INFOLEHTVÄIKE-MAARJA VALLA

Nr 1 (202) JAANUAR 2011 Hind 0.20 eurot (3 kr)

Loe Väike-MaarjaValla

Infolehteinternetis

www.v-maarja.ee

Ole koos meiega:

Kolmkümmend aastat jahi-mehe ametit pidanud Hei-mar Lepiksoo sõnul on tä-navune lumerohke talvpannud jahimehi eriliselthoolitsema ulukite eest.

Milliseid ulukeid ja paljumeie metsades elab? Kedaolete näinud ja kui sageli?Mõni huvitav seik mõneloomaga kohtumisest.

Meie valla metsadepõhilised asukad on mets-kits, metssiga, põder, karu,ilves, rebane, kährik, mäger,halljänes ja valgejänes, nugis,nirk, orav, kobras, saarmasning hunt läbirändel. Mets-loomade arvukust ei oskavast täpselt öelda ka teadla-sed. Jahimehed loendavadulukeid teatud perioodidel,millal nende liikumine onaktiivsem.

Peab kohe nimeta-ma, et valla territooriumil on kolm ja-hipiirkonda: Kiltsi jahipiirkond, kustegutseb MTÜ Kiltsi Jahiselts kahe-kümne viie liikmega; Simuna jahipiir-

kond, kus tegutseb MTÜ SimunaJahtkond kolmekümne kuue liikmegaja Väike-Maarja jahipiirkonnad, kustegutseb MTÜ JahindusühistuGun&Shot kolmekümne kuue liikme-ga. Ühe jahipiirkonna suuruseks onenamvähem 10 000 hektarit.

Ilveseid ja hunte loendatakseaastaringselt, kuid parim aeg selleks onsiiski talv. Lumel on jäljed selgeminieristatavad.

Jahimehena olen kohtunudnende kõikidega looduses - kellega roh-kem, kellega vähem. Harvemini koh-tab metsas ilvest, nirki, oravat, saarmastja hunti. Asi ei ole üldsegi nende arvu-kuses, vaid inimese oskuses lugeda loo-duses märke loomade liikumisest javõimalikest levikupaikadest. Suuremloom hakkab ikka tihemini silma.

Iga kohtumine looduses loo-madega on omamoodi seik - korduma-tu hetk. 

Kuidas metsaloomad karmitalve üle elavad? On nähtud autotee-del liikuvaid kitsi, kes ei suuda pak-sus lumes liikuda. Enne suurt lume-tormi detsembri algul võis näha kitsipõldudel, nüüd enam kahjuks mitte.

Metsloomade talvitumisest jatoitumisest on kirjutatud mitmetes aja-lehtedes ja ajakirjades, kus arvamusedon niiöelda piirist piirini. Selge on see,et kerge see ei ole. Loodus selekteeribnõrgemad välja ka ilma karmi talveta.

Kui varem olid kitsekarjad põl-dudel, siis nüüdseks on otsinud omaletoitumiseks kohad metsas, kus on vä-hem lund, kuid sellistes kohtades toi-dupala napib. Teedele meelitab neidikka kergem liikumise võimalus, tee-dele puistatud sool ja ka veokitest pu-denenud toiduks kõlbulikud palad. Eitaha me isegi päevast päeva sumbatarinnuli lumes, nii ka loomad. Käiakse

ikka sissetallatud radu.Mida jahimehed teevad ulu-

kite elu kergendamiseks? Mis/keskompenseerib jahimehele tekkinud

kulutused, mis sel talvel pole mitteväikesed?

Jahimehed teevad metslooma-de elu kergendamiseks ulukihooldetöid, mis tähendab lisasöötmist, soola-kute paigaldamist, võimalusel kitsede-le liikumisteede rajamist, söödavihta-de ja koresööda väljapanemist. Muidu-gi kuuluvad sinna juurde söödasõimedja söödaautomaadid. Seda ikka selleks,et väljapandud toit ei mattuks lume allavaid tarbijani jõuaks. Jahimehed teevadseda kõike vabatahtlikult ja oma raha-koti arvelt. Jahimees saab vastutasuksloodusest naudingu, mis „korvabki“kulutused - naha saab soojaks ja füüsi-list ka omajagu.

Mida inimesed saaksid võivõiksid teha ja ette võtta metslooma-de elu kergendamiseks? Mida Teiearvate, kas ka meie vallas mõnes kü-las või alevikus võiks olla kogumis-punkt, kuhu inimesed saaksid tuualoomadele vajaminevat sööta, midajahimehed edasi metsa toimetavad. Jamida peaks sel juhul tooma?

Elada tahame kõik - nii inime-sed kui loomad. Ainuke vahe on vastselles, et inimene peab ennast ülimaks.Jaht kui selline on välja kujunenud aja-looliselt olelusvõitlusest, kes keda.

Varem oli see vaid oma liigi(mõtlen inimese eelkäija) säilitamiseeesmärgil, hiljem toitumiseks, siissportlikus harrastuseks ja alles viima-sel ajal hobiks.

Mida siis inimene saab tehametsloomade elu kergendamiseks?

Vast kõige lihtsamad ja kulutu-si mittenõudvad soovitused oleksid:- kohates teel liikuvaid loomi, vähen-da kiirust või peatu, et niigi hirmunudloom leiaks pääsetee;- autoga „küttimine“ ei ole eetiline �-tahtlik otsasõit ulukile on looma piina-

mine;- kui loomad talumehe talvevarudekallal käivad, siis on see nende vajadus;- olgem teiste elusolendite suhtes lep-likumad;- enne kui kirume metsloomi, püüameenesele selgeks teha, mida me ise ole-me teinud oma vara heaperemeheli-kuks kaitseks;- koerad hoiame ikka kodu juures, sesthulkuv koer on vaenlane metsaelani-kele.

Kui inimestel on soov metsloo-madele toidupoolist annetada, siis vastigaüks teab mõnd jahimeest, kelleleoma soovist teatada. Metsloomadelemaitsevad teraviljad, kartul, õunad,kapsas, leivaviilakad ja paljugi muud.

Kaua olete olnud jahimees?Kuidas sai Teist jahimees?

Loodus on mulle alati meeldi-nud. Jahimeheks hakkasin kolmküm-mend aastat tagasi. Ikka sai kolhoosi-aeg metsa jahimeestega vilja viidud japajuvihtu tehtud, ajujahis käidud ja kaloomi nähtud. Vaikselt see pisik paisus,kuni ühel päeval kirjutasingi avaldusesooviga Väike-Maarja jahtkonna liik-meks saada.

Jahimehe amet on mõneti vas-tuoluline amet. Jahimehed peavadloomadest lugu, hoolitsevad nendeeest, samas aga kütivad neidsamu loo-mi. Kuidas see vastuolu ühe jahime-he sisse ära mahub? Millise tundegametsa jahile lähete, kas loom on Teiejaoks võrdväärne partner või jahi-saak?

Igal ametil on oma miinused japlussid. Nii on see ka jahimehena. Jahtei ole lihtsalt hobi, vaid ka ulukiasur-konna arvukuse reguleerimise üksmeetodeid. Kui kellelgi peaks huvi ole-ma selle mõiste täpsemaks arusaami-seks, siis soovitan lugeda Eesti Entsük-lopeediakirjastuse poolt välja antud„Jahiraamatut“ ja loomulikult ajakirja„Eesti Jahimees“.

Jahimees hoolitseb ja kütib. Pe-remees toidab ja tapab. Kus siis vastu-olu tegelikult on? Suurem enamus ini-mesi sööb lihatooteid ja kasutab naha-tooteid ning seejuures ei süvene nendepäritolusse.

Jahile minnes ei ole eesmärgikssaagi saamine, vaid selle leidmine. Pea-le seda peab jahimees veenduma, etuluk on küttimiseks sobilik, s.t temaliik, vanus, sugu ja seisund lubavadseda.

Talv paneb jahimehed ulukite eest hoolitsema

Uluk vaatluseaeg 2008 2009 2010Põder (juuli - august)  8 5 10Metskits (august - oktoober) 140 99 52Metssiga (september - detsember) 160 163 103Karu (juuli - oktoober) 7  6 6 Kobras (veebruar) 34 36 24

Väike-Maarja jahipiirkonnas on ulukeid loendatud järgnevalt:

Väike-Maarja vallas elab rahvastiku-registri andmeil 1. jaanuari 2011. aas-ta seisuga kokku 5056 inimest, neist2522 meest ja 2534 naist. Aasta tagasisamal ajal oli elanikke vallas 5135 ehk79 inimest enam.

Vanim naine on 96-aastane jamees 91-aastane.

Aasta jooksul sündis vallaskokku 54 last. Aasta jooksul suri vallas55 inimest.

Valda saabus elama 148 ja lah-kus mujale 191 inimest. Neist 79 ini-mest vahetas elukohta valla sees. Vä-lisriiki lahkus 18 ja saabus 4 inimest.

Väike-Maarja valla lastelepandud eesnimed.

Poistele: Alfred, Ander, Andri,Axel, Helar, Hendrik, Inriko, Kalle-Kaspar, Kardo-Rigon, Karl-Gustav,

Saagi tabamine on enese proo-vilepanek ehk omandatud oskuste jakogemuste eksam.

Milline on olnud Teie hinna-lisim jahitrofee?

Iga tabatud uluk on omamoo-di jahitrofee. Pean neid kõiki võrdväär-seteks, sest igaühega on omad mäles-tused ja elamused. Igat saaki tuleb väär-tustada ja avaldada talle lugupidamist.Selline on juba kord jahieetika. Parima-teks jahitrofeedeks pean ikka fotojahilsaaduid.

Vanasti (või ka siiani) on jahi-meestel omad jahirituaalid pärast saa-gi tabamist. Kas see kehtib ka täna-päeval?Ma ei hakka vast siin neist kirjutama.See vajab põhjalikku seletust. Näiteksmiks suurulukile pannakse murtud oksja kumba pidi emasele või isasele, mison siis laskja ja jahijuhataja ja teiste ja-hiliste tegevused.

Küsis Hilje Pakkanen

Tänases lehes:- Lili Guitor lasteaiandu-sest ja endast - Simuna naisseltsitegemistest- Koolist puudumisest-Krusensterni kirjavahe-tusest- Vallavalitsusesja volikogus otsustatut- Sünnid-surmad- Eakate õnnesoovid- Sündmuste kalender- Spordi- ja kultuuri-sündmustest

Karl-Marten, Karl-Viktor, Kaspar,Kemo, Kert, Kristo, Lauri, Lukas, Mar-kus, Oliver, Ott Gregor, Paul, Raiko,Rasmus, Renno, Roland-Matthias, Ro-bin, Sander, Simo, Sten Andreas.

Tüdrukutele: Adeele, Aliise,Angela, Annaliisa, Carolina, Christina,Crislyn, Egeli, Emma, Gerda, Heleri,Keiti, Lisandra, Mariliis, Meleena,Meribel, Penelope, Reelika, Riia, RiinaJoanna, Salme, Sandra, Victoria.

Väike-Maarja vallas on 3 ale-vikku ja 33 küla. Külaelanike arv kas-vas 13 asustusüksuses, jäi samakskuues ja vähenes 16 asustusüksuses.Elanike arv kasvas enam Avispea (+10)ja Triigi külas (+7), vähenes aga Vao (-21) ja Eipri külas (-15).

Ülevaate elanike arvust vallaskülade ja alevike kaupa annab alljärg-nev tabel.

Väike-Maarja vallas elab5056 vallakodanikku

1.1.10 1.1.11Väike-Maarja alevik 1912 1902Kiltsi alevik 233 234Simuna alevik 465 454Aavere küla 38 39Aburi küla 57 53Avanduse küla 104 104Avispea küla 114 124Ebavere küla 154 145Eipri küla 103 88Hirla küla 49 41Imukvere küla 12 14Koonu küla 70 71Kurtna küla 38 37Kännuküla küla 49 50Kärsa küla 15 15Käru küla 101 93Liivaküla küla 79 79Määri küla 70 71Müüriku küla 81 83

Nadalama küla 25 28Nõmme küla 27 25Orguse küla 41 42Pandivere küla 111 101Pikevere küla 80 85Pudivere küla 44 41Raeküla küla 39 39Raigu küla 50 52Rastla küla 27 26Triigi küla 294 301Uuemõisa küla 23 18Vao küla 412 391Varangu küla 30 25Vorsti küla 8 8Võivere küla 49 49Äntu küla 53 50Ärina küla 63 66KOV aadress 15 12Kokku 5135 5056

Väike-Maarja vallavalitsus on saanudkasutamata saastekvoodi müügitulustkolme valla objekti energiasäästliku-maks muutmiseks kokku üle 231 tu-hande euro (3,6 milj krooni).

Viimati otsustas Vabariigi Va-litsus toetada Simuna kooli ja Väike-Maarja hoolekande- ja tervisekeskusevälisseinte soojustamist, varasemalt onabikõlbulikus tunnistatud Triigi spor-dihoone soojustamine.

Triigi spordihoone katuse jaselle soojustamiseks, küttesüsteemi jaakende vahetuseks saadi 139 297 eurot(2 180 000 krooni), Simuna Kooli 1960-ndatel ehitatud osa välisseinte soojus-tamiseks 42 812 eurot (670 000 krooni)ning Väike-Maarja hoolekande- ja ter-visekeskuse hoone välisseinte soojus-tamiseks saadi toetust 49 201 eurot(770 000 krooni). Kokku 231 310 eurot(3,62 miljonit krooni).

Kolm valla hoonet muutuvadenergiasäätslikumaks

2 Jaanuar 2011

5. JAANUAR 2011Valimisjaoskonna asukoha muutmineOtsustati: 1) valimisjaoskond nr 3 asuko-haga Triigi raamatukogus (Triigi küla),endine asukoht Triigi spordihoones; 2)anda määrus nr 1 “Valimisjaoskonna asu-koha muutmine”.

Vallavolikogu poolt kinnitatudIII lisaeelarve tulude ja kulude kinnita-mine tegevusaladele ja hallatavatele asu-tustele.Otsustati: 1) kinnitada Väike-Maarja vallalisaeelarvest tulenev tulude laekuminevastavalt lisale 1 ning kulude teostaminevastavalt lisale 2; 2) anda korraldus nr 28“Väike-Maarja valla 2010. aasta III lisaeel-arve tulude ja kulude kinnitamine tegevus-aladele ja hallatavatele asutustele”.

Ehitusloa väljastamineOtsustati: 1) nõustuda ehitusloa väljasta-misega ühele isikule elamu laiendamiseksTriigi külas; 2) anda korraldus nr 26 “Ehi-tusloa väljastamine”.

Maaküsimused.Nõustuti maa riigi omandisse jät-

miseks järgmiste katastriüksuste moodus-tamisega Kiltsi alevikus: Turu tn 10, Jõe tn2a, Pikk tn 4, Põllu tn 3a. Kinnitati 26 ka-tastriüksuse koha-aadresside muutmine.Vallavanema info.

Plaanis on kohtumine AS Hoole-kandeteenused juhiga (korterelamu, päe-vakeskuse, sauna jmt küsimuses).

Plaanis on haridusteemaline kok-kusaamine 18.jaanuaril piirkonna omava-litsusjuhtide ja ministeeriumi esindajagapiirkondliku hariduskeskuse kujunemiseteemadel.

12. JAANUARBussiliini dotatsiooni määrami-

neOtsustati määrata ASle Go Bus Rakvere(registrikood 10085032) bussiliinide nr 39ja 45 dotatsioon 2010. aasta detsembrikuueest kokku 137,50 eurot.

Eluruumi eraldamineOtsustati anda ühele isikule sot-

siaaleluruumina üürile Simuna alevikusPargi 11-1 asuv 10,8 m² tuba.

Sotsiaaltoetuse eraldamineNõustuti lasteaia toiduraha à 1,02

eurot päevas (à 16 krooni) kompenseeri-misega 2010/2011. õppeaastal alates03.01.kuni 30.06.2011.a 12 Väike-Maarjavalla lapsele. Nõustuti lasteaia kohamak-

su à 12,14 eurot kuus (à 190 krooni) kom-penseerimisega 2010/2011. õppeaastal ala-tes 03.01.2011 kuni 30.06. 2011.a üheksaleVäike-Maarja valla lapsele. Nõustuti täien-dava sotsiaaltoetuse maksmisega eelarvevahenditest 16 isikule kokku 1624,96 eu-rot.

Sotsiaaltoetuse eraldamisestkeeldumine.Keelduti sotsiaaltoetuse eraldamisest ka-hele isikule, kuna isikute pere sissetulekühe pereliikme kohta on suurem kui 139,01eurot (mis on suurem kui pool kehtivastmiinimumpalgast). Vastavalt Väike-Maar-ja Vallavolikogu 29.06.2010 määrusega nr12 kinnitatud “Sotsiaaltoetuste määrami-se korra” § 8 kohaselt makstakse toetustmadala sissetulekuga ja paljulapselisele pe-rele. Madala sissetulekuga pere on pere,kelle sissetulek ühe pereliikme kohta onväiksem, kui pool kehtivast miinimumpal-gast (139,01 eurot - 2175 krooni).

Reklaamtreileri paigaldamineAnti nõusolek Stereomeedia OÜ-le 12.01-23.01.2011.a 6x3 m Keskerakonna reklaam-treileri paigaldamiseks Väike-Maarja ale-vikus.

Väike-Maarja Hooldekodu töö-tajate koosseisu kinnitamine.Otsustati kinnitada Väike-Maarja Hoolde-kodu töötajate koosseis vastavalt korraldu-se eelnõule.

Rakvere Spordikooli suvelaagrikooskõlastusOtsustati anda Rakvere Spordikoolile lubakorvpalli õppe-treeninglaagri läbiviimi-seks Simuna Koolis ajavahemikul 29. juuli- 5. august 2011.a.

Peremehetu ehitise arvele võtmi-ne, eelnõu volikoguleOtsustati: 1) võtta arvele peremehetu ehi-tisena Koonu külas mõtteline osa neljakor-terilisest elamust (korter nr 2, eluruumipind 50 m², ehitisregistri kood 108026418);2) esitada volikogu otsuse eelnõu voliko-gu istungile.

19. JAANUARMaaküsimused.

Nõustuti maa munitsipaalomandisse jät-miseks 10 katastriüksuse moodustamise-ga.

Jäätmeloa taotlusele arvamuseandmine.Otsustati anda nõusolek Ragn-Sells AS (re-gistrikood 10306958) jäätmeloa taotlusele

jäätmete taaskasutamiseks, ümberlaadimi-seks, vaheladustamiseks, kogumiseks javeoks Lääne-Virumaal.

Eipri küla seltsingu taotluse ra-huldamata jätmine

Otsustati jätta Eipri küla seltsingutaotlus „Eipri külaplatsi arendamine“ ra-huldamata. Põhjuseks Eipri küla seltsinguesitatud taotluse menetlemisel selgunudfakt, et projekt on juba ellu viidud. Vasta-valt Väike-Maarja Vallavolikogu 23.04.2008.a määrusega nr 6 kehtestatud „Küla-liikumise toetamise korra“ § 5 lg 3 ei ra-hastata juba toimunud projekte või te-gevusi.

Eluruumi sotsiaalkorteriks tun-nistamine.Otsustati kinnitada sotsiaalkorteriteks järg-mised eluruumid: Väike-Maarja alevikuskolm korterit aadressil: Aasa 4-4, Aasa 4-5ja Aasa 4-6, Vao külas aadressil Pargi 7-20ning Simuna alevikus aadressil Pargi 11-1.

Fondi loomine.Otsustati avada projekti „Reconstruction ofKiltsi Manor School“ tulemuste säilitamisekspangakonto, kuhu kantakse 10 aastat pä-rast projekti lõpparuande kinnitamist igalaastal 7000 eurot. Nimetatud pangakon-tolt on õigus teha väljamakseid järgmistekulutuste katteks Kiltsi mõisakompleksis:investeeringuteks, jooksvaks remondiks,hooldustöödeks; inventari soetamiseks;ürituste korraldamiseks; omafinantseerin-guteks kaasfinantseerimistoetuste taotle-misel.

Fondi loomise aluseks on EestiVabariigi ja Väike-Maarja valla vahel sõl-mitud elluviimislepingu punkt 15.5.

Ehitusloa väljastamineOtsustati väljastada ehitusluba KadiPrants’ile kiigeplatsi rajamiseks asukoha-ga Väike-Maarja vald Eipri küla Rebase.

Kasutusloa andmineOtsustati väljastada kasutusluba OÜleMarcal-E (registrikood 75011694) remon-ditöökoja kasutamiseks aadressil Väike-Maarja vald Ebavere küla Katlamaja.

Eluruumi remondikulude hüvi-tamineOtsustati maksta ühele isikule valla oman-dis oleva korteri, asukohaga Väike-Maar-ja Pikk 11-7 vannitoa remondi teostamiselkasutatud ehitusmaterjalide eest kompen-satsiooni summas 378 eurot.

Vara üleandmine OÜ-le Pandi-vere Vesi.Otsustati võõrandada OÜ-le PandivereVesi tasuta vallavara vastavalt korralduselisale.

26. JAANUARAinuõiguse andmine Aktsiaselt-

sile Ragn-SellsAvalikule konkursile „Ettevõtja leidmineja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse and-mine Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja Vallavolikogude poolt määratudveopiirkonnas“ esitati pakkumised ASVeolia Keskkonnateenused (registrikood10814608) ja AS Ragn-Sells (registrikood10306958) poolt.

MTÜ Roheline Paik üldkoosole-ku 11.01.2011.a otsusega tunnistati edu-kaks pakkumiseks AS Ragn-Sells pakku-mine.

Edukaks pakkumiseks tunnista-takse pakkumise kutse dokumentide p.13.2 kohaselt pakkumiste hulgast see pak-kumine, mis vastab kvalifitseerimiseks esi-tatud tingimustele, mis on tunnistatudvastavaks ja millel on summaarselt kõigeenam punkte. Pakkumise edukaks tunnis-tamise otsus on nimetatud tingimusegakooskõlas, sest AS Ragn-Sells pakkumisehindepunktid on 100,0 ja AS Veolia Kesk-konnateenused pakkumise hindepunktidon 61,55.

Arvestades eeltoodut ja lähtudeskonkurentsiseaduse § 14 lõikest 2, Vabarii-gi Valitsuse 25.09.2001.a määrusega nr 303kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseksavaliku konkursi korraldamise korra” § 49,Väike-Maarja Vallavolikogu 25. novembri2010.a määrusega nr 28 kinnitatud „Väi-ke-Maarja valla jäätmehoolduskirja” § 20lõikest 2, MTÜ Roheline Paik üldkoosole-ku 06.01.2011.a protokollist nr 2 „Pakkuja-te kvalifikatsioonidokumentide ja kvalifi-katsiooni kontrollimine“, MTÜ RohelinePaik üldkoosoleku 06.01.2011.a protokol-list nr 3 „Pakkumiste vastavuse kontrolli-mine“ ja MTÜ Roheline Paik üldkoosole-ku 11.01. 2011.a protokollist nr 4 „Pakku-miste hindamine ja edukaks tunnistami-ne“, otsustas vallavalitsus anda alates 01.maist 2011.a kuni 30. aprillini 2016.a ainu-õigus AS-le Ragn-Sells (registrikood10306958) korraldatud jäätmeveoks Väike-Maarja Vallavolikogu poolt määratud jäät-meveopiirkonnas.

Kasutusloa väljastamineOtsustati väljastada kasutusluba KadiPrants’ile kiigeplatsi kasutamiseks asuko-haga Väike-Maarja vald Eipri küla Reba-se.

Hinnakirja kinnitamineOtsustati kinnitada Väike-Maarja Õppe-keskuse täiendõppeosakonna poolt korral-datavate kursuste hinnakiri alljärgnevalt:T-kategooria mootorsõidukijuhi koolituseosalustasu - 384 eurot; C1-kategooria moo-torsõidukijuhi koolituse osalustasu - 256eurot; kursuse „Soome keele algõpetus pu-hastusteenindajatele“ osalustasu - 130 eu-rot.

Ettevõtlustoetuse eraldamine.Otsustati eraldada Alo Ettevõtted OÜ-leettevõtlustoetust summas 2000 eurot. AloEttevõtted OÜ (reg nr 11930647) tegelebpõllumajanduslike abitegevuste osutami-sega. Ettevõte on esitanud taotluse ettevõt-lustoetuse saamiseks eesmärgiga soetadavajalikud tööriistad ja läbida kutsealanekoolitus.

Projekteerimistingimuste mää-ramineOtsustati määrata projekteerimistingimu-sed OÜ-le Sternhill hobusetalli rekonst-rueerimise projekteerimiseks aadressilVäike-Maarja vald Vao küla Talli.

Sotsiaaltoetuse eraldamine.Nõustuti lasteaia toiduraha à 1,02 eurotpäevas (à 16 krooni) kompenseerimisega2010/2011. õppeaastal alates 03.01.2011kuni 30.06.2011.a seitsmele Väike-Maarjavalla lapsele. Nõustuti lasteaia kohamak-su à 12,14 eurot kuus (à 190 krooni) kom-penseerimisega 2010/2011. õppeaastal ala-tes 03.01.2011 kuni 30.06.2011.a neljale Väi-ke-Maarja valla lapsele. Nõustuti täienda-va sotsiaaltoetuse maksmisega eelarve va-henditest 11 taotlejale kokku 1324,51 eu-rot.

Sotsiaaltoetuse eraldamisestkeeldumine.Otsustati mitte nõustuda sotsiaaltoetuseeraldamisega ühele isikule, kuna isikutepere sissetulek ühe pereliikme kohta onsuurem kui 139,01 eurot. Vastavalt Väike-Maarja Vallavolikogu 29.06.2010 määruse-ga nr 12 kinnitatud “Sotsiaaltoetuste mää-ramise korra” § 8 kohaselt makstakse toe-tust madala sissetulekuga ja paljulapseli-sele perele. Madala sissetulekuga pere onpere, kelle sissetulek ühe pereliikme kohtaon väiksem, kui pool kehtivast miinimumpalgast (139,01 eurot - 2175 krooni).

Eluruumi üürile andmineNõustuti eluruumi üürile andmisega Väi-ke-Maarja alevikus aadressil Aasa 2 kor-ter nr 1 ühele isikule.

Vallavalitsuse materjalid

27. jaanuari volikogu nimetas kaua-aegse Kiltsi põhikooli direktori jaKrusensterni nimelise MTÜ juhatu-se esimehe Lembit Keeruse valla au-kodanikuks.

“Lembit Keeruse pikki aastaidkestnud missioonitundest kantud tege-vus - teha alati rohkem kui oodatakse jamääratult enam kui makstakse - peaksolema paljudele eeskujuks,” on kirjas kan-didaadi esitaja, volikogu liige Ene Preemiettepanekus volikogule. 

Lembit Keerus asus Kiltsi koolitööle 1973. aastal, sellest koolijuhina töö-tas ta ligi 35 aastat. Ajaloolasena oskas takohe märgata ja hinnata nii koolihooneajaloolist kui arhitektuurilist väärtust.Koolijuhtimisega käsikäes kogunes järjestrohkem ja rohkem teadmisi ja fakte niimõisa kui selle omanike kohta. Koolijuhija õpetajana sisendas ta ka õpilastesse jär-jest enam huvi oma kooli ajaloo vastu.

Aastaid on Lembit Keerus või-delnud mõisakoolide püsimajäämise ni-mel. Ta on üks Virumaa ja hiljem ka Eestimõisakoolide ühenduse loomise initsiaa-toreid.

Lembit Keeruse eestvedamiselärkas uuele elule ka Kiltsi mõisa endisteomanike Krusensternide pere lugu. Kilt-si lossis elanud Krusensternide ja nendeteadustöödega seonduv on aastaid olnudLembit Keeruse kui sügava missioonitun-dega inimese südameasjaks. Tema juhti-misel on Krusensterni nimeline MTÜ te-gelenud Krusensterni mälestuse jäädvus-tamisega, Krusensterni järeltulijatega si-demete otsimise, sõlmimise ja säilitami-sega eri riikides ning Kiltsi lossi kui aja-loo- ja arhitektuurimälestise restaureeri-mise, tutvustamise, reklaamimise ja tun-tuks tegemisega nii Eestis kui välismaal. 

Lembit Keeruse tegevus on mär-gatav ja tuntav. Kiltsi lossi tutvustaja ja

reklaamijana ning A. J. von Krusensternipärandi säilitaja ja eksponeerijana onLembit Keerus aidanud kaasa Väike-Maarja valla positiivse maine kujunemi-sele ning paikkonna tuntuse kasvule. 

Väike-Maarja valla Aukodanikunimetuse eesmärk on avaldada avalikkutunnustust isikule, kes pikema perioodivältel on oma tööalase või ühiskondlikutegevusega silma paistnud valla arenda-misel, tõstnud valla mainet ja toonudpaikkonnale tuntust.

Varem on Väike-Maarja valla au-kodaniku nimetuse saanud BorisGavronski (end. kolhoosi esimees),Håkon Rissmann-Bredesen (Sirdali kom-

Lembit Keerus on Väike-Maarja valla aukodanik!

muuni vallavanem), Arno Kasemaa (Väi-ke-Maarja ja Kiltsi kandi kultuurieluedendaja, kirjanik), Eduard Leppik(kodu-uurija), Aino Lukman (rahvatant-sujuht). Väike-Maarja vallaga ühinenudAvanduse valla aukodaniku nimetuse onsaanud Ain Eenmaa (elutöö eest Avan-duse valla rahva kultuurilisel ja eetiliselharimisel ning Simuna kiriku ja kogudu-se hoidmisel ja teenimisel), Heldor Aarla(eluaegne tuletõrjuja, isamaaliste aadete-ga mees), Laine Pruunsild (kauaaegne Si-muna kultuurimaja direktor ja oma ko-dukoha rahvakultuuri edendaja), ReinRääk (Simuna muinsuskaitse seltsi asu-tajaliige).

11. jaanuaril toimunud kultuuri-,spordi- ja külaelukomisjoni koosole-kul oli päevakorras kaks punkti: val-la aukodaniku nimetamine ja küladetoetamise korra muutmine.

Ene Preem esitas Väike-Maar-ja Valla Aukodaniku kandidaadiks en-dise kauaaegse Kiltsi kooli direktori jaA. J. von Krusensterni nim MTÜ juhiLembit Keeruse, kelle pikki aastaidkestnud missioonitundest kantud tege-vus Kiltsi lossi tutvustaja ja reklaami-jana ning A. J. von Krusensterni päran-di säilitaja ja eksponeerijana peaks ole-ma paljudele eeskujuks. Komisjon toe-tas ettepanekut nimetada Lembit Kee-rus valla aukodanikuks.

Teise päevakorrapunktina aru-tati külade toetamise korra muutmist.Ene Preem selgitas, et määruses vaja-vad korrigeerimist §3 lõige 1, mis sä-testab, kellele tegevustoetust antakse,

Kultuurikomisjon arutas vallaaukodaniku nimetamist ja küladetoetamise korda

ja §5, kus on vaja põhjalikumalt paikapanna toetuste taotlemise menetlemi-ne ja toetuste eraldamine. Otsustati ärakuulata külade ümarlaua ettepanekudja veebruarikuu komisjoni koosolekulnimetatud teemat uuesti käsitleda.

Koosoleku lõpus jagati infotkülade ümarlaua toimumise ja lähiajaürituste kohta, arutleti komisjoni tege-vuse kajastamist valla infolehes.

Komisjoni koosolekul osalesidSiret Stoltsen, Ene Preem, MarjuMetsman, Vallo Taar, Aare Prants, AntsRikberg, Merike Hövelson, volikoguesimees Olev Liblikmann ning kultuu-ri- ja spordiosakonna juhataja IlveTobreluts. Puudusid Jaak Läänemets,Jaanus Kaare ja Raivo Tammus.

Järgmine koosolek toimub 8.veebruaril.

Ene PreemKomisjoni aseesimees

Lembit Keerus Krusensterni nim. MTÜ-le kingitud ajaloolise kaardiga.Foto: Ellu Moisa

Alates 3. jaanuarist töötab Väike-Maarja vallavalitsuses arendus-ette-võtlusnõunikuna ENE PREEM.

Tema peamised tööülesandedon valla arendusalaste projektitaotlus-te koostamine ja projektide juhtimine,valla arengukava ja arengustrateegiakoostamise protsessi juhtimine, era- jakolmanda sektori projektide kirjutami-se ja juhtimise alane nõustamine, küla-liikumise arendamine vallas ning tege-lemine ettevõtlusalaste küsimustega -info edastamise, esmase nõustamise,koolituste korraldamise ja valla ettevõt-lustoetuse protsessi juhtimisega.

Ene Preem sündis 1966. aastalRakkes, on lõpetanud 1985. aastal Rak-

ke Keskkooli ja 2004. aastal Lääne-Vi-rumaa Rakenduskõrgkoolis raamatu-pidamise eriala, tegutsenud aastaiderasektoris.

Ene on abielus, peres on täis-kasvanud tütar ja poeg. Vaba aeg ku-lub vabatahtlikule tööle. Ene on MTÜNelikand juhatuse esimees, SimunaNaisteklubi juhatuse liige, MTÜ PAIKhindamiskomisjoni ja kohaliku omaal-gatuse programmi maakondliku ko-misjoni liige ning kuulub loodava Lää-ne-Virumaa kodanikeühenduste ümar-laua initsiatiivgruppi. Kui vabatahtli-kust tööst aega üle jääb tegeleb ta ko-dupaiga ajaloo ja sugupuu uurimise-ga.

Tutvustame uusi töötajaid

VALITSEMINE

3Jaanuar 2011

18. jaanuaril toimus Väike-MaarjasPandivere piirkonna (Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vald) valla-vanemate ja koolijuhtide ning Haridus-ja teadusministeeriumi (HTM) esinda-jatega kohtumine võimaliku konku-rentsivõimelise hariduskeskuse teema-del Pandivere piirkonnas.

HTMi asekantsler Kalle Küttisesõnul survet riigigümnaasiumide moo-dustamiseks ministeeriumil ei ole.Gümnaasiumidevõrgu korrastamistnäeb ette uus põhikooli ja gümnaasiu-miseadus.

Riik toetab tugevate riigigüm-naasiumide loomist ja integreeritudkoolide loomist, kus oleks mitmekesi-ne õppesuundade valik, kaasaegneõpikeskkond ning kvalifitseeritud õpe-tajad, kus on paremad võimalused asu-tustevaheliseks koostööks, ühiselamu-

Pandivere omavalitsusjuhid arutasidgümnaasiumihariduse arengusuundi

kohtade leidmiseks ning personaliva-likuks. Nn puhaste gümnaasiumideloomine on kavas maakonnakeskustes.Praegu selleks ministeeriumile sooviavaldanud viis maakonda.

Tugevate riigigümnaasiumideloomine ja integreeritud koolide loomi-ne tuleb kõne alla neis piirkondades jajuhtudel, kus riigikooli loomine on ai-nus võimalus tagada kvaliteetse janõuetele vastava gümnaasiumiharidu-se kättesaadavus. Ta tõi näiteks Pandi-vere, Räpina ja Palamuse-Luua piir-konna.

Pandivere piirkonnas asub neliomavalitsust, kelle territooriumil jaomanduses asub kolm gümnaasiumi(Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke güm-naasium). Kolme kooli peale kolmekonkurentsvõimelist gümnaasiumiha-ridust pakkuvat gümnaasiumi ei saa,

küll on see võimalik moodustada ühegümnaasiumiharidust pakkuva hari-duskeskuse baasil. Selles saaksid õpi-lased valida erinevate õppesuundadevahel. Küttis tõi näiteks meist rahvaar-vult ja territooriumilt mitu korda suu-rema Soome, kus on vaid sada güm-naasiumi, Eestis aga 230.

Ta soovitas jätkusuutlikkusemõttes Pandivere piirkonnas tekitadapiirkondlik koostöö, arutada õppe-suundi, otsida paindlikke koostöövõi-malusi, minna Soome teed, kus on loo-dud koolid-konsortsiumid. Samal ajaltuleks läbi mõelda, millised oleksidVäike-Maarja, Tamsalu ja Rakke güm-naasiumides pakutavad õppesuunad,ühised õpetajad. Seejärel koostada jaallkirjastada ühiste kavatsuste leping.

Hilje Pakkanen

Koolis on käidud juba sajandeid ja eksole sealt ka puudutud kas siis põhjuse-ga või lihtsalt poppi tehes. Kui alusta-sin oma pedagoogitööd, ei torganudkoolikohustuse mittetäitmine eriti sil-ma. Praegusel hetkel on see aga suu-reks probleemiks. Vesteldes oma ame-tikaaslastega väidavad kõik, et kooli-kohuse täitmisega on probleeme.

Samas ei tea mõned lapsevane-mad, mida tähendab koolikohustusemittetäitmine. Siinkohal väike selgitus,mis tugineb uuele seadusele: „Kooliko-hustus on kohustus osaleda kooli päe-vakavas või individuaalses õppekavasettenähtud õppes, täita õpiülesandeidning omandada teadmisi ja oskusi omavõimete kohaselt. Koolikohustust eiloeta täidetuks, kui ta puudub õppestmõjuva põhjuseta.“

Kool loeb õppetundidest puu-dumise mõjuvateks põhjusteks: 1) õpi-lase haigestumise või arstil käimise(võimalusel leidke aega arstivisiidikssiiski koolivälisel ajal); 2) läbimatu koo-litee või muu vääramatu jõu, raskedilmastikutingimused (pakane, torm); 3)olulised perekondlikud põhjused (NB!Siia alla ei käi väiksemate õdede-ven-dade hoidmine), 4) muud kooli pooltmõjuvaks loetud põhjused (võistlused,olümpiaadid, jne).

Lapse kooliskäimise osas onsuur roll ka lapsevanematel. Kelleleõnneks või kahjuks, kuid siiski on lahtikirjutatud ka lapsevanema kohustused,et tagada õpilasele kodupoolne tugi. Va-nem on kohustatud võimaldama ja soo-dustama koolikohustuse täitmist, sealhul-gas: 1) looma koolikohustuslikule õpila-sele kodus õppimist soodustavad tingi-mused ja õppes osalemise eeldused; 2)esitama koolile oma kontaktandmed jateavitama nende muutustest; 3) tegemakoostööd kooliga; 4) kasutama meetmeid,mida talle pakub kool või vallavalitsus;5) pöörduma kooli ettepanekul nõusta-miskomisjoni poole.

Koolist puudumine uue põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse valguses

Vanem peab teavitama hilje-malt õppest puudumise esimesel õp-pepäeval kooli oma lapse õppest puu-dumisest ja selle põhjustest. Kui vanemei ole kooli puudumisest teavitanud,teavitab kool sellest vanemat (telefonivõi e-kirja teel). Kui vanem ei ole kooliõpilase puudumisest teavitanud ningkoolil ei õnnestu puudumise põhjustvälja selgitada, teavitab kool sellest val-lavalitsust hiljemalt järgmise tööpäevalõpuks. Sellisel juhul on vallavalitsuskohustatud korraldama meetmete ra-kendamise puudumise põhjuste välja-selgitamiseks ja koolikohustuse täitmi-se tagamiseks. Kool on kohustatudõppest puudumiste üle arvestust pida-ma ning tegema kokkuvõtte vähemaltüks kord õppeveerandi jooksul ja tea-vitama sellest vanemat, st et puudutudtunnid kantakse tunnistusele.

Kui koolitöötajal on tekkinudpõhjendatud kahtlus, et õpilase puu-dumise põhjendamisel on esitatud eba-õigeid andmeid, on koolil õigus taotle-da vanemalt täiendavaid selgitusi.Andmed õpilaste kohta, kes on üheõppeveerandi jooksul õppest mõjuvapõhjuseta puudunud enam kui 20 prot-sendist õppetundidest, kantakse Eestihariduse infosüsteemi alamregistrisse(lühendatult EHIS-sse). EHIS-est saabandmeid nii haridusministeerium,maakonna haridusspetsialistid, omava-litsuse koordinaator.

Arusaamatuste ja probleemidevältimiseks soovitan, et lapsevanemadoleksid ise aktiivsemad kooliga suht-lema. Teavitamise mooduseid on mit-meid. Kõige mugavam on saata tõende-Kooli kaudu, sellele ei jää alla ka e-kirja saatmine klassijuhatajale või kooli,samuti on võimalik helistada, saata sõ-numeid. Täpsed aadressid ja telefoni-numbrid leiate kooli koduleheküljelt.

Juhul, kui lapsevanem ei täidaoma kohustust, et laps kooli jõuaks, siis

on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesvälja toodud ka karistused. Näiteksvõib vanemat karistada rahatrahvigakuni 200 trahviühikut (~800€), kui temakoolikohustuslik laps ei ole kantudühegi kooli nimekirja või on ühe õp-peveerandi jooksul põhjendamata puu-dunud rohkem kui 20 protsendist õp-petundidest. Vanemat ei karistata, kuita on koolilt või vallavalitsuselt palu-nud oma lapse koolikohustuse täitmi-se tagamiseks abi, on kooli või vallava-litsuse poolt pakutud meetme raken-damisega nõustunud ning ise seal ak-tiivselt osalenud. Vanemale määratudrahatrahvi võib vanema nõusolekulasendada üldkasuliku töö, kasvatusala-se koolituse või lapsega koostegevuse-ga. Vanem rakendatakse üldkasuliku-le tööle 10 - 50 tunni ulatuses tööst jaõppimisest vabal ajal. Üldkasuliku tööeest tasu ei maksta. Kui vanem hoidubüldkasulikust tööst kõrvale, pööratak-se temale määratud trahv täitmisele.

Leian, et see on küll väga äär-muslik abinõu, ja loodan siiralt, et sedakasutama ei pea. Seega lapsevanemad- näidake, et hoolite oma lastest ja võt-ke oma südameasjaks kooli teavitada,kui laps puudub, et vältida ebameeldi-vusi. Koostöös peitub lahendus!

Puudumistest teavitamise koh-ta on koostatud ka infovoldik lapseva-nematele, mis on saadaval Kiltsi Põhi-koolis ja Väike-Maarja valla lastekait-sespetsialistilt.

Uues põhikooli- ja gümnaasiu-miseaduses on veel uusi punkte, mil-lega peaks kursis olema. Loe: https://w w w . r i i g i t e a t a j a . e e / a k t /13332410?leiaKehtiv. Kindlasti soovi-tan puudumiste ja meetmete kohtalugeda Põhikooli- ja gümnaasiumisea-dusest järgmist: §9, §10, §11, §12, §13,§14, §35, §36, §37, §38, §58.

Ivika Abnersotsiaalpedagoog

Väike-Maarja Gümnaasiumil ja Õp-pekeskusel valmis läinud aastalõpus uus arengukava. Selles on kir-jas kooli edasised arengusuunad järg-nevaks kolmeks aastaks, samuti koolivisioon - “Väärt kool Virumaa veerel”.

Kooli direktor Raili Sirgmets,kes on selle tunnuslause autor ja midamõtleb koolipere visiooni all? 

Väärt kool Virumaa veerel on meiekoolide visioon ja ühtlasi koolide tun-nuslause. Visioon sai koolirahvaga ühi-selt mõeldud ja sõnastatud uusi sihteseades ning koolide arengukava koos-tades. Oma tegemiste ja tulemustegasoovime selle saavutada aastaks 2013.Meie koolide kui piirkondliku haridus-keskuse plaanid numbrite keeles onkirjas arengukavas. Soovin neid pisutkogukonnaga jagada ning vaadata na-tuke arvude taha.

Piirkondlikuks hariduskesku-seks kasvatakse ning see eeldab kõige-pealt õppijaid ja õpetajaid. Inimesed onkõige tähtsamad. Selleks, et inimesedoleksid motiveeritud, peame me per-sonali investeerima, sh võimaldamainimväärset töötasu ning täiendkooli-tust. Kahjuks oleme olnud sunnitud vii-mase kahel aastal koondama ning katöötasu vähendama.

Peale inimeste vajame me aja-kohast õppekeskkonda ja õppekavasidning paindlikke õppevorme. Just sellelpoolaastal on meil koolides esmaspäe-viti arutelud koolide õppekorraldusemuutmiseks sh õppekavade koostami-ne. Mõlema kooli põhidokumendid onmuutmisel. Võtmeküsimus on teise ta-seme hariduse võimalused ehk õppe-suunad gümnaasiumi astmes ja kutse-õppe tasemel. Võimalused on pärissuured, sest teise taseme hariduse, s.ogümnaasiumiastme ja kutseõppeühendamisel moodulite ja kursustekaudu on võimalik rakendada seitseterinevat suunda, sh viit gümnaasiumi-hariduse omandamiseks. Praegu käibkoolides töö sotsiaal-, reaal- ja loodus-haru ning kutseõppe gümnaasiumis jagümnaasiumitase kutseõppes rakenda-misega. Loomulikult jääb kutsekeskha-ridusõpe ja kutseõpe viiel erialal. Täis-kasvanu koolituse raames on võimalusomandada nii üld- kui ka kutsehari-dust. Nii nagu paljudes teiste koolides,tuleb ka meil rakendada tsükliõpet jaklassideta gümnaasiumi. Kuna sellisesüsteemi rakendamine eeldab vähe-malt 260 õpilase olemasolu teisel tase-mel, siis meie gümnaasiumiastme ningkutseõppurite arvud peaksid jäämavähemalt samale tasemele.

Olulisena oleme märkinudmeie koolide väärtusena traditsioone,mille üks valdkond on huviringide töö.Praegu osaleb kooli huviringides 67%

Väärt kool Virumaa veerel

üldhariduse õpilastest ja me soovimesäilitada selle samal tasemel. Saavutu-seks tuleb lugeda kutsehariduse poo-lel huviringide käivitamise. Paljud õpi-lased on aga oma huvidele rakenduseleidnud väljaspool kooli. Tantsu- ja lau-lutraditsioone säilitades võib öelda, eton heameel märkida, et meilt soovibtantsu- ja laulupeole minna 122 tant-su- ja laululast.

Juba täna on meil hea uudisedastada: järgneval kahel aastal on meilvõimalik nii gümnaasiumi kui ka kut-sekooli pool rakendada täiendavaidinnovaatilisi huviringe nagu robootika,tehnika ja digimatkad. Kokku saimeselleks üle 20 000 euro ESF vahendeidja selle projekti puhul ei panusta me isesentigi. Kokku saab selles projektis osa-leda 80 õpilast. Projektitöö on üks are-nev valdkond ja aitab tuua täiendavaidvahendeid koolide arenguks.

Uued õppekavad nõuavadmeil investeerimist ajakohastesse õppe-vahenditesse ja IT valdkonda. Olemesaanud valmis pikad nimekirjad õppe-vahendite vajadustest ja nüüd püüamelähema kolme aasta jooksul need soe-tada. Kutsehariduses hakkab toimumaakrediteerimine, mis tähendab kooli-tuslubade saamiseks suurt tööd õppe-vahendite ja õppekavade vastavuseosas.

Gümnaasiumi hoonete ja töö-koja renoveerimine jääb aastatesse2011-2012, suur valupunkt on õppekes-kuse peahoone olukord. Oleme omategemistega paistnud välja nii maakon-nas kui riigi tasemel ning tunnustuston saanud nii meie õpilasaed kui kapersonal.

Kui eesmärgid on ellu viidud,siis me olemegi Väärt kool Virumaaveerel.

Koolide arengukavaga on või-malik tutvuda aadressidel:http://w w w . v - m a a r j a . e e / v m o k /Arengukava_111.htm ja http://www.v-m a a r j a . e e / v m g y m / V a i k e -Maarja_Gumnaasiumi_arengukav_70.htm.

Alates 3.jaanuarist asus Väike-Maar-ja valllavalitsuses sotsiaaltööspetsia-listina tööle SILVI SIRELPUU.

Oma töökohta ütleb Silvi Sirel-puu järgmist: “Minu esimene tööpäevuue aasta esimesel tööpäeval, 3. jaanua-ril oli mulle kui sünnipäevakingitus. 3.jaanuaril 2011, sain nn sünnipäevakin-gituse. Olen ametis lapsehoolduspuh-kusel oleva ametniku Eve Hiietammeasendajana. Minu varasemateks töö- jaametikohtadeks on olnud Avandusevald, Väike-Maarja Õppekeskus, vii-mati Laekvere Vallavalitsus, tööülesan-neteks paberite täitmine ning ikka ini-mestega suhtlemine, võimaluste piiresabi andmine, nõu andmine, ärakuula-mine.”

Üldharidusasutuste tunnustussüstee-mi “Eestimaa õpib ja tänab” komis-jon tunnustas Väike-Maarja Gümnaa-siumi ja Õppekeskuse tugiteenusteosakonda hea töö eest Õppija arengutoetaja auhinnaga 2010 Lääne-Viru-maal.

Väike-Maarja Gümnaasiumi jaÕppekeskuse tugiteenuste osakondajuhib eripedagoog Merle Kiigemaa.Osakonnas töötavad: logopeedid ViljaKull ja Jana Külmallik ning parandus-õppe ja abiõpetaja Luule Klaats.

Tunnustussüsteem “Eestimaaõpib ja tänab” märkab ja tõstab esileüldhariduse valdkonnaga seotud hari-dusala inimeste tegevust ja väärt ette-võtmisi. Tunnustussüsteem on kaheta-sandiline: regionaalne ja üleriigilinetasand.

Komisjon lähtus oma töös tun-nustusstatuutidest ja tunnustamiseüldprintsiipidest: tunnustatakse teguvõi tegusid, millele järgneb tulemus,millel on laiem mõju kogukonnale võiühiskonnale; tunnustatakse ja väärtus-tatakse koostööd; tunnustatakse panusteesti keele ja kultuuri, riikluse arengus-se; tunnustatakse tegevuste eest, mison toimunud kuni viie viimase aastajooksul; komisjonide töö on paindlikja sõltumatu.

Auhinnad anti välja viie statuu-dis: õppija arengu toetaja auhind, ha-riduse sõbra ja toetaja auhind, õppeasu-tuse eestvedaja ja arendaja auhind, loo-dus- ja täppisteaduste auhind, Eesti-maa ja kodanikutunde auhind.

Pidulik üleandmissteremoniatoimus 21. jaanuaril Tartus Vanemuiseteatris peetud tänuüritusel.

Väike-Maarja Gümnaasiumja Õppekeskus sai "Eestimaaõpib ja tänab" auhinna

Tutvustame uusi töötajaid

Väike-Maarja õppekeskus sai SA-stInnove toetust 20 554,5 eurot (321 608krooni) loodus-, robootika- ja tehnika-ringi jaoks oma projektile “Robootika,digimatk ja tehnika - innovaatilisedhuviringid Väike-Maarja õppekeskusesja gümnaasiumis”.

Uued huviringid on mõeldudõppekeskuse ja gümnaasiumi III ja IVkooliastme õpilastele. Ringitegevus al-gas k.a algul ja kestab projekti toel järg-mise aasta lõpuni.

SA Innove toetas 26 kutsehari-duse ning 19 täiskasvanuhariduse vald-konna projekti Euroopa Sotsiaalfonditaotlusvoorust „Õppijakeskse ja uuen-dusmeelse kutsehariduse arendaminening elukestva õppe võimaluste laien-damine”.

Õppekeskus saihuviringideks

Innovelt toetust

HARIDUS

4 Jaanuar 2011

Õues valitseb tõeline talv. Sügavad lu-mehanged, pikad jääpurikad, tuisk,sula, libedus, pimedus. Seda, mismoodi näeb välja üks ilus ja päikese-paisteline päev, ei mäleta vist keegi.Kuid see-eest on igal inimesel, kesvähegi labidavart käes hoida suudab,olemas kutselise lumerookija kvalifi-katsioon.

Ühel esmaspäevasel varahom-mikul garaaþiuksi lumehangede altlahti kaevates kirun lumerookimist jamõtlen tagasi suvele, murule ja mu-runiitmisele. No on ikka kena tegevus�- annab puha planeerida teist - reedeõhtusse või koguni laupäeva. Muru eikasva sugugi ootamatult nii suureks,et hommikul autoga väravatest välja,tööle ei saa… Samuti pole vaja kollee-gile helistada, et näed sihuke lugu:„Jäin heina sisse kinni, jään hiljaks, he-listasin mehele, varsti tuleb niidab muvälja… Sa ole hea, vaata, mida mu eestteha saad!“

Nii seal hangede vahel lume-labidaga mütates unistan uuest suvestja meenutan eelmist. Mõte läheb aia-reisidele. Nimelt on Simuna Naiste-klubil kujunenud tore igasuvine tra-ditsioon - külastada kauneid aedu.Algul piirdusime lähiümbruse kodu-aedadega, kuid nagu ütleb vanasõna„süües kasvab isu“. Nüüdseks olemejõudnud Lääne-Virumaa ilusamatelekoduaedadele pilgu peale visata jakiikame juba linnade parke ja haljasa-lasid.

Meie tubli ja toreda esinaiseReet Maadla juhtimisel ja eestvedami-sel koguneme me ühel kindlal kokku-lepitud päeval Simuna rahvamaja ette,nii kolm kuni viis autotäit aiahuvilisi,heatujulisi ja ilusaid naisinimesi, etelada üks päev iseendale. Unustameoma igapäevakohustused ja läheme

Simuna Naisteklubi suvemeenutus

naudime silmailu, mida teised on tei-nud. Aga see on ainult üks päev. Kuireis läbi saab, on kõigil peakesed hea-dest ja ilusatest ideedest pungil ja jubajärgmise päeva ennelõunaks on käedaias mullaseks tehtud. Samuti on nai-sed jõudnud jagada oma meesinimes-tele käskusid missugune kivi teisepaika tõsta, kust puu välja juurida võihoopis uus istutada.

Möödunud kuumal suvel käi-sime kaemas Kunda linna keskvälja-kut ja kauneid koduaedu.

Reisiseltskonna moodustasidVirve, Silvi, Leie, Terje, Maie, Anne,Ene, Mary, Jana, Riina, Reet, Kaja jaKaarel Gustav. Seal nautisime silma-ilu, mida meile pakkusid väga kaunidja hooldatud hekid ning hoolikalt pöe-tud ja kastetud muru. Kunda linnasnautisime ka lõunasööki. Üks meietoreda seltskonna liikmetest oli kuna-gi Kundas koolis käinud - tema jaoksoli see nostalgiline retk. Teist meie gru-pi liiget tabas aga meeldiv üllatus, sest

meie giidiks linnas osutus tema endi-ne kursusekaaslane Sirje EPA päevilt.Nad polnud kohtunud pea neliküm-mend aastat, kuid hääle järgi tundsidteineteist! Käisime ka kuulsal Kronks-kaldal. Võrratu merevaade! Kohali-kest vaatamisväärsustest külastasimeka endist prügimäge, mis on kinnikaetud ja kuhu on ehitatud vaateplat-vorm. Samuti heitsime pilgu pealehüdroelektrijaamale ja vastavatudnoortekeskusele. Noortekeskuse hoo-ne ees on väga atraktiivne ja ainulaad-ne mänguväljak.

Edasi sõitsime Mahu külla.Sealse elu-oluga viis meid kurssiproua Maie. Tutvusime Mahu küla-majaga ja -inimestega. Kaesime Mahuküla pärli - perekond Hõimu koduae-da. Selles imelises aias ringi liikudestekkis tunne nagu ei olekski enam Maapeal, vaid suisa paradiisiaias. Sellesaias oli väga palju erinevaid taimelii-

07.01.1931 - 13.06.2005

Erich Meerjat mäletavad eakamadmaarjalased kui pikka, veidi kühmuhoidva seljaga, tasase ja targa jutugameest, kes üle 30 aasta kohalikku raa-matukogu juhatas.Palju aastaid olin ma raamatukoguhoidjakultuuriloolises alevikus.Endist vaimu seal katsuti hoida,siiski rohkem kerkis ausseraha ja rikkus.Tagasivaade, 1986

Tema arukad artiklid ilmusidikka kohalikus ajalehes, sekka ka rajoo-ni- või vabariiklikes lehtedes. Kirjuta-da oli kodukandi sündmustest, kultuu-riväärtustest ja probleemartikleid karaamatukogundusest. Alles hiljem hak-kasid leheveergudel ilmuma tema luu-letused. Väike-Maarja muuseum talle-tab tema esimesi luuletusi ja päris suurtfotokogu, sest Erich Meerja üks hobi-dest oli pildile jäädvustada Väike-Maarja elu-olu.Sa Väike-Maarja ikka püsid meeles,su süli helkjaid mälestusi täis……Siit võrsund visa haritlaste sugu,kes oma rahvale nii palju andnud.

Eduard Leppiku järel võib pi-dada Erich Meerjat üheks Väike-Maar-jat kõige põhjalikumalt tundvaks ini-meseks. Tema tõsisem kodu-uurimis-alane töö algas juba 1950-ndate lõpul,kui ta hakkas kodulooalast materjalikoguma ja bibliografeerima. Lõpukskogunes kodulookartoteeki üle 1700kaardi. Koostatud sai hulk albumeid jalõigete mappe koduloolistest artiklitest.Tema tegevus Väike-Maarja kultuuri-loo jäädvustamisel oli imetlusväärne,olles samal ajal ka ise üks kultuurilooteostajatest. Samas oli ta ka väga huvi-tav jutustaja ja ekskursioonijuht.Head tunnid, ootan teid, et jälle minnarearadu käima mõnes meistriteoses.Ah seda sõnamõnu, kirkaid mõtteseo-seidja elevusest tulvil kokkupuuteid!

Raamatuga, 1981Erich Meerja tegevus Väike-Maarja raa-matukogus oli juba tol ajal tähelepanu-

Erich Meerjatmälestades

ke, alates eestimaistest talulilledest jalõpetades eksootiliste ja ekstravagant-sete taimedega. Maitsekalt kujunda-tud istumiskohad, purskkaevud, las-te mänguplatsid … tegelikult ei oleseda võimalik kirjeldada. Seda peabise nägema. Igatahes on need inime-sed väga töökad.

Pärast kaunist aiaelamust pää-sesime lõpuks ka merre! Nii sooja me-revett kui tol suvepäeval, ei ole minaoma elu sees veel kogenud! Pladista-sime seal seni, kuni kõhud tühjaks läk-sid. Meie ekskursioonijuht Maie palusmeid veel enne ärasõitu enda pooltkorraks läbi astuda. Veel kord saimemeeldiva üllatuse osaliseks: pererah-vas oli katnud meile õhtusöögilaua.Meie, näljased nagu hundid, lasimehea maitsta kodus valmistatud jogur-til, soolaheeringal, värskel hapukurgilja mustal leival. Isegi praegu seda lugu

kirjutades hakkab suu vett jooksma…Loo kirjapanija nelja-aastane

poeg pidas reisi vapralt vastu. Kodu-teel mõnest kenast hoovist mööda sõi-tes juhtis reisseltskonna tähelepanu:„Vaadake seal on ka ilus aed!“

Järgmisel käigul aiatarvetekauplusse olin sunnitud talle ostmaväikese metallist aiakäru ja tänava-pühkimise harja. Ja need riistad olidtöös kuni lume tulekuni.

Tagasi reaalsusse ehk talve tul-les, soojas köögis kuuma teed juues jaküünlaleegi võbelevat valgust vaada-tes, ei oska veel öelda, kas homme tu-leb jälle lund rookida või pääseb nii-sama tööle. Nädalavahetusel peakskindlasti suusatama minema, sest talvon ju tore, lumi on nii puhas ja valgeja külm. Suvel, kui on +33 kraadi, siison tore jälle sellest unistada.

Kaja Põldmaa

ja tunnustusväärne. Siintoimusid huvitavad kir-jandusõhtud, käis kooskirjandussõprade selts-kond, kohtuti kirjanike-ga, peeti kirjanduskoh-tuid, kirjutati arvutulhulgal tööplaane ja veelrohkem aruandeid, kõikkavandatu sai ju ka elluviidud. Vähe aega ei võt-nud ka kirjatööd ja uuri-mused, osavõtt kirjan-dusvõistlustest. Ühekspõhjalikumaks uurimu-seks võib pidada artiklit“Meie rajoon ilukirjan-duses”, kus tuntud kir-janike loomingust on lei-tud paiku või legende-lugusid Virumaalt. Näi-teks Fr. R. Kreutzwaldi jaM. Underi kirjutisedPorkuni preilist, Väike-Maarja aineid leiab Ja-kob Liiva näidendis“Kolmat aega vallava-nem” ja “Onu Anton”. Jakob Tammeinspireeris Ebavere mägi. Veel on ni-metanud oma loomingus Virumaad jaVäike-Maarjat Juhan Liiv, Osvald Too-mingas, Eduard Vilde, Manivald Kesa-maa, Uno Laht, Tõnis Lehtmets, OttKool ja teised.Sellegipoolest oli ta murelikult tõde-nud, et:Vähe sain ma küll raamatuid hoidamõttes ja käes.Rohkem oli sebimist raamatu ümber,ikka oli (kas ka jääb?),tähtsaimaks näitajaks plaaninumber.Ikka küsiti,miks nii väike on hõlveja kas loetakse igas pereska põlvest põlve?

Tagasivaade, 1986Esmakordselt trükiti tema luu-

letus ära 1957. aastal.Sellest ajast ilmub ikka siin-seal

igal aastal mõni luuletus või jutuke.Järjest enam võttis ta sõna nii olmelis-tel teemadel kui kirjutas oma südame-valu värssidesse.

Erich Meerja sulest on ilmunudkuus luulekogu: “Tagasivaade”, “Il-mavaatleja”, “Mäe kutse”, “Liivakellahelin”, “Päevaring ja tähekiir”, “Õuna-puud üle aia”.

“Erich Meerja oli rahvapoeet selle sõnaotseses mõttes - kõrge hingekultuuri-ga aus ja elutark vaatleja,” ütleb temakohta Urve Tinnuri. Erich Meerja värs-side luulekeele ja kujundite taga on rah-vapärast ütlemist, elulisi seiku, sõna-vigureid. Ta on ammutanud ainest ko-halikest pärimustest, loodusest, tunnebaukartust elu ja kõige elava ees.Nägemuslik, 1987Süttis punase raamatu punane tuli,kui Virumaa maastiku lehekülgiliig hoolimatult keerasidkauged, võimukad käed.Põdesid põllud, uinusid õued.Kaevud ja allikadnutsid oma silmad kuivaksvigastatud elusoonte pärast.Mudapõletikus laugude vaheltvaatasid nad järele inimestele,kes suure varanduse otsastkaugemale veerema hakkasid.Mure toonis tumedakserkpunased koldesuud,krambitas uksed.Püüdsid siis pinevil linnasja janusel maal kinnitada kandavõõras keel ja meel.Rändrahvas pettunud pealegi:piima ja mett siin ei voola.Uued tulijad teel…

Irma Raatma

Mahu-Kunda kandi kaunid koduaiad

Olulise panuse Väike-Maarja haridusloosse jaseltsiellu andis Märt Meos.Ta sündis 16.jaanuaril1881.a. Viljandimaal Tar-vastu vallas talupoja peres.Kooliõpetajaks hakkamineoli suuresti paratamatu,sest perekonnas oli kuuspoega ja üks tütar. Kõigileisatalus tööd ei jätkunud.Võimaluse riigi kulul hari-duse saamiseks andis Tar-tu Õpetajate Seminar. Pä-rast kooli lõpetamist töötasM.Meos Saaremaal Vana-Löve ning seejärel Viljandi-maal Kärstna ministeeriu-mikoolis. Väike-Maarjassetuli M.Meos 1907.aastal,mil ta valiti siinse kihelkon-nakooli juhatajaks. Samalaastal surnud Jakob Tammsai omale väärilise mantli-pärija nii kooli- kui seltsi-töös.

Juba Kärstnas oli M.Meos osa-lenud seltsielus. Väike-Maarjas jätkustema ühiskondlik tegevus. Ta oli Lae-nu-Hoiuühisuse asjaajaja ja raamatu-pidaja, Kaubatarvitajate Ühisuse kas-sapidaja ning üks Põllumeeste Seltsimaja ehitamise mõtte algatajaid ja el-luviijaid.

Väike-Maarja kihelkonnakoolijuhataja ametisse jäi M.Meos 1919.a.detsembrini. Kuna sama aasta sügisestoli kihelkonnakool muudetud güm-naasiumiks, tuleb M.Meost pidadagümnaasiumi esimeseks direktoriks.1919.a. kinnitati M.Meos Virumaa koo-linõunikuks. Sellesse ametisse jäi ta1944.aastani. Nõuniku ülesandeks olikoolitöö üldine juhtimine ja kontrolli-mine. Esialgu oli olukord haridusesküllaltki trööstitu - koolimajad olid va-nad ja remontimata, ei jätkunud õpe-tajaid, kasutati iganenud õpetamisvii-se. Kõikide nende raskustega tuli tege-leda, lisandusid probleemid lapsevane-matega. M.Meos oli sunnitud nentima:“Loomakasvatuse kõrval, millele suurtrõhku pandi, oli laste kodune kasvatusmiskipärast päris unarusse jäetud”.

Märt Meos - 130

Seega pidi koolide kontrollimise ja õpe-tajate juhendamise kõrvalt ka vanema-tele loenguid pidama. Trükisõnas ilmu-sid M.Meose metoodilised kirjutised jaõpikud.

Kõigele lisaks jõudis M.Meostegeleda kooliaedade rajamisega. Väi-kemaarjalastele oli eeskujuks temaenda koduaed.

Tänu oma väsimatule tööleandis M.Meos suure panuse Väike-Maarja ja Virumaa haridusellu. Kõikeseda ei hinnatud nõukogude okupat-siooni aastail. 1944-1951 töötas ta Väi-ke-Maarja Keskkooli vene keele õpeta-jana. 1951.aastal tembeldati juba 70-aastane õpetaja kodanlikuks natsiona-listiks, jäeti pensionist ilma ja aeti omamajast välja. Kuni pensionile jäämise-ni 1957.aastal töötas M.Meos Simuna7-klassilises koolis. Oma maja ta enamtagasi ei saanudki. Viimased eluaastadveetis teenekas pedagoog sugulastejuures Viljandis, kus ta suri 1.märtsil1967.aastal.

Märt Meose töö emakeelse koo-li loomisel sai vundamendiks tänaselehariduselule.

Reeli Freiental

KODULUGU

5Jaanuar 2011

Lili puhub leegid lõkkeleLapsed ei ole mitte anumad, mida tu-leb täita, vaid leegid, mis tuleb lõkkelepuhuda. Nii on öelnud Fraçois Rabelais,renessansiaegne Prantsuse luuletaja,preester ja arst.

Väike-Maarja lasteaia õpetajaLili Guitor särab lasteaiaõpetaja töödtehes ise ja tema käes löövad lapsedkileegitsema.

Lili Guitori kõrval hoolitsevadnende 16 kolmeaastase eest veel las-teaiaõpetaja Jaanika Ojalo ja õpetajaabi Elve Nõgene.

Elu siht paigas lasteaiaeastLili Guitor: Arvan, et asi vist on geeni-des! Juba minu ema oli Väike-Maarjalastesõimes algul kasvataja, hiljem aas-taid juhataja. Mina käisin lastesõimeskasvatajatel abis ja suvel asendamas,olin siis vist 12-aastane. Lasteaiaga olenseotud maast madalast ja sellest on ku-junenud mulle südamelähedane töö.Olen kogu aeg lapsi kantseldanud. Kuiminult lasteaiaealise tüdrukutirtsunaküsiti, kelleks tahad saada, siis vasta-sin ikka - lasteaiakasvatajaks! Nii olikirja pandud ka minu lasteaia lõputun-nistusele. Elu siht oli paika pandud.

Paremat tööd ei olegi! See sei-sukoht ei ole aegade jooksul muutu-nud.

Olen ka ise kunagi Väike-Maar-ja lastaias käinud. Minu tolleaegsed ko-getud lapse pilgu läbi mälestused ai-tavad mind nüüd õpetajana oma kas-vandikke paremini mõista ja mitmeidtegevusi huvitavamaks muuta. Seninion mul hästi meeles oma lapsepõlvekrutskid, lasteaia tegemised ja mängu-kaaslaste kiiksud, mis tundusid siispõnevad ja palju huvitavamad.

1980. aastal läksin pärast Väi-ke-Maarja keskkooli lõpetamist Rakve-re Pedagoogikakooli õppima, sain kohekolmandale kursusele. Tegin eelneva-te kursuste nõutud eksamid ära ja pä-rast neljanda kursuse lõpetamist hak-kasingi lasteaiandusega pihta. Esime-ne töökoht oli suunamisega Vao laste-aeda, kus töötasin kaks aastat, kuidhing ja koduigatsus tõmbasid mindmagnetina ikka Väike-Maarjasse. Kuiavati uus lasteaed, olingi Väike-Maar-jas tagasi. Mulle anti tühi rühmaruum,vajalikud mööblid, materjalid ja muuinventar ning kõige tähtsam - uued kas-vandikud! Siiani mäletan enda sisemistärevust, kõikide laste nimesid, nendeiseärasusi, muresid, rõõme ja lasteva-nematega koostööd.

Edaspidised tööaastad on möö-dunud kõik siin lasteaias ja kogu aegühes ja samas rühmaruumis. Mul onolnud siin õnnelik „tööpõld“ ja toredadtöökaaslased. Hea sõnaga meenutanõpetajat Sirle Aosaart, kellega koos saipalju huvitavat laste jaoks organiseeri-tud, õpetatud ja kogetud.

Praegu on mul superasjalik,hakkaja ja väga tubli paariline JaanikaOjala, kellega rabeleme ühel lainel jamõistame teineteist poolelt sõnalt. Tihtituleb ette, et mõtleme samal ajal kasamu mõtteid. Hea paarilisega on tore“tiimitada”, nii et tuled tööle ikka “lustija lauluga“. Väike-Maarja lasteaias onhästi toetav ja mõnus kollektiiv. See onsuur väärtus, mida tuleb hinnata janautida. Seda on meie lasteaia kohtaöelnud külastajad teistest lasteaeda-dest.

Ühel liinil nii laste kui nendevanematega

Lili ja Jaanika on ise kujundanud omarühmaruumi. Seinad on rõõmsalt vär-viküllased, üht seina kaunistavad Lilijoonistatud pildid. Avarust annab rüh-maruumile otsaseina ehitatud trepiku-juline poodium, kus lapsed saavad esi-nemisi harjutada ja vestlusringis kõr-gustes viibida. Poodiumi astmed onsamal ajal kasutatavad suurte sahtlite-na, kus hoitakse väiksemaid lavastus-ja ehitusmänguasju.

Suures rühmaruumis on re-mondi ajal välja ehitatud eraldi nukku-de magamistuba, kuhu viib veerandkorrust ülespoole kolmeastmelinepuust trepp. Lastel on võimalus seal katurvaliselt omaette olla.Lili: Otse garderoobist saab ust avama-ta rühmaruumi, sest ust ruumide va-hel ei olegi. Selline avatus on mõeldud

Lili Guitor ja Jaanika Ojalo poodiumil. Hilje Pakkaneni foto.

paremaks kontakti loomiseks õpetaja-te ja vanemate vahel. Tõmbame nii lap-sevanemad ühisele lastekasvatamis-liinile. Meile meeldib, kui ka lapseva-nemad tulevad meie mõtete ja tegemis-tega kaasa, annavad omapoolset huvi-tavat nõu. Esmaseks kontakti loomiseviisiks on silmside lapsevanemaga,naeratus. Teine inimene tabab ju koheära, kas on soov vestelda või ei. Naera-tav silmside on nakkav!

Mõned kasvandikud on ainultveidi aktiivsemad ja avatumad ningsoovivad rohkem lähedust ja suhtle-mist. Vägisi ei saa kedagi sülle võtta jasuhtlema sundida. Kui laps tunneb, etta on valmis sinuga kontakti võtma,küll ta siis kuidagi märku annab. Õpe-taja sisetunne ütleb, kuidas last julgus-tada ja tema soove täita.

Mul pole olnud lemmiklapsi.Pean igat last täheks ja tähtsaks. Mäle-tan peaaegu kõiki oma kasvandikke.Mõni on ka meelde jäänud millegi eri-lisega: nalja tegemisega, vaimukatekommentaaride ja ütlemistega, aruku-sega, tagasihoidlikkusega, näitlemise-ga, mõne krutskitükiga jne.

Rühmatööd kergendavadrühmareeglid

Need on kõigile võrdselt täitmiseks,hoides ära arusaamatused ja kellegieelistamise. Need annavad ka rohkemkindlustunnet lastes endis. Reeglid onriietusruumi seinal trükitähtedega kir-jas. Kolmeaastased mürsikud teavadneid peast, ilma lugemata. Nad teevadtähtsa näo pähe, veavad näpuga värvi-lisi ridu ja imiteerivad lugemist, jättesmulje, et nad “päriselt” oskavadki lu-geda.

Oluline on olla lastega ühel liinilLasteaiaõpetajal tuleb tihti kä-

puli maas laste mängudes osaleda, las-kuda ka vahel laste tasandile, et ollausutavam mängukaaslane, võita sõp-russuhteid ja usaldust. Samas ei tohiunustada täiskasvanu piiri, et olla ees-kujuks, õpetada uusi teadmisi ja kujun-dada positiivset käitumist erinevatesolukordades. Näiteks talvel mängisimelumehunnikute otsas ronides, et olememägironijad. Kelguga mäest alla sõitesvaatavad lapsed täpselt järele, kas õpe-taja oskab ikka pöördeid teha, märkabkaaslasi mäest üles tirida.

Laps õpib mängidesTeada on, et lapse kiire kohanemine jaedasine toimetulek koolis on otseseltseotud sotsiaalsete oskuste ja positiiv-se enesehinnangu kujunemisega koo-lieelses eas. Et kooliks valmis olla jaselleni jõuda, ongi lasteaias võimaluskoguda julgust ja oskust eneseväljen-damiseks, õppida kasutama loogilistmõtlemist ja loovust, endaga igas olu-korras toimetulemist.

Kuidas te seda kõike lasteleõpetate?

Ikka mängides, pidudega, õp-pekäikudega, vaatlusi tehes ja katseta-des. Hea koht lapse jaoks kogemusisaada on peod, kus lapsel tuleb endproovile panna suhteliselt võõra selts-konna ees, kogeda julget ülesastumistja enese oskuste demonstreerimist kaoma pereliikmetele.

Mulle meeldib pidude stsenaa-riume ja kostüüme välja mõelda. Minupidude põhielement on loovus. Kuidaspidude ideed sünnivad, on raske öel-da, mõnikord mõnd lugu või fraasikuuldes, teinekord öösiti. Jaanika mõ-nikord küsib mu une järele tagamõtte-ga, kas mul mõni järjekordne hea ideepole öösel pähe turgatanud.

Ise oleme samuti osalised näi-dendis, et märkamatult osalisi aidata.Lapsi juhendades teeme endale kakindluse mõttes spikrid, kuid enne esi-nemist kaovad need tavaliselt suuresahmerdamise peale ära ja ikkagi tu-leb iga kord improviseerida. Kui ei peateksti tsiteerima, siis tuleb kõik paljuvabamalt ja loomulikumalt välja. Meienäitemängudes ei tule lastel sõnu jafraase täpselt pähe õppida, aga nadpeavad teema sees olema ja oma sõna-dega vajaliku edasi ütlema. Teemassesisseminek pole lastele raske. Näiteksmängisime Punamütsikest, seda mui-nasjuttu on ju kõik kuulnud. Võtsimemõned asjad ja peakatted - kõik muutuli sujuvalt, lapsed ise mõtlesid sõnad

välja. Tore ja jälle midagi uut!Kujundab, otsib, meisterdab isekostüümid ja dekoratsioonid

Kostüümide jaoks pole Lilil ol-nud kahju katki lõikuda isegi mõndomaenda riideesetki. Nii mõnigi pusaon olnud just õigest materjalist vajalik-ku värvi ja seepärast hea ürituse nimelohverdada tulnud.

Aastate jooksul kogunenud en-daõmmeldud kostüümidest lausa omakostüümiladu, mida teisedki kolleegidon saanud kasutada. Terve kastitäisloomade peakatteid on ka rühmaruu-mis lastele igapäevaseks mängimiseks.Pesukorvi täis säravaid, läikivaid kar-nevaliriideid sobivad moeetenduseks.Need on lastele eputamiseks ja tralli-miseks - loovust tuleb ju kuidagi aren-dada.Lili: Kostüüm on tähtis komponent!Kui panen mõne aravõitu või nõrgahäälega lapse kaunisse kostüümi, siisei pane vaataja enam tähelegi lapsenõrka häält, vaid vaatab huviga tege-laskuju- näitleja tegutsemist. Lapselgion hea ilusas kostüümis oma osa täita.

Kuidas kõige nooremaid lapsijulgustada?

Meie kolmeaastaste jaoks olijõulupidu esimene suurem pidu, kusnad esinesid. Kõik lapsed ei ole ju jul-ged. Tegime veidi eeltööd, ikka kava-lust appi võttes. Küsisime neilt, kes ta-hab olla superstaar? Kõik tahtsid. Kassuperstaarid kardavad ja jooksevadkohe emme juurde? Loomulikult eikarda! Lapsed andsid meile vastuseid,mida tahtsimegi kuulda. Mõned näodkiskusid esinemise ajal küll veidi viri-laks, kuid lapsed olid vaprad, kõik jutahtsid olla superstaarid!Sind teatakse kui aktiivset inimestisetegevuses (näiteringis). Kust sa

ise esinemisejulguse võtad?Pealtvaatajad õnneks ei ham-

musta ja õigel ajal tuleb ära astuda. Agaimprovisatsioon on üks kuldaväärtvõte! Kui esimene lause on öeldud,oledki mäel ja tunne tuleb pärast. Pa-bin on siis, kui midagi väga täpset jasõnasõnalt on vaja tsiteerida. Kui võ-tad kõike positiivselt, siis on ka teisedpositiivsed. See on nakkav!

Isetegemine on pärit kooliajast,mil sai kogu aeg midagi tehtud - nais-tepoksi, revüüd jm, ikka teistmoodi võimidagi sellist, mille peale teised polnudtulnud. Saime siis kooskäkerdamisestrõõmu tunda ja kui tagasiside oli heavõi kiitev, tuli ka julgust juurde.

Sa oled nii kaua lasteaias olnud, etoled õige inimene, kelle käes küsida,mis on lasteaias ja laste juures aasta-tega muutunud?

Aastate jooksul on põhimõttedja töö olemus ajast aega jäänud ikkasamaks - valmistada lapsi kooliks ettenii vaimselt kui füüsiliselt. Et lasteaedon alushariduse omandamist võimal-dav õppeasutus, siis käib töö lastegariikliku õppekava järgi. Lapse kooliksettevalmistamine ei ole ainult tähtedeja numbrite selgekssaamine, vaid kasuhtlemine täiskasvanute ja eakaaslas-tega, võõras keskkonnas toimetulemi-ne, enda eest seismine, erinevate tee-made ja oskuste valdamine, arutlemi-ne, osav liikumine, muusika ja rütmitunnetamine, ujumisoskuse omanda-mine, looduse muutumise jälgiminejaseal orienteerumine jne. Kõik teadmi-sed ja oskused omandavad lapsedmängides. Enam ei nõuta lasteaialt tun-nipaani, kuid teadmiste andmise paga-sit on küll kergitatud.

Lapsed on muutunud kasvultpikemaks. Näiteks see punane kleidi-ke (näitab) on olnud seljas kunagi viie-aastasel, praegu mahub selga kolme-aastasele. Tänapäeval on lapsed roh-kem arenenud, nad julgevad omatõekspidamisi kaitsta ja iseloomuoma-dusi välja näidata. Nad on tugevad isik-sused. Ka lastevanemate teadlikkus onkasvanud, nad on rohkem huvitatudmeie tegemistest ja laste arendamisest.Tänu meediale ja muutunud maailma-le on lapsed nõudlikumaks muutunud.Laps ei lepi iga asjaga. See on elus eda-siviiv jõud.

Aja jooksul on eriti palju muu-tunud lasteaia majanduselus ja olmes.60-70-ndatel kestis riigitöölise tööpäevõhtul kella 18-19-ni, see tähendas las-teaias tööd kella kaheksani õhtul. Prae-

gu lastevanematel ja lasteaial enam niipikki “tööpäevi” ei ole.

Emapuhkust oli vanasti pärastlapse sündi kuni kaks kuud. Seejärelpidi ema tööle minema, et tal ei kat-keks tööstaaz ning teda ei peetaks luu-seriks. Nõukogude aeg väärtustas töö-tavat naist. Kahekuused imikud viidilastesõime, kus emad käisid võimalu-se korral kiiresti lõunavaheajal oma tit-te imetamas.

Laste vastuvõtmisel lastesõimehommikuti kraaditi ja vaadati spaatli-ga kurku, küsiti kõhu kohta (on kor-ras). Kõik andmed kirjutati üles. Poti-toas oli seinal graafik, kuhu märgiti,mida laps päeva jooksul välja lasi.

Sõimeealised lapsed ei tohti-nud rühmaruumi koduriietega minna.Asutuse poolt olid kohustuslikud va-hetusriided. Tüdrukud kandsid laste-aias kleite, trippidega pihikuid, sukkivõi põlvikuid, poisid aga traksidegalühikesi pükse ja pikkade varrukategapluuse.

Lasteaia rühmaruumiks oli ükstuba, kus tehti kõike: magati, mängiti,söödi, lauldi, võimeldi. Lastesõimes oliainult suurte rühmas eraldi imeväikesöögituba.

Lastesõimes tassiti õuest kae-vust käe otsas kogu vajaminev vesi niikööki, laste pesuruumi kui potitamis-ruumi. Vesi tuli käsitsi ka pumbata,hiljem saadi majja veetorustik, mis agakippus talvel jäätuma ja rikki minema.

Tol ajal olid metallpotid ja kuiv-käimlad. Kui pühkimiseks kasutati ko-dudes ajalehetükke, siis lasteaias han-kis juhataja suurte raskustega linnastpeopesasuurusi kirjapaberipaksusi val-mislõigatud lehti, mida tuli enne kasu-tamist pehmeks kortsutada, et needveidigi midagi imaksid ja peput katkiei kraabiks.

Kui laps kauem puudus, nõutiselle kohta iga kord arstitõendit. Seevabastas lasteaiamaksust ja teatud ajalka analüüside andmisest, mis pididtõendama, et laps pole vahepeal enda-le mõnd nakkuslikku haigust hanki-nud.

Magamiseks laoti tuba raametäis ja pärast puhketundi virnastatineed uuesti seinakappi. See oli üsnaraske füüsiline töö ja nõudis oskustmahutada seinakappi terve toatäismagamisraame. Magamise ajal hõiva-sid raamid kogu toa pinna, vabaks jäiainult kasvataja teerada.

Ruumides oli kõikjal ahiküte.Riideid kuivatati ahju külge haagitudkonksude otsas. Lapsed kandsid tol ajaltalvel õues villaseid karupükse ja kin-

daid, mis hoidsid lumetükke kinni.Kuigi lapsed kraabiti trepi peal luuagapealaest jalatallani üle, rippusid lume-tükid ikkagi riietel, mis siis ahjusoojassulasid ja põranda veest lainetama pa-nid. Tänapäeva laste riidematerjalid onsuperhead, tol ajal kandsid lapsed ras-ke voodriga villaseid mantleid ja kasu-kaid.

Kuna telekast sai vähe lastesaa-teid näha, siis käidi teisipäeviti kellanelja ajal multifilmiseanssidel. Viie ko-pika eest näidati tunni aja vältel um-bes 6-7 vene multikat, mis olid ikkaõpetliku ja patriootliku sisuga.

Laps õues ja looduses -siingi on ajaga palju muutunud

Aastakümneid tagasi võimal-das metsade lähedus ja rohkus lastelmetsas onne ehitada, ronida, oksi mur-da, vabalt liikuda. Metsad kuulusid rii-gile ja keegi ei huvitunud, mis seal pa-rasjagu toimus või kes seal käis.

Praegu viibivad lapsed metsa-des palju vähem. Enam pole alles selli-seid kohti ega metsigi.

Meile meeldib käia lasteaia lä-hedal asuval Maasikamäel. See on ükspõllukividest ja tugevast maapinnastoaasi meenutav koht keset põldu, kuskasvavad juba noored puud. Hea onvaadata, kuidas lapsed loodust uuri-vad. Nad muutuvad rahulikeks, asjali-keks, omapäi tegutsejateks, katsetaja-teks, uudishimulikeks maailma avas-tajateks. Lapsed tahavad ka ise initsia-tiivi üles näidata, uurida - see on neileväga arendav tegevus. Hoiame neil sil-ma peal. Oleme Maasikamäel näinudlinnupesi, leidnud sisalikke ja huvita-vaid kivikesi. Ma ise olen kivihull ja eksminu väike kiiks ole nakatanud ka lap-si. Maasikamäel laseme lastel ka oma-päi ringi joosta. Enne paneme paikapiirid ja reeglid, kuidas ja kus nad lii-kuda võivad. Hüüde peale tulevad kõikvägagi kiiresti õpetaja juude.

Kui ka loodusesse sageli eijõua, siis liikuda meile meeldib igapäev, kui vähegi ilm seda lubab.

LõpetuseksMeele teeb rõõmsaks, kui lapsevane-mad meie tegemiste vastu huvi tunne-vad ja meiega ühes mestis on. Siis onkergem ja toredam lapsi õpetada, kas-vatada, järjepidavust säilitada, tekki-nud probleeme lahendada ja laste kas-vamisest koos rõõmu tunda!

Lasteaed on lahe aeg - ära magaseda maha! Vanemaks saad kogu aeg,tahad või ei taha! Kui ei ole lapseeasmängitud ja rapsitud, võime olla vanaseas hoopis üpris lapsikud!

Lili jutul käis Hilje Pakkanen

PERSOON

6 Jaanuar 2011

Tähelepanuvääriv teema on AdamKrusensterni enda ning suguvõsaliikmetesuhtumine kohalikku põlisrahvasse XIXsajandil. Ei keskendu pikantsevõitu kü-simusele, kas auväärse admirali abikaa-sa äkki maarahvaga seotud polnud - sel-le oletuse eest sain juba ühe peapesu. Siis-ki on kahtlane, et Juliane Taube sünniaas-ta. Taubede genealoogia järgi 1784 22.juu-ni, Krusensternide genealoogias aga 178022.juuni, kusjuures vähemalt Rapla kiri-kuraamatus tema sündi pole kummalgiaastal registreeritud, küll aga on seal ilm-selgelt tagantjärele tehtud sissekanne lee-ritamise kohta. Kuid sünniregistris on1780.a 22.juunil sisse kantud Ranna Jüritütar Els, kelle vaderiks on pr Krusenstern,ja sama perekonna vaderiteks onKrusensternid olnud ka edaspidi. Küllapsuhtlesid ka lapsed omavahel. Teine hu-vitav nüanss on see, et Krusensterni fon-dis Peterburi Sõja-Meremuuseumis lei-dub Juliane Krusensterni kirjavahetusKroonlinnas nähtavasti alamohvitserinateeniva vennaga - ajal, mil tema GH järgiainus vend oli ammu surnud.

Adam Johanni ümbermaailma-reisi meeskonnas oli kindlasti eestlane lae-vaarst Espenberg, kes oli ühtlasi kahe ala-ealisena reisi kaasa teinud Kotzebue ko-duõpetajaks ning nende sagedaste tülidelahutajaks. Ta oli meeskonna vanim liigeja kasutas kaunis nahaalselt kapteni soo-singut. Seda on humoorikalt kirjeldanudlaevaohvitser Löwenstern oma 200 aas-tat hiljem avaldatud päevikus.

Aga vaatleme veidi teiste sugu-võsa liikmete suhteid ja suhtumisi koha-likesse.

„Meie“ Krusensterni onupoegKarl Friedrich Krusenstern (1769-1847)Hagudist oli Eestimaa maanõunik ja ak-tiivselt kaastegev talupoegade vabastami-sel.

Just temale adresseeris akadee-mik K.E. v. Baer oma pahase kirja 25. III1847, kui uue talurahvaseaduse arutami-sel Eestimaa maapäev oli seoses teorendikaotamisega otsustanud senistest talu-maadest enda tarbeks 1/6 ehk kvoodimaaeraldada. Üksikute Maapäeva liikmete,sh Krusensterni vastuseis ei aidanud.Baeri kiri on huvitav, sest näitab, et tedaei pannud muretsema mitte talurahvakaotused, vaid kartus, et seni keskvõimusoosingut nautinud baltisakslased selleomaenese rumalusest kaotada võivad.

Baer kirjutab, et St. Peterburgiselavaid Eestimaa aadlikke on valusalt ta-banud uudis, et pärast pikki vaidlusi onsiiski võitnud otsus, 1/6 talumaast mõis-nike käsutusse anda ning lisaks ka suvel1846 ajutiselt tühjad majapidamised äras-tada.

Mõned usuvad, et seda otsust eikinnitata. Kuigi see oleks parim ja sood-saim lahendus, kardab Baer halvimat, soet see allkirjastatakse vastumeelselt ningumbusklikult. Keisri soosing kas kaob ot-sekohe või seda õõnestatakse seni, kunisee on lakanud. Tulevad kõiksugusedõiendamised ja sekkumised, mis võivadpõhjustada palju kaeblemist, aga süüdis-tada saab vaid iseennast.

Et otsuse muutmine pole enamvõimalik, tuleb soovida: 1), et 1/6 võõran-damist ei toimuks enne, kui antud mõi-sas on teorent raharendiga asendatud; 2)et maapäeva enda kaudu saaks valitsu-sele teatavaks ka vähemuse seisukoht, etkogu võõrandatavat maad ka edaspidikasutatakse ainult talupoegade (kas mõi-sasulastena või muul kujul) huvides, jaet valitsus kindlasti teada saaks, et tege-mist oli peaaegu häälte tasakaaluga.

Edasi kirjutab akadeemik, et ta onnäinud Krusensterni visandatud protes-ti kavandit ning palub see teoks teha jalisada sellele nii tema kui admiralWrangelli allkirjad, olgu see siis vormis-tatud protesti või eriarvamusena.

Lõpuks annab akadeemik paha-meelele voli: “Tore, et rüütelkonna ena-mus on valmis oma poliitilist tähtsust mi-netama, et end vaid rikastada! Nagu po-leks meie saksa institutsioonidel rohkemväärtust kui mõned tündrid enamkogu-tud kartulit - tore, et enda jaoks tahetakseolla konservatiivne, aga mitte talupoega-de jaoks! Tore, et neile räägitakse varja-tud vaenlastest, aga tehakse viimastele

mäng nii lihtsaks, kutsudes välja avalik-ke vaenlasi, sealjuures vaenlasi, kelle poo-lel on õiglus ja ajavaim! Aga asjad käivadkord juba oma rada ning taas leiavad kin-nitust ühe väga kogenud riigimehe ningajaloouurija sõnad: Veel kunagi pole üks-ki poliitiline korporatsioon oma mõjukaotanud teisiti kui omaenese süü läbi.”

Kas tänu Baeri ja teiste mõjukatepealinlaste sekkumisele, aga lõpuks saiseadus siiski vähem drastiline, kuigi seelõpuks ikka kedagi ei rahuldanud ja viisMahtra sõjani, millega on omal moel seo-tud Karl Friedrichi pojad Theodor ningAlexis. Nimelt annab nende kirjavahetushuvitavat lisateavet sündmuste kohta.

Kõige selle tõttu pole vist pärishuvituseta tutvuda väljavõtetega EAA-sKrusensterni fondis leiduvatest kirjadest.Need on kirjutatud Mahtra lähedal asu-vast Järlepa mõisast Tiflisi seal tsiviilku-berneri kantseleiülemana töötavale Alexisvon Krusensternile, kirjutajaiks emaSophie Aurora (1785-1879, sünd. v.Pahlen) ja vend Theodor, kes oli kindral-kuberner Suvorovi käsundusohvitser.

Need kirjad kinnitavad mõnin-gaid oletusi ja hilisemaid mälestusi, agaühtlasi annavad teatud pildi mõisnikeringkonnas liikunud kuuldustest ja suh-tumistest, olgugi vaid ühe, pealegi suh-teliselt talupoja-sõbraliku perekonna pii-rides. Kahjuks pole selles fondis A.Krusensterni vastuseid, nii et me ei tea,kuidas reageeris Eestimaa sündmus­teleGruusia asehalduri parem käsi.

Mahtra ülestõus toimus 2. juunil(vkj.). 11. juunil kirjutab AuroraKrusenstern pojale:

Eelmisel nädalal oli meil üsna ra-hutu. Sõime rahulikult lõunat egaaima­nud, millise komplotiga talupojadotse meie naabruses hakkama olidsaa­nud. Nad olid suurel hulgal Mahtras-se kogunenud, seal valitsejale kallale tun-ginud, kes poole kahe paiku verisena kat-kirebitud riietega meile jõudis, hirmul jamures oma naise pärast, kes nädala eestsünnitanud ja sinna maha jäänud. Naineoli aga mehe võitlust pealt näinud ningkoos lapse ja teenijaga jalgsi Mahtrast lah-kunud, üks kaastundlik talumees oli tal-le hobuse ja vankri laenanud, millega tatäiesti kurnatult meile jõudis. Ta mees agaei tundnud end meil küllalt kindlalt, vaidpõgenes edasi Pae mõisa, kuna talupo-jad olid ähvardanud ta maha lüüa ja kõik-jalt üles otsida. See ähvardus viis ara me-hikese üsna endast välja.

Tulid ka muud põgenikud, teis-te hulgas üks haavatud kurttumm, kes oliseal töötanud - ja ilmselt soldatitegakähmlusse sattunud, ta on praegugi meil,püüame teda ravida, nagu oskame.

Rahutused algasid mitmel pooljuba ammugi, talupojad nõudsid ägedaltoma arvatavaid õigusi ega pööranud tä-helepanu keelitustele oodata, kuni õigeaeg kätte jõuab; nad arvasid, et mõisni-kud varjavad nende eest keisri käsku ningtahtsid toore jõuga oma õigust saavuta-da. Tõenäoliselt polnud puudust ka ku-ritegelikest subjektidest, kes neid vägival-lale kannustasid. Pal­judes kihelkonnamõisates olid härrased sunnitud sõjaväetoetust paluma, kuna nad [talupojad]täiesti sõnakuulmatuks muutusid jaenam mingit tegu ei teinud. Niisiis olidmõned sotnjad välja toodud ja ühes mõi-sas oli neid vastavalt karistatud. See ajasteised ümbruskonnas marru. Oli teada,et Mahtrasse tuleb 60 sõdurit ja võis ar-vata, et nüüd võib rahulik olla, aga neile60-le tungisid talupojad kallale, lõid nadpõgenema, võtsid neil püssid käest ja tap-sid mitmed ära. Ka hulk talupoegi jäimaha ja ühe vaese ohvitseri lõid nad ha-ledal vapustaval kombel surnuks ningjooksid laiali. Mass aga rüüstas maja ningpistis selle põlema, tuleroaks läks eluma-ja, tall ja ait, enne aga olid nad viinavaa-did välja toonud, jõid ja lõhkusid, midaära juua ei suutnud. Naised rakendatudvankritega vedasid minema kõik, mis jak-sasid, ja peksid puruks, millest jõud üleei käinud. Lühidalt, Mahtras oli kohutavhävitustöö, sama ähvardasid nad teha kaAtla ja Maidla mõisaga, ainult nende ela-jalik purjusolek takistas neid oma kavat-sust kohe teoks tegemast, meie õnneks,sest palju igasugu rahvast oli koos lähe-

dalt ja kaugelt ning nagu kirjutatakse janagu näitab uurimine, on see talupoega-de ammu ette valmistatud plaan olnud,ennast vabaks ja maa isandaks teha, kus-juures nad lootsid oma olulisele ülekaa-lule. Muidugi telegrafeeriti Peterburi, sõ-javägi tuleb korda looma, aga kui talu-poegadel peaks tõsi taga olema, on neiligatahes ülekaal, aga puuduvad korrali-kud juhid ja vastav relvastus. Neil olidkaikad, sõnnikuhargid jmt., nende season palju puhkusele lastud soldateid. Pal-jud on kinni võetud ja uurimine ei lõpeniipea. Peaks meid sõdureist säästetama,need ajavad talumehed iseäranis vihale.Pae mõisas on aga 200 meest, ka seal tõr-guti tööd tegemast, mida meil veel polejuhtunud, kuigi neilgi ei puudunud taht-mine oma kohustustest keelduda”.

Kirjale 22. juulist on lisatud leht,et jutustada, kui rahutu siinses provintsistalurahvas on. On alanud palju arretee-rimisi talupoegade seas, aga kellegi ülepole veel kohut mõistetud, seepärast eiolda kohtu tegevusega sugugi rahul; sel-le asemel, et Mahtra oleks võinud saadahoiatavaks näiteks ülejäänud talupoega-dele, mässavad nad ka teistes paikadesväga rahutukstegeval viisil. Kaheksa päe-va eest, kui me Tallinnast tagasi pöördu-sime, kuulsime, et Hiiumaal on sõnakuul-matust üles näidatud (das Gehorsamgekündigt). Sõdurid viidi sinna aurupaa-diga. Samal ajal kuulen ma, et kõigis nel-jas Ees­timaa kreisis on puhkenud rahu-tused, muuhulgas ka Kolgas, Maardusjne. Muret teeb Palmse [A. Kr. kodumõis�- M. S.]. Meil on esialgu rahulik, aga mu-ret teeb tulevik. Kuulda on ähvardusi, etnad tahavad sügisel kõik mõi­sad rüüs-tata ja maha põletada ning olevat ka äh-vardanud, et jätavad vilja koristamata.Peterburist on sõjaväge palutud ja igapäev oodatakse kindral-kuberneri, kestahtis Itaaliast tagasi tulla alles oktoobris.Theodor [... ] sai talt mõne päeva eestNapolist kirja kibedate etteheidetega, etpolnud teda üksikasjaliselt talupoegadeülestõusust informeerinud. Meie kuber-neri vastu valitseb üldine rahulolematus,tõenäoliselt astub ta tagasi, ta on üprishaiglane ja käesoleva olukorra jaoks liialtnõrk ...

9. augusti kirjast:Taiurahvarahutused levisid võimsalt, nadläksid üsna ülbeks, olevat isegi väljenda-nud, miks neile nii kaua uut seadust kät-te ei anta ja üldse, kuidas võidi teha talu-rahvast puudutav seadus ilma neilt küsi-mata, kas nad sellega rahul ja nõus on.Kõik on veendunud, et kõik need jutud,mis niipalju häda on põhjustanud, polenende endi peast võetud ja et halvad ini-mesed on teinud kõik võimaliku selleülestõusu esilekutsumiseks. Praegu otsi-takse ühte meest, kes paljudes kohtadesprohvetina üles on astunud, jutlustanudja piiblit seletanud, esinedes üsna vagaltja tagasihoidlikult, aga talurahvaga hoo-pis teist juttu rääkinud ja neile igasugumõtteid sisendanud, nagu peaksid nadoma õigused ja maaomandi maksmapanema. Sealjuures on tal palju raha ol-nud, millest järeldatakse, et teda kurjaleesmärgil ära kasutati, sest see valeproh-vet on tuntud kui vaene rätsep ja on prae-gu kadunud. Ükskord saadeti ta kui kaht-lane isik küll kuberneri ette, kes aga las-kis end vagade juttudega ära petta jamehe vabapassiga minema lasi. Selle pea-le ollakse väga pahased ...

23. august:Uurimisel ei paista lõppu. Karistajaid onpalju kohale tulnud, aga mässujuhtide ülepole veel kohut mõistetud, aina uusi as-jaolusid tuleb välja. Homme sõidab Theo-dor jälle Tallinnasse. Suvorov tuleb siis kaRiiast sinna ja kavatsevat jääda tervekskuuks. 2. septembril tuleb kokku maa-päev, seal kavatsetakse otstarbekaid muu-datusi seaduses ette võtta. Annaks jumal,et nad teeksid midagi mõistlikku, prae-gu sisaldab see seaduseraamat niipaljuarusaamatut ja ebamõistlikku nii talupoe-gade kui ka mõisnike jaoks.

3. veebruar 1859:Mahtra lugu on nüüd ära otsustatud janädala pärast lähevad vaesed süüdlasedsõjaväe saatel Mahtrasse, kus otsus täideviiakse. Kadalipp, ka kergemad karistu-sed ja siis Siberisse, osalt asumisele, osalt

kaevandustesse, vasta-valt süüle; vaeste pi-mestatud inimeste jälekaristamine, seal poleainult Mahtra talupo-jad, vaid veel rohkemümbruskonnast Pealtvaatama on käsutatudtalupojad kõigist mõi-satest, ka Järlepast.

Vend Theodorikirju on üldse vähem,veel vähem ja lühemalton neis juttu talupoega-dest, siiski väärivadneedki repliigid tähele-panu. 13. augusti kirjasteatab ta, et on juba kaksnädalat Tallinnas, kusasub Napolist tagasi ru-tanud kindralkubernerSuvorov, et talurahva-küsimus käsile võtta.

Paljudes mõi-sates olid rahutused sesmõttes, et keelduti tege-mast teatud abitegu,aga politseimeetmedon kõik jälle rööpasseviinud, piisas vähesest sõjaväest ja kasa-katest. Suvorov sõitis pea kogu maa läbi,ma olin koos temaga ja võib loota, et aru-saamatused on lõppenud, oleks kurb, kuimeie uue seaduse kehtestamine, mis jutalupoegade heaks on mõeldud, edasistsõjaväe toetust vajaks.

25. september 1858:Mahtra lugu pole seni lahendatud, ta nõu-dis üsna pikaks veninud eeluurimist, mison peaaegu lõpule viidud, praegu peabsiis otsuse langetama, mille täideviimi-seks ka Suvorov taas siia ja siis edasi Pe-terburi kavatseb sõita. Hädavajadusesttingitud venitamine on andnud põhjustmuudeks korratusteks, teo- ja töötegemi-sest keeldumiseks mitmeis paigus, kuskõikjal toodi ette Mahtra ekstsessi karis-tamatust. Suvorovi ringreis, millel mateda saatsin, on väga head mõju avalda-nud, enam pole kuulda mingitest korra-tustest, kõiki töid tehakse tõrkumata.

Meie, mõisnikud oleme praeguülepea ametis rendilepingute kavanda-misega, millest mõlemal poolel kasuoleks. Usun, et mul Järlepas läheb seekorda, aga talurahva suuremal, vaesemalosal on rahapuuduse tõttu vaevalt võima-lik rendisuhtesse astuda ning nad jäävadeelistama teorenti.

14. veebruar 1859:10. veebruaril toimus Mahtras juunipa-handuse põhjustajate sõjakohtulik ekse-kutsioon, hoobid langesid pehmelt, nii etkõik karistatud olid järgmisel päeval või-melised tagasimarsi läbi tegema, et siiskaugele teele asuda.

Need sõnumid ei vaja erilisi kom-mentaare, kinnitavad aga, kui nii võiböelda, et talurahvaliikumisel olid omaideoloogid, kes saavutasid vastukaja kamassides. Kuivõrd Theodor Krusensternläheduse tõttu kindralkubernerile pidiuurimisega hästi kursis olema, on emaandmed talurahva meeleoludest ja “va-leprohvetist” vaevalt ainult ärahirmuta-tud mõisnike vaimusünnitus. Ässitajatestega kavatsusest minna ka Atla ja Maidlapeale pole kohtumaterjalides sõnagi, küllaga on viimasest räägitud sajandi lõpulkirja pandud mälestustes, millesse uuri-jad on suhtunud mõningase kahtlusega.

Taoliste tõsiasjade selgitamine,eriti aga Peterburi informeerimine neist,oli kõigepealt vastukarva mõisnikele, kesiga hinna eest tahtsid pisendada sündmu-se tähtsust ja säilitada endamaalitud piltieesti maarahvast kui tuimast, tõrksast,joomalembesest massist, kes pole võime-line arukalt tegutsema ega end juhtima.Ei tohi unustada, et Venemaal oli kolmeaasta eest troonile tõusnud Aleksander II,kelle reformimeelsusest kardeti Balti eri-korrale ja rüütelkondade ainuvalitsuselekõige halvemat, ja põhjusega: vene talu-poegade pärisorjusest vabastamine tõikaasa nende esinduse kohalikes omava-litsustes ehk semstvotes, mida balti mõis-nikel õnnestus vältida kuni 1917. aastani.Pole ime, et ülepingutatud vedru vallan-dus 1905. a. nii purustava jõuga.

Üpris huvitavad on AuroraKrusenstemi esimeses kirjas mainituduurimise esialgsed tulemused, millest eikohtumaterjalides ega mälestustes juttuei ole, mis aga on liiga sarnased G. Bockikirjeldusega kolmveerand sajandit varemtoimunust (ja isegi sellega, mida me tea-

me Jüriööst), et pidada seda fantaasiaks.Tuleb taas tõdeda, et oleme ikka veel bal-tisaksa apologeetilise ajalookäsitluse (lät-laste termin) lummuses ning uskudesnende hinnanguid ja kirjeldusi, alahinda-me tublisti oma esivanemate võimeid javõimalusi.

Ajaloolastel on termin allikatevaikimine. Seda vaikimist näeme kaMahtra sõja mahukates kohtutoimikutes,millest jääb kõlama vahejuhtumi stiihili-sus ja juhuslikkus. Uurimist juhtisid küllkeskvõimu esindajad eesotsas keisri isik-liku tiibadjutandi Issakoviga ja pealinnaesitati küllalt läbinägelik aruanne, kuidkonkreetses kohtumenetluses olid mõis-nikel piiramatud võimalused tunnistajaidõpetada ja hirmutada, et nad midagi üle-arust ei räägiks. Mõndagi sai ka tõlkimi-sega järele aidata ja omakorda vene keel-de tõlkimisega üle siluda. Mistahes orga-niseeritud ettevalmistuse ilmsikstulekoleks olnud äärmiselt ebameeldiv koha-likele võimudele, aga ka tunduvalt ras-kendanud kaebealuste olukorda. Niisiisoli varjamine mõlema poole huvides.

Muidugi olid talupoegade lootu-sed ja püüdlused naiivsed, nende välja-vaated lootusetud. Aga nii on see olnudkõigi ajaloost tuntud lüüasaanud rahva-liikumistega Spartacuse aegadest peale.Ometi on neist paljudel, olgu või sellesa-ma Spartacuse ülestõus või Wat Tylori ju-hitud talurahvasõda 1380.-1381. a. Inglis-maal, olnud olulised ajaloolised tagajär-jed, rääkimata möödunud ja käesolevasajandi iseseisvussõdadest. Alati on selletaga olnud vaprate meeletus, millest saa-me rääkida ka Mahtras.

Nagu öeldud, Alexis Krusen-sterni vastuseid me ei tea, küll on aga sa-mas fondis tema 1872. a. Eestimaa kuber-nerile saadetud kirja ärakiri palvega in-formeerida end Ants Tertsiuse ja temaperekonna asukohast ja olukorrast, kunasugulastel puuduvad temast igasugusedteated pärast 1868. a. jõule. Nad on tallevastust saamata kirjutanud “Toboli ku-bermangu Omski kreisi Jeltso (?) näidis-valla kauplevale talupojale PjotrMihhailovitð Markelovile, edasiandmi-seks A. Tertsiusele.

A. Krusenstern oli selleks ajaksriigisekretärina erru läinud ja Tallin­nasseasunud. Kui ta püüdis Tertsiuse sugulasiabistada, siis arvatavasti ei suhtunud tahukkamõistvalt ka viimase tegevusse.Seda pole tunda ka ülaltsiteeritud kirja-des.

Alexis Krusensterni vastus JuriSamarinile:Mahtra sündmustele järgnes eestlaste är-kamisaeg, mida saksa ringkondades erititähele ei pandud - seal oldi ametis veneohu tagasitõrjumisega. Ka siin on Alexisv. Krusenstern oma sõna püüdnud sek-ka öelda.

Eelmise sajandi kolmas veerandoli Eestis huvitav aeg: paralleelselt ja üks-teist eriti segamata arenes kaks ideoloo-gilist suunda, mis tegelikult õõnestasidteineteise jalgealust. Mõtlen siin baltisaks-laste ja slavofiilide võitlust balti erikorraning privileegide poolt ja vastu ja teisaltmaarahva muutumist eesti rahvaks, midatunneme ärkamisajana. Mõlema jaoks on

Arhiiv on ammendamatu. Uusifragmente Krusensternide puslele

KODULUGU

Ajaloolane Malle Salupere esinemas Kiltsis 2010.asügisel. Foto: Ellu Moisa

7Jaanuar 2011

üheks tähtaastaks 1869: toimus esimeneüldlaulupidu ja Berliinis ilmus Tartu Üli-kooli ajalooprofessori Carl Schirreni(1826-1910) julge ja emotsionaalne Liivi-maa vastus härra Juri Samarinile, mis tin-gis professori vallandamise ja eluaegsepaguluse. Nii sai temast baltisakslastekangelane ja märter ning tänaseni püsivsümbol, mida kinnitab seegi, et üks ak-tiivsemaid baltisaksa teadusseltse Saksa-maal on Carl Schirreni selts Lüneburgis.

Juri Samarin (1819-1876), ande-kas, hea hariduse, laia silmaringiga sla-vofiil oli Baltikumi asjadega hästi kursis,sest ta oli 1840. aastatel asjaajajana Riiaslinna valitsemist ning majandamist uuri-va komisjoni koosseisus mõnda aega töö-tanud. Pärast paljastavale Riia kirjadeavaldamist oli ta sealt aga rüütelkonda-de nõudmise! eemaldatud. Oma järje-kordse demarðina baltisakslaste vastuavaldas ta 1868 Prahas oma Venemaaääremaade I ja II Baltikumile pühenda-tud osa. Väljaande vene keel piiras küllselle levikut nii Saksamaal kui Lääneme-reprovintsides, tekitas aga siiski tõelisetormi, mida levitatav informatsioonSamarini saksavaenulikkusest ja russifit-seerimistaotlustest pigem võimendas.Tegelikult oli kogu Samarini paatos suu-natud Balti aadli vastu ja põlisrahvastekaitseks.

Niisuguses olukorras ilmus1869.a. mais Carl Schirreni Liivimaa vas-tus härra Samarinile, mis pani kogu sak-sa seltskonna kihama, saades nende usu-tunnistuseks ning võitluslipuks käesole-va sajandi alguseni välja. Seda broðüüripeavad baltisaksa ajaloolased täniniüheks parimaks saksakeelse publitsisti-ka näiteks, Kõigis kõnealuse ajajärgu ar-vamusvõitlusi käsitlevates teostes ja üle-vaadetes iseloomustatakse aga Schirrenitkui esimest võitlejal baltisaksa leeris.

Schirren pole siiski ainus, kedaSamarini rünnakud vastama ärgitasid.Nagu selgub arhiivimaterjalidest, olidvähemalt kaks meest temast ette jõudnud.Kuigi nad laiemat kõlapinda ei leidnud,on materjal siiski teaduskäibesse toomistväärt.

Eesti Ajalooarhiivis hoitavaWrangelli perekonnaarhiivi (f, 2057) kõi-ge mahukam osa hõlmab tuntud mere-sõitja, Arktika uurija ja riigimehe admi-ral Ferdinand von Wrangelli (1796-1870)materjale ja kirjavahetust. Selle hulgas onmõned toimikud, mis puudutavad talu-rahva olukorda Läänemereprovintsidesja Venemaal, pärisorjuse kaotamist Vene-maal ning slavofiilide ja baltisakslaste po-leemikat oma haripunktis, kogutud võikirjutatud admirali enda poolt, kes pärasterruminekut elas alates 1865.aastast omaRakvere lähedases Roela mõisas. Üks toi-mik kannab pealkirja Materjalid Schirreni“Liivimaa vastuse” kohta, milles pealekirjade ja kirjamustandite leidub 24 kvart-lehel kalligraafiline koopia venekeelsestavalikust vastusest Samarinile, mis on allakirjutatud Tallinnas, 25.veebr. 1869, Alek-sei Krusenstem,

Nende kahe mehe mõttevahetusbaltisakslaste jaoks põletavale päevakü-simuste kohta peaks pakkuma erilisi huvikui näide küllaltki arvuka balti-saksa pä-ritoluga kõrgete vene riigimeeste hoiaku-test 1869.aastal.

Krusensterni venekeelne vastuson suunatud rohkem vene publikule kuioma harva riigikeelt oskavatele kaasmaa-lastele, Et ta saatis selle talle isiklikult tund-matule Wrangellile, võib arvata, et ta le-vitas neid eksemplare rohkemgi.

Krusenstern arutles hoopis vas-tupidiselt Sehirrcnile. Ta tunneb, et temakoos kõigi baltisakslastega on süüdista-tav, keda Samarini targalt ja osavalt koos-tatud süüdistusakt süüdistab kõigis sur-mapattudes ja inimlike tunnete puudu-mises, kelle tegelikuks püüdeks on olnudpoliitiline eristumine sihiga säilitada seepiirkond Saksamaa jaoks.

Kõige olulisem Samarini süüdis-tustest puudutab talurahvaküsimust, põ-lisrahvaste olukorda. Selles osas võibsakslastele ilmselt teha mõningaid õigus-tatud etteheiteid.

12. sajandil hakkasid sakslasedrahu- ja armuõpetust levitama tule jamõõga abil, hiljem tegid nad kõik omavõimu säilitamiseks ja päriselanike orjas-tamiseks. Viimased püüdsid igati võõra-le ikkele vastu panna. Sakslasi õigustabvallutatud aladel enesesäilitamise vaja-dus, võtted olid samad, mis kõikjal noilaegadel. Kohalikud rahvad aga mäleta-

vad ahistamist ja ebaõiglust, mis väljen-dub usaldamatuses ja vihkamises. Eest-lased on valmis uskuma mistahes kuu-lujutte, aga ei usu härraste ühtki sõna.Selle taha takerduvad kõik viimaste headkavatsused. Krusensterni arvates on te-gemist tõepoolest nagu Samarin ütlebkaristusega sajanditepikkuse ülekohtu jahoolimatuse eest, aga see tulenevat pä-risorjuse olemusest. Ühe seisuse jagama-tu valitsus võib seda ju tõepoolest vahelkallutada tegema otsuseid enda kasuks,aga rahva elu on siiski läinud paremaks...

Samas vaimus, rohkem õigusta-des kui ümber lükates, on maarahvakü-simusele pühendatud üle kolmandikukirjutise kogumahust. Sehirren ei puudu-tanud seda üldse, mis oli tema lugejatelemuidugi meelepärasem. Peaaegu samapalju ruumi pühendab Krusenstem kavene-saksa suhetele ja vene keele küsi-mustele Baltikumis, puudutamata seal-juures kinnitatud õigusi, millel põhinebkogu Schirreni usutunnistus. Krusenstemarvab, et kui Vene valitsusel oleks olnudomal ajal eesmärk Baltikum venestada,siis vastavalt tegutsedes oleks see pool-teise sajandi jooksul juba toimunud jaenam polekski millegi üle vaielda, Lõpe-tuseks ütleb ta, et kui Samarini eesmär-giks oli eelarvamusteta, kuid olukordimittetundvale vene lugejale sisendadajälestust vaeseid põliselanikke rõhuvateja piinavate balti rüütelkondade ja vaimu-like vastu, siis on ta eesmärgi hiilgavaltsaavutanud. Kuid sealjuures ei saa unus-tada, et pole olemas rahvast, seisust, te-gusid või tavasid, mida ei saaks esitadaeemaletõukaval moel, kui on veidigi osa-vust faktide valikul ning kõrvutamisel jaigale nähtusele räpaste ajendite otsimisel.Tõde ja erapooletus polevat Samarinileüldse korda läinud.

Wrangell vastas pika venekeelsekirjaga, mille mustand on toimikus ter-velt viiel fooliolehel. Ta on väga vihaneSamarini peale, kes tahtvat ühe hoobigahävitada kõiki sakslasi Vene Keisririigis,ja kirjutab: Lugesin Teie avalikku kirjakorduvalt ja olin hämmastunud Teie tar-ga diplomaatilise tagasihoidlikkuse üle,millega Te püüate juhtida kaitset jultunudvalede ja laimu vastu, mis ei vääri ennastõigustavate vastuväidete au.

Ühtlasi juhib ta Krusensterni tä-helepanu Peterburi saksa­keelses päeva-lehes St. Peterburgische Zeitung 21.-23.märtsil ilmunud joonealusele artiklile.

9. aprillil kirjutab Krusenstern, eton följetoni lugenud ja täiesti nõus selleseisukohtadega. Umbes sama tahtnudtemagi väljendada, kuid on autorist veen-vuses ja kohalike olude tundmises kau-gele maha jäänud. Ta teatab, et följetonion kirjutanud hr. Rinne ja ta tegelevat pa-rajasti selle vene keelde tõlkimisega/”

Wrangell oli autori vahepeal jubateada saanud ja talle kirjutanud lootuses,et too oma osavat sulge ka edaspidi pub-litsistikas kasutab, milleks annab mõnin-gaid näpunäiteid ja saadab ka Krusen-sterni kirja. Ta usub, et Rinne võiks väljaastuda õpilasliku nõudmise vastu nagupeaks riik olema ühtne kõigi osade ühe-taolisuse kaudu nagu ka sotsialismimai-gulise maarahva õnnelikukstegemise iha-luste vastu - ilma 50-aastaseid pärgamen-te appi võtmata.””

Nimetatud ajalehte Tartus ei lei-dunud, kuid artikkel pealkirjaga Lääne-mere provintsidest ja allkirjaga Mitte sak-sa parun on säilinud väljalõigete mapis,mille Wrangell on pealkirjastanud Saks-lastevastast ässitust (die Deutschenhetze)puudutavad artiklid 1869.aastast. Artik-lis käsitletakse Samarinit nimetamata(tsensuur!) peamiselt Baltikumi geopolii-tilist tähtsust, keeleprobleeme ja põlisrah-va olukorda,

Carl Richard Rinne (1816-84)põlvnes pastoriperekonnast, oli üle 30aasta Haapsalu supelarst ja Põhjaka mõi-sa omanik Järvamaal, Põhjakalt on ta 13.aprillil kirjutanud Wrangellile. Ta leiab,et Krusensterni kiri on koostatud tipp-ametniku keeles, kes rahulikult ja vääri-kalt kirjeldab olukorda ja lõpuks avaldabSamarinile tema ninatarkuse eest noomi-tuse. Russifitseerimisküsimus on temas-ki pahameelt tekitanud.

Wrangell pole suhet Rinneganähtavasti edasi arendanud. 21. mail onta kelleltki saanud Schirreni raamatu jakohe seepeale soovitab ta seda välisrei-siks valmistuvale Krusensternile: 195 le-hekülge, millest igaüks, koguni iga ridaväärib kuldtähtedega äratrükkimist ja iga

baltisakslase mälus truud säilitamist. Seeteos on kahe teraga mõõk nagu iga sü-gav ja haarav tõde, mis põhjalikult meiehukatuseks loodud vandenõu kõige pi-medamatesse urgastesse tungib. Autorusub haarava tõsidusega oma sügavaimaveendumuse õigsusse.

Krusenstern vastas 31. mail. Taolevat juba varem kuulnud, et Schirreniteos on ilmumas ja Tallinnas praegumuust ei räägitavatki. Vähese .on seda agalugenud ja vaid üksikud eksemplaridkäivad käest kätte. Siinsetel raamatu-kaupmeestel seda ei ole ja ma pean luge-mise kuni Lüübekisse jõudmiseni edasilükkama.

Nähtavasti pole Krusestern välis-maalt Wrangellile kirjutanud, aga vaevaltsuutis ta üldist vaimustust jagada. Omamärkustega kõik räägivad tabas ta naela-pea pihta. Kindlasti oli tollal ja on tänase-ni vähe neid, kes Schirreni vastuse tõeli-selt läbi oleksid lugenud.. Publik laskisend haarata Schirreni kirglikust veendu-musest ega märganudki tema loogilisinõrkusi, mis Krusensternil kindlasti kahesilma vahele ei jäänud. Kui lähtuda ühesttolleaegsete kohalike saksa parteide ise-loomustusest, siis kuuluks Krusensternnähtavasti kolmandasse, nagu neid onkirjeldanud Ferdinand Wrangell noorem(1844 -1918), kes noore mereväeohvitse-rina 1862-65.a. Tartus astronoomiat õp-pis, Seda aega käsitlebki mälestuskat-kend: Poliitikas oli kolm saksa parteid:konservatiivid, kes taunisid mistahes vor-mis loobumist linnade ja rüütelkondadedokumenteeritud õigustest; liberaalid,kes taotlesid provintsikorralduse ajako-hastamist ühtsusprintsiibil, säilitades selleeripära; lõpuks oportunistid, tegelikultkaduv vähemus, kes pidasid hädavajali-kuks järeleandmisi Vene valitsusele javene keele sisseviimist ametiasutustes, etnende järeleandmistega vältida valitsusekahjulikumaid samme.

Meile peaks aga huvi pakkumahääl kõigi vaidluspoolte tähelepanuta jää-nud laagrist, nimelt poliitika subjektikskujuneva (ise ennast kujundava) põhirah-vuse esindaja poolt, Elutark ja sarkastili-ne Võru tohter Fr, R. Kreutzwald kirjutasakadeemik Anton Schicfnerile (1827-79)15. mail 1870. a. Peterburi: Nõndanime-tatud patrioodid - liberaalid ja konserva-tiivid - on otsekui pimedusega löödud,nad jooksevad vägisi oma hukatuselevastu; tuleval kuu! mängitakse jälleLiivunaa aadlipäeva (mida vulgo nime-tatakse maapäevaks!), arvatavasti, et jälleuute rumalustega hakkama saada. Par-teid on järsumalt vastamisi kui iialgi va-rem, sellest hoolimata on aga üks punkt,kus nad võiks koos Heinega öelda: Alleskui me leidsime end poris, mõistsime mekohe teineteist. Selleks sitaseks punktikson privileegiumid, mis võib-olla omatäies jõus veel mõned aastasajad pärismaailma lõppu eksisteerima jäävad! Siin-se aadli hulgas on mõned üsna mõistli-kud tervete vaadetega inimesed, aga nii-pea, kui privileegiumid kaalul on, siis polemuud kui; Hüvasti, mõistus ja arusaami-ne! Mõne aasta eest õndsalt suikunud“Dorpater Tagesblai” ja sellesama isamullu sündinud tütreke “Liivimaa vas-tus” - näikse pead sootuks segi ajanudolevat. Mis tulipeade askeldamisest lõ-puks saab, ei või ette näha, kindlasti agamitte midagi head, ja mis kõige hullem:viimaks peavad süütudki kaasa kanna-tama.

Ütlus pimedusega löödud ontõeliselt tabav: vaidluses, kas eestlased jalätlased nende edaspidise arengu huvi-des tuleb muuta sakslasteks või venelas-teks, keeldusid eriti kohalikud sakslasedkangekaelselt märkamast, et neil polnudtegemist mitte üksikute nooreestlastest janoorlätlastest ässitajatega, kelle ajalehedT. Schiemanni 1886.a. kurtmise järgi naguseened maast kerkisid - autori arvatespole poliitiline ajaleht talurahva jaoks üld-se sobiv vaimutoit. Sakste vastas seisisjuba väljakujunenud eesti (resp. läti) rah-vas oma kirjanduse ja kultuuriga, oma or-ganisatsioonide ja pidudega. Paljudele olija jäi see arusaamatuks kuni Vabadussõ-jani. Muidugi oli ka Wrangell oma ajaning oma ringkonna laps ja Schirren suu-tis temagi pea segamini ajada.

Malle Salupere(Avaldanud artikleid saksa-eesti-vene

kultuurikontaktide ja -arengute kohta)

14. jaanuar 1911-19. veebruar 1996August Laumets kasvas üles

Tartumaal Kasepää vallas Kükita kü-las kaupmehe ja väikepõllupidaja pe-res, kus valitses usuline valjus nii isakui ema poolt. Varakult harjutati lapsitalutööga.

August Laumets alustas õpin-guid Raja külakoolis. Esimene õpetajaoli luuletaja Hendrik Adamson. Kooli-tee jätkus Mustvee 6.klassilises algkoo-lis ja Väike-Maarja Ühisreaalgümnaa-siumis. Kohe gümnaasiumi järel 1929.aastal astus ta Tartu Ülikooli usutea-duskonda.

Lisaks kodusele kristlikule kas-vatusele aitas August Laumetsa usuli-sele arengule kaasa gümnaasiumi usu-õpetaja F. Pohlamets, pärastine Lääne-Nigula koguduse õpetaja (1931-1982).Kuid otsus asuda õppima teoloogiat jamitte arstiteadust küpses A. Laumet-sal pärast leeri. Teoloogiaõpingud võt-sid aega üheksa aastat, sest neid sun-dis katkestama lapsepõlvest peale nõrktervis ja ajateenistus kaitseväes.

Õpetajaameti kandidaadi eksa-mi EELK konsistooriumi ees sooritasA. Laumets oktoobris 1939. Järgnesprooviaasta Mustvee koguduse õpeta-ja E. Hargi juures, kes tõendas, et kan-didaat on kõigis ülesandeis näidanudüles head püüdu ja tahet ning täitnudtema peale pandud kohustusi korrali-kult. Prooviaasta jätkus Väike-Maarjakoguduses õpetaja Johannes Hiiemet-sa juures.

Teise konsistooriumieksamiõiendas August Laumets headeks hin-natud teadmistega juulis 1940. Samaaasta 6. oktoobril ordineeris piiskopJohan Kõpp ta EELK vikaarõpetajaks.

Kui Johannes Hiiemets aasta-vahetusel 1940-1941 Väike-Maarja ko-gudusest lahkus, jäi teda seni abistanudAugust Laumets üksi kogudust teeni-ma. Ta teenis siin kuni pensionile jää-miseni 1991. aasta jaanuari keskel, kok-

Praost emer. AugustLaumets - 100

ku viiskümmend aastat. Ametlikultvalis kogudus ta õpetajaks 8. novemb-ril 1942. Lisaks andis ta Väike-Maarjaalgkoolis usuõpetuse ja ajaloo tundekuni uus võim selle keelas.

August Laumets abiellus 14.augustil 1958 Hellen Kasega. Nendeabielu laulatas Rakvere Kolmainu ki-rikus praost Jaan Varik. Peres kasvasidtütar Eve ja poeg Ülo.

Vanemas põlves lisandusidVäike-Maarja koguduse õpetaja kohus-tustele abipraosti ülesanded. Kui JaanVarik praostiametist loobus, valis sinod22. mail 1975 Virumaa uueks praostiksAugust Laumetsa. Neid ülesandeid täi-tis ta halvenevast tervisest ja kõrgesteast hoolimata kuni novembrini 1990,sest õpetajate vähesus nõudis seda. Vii-mased viis aastat pensionipõlvest vee-tis ta oma Väike-Maarjasse rajatud ko-dus.

A. Laumets on enda kohta öel-nud: „Loen end kadestamist väärivaksinimeseks, sest ma ei ole suurt saamaläinud. Mu isa oli jõukas mees, agamina ei ole jõukuse hüvesid maitsnud.Ma ei ole ka ametivalikut kahetsenud.Selle ameti voorus on, et mul pole tar-vis vankri kallale asuda, kus luik, haugja vähk korraga ikkes on ning igaükskisub ise poole. Mul ei ole kuhugi kis-kuda ja ka ühes suunas ei olnud kelle-gagi minna. Olen elanud nagu Tasuja-aegne vaba talupoeg. Oli aeg, kui sainkuupalga eest osta vaid kilo võid. Ala-ti, kui tee umbseks läheb, leidub äkkimingi lahendus.“

Kui A. Laumetsalt küsiti, miselule tagasi vaadates on kõige rohkemrõõmu pakkunud, kostis vastus: „Ko-gudus. Et ka kitsal ja raskel ajal aidatimind, toetati kirikut nii palju, et pol-nud põhjust kinni panna. On sedavähe? Ja kas see polegi kõige tähtsam?Ja kõige rõõmsam?“

Reeli FreientalVäike-Maarja muuseumi juhataja

August Laumets koos abikaasaga.

JAANUAR3. jaan. 1896 Vao vallas sündis Vaba-dusristi kavaler kapten AleksanderEinpalu (hukkus 1943).6. jaan. 1921 sündis Väike-Maarjaskoolis käinud kunstnik Ants Viida-lepp.7. jaan. 1931 sündis Laekvere Salu-taguse külas luuletaja ja Väike-Maar-ja raamatukogu töötaja Erich Meerja.13. jaan. 1896 Vao vallas sündisENSV autotranspordi ja maanteedeminister August Rebanes (surn.1967).14. jaan. 1911 sündis omaaegne Väi-ke-Maarja pastor ja Virumaa praost

August Laumets (surn. 1996).16. jaan. 1881 sündis omaaegne Väi-ke-Maarja kihelkonnakooli juhataja,Virumaa koolinõunik ja Simuna kooliõpetaja Märt Meos (surn. 1966).

VEEBRUAR6. veebr. 1881 sündis omaaegneAvispea koolijuhataja August Lepik(surn. 1955).9. veebr. 1891 sündis Väike-Maarjastöötanud botaanik Jaan Port (surn.1950).14. veebr. 1886 sündis tuntud Väike-Maarja seltsitegelane Karl Kihlefeldt(surn. 1975).

Ajaloolisi tähtpäevi

KODULUGU

8 Jaanuar 2011

Jaanuari lõpul - veebruari algul alga-sid esimesed eelproovid-ülevaatused,mis kestavad maikuuni. Neis osale-vad ka Väike-Maarja rahvatantsurüh-mad ja laulukoorid, kokku 200 ini-mest.

Egne Liivalaid, mitme tantsu-kollektiiviga Väike-Maarja eelproovi-le Rakverre läheb?

“Väike-Maarja valda esindabXI noorte laulu- ja tantsupeo eelproo-vides Väike-Maarja Gümnaasiumi nelirühma. Noorimad on õpilased, keskuuluvad tantsupeol 2.-3. klassi tant-surühmade kategooriasse ja kõige suu-remad on gümnaasiumiealised, ehk C-segarühm.

Väike-Maarja Gümnaasiumialgkoolimajast läheb ettelaulmiselemudilaskoor Kaia Klaani juhtimisel jasuurest majast tütarlastekoor LyIpsbergiga eesotsas. Lisaks Väike-Maarja pasunakoor ja õpetajate tantsu-rühm.

Repertuaar on mitmekesine:hõlmab vanu tuntud tantse ja toob rah-va ette ka uut, just selleks peoks loo-dud autoriloomingut. Iga tants, ka kõi-ge lihtsamana tunduv, nõuab noortelthead rütmitunnet, partneriga arvesta-mist ja ilmekat esitust. Et kõik needkoostisosad oleksid tantsus olemas, onvaja palju trenni teha ja esineda. Selleaasta tantsupidu on eriline - toimub taju lauluväljakul. See tõmbab veidi kok-ku peolepääsejate arvu, kuid loodame,et ei muuda midagi aastakümnetegaarmsaks saanud, Kalevi väljakuga har-junud publiku jaoks.”

Peo moto on “Maa ja ilm”.Toimkond koos tantsupeo kunstilisejuhi Mait Aguga on koostanud pikema

Algavad suvise koolinoorte laulu-ja tantsupeo eelproovid

peo idee: “Me kõik mõistame  ilma läbioma silmade. Suur on suur ja väike onväike ainult siis, kui suure kõrval onväike.

Väikese inimese maailm võibolla palju suurem, kui suureks saanuoma. Ja üks väga väike rahvas saab ollaväga suur, kuigi maa tundub väike jailm suur.

Maa ja ilm kohtuvad seal, kusigatsus lõpeb ja armastus algab. Ja igat-susest ilma näha kasvab tahtmine ta-gasi tulla. Sest ainult siin sünnivad melood metsast ja merest ja maast japuust…

Lood, mida olijad hoiavad, tu-

lijad täiendavad ja minejad mäletavad.Suur ilm saab alguse väikesel maal.”

Laulu- ja tantsupeo maakond-liku kuraatori Liis Lille sõnul on kooli-noorte laulu- ja tantsupeole registree-rinud Lääne-Virumaalt 45 laulukoorikokku 1505 lauljaga, 37 tantsurühma683 tantsijaga, 10 võimlemisrühma 95võimlejaga ning kaks orkestrit ja rah-vamuusikaansamblit kokku 92 pilli-mängijaga.

Peo teine maakondlik eelproovvältab märtsist maini. Pidu toimub Tal-linna lauluväljakul 1. - 3. juulil.

Edu ja indu teile, head laulu-,tantsu- ja pillimängusõbrad!

Hilje Pakkanen

Teatetantsuga läbi Eesti

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muu-seumi koostöös toimuva meenutustekogumise eesmärk on teada saadaNaiskodukaitse, Kodutütarde ja Noor-te Kotkaste liikmete ja juhtide igapäe-vase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe koh-ta enne Teist maailmasõda. Alltoodudküsimused on mõeldud aitamaks mee-nutuste kirja panemisel. Kui te oskatevastata ka vaid ühele alltoodud küsi-mustest, on teie vastus teretulnud.

1. Kui aktiivsed oldi organisat-sioonilises tegevuses?

2. Milliseid üritusi korraldatilisaks väljaõppele (nt peod, loteriid,korjandused, heategevus, loengute pi-damine väljapool organisatsiooni, jm)?Mis üritused teile üldse meelde on jää-nud?

3. Milline oli ürituste korral-duslik pool – kes organiseeris, kus kok-ku saadi, millest räägiti?

4. Kas tegevusega seoses olimingeid muresid-takistusi? Kuidasneed lahendati?

5. Kuidas tuldi üritustele kau-gemalt? Kas NKK, KT ja NK tegevuseraames üldse oma kodukohast kauge-mal käidi? Kas on jäänud meelde mõniüle-eestiline üritus, millel naiskodu-kaitsjana, kodutütrena või noorkotka-na osalesite?

6. Kust ja kuidas hangiti vor-mid (kes õmbles, mis materjalist, kasmaterjale oli erinevaid)?

7. Kuidas ja kas said ringkon-nad /jaoskonnad / malevad oma lipud?Mis neist lippudest nüüdseks on saa-

On alanud mälestuste kogumineNaiskodukaitse, Kodutütarde jaNoorte Kotkaste organisatsioonidetegevuse kohta aastatel 1927-1940.

Mälestuste kogumineNaiskodukaitse,Kodutütarde ja NoorteKotkaste kohta

nud?8. Milline mai-

ne oli Naiskodukaitselkohalike elanike hul-gas?

9. Kes olid ko-haliku Naiskodukaitsejaoskonna liikmed (ta-luperenaised, õpeta-jad, kes veel)?

10. Kes olidnoorteorganisatsiooni-des juhid (õpetajad,kaitseliitlased, naisko-dukaitsjad?)?

11. Mida mäle-tate Naiskodukaitse,Kodutütarde ja Noor-te Kotkaste tegevusestpöördelistel aegadel(1938-1940)?

12. Kas oskateveel midagi meenuta-da, mida eespool eiküsitud?

Kuna ennesõjaaegseid organi-satsioonide liikmeid on jäänud vähe,ootame tänuga ka selliseid mälestusi,mida te olete Naiskodukaitse või noor-te kohta kuulnud kelleltki teiselt: omaisalt-emalt, vanaisalt-vanaemalt, sugu-laselt, naabrilt või naabri sugulaselt(need, kes teile mälestusi on jaganud,ei pruugi ka ise olla olnud Naiskodu-kaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkas-te organisatsioonide liikmed). Oodatudon ka ennesõjaaegsete kodutütarde janoorkotkaste mälestused Naiskodu-kaitse kohta.

Kui teil on säilinud dokumen-te, fotosid või muid kirjalikke või ese-melisi materjale, oleme tänulikud ka

nende üle.Kui tunnete mõnda ennesõja-

aegset naiskodukaitsja või kedagi, kessooviks NKK kohta mälestusi jagada,aga kui teil endal pole aega või võima-lust teda intervjueerida, siis palumesellest teada anda kas aadressiltartu@naiskodukaitse.ee või telefonil5113823 (Leane Morits).

Mälestuste kogumine kestab15. novembrini 2011. Mälestused palu-me saata aadressile: Eesti Rahva Muu-seum Veski 32 51014 Tartu märksõna„Naiskodukaitse“.

Saadetud kaastööd säilitatakseEesti Rahva Muuseumi arhiivis.

Kristel Kitsing

4.-6. jaanuarini toimus Käru küla selt-simajas Simuna rühma Kodutütardeja Noorkotkaste laager, kuhu oli kül-la kutsutud ka Väike-Maarja rühmakodutütred.

Vastu võttis meid hubane majakoos toredate rühmajuhtide ja teisteabilistega. Esimesel päeval, kui laageravatud ja lipp üles pandud, jagati meidvõistkondadeks ja algaski tegevus. Pi-dime tegema oma võistkonda tutvus-tava plakati. Seejärel jagati kätte üles-anne, milleks oli näidend tuntud filmipõhjal. Iga võistkonna esin-daja valis omale filmi loo-siga. Välja valiti “Üksindakodus”, “Jääaeg”,“Shrek”ja “Nukitsamees”.Rühmajuhtide ettekanda jäi“Nukitsamees”, millegasaid nad hakkama suurepä-raselt. Peale näidendit olikaraoke. Kõigile meeldiskõige rohkem viie poisi et-tekanne ja loomulikult ka

Karmo esitus, kes tegi Bidpox-i. Niimõnelgi poisil tundub olema varjatudandeid.

Siis oli väike disko ja järgnesöörahu, sest teisel päeval pidi ootamameid hulga uusi tegevusi.

Teise päeva esmaseks tegevu-seks oli käeline tegevus. Tehti salvräti

Noorkotkad ja kodutütredolid Kärus laagris

tehnikas taldrikuid ja rebimistehnikasmosaiiki, mille teemaks oli “LaagerKärus”. Igal võistkonnal tuli omamoo-di põnev mosaiik oma fantaasiaga. Jaloomulikult olid taldrikud ka väga-väga ilusad.

Peale lõunat ootas meid õueshulga põnevaid teatevõistlusi, kus sailoomulikult ka palju nalja. Sisse tagasiminnes pidime koostama saja sõnalisejutu, mille esimene sõna oli “laager” jaiga järgnev sõna algas eelmise sõna vii-mase tähega. Tuli välja päris põnevaid

juttusid ja loomulikult olika täiskasvanud juhtidekoostatud jutt.

Õhtul õpetas iga võist-kond veel teistele kolmseltskonnamängu. Õhtulõpetas taas disko ja Elleniõpetatud line-tants. Tantsi-sid nii poisid kui tüdru-kud.

Viimase päeva hommi-kul tegi Sander meile rivi-õpet, politseis töötav Piret

tegi liiklustunni ja rääkis narkootiku-midest.

Tore oli see laager koos toredaseltskonnaga.

Loodame varsti jälle nendegakohtuda.

Karmen Post,Väike-Maarja kodutütar

KULTUUR

Eesti Rahvatantsu ja RahvamuusikaSelts koostöös Rahvakultuuri Aren-dus- ja Koolituskesksusega korraldab20.-28. augustini 2011 suuremahulisetantsuprojekti TeateTants 2011, millekäigus läbitakse tantsides 1000 kmEestimaa maanteid.

Teatetantsu eesmärgiks on lä-bida lakkamatult tantsides ja musitsee-rides 15 maakonda ning ühendada selmoel Eesti rahvas. Soovime populari-seerida rahvatantsu ja -muusikat ningmotiveerida tantsijaid, muusikuid jaõpetajaid tegelema rahvakultuuriga.Teatetants on osa Euroopa Kultuuri-pealinn Tallinn 2011 projektist.

Ettevõtmises osaleb 3000 tant-supaari ja muusikut üle Eesti. Projektikaasatakse kõik eelnevalt soovi avalda-nud tantsu- ja muusikahuvilised.

Korraga tantsib maanteel 1-2paari, kes jõukohase teekonna läbidesannavad teatepulga üle järgmisteletantsijatele. Üks 6-8 paariline tantsu-rühm läbib 4-7 kilomeetrit ning nendeülesanne on jaotada see 100-150 meet-risteks lõikudeks. Tantsitakse lakkama-tult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähen-dab, et ühe rühma lõpetamisel alustabkohe teine rühm. Keskmiseks liikumi-se kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h.Teekonnal on plaanitud teha 15 minu-tilisi liikumispause, tantsides sel ajal

kohapeal.Rühmad on oodatud oma muu-

sikutega, kuid nende puudumisel paku-me võimalust tantsida makimuusikajärgi. Selleks valmistame ette plaadidsobiva muusikaga.

Kaheksa ööpäeva jooksul läbi-takse põhiliselt riigimaanteid marsruu-dil Tallinna Raekoja plats - Lagedi - Aru-küla - Albu - Ambla - Rakvere - Kiviõli -Jõhvi - Mustvee - Tartu - Antsla -Tõrva -Audru - Virtsu - Kuivastu - Orissaare -Triigi - Sõru - Emmaste - Heltermaa -Rohuküla - Haapsalu - Risti - Märjamaa -Tallinna Raekoja plats.

Lääne-Virumaal on TeateTantspühapäeval, 21.augustil kella 7.36-21.48 marsruudil Ambla (Järva- Lää-ne-Virumaa piir) - Tapa - Udriku -Kadrina Rakvere - Sõmeru - Võrkla(Lääne-Viru - Ida-Viru piir)

Tantsima oodatakse täiskasva-nuid, alla 16-aastased võivad osaledaainult koos vanematega.Täpsem info ja registreerimine kodu-lehel: http://www.teatetants.ee/.

Registreerimine on alanud.Registreerimiseni!

Pilvi Lepiksoo,TeateTantsu maakondlik juht

325 8037, 5332 4118

Egne Liivalaid möödunudkevadisel rahvantsupeol

9Jaanuar 2011

Novembri lõpust kuni jaanuari kesk-paigani toimus Väike-Maarjas Gordoniperekooli koolitus, milles osales 15 as-jast huvitatut lapsevanemat. Koolitusepikkus oli 24 tundi, kokku saadi kahek-sal korral kolmetunnilistel sessioonidel.

Perekoolis õpiti praktilise har-jutamise, rollimängude, kogemuseanalüüsi, lühiloengute ja professionaal-selt juhitud rühmatööde ning arutelu-de abil.

Gordoni perekool on suhtekoo-litus, kus lapsevanemad õpivad osku-si, mis arendavad lapse enesedistsip-liini, teiste vajadustega arvestamise os-kusi, koostöövõimet ja tõstavad lapseenesehinnangut.

Koolitasid Tiiu Kerm ja AnnelyKaasik Sina ja Mina perekeskusest.

Leie Nõmmiste, mida andis sulleGordoni koolituse läbimine?

“Ma arvan, et paljud lapseva-nemad on leidnud end mõttelt, et maei oska oma lapsi kasvatada. Kaman-dada kogu aeg nagu ei taha ja ilusatjuttu lapsed ei kuula. Mida küll teha?Minul oli rõõm osaleda 22.novembristkuni 17. jaanuarini toimunud Gordoniperekoolis Väike-Maarjas, kus ma sainpalju häid mõtteid, et parandada omasuhteid lastega. Perekool oli grupitööpõhimõttel ja tegime iga tund mitu rol-limängu, kus saime ise oma oskusi ko-heselt proovile panna ja olla kas laps,lapsevanem või vaatleja.

Mida koolituse lõpupoole, sedanauditavamaks ja emotsionaalsemaksrollimängud muutusid, sest elasimeoma rolli sisse ning vanema rollis ollesõpitu õige kasutamine tõi tavaliselt kahäid tulemusi.

Mõned põhitõed perekoolist,mis lastega suhtlemisel minule meel-de jäid: - edu saavutamiseks pean ma olemavalmis ka iseennast muutma; - kasvada ja õppida tuleb nii mul kui

Gordoni perekool ja PERPlõpetasid

Meie hammaste tervis algab juba loo-teeas, kui naine kannab last enda sees.Lapseootel naine peab olema omahammaste ja igemete eest hoolitsemi-sel eriti hoolikas. Raseduse ajal võibnaise tervis, samuti hambad, mõjuta-da teie lapse tervist. Infektsioonid või-vad mängida raseduskomplikatsiooni-des suurt rolli, kaasa arvatud: nurisün-nitused, enneaegsed sünnid (50%) jateie lapse kasvu-/arengupeetus. Naisesuuõõnest pärinevad bakterid võivadtungida läbi vereringe platsentasse,looteni, mis mõjutavad veel sündima-ta last. Raseduse ajal mõjutavad naisekeha hormonaalsed kõikumised, missuurendavad igemehaigustesse(gingiviit ja parodontiit) haigestumiseriski. Rasedusega östrogeeni ja proges-terooni tase suureneb, mis suurendabhambaümbruses elavate bakterite arvu.Igemed on kahjuliku katu suhtes tund-likumad, seepärast on hästi olulineväga hea suuhügieen. Katu (pidevaltmoodustuv värvitu kleepuv bakterite-kiht) mitte eemaldamine hambaharja jahambaniidi abil, tekitab igemepõletik-ku (gingiviiti) ja selle süvenemisel are-neb välja tõsisem igemehaigus -parodontiit, mis tekitab püsivaid kah-justusi hambaid paigal hoidvatele ige-metele ja luudele. Igemehaigustesümptomiteks on: hellad, tursunud,punased või veritsevad igemed; halbhingeõhk või halb maitse suus. Rase-duse aegne vajadus suhkrurohke toi-du järele ning hommikune iiveldus onfaktorid, mis suurendavad riski ham-maste lagunemise ja igemehaigusteosas.

Kaaries on nakkav haigus, misvõib kanduda teilt üle teie lapsele. Vast-sündinud on patoloogiliste bakteritevabad. Bakter, mis põhjustab kaariest,kandub emalt (kellelt iganes) vastsün-dinule, kui beebit suudelda ja enda

Mida peaks teadma last ootav ema endaja oma tulevase lapse hammastest

suust lasta käia läbi lutil, beebi söögi-nõudel, toidul.

Lapsevanem mängib oma lap-se hammaste hooldusel olulist rolli. Ontähtis, et säilitaksite lapse entusiasmi jamotiveeritust oma hammaste eest hoo-litsemisel. Lapse aitamine ja õpetami-ne hammaste korralikul harjamisel onülitähtis, et vältida probleeme hilise-mas elus. Seetõttu peaksite käima omalapsega ka regulaarselt hambaarsti juu-res kontrollis, kuigi laps ei pruugi mi-dagi kurta. Ainult hambaarst oskabhinnata lapse hammaste olukorda. Teiekui täiskasvanu ülesanne on näidatahead eeskuju. Lapsele ei tohi hirmu si-sendada ütlusega, et midagi hullu eijuhtu. Siis laps hakkabki kartma. Eel-nevalt peaks vanemad kodus lapsegaeeltööd tegema , selgitama, mis hakkabtoimuma.

Lapse peaks viima esimest kor-da hambaarsti juurde kontrolli ajava-hemikus pärast tema esimese hamba il-mumist ja enne esimest sünnipäeva, etavastada võimalikke hammaste, ige-mete või lõualuuga seotud probleeme.Hambaarsti peaks külastama regulaar-selt � - iga kuue kuu tagant. Piimaham-maste lõikumise vahemik varieerub 4elukuu ja 3 eluaasta vahel. Meie lastepiimahammaste seis on kehv, kunapaljud vanemad ei pea piimahammas-te puhastamist harja ja pastaga oluli-seks, sest need hambad kukuvad junagunii varsti suust välja. Ei mõeldasellele, et laps peab juba sageli ennehammaste vahetumist tunda saama,mida tähendab hambavalu.

Oma osa hammaste kiiremalelagunemisele annab ka lutipudelikaa-ries, mis saab alguse sellest, et laps jäe-takse pikemaks ajaks lutipudelist ma-gusat jooki imema või rind suus ma-gama. Üldse paljud vanemad lähevadkergema vastupanu poole, et last vai-

gistada või premeerida, annavad las-tele midagi magusat (komm, mahl, jo-gurt jne.). Siis hakkavad pisikud ham-baid kahjustama. Sellega teevad vane-mad oma lapsele karuteene. Kui teielaps vajab voodisse minnes pudelit,täitke see hoopis veega.

Hambaid tuleks hakata puhas-tama kohe, kui esimesed hambakroo-nid juba paistavad. Imikute hambape-suks on müügil pehmest kummist sõr-meotsaharjad. Hambapastat pole vajaenne, kui laps õpib välja sülitama, senituleks pesta sooja veega. Kindlasti pea-vad lapsed kasutama just neile toode-tud hambapastasid, sest lapse organis-mi ei tohi fluori liigsel määral sattuda.Piisab hernetera suurusest hambapas-tast. Vanemad peaksid laste hambaidpesema kaks korda päevas kuni laste-aia lõpuni välja, seejärel, kuni kahek-sanda eluaastani, peaksite pidevalt jäl-gima kuidas nad oma hambaid pese-vad, sest laps ise ei saa sellega nii hästihakkama. Kui jätta laps omapäi toime-tama, jäävad suure tõenäosusega tagu-mised hambad pesemata. Lapsel piisabkahest minutist harjamisest, et hamba-pinnad saaksid puhtaks. Valida tulebpehmete harjastega väike hambahari,mille pea suurus ei ületa hambakroonikõrgust.

Kunagi pole liiga hilja selgita-da lapsele suuhügieeni tähtsust ja õpe-tada teda oma hammaste eest hoolit-sema. Lapsevanem on kõige esimeneõpetaja ja inimene, keda laps kõigepealtjäljendama hakkab. Seega sõltub lap-sele õigete suuhügieeni tavade sisse-harjutamine just teist. Kui teie lapsehambad on katki, siis on see teie loha-kus ja viitsimatus tegeleda oma lapse-ga!

Hambaarst Pia Lepiksoo A&K Caritas hambakliinik

Tel. 3255633

Ebavere tervisespordikeskusele saa-bus jaanuari lõpus uus rajatehnika,mis võimaldab tunduvalt parandadaEbavere suusaradade kvaliteeti.

“Lisaks paranenud radade kva-liteedile võidame aja- ja kütusekulus,”ütles MTÜ Ebavere Tervisekeskuse ju-hatuse esimees Avo Part. “Mulje esime-se proovisõidu järel oli võimas!”

Uus rajamasin võimaldab kor-raga nii lund siluda kui ka klassikajäl-ge sisse sõita. Töölaius on masinal ligikolm meetrit.

Rajatehnika - mootorsaan, ra-jamasin ja roomikud ATV-le - saadi pro-jektiga “Tervisespordiradade hooldus-tehnika soetamine” Leader program-mist. Kokku läks projekt maksma 22

Ebavere tervisespordikeskussai uue rajatehnika!

Rajameister Urmas Kullas uut tehnikat proovimas.

811,5 eurot (357 000 krooni), millestabikõlbulik osa oli 20 511,2 eurot (321300 krooni).

Avo Pardi sõnul saabusid moo-torsaan ja roomikud kohale läinud sü-gisel. Ka rajamasinat oodati enne suu-sahooaja saabumist, kuid tarne venimi-se tõttu Ameerikast saabus masin allesnüüd. Vaatamata hilinenud saadetise-le rõõmustab tervisekspordikeskuse

rahvas uue rajatehnika üle ja kutsubkõiki suusatama. Ebavere tervisespor-dikeskuses ootavad suusahuvilisi val-gustatud suusarajad, duðid, saunad,kohapeal saab suusatehnikat hooldadaja laenutada. Ebavere tervisespordikes-kus asub Rakvere-Vägeva maanteeääres ja on hõlpsasti leitav ka kauge-malt tulnutele.

Hilje Pakkanen

lapsel; - laps on vanema peegel, st muutuslapse hoiakutes ning käitumises algabmuutusest vanema hoiakutest ja käitu-mises; - suhtlemise aluseks on aktiivne kuu-lamine, st ma tõesti tahan teada, midamulle öeldakse; - ole alati nii enda kui teiste suhtes aus!

Koolitusel saime teadmisedkuulamisest, enesavamisest, kehtesta-misest ja konfliktide lahendamisest.Selleks, et õpitud oskused täiesti oma-seks muutuksid, on vaja neid harjuta-da vähemalt 1500 korda. Seega onnüüd vaja vaid harjutada, harjutada,harjutada.

Suur tänu headele õpetajateleAnnelyle ja Tiiule ning toredale grupi-le!

Jaanuari kolmel päeval toimusVäike-Maarjas veel teinegi suhtekooli-tus - PREP-paarisuhtekoolitus.

Kui Gordoni perekool kesken-dus lapsevanema ja lapse suhetele, siisPREP-paarisuhtekoolituse siht on aida-ta edukamalt ühildada pere- ja tööelu.(PREP on ingliskeelne lühend, mis tõlkestähendab ennetavat programmi paarisuh-te tugevdamiseks. Toim.) Grupis oman-dati oskusi ja teadmisi, mis toetavadtoimetulekut peresiseste erimeelsuste-ga ja arendavad oskusi vastastikusetoetuse pakkumiseks kooselus. Sellelkoolitusel osales neli paari.

PREP-koolituse omapäraks on,et see ei sisalda grupitöid, kus paaridpeaksid omavahelisi asju avalikult aru-tama või neid teistega jagama. Kooli-tusel tehtavad paarisuhteharjutusedtoimusid vaid kahe inimese vahel, keskoos kursusele tulid.

Väike-Maarja valla lastekaitse-spetsialisti Tiia Kaselo sõnul on kavaska edaspidi võimalusel taolisi koolitu-si meie inimestele korraldada, kuna ta-gasiside koolituste läbinutelt oli vägapositiivne.

18.-19. veebruaril toimub Tallinnas 20.rahvusvaheline turismimess Tourest2011. Sellel on igal aastal esindatudka Väike-Maarja muuseum - turismi-infopunkt, kes tutvustab Väike-Maar-ja huviväärsusi ja võimalusi.

Messile minekuks on ette val-mistatud kohalikku ümbrust tutvusta-vad paketid: “Ringkäik Väike-Maar-jas”, “Retk okupatsiooniaja radadel”,“Pikk päev Väike-Maarja mail” (met-savennaretk + ringreis), “Ringreis Väi-ke-Maarja - Rakke mail”, “RingreisVäike-Maarja vallas Simuna kaudu”,“Kirjanduse ja kunsti radadel”, “Mui-nasjuturetk lastele” (2 varianti), “Küm-ne mõisa ring Pandiveremaal”, “ReisPandivere paeteel” (Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke); matkaradadel kuut erivarianti. Osa neist ka inglise keeles.Pakett sisaldab kõiki hindu täiskasva-nute gruppidele (20 ja 40 inimest), samaka õpilastele: giiditeenused, muuseu-

Väike-Maarja muuseumvalmistub turismimessiks

mide piletid, piknik-eined looduses,lõuna- ja õhtusöögid toitlustusasutus-tes, ööbimised. Samuti on kirjas, kelle-le on reisid või käigud mõeldud, kauaaega kulub, palju kulub kilomeetreidbussiga, palju jalgsi. Kõikide pakettidejaoks on olemas voldikud-broshüürid.

Uus on voldik „Anton-HansenTammsaare ja Väike-Maarja“. Koosta-misel on ühine pakett koos Tammsaa-re muuseumiga Albu vallas. Uus on kavaheleht „Kiltsi loss“, mis on mõeldudolemasolevale varem ilmunud Kiltsimõisa ühevärvilisele voldikule. Vahe-lehel on kuus värvifotot „uuest“ Kiltsilossist. Just vastrenoveeritud Kiltsioodatakse hulgaliselt turiste.

Kavas on messile kaasa võttaka „Lurich“ ja „Krusenstern“ - noorednäitlejad. Neiltki oodatakse messil ak-tiivset tegutsemist.

Ellu Moisa, turismikorraldaja

Nagu messi plaanilt paistab, on ka seekord Väike-Maarja muuseum koos Porkunipaemuuseumiga kõrvu.

ELU-OLU

10 Jaanuar 2011

KULTUURISÜNDMUSED:

Väike-Maarja Valla Raamatukogu fo-tokonkurss Valge kassi aastast inspi-reeritud teemadel “Lemmikloomad”ja “Kontrastid looduses ehk ilu javalu meie ümber”. Tööd oodatud21.veebruariks Väike-Maarja, Kiltsi,Triigi või Simuna raamatukogusse.Info: Irma Raatma 325 50343. veebruaril kell 16.00 kohtub Väi-ke-Maarja raamatukogus luulehuvi-listega Urve Tinnuri. Kaasas uued javanad luuletused ja lood. Kohapealsaab osta tema luulekogusid.12. veebruaril kell 13.00 on Väike-Maarja rahvamajas klubi Härmalõngpidu. Info Ville-Markus Kell, tel 3261837.23. veebruaril kell 12.00 tähistatak-se Väike-Maarja ja Simuna Vabadus-sõja ausammaste juures Eesti Vaba-riigi aastapäeva.23.veebruaril kell 20.00 Väike-Maar-ja rahvamajas Eesti Vabariigi aasta-päeva peoõhtu. Tantsuks: MeelisLaido ja Laur Teär. Töötab keldrikoh-vik. Pilet: 7.-22.veebruaril 3 eurot,23.veebruaril 4 eurot. Ostes pileti eel-müügist saab broneerida laua.25. veebruaril kell 18.00 tähistatak-se aktusega Väike-Maarja rahvama-jas Eesti Vabariigi aastapäeva. Tehak-se kokkuvõte möödunud aastast,antakse kätte valla aukodaniku javalla aasta tegija tunnistused jaauhinnad, tunnustatakse aasta õpeta-jaid, kaunite kodude omanikke, tub-lisid doonoreid, paremaid sportlasi.Isetegevuslaste kontsert.12. märtsil kell 13.00 on Väike-Maar-ja rahvamajas klubi Härmalõng pidu.Info Ville-Markus Kell, tel 326 1837.

SPORDISÜNDMUSED:

25. jaanuaril kell 19.15 kohtuvadVäike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistlusteSuper Kuma meistriliiga II ringisVäike-Maarja ReinPaul ja MHVConsult. Info Ants Rikberg,tel 529 0745.28. jaanuaril kell 19.00 kohtuvadVäike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistlusteKuma Kerge esiliiga II ringis BaltiBetoon ja SK Rakke. Info AntsRikberg, tel 529 0745.31. jaanuaril kell 18.00 toimuvadTriigi spordihoones valla meistri-võistlused koroonas, III etapp. InfoAnts Rikberg, tel 529 0745.31. jaanuaril kell 19.15 kohtuvadVäike-Maarja spordihoones Lääne-Virumaa korvpallimeistrivõistlusteKuma Kerge esiliiga II ringis Väike-Maarja Gümnaasium ja Balti Betoon.Info Ants Rikberg, tel 529 0745.1. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaa

korvpallimeistrivõistluste Kuma Ker-ge esiliiga II ringis Simuna Artiston jaTapa Väljaõppekeskus. Info HillarKasu, tel 524 8658.3. veebruaril kell 19.15 kohtuvad Väi-ke-Maarja spordihoones Lääne-Viru-maa korvpallimeistrivõistlusteKumake teise liiga II ringis Väike-Maarja Päästekool ja Muuga. Info AntsRikberg, tel 529 07453. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kumake tei-se liiga II ringis Simuna Ivax II ja BCTarvas/Rakvere SK II. Info Hillar Kasu,tel 524 8658.4. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kuma Ker-ge esiliiga II ringis SK Rakke ja Määriküla. Info Hillar Kasu, tel 524 86585. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Super Kumameistriliiga II ringis Simuna Ivax jaRakvere KJK ViKe. Info Hillar Kasu, tel524 8658.6. veebruaril kell 14.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kumake tei-se liiga II ringis SK Rakke II ja RakvereGümnaasium. Info Hillar Kasu,tel 524 86587. veebruaril kell 18.00 toimuvad Tam-salu lasketiirus valla meistrivõistlusedlaskmises, II etapp. Info Ants Rikberg,tel 529 0745.8. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kuma Ker-ge esiliiga II ringis Simuna Artiston jaETR-Builder/KÜG. Info Hillar Kasu, tel524 8658.10. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kuma-ke teise liiga II ringis Simuna Ivax II jaRakvere Gümnaasium. Info HillarKasu, tel 524 865812. veebruaril kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kuma Ker-ge esiliiga II ringis Määri küla ja Väi-ke-Maarja Gümnaasium. Info HillarKasu, tel 524 8658.13. veebruaril kell 14.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kumake tei-se liiga II ringis SK Rakke ja Väike-Maarja Päästekool. Info Hillar Kasu, tel524 8658.14. veebruaril kell 18.00 toimuvad Trii-gi spordihoones valla meistrivõistlusedkabes, III etapp. Info Ants Rikberg,tel 529 0745.14. veebruaril kell 19.15 kohtuvad Väi-ke-Maarja spordihoones Lääne-Viru-maa korvpallimeistrivõistluste KumaKerge esiliiga II ringis Väike-MaarjaGümnaasium ja SK Rakke. Info AntsRikberg, tel 529 0745.

17. veebruaril kell 19.00 kohtuvadSimuna spordihoones Lääne-Viru-maa korvpallimeistrivõistluste Ku-make teise liiga II ringis Simuna IvaxII ja Rakvere Ametikool. Info HillarKasu, tel 524 8658.19. veebruaril kell 19.00 kohtuvadSimuna spordihoones Lääne-Viru-maa korvpallimeistrivõistluste Su-per Kuma meistriliiga II ringis Simu-na Ivax ja Väike-Maarja ReinPaul.Info Hillar Kasu, tel 524 8658.20. veebruaril kell 14.00 kohtuvadSimuna spordihoones Lääne-Viru-maa korvpallimeistrivõistluste Ku-make teise liiga II ringis SK Rakke IIja ABB Kunda/KÜG. Info HillarKasu, tel 524 8658.24. veebruaril peetakse Ebavere ter-visespordikeskuses valla suusavõist-lusi, tähistatakse vastlapäeva ja ko-gutakse kilomeetreid üle-eestiliseleüritusele “Eestimaa peredega ümbermaakera” Info Ants Rikberg,tel 529 0745.28. veebruaril kell 18.00 toimuvadTriigi spordihoones valla meistri-võistlused males, III etapp. Info AntsRikberg, tel 529 0745.5. märtsil kell 18.00 toimuvad Triigispordihoones valla meistrivõistlusedlauatennises, III etapp. Info AntsRiklberg, tel 529 0745.8. märtsil kell 19.00 kohtuvad Simu-na spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste KumaKerge esiliiga II ringis SimunaArtiston ja Ferrel. Info Hillar Kasu,tel 524 8658.8. märtsil kell 19.15 kohtuvad Väi-ke-Maarja spordihoones Lääne-Vi-rumaa korvpallimeistrivõistlusteSuper Kuma meistriliiga II ringisVäike-Maarja ReinPaul ja Vinni SKTammed. Info Ants Rikberg,tel 529 0745.10. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste Kumaketeise liiga II ringis Simuna Ivax II jaTamsalu Los Toros II. Info HillarKasu, tel 524 8658.11. märtsil kell 19.00 kohtuvad Väi-ke-Maarja spordihoones Lääne-Vi-rumaa korvpallimeistrivõistlusteKuma Kerge esiliiga II ringis BaltiBetoon ja SK Aaspere. Info AntsRikberg, tel 529 0745.11. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste KumaKerge esiliiga II ringis SK Rakke jaTapa Väljaõppekeskus. Info HillarKasu, tel 524 8658.12. märtsil kell 19.00 kohtuvad Si-muna spordihoones Lääne-Virumaakorvpallimeistrivõistluste KumaKerge esiliiga II ringis Määri küla jaETR-Builder/KÜG. Info Hillar Kasu,tel 524  8658.15. märtsil kell 19.00 toimuvad Trii-gi spordihoones valla meistrivõistlu-sed sulgpallis. Info Ants Rikberg, tel529 0745.

Sündmuste kalender

Väike-Maarja Valla Raamatukogukuulutab välja fotokonkursi.

Seekord on teemasid kaks.Valge kassi aastast inspireeritud“Lemmikloomad” ja “Kontrastidlooduses ehk ilu ja valu meie üm-ber”.

Arvesse lähevad filmi- jadigiaparaadiga tehtud pildid, värvi-lised või must-valged. Tööd peavadolema esitatud paberil suurusega 10x 15, ilma raamita.

Ühelt autorilt võtame vastumaksimaalselt 10 pilti. Fotod pea-vad olema ümbrikus, iga pildi juu-res sobiv foto allkiri. Ümbriku pealautori tunnusnimi, mille all ta näi-tusel esineb. Samas ümbrikus on tei-

On ju nii, et oma kodu hoiame puhtana. Me ei oksendavaibale, kui midagi kukub põrandale, pühime selle äravõi tõstame üles. Samuti ei loobi me valimatult laiali tüh-jaksjoodud taarat. Mis kõige tähtsam, me ei kusevetsupotist mööda ja olles asja ära ajanud, ei löö jalagavetsupoti kildudeks. Või ei kanguta ajaviiteks kraani-kaussi seina küljest lahti.

Millegi pärast, lahkudes oma puhtast ja muga-vast kodust, muutume me loomaks. Me teeme kõiki neidasju mõnuga ja palju, sest kusagil on keegi, kes mu teki-

Osalege fotokonkursil!ne kinnine ümbrik fotode autorikontaktandmetega (nimi, vanus,aadress, e-mail, telefon).Võistlusele ei või esitada teistelvõistlustel auhinnatud töid. Pildisaatja vastutab selle autorsuse ningmuude andmete õigsuse eest.

Pildid pannakse näituseleVäike-Maarja raamatukogus.

Tööd võib tuua Väike-Maar-ja, Kiltsi, Triigi või Simuna raama-tukogusse. Töid ootame 21. veeb-ruariks 2011.

Ootame ka aktiivset õpilas-te osavõttu!Info: 325 5034

Irma Raatma

Aastavahetus

tatud laga peab ära koristama ja maksma lõhutud asjade eest.Seda nimetatakse delikaatselt „enda lõdvaks laskmiseks“,aga maakeelne väljend sama oleku kohta kõlab „silmini pur-jus“.

Vaadake palun lisatud pilte! Need on tehtud rahva-maja WC-s pärast aastavahetuse pidu, 1.jaanuari hommikul.

Ville-Markus KellVäike-Maarja rahvamaja direktor

28. jaanuaril lõpetas Sisekaitseaka-deemia päästekolledzi päästekoolipäästja eriala 27. lend: Ted Abel, Ja-nek Anton, Oleg Gorjatðihh, JevgeniIvanov, Aleksandr Jakovlev, ReijoJärv, Martin Michelis, Joonas Poom,Asmo Rebel, Siim Regat, RainoRemmel, Peeter Sermat, Gert Soo-muste, Dmitri Zubov, VladislavToompere, Kaido Truupõld, JannarUlp, Raigo Urbanik, Raido Vitsmaa,Andrei Vorobjov.4. veebruaril on Väike-Maarja õp-pekeskuses lõpuaktus, lõpetab33.lend.

Koka erialal lõpetavad(40.õppegrupp): Sigrid Kalda, San-der Kütt, Maarja Nikeborn, Jekate-rina Nilova, Rivo Rattus, grupiju-hendaja Anneli Kütt; (46.õppe-grupp): Janar Kose, Kaire Kressa,Tiit Lastik, Kätlin Merila, Kadri

Palju õnne,kallid lõpetajad!

Räis, Aveli Tarkin, grupijuhenda-ja Airi Püss.

Autotehniku erialal (41.õp-pegrupp): Marko Hilpus, JüriKaskema, Ants Koidu, AndreasKuldsalu, Rait Nõmmik, SiimSusi, Peeter Vinogradov, grupiju-hendaja Ellen Lossi.

Arvutite ja arvutivõrkudeerialal (45.õppegrupp): Heigo Al-lik, Allen Leemets, Sander Pundi,Reimo Ristla, Peeter Terehov,Romet Tiikmaa, Mihkel Viilveer,grupijuhendaja Liina Kungla.

Õnne ametis ja eluteel!

Väike-Maarjas tegutsebtöötute tööklubiDetsembri lõpus läks Väike-Maarjaraamatukogus käima töötute tööklu-bi, kuhu kogunes 14 Väike-Maarjavalla 50-aastast ja vanemat pika- jalühiaegset töötut.

Tööklubi näol pakub Talllin-nas tegutsev MTÜ Tugi- ja koolitus-keskus Usaldus võimalust osaledaEuroopa Sotsiaalfondi projektis “Va-nemaealiste tööturule toomine sot-siaalse suutlikkuse ja konkurentsivõi-me suurendamise kaudu” ka meievalla töötutel.

Töötud saavad tööklubis indi-viduaalset psühholoogilist, juriidilistja karjäärinõustamist. Neile valmibosaleja individuaalne koolitus- ja töö-karjäärikava. Vastavalt individuaalse-tele vajadustele läbivad tööklubi liik-med arvuti- ja erialakoolituse.

Tööklubi tegevus projekti raa-mes kestab neli kuud. Kokku saadak-se kord nädalas esmaspäeviti Väike-Maarja raamatukogus kell 10.00.

Ühe tööklubis käija, LeiliLehtme sõnul on tööklubi kasulik, sestega kodus istumisega midagi iseene-sest paremaks lähe. Tööklubis käijadon seni õppinud tööleminekuks vaja-likke oskusi, nagu näiteks CV kirjuta-mist, tööintervjuul käitumist jmt. Raa-matupidaja kogemusega Leili Lehtmeon nimetatud projektis huvitatud lil-leseadest. “Praegu on lilleseade kur-sustest huvitatud kaheksa tööklubiinimest. Kursus algab aga siis, kui saa-me kokku ühe grupi jao inimesi, s.ovähemalt 12 inimest. Sama lugu on kaarvuti- ja ettevõtluskoolitusega, misalgavad kohe, kui grupiks vajalik arvhuvilisi kokku saadakse.” Ettevõtlus-koolitusest olid peamiselt huvitatudmehed. Praegu on ettevõtluskoolitu-se vastu huvi näidanud neli meest.

Valla sotsiaal- ja tervishoiu-osakonna juhataja Ene Kinksi sõnulon veel tööklubis mõnde vabad ko-had. Kursustega võivad aga liitudakõik 50+ töötud huvilised, ka need,

kes klubis ei käi. Huvilistel palutakseühendust võtta kas valla sotsiaal- jatervishoiuosakonna juhataja EneKinksiga või tulla esmaspäeval raa-matukogusse tööklubi kogunemisealgusajaks ise kohale. Infot tööklubikohta saab Ene Kinksi telefonil 32 95761.

Vallavanem Urmas Tammesõnul toimus Väike-Maarja vallavalit-suses kohtumine MTÜ Tugi- ja Koo-lituskeskus Usaldus esindajate Mari-ka Juuse ja projektijuhi Kati Looga eel-misel aastal. “Koolituskeskuse esinda-jad tõid meile näiteks, et Tallinnas onnende eestvõtmisel tegutsenud taoli-sed tööklubid juba kaks aastat ja edu-kalt: iga kolmas tööklubi liige on töö-le saanud. Võtsime vallas ideest kin-ni, kuna ka Väike-Maarja vallas on va-nemaealisi töötuid, kes vajavadtäiendõpet, arvuti- ja erialakoolitustjmt. Vanemaealistele töötutele tulebkasuks ka eneseusu tõstmine, kunasageli peavad üle 50-aastased töötudtööotsimisel peamiseks takistuseksjust oma vanust. Klubis õppides jaüksteist vastastikku toetades on neilkergem oma hirmudest ja eelarva-mustest üle saada.”

“Projekti käigus plaanitaksemoodustada koostöö- ja tugivõrgus-tikud, kuhu kaasatakse omavalitsu-sed, töötukassa jt, kes aitavad klubiliikmetele vahendada töökohti,” rää-kis üks mentoritest, Väike-Maarja val-la sotsiaal- ja tervishoiuosakonna ju-hataja Ene Kinks.

Kokku koolitab MTÜ Tugi- jakoolituskeskus Usaldus käimasolevaprojektiga 250 sellesse sihtgruppikuuluvat töötut kokku kümnes töö-klubis üle Eesti.

Väike-Maarja tööklubi on ai-nus taoline tööklubi Lääne-Virumaal.

Väike-Maarja vallavalitsustoetab töötute koolitust tööklubis 1406euroga.

Hilje Pakkanen

KULTUUR / ELU-OLU

11Jaanuar 2011

14. detsembril toimus Venemaal Pihk-vas rahvusvaheline turniir kreeka- roo-ma maadluses. Eesti koondise koossei-sus esines ka väike-Maarja noormaad-leja Jevgeni Hamidzanov, kes tugevaskonkurentsis saavutas 4.koha.

18. detsembril toimusid Lääne-Virumaa täiskasvanute ja õpilastemeistrivõistlused kreeka-rooma maad-luses ja naistemaadluses. Saavutasimejärgnevad kohad: Holger Toots - 1.koht, Danil Hamidzanov - 3. koht,Kristjan Baidusha - 4. koht, JevgeniHamidzanov - 1. koht, Sergei Makejev- 4. koht, Anatoli Larionov - 1. koht,Rauno Kuusemets - 2. koht, Jarko Vis-napuu - 4. koht, Romel Seemann - 3.koht, Käroly Seemann -1. koht, AnniPent - 2. koht, Liis Järvamägi - 4. koht.

19. detsembril toimus Vinnislaste sumo jõuluturniir. Rohkearvuliselvõistlusel näitasid Väike-Maarjanoorsumokad sisukat võitlust ja saavu-tasid järgmised kohad: Kaarel Nõmm-iste - 9. koht, Joel Nõmmiste - 9. koht,Maris Nõmmiste - 4. koht, Jonete Vis-napuu - 5. koht, Romel Seemann - 3.koht ja 2. koht, Robin Baidusha - 1. kohtja 3. koht absoluutkaalus, KärolySeemann - 2. koht 1. koht absoluutkaa-

Tulemusi maadlusmatiltlus ja 1. koht absoluutkaalus vanemasvanuserühmas, Holger Toots - 1. koht,Kristjan Baidusha - 1. koht.

7. jaanuaril toimusid Lääne-Vi-rumaa meistrivõistlused judos A-vanu-serühmale. Väike-Maarja noormaadle-jad saavutasid järgmised kohad: AllanLäll - 1.koht Simuna kool, JevgeniHamidz´anov - 2.koht (Kiltsi kool).

15. jaanuaril toimus vabamaad-lussarja Nublust Nabini 1 etapp Koht-la-Järvel. Saavutasime järgmised ko-had: Romel Seemann - 7. koht, HolgerToots - 3. koht, Robin Baidusha - 8.koht, Danil Hamidzanov - 7. koht,Kristjan Baidusha - 5. koht, JevgeniHamidzanov - 1. koht, Käroly Seemann- 2. koht, Anni Pent - 3. koht.

15. jaanuaril toimusid Kohtla-Järvel Ida-Virumaa lahtised meistri-võistlused vabamaadluses, kus JarkoVisnapuu saavutas 3. koha ja RaunoKuusemets 6. koha.

20. jaanuaril toimusid Jõgevameistrivõistlused sumos lastele. Saavu-tasime järgmised kohad: Jonete Visna-puu - 3.koht (Simuna kool), HolgerToots - 1.koht (Simuna kool).

Lembit Kalter,maadlustreener

Aasta esimestel päevadel saavutasVirumaa pallimängude kooli 12-aas-taste poiste võistkond esikoha Root-sis Täbys rahvusvahelisel noortekorvpalliturniiril Täby Basket Cup.

Virumaa pallimängude koolivõistkonnas mängis treener Vaido Regojuhendamisel ka viis Väike-Maarjakorvpalliklubi poissi: Remo Murumaa,Martin Ojamaa, Ander Talu, HenriMatikainen ja Sten Saaremäel.

Kaheksa meeskonna osavõtul

Novembri lõpus mängisid Väike-Maarja korvpalliklubi poisid Marti Alt,Kerdo Kivivare, Henri Matikainen,Sten Saaremäel ja Martin Ojamaa koostreener Vaido Regoga Virumaa palli-mängude kooli võistkonna koosseisusMoskvas rahvusvahelisel noorte korv-palliturniiril. Lisaks eestlastele osalesidturniiril Venemaa võistkondade kõrvalka Türgi korvpallurid.

Virumaa pallimängude koolivõistkond võitles pingelistes mängudesvälja hõbemedalid. Turniiri võitis Sa-maara võistkond, kolmandaks tulidTürgi korvpallipoisid.

Nii võistlusreis kui turniir isepakkusid treener Vaido Rego sõnulpalju elamusi: “Mängida tuli endasthulga pikematega, näiteks Samaaravõistkonna pikkuselt kaheksas mängi-ja oli meie pikimast poisist pikem. Kamängureeglid olid Eestis kasutatava-test tunduvalt erinevad: kolm veerand-aega tuli mängida viisikutega, kusjuu-res veerandaegade keskel, u 4. minutiltuli viisikut vahetada. Neljas veerand-aeg oli vabade vahetustega. Tuli män-gida meil Eestis keelatud maa-ala kait-se vastu. Türgi võistkond mängislisaks ka maa-ala pressingut.

Elamistingimused olid vägahead. Piisavalt jäi aega linnaga tutvu-

Korvpallipoisid olid Rootsis võidukadtoimunud C-vanuseklassi poiste turnii-ril saadi finaalis 46:34 jagu Eskilstunast,poolfinaalis aga oldi 54:31 üle teisestRootsi esindusest Alvik East.

Alagrupiturniiril saadi kolmülekaalukat võitu - KFUM UppsalaBasket alistati 39:16, Täby Basket 59:22ja Soome JKS 50:9.

“Väga kergelt ei tulnud meilemidagi, ehkki numbrid võib-olla selle-le viitavad. Pidime ikka pingutama,sest lihtsalt ei kipu keegi midagi and-

Korvpalluridnaasid Moskvasthõbemedalitega

misele. Käisime Punasel väljakul, jalu-tasime Arbatil ja külastasime VDNH-d ehk kunagist rahvamajandussaavu-tuste näituste väljakut. Luzniki staadio-nil õnnestus näha Euroopa MeistriteLiiga jalgpallikohtumist MoskvaSpartaki ja Marseille Olympique vahel.Enne mängu said kõik huvilised soeta-da Spartaki fännipoest suveniire. Päris

Tulge 24. veebruaril Ebavere tervise-spordikeskusesse!

Kell 12.00 tähistame vastla-päeva. Elustame vastlakombestikku -teeme vastlasõite, peame vastlaree mit-mevõistlust ja rahvalikke võistlusmän-ge nii suurtele kui väikestele.

Kell 14.00 peame valla suusa-võistlusi. Võistlus toimub paljudes eri-nevates vanuseklassides. Kõik suusa-huvilised on oodatud osalema!

Kogume üheskoos kilomeet-reid juba traditsiooniks muutunudüle-eestilisele üritusele “Eesti tervi-seradadel ümber maakera!”

Sihtasutus Eesti Terviserajadkutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigisünnipäeva tähistama aktiivse liikumi-sega, osalema kõikidel Eesti Tervisera-dadel samaaegselt toimuval sportlikulrekordiüritusel - suusata, uisuta, kõn-ni või sörgi.

SA Eesti Terviserajad poolt al-gatatud ürituse eesmärk on teadvusta-da inimestele nende kodulähedasi loo-duslikke terviseradu ning kutsuda kõi-ki üles mõnusalt ja sportlikult aegaveetma. Ühtlasi liidetakse kokku erine-vates Eestimaa paikades liigutud kilo-meetrid ja püütakse ületada eelmisel

fantastilisel suusatalvel saavutatudkogupikkust 98 268,2 km ehk tublistiüle kahe ringi ümber maakera.

Omapoolse panuse andmiseksrekordi püstitamisse palume oma lä-bitud kilomeetritest teada anda ennekella 18.00. Kõik osalejad, kelle panustei ole radadel registreeritud, saavadseda ise teha tervisepäevikus aadressilwww.terviserajad.ee. Suuremates kes-kustes osalejate panus registreeritakseTallinna Ülikooli rekreatsioonierialatudengite kaasabil ning märgitakse ülesiga inimese poolt läbitud kilomeetritearv.

Kogutud tervisekilomeetridsummeeritakse ning tulemuse teebSihtasutus Eesti Terviserajad teatavaksvabariigi aastapäeva õhtul.

Kõigile avatud ja tasuta kasu-tamiseks olevad looduslikud tervisera-jad annavad olulise võimaluse meilendil oma tervise eest hoolt kanda. Ai-nult tervete inimestena saame me luuatervet riiki.

Tulge perega, sõpruskonnagavõi üksinda. Rajad ürituseks on avatudkogu piduliku neljapäeva jooksul. Lii-kumist nautima on oodatud kõik!

Ilve Tobreluts

Veedame vabariigiiseseisvuspäev sportlikult!

Liuväli Väike-Maarja õppekeskuseviilhallis ootab uisutama!

Liuväli on avatud tööpäevitikell 15-19 uisutajatele, kell 19-21 jääho-kimängijatele. Laupäeviti ja pühapäe-viti kell 12-16 uisutajatele, kell 16-18 jää-hokimängijatele.

Liuväljal on võimalik laenuta-da uiske. Üks laenutuskord maksabõpilastele 0,6 eurot ja täiskasvanutele1,3 eurot.

Uisutada on ülihää!

palju tuli istuda Moskva kuulsatesummikutes, lõpuks otsustasime met-roo kasuks. Bussisõit Moskvasse kestiskoos vahepeatustega 17 tundi.”

Koos Väike-Maarja korvpalli-poistega mängisid Virumaa pallimän-gude kooli võistkonnas Sten Kuber,Karl Soosalu, Randel Rainer Lille, Mar-tin Metsis, Kristofer Veismann jaGregor Väli.

Ilve Tobreluts

ma,” ütles turniiri kohta Vaido Rego,lisades, et näiteks finaalivastane jälgishoolega nende eelnevaid mänge seljõuproovil, tegi kodutöö kenasti ära jaüritas võitjate mängu korvialuses võit-luses lõhkuda.

Lisaks Väike-Maarja poistelemängisid Virumaa pallimängude koo-li eest Randel Rainer Lille, KristoferVeismann, Martin Metsis, Karl Soosalu,Gervin Põld ja Gregor Väli.Ilve Tobreluts

On võimalik kasutada uisute-rituspinki. Uiskude teritamine leppidakokku Aimar Türbsaliga (tel 515 3621),kes on saanud vastava väljaõppe.Üks terituskord maksab 3 eurot. InfoAnts Rikberg, tel 529 0745

Uisutada saab ka Simunasbussijaama parklas, kuhu vabatahtli-ku tuletõrje seltsi mehed rajasid liuväl-ja.

Tulge uisutama!

Väike-Maarja liuväljal uisutajaid jagub. Ants Rikbergi fotod.

“Harjuta terviseks” liikumissarjasosales 2010. aastal kokku 584 inimestkokku 9616 osaluskorraga.

22.jaanuaril toimus üritusestosavõtjate vaheline loosimine. Loosiau-hinnad said 15 õnnelikku: 60 euro suu-ruse Rademari kinkekaardi omanikukssai Sirle-Inga Kuldväli, 30-euroseRademari kinkekaardi sai Urmas Kop-ti, 20-eurose Rademari kinkekaardiAino Saaremäel. 10-eurose Rademarikinkekaardid said: Rita Soidla, MallLepiksoo, Heino Külanurk, CarmenVinkel, Urho Manninen, Toomas Vin-kel, Hannamari Soidla, Peeter Kahr,Raiko Kilgi ja Viivi Kahr. Lurichi klubiT-särgi said loosi tahtel Mall Lepiksooja Kristiina Kahr.

Auhinnad saab kätte Väike-Maarja spordihoone administraatorilauast.

Tulevikus on lisaks Simunalemeil plaanis samasugune stend ülespanna ka Triigis ja kui kusagil mõneteise aleviku läheduses leidub inime-ne, kes on nõus veidi selle ürituse pä-rast panustama (korjab kokku korrakuus „Harjuta Terviseks” lehed ja toobneed Väike-Maarja spordihoonesse),siis heameelega paneme sellise tahvlika mujale üles.

Eeldan, et järgmine aasta peak-sime saavutama osaluskordi juba üle10 000! Selleks kasutagem häid talveil-mu ja meie häid sportimisvõimalusi!

“Harjuta terviseks” esisada.1. Heino Külanurk 769 osalus-

korda (ok), 76 boonuspunkti (bp). 2.Viivi Kahr 623 (ok) 62 (bp). 3. AinoSaaremäel 452 (ok), 45 (bp). 4. MallLepiksoo 377 (ok), 37 (bp). 5. AnnelaLaidre 345 (ok), 34 (bp). 6. Mare Soo-

vik 321 (ok), 32 (bp). 7. Ivar Lass 216(ok), 21 (bp). 8. Carmen Vinkel 200(ok), 20 (bp). 9. Ain Kõiv 199 (ok), 19(bp). 10. Brian Vinkel 183 (ok), 18 (bp).11. Urmas Kopti 161 (ok), 16 (bp).12.Urve Kalda 155 (ok), 15 (bp). 13.Mar-git Hiiemäe 140 (ok), 14 (bp). 14.RaikoKilgi 135 (ok), 13 (bp). 15.Aino Aren 126(ok), 12 (bp). 16.Sirle-Inga Kuldväli 123(ok), 12 (bp). 17.Aimar Türbsal 116 (ok),11 (bp). 18.Õie Altermann 114 (ok), 11(bp). 19.Riina Jalast 108 (ok), 10 (bp).20.Rita Soidla 107 (ok), 10 (bp). 21.AveJander 101 (ok), 10 (bp). 22.MailiTannbaum 93 (ok), 9 (bp). 23.AarePrants 93 (ok), 9 (bp). 24.Romet Prants93 (ok), 9 (bp). 25.Marko Põdra 91 (ok),9 (bp). 26.Heete Ausmeel 86 (ok), 8 (bp).27.Urve Toberluts 82 (ok), 8 (bp).28.Raili Kööp 80 (ok), 8 (bp). 29.ReinSaarepere 77 (ok), 7 (bp). 30.Maiu Talu76 (ok), 7 (bp). 31.Taimar Kopti 75 (ok),7 (bp). 32.Heinrich Kalda 73 (ok), 7 (bp).33.Maris Kõrgmäe 68 (ok), 6 (bp).34.Toomas Vinkel 67 (ok), 6 (bp). 35.Vii-vi Lõhmus 63 (ok), 6 (bp). 36.HansKruusamägi 62 (ok), 6 (bp). 37.ReginaKask 55 (ok), 5 (bp). 8.Anneli Kukk 55(ok), 5 (bp). 39.Bruno Münter 52 (ok), 5(bp). 40.Maire Õmmik 49 (ok), 4 (bp).41.Andres Saaremäel 49 (ok), 4 (bp).42.Tiia Kaselo 48 (ok), 4 (bp). 43.PeeterKahr 46 (ok), 4 (bp). 44.Reelika Täheste45 (ok), 4 (bp). 45.Anne-Ly Nilbe 45(ok), 4 (bp). 46.Silver Aasumets 40 (ok),4 (bp). 47.Raivo Veermets 40 (ok), 4(bp). 48.Terje Kivipõld 40 (ok), 4 (bp).49.Geidi Kruusmann 40 (ok), 4 (bp).50.Malle Kask 37 (ok), 3 (bp). 51.KaiaMaurus 36 (ok), 3 (bp). 52.Erkki Purge36 (ok), 3 (bp). 53.Airi Einsalu 35 (ok),3 (bp). 54.Eilike Pedari 35 (ok), 3 (bp).

55.Tiia Liivalaid 34 (ok), 3 (bp). 56.Mar-je Pomerants 34 (ok), 3 (bp). 57.UrveTobreluts 34 (ok), 3 (bp). 58.Helys Lää-ne 32 (ok), 3 (bp). 59.Ingret Leemets 32(ok), 3 (bp). 60.Signe Kivivare 31 (ok),3 (bp). 61.Reet Soidla 31 (ok), 3 (bp).62.Rainer Kilgi 31 (ok), 3 (bp). 63.AivarPärnamets 31 (ok), 3 (bp). 64.Liina Kal-da 29 (ok), 2 (bp). 65.Lea Valk 29 (ok), 2(bp). 66.Raine Hiiemäe 28 (ok), 2 (bp).67.Andrus Soidla 28 (ok), 2 (bp). 68.SirjeAus 28 (ok), 2 (bp). 69.Mona Sikkar 27(ok), 2 (bp). 70.Klaarika Adonov 27(ok), 2 (bp). 71.Sirle Aosaar 26 (ok), 2(bp). 72.Aimar Aimse 25 (ok), 2 (bp).73.Aule Rebane 24 (ok), 2 (bp). 74.VeeviKõrgmäe 24 (ok), 2 (bp). 75.Kalev Vin-kel 24 (ok), 2 (bp). 76.Raili Uudla 24(ok), 2 (bp). 77.Kristiina Kahr 23 (ok), 2(bp). 78.Epp Sepp 23 (ok), 2 (bp).79.Andra Kortin 22 (ok), 2 (bp). 80.Pil-le Loorits 21 (ok), 2 (bp). 81.HannamariSoidla 19 (ok), 1 (bp). 82.Kristel Kahr19 (ok), 1 (bp). 83.Ira Münter 19 (ok), 1(bp). 84.Alis Langemets 18 (ok), 1 (bp).85.Mariin Talu 17 (ok), 1 (bp). 86.KadriKalvik 17 (ok), 1 (bp). 87.Tiina Valdur17 (ok), 1 (bp). 88.Eikki Eikkinen 17(ok), 1 (bp). 89.Berta Viikberg 16 (ok), 1(bp). 90.Madis Türbsal 16 (ok), 1 (bp).91.Eret Toberluts 16 (ok), 1 (bp). 92.IlleLaanemägi 15 (ok), 1 (bp). 93.Mait Ja-last 15 (ok), 1 (bp). 94.Erki Tomson 15(ok), 1 (bp). 95.Marika Raudvee 15 (ok),1 (bp). 96.Krista Haugas 15 (ok), 1 (bp).97.Riina Laanemägi 15 (ok), 1 (bp).98.Aare Türkel 15 (ok), 1 (bp). 99.Mal-le Võidula 14 (ok), 1 (bp). 100.KarmenKäärid 14 (ok), 1 (bp).

Ants RikbergVäike-Maarja Valla RSK juhatuse

esimees

“Harjuta terviseks” liikumissari tõi mulluosalema ligi 600 inimest

PildilmängTürgivõistkonna-ga Moskvaturniiril.Hallisvormis nr23 StenSaaremäel.

SPORT

12 Jaanuar 2011

ISSN 1736-9851

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehetoimetajale telefonidel 329 5757 või 522 2294.

Soovime palju õnne ja tugevat tervist!Väike-Maarja Vallavalitsus

Õnne tänasteks tegudeks,õnne homseteks olemisteks,õnne tuleviku toimetusteks!

Jaanuaris:93 Laine Rohtmets93 Elisaveta Laar91 Hilda Lumiste90 Linda Põllussaar88 Aino Martsepp88 Aino Õunapuu88 Loore Tammus87 Hilda Koppel87 Maria Jegorova82 Asta Langemets82 Uno Toomsalu82 Heino Kokkuta81 Malle Pärnaste81 Aino Markelova81 Raimund Sikov80 Uno Tiimus80 Endel-Aleksander Klooster80 Zinaida Jõe80 Vaike Metspõld80 Johannes Ehastu

80 Lembi Krutto75 Vahur Mehiste75 Agnessa Vetrin75 Ilse Püss75 Helju-Marianne Kasela75 Liidia Stepanova70 Pilvi Suviste70 Ester Lett70 Ludmilla Teder

Veebruaris:94 Karl Lehiste93 Milli Rump91 Jelisaveta Napinen89 Thea Aaret88 Elli Loo88 Helmi Nagel87 Arved Loide86 Meeta Kalter84 Alevtina Mäe

Õnnitleme uusi ilmakodanikke!Toatäis päikesekiiri,

sületäis sooje sõnu,

peotäis kauneid lilli!

Rõõmsat meelt ja palju armastust!

Mälestame lahkunud vallakodanikkeAeg hetkeks peatub igaviku sillal...

Perearst Tiina VilimaaVäike-Maarjas, Ravi 1,tel 325 5313, 505 4840Perearst Tiia Liivalaid:Väike-Maarjas, Ravi 1,tel 326 1247, 5340 1839Simunas Allee 9-19,tel 323 7131, 5340 1839Vastuvõtuajad Väike-Maarjas:E, K 8.30-13, T 8-12, N 13-18, R 8-9 (õde 9-16). Simunas T 14-17, R10-13. Telefonikonsultatsioonideajad: E, K, R 13-14 ja T, N 12-13Perearst Mall Lepiksoo:Väike-Maarjas, Ravi 1,tel 326 1166, 528 5225

Tähtsad numbrid HAMBARAVIA&K CaritasRavi 1a Väike-Maarja,tel 325 5633Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas,dr Pia LepiksooHambaravi Riina LaanemägiOÜVäike-Maarja, Ravi 1,tel 326 1104Dr Riina Laanemägi, dr KülliSeppingSimuna hambaravi- ja protee-sikabinetAadress: Allee 9-4, Simuna,tel 511 8379, dr Kiira PajuNaistearst dr Liivi MittRavi 1 Väike-Maarja,tel 322 0600, 516 8657

Kaspar Darsch - 26. detsembrilPaul Dieves - 26. detsembrilDoris Talvik - 6. jaanuarilJoosep Kesler - 9. jaanuaril

Valter Krüger 29.04.1956 - 30.12.2010Benita Kusler 25.04.1915 - 31.12.2010Vello Soom 29.07.1944 - 12.01.2011Endel Veedler 29.08.1927 - 15.01.2011

Koguduste teated

Jumalateenistused pühapäeviti kell12.00.Kogudust teenib hooldajaõpetajanaEnn Salveste. Tel 5345 3967, e-post:enn.salveste@eelk.eeEELK Väike-Maarja koguduse aadress:Tamme 3, 46202 Väike-Maarja.

Jumalateenistused pühapäeviti kell10.30.Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund.Tel 323 5450.Koguduse veebileht: http://avispea.edicypages.com/etKiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali,kokkusaamine toimub igal teisipäevalkell 18.00 Kiltsi raamatukogus.

Väike-Maarja koguduses

Avispea koguduses

Simuna koguduses

Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenis-tust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga või-malik kohtuda teistel aegadel.

Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 IIkorrus) hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik

tellida Inkotoa pakutavaidURIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID:

naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad,mähkmed jm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup

40% soodsamalt.Tellitud tooted tuuakse kohale 11. veebruaril kell 9.30.Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959.

EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr 221050284862Swedpangas, kuhu saab teha annetusi kiriku taastamiseks.

Jumalateenistused pühapäevitikell 14.00.Koguduse õpetaja on Enn Salveste.EELK Simuna koguduse aadress: Alli-ka 3, 46401 SimunaTel 5345 3967 või tel/fax 332 8021,e-post: enn.salveste@eelk.ee

KalmistumeistritekontaktandmedVäike-Maarjas:Ruth Palmiste,tel 516 1809Simunas:Helvi Vahter, tel 524 7944

83 Ivan Krutto83 Ernst Adamson82 Helmi Kunberg81 Elli Grau81 Hilda Kaare80 Atalja Mäeveer80 Ludmilla Porgasaar75 Ene Pohlak75 Lembi Kesti75 Olga Mihhailova75 Helja Latikainen75 Virve-Adiina Sommer75 Armilda Lilleberg70 Rein Ravel70 Tiiu Tohvri70 Hendrik Hendrikson70 Maret Meisner70 Vello Ustav70 Valentia Aia70 Niina Truupõld

Selle aasta maraton toimub 6. veebrua-ril algusega kell 11.00. Start UudekülastLiivala talu maadelt. 15 minuit hiljemstardivad lühema maa sõitjad. Raja pik-kused 44 km ja 24 km.

Eelmisel aastal osales 653 suu-satajat pikal distantsil ja 207 lühemalmaal. Võitja oli meestest Priit NaruskPriit Talvese ja Martti Himma ees ningnaistest võitis Liis Kalda Silja Suia jaJelena Vshivtseva ees. Parim Tamsaluvõistleja oli Kristjan Nurmsalu 7. ko-haga. Tänavune maraton peaks ilma-prognoosi arvestades peetama 4-7 mii-nuskraadi juures.

Head inimesed, arvestame pü-hapäeval 6. veebruaril sellega, et liik-lus Tamsalus on sellel päeval oluliselt

5. Tamsalu-Neeruti-Tamsalusuusamaraton kutsub

häiritud ja võimalusel jätame autogaraazi. Tamsalu suusastaadioni pool-ne osa on maratonil päeval enamusesummistunud osavõtjate transpordist.Samuti on piiratud liiklus Naisteväljakülast väljasaamisel. Ajavahemikul11.00 kuni 16.00 on Naistevälja külastsoovitav välja sõita Pätsimäe kaudu.

Finisipaigas suusastaadionil onorganiseeritud lastele minimaraton.Algus orienteeruvalt kell 11.30. Erine-vad vanusegrupid kuni 12-aastani.Osavõtt on tasuta. Parematele meened.

Tuleme 6. veebruaril osalema jaelame kaasa Tamsalu suurimale spor-disündmusele!Korraldajate nimel

Toomas Uudeberg

müügil seemned, kasvuturvas, lilled, küünlad, Suva sokid,sukapüksid, lõngad ja käsitöötarvikud, koera- ja kassitoit

laohinnaga jpm.

Meilt leiad sobiva kingituse ja kaardi!Avatud esmaspäevast pühapäevani,

tel 5373 5059 Elna Lumiste

Väike-Maarja rahvamaja saali re-noveerimise käigus soetati saaliuued toolid.Vanad saali toolid on küll üsnapäevinäinud, aga hea tahtmisekorral õnnestub neid korda teha.

Rahvamaja pakubhuvilistele saali vanu

TOOLE

Teeme möödunud aastastkokkuvõtte.Anname kätte valla aukodanikuja aasta tegija tunnistused.Tunnustame aasta õpetajaid, aktiiv-semaid doonoreid, kaunite kodudeomanikke, paremaid sportlasi.Ütleme tänusõnu heategijatele.

Isetegevuslaste kontsert.Mälestushetked Väike-Maarja ja Si-muna Vabadussõja ausammaste juu-res on tänavu koos koolidega 23.veebruaril kell 12.00.Simunas suundutakse mälestussam-ba juurest rahvamajja pidulikule kont-sert-aktusele.

Silmade kontroll ja prillide

müük 10.veebruaril kella 10.00-

st Väike-Maarja hooldekodu

päevakeskuses.

Info ja etteregistreerimine telefonil

5016 825, 5656 4959.

www.silmaroom.ee

Talvekssilmarõõmu

Seoses tantsuselts Tarapitaloomisega kuulutame välja

seltsi logo konkursi!

Seltsi hakkavad kuuluma erinevaseas rahvatantsu huvilised ja rahva-kultuuri toetajad. Logo peaks olemakasutatav ka erinevatel meenetel.Ootame põnevaid töid kõikidelt au-toritelt hiljemalt 28. veebruarikskoos kontaktandmetega Väike-Maarja Gümnaasiumi kantseleissevõi egne@v-maarja.ee aadressile.Parimatele auhinnad!

Logo konkurssLogo konkurssLogo konkurssLogo konkurssLogo konkurss

Peremehetuehitise teade

Väike-Maarja Vallavolikogu 27.01.2011.a otsusega võeti arvele pereme-hetu ehitisena Koonu külas mõttelineosa 500/2016 neljakorterilisest elamust(korter nr 2, eluruumi pind 50 m2, ehi-tisregistri kood 108026418).

Ehitisregistri andmete koha-selt on võimalik tuvastada, et korteriviimane omanik oli Rudolf Lutsar. Pea-le Rudolf Lutsari surma ei ole korteritkasutusele võetud.

Vastuväited ehitise peremehe-tuse või selle kohaliku omavalitsusepoolt hõivamise kohta esitada hiljemalt01.04.2011.a Pikk 7 Väike-Maarja Val-lavalitsusele.

Väike-Maarja Vallavolikogu 30.12. 2010otsusega nr 62 võeti arvele peremehe-tu ehitisena Aburi külas mõtteline osa424/758 kahekorterilisest elamust (kor-ter nr 1, ehitisregistri kood 108024767).Ehitisregistri andmete kohaselt on või-malik tuvastada, et korteri viimaneomanik oli Hilda Misu.

Peale Hilda Misu surma eiole korterit kasutusele võetud.

Vastuväited ehitise peremehe-tuse või selle kohaliku omavalitsusepoolt hõivamise kohta esitada hiljemalt28.03.2011. Pikk 7 Väike-Maarja Valla-valitsusele.

Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7,46202 Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.eeToimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, hilje.pakkanen@v-maarja.ee.Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Ees-mäe, Hans Kruusamägi.Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt 5.kuupäevaks. (Fotod palun saatadokumendi failist eraldi.)Toimetus võib tekste lühendada.Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi.Ilmub kord kuus. Tiraaz 1000 eksemplari. Tasuline, 0,20 eurot

Vallavalitsus kutsub vallarahvast25. veebruaril kell 18.00

Väike-Maarja rahvamajjaEesti Vabariigi aastapäeva aktusele

Väike-Maarja vallale eraldati vähe-kindlustatud peredele 8 soodus-tuusikut (vanuses 7-15.a) noorte-laagrisse.Laager toimub 15.-22. juunilRannapungerjal.Soovijatel palutakse tuua avaldusvalla lastekaitsesptesialisti Tiia Kaselokätte. Tel 32 95762

Elna poes (Väike-Maarja Tamme 2a)

TÄHTPÄEVAD, REKLAAM, TEATED