2
48 HARIDUS 5–6/2006 KURI NAINE Judaismi ühes peateoses Talmudis leidu- vad tähelepanuväärsed read: “Mu Ju- mal, /---/ säästa mind õnnetusest,/ kurja kiusatusest ja kurjast naisest/ ja kõigest kurjast, mis maailmas juhtub” (tõlkinud Kristiina Ross, Uni Jeruusalemmas. Valik heebrea luulet, 1996; lk 135). Kurja naise probleem leiab loomulikult käsitlemist ka eesti rahvaluules ja kirjandusklassikas. Kuri naine – see on tige ja riiakas naine. Piibli õpetussõnadest on lugeda: “Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas” (Õp 21:9; vt ka Õp 25:24). “Parem on elada kõrbemaal kui riiaka ja pahura naisega” (Õp 21:19). “Katuse alali- ne läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused: teda varjata on otsekui var- jaks tuult või kahmaks õli oma parema käe- ga” (Õp 27:15–16). Kreutzwald ja kuri naine Fr. R. Kreutzwald kirjutab: “Et kuri naine va- naduses paremaks ei lähe, on tuttav lugu. Räägitakse, et mõnikord äkilisest noorest mehest vanadusega vaga lammas pidavat kasvama, aga tigeda südamega noorest tütarlapsest, kes tanu alla saanud, peab va- nas eas kuri kiskja hunt sündima” (Eesti rahva ennemuistsed jutud, “Tontla mets”). Kreutzwald on oma tähelepanekud os- kuslikult peitnud ennemuistsete juttude teksti sisse, neid leidub seal igas teises, s.o vähemalt kahekümnes loos – ta kirjutab naisekujulisest põrguhargist; tigeda naise lõualuude lõugutamisest; suursugu naiste- rahva südame tulises vihas lausa lõhkemi- seni paisumisest. Kreutzwald on tähele pannud, et paneb südame pais naise lõuad kord lõksuma, siis ei jõua ükski vägi neid enam kinnitada. Kord saanud üks mees kurja naise, kes kui tige koer juba õue peal haukudes vastu tuli. Mees ei tohtinud vastu tõrkuda, sest et püksid naise jalas seisid, nagu mõnikord juhtub. Kui sa naise kavalust... Lauluisa Kreutzwald jagab lahkesti õpetus- sõnu: võtad tuikese naiseks, aga leiad hil- jem kodus kurjema kulli, kes sul silmad peast tahab välja kiskuda, nõnda et viimaks õnne tänad, kui õela käest oled pääsnud. Tahad sa ükskord kosjateele minna, siis tee silmad lahti, muidu langed sa õnnetuse sisse. Siledal munal on mõnikord kare tuum sees. Oled sa naise võtnud, siis pead sa naise üle võimust saama. Kui sa venni- ke naise kavalust teaksid, kuidas tema hin- ge tagant kõik saladused oskab välja kisku- da. Mis ta libeda meelitusega välja ei saa, seda kisub ta tigedusega, nõnda et iial või- malik ei ole midagi tema eest varjul pidada. Ära lase end naise himude sulaseks teha, muidu võiksid sa hiljemini kahetseda, kus kahetsus enam ei aita. Sinu naise soovi- mised ei saa sulle enam rahu andma, kuni teie kõik tänase õnne olete ära kaotanud. Lauluisa õpetussõnavaramus on ka üks väga tänapäevaselt kõlav tõdemus: “Noh, raha on mõnikord parem kui kuri naine.” Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikuks tuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau- ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel- gem allikavesi läbi paistab, et tal mingit kõntsa ja prügi sees ei leita.” Läti rahvatarkus ütleb, et tigeda naise saab see, kes reedesel päeval kosja läheb või abiellub – põhjus proosaline, nagu alati. Mees on naine Miks mees kardab naist? Mehest lihtsalt pole naisele väärilist vastast – õigus on naiste käes (vt Iustitia ‘õiglus, seaduslik- kus’); saatus ja õnn on naiste otsustada (vrd moirad, vrd Fortuna ‘õnn, juhus, saatus’). Miks leiab kuri naine juutide pühas teks- tis käsitlemist seostuvalt kurja kiusatuse ja kõige kurjaga, mis maailmas juhtub? Miks on kuri naine otsekui loodusõnnetus? Sest naine on ise loodus (vrd emake loodus; vrd maaema), ja kuri naine kuulub niisuguste olemuslike nähtuste hulka, millesse mees ei oska suhtuda. Sest mees on ise naine: väidetavasti teeb mehest mehe alles loote- staadiumis lisandunud isassuguhormoon testosteroon. Iga inimalge on naissoost. Et inimene on põhiolemuselt naine, tõenda- vad ka mehe rinnanibud. Enese maksma- paneku tung sunnib meest oma nahast välja hüppama. Väike märgiatlas Karl Kello Yin-yang – maa ja taevas, naine ja mees. Madujuukselise gorgo Medusa pea, 1600. Nii taevas kui ka maa peal: Muinas-Egituse taevas maa kohal; maaema Äänisjärve äärest, 4000–2000 eKr.

Väike märgiatlas - Haridus · 2006-07-21 · Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikuks tuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau-ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel-gem

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Väike märgiatlas - Haridus · 2006-07-21 · Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikuks tuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau-ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel-gem

48 HARIDUS 5–6/2006

KURI NAINEJudaismi ühes peateoses Talmudis leidu-vad tähelepanuväärsed read: “Mu Ju-mal, /- - - / säästa mind õnnetusest,/ kurjakiusatusest ja kurjast naisest/ ja kõigestkurjast, mis maailmas juhtub” (tõlkinudKristiina Ross, Uni Jeruusalemmas. Valikheebrea luulet, 1996; lk 135). Kurja naiseprobleem leiab loomulikult käsitlemist kaeesti rahvaluules ja kirjandusklassikas.

Kuri naine – see on tige ja riiakas naine.Piibli õpetussõnadest on lugeda: “Paremon elada katusenurgas kui riiaka naisegaühises kojas” (Õp 21:9; vt ka Õp 25:24).“Parem on elada kõrbemaal kui riiaka japahura naisega” (Õp 21:19). “Katuse alali-ne läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine onühesugused: teda varjata on otsekui var-jaks tuult või kahmaks õli oma parema käe-ga” (Õp 27:15–16).

Kreutzwald ja kur i naineFr. R. Kreutzwald kirjutab: “Et kuri naine va-naduses paremaks ei lähe, on tuttav lugu.Räägitakse, et mõnikord äkilisest noorestmehest vanadusega vaga lammas pidavatkasvama, aga tigeda südamega nooresttütarlapsest, kes tanu alla saanud, peab va-nas eas kuri kiskja hunt sündima” (Eestirahva ennemuistsed jutud, “Tontla mets”).

Kreutzwald on oma tähelepanekud os-kuslikult peitnud ennemuistsete juttudeteksti sisse, neid leidub seal igas teises, s.ovähemalt kahekümnes loos – ta kirjutabnaisekujulisest põrguhargist; tigeda naiselõualuude lõugutamisest; suursugu naiste-rahva südame tulises vihas lausa lõhkemi-seni paisumisest. Kreutzwald on tähelepannud, et paneb südame pais naise lõuadkord lõksuma, siis ei jõua ükski vägi neidenam kinnitada. Kord saanud üks meeskurja naise, kes kui tige koer juba õue pealhaukudes vastu tuli. Mees ei tohtinud vastutõrkuda, sest et püksid naise jalas seisid,nagu mõnikord juhtub.

Kui sa naise kavalust . . .Lauluisa Kreutzwald jagab lahkesti õpetus-sõnu: võtad tuikese naiseks, aga leiad hil-jem kodus kurjema kulli, kes sul silmad

peast tahab välja kiskuda, nõnda et viimaksõnne tänad, kui õela käest oled pääsnud.Tahad sa ükskord kosjateele minna, siis teesilmad lahti, muidu langed sa õnnetusesisse. Siledal munal on mõnikord karetuum sees. Oled sa naise võtnud, siis peadsa naise üle võimust saama. Kui sa venni-ke naise kavalust teaksid, kuidas tema hin-ge tagant kõik saladused oskab välja kisku-da. Mis ta libeda meelitusega välja ei saa,seda kisub ta tigedusega, nõnda et iial või-malik ei ole midagi tema eest varjul pidada.Ära lase end naise himude sulaseks teha,muidu võiksid sa hiljemini kahetseda, kuskahetsus enam ei aita. Sinu naise soovi-mised ei saa sulle enam rahu andma, kuniteie kõik tänase õnne olete ära kaotanud.

Lauluisa õpetussõnavaramus on ka üksväga tänapäevaselt kõlav tõdemus: “Noh,raha on mõnikord parem kui kuri naine.”

Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikukstuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau-ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel-gem allikavesi läbi paistab, et tal mingitkõntsa ja prügi sees ei leita.”

Läti rahvatarkus ütleb, et tigeda naisesaab see, kes reedesel päeval kosja lähebvõi abiellub – põhjus proosaline, nagu alati.

Mees on naineMiks mees kardab naist? Mehest lihtsaltpole naisele väärilist vastast – õigus onnaiste käes (vt Iustitia ‘õiglus, seaduslik-kus’); saatus ja õnn on naiste otsustada (vrdmoirad, vrd Fortuna ‘õnn, juhus, saatus’).

Miks leiab kuri naine juutide pühas teks-tis käsitlemist seostuvalt kurja kiusatuse jakõige kurjaga, mis maailmas juhtub? Mikson kuri naine otsekui loodusõnnetus? Sestnaine on ise loodus (vrd emake loodus; vrdmaaema), ja kuri naine kuulub niisugusteolemuslike nähtuste hulka, millesse meesei oska suhtuda. Sest mees on ise naine:väidetavasti teeb mehest mehe alles loote-staadiumis lisandunud isassuguhormoontestosteroon. Iga inimalge on naissoost. Etinimene on põhiolemuselt naine, tõenda-vad ka mehe rinnanibud. Enese maksma-paneku tung sunnib meest oma nahastvälja hüppama.

Väike märgiatlasK a r l K e l l o

Yin-yang – maa ja taevas,naine ja mees.

Madujuukselise gorgoMedusa pea, 1600.

Nii taevas kui ka maa peal:Muinas-Egituse taevas maakohal; maaema Äänisjärveäärest, 4000–2000 eKr.

48-49 margiatlas.qxd 2.06.2006 16:36 Page 2

Page 2: Väike märgiatlas - Haridus · 2006-07-21 · Kreutzwald sedastab: “Jah, õnnelikuks tuleb kiita igaüht meest, kes endale on kau-ni ja vaga naise saanud, kelle elu kui sel-gem

49HARIDUS 5–6/2006

Vastupidiselt loomiseloole ja sellele asja-olule, et paljudes keeltes tähendab meesinimest, on inimene seega algselt olnud pi-gem naine, vrd hbr adama ‘maa’ (nais-soost); adam ‘põrm, maine, muldne’, piltli-kult inimene, s.o mees. Aadam on kristlikumütoloogia järgi esimene inimene. Mees ontehtud naiselikust ollusest – uduga kaste-tud maast: vahetult enne inimese loomist“tõusis udu maast ja kastis kogu mullapin-da” (1Ms 2:6). Kastmises nähakse viidetseksuaalsusele: maast tõusnud uduga eos-tatud mullast valmistas Jumal inimese.

Rohkem kui in imeneNaine on inimene ainult värske lume peal,ütleb eesti vanasõna: värskesse lummejäetud jälgede kohta öeldakse, et näe, ini-mene on läinud. Õige, sest naine on mida-gi rohkemat kui inimene: naine on jumalikolend; naine kui alge – naiselik alge. Alg-aine: ürgaine ja ürgnaine. Ürgollus, millestkõiksus koos käib, vrd emake loodus, janaiselik kurjus peaks seega olema võrrel-dav loodusliku kurjuse endaga (kui kõiksu-se puhul niisugusest asjast üldse on mõt-tekas juttu teha).

Naise v ihaVanad kreeklased tundsid nelja ürgelemen-ti: maa, tuli, vesi, õhk. Naise viha on samavägev kui maa, vee, tule, õhu, metsa, õlle...viha. Naise viha ei anna enne järele, kuivesi lahti (Hiiumaa): “Naise viha ja vesi-kaare tuul äi jäta enne järge, kut vesi lahti,”ütleb vanasõna. Et tuli muutub õhuks, õhkveeks, seda on igaüks näinud – ka naiseviha muutub veeks.

Maa vihal on seos maa hingusega. “Kusmaa hingab, sealt tulevad maa-alusedinimese külge, seal on maa viha.” Konn võ-tab ära veeviha, uss võtab maaviha: “Kukonn läbi vee lännu, sis ütelse oleved pu-has vesi. Ku uss elab, sääl maast es olenõnna haigusi tullu.” Metsa viha eest kait-seb karja püha puhas Ann: “Sina esi, pühapuhas Ann, karjuse ülekaija,/ hoia üle suvekari mõtsa viha eest/ ja soe kurjategemiseeest/ ja kodo kahjo eest!” (Setumaa).

Õlle v ihaÕlle viha tuleb humalatest. Et õlu viha-seks läheks, tuleb õlut pruulida vihasemeelega – saab kange õlu, teavad lät-lased. Viha läheb aina kangemaks. Viha onmingi vägi, hingus, vaim. Õlle viha teebõllest õlle – ja naise viha teeb naisestnaise? Naise viha kui jumalik vägi? Et

mehest inimene saaks, puhus Jumal te-masse oma hingeõhku: “Ja Issand Jumalvalmistas inimese, kes põrm on, mullast, japuhus tema ninasse eluhinguse: nõnda saiinimene elavaks hingeks” (1Ms 2:7).

Naised on nõiadNaised on nõiad, teavad mehed aprioor-selt. Naine on ohtlik. Isegi naisterahva juuk-sed kujutavad mehe jaoks kuidagi ohtu, vrdMedusa juuksed kui madu-ussid. Juuksedon elujõu allikas, mis muud kui et abielu-naisel pea paljaks ajada – see ilmselt üle-ilmselt levinud ürgne komme oli omal ajallevinud ka Eestis. Veel paar-kolmsada aas-tat tagasi lõikasid naised abiellu astudesoma juuksed ära, seletades selle olevateestlaste vana usu kombe. Äralõigatudjuuksed tähistasid abielunaiseks saamist.Naised loobusid suurest osast oma juma-likust väest?

Meestel pole asja naiste teatud pidudele,sellest on märke ka eesti pärimuskultuuris.Mis meestele veel pinda käib: ilusa noorenaise kujul võib neid kergesti ahvatleda ku-rat ise, näiteks Setumaal esineb vanahalvpikkade juustega tüdrukuna: “illos, illos tüt-rik; illos hius” (Ülo Valk).

Tuld ja tuhkaNaine toob õnne ja õnnetust. Kui hommikulesimesena kohata naisterahvast, seisabees paha päev. Tuleb külvajale hommikulnaine esimesena vastu, pole mõtet põlluleminnagi – külv ebaõnnestub. Juhtub jahi-või kalamehele naine tee peal vastu tule-ma, pole head jahi/kalaõnne loota; kui nai-ne aga juhtub juba üle tee minema, on pa-rem üldse koju jääda (Läti). Teinekord ei to-hi naiste peale mõeldagi – jahiõnn kohe läi-nud. Sellepärast ei võtnud vanad liivlasedhülgejahile poisse ja noori mehi kaasa.

Päris paha lugu on, kui naisterahvas tu-leb teatud tähtpäevadel esimesena külla.“Kui tuhkapää naised külasse tulid, siis vi-sati nendele tuhka saba alla.” Naistele visa-tud ka tuhka segamini tulega järele ja sa-muti jalajälgedesse – isegi naisterahva jäl-jed on kuidagi ohtlikud.

Iustitia on pime (16. sajand).

Nõidade pidu, 1514. Meestel pole siia tõesti asja.

Naise loomine, 15. sajand.

48-49 margiatlas.qxd 2.06.2006 16:36 Page 3