpus väikeseid või suuri positiiv-seid lubadusi. Näiteks treeningutega alustamine, suitsetamisest loobumine, rohkem aega lähedaste jaoks või soov leida igas päevas midagi positiivset. Kui me vaatame meie valla inimesi, siis me näeme, et väga paljud meist panus-tavad kodukoha paremasse homsesse. Kui me saame aru, et kodukoha tule-vik ei sõltu ainult ametnikest, vaid igal ühel on selles just oma osa, siis ainult sellisel juhul võime me märgata, kui-das meie ja meie lähedased on terve-mad, rõõmsamad ja õnnelikumad.

Indrek Kesküla

Vao mõisa endiste omanike von Rennenkampffi de järeltulija, paljudele siinse-tele inimeste väga hea tuttav Peter Henning Taanist oktoobrikuu alguses koos

laste ja lastelastega Vao tornis (Foto: Ilve Tobreluts)

Wiedemanni keelepäev tõi Väike-Maarjasse Eesti keeleeliidi(Foto: Hilje Pakkanen)

Kodutütarde esindajad Ellen Sepp ja Silvi Aasumets kohtumasvallavanem Indrek Keskülaga Kodutütarde 80. aastapäeval (Foto: Ilve Tobreluts)

3Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Vallavalitsuse materjalidMaaküsimused- Nõustuti Pikevere külas asuvast

vabast põllumajandusmaast 18,52 ha suuruse katastriüksuse moodustami-sega kasutusvaldusesse andmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve.

- Nõustuti Varangu külas asuvast vabast põllumajandusmaast 20,80 ha suuruse katastriüksuse moodustami-sega kasutusvaldusesse andmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve.

- Nõustuti Pikevere külas asuvast vabast põllumajandusmaast 40,41 ha suuruse katastriüksuse moodustami-sega kasutusvaldusesse andmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtotstarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 2,28 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 2,63 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 7,23 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 4,52 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 6,09 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 10,40 ha suuruse katastriük-suse moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 8,35 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 9,97 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel

ligikaudu 1,98 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 19,12 ha suuruse katastriük-suse moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Nõustuti vaba maa taotluse alusel ligikaudu 8,35 ha suuruse katastriüksu-se moodustamisega maa riigi oman-disse jätmiseks, määrati moodustatava katastriüksuse koha-aadress ja sihtots-tarve.

- Taotleti munitsipaalomandisse Väike-Maarja alevikus Kuuse haljasala pindalaga 8209m2, Välja haljasala pind-alaga 10535m2 ja Müüriku külas Renne katastriüksus pindalaga 14335m2.

- Määrati Simuna alevikus Allee tn 1a, Allee tn 1 asuvate katastriüksustega ning Rukki katastriüksusega piirneval alal asuvate ehitiste (elamu, kuur-saun, laut, kelder) koha-aadress ja otsustati kanda ehitiste omanikud ehitisregist-risse.

Ehitus- ja planeeringuküsimusedVäljastati ehitusluba- ASile Vireen veetorustiku rajami-

seks.

Määrati projekteerimistingimused- Hans Kruusamägile üksikelamu ja

abihoonete projekteerimiseks aadressil Äntu küla, Vesiveski:

- Raul Kütile ehitusprojekti koosta-miseks sidejaoskonna laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks üksikelamuks.

Kirjaliku nõusoleku andmine- Rauno Mändmetsale väikeehitise

(reoveekanalisatsioonisüsteem) püsti-tamiseks Koonu külas:

- OÜle Simuna Ivax väikeehitise (puurkaev) püstitamiseks Äntu külas.

Keskkonnaküsimused- Toetati jäätmeloa andmist MTÜ-le

Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Sotsiaalküsimused- Anti kirjalik nõusolek Gold Optika

OÜle rändkaupluse „Tervisebuss“ pea-tumiseks Väike-Maarja, Simuna ja Kilt-si alevikes.

- Tunnistati sotsiaalkorterteks 32 eluruumi.

- Nõustuti täiendava sotsiaaltoetu-se eraldamisega eelarve vahenditest kümnele taotlejale kokku summas 1069.20 eurot.

- Nõustuti kooli toiduraha kom-penseerimisega 2011/2012. õppeaastal kümnele Väike-Maarja valla laspele aja-

vahemikus 01.01.2012 kuni 31.05.2012.- Nõustuti Väike-Maarja lasteaia

toiduraha ja kohamaksu kompensee-rimisega ühele Väike-Maarja valla lapsele ajavahemikus 01.01.2012 kuni 30.06.2012:

Kommunaalküsimused- Nõustuti ühe kase mahavõtmisega

Väike-Maarja alevikus, Metsa tn 5.- Nõustuti Väike-Maarja alevikus

Lõuna 11-3 eluruumi üürile andmisega tööandja eluruumina.

- Otsustati tasuda valla omandis oleva korteri, asukohaga Lõuna tn 11 korter nr 3, 2011. aasta detsembrikuu halduskulude eest 8,80 eurot ja sooju-se eest 72,98 eurot.

- Nõustuti eluruumi üürile andmi-sega aadressil Aasa 4-6, Väike-Maarja alevik.

Toetuse eraldamine- Eraldati MTÜ Nelikand projektile

„Kurtna kauplusehoone rekonstrueeri-mine külamajaks IV ehitusetapp ja si-sustuse ostmine külamaja ruumidesse“ toetust summas 1385 eurot.

- Eraldati MTÜ Nelikand projektile „Uusi teadmisi ja nippe perenaisele“ toetust summas 270 eurot.

Hanked- Kuulutati välja lihtmenetlusega

hange „Väike-Maarja valla küttepuude hange 2012“, kinnitati hankedokument ja moodustati hankekomisjon.

Bussiliini dotatsiooni määramine- Määrati ASle Go Bus Rakvere bus-

siliinide nr 39 ja 45 dotatsioon 2011. aasta detsembrikuu eest summas 184,35 eurot.

Spordiküsimused- Kinnitati Triigi spordihoone tee-

nuste hinnakiri. Kultuuriküsimused- Kinnitati Väike-Maarja rahvamaja

töötajate koosseis.

Nõuete mahakandmine- Kinnitati lootusetute nõuete bilan-

sist mahakandmine summas 22 221,64 eurot.

Valla II lisaeelarve- Kinnitati Väike-Maarja valla II lisa-

eelarvest tulenevad tulud ja kulud tege-vusaladele ja hallatavatele asutustele.

Vallavara mahakandmisaktide kinnitamine

- Kinnitati Väike-Maarja rahvamaja ja hooldekodu bilansivälise ja põhivara mahakandmisaktid.

Volikogu materjalid29. detsembri vallavolikogus aruta-tust

Osales 17 volikogu liiget.

1. Väike-Maarja valla 2011. aasta II lisaeelarve vastuvõtmine

Ette kandis vanemökonomist Piret Nurmetalu.

Otsustati võtta vastu Väike-Maarja valla 2011. aasta II lisaeelarve tulude kava summas 71.636,00 eurot ja kulude kava summas 71.636,00 eurot.

2. Simuna Kooli arengukava kinni-tamine

Ette kandis Simuna Kooli direktor Ain Lembavere.

Otsustati kinnitada Simuna Kooli arengukava aastateks 2012-2016.

3. Küsimuste lahendamise dele-geerimine

Ette kandis maanõunik Diana Seep-ter.

Otsustati delegeerida ruumiand-mete seaduse § 54 lõikes 1 kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimuste otsustamine ja lahendami-ne vallavalitsusele.

4. Aleviku- ja külavanema statuudi kehtestamine

Ette kandis arendus-ettevõtlusnõu-nik Ene Preem.

Seoses vajadusega täpsustada val-lavolikogu poolt 29.08.2007 vastu võe-tud määruses nr 13 „Aleviku- ja külava-nema statuut“ aleviku- või külavanema valimise korda, külavanema õigusi ja kohustusi ning teha statuudis tekst ilist korrektuuri, tehti määrusesse mitmed parandused ja täiendused.

Otsustati kehtestada aleviku- ja kü-lavanema statuudi uus redaktsioon.

5. Hankekorra kehtestamine

Ette kandis jurist-nõunik Peeter Rahnik.

Otsustati kehtestada hankekorra uus redaktsioon.

6. Väike-Maarja Vallavolikogu 25. novembri 2010.a määruse nr 27 “Eluruumi alaliste kulude piirmäära-de kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks” muutmine

Ette kandis sotsiaalosakonna juha-taja Ene Kinks.

Otsustati seoses kommunaalkulude (küte, elekter, vesi, gaas) hindade mär-kimisväärse tõusuga kehtestada alates 1. jaanuarist 2012. uued piirmäärad:

1) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: tsentraalse soojus-varustusega eluruumides tõuseb 35%, s.o 1,92 eurolt 2.59 eurole ja kütuse (puit, brikett, kivisüsi, elektrienergia, jne) maksumus individuaalmajades 1,72 eurolt 2,07 eurole;

2) tarbitud vee ja kanalisatsiooni-teenuse maksumus tõuseb 19%, s.o 4,10 eurolt 4,90 eurole;

3) tarbitud elektrienergia maksumus tõuseb 10%, s.o 16 eurolt 17,60 eurole;

4) tarbitud majapidamisgaasi mak-sumus tõuseb 5%, s.o 6,40 eurolt 6,72 eurole.

Info

Vallavanem Indrek Kesküla jagas infot järgmistel teemadel:

1) Ussimäele valminud jäätmekes-kuse baasil sihtasutuse asutamisega seonduvast;

2) AS Rakvere Haigla investeerin-gust;

3) Väike-Maarja Gümnaasiumi tule-vikust ja Lääne-Viru maakonna kooli-võrgust;

4) OÜ Pandivere Vesi ja AS-i Vireen vaidlusest.

Rahva ja eluruumide loendus 201131. detsembril algas Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis lubab selgust luua paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.

Rahvaloendus algas 31. detsembril e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile küsimustele vastata internetis. Interneti teel loendu-sel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või interneti-panga kaudu. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti infotelefonil 625 9100 või e-posti teel aadressil klienditugi@stat.ee.

E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, kü-sitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.

Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võib oodata ajavahemikul 16. veebruarist kuni märtsi lõpuni rahvaloendaja külastust. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega, siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg.

Kokkuvõtvalt:

• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga

• E-loendus: 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012

• Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012

• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohv-rit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil www.REL2011.ee

Baltic Agro ASvõtab Lääne-Virumaal, Väike-Maarjas, Ebaveres asuva lao meeskonda tööle

MÜÜGIS EKRETÄR-LABORANDITööülesanded• Koormate kaalumine ja registreerimine• Teravilja ja rapsi koormatest proovide võtmine• Teravilja ja rapsi proovide analüüsimine ja proovide markeerimine

• Andmete sisestamine ettevõtte infosüsteemi• Arvete ja saatelehtede koostamine ja väljastamine• Inventuurides osalemine

Nõudmised kandidaadile• Eesti ja vene keele oskus• arvuti kasutamise oskus

• täpsus, kiirus, ausus, otsustus- ja vastutusvõime

Kasuks tuleb• töökogemus viljaladudes • hea suhtlemisoskus

Omalt poolt pakume• stabiilset töökohta toredas meeskonnas• ametialast täiendõpet

• häid töötingimusi ning kaasaegseid töövahendeid

Tööaeg: täistööaegTööle asumise aeg: koheKandideerimise tähtaeg 13. veebruar 2012Kandideerimiseks palume saata oma CV koos palgasooviga aadressile tanel.poder@balticagro.com või kirja teel.NB! Lisainfo e-posti aadressil: tanel.poder@balticagro.com

4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.

Joogivee kvaliteedist Väike-Maarja vallasVäike-Maarja valla elanikest 2/3 saavad joogivee ühisveevärgist ja 1/3 joogi-veest võetakse individuaalsetest salv-kaevudest või madalatest pinnaveetoi-telistest puurkaevudest. Viimastel aas-tatel on investeeringud nii joogivee- kui ka kanalisatsioonisüsteemide parenda-misse olnud väga suured ja kavandatud on ka mitmed uued veeprojektid.

Ühisveevärgi joogiveest

Väike-Maarja valla ühisveevärgi joo-givesi tuleb enamasti 60-100m sügavu-sel asuvast Silur-Ordoviitsiumi veeko-gumist. Selliseid puurkaevusid kaitseb pinnavee reostuse eest ~20m sügavune manteltoru.

Väike-Maarja valla ainsaks ametli-kuks vee-ettevõtjaks on OÜ Pandivere Vesi, kes peab tagama selle, et tema veevarustuse piirkondades müüakse elanikkonnale puhast, nõuetele vas-tavat joogivett. Joogiveele on riiklikult kehtestatud keemiliste, mikrobioloogi-liste ja erinevate teiste indikaatornäita-jate lubatud piirmäärad, mille osas toi-mub vee regulaarne kvaliteedikontroll Terviseameti, vallavalitsuse ja vee-ette-võtja poolt. Mikrobioloogiliste ja kee-miliste näitajate põhjal hinnatakse, kas vesi põhjustab otsest ohtu inimese ter-visele. Näiteks võib halvenenud mikro-bioloogiliste näitajatega vee tarbimine tekitada soolenakkushaigusi. Keemilis-test näitajatest on meie piirkonnas kõr-gendatud tähelepanu all nitraatioonide sisaldus joogivees.

Heameel on tõdeda, et valla ühis-veevärgi vesi on viimasel kümnel aastal olnud nii keemiliste kui mikrobioloo-giliste näitajate osas korras ja vastab tervisekaitsenõuetele. Nitraatioonide sisaldus on olnud stabiilselt 20-30 mg/l (lubatud kuni 50mg/l) ja bakterioloogi-list reostust joogivees ei ole esinenud.

Viimaseks suureks probleemiks ühisveevärgis oli Simuna piirkonna joogivee kõrge raua ja mangaani sisal-dus. Keskkonnainvesteeringute Kes-kuse poolt rahastatud projekti raames paigaldati 2006. aastal Simunas Kesku-se puurkaevule veepuhastusseadmed ning sellest alates saavad Simuna piir-konna elanikud tarbida igati kvaliteet-set joogivett.

Ühisveevärgist tuleva joogivee puh-tuse huvides peab jälgima, et:

• vee puhastamiseks mõeldud fi ltrid oleks hooldatud ja õige-aegselt välja vahetatud, sest ummistunud fi ltrid põhjusta-vad joogivee mikrobioloogilist reostumist (väljendub limakihi-na torudes);

• viidaks aeg-ajalt läbi majasise-ne torustiku läbipesu, et iga-sugused setted saaks torudest eemaldatud.

Individuaalkaevude joogiveest

Väike-Maarja valla joogiveest 1/3 võetakse individuaalsetest salvkaevu-dest või madalatest pinnaveetoitelis-test puurkaevudest. Selliste kaevude veekvaliteet on otseselt ohustatud inimtegevusest. Viimasel kümnel aas-tal on vallas läbi viidud nitraatioonide sisalduse uuringuid individuaalsete madalate puur- ja salvkaevude vees, detailsemad joogiveeuuringud teostati Vao-Kiltsi ning Avanduse-Määri piir-konnas. Uuringute tulemustest selgus, et:

• maapinnalähedases põhjavee-kihis (kuni 20m) on nitraatide keskmine sisaldus kõikjal vallas ühtlaselt kõrge, jäädes siiski lu-batud piirmäärast madalamale;

• kõrgema nitraatioonide sisal-dusega kaevuvesi esineb loo-mafarmide, sõnniku välihoid-late ja intensiivselt haritava põllumaa läheduses;

• kvaliteetsema kaevuvee saami-seks peab Väike-Maarja vallas puurima vähemalt 40-45m sü-gavuse kaevu, mille manteltoru on 25 meetrit.

Selleks, et inimene ise ei rikuks oma madala kaevu joogivett, jälgige, et:

• vähemalt 10 m raadiuses joo-givee kaevust ei oleks reovee kogumiskaevu, käimlat, sõn-nikuhoidlat või muud kaevu ohustavat objekti;

• sademevesi ehk pinnavesi ei pääseks kaevu;

• joogiveetorustikud ei oleks amortiseerunud ning torustik-

ku ega hüdrofoori ei jääks pike-maks ajaks seisev vesi.

Kui 1980. aastate keskel tuli isegi Väike-Maarja aleviku veevärgivees ajuti ette nitraatioonide sisaldust koguni üle 80mg/l ja aega-ajalt oli vees Coli-laad-seid baktereid, siis selliseid näitajaid meie joogivees enam ei esine. Nitraa-tioonide kõrget sisaldust vees mõju-tab otseselt põldude üleväetamine mineraalväetistega, reoveetorustike ja -kogumiskaevude ning sõnnikuhoidla-te kehv veepidavus. Tänapäeval on mi-neraalväetiste hinnad kõrged ja liigne väetamine mineraalväetistega mõjub põllumehe rahakotile, mistõttu on ha-katud senisest enam panustama orgaa-nilistele väetistele. Paraku on siingi oht põhjaveele, kui näiteks lägalaotamisel unustatakse täita vajalikke veekaitse-nõudeid.

Kas meie piirkonna joogivees on ülemääraseid radioaktiivseid aineid? Radioaktiivsete ainete sisaldus põhja-vees sõltub otseselt vettandvate kivi-mite radioaktiivsusest. Riiklike uurin-gute läbiviimisel ei ole meie piirkonna ühisveevärki toitvas Silur-Ordoviitsiu-mi veekogumis leitud radioaktiivsete ainete (radionukliidid, sh raadium) kõrgenenud sisaldust. Seetõttu ei ole Väike-Maarja valla veevärgi vett radio-nukliidide sisalduse osas uuritud. Kõr-gemate radioloogiliste näitajatega on Eesti põhjarannikul kasutatav Kambri-um-Vendi veekogumi põhjavesi.

Pandivere piirkonna põhjavett on suhteliselt kerge reostada, sest siin-sed paekihid on kohati pragunenud ja reostus jõuab otse veesoonteni. Pan-divere kõrgustikku on nimetatud Eesti looduslikuks veetorniks ja ka Eesti vete puhtuse võtmeks. Kui inimene peaks siin mingil moel pinnast nii tõsiselt rik-kuma, et põhjavesi reostuks, leviks see pöördumatult laiali suuremale osale Eestist.

Hoidkem, oma kallist looduslikku vara!

Leie Nõmmistekeskkonnanõunik

Koerte ja kasside pidamisestViimasel kuul on tiheasustusaladel suurt tähelepanu pälvinud lahtiste koerte teema ning üksikute koeraoma-nike vastutustundetu käitumine. Selle-ga seoses tahan meelde tuletada kõi-gile kassi ja koerte omanikele, et Teie õlul lasub suur vastutus: ühelt poolt, et loom oleks hooldatud ja toidetud ning teiselt poolt, et looma pidamine ei häiriks avalikku korda ja teiste isikute rahu.

Siinkohal toon meeldetuletuseks välja olulised punktid Väike-Maarja Vallavolikogu 29.03.2006. a määrusest nr 11 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“:

* Koeri või kasse on lubatud pidada nii, et oleks tagatud nende normaal-seks eluks vajalikud tingimused ja loo-makaitse põhimõtete täitmine.

* Koeri ja kasse on lubatud pidada ehitises või territooriumil selle omani-ku nõusolekul. Territoorium peab ole-

ma piiratud selliselt, et oleks välistatud koera väljapääsemine. Kui koera pee-takse ketis, ei ole territooriumi piira-mine kohustuslik, kuid tuleb välistada koera ärajooksmine.

* Avalikus kohas (tänavad, pargid jms) tuleb koera pidada rihma otsas ja vajadusel suukorvistatult.

* Koera või kassi omanik peab taga-ma, et:

- loom ei pääseks inimesi hammus-tama, ehmatama või muud kahju teki-tama;

- loom ei reostaks üldkasutatavaid kohti (trepikojad, välistrepid, kõnni-teed, mänguväljakud jne), reostatud koht tuleb omanikul kohe puhastada;

- loom ei häiriks naaberkorterites elavate inimeste rahu.

Leie Nõmmistekeskkonnanõunik

Taotlege uut isikut tõendavat dokumenti aegsasti!Aastail 2012-2014 lõpevad korraga kehtivusajad Eesti kodaniku isikut tõenda-vatel dokumentidel, mis on väljastatud alates 2002. aastast kümneaastase ja alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega.

Sel perioodil mitmekordistub kodakondsus- ja migratsioonibüroode tee-nindustes klientide arv, pikenevad ootejärjekorrad ning võrreldes praegusega ka dokumendi kättesaamise ooteaeg.

Politsei- ja Piirivalveamet palub kontrollida oma dokumentide keh-tivusaega ja esitada taotlus uue dokumendi saamiseks aegsasti, soovi-tavalt umbes 6 kuud enne selle kehtivusaja lõppemist, ning arvestada dokumendi kättesaamisel 30 päevase tähtajaga.

Täpsemat infot dokumentide taotlemise (sh taotlemise võimaluste ja taot-luse esitamise) kohta on võimalik saada Politsei- ja Piirivalveameti kodule-helt www.politsei.ee rubriigist teenused, e-posti aadressil teeninduskeskus@politsei.ee või infotelefonil 612 3000.

Väike-Maarja valla veterinaararstid

I Väike-Maarja valla volitatud veterinaararstid1. Kaie Jõesaar, kättesaadav telefonil 518 9017 tööpäevadel 9.00-11.00 ja

14.00-16.00, tööpiirkond: Väike-Maarja valla Kiltsi poolne osa.2. Andres Morozov, kättesaadav telefonil 505 3372, tööpiirkond: ülejäänud

osa Väike-Maarja vallast.3. Hannes Vainult, kättesaadav telefonil 514 6773, tööpiirkond: OÜ Pandi-

vere L.T.

Volitatud veterinaararst väljastab vet.tõendeid, kontrollib farme ja tapa-maja, teeb ettekirjutusi ja teostab riikliku loomatauditõrje plaanis ettenähtud töid temale kinnitatud tööpiirkonnas.

II Tegevusluba omavad veterinaararstid1. Jaan Vainult, kättesaadav telefonil 505 59702. Maia Vainult, kättesaadav telefonil 5017079, vastuvõtt E-R - 9.00-15.00 ja

L - 10.00-13.00 aadressil Pikk 14 a, Väike-Maarja3. Aare Kalson, kättesaadav telefonil 505 04254. Ljubov Motunova, kättesaadav telefonil 5649 4048

Tegevusluba omav veterinaararst teeb loomade ravitöid.

Erametsanduse tugiisik alustas vastuvõttu Väike-Maarja vallamajas19. jaanuarist alustas erametsanduse tugiisik Aadu Raudla vastuvõttu Väike-

Maarja Vallavalitsuse ruumis nr 109 (Pikk tn 7).

Vastuvõtt hakkab toimuma üle nädala neljapäeviti kell 9.00-14.00.

Veebruaris toimub vastuvõtt 2. ja 16. kuupäeval,

märtsikuus 1., 15. ja 29. kuupäeval.

Info telefonil 524 8963

e-posti aadress: aadu.raudla@erametsaliit.ee

VARANGU LOODUSKAITSEALAKAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE

KOOSOLEK

Keskkonnaamet teatab, et on algatanud Varangu looduskaitseala kaitsekorralduskava koostami-se. Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, neid mõjutavaid tegureid ja kaitsemeetmed ning koostatakse kaitsekorralduslike tegevuste läbiviimise ajakava koos tegevuste tõenäolise maksumusega. Kaitsekorralduskava koostaja on Ester Valdvee.

Kaitsekorralduskava koostamisprotsessi raames toimub avalikkuse kaasamise koosolek:

06. veebruaril 2012 kell 16.00 Väike-Maarjas, Pikk tn 7, vallavalitsuse hoones.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Kaitsekorralduskava eelnõuga on võimalik tutvuda Väike-Maarja valla kodulehel uudiste osas: www.v-maarja.ee

Info:KeskkonnaametAnts AnimägiTel 733 4163

5Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Teata abivajavast lapsest!Seadusest tulenevalt on igaühel kohus-tus viivitamatult teatada abivajavast lapsest valla- või linnavalitsuse laste-kaitsetöötajale või politseile. Andme-kaitse ei ole abivajavast lapsest teata-misel takistuseks.

Lasteombudsman* Indrek Teder koostas juhendi „Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse“. Juhendiga soovib lasteombudsman ärgitada seni-sest enam märkama lapse muret ja jul-gustada teada andma igast lapse väär-kohtlemise juhtumist, aga ka näiteks sellest, kui lapse esmased vajadused on rahuldamata. Juhend on suunatud eelkõige lastega iga päev töötavatele spetsialistidele hariduses, meditsiinis, sotsiaaltöös ja politseis. Juhend valmis koostöös Andmekaitse Inspektsiooni ning erialaasjatundjatega.

„Loodan, et juhend on abiks igaühe-le, kes märkab abivajavat last ja peab sellest teada andma“, rõhutab laste-

ombudsman Indrek Teder juhendi olu-lisust ka iga inimese jaoks.

Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta ilma lapse ja/või tema sea-dusliku esindaja nõusolekuta edastada võib ning millistele seadusesätetele toetudes. Laste väärkohtlemist ja eriva-jadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöö-tajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

Laps vajab abi, kui ohus on tema elu, tervis, turvatunne, areng või heaolu.

Abivajav laps on üldmõiste, mida kõne all olevas juhendis läbivalt kasu-tatakse. Abivajavate laste hulka kuulu-vad ka hädaohus olevad lapsed. Kuna neid mõisteid seaduses eristatakse, on

need eraldi välja toodud. Oluline on aga rõhutada, et märkamist ja abi ei vaja mitte üksnes hädaohus olev laps, vaid ka muu abivajadusega laps.

Abivajav lapsAbivajava lapse puhul ei ole taga-

tud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse

abivajadus võib tuleneda tema või-malikust väärkohtlemisest (sh vägi-vallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskus-test jne. Lapse abistamiseks ja kaitseks suunatud tegevused hõlmavad laste-kaitse- ja võrgustikutööd kõige laie-mas tähenduses, sh sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning koostööd lapse, tema pere ja lapsega kokkupuutuvate võr-gustikuliikmete vahel. Lapse abistami-sel tuleb lähtuda tema individuaalse-test vajadustest ja huvidest.

Hädaohus olev lapsHädaohus oleva lapse puhul vajab

kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lap-

se elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Häda-ohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekku-mist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingi-mustesse. Kui lapse on hädaohtu sead-nud tema pere ja ühelgi muul moel ei ole võimalik ohtu tõrjuda, võib olla põhjendatud lapse eraldamine pere-konnast. Lapse vastu suunatud süüteo toimepanemise kahtlus (sh füüsiline või seksuaalne vägivald; elu ja tervist ohustav hooletusse jätmine; jne) on kriminaal- või väärteomenetluse alga-tamise aluseks.

Lastekaitse seadusest tulenevalt on igaühel kohustus teatada abivajavast lapsest!

Teatada tuleb valla- või linnavalitsu-sele (võimalusel otse lastekaitsetööta-jale) või politseile.

NB! Väike-Maarja vallas tuleb pöör-

duda lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo poole, tel 329 5762.

Valla- või linnavalitsus ja politsei on haldusorganid, kellel on seadusest tulenevalt avalik ülesanne abistada ja kaitsta last. Selle ülesande täitmise eesmärgil võivad valla- või linnavalit-sus ja politsei töödelda isikuandmeid, mis puudutavad lapse abivajadust.

Kuna valla- või linnavalitsusel ja po-litseil on õigus isikuandmeid töödelda, võib neile ka edastada andmeid lapse abivajaduse kohta ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekuta. Andmekaitse ei ole takistuseks!

Õiguskantsleri kantselei

Pikemalt saab abivajavast lapsest teatamise juhendiga tutvuda Õigus-kantsleri kantselei kodulehel: www.oi-guskantsler.ee

*ombudsman – õigusvahemees (ÕS)

Väike-Maarja hooldekodu sai Norrast vajalikku varustustOkoobrikuu lõpupoole oli Väike-Maar-ja hooldekodul põhjust rõõmustada Norrast saabunud abivahendite üle. Norrast on vajalikku varustust hoolde-kodusse tulnud mitmel korral varemgi. Seekord oli abisaadetises mitmesugust varustust: kaks spetsiaalvoodit, diivan, kõndimise lihtsustamiseks mõeldud eeslükatavad rulaatorid, voodipesu, rõivad, jalgrattad, mis leidsid tee Väi-ke-Maarja lasteaeda, jm.

Rõivaid oli abisaadetises päris palju, nii lastele kui täiskasvanutele. Kogus ületab tunduvalt hooldekodu vajaduse. Seetõttu pöördub hoolde-kodu pere vallarahva poole - kellel riideabi hädasti tarvis, võtke hoolde-koduga julgesti ühendust! (Infot saab Tiia Uutsalult, tel 326 1345).

Abisaadetiste korraldamise pea-mine eestvedaja on Norra vanahärra, 75-aastane Oddbjørn Lonskøg, kes on toonud Eestisse humnaitaarabi juba

1992. aastast alates. Hoolekandeasu-tusi, kuhu tema korraldatud abi jõuab, on Väike-Maarja kõrval Eestis veel oma kümmekond ja mitu kohta Lätiski.

Pikemalt kirjutati Oddbjørn Lons-køgi heategevuslikest ettevõtmistest eelmise aasta 19. oktoobri Virumaa Teataja artiklis „Norralane, kes ei väsi abi korraldamast”. Sealt saab lugeda, et tema paari aastakümne pikkused si-demed Eestiga said alguse Tarvanpää rahvatantsurühma kaudu ning et kõik need aastad on tema kontaktisikuks Eesti hooldekodudega suhlemisel ol-nud Villu Karus.

Väike-Maarja hooldekodu on tänulik Oddbjørn Lonskøgile, Villu Karusele ja teistelegi abilisele ning loodab jätku-valt headele suhetele.

Asta Perihooldekodu juhataja

Hooldekodu tänabHeino Raidlat!

Väike-Maarja hooldekodu on väga tänulik igati abivalmis Heino Raidlale, kes pakkus detsembritormist põhjusta-tud voolukatkestuse ajal hooldekodule mitmekülgset abi.

Ta varustas hooldekodu veega ja keetis oma kodus hoolealuste tarvis supi valmis.

Südamlik tänu!

Asta Perihooldekodu juhataja

TeadeSeoses kommunaalmakse-te (küte, elekter, vesi, gaas) hindade märkimisväärse tõu-suga kehtestas Väike-Maarja Vallavalitsus uued eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse määra-miseks järgmiselt:

- kütteks tarbitud soojus-energia või kütuse maksumus tõuseb tsentraalse soojusva-rustusega eluruumides 35%, s.o 1,92 eurolt 2,59 eurole ja kütuse (puit, brikett, kivisüsi, elektrienergia jne) maksumus individuaalmajades 20%, s.o 1,72 eurolt 2,07 eurole;

- tarbitud vee ja kanalisat-siooniteenuse maksumus tõu-seb 19%, s.o 4,10 eurolt 4,9 eurole;

- tarbitud elektrienergia maksumus tõuseb 10%, s.o 16 eurolt 17,6 eurole;

- tarbitud majapidamisgaasi maksumus tõuseb 5%, s.o 6,4 eurolt 6,72 eurole.

Uued eluruumi alaliste ku-lude piirmäärad hakkasid keh-tima selle aasta jaanuarikuust ning on aluseks toimetuleku-toetuse määramisel.

Ene Kinkssotsiaalosakonna juhataja

20. veebruaril saab Väike-Maarjas verd loovutadaEsmaspäeval, 20. veebruaril kell 11.00-15.30oodatakse nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutamaVäike-Maarja Rahvamajas (Pikk 2, Väike-Maarja).

„Väike-Maarja on juba aastaid üks neist suurepärastest kohtadest, kus doonoreid jagub rohkesti igasse doonoripäeva. 2011. aastal korralda-sime seal kolm doonoripäeva, mida külastas kokku 301 inimest ning kellest 266 abiga kogusime 118 elupäästvat liitrit verevarudesse.

Aasta jooksul liitus Väike-Maarja doonoripäevadel doonorite ko-

gukonnaga 31 abivalmis inimest, keda julgustame ka edaspidi oma heategusid jätkama. Täname südamest kõiki sealseid doonoreid ning ootame järgmisi kohtumisi praeguste ja uute heategijatega!,“ kiitis Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Tule doonoriks, kui oled:* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid* puhanud ja söönud

* kehakaaluga üle 50 kg* 18-60 aastane

Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes.

Vereloovutusele tul les võta palun kaasa pildi ja is ikukoodiga isikut tõendav dokument.

Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.

Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/DoonoridjaSobrad

Eva MaimrekommunikatsioonispetsialistSA Põhja-Eesti Regionaalhaiglawww.regionaalhaigla.ee617 3022, eva.maimre@regionaalhaigla.eewww.verekeskus.ee

6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.

Väike-Maarja rahvamajal on uus juhatajaAlates 2. jaanuarist töötab Väike-Maar-ja rahvamaja juhatajana Kalev Pärtel-poeg.

Kalev Pärtelpoeg on seni töötanud kultuuri-, huvitegevus- ja noorsootöö-juhina Jõgeva- ja Järvamaal ning viinud läbi meelelahutusüritusi laiemalt üle Eesti.

Eelmise aasta augustikuus korralda-ti ümber seni ühise juhtimise all tegut-senud Väike-Maarja Valla Rahvamaja struktuur. Valla rahvamaja senine direk-tor Ville-Markus Kell lahkus ametist 1. augustist. Väike-Maarja ja Simuna rah-vamaja jätkasid kumbki omaette valla hallatava asutusena ja oma põhimää-rusega. Simuna rahvamaja tööd asus juhtima seni kunstilise juhina töötanud Auli Kadastik. Väike-Maarja rahvama-jas jätkas kunstilise juhina Heli-Liivia Komp ning vallavalitsus kuulutas sügi-sel välja konkursi juhataja leidmiseks.

Väike-Maarja rahvamaja juhataja konkursile laekus 15 avaldust. Konkur-sikomisjon valis kandideerinute seast välja Kalev Pärtelpoja.

Detsembrikuu lõpus otsustas valla-valitsus koondada rahvamaja kunstilise juhi ametikoha ning jaanuarikuu lõpu-päevadest alates jääb kogu rahvamaja tegevust koordineerima Kalev Pärtel-poeg.

Uuelt rahvamaja juhatajalt ooda-takse rahvamaja tegevuse juhtimise, kultuuriürituste, isetegevus- ja huvi-alaringide töö ning elanikkonna vaba aja veetmise korraldamise kõrval ka kaasaaitamist kohaliku seltsielu ede-nemisele.

Kalev Pärtelpoeg on kooliajast saati kultuurihuvidega ning tal on juba vara-kult olnud õnne olla osaline mitmete ka Eesti mastaabis oluliste kultuuri-sündmuste korraldamises.

Kalev Pärtelpoeg kirjeldab oma jõudmist kultuuritegijate hulka järg-miselt:

“Olen õppinud Jõgeva gümnaasiu-mis, kus õppetöö kõrval võtsin agaralt osa huvitegevusest: olin noorkotkas Jõ-geva Kaitseliidu Malevas, Eesti lasteor-ganisatsiooni ELO liige ning kuulusin

kooliteater “Liblikapüüdja” truppi.

Osalesime üle Eesti erinevatel sündmustel ja laagrites. Koos klassi-

kaaslastega korraldasime sündmusi teistele Jõgeva gümnaasiumi õpilas-tele. Esimese klassiõhtu korraldasime pinginaabriga juba 5. klassis. Selle jaoks ostsime omale ühesugused val-ged kikilipsud.

Aitasime kirjanduseõpetajal korral-dada suuremaid vabariiklikke sündmu-si nagu Betti Alverile pühendatud luu-lepäevad ja vabariiklik kooliteatrite su-

vekool Rannal. Muusikaõpetajal aitasin korraldada Alo Mattiisenile pühenda-tud muusikapäevi. Selle sündmusega seob mind eriliselt ka see, et joonista-sin kunstiõpetuse tunnis logo, mis va-liti muusikapäevade logoks. Segakooris laulsin ka, aga seal olin küll enamjaolt

segaja rollis.

Edasi asusin õppima Viljandi Kul-tuurikolledžisse, mille kõrvalt osalesin

Palamuse rahvamaja näiteringi tege-vuses. Samal ajal hakkasin tegutsema õhtujuhi ja konferansjeena. See andis mulle hea võimaluse tutvuda paljude kultuuri- ja rahvamajadega üle Eesti.

Seejärel vahetasin kooli ja asusin

õppima Tallinna Pedagoogilisse semi-nari sotsiaaltööd ning töötasin Väätsa vallas noorsoo- ja kultuuritöötajana, hiljem Mustvee kultuurikeskuses hu-vijuhina. Siis aga asusin taas õppima kultuurierialal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Kolm hooaega olin lisaks muule tegevusele Kuma raadio noortesaate juht ja toimetaja. Täiendkoolitusi olen läbinud turismi-, müügi- ja reklaamialal. Olen korralda-nud sündmusi ja reklaamikampaaniaid ettevõtetele ning riigi- ja omavalitsus-asutustele.

Olen osalenud ja osalen siiani mit-mete sündmuste korraldustöös: Küüs-laugufestival, kelguvõistlus Talverõõm, Pedja jõe seiklus, Jõgeva Treff, Paunve-re suur väljanäitus jne. Viimane meel-div ja pikem koostöö oli Rakvere linnu-sega.

Nüüd aga soovin oma aja pühen-dada Väike-Maarja rahvamajale - selle sees ja ümber toimuvale. Kõige tähtsa-mad on aga inimesed ise! Ma loodan, et kõik lugejad leiavad rahvamaja ukse üles ja astuvad sellest sisse. Loomu-likult tuleb ka sõbrad kaasa kutsuda! Rahvamajas tegutseb mitmeid ringe: segakoor Helin, Härmalõnga tantsu-rühm ja naisansambel, näitering, kõ-hutants, kehakool, peotants suurtele ja väikestele. Majast väljaspool tegut-sevad kunstiring ning Kiltsi memmede lauluansambel ja seeniortantsurühm.

On heameel näha, et Väike-Maar-jas on seltsitegevus väga tugeval järjel ja tegutseb mitmeid MTÜ-sid. Mitmel seltsil ja sündmusel on sellel aastal tu-lemas ümmargune tähtpäev, kuid selle aasta kõige auväärsem juubilar on saja-aastaseks saav Väike-Maarja seltsimaja ise. Seoses sellega ja muude sündmus-tega on minul tulemas töörohke aasta ning meeleolukas aasta rahvamaja ja sündmuste külastajatele. Tööd jagub!

Soovin teha koostööd kõigi siinsete asutuste, ettevõtete ja otse loomulikult siinsete inimestega. Kõik mõtted on te-retulnud ja oodatud!”

Georgi söögituba endiselt Teid teenindamasTänavused soliidsed juubelid – Väike-Maarja Seltsimaja 100, Pandivere Päev 25 ja Naisekandmine 15 – kannustavad uuendustele-muutustele.

„Georgi Söögituba“ oma 8. hooaja resideerumisega 100-aastases Kotli-majas! vajas mõningast kosmeetilist

ravi. Allpool meie tegemistest aukar-tustäratava vanusega majas lähemalt.

• II korruse uus vorm annab ruumi-le ka uue sisu – salong. Teise mõõtme ruumile annavad sügavsinise tooniga pehmed toolid koos uute laudadega.

Piljardilaua „väljaviskamine“ pakub is-tekohti nn pikas lauas 50-60-le inime-sele. Uue mööbliga on meie sooviks muuta Teie tähtis sündmus meeldivaks ja mugavaks.

Eraldi sissepääs (terrassi poolt) ja II korruse tualettruum loob ideaalse

v õ i m a l u s e pr ivaatse l t p e i e l a u a , p e o l a u a , ümarlaua või k o o s o l e k u pidamiseks.

• Klassi-kaline pil-j a r d i l a u d „ A m e e r i k a pool`i“ 8-pal-li reeglitega pakub alates j a a n u a r i s t mängumõnu uue võimla avaras fua-jees. Palli-k o m p l e k t i saate tellida administraa-torilt, mäng on tasuline. Huvilised – h a r j u t a g e ,

lähiajal saate osaleda valla piljarditur-niiril.

• Veinikoolitusena alustanud Vei-niklubi vaatab märtsis tagasi viiele maitserikkale aastale. Veinikultuuri juurdumist kinnitab „Georgi Kaupluse“ kvaliteetveiniriiuli kiire käive. Endiselt on klubi avatud uutele veinihuvilistele-liikmetele.

• Avatud Veiniklubi idee – restorani-õhtu novembris ei hiilanud külastaja-te rohkusega. Mõte on stiiliõhtu sarja siiski jätkata.

• Veebruaris alustab „Georgi män-gutuba“. Pühapäeva pärastlõunale ootame emasid-isasid/vanavanemaid eelkooliealiste lastega – II korrusel las-tega trallitakse: mängitakse, tantsitak-se, lauldakse, tehakse näo-maalinguid, maiustatakse; vanematele võimalda-takse samal ajal nautida lõunasööki teineteise seltsis I korrusel. Mängutuba avab uksed pühapäeval, 12. veebruaril kell 14 „Väikeste Sõbrapäeva diskoga“. Jälgige reklaami!

• Teemaarendusena pakume uut paketti „Lapse sünnipäev“. Mõeldud eelkooliealise- või algklassilapse sün-nipäeva korraldust „Georgi“ II korrusel: sünnipäeval on mängujuht, kes aitab

tähtpäeva sisustada ja sobilik sünni-päevamenüü.

• “Georgi Söögitoa“ teenuseid saa-te kasutada ka väljaspool Kotli-maja. Catering-teenuseid Teie soovil pakume koostööpartnerite pinnal: Ebavere ter-visespordikeskuses ja rahvamaja baa-ris. Vastavalt Teie soovile korraldame nendes (vajadusel mujal) ruumides: peielaua, peolaua, nõupidamise või konverentsi toitlustamise, suupiste-laua, fourchette-laua, lapse sünnipäeva, veinikoolituse. Tamsalus pakume oma teenuseid spordikompleksi „Krista Kohvikus“. Kontaktid allpool.

• Tähtpäeva või sündmuse plaani-misel on abiks pildid ja menüükokku-võte Georgi Söögitoa kodulehel. Oma silm on kuningas – tulge vaatama, koostame menüü ning lepime kokku kellaaegades.

KontaktidSöögituba, tel 325 5608kontor, tel 325 5609e-post: aivar@joosand.ee; joosand@

hot.ee;koduleht: http://www.hot.ee/joosa-

nd/

Aivar LiivalaidGeorgi söögitoa II korrusel on uus sisustus

7Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Tagasipilk Väike-Maarja rahvamaja sündmusteleSelleks, et olla õnnelik, on tarvis täita kolm tingimust: on vaja midagi, mida teha, kedagi, keda armastada ja kedagi, kellele panna oma lootus. See on just see, mida olete, armsad klubiliikmed, ringide liikmed, rahvamaja sündmus-tel osalejad, andnud mulle kogu selle 5 kuu vältel, mil korraldasin üksinda rah-vamaja tegevust.

20. augustil tähistasime Eesti taasiseseisvumispäe-va rahvamajas. Väike-Maarja gümnaasiumi tütarlastekoori lauluga saali sisenemine oli väga lummav hetk. Koori kont-sert oli igati tasemel. Tänud sulle, Ly, et Sul jätkuks tervist, kannatust ja tahtmist jätkata koori juhendamisega. Mulle on ikka ja alati öeldud, et kui keegi saab koori loomise ja toi-mimisega hakkama, siis see on Ly Ipsberg ja toeks talle ikka ja alati abikaasa Raivo Narits. Sü-gav kummarus teile!

Traditsiooniliselt oli päe-vakohane ettekanne seekord Väike-Maarja gümnaasiumi käes. Ettekande valmistas ette ajalooõpetaja Kristi Põdra, sel-le kandis ette kooli vilistlane Raivo Tammus. Südamlikud tä-nud teile, Kristi ja Raivo. Küla-lisena oli kohal politoloog Rein Toomla.

15. septembril Uus liiklus-seadus on muudatustest tulvil, toimus koolilastele rahvama-ja poolt korraldatud sündmus „Laps Liikluses“. Seekord taas Väike-Maarjas, koostööpartne-rid: Väike-Maarja konstaabli-jaoskond, Rakvere politseijaos-kond. Väike-Maarja Noortekes-kus, tänu sulle Airika-Helle ja teile Meeli ja Virge!

25. september neljandat korda Mihklilaat rahvamaja taga plat-sil, tänu ilusale ilmale laabus kõik häs-ti. Päeva muusikat tegi „Must Maantee“ Minu abiline mitmendat aastat, laada-korraldaja Heli Lõuna-Eestist jäi väga rahule, kuna eelmisel päeval Palamuse laada päeval sadas, seal ei läinud müü-jatel nii ladusalt kui Väike-Maarjas. Tal-le meeldib Väike-Maarjas laata korral-dada kuna ka küladest on rahvas välja tulnud uudistama ja ostma. Kohal on kohalikud müüjad ja õnneloos.

Ei saanud veel õieti laat omi otsi kokku tõmmata, kui sõitsid suured rek-kad haagistega platsile ja ca 15 min jooksul oli moodustunud autotest, haagistest suur ring. Ühest haagisest päästeti välja ponid, kiiresti, korrektselt

paigutati kõik haagised oma kohtadele. Meeskond rääkis omavahel saksa keelt.

26. september – Suur Sündmus Väi-ke-Maarjas: mõnigi ütles, et sajandi sündmus. Tsirkus, kus osales üle 500 inimese. Korraldajad pidid interneti kaudu tellima pileteid juurde, nad ei ol-nud arvestanud nii suure rahvaarvuga. Küsisid üllatunult, et kas Tamsalu on

alevik ja Väike-Maarja on linn. Vastus minult oli muidugi vastupidine - Tam-salus oli vaatajaid ainult 250.

Oli väga põnev, huvitav, hariv päev. Kohtusin siira, rõõmsameelse perega, kes koos tegutsevad mitmendat põlve tsirkusega ja rändavad mööda Euroo-pat ringi.

*Oktoober23. oktoober: Käsil uued põnevad

ajad Seeniortantsuga. Toimus Väike-Maarja I seeniortantsu pidu. Päevajuht Ene Saaber, Pajustist.

Pean enda jaoks seda väga oluliseks sündmuseks, kuna see oli ühisprojekt - tantsurühm ja rahvamaja. Läbiviimise kohaks sai Härmalõnga klubi. Püüdsi-

me koos leida klubis erinevaid tegevu-si, kui tavalist kooskäimist. Härmalõn-ga klubis on toimunud teatri etendu-sed, mitte ainult klubiliikmetele vaid kõigile, kel soovi etendusi vaadata.

Ilme Sein , Ester Mäe, Leili Olvi, Ilse Püss ja paljud teised teie seast, olete olnud mulle tõeliselt head õpetajad, abistajad ja sõbrad. Olge hoitud ja ter-

ved!

*November11. november (11.11.11). Väike-

Maarja rahvamajas fi lmi „Täitsa Lõpp „ linastus. Peale fi lmi vaatamist näida-ti jalgpallimängu , millele elati erksalt hüüete, trampimiste, vilega kaasa, lõ-pus kurvastati, kuna võitu ei tulnud.

Kogu tehnika ülespanekul oli abiks Kairo Pohlak. Suur tänu, jõudu ja teo-tahet sulle, Kairo!

Lapsed, vanuses 10-18.eluaastat, küsitlus ankeetide põhjal soovisid dis-kot ja valisid ise, keda DJ kuulata soo-vivad. Nad teavad , mida soovivad, DJ olgu tasemel nii muusika kui tehnika

poolest. Nad oskavad põhjendada oma soove ja neil on omad arvamused kõi-gist ja kõigest, nad on üdini ausad ja ei salli ülekohut. Ei saa öelda, et noorus on hukas, siin Väike-Maarjas küll mitte. Olge tublid!

25.november. All, keldrikohvikus, Kadripäeva pärastlõuna. Oli uhke kä-

sitöönäitus Härmalõnga käsitöölistelt. Ilme Sein, kel ideid varukast võtta, ole mees ja tee aga ära– tegimegi!

Esinesid minu näiteringist Inge ja Lili – suur, suur tänu teile, kullakesed!

Kohal oli pilte tegemas Virumaa Teataja fotograaf. Rahvast oli palju, keldrikohvik jäi kohati kitsaks.

Advendiaeg kutsub meid aususele. Mida me ootame? Ootame, et asjad saaksid korda, et tervis oleks korras, et õiglus võidaks. Et oleks tööd ja leiba.

*Detsember17.detsembril toimus sündmus Tal-

ve alguspidu „Õhtul pimedal ja nõnda valgel.“ Tantsu vaheaegadel esinesid

isetegevuslased. See ei olnud isete-gevuslaste pidu, vaid pidu sõpradele, sugulastele, külalistele kaugelt ja lähe-dalt. Väike-Maarja isetegevuslasi, kes olid nõus esinema sai kolme tantsu vaheajatäis, esimesed kaks 40 min, kol-mas 20 min.

Esimeses plokis esinesid kõige väik-semad , Anneli Kalamäe juhendamisel.

Anneli on nõudlik, täpne samas leebe ja naeratav. Kogu tema olek väljendub lastes. Lapsed tantsisid väga, väga hästi, aitäh Anneli, jõudu sulle!

Kuna 8. klassi tüdrukute tantsurühmal „Kalita“ täitus esimene tegutsemisaasta, siis rühmale oli võimalus esinemi-seks rohkem aega antud. Alles peoõhul said teda, et miks nei-le eelis tehti, lapsed olid meel-divalt üllatunud ja tänulikud. Et alles aasta ja et meid mär-gati, tänati !

Kõikidele juhendajatele: Vallo Taar, Jaak Kirsipuu, Anne-li Kalamäe, Valve Libene, Aino Lukman, Kerli Võrno, Epp Kal-jos, Ivi Lõomets ja Marju Mets-man – äitah teile!

Pidu oli rahvarohke, palju oli võõraid, peeti seltskonnapi-du täie rinnaga kuni kella poole kaheni.

Tantsuks mängis ansam-bel MPS, Haljalast, neli noort meest, naturaal pillidega, viiul tantsuansamblis, see kõik köi-tis rahvast. Ei mingit arvutit ega CD plaate, uhke tunne oli olla sellisel peol.

Pidu vedasin koos Sven Tammojaga. Sven edu sulle!

*2011.a. lõpp ja 2012.a. al-gus.

Pidu, mille sarnast pole vii-mase kümne aasta jooksul ol-nud.

Tantsumaraton, KalevBänd’i ja DJ Cozzo saatel.

Tänan kõiki väikemaarjalasi ja üle kogu eestimaa inimesi, kes viibisid uue aasta esimesel peol ja olid seda kella 8-ni hommikul!

Ma lahkun oma kultuuritöölt, süda-mes rahu, sest rahvas on tagasi tule-mas rahvamajja.

Tänan kõiki häid inimesi koostöö eest – see oli vastastikune!

Lugupidamisega Teie kõigi vastu,

Heli-Liivia Komp

Mõtteid jõulupidude teemalSeekordsed valla koduste laste ja ea-kate jõulupeod toimusid tavapärasest veidi erinevalt. Triigis ja Kiltsis eraldi pidusid ei olnud, Väike-Maarja rah-vamajas toimus Triigi, Kiltsi ja Väike-Maarja piirkondade ühine jõulupidu eraldi nii kodustele lastele kui eaka-tele. Simuna piirkonna peod toimusid Simuna rahvamajas. Kogu valla suurte perede ühine jõulupidu oli Väike-Maar-jas.

Ühistele jõulupidudele korraldati kõigist piirkondadest transport Väike-Maarjasse ja tagasi. Transpordisoovid kogus valla lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo.

Lapsevanem Piia Belova Kiltsist meenutas seekordset valla suurte pe-rede jõulupidu väga soojade ja südam-like sõnadega. Nende pere valmistus

jõuluvanaga kohtumiseks päris tõsiselt ja esines toreda etteastega, mis kõigile väga hea mulje jättis. Tal oli rõõm tõ-deda, et teisedki pered olid jõuluvana jaoks lugulaule tõsiselt ette valmista-nud. “Seekordse peo transport oli väga hästi korraldatud ja kõigile kaugemalt tulijaile mugav. Küllap seetõttu oli peol ka tavapärasest rohkem osalejaid. Jõu-luvana oli tänavu väga vahva, esinejad head ja peost jäi üldse väga hea mulje,” kiitis Piia Belova peokorraldust. Tema arvates võiks edaspidi pärast pidu olla ka kerge ühine kohvilaud, kus saaks teiste osalejatega lähemalt suhelda ja mõtteid vahetada.

Sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinksile jättis suurte perede pidu sa-muti väga hea mulje. Edaspidi võiks lastele kas enne või pärast jõuluvana

küllatulekut korraldada ringmängude mängimist. “Tundub, et ringmängude komme kipub unarusse vajuma ja seda peaks taaselustama,” arvas Ene Kinks. Temagi kiitis jõuluvana ja rahvamaja peokorraldust ning pooldas ühise koh-vilaua mõtet, sest see oleks hea koht peredega vahetuks suhtlemiseks ja saaks kohe ka peo kohta tagasisidet.

Lastekaitse spetsialisti Tiia Kaselo arvates läksid ühised jõulupeod Väike-Maarjas väga hästi korda. “Suurte pere-de peol avaldasid muljet perede endi väga huvitavad etteasted – jõuluvana jaoks oldi terve perega õpitud laule ja luuletusi. Koduste laste peol oli eeska-va väga ilus, esinemas olid ka lasteaia-lapsed. Jõuluvanast jäi hea mulje ning ta sai lastega väga hea kontakti. Roh-kem aga oleksid peolised võinud ka-

sutada ühist transporti, mis soovijaid Kiltsi ja Triigi poolt Väike-Maarjasse tõi,” arutles Tiia Kaselo.

Arvamusi eakate jõulupeol osale-nutelt:

Õie Ehastu Uuemõisa külast: „Piir-kondade ühine jõulupidu oli väga tere-tulnud ettevõtmine. Pidu oli hea ja ilus, sai kaugemat rahvast kohata ja teiste etteasteid nautida. Kõik Kiltsi kandist osalenud jäid peoga igati rahule. Ka transport oli hästi korraldatud, tänu sellele said kaugemalt inimesed peole kohale.”

Eevi Rebane Triigist: ”Ühine jõulupi-du oli tore ja ilus ning sisendas osaleja-tesse rohkesti jõulutunnet. Sai varase-mate pidudega võrreldes rohkem näha-kuulda. Triigi poolt osalejaid sel korral

küll väga palju ei olnud, aga kes käisid, jäid peoga igati rahule. Sellise peokor-ralduse juurde võib edaspidi jäädagi. Ka transpordikorraldus oli hea.”

Asta Kuristik Triigist: „Selline pidu oli väga hea variant, ei saa varasema-tega võrreldagi. Ühine pidu võimal-dab kaugemalt tuttavatega kohtuda ja rohkem suhelda. Ka peo ülesehitus oli väga hea. Järgmisel korral võib ikka jälle eakamale rahvale ühise jõulupeo korraldada.”

Tagasiside pidudel osalenutelt on igati positiivne olnud, järelikult oli ot-sus Kiltsi ja Triigi piirkondadest peolis-te Väike-Maarjasse toomise kohta õige.

Ilve Tobreluts

“Laps liikluses” - Airika-Helle Kriisa tutvustab gümnaasiumi õpilastele vigursõidurada (Foto: Ilve Tobreluts)

8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.

Raamatu teekondalgklassi lugejaniJuba mitu aastat pole kooliraamatuko-gul uute raamatute soetamiseks raha jagunud. Gümnaasiumi peahoones hakati koguma taarat ilukirjanduse ost-miseks. Algkoolimajas puhvetit pole ja

taarat ei teki. Tuli pea tööle panna ja midagi muud välja nuputada. Hurraa! Välja mõtlesin.

Jõululaadal vaja raamatukogus kor-raldada heategevuslik loterii, kus 50 eurosendi eest on võimalik osta loos, millega võid võita kas raamatu, män-guasja või bussiootajate õpilaste poolt meisterdatu.

Asi läks käima. Sai hangitud palju odavmüügist ja hulk tasuta raamatuid. Paar „rosinat”, raamatut ikka, olid ka krõbedama hinnaga. Pikapäevalised olid hakkamist täis meisterdama, joo-nistama, kleepima. Et kulud kaetud saaks, olid kaks sponsorit: härra Endel Mäesepp ja Rotaks-R OÜ, lahkelt nõus meid rahaliselt toetama.

Lotopileteid müüsid 3. klassi õpila-sed Kaisa Kangur, Marleen Marjapuu,

Rayan Veia ja Karli Joosep Matrov. Tõelised müügimehed ja –naised! 50 minutiga olid kõik piletid ostja leid-nud. Raha sai kokku 61 eurot ja 50 senti. Suured, suured tänud kõikidele

kaasalööjatele, ka ostjatele! Tänu teile täienes meie raamatukogu 12 raamatu võrra. Enne jõule saime 100 eurot kooli poolt, mille eest ostsime 11 raamatut.

On tore, et loterii õnnestus! On tore, et üle pika aja leidis kool tsipakese raha ilukirjanduse soetamiseks!

Aitäh!

Liidia Arumägialgklasside raamatukoguhoidja

NB!Äkki kellelgi tekkis soov toetada

meie lapsi, või on häid ettepanekuid. Olete alati teretulnud! Kui lapsele ei muutu algklassides raamat sõbraks, siis hiljem on juba raske teda raama-tuid lugema ja raamatuid armastama saada. Vana tõde!

Palju tänu!Tänan Rotaks-R OÜ ja hr Endel Mäeseppa raamatuloterii rahalise toetuse eest algkooli jõululaadal.

Liidia ArumägiAlgklasside raamatukoguhoidja

Kiltsis koolis esietendus „Lumekuninganna“ uusversioonAasta lõpu suursündmuseks on igas koolis jõulupidu. Meie koolis tähistasime vee-randi- ja aastalõppu muinas-jutumeistri A. C. Anderseni tuntud muinasloo „Lume-kuninganna“ lavastamisega väga tänapäevases võtmes.

Näitemängus osales kogu koolipere – kaasa lõid nii õpilased kui õpetajad. Eten-dusse oli haaratud huvirin-gides ja tantsutunnis õpitu ning võimlemispeoks ette-valmistatu. Kogu etenduses oli palju muusikat. Noorte armastusloos leidusid nii ärinaisest kiirustav ema, ko-halikud jutumoorid kui nohi-kust teadur-prints.

Usun, et etendus pakkus osalejatele tegemislusti ja vaatajatele rõõmu.

Merje Leemetsdirektor

Kiltsi kooli õpilane Richard Lätt oli edukas füüsikaviktoriinilToonitamaks füüsikalise mõtlemisviisi olulisust korraldas Tartu Ülikooli Teaduskool Teadusaasta raames 2. detsembril esimese füüsikavõistluse “Kajakas”. Küsimusi oli nii koolifüüsikaga seo-tud teemadel kui ka igapäevaelulistest valdkondadest.

Võistlusele registreerus 28 kooli, teiste seas ka Kiltsi Põhikool.

Kiltsi kooli õpilane Richard Lätt esines edukalt ja saavutas üle-riigilisel füüsikaviktoriinil 8. klasside arvestuses 69 osalenu seas tubli 5. koha.

Kiltsi kooli füüsikaõpetaja on Tanel Kümnik.

Merje Leemets

Põhja-Saksa Ringhääling jäädvustas Krusensterni tegevust

12. jaanuaril olid Kiltsi mõi-sas fi lmimas Põhja-Saksa Ringhäälingu (NDR) esin-dajad. Võtte-grupp tundis p õ h j a l i k k u huvi admiral Adam Johann von Krusens-terniga seon-duva vastu.

Saksa võt-tegruppi saa-tis Eesti Maa-ülikooli Tea-dusloo Uuri-mise Keskuse direktor Erki Tammiksaar. Ta m m i k s a a r on Krusens-ternide teema-ga väga hästi kursis ning ta on varem et-tekandega esi-nenud mitmel Kiltsi mõisas toimunud rah-

vusvahelisel Krusensterni-teemalisel konverentsil. Seekord andis Erki Tam-miksaar saate jaoks põhjaliku ülevaate Krusensterni teadustööst.

“NDR-i toimetaja sõnul teatakse Saksamaal küll väga hästi purjekat ni-mega Krusenstern, aga teadusmehest, kelle järgi laev on nime saanud, tea-takse märksa vähem. Seetõttu tuldigi Eestisse seda lünka täitma ning Kru-sensterni tegevust laiemalt uurima ja jäädvustama,” rääkis Erki Tammiksaar.

Lisaks Kiltsile fi lmiti veel Tallinna Toomkirikus, kuhu admiral on maetud, ja Eesti Ajalooarhiivis.

Põhja-Saksa Ringhäälingu esinda-jad olid Väike-Maarja vallas fi lmimas juba teist korda. 2004. aastal tehti siin fi lmivõtteid Eestit kui uut Euroopa Liidu liikmesriiki tutvustava ülevaa-te jaoks. Tookord jäädvustati maaelu ja põllumajanduslikku tegevust Lõo-metsade Äntu farmis ning kohtuti tol-leaegse vallavolikogu esimehe Indrek Keskülaga, kes tutvustas paikkonna elukorraldust laiemalt. Samuti tundis võttegrupp elavat huvi naisekandmise kui uudse ja huvitava võistlusala vastu.

Ilve Tobreluts

Raamatuloterii pakkus osalejatele suurt huvi (Foto: Ly Ipsberg)

9Jaanuar 2012.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT

Sepad, sepikojad ja sepisedVäike-Maarja muuseum kogub andmeid sepatöö-teemalise uurimuse koostami-seks. Temaatiline uurimus ja näitus valmivad Pandivere päevaks (fotod, esemed). Vastuseid küsimustele ootame 2012. aasta märtsi lõpuni.

KÜSIMUSED:

Vastaja nimi, vanus ja kontakt

SEPAD: Kas mäletate mõnda seppa? Kuidas oli sepa nimi? Kus ta elas (küla ja talu)?

Kas sepp tegi tööd oma kodus või kellegi teise (näiteks sepaühistu) sepikojas? Milliseid töid Teile teadaolev sepp tegi? Kui suur oli sepa töötasu?

SEPIKOJAD: Kas Teie külas oli sepikoda? Millal Teie küla sepikoda tegevuse lõpetas? Kus asusid ümbruskonna teised sepikojad?

SEPISED: Kas Teil või teie vanematel/vanavanematel on/oli kodus mõni sepis-tatud ese? Kas on teada ka eseme vanus ja valmistaja(d)? Kas olete näinud mõnda eset sepistatavat? Kas on keegi teie perekonnast rääkinud sepatööteemalisi mä-lestusi?

Küsimuste vastused tuua kirjalikult Väike-Maarja muuseumisse (avatud E-R 10-17), saata postiga aadressil Pikk 3, Väike-Maarja, 46202 või elektronpos-tiaadressil muuseum@v-maarja.ee

Marju Metsmanmuuseumi juhataja

Väike-Maarja muuseum kogub aastaraamatu materjaliVäike-Maarja muuseum on otsus-tanud 2012. aasta märtsis välja anda muuseumi e-aastaraamatu, mis kajastaks paikkonna 2011. aas-ta lugu ja vaataks ette 2012. aasta paikkonnas toimuvatele sündmus-tele.

E-aastaraamat, nagu sõnagi ütleb, saab olema elektrooniline – loetav Internetis. Pabereksemp-larid on plaanitud trükkida valla kõikidele koolidele ja raamatuko-gudele.

E-aastaraamat annab võima-luse kursis olla paikkonna looga. Raamatus leiavad koha isikulood, külauurimused, tagasivaated möö-dunud aastal toimunud näitustele ja paikkonna kohta avaldatud trü-kistele. Muuseumisõprade kaas-abil saavad raamatus avaldatud ka 2011. aastal laiemat kõlapinda ja aktuaalsust saavutanud teemad.

E-aastaraamatusse on võima-lik materjali saata 29. veebruarini aadressil vmuuseum@gmail.com või käsikirjaliselt Väike-Maarja muuseumi aadressil Pikk 3, Väike-Maarja.

Marju Metsmanmuuseumi juhataja

Temaatilised õppepäevad

„Viru pael ja pastel“Eesmärk: tutvustada kohalikku toorainet ja elavdada traditsiooni-

lisi käsitööoskusi

28.1.2012 kell 10.00-16.00 Väike-Maarja seltsimajas (rahvamajas)

Teema: Maalamba vill

* Väike ülevaade paeladest* Maalamba vill käsitöömaterjalina, erinevad villakiud. Annika Mic-

helson* Oma kõlavöö punumine. Juhendaja Kairi Orav

Kõlad teeme papist. Selleks on osalejal vaja kaasa võtta kaks lah-tilõigatud mahla- või piimapaki õmblusteta külge või sama paksu kartongi, auguraud, pliiats ja paberikäärid, ruudulist paberit, värvilisi pliiatseid. Maalamba villast lõngad saab oma vöö jaoks valida koha-peal.

Osavõtust teatada 27. jaanuarikstel 526 3831 või vmpselts@gmail.com

Kursus on tasuta.

18. veebruaril kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis

Teema: Kasukanahk

* Vanad kasukad* Erinevad nahad ja parkimised (näidised)* Kasukanaha lõikamine ja õmblemine

03. märtsil kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis

Teema: Lina

* Lina kasvatamine* Linased riided (näidised)* Oma linase ese õmblemine

31. märtsil kell 10.00-16.00 Väike-Maarja muuseumis

Teema: Pastlanahk

* Pastlad* Nahkade lõikamine ja õmblemine (näidised)* Oma pastla õmblemine

Lisaks õppepäevadele on programmis ka õppekäigud Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi koos temaatilise eriprogram-miga

Programmi Interneti-näitus valmib juulis 2012.

Programmi läbiviimist toetab Kultuuriministeerium. Õppepäevi korraldavad Väike-Maarja Põllumeeste Selts ja Väike-Maarja muu-seum.

Värske õppepäevade info www.v-maarja.ee/vmpsvõi www.v-maarja.ee/muuseum

Mälestushetked Vabadussõjas langenute mälestuseks3. jaanuaril kell 10.30 koguneti mäles-tushetkedele Väike-Maarja Vabadus-samba juurde. Kõlasid kirikukellad ning ausamba jalamile asetati lilled ja süü-dati küünlad.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheit-lik sõda oli meilt lahinguväljal nõud-nud 2121 inimelu, haavadesse-haigus-tesse suri teist sama palju. Peale selle mõrvatud, teadmata kadunud – ühte-kokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud võimaluse oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Muuseumi juhataja Marju Metsman tuletas seda Eesti ajaloos väga olulist hetke meelde ning kutsus kohaletul-nuid sügavuti mõtlema n-ö sisemisele sunnile, mille ajel mälestushetki pee-takse ja mõtlema kõigele sellele, mille nimel mindi Vabadussõtta. Neid põhi-mõtteid tuleb tähtsaks pidada ka täna.

Ilve Tobreluts

Jõuluootus Triigi raamatukogusJõulukuu on ikka olnud aeg, kus aasta-le tagasi vaadatakse ja kaalutakse, mis läks hästi ja mis oleks võinud paremini minna. Jõuluaeg koosneb paljudest ilu-satest hetkedest, mida on tore meenu-tada ja teistegagi jagada.

22. detsembril toimus Triigi raama-tukogus „Jõuluootus” – üritus, kus mee-nutati lapsepõlvejõule nostalgiaga. On ju eestlaste jõulutraditsioonide pärand rikkalik, aga nüüd on jõulud muutunud kommertslikeks, valitseb lausa ostu-hullus.

Aastaid tagasi tehti palju ise ja jõu-lurõõm oli ehedam. Peamiseks oli ikka kuusk, mis nooruses oli kõrgem, küün-lasära pimestavam ja jõulutaadi kingi-kott suurem; oli lumekoorma all ägav mets, saanisõit külateel, aisakellade helin, jõulutaadile salmi lugev pesa-muna; see igale kodule eriliselt oma-ne piparkookide lõhn, memme poolt hoole ja armastusega küpsetatud jõu-luorikas, millest pool söödi jõuluõhtul ja osa jäi vana aasta õhtuks. Tõdeti,

et jõuluajal igatseti kallite inimeste lähedust, lihtsat inimlikku soojust ja südamlikkust. Peakülaliseks oli nendel õhtutel jõulutaat.

Meid rõõmustas särasilmne jõulu-memm ja muidugi koos kingikotiga. Taat oli jäänud koju oma reumavalusid arstima. Igaüks meist sai salmi lugeda või soovis hoopis lauluga paki lunasta-da. Memmel endal oli suur tantsulust jalgades. Nii organiseeris ta mitu ühis-tantsu. Õhtu jätkus kohvilauas memme lustakate pajatuste saatel, krõbistati piparkooke ja maiustati kringliga. Akna taga tihenev hämarus tuletas meelde, et koduakendest kumav jõuluvalgus ju-hatab kõik teelised õhtuks koju.

Seekord jäid raamatud ja ajakirjad laenutamata. Aga Uuel Aastal ju kohtu-me taas raamatukogus!

Tiiu GrünthalTriigi raamatukoguhoidja

Nukitsa konkurssEesti Lastekirjanduse Keskus korraldab juba XI korda lastekirjanduse konkurssi NUKITS, et välja selgitada laste arvates parim Eesti lastekirjanik ja parim Eesti lasteraamatuillustraator.

Hindama on palutud kõik kuni 16-aastased lapsed, kes täidavad 20. veebruariks hääletussedeli. Hinnatak-se 2010. ja 2011. a. ilmunud algupärase lastekirjanduse esmatrükke.

Vahekokkuvõtte teeb Lääne-Vi-ru Keskraamatukogu lasteosakond 1. märtsiks.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpe-tamine toimub 14. aprillil Tallinnas

Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kuhu pääsevad 70 hääletuses osalenud last, kes valitakse loosi teel.

Väike-Maarja raamatukogus on välja pandud kõik meil leiduvad selle perioo-di lasteraamatud. Palume tulla ja öelda oma arvamused paari viimase aasta lastekirjanduse kohta, hääletades kõi-ge enam meeldinud raamatu ja illust-ratsioonide poolt.

Irma Raatmaraamatukogu direktor

Kunstiringi töödest seati üles näitusVäike-Maarja rahvamaja jalutussaa-lis avati detsembrikuu lõpus kunsti-õpetaja Maie Lepiku kunstiringides osalejate tööde näitus.

Maie Lepiku juhendamisel alustasid Väike-Maarjas oktoobrikuus tööd kaks kunstiringi: üks täiskasvanutele, teine õpilastele. Koos käiakse kord nädalas gümnaasiumi keemiaklassis, kus on sobivad tingimused maalimisega tege-lemiseks.

Kummaski rühmas kokku käib usi-nasti paarkümmend osalejat. Enam kui kahekuuse tegevusega oli juba päris palju jõutud ja ringitöös osalejatel oli,

mida näitusele välja panna.Maie Lepik on kunstiga tegelenud

suurema osa oma elust. Viimati juhen-das ta kunstiringe Saku huvikeskuses. Seal valminud fantastilistest töödest andsid tema õpilased tänutäheks õpe-taja pühendumise eest välja lummava kunstiraamatu, milles kajastuv loob il-meka pildi kunstiringi tegevuse mitme-kesisusest, põnevusest ja võimalustest.

Näitus jääb rahvamajas avatuks veebruarikuu lõpuni. Külastage!

Ilve Tobreluts

Osake näitusest. Autorid: Vella Lilleberg, Inge Lehtlaan,Urve Salumäe ja Kaie Kivistu (Foto: Aare Treial)

10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2012.a.

Georg Lurichi nimelised Väike-Maarja valla meistrivõistlused jõutõstmisesHead jõutõstmise sõbrad, 29. märtsil 2012 kell 14.00 toimuvad Triigi spor-dihoones neljandad valla meistrivõist-lused jõutõstmises. Kuna suurem huvi ala vastu paistab olevat noorematel mehepoegadel, siis sai sisse toodud uus kaalukategooria – mehed kuni 80 kg. Kõik, kes soovivad näpunäiteid või mõnda asjalikku treeningkava, et end veelgi paremasse vormi viia, võite jul-gelt minuga ühendust võtta. Allpool on olemas minu e-mail, telefoni number ning olen kättesaadav Facebookis.

Väike-Maarjas on viimasel ajal ol-nud suur jalgpallibuum ning raskejõus-tikku harrastatakse vähem kui eelneva-tel aastatel, rääkimata eelmise sajandi algusest, kui Lurich veel tegutses. Kuid eks peavad pallivõluridki teadma, et jõusaalita tugevaks ei saa ning isegi Eesti tippu ei jõua. Seepärast kutsun kõiki võistlema, kel vähegi kokkupuu-teid jõusaaliga ning kes soovivad end proovile panna.

Alade järjestus on selline: kangiga kükk, lamades rinnaltsurumine ja jõutõmme.

Kaalukategooriad on järgmised:I - mehed kuni 80 kgII - mehed 80-90 kgIII - mehed üle 90 kg

Eelnevalt palun osalejatel registree-ruda e-mailile: raivo16@hotmail.com või tel 5358 6394 (Raivo Tammus).

NB!Iga ala jaoks on võistlejal kolm kat-

set ning lisaks üks varukatse kõikide alade peale kokku. Seega peab täpselt läbi mõtlema, mis raskustega katseid sooritada ning millisel alal varukatse käiku võtta. Surumissärki ja tõstetri-kood pole lubatud kasutada. Jõutõst-mise rihmad, tõstevöö, põlve-randme-sidemed ja talk on lubatud.

Raivo Tammus

Sündmuste kalender27. jaanuaril kell 18.30 koh-

tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja Gümnaasium ja BC Tarvas/Rakvere Spordikool. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

29. jaanuaril kell 14.00 kohtu-vad Simuna spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas Simuna Ivax ja Kirde Kaitse-ringkond. Info Hillar Kasu, tel 524 8658

30. jaanuaril kell 18.00 toimu-vad Triigi spordihoones valla meist-rivõistlused koroonas, III etapp. Info Ants Rikberg, rel 529 0745

31. jaanuaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja ReinPaul ja Simuna Ivax. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

2. veebruaril kell 13.00 Tartu rahu aastapäeva tähistamine Väi-ke-Maarja Vabadussõja mälestus-samba juures. Info Aare Treial, tel 506 5421

2. veebruaril kell 19.15 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste esiliigas Väike-Maarja Päästekool ja Rakke SK. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

3. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste sarjas Balti Betoon ja Rakvere ViKe. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

6. veebruaril kell 18.00 toimu-vad Tamsalu lasketiirus valla meist-rivõistlused laskmises, II etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

10. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistri-

võistluste sarjas Balti Betoon ja RLV Massive. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

11. veebruaril kell 11.00 Triigi spordihoones valla meistrivõist-lused kabes. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

11. veebruaril kell 17.00 kohtu-vad Simuna spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste sarjas Simuna Ivax ja Vinni Tam-med. Info Hillar Kasu, tel 524 8658

11. veebruaril kell 19.00 kohtu-vad Simuna spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste esiliigas Määri küla ja Väike-Maarja Päästekool. Info Hillar Kasu, tel 524 8658

12. veebruaril kell 13.00 kutsub klubi Härmalõng kõiki Väike-Maarja rahvamajja. Laulavad Maret Kiissa ja Maie Peier, klaveril Therese Raid. Lauldakse soovilaule ja tutvusta-takse nukuteatri nukke. Pääse 1,60 eurot. Info Väike-Maarja rahvama-ja, telefonid 326 1837, 5302 4437, e-mail rahvamaja@v-maarja.ee

14. veebruaril kell 19.00 kohtu-vad Simuna spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistluste esiliigas Simuna Artiston ja Ferrel. Info Hillar Kasu, tel 524 8658

17. veebruaril kell 18.00 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeist-rivõistluste sarjas Väike-Maarja Gümnaasium ja RLV Massive. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

17. veebruaril kell 19.30 koh-tuvad Väike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistri-võistluste sarjas Balti Betoon ja Vinni Tammed. Info Ants Rikberg, tel 529 0745

18. veebruaril kell 18.00 Väike-Maarja rahvamaja isetegevuslaste stiilipidu „ENSV“. Tantsuks ansam-

bel Vana Kallim. Oodatud on kõik isetegevuslased, seltsid ja seltsin-gud. Info Kalev Pärtelpoeg, tel 326 1837

18. veebruaril kell 19.00 Simu-na rahvamajas SÕBRAPIDU. Kok-ku saavad “Sõbrad Idast”. Õhtut veab ja vägesid juhatab ansambel “Törts”. Osalustasu 5 eurot. Pääs-med eelmüügis Simuna rahvama-jas. Osalemissoovist teada anda 15. veebruariks. Info Auli Kadastik, tel 323 7217

20. veebruaril kell 11.00-15.30 Väike-Maarja rahvamajas doonori-päev.

23. veebruaril kell 12.00 Vaba-riigi aastapäeva tähistamine Simu-na Vabadussõja mälestussamba juures, kell 12.30 Vabariigi aasta-päevale pühendatud pidulik kont-sert-aktus Simuna rahvamajas. Info Auli Kadastik, tel 323 7217

23. veebruaril kell 12.00 Vaba-riigi aastapäeva tähistamine Väike-Maarja Vabadussõja mälestussam-ba juures. Info Väike-Maarja rahva-maja, telefonid 326 1837, 5302 4437, e-mail rahvamaja@v-maarj