LK 7

Nr 2 (55) 18. jaanuar 2008

Meie Maa

LK 2Saarte sadamate hetkeseis pole kiita.

LK 4-5

Aarne Mägi on varusid kogunud.

Kalev Kotkas käis vaatlejana Gruusias.

Nädalalõpp

Hiiumaa saab Saaremaast suurema SelveriTeisipäeval pidulikult nurgakivi saanud Hiiumaa Selveri ehitus valmib plaanide kohaselt juba mai esimeses pooles. Uhke avamine on aga sea-tud kevadkuu lõppu. ASi A-Selver juhataja Ain Taube sõnul teeb hiid-laste uus kaubahall Saaremaa omale müügipinna poolest tuule alla. Loe edasi lk 4

Hiiumaa Selveri ehituse peatöövõtja, Betonex OÜ te-gevjuht Rain Airik (vasakult), AS Selveri juhataja Ain Taube ja Hiiu maavanem Hannes Maasel olid vähemalt maja nurgakivi pidulikul panekul täis optimismi.

Hannes sarv

18. jaanuar 2008� Nädalalõpp

Toompealt!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

4,64 miljoni elanikuga Gruusias on ametlikult

registreeritud 190 (!) poliitilist parteid.

Helga oli nooruses ajalehekioskis müüja, siis postimajas kirjade ning muu posti sorteerija. Eesti riigi taastamise aastal hakkas ta postimaja majahoidjaks. On seda tööd teinud südamega ning pälvinud Kuressaare linnava-litsuse poolt aasta kojamehe tiitli.

“Mulle meeldib värskes õhus töötamine rohkem, majas sees oli nii kiire töö kogu aeg. Kui öösel on palju lund sadanud, tuleb tütar Külli hommikul kella viiest appi ja me jõua-me õigeks ajaks lume koristatud,” rõõmustas Helga oma tubli tütre üle.

Helga on Küllile pidanud olema nii ema kui isa eest, sest tema mees suri, kui Külli oli nelja-aastane. Külli töötab samuti Kuressaare postkontoris, nüüd juhataja asetäitjana.Laupäevahommik on kõige hullem

Laupäeval Helga väga vara tööle minna ei saa, sest noored kaagid pole oma näda-lalõpupidu selleks ajaks veel lõpetanud. Otseselt talle kallale pole purjus noored tulnud, küll aga murti kõrvalmaja maja-hoidjal luuavars pooleks. Ilmselt tahtsid mehehakatised oma vägevust näidata.

Uue aasta hommikul ei pääse ka pos-timaja majahoidja pudelikildude korista-misest. “Pole hullu midagi, pühin kokku ja viin konteinerisse. Ikka juhtub,” oskab ta lohutada nii ennast kui vahuveinipudeli puruksviskajaid.Kolleegidega varahommikul kohtutaksegi

Kuressaare kesklinnas on mitmed ma-jahoidjad, nii nagu Helgagi, seda tööd teinud pikemat aega. Jüri Suurhans, kes sai linnavalitsuselt esimese aasta kojame-he tiitli, koristab muusikakooli ümbrust ja pakub kvaliteedi osas Helgale tugevat konkurentsi.

“Eks me enamasti varahommikul koh-tume ja teineteist tervitame, töö tegemise ajal aga ikka piilume, kui kaugel kummagi koristusjärg on. Majahoidjad saavad oma-vahel väga hästi läbi.”

Kuressaare postkon-

tori ees o n l a i kõnn i tee ja väiksema lumega saab luuaga püh-kida neli jär-ku, siis on lu-mevall kõnnitee serva peal väljas. Sõidu-teele lund lükata ei tohi, siis pahandavad tänavatelt lume koristajad. Tõstuk viib hoovist lume ära

Postimaja sisehoovi kasutavad postiau-tod ja see on küllaltki väike hoov. Kui lund sajab rohkem, kuhjab majahoidja selle hoo-vi ühte serva hunnikusse ja laadur-tõstuk viib lume sealt ära. Et postiautodel oleks ruumi manööverdada.

Kiriku tänava pool on ka lumele vähe ruumi, aga Helga juba teab, kuhu panna, et kõigile liiklejatele parim lahendus leida. Nüüd riputab ta kõnniteele pärast lume ko-ristamist graniidipuru, varem liiva.

“Liiva tassisid jalakäijad ikka poodide põrandale laiali ja seda me enam kasutada

ei tohi. Nüüd on peen graniidikillustik.”

Tuul toob puulehti ka kõrvalmajade juurest

Postimaja juures on kolm suurt puud ja nende lehti saab Helga mõnikord kuu aega koristada, sest korraga need maha ei tule. Küll aga tassib tuul postimaja juurde ka ümbruskonna majade puude lehti. Ka need tuleb ära koristada, nagu ka paberipraht, mis tuulega kaugemalt tulnud.

Helga käib ka päeval tiiru ümber maja ära. Ikka puulehti, lund või prahti korista-des. Ütleb, et töö värskes õhus kosutab.

Majahoidja Helga Raamat peab kõige olulisemaks kohusetunnetSuurema osa oma elust Kuressaare postkonto-ris töötanud Helga Raamat (70) käib nüüd majahoidjana kuuel päeval nädalas posti-maja ümbrust koristamas ega jäta ühte-gi korda vahele, sest tema hinnangul on selles ametis kohusetunne kõige

tähtsam. Kuigi juhtub ka selliseid hommikuid, mil vaid mõned pa-beritükid vaja maja ümbert ära korjata, on ka see töö, kirjutab Veljo Kuivjõgi.Vastavalt riigikogu töö-korra seadusele algab kevadistungjärk jaa-

nuarikuu teisel esmaspäeval, mis sedakorda juhtus olema uue aasta 14. päev. Istungi-tevaba perioodi kasutamiseks on igal rahvaasemikul suhteli-selt vabad käed.

Minu uue aasta esimene nädal möödus Gruusias rah-vusvahelise vaatlejana seal-seid erakorralisi presidendi-valimisi jälgides. Selles 4,64 miljoni elanikuga presiden-taalses vabariigis on

ametl ikult registreeritud 190 (!) poliitilist parteid. Esialgu andis ennast üles 22 presidendikandidaati, kes igaüks pidi esitama vä-hemalt 50 000 toetusallkirja. Keskvalimiskomisjon vaatas allkirjad üle ja kiitis heaks vaid 7 kandidaati.

Samaaegselt valimistega toimus ka referendum kahe küsimusega – kas Gruusia peaks liituma NATOga ja kas parlamendivalimised viia läbi 2008. aasta kevadel või sügi-sel. Vastuseks sealse presiden-di kohusetäitja Nino Burdja-nadze üleskutsele saatis Eesti riik rahvusvahelise vaatlejate meeskonna koosseisu 20 riigi-kogu liiget ehk pea 20% meie parlamendi koosseisust.

Loodus otsustas jahutada kuuma temperamendiga rah-va poliitilisi kirgi sel moel, et kattis valimiste päevale eelneval ööl kogu Gruusia 15 cm paksuse sulalume vaibaga. Viimase kümne aasta suurim lumesadu tekitas paraku suu-re kaose kogu riigi liikluses ja muutis niigi närvilise õhkkon-na veelgi hullemaks.

Aga valimised toimusid siiski ja sellest kadalipust tuli juba esimeses voorus võitja-na välja Mikheil Saakashvili. Olulisem kui grusiinide poolt

valitud presi-dendi nimi, on Eesti jaoks teadmi-ne, et see riigijuht on valitud ausatel ja demokraatlikel vali-mistel. Edu võitjale alustatud reformidega jätkamiseks!

Kaugel Kaukaasias maail-ma parandades ei tohi unus-tada ka koduseid kohustusi ja probleeme. Just sellepärast otsustasid kolm Hiiumaalt valitud riigikogu liiget – Ene Kaups, Tarmo Mänd ja alla-kirjutanu – kohtuda 10. jaa-

nuaril Käina valla-majas valijatega.

Seda tüüpi koh-tumised on igale saadikule tõsine eksam, sest tuleb olla valmis rääki-ma kõigest – hullu-lehmatõvest kuni rahvusvahel ise

terrorismini ja räimekvooti-dest kuni aidsiennetuseni.

Ettearvatult huvitasid hiid-lasi enam aasta algusest keh-testatud uued praamipiletihin-nad, samuti ümberkorraldused politsei- ja päästestruktuu-rides.

Veel oli jutuks õiglasem pensionisüsteem, ajateenis-tuse pikkus Eesti kaitseväes, inflatsioon ja majanduskasvu langus. Kohtumisel osalenud omavalitsusjuhte huvitasid nii planeeritav regionaalhalduse reform kui ka noorte inimeste saarele jäämise või tagasitule-mise väljavaated.

Vastates küsimusele, mil-listeks halbadeks üllatusteks tuleb saarte elanikel valmis olla alanud aastal, tuli meil avaldada lootust, et iga valit-susliit proovib kõige ebapo-pulaarsemad otsused ära teha kohe valitsemisperioodi algu-ses ning lootes valija „haugi mälule”, hakkavad uute vali-miste lähenedes vastuvõetud otsused muutuma valijale jär-jest meelepärasemaks.

Aitäh kohtumisel osalenu-tele, et olite meiega nii leebed ja sõbralikud! Omaltpoolt lu-bame, et järgmine kolme saa-diku kohtumine hiidlastega toimub vahetult pärast keva-distungjärgu lõppu.

Kodus ja võõrsil

Kalev Kotkas

Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 11 000. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: viikend@meiemaa.ee

Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk

Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, helen@meiemaa.ee

Seiklused Schengeni viisaruumis u Esmaspäeval hääletas

Kaunase ostukeskuses töö-tav 33-aastane leedulanna Jo-

lanta autosid, et tööle sõita, kuid jäi sõidukis tukkuma ja avastas end sama päeva õhtul Tartu ostukeskusest.

Tõlgi vahendusel selgitas Jolanta Eesti politseile, et ta elab Kaunasest 125 kilomeetri kaugusel, töö-tab Kaunase Maxima kaupluses koristajana ning käib tavaliselt tööle ja tagasi sõidukeid hääletades. Esmaspäeva hommikul pakkus leedulannale küüti vene keelt kõnelenud veoautojuht, kellele naine selgitas, et soovib sõita Maxima kauplusesse, ja tukastanud seejärel autos.

Jolanta ärkas juhi väite peale, et nad on sihtpaika jõudnud, ning autost väljunud naine nägi Maxima kauplust ja uskus end olevat tööle jõudnud. Naisel polnud aimugi, et ta oli Kaunase kaupluse asemel jõudnud Tartu Vahi tänava Maximasse. Poe turva-töötaja kutsus kummaliselt käitunud leedulannale politsei, kes viis Jolanta ööbima naiste varjupai-ka. Teisipäeval hakkas Leedu konsulaat tegelema naise koju tagasi saatmisega.

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Jõulukuused tõid sakslastele häda kaelau Mönchengladbachi elav sakslane, kes üritas kol-manda korruse aknast jõu-lupuud alla visata, kukkus ise koos puuga alla, teatas politsei.

Mees kaotas jõulu-puud alla visates aknal tasakaalu ja lendas puule järele. Kanna-tanu toimetati haig-lasse kriitilises sei-sundis.

Bremenis tappis plahvatanud jõulu-kuusk 89-aastase va-nuri.

Politsei sõnul süttis kuivanud kuusk põlema ning kuumus pani vaigu plah-vatama. Kärgatus oli nii võimas, et lööklaine tappis vanamehe ja purustas korteri aknad.

Esialgsetel andmetel tekitas plahvatus umbes 100 000 euro väärtuses ainelist kahju.

Mees unustati vanglasseu Sri Lanka vanglast vabanes mees, kes unustati trellide taha 50 aastaks, teatas tema advokaat esmaspäeval.

Nüüdseks 80-aastane D.P. Ja-mes vahistati 1958. aasta augustis

oma isa noaga ründamise ja haa-vamise eest. Mees pandi vangi, saadeti seejärel psühhiaatria-

haiglasse ja sealt tagasi vang-lasse, kuhu ta unustatigi.

Advokaat Dharmavijaya Seneviratne kinnitas, et James, kelle üle kohut ei peetudki, langes vanglabü-rokraatia ohvriks.

“James pandi vangi, kui ta oli 30-aastane. Temalt rööviti noo-rus,” ütles advokaat.

Vangi pandi tähele alles det-sembris, kui ta haigeks jäi ja vanglahaiglasse saadeti, mistõttu ametnikud olid sunnitud tema paberid läbi vaatama.

18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp

Igal peol on mingi ajalugu näi-tav tähis küljes, et miks just

nii pidutseti ja mitte teisiti.

Elust sedapidi

Majahoidja amet pole vaid lu-melükkamine ja muruniit-mine. Peab tundma ka maja hingeelu ja -valu. Kui peaks juhtuma, et majas pimedal ajal elekter ära kaob, ei tekita see probleemi. “Mul on ma-japlaan nii selge küll, et pimedas ennast ära ei löö,“ muheleb Arvo Liister, täpsema ametinimetusega majahoidja-lukksepp.

Just-just, lukksepatööd jagub ka – hool-dust vajab kogu majasisene seadmepark. Tööd on – alates lambipirnide vahetami-sest, lõpetades elektrisüsteemi tundmi-sega. Vanad ukselukudki tahavad uutega asendamist.

“Eks see ole juba vana maja ka, siit-sealt tahaks tegelikult remonti,“ usub Liister 70ndate lõpus valminud toona parteiko-miteele mõeldud hoonet hindava pilguga vaadates.

Maja keldrikorrus oli näiteks tsiviilkaitse kompleksi käsutuses. Rauduksed, madalad ruumid jne – kõigest sellest oleks pommi-rünnaku puhul kasu.

“Seal on palju keerulisi käike. Lausa labürint,“ tunneb majahoidja neidki sa-lateid.Lund tänavu vähe

Ent suurem osa hoolitsusest tuleb panna maja ümbruse heakorrastamisse. “Praegu lund pole, aga muidu on talvel sellega tükk tegemist,“ räägib Liister. Lisaks jäätõrje treppidel, kõnniteedel. “Suurema lume ko-ristamist tuleb varakult alustada, sest sel-leks ajaks, kui inimesed tööle tulevad, peab majaesine korras olema,“ lisab ta.

Suvi läheb see-eest muruniitmise tähe all. “Kaks korda nädalas on kindlasti tarvis muruplats üle käia,“ ütleb majahoidja.

Sügis on lehtede riisumise aeg. “Tegeli-kult on lehekoristamist veel praegugi. Tuul kannab siia murulappidele lehti lisaks, need korjame kokku ja komposteerime,“ näitab Liister ka majaesisel kasvavat puud, millel kolletunud lehed veel praegu küljes.

Värske õhk ja vaheldusrikas töö Liiste-rile kontimurdev pole. “Kõpitsemist majas sees ja väljas jagub. Iga päev on toimeta-mist.“

Majahoidja ametikohustuste hulka kuulub ka korrashoidmiseks vajalike tar-

vikutega varustami-ne. Tänavu-sest aastast on eraldi tä-helepanu all aga uus prügiseadus. “Tegelikult on meie koristajad nii tublid, et saa-vad prahi sortimisega suure-päraselt hakkama. Kodus on palju keerulisem,“ tunnistab majaisa.Tallinnast pärit

Hiiumaale tuli Arvo Liister Tallinnast 1979. aastal ja asus siin tööle autojuhina. Hiidlasest abikaasa Marjega on nad üles kasvatanud neli poega – kaks vanemat, Jan (33) ja Sven (30), on sõjaväelased. Vanuselt järgmine, Allan (24), töötab Kärdlas rehvi-firmas ja noorim, Jörgen (17), õpib Kärdla ühisgümnaasiumis. Iga päev käib läbi

Liisteri sõnul on tal endal iga päev taht-mine kontrollida, et maja ikka igati korras

oleks. Mitte et

ta puhke-päevadelgi

kogu aeg nokit-seks. “Ei, eks puhata

saab küll. Aga majast tahaks korra läbi käia,“ nendib Kärdlast

sooja talve puhul jalgrattaga ametipostile vurav majapidaja.

Teinekord venivad päevad päris pikale – hoones oma nurga leidnud Mainori kõrg-kool peab õhtusi seminare, majas toimuvad konverentsid ja muud koosviibimised. Tu-leb jälgida, et kõik järgmiseks päevaks jälle korda saaks.

Nii ongi Tuuru maja ühes ümbrusega Arvo Liisterile väga armsaks saanud. “No see peab küll üks väga hea pakkumine ole-ma, mis mind siit ära meelitaks,“ usub ta naljatamisi.

Arvo Liister peab värskes õhus töötamist suureks plussiksKärdlas elav Arvo Liister (56) hoiab SA Tuuru ma-jas (Vabrikuväljak 1, Kärdla) korda juba pea 14 aastat. Varem autojuhina töötanud mees käib “hoolealuse“ juurest läbi iga päev. “See, jah, mul juba nagu teine kodu,“ nendib ta. Hoonet, kus toimeka kodu leidnud ka Hiiu Leht, õppis Liisteri ju-hendamisel tundma Hannes Sarv.

Kord ajasin juttu ühe teis-meliseohtu poisiga ja püüd-sin aru saada, miks nad oma sõpradega just selliseid pidusid korraldavad. No et reede õhtul leitakse mõni korter või „ur-gas”, ostetakse palju kangemat kraami ja pisut süüa kaasa ning lähebki peoks lahti. Enamasti kuni pühapäeva õhtuni.

Kui uurisin, mis seal peol peale joomise veel tehakse või millest räägitakse, sain teada, et ei midagi, kui just seks väl-ja arvata.

Kui tahtsin aru saada, miks selline pidu vajalik on, oli vastus lühike – see on fun.

Pärisin, miks seda fun’i vaja on – no lõõgas-tuseks. Millest

need noored nii meeletult lõõgastuma peavad, seda see noormees enam seletada ei osanud või ei viitsinud.

Kui palju on sellisel peol osalemisel igaühe vaba tahet, kui palju sunnitud kambavaimu, ei võta noo-red arutleda.

Tõenäoliselt mõne aasta pärast loobub osa neist taolis-test pidudest, mõni on ennast selleks ajaks surnuks joonud

ja mõni jätkab alkohoolikuna. Igal peol on oma hind.

Selge on see, et pidu võib pi-dada mitut moodi. Kipuvad ju eakamad seletama, kuidas nen-de nooruses peol ikka eeskava oli, tantsiti, räägiti ja mänge mängiti. Tänapäeva noored aga kukuvad kohe joo-ma ja see ongi kogu pidu.

Muidugi pole meie hulgas neid, kes mäletaksid vana Rooma orgiaid ja en-nast oksenda-miseni täisõ-gimisi, kuid küllap on igal ajastul ja igal peol olnud min-gi ajalugu näitav tä-his küljes

ja mingi põhjus, miks just nii pidutseti ja mitte teisiti.

On pidusid, mida tuleb kor-raldada sellepärast, et teised on ka nii teinud ja sa ei saa teistest kehvem olla.

On pidusid, mis määravad sinu koha ühiskonnas.

On pidusid, mis lõpevad suu-remat sorti mürgli või kakluse-ga või nii, et hommikul keegi ei mäleta, mis õieti õhtu ja hom-miku vahele jäi.

On pidusid, kus 50 inimesele on isegi kaks pudelit viina liiga pal-

ju.Pidude kohta on ka igasu-

guseid väljendeid – “pidu peo otsa”, “pidu peo pärast”, “pill tuleb pika ilu (aga miks mitte peo?) peale”, “iga pidu saab kord otsa”.

Maitsed on erinevad ja pidu-de pidamise viisid ka.

Kui palju peame me pidusid sellepärast, et keegi teine arvab, et just nii on õige pidu panna? Kas on see ainult teismeliste pä-rusmaa või võtame selle soovi kaasa ka suureks saades – pi-dutseme teiste soovi järgi.

Praegu tundub mulle, et pa-gana hea on jõuda elus sinna-maani, kus enam mitte millegi ega mitte kellegi teise pärast ei pea pidu korraldama ega pidut-sema. Mulle tundub, et siis oled suureks saanud.

Küll on tore tunda ja nau-tida seda, et oled nii vaba

kõigist kirjutamata reeg-litest ja mittevajalikest viisakusavaldustest ja

saad peo teha nii, et võid mõnu-tundega öelda – see on pidu minus eneses. Selliste pidu-de nimel tasub pingutada.

Heli Salong

Pidu peo pärast

Jumal ei hoidnud joodikut u Los Angeleses sai surma ebakaines olekus mees, kes üritas kauban-duskeskuse eskalaatorit mööda alla liuelda.

Mees kaotas eskalaato-ri käsipuul tasakaalu ning kukkus alumise korruse töötavale eskalaatoritre-pile.

Õnnetust nägid pealt kümned poodlejad ning turistid, kes külastasid keskust, kus asub ka Oscari filmiauhindade galaetenduse toimumis-kohaks olev Kodaki teat-risaal.

Haiglasse viidud lõbu-sõiduhuvilise peahaavad osutusid nii tõsiseks, et mees tunnistati surnuks.

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm! Kirev maailm!Kirev maailm!

Kirev maailm!Kirev maailm!Kirev maailm!

Läinud aasta Darwini auhinnad jagatud!u Esmaspäeval avalikustas evolutsiooni-teooria alusepanija nimelist auhinda andev komitee need isikud kes puhastavad inim-konna geneetilist koodi end sellest välja arvates. Ehk siis on tegu auhindadega ini-mestele, kes on eriti rumalal viisil enda otsa leidnud.

2007. aasta peaauhinna sai Texase mees, kellel oli kombeks alkoholi päraku kaudu manustada. Reeglina toob oma võimete ülehindamine kange kraami liigpruukimisel kaasa oksendamise või alkoholitarbimisvõi-metuks muutumise. Kolm liitrit šerrit, mille 58-aastane Michael Texasest omal moel oli manustanud jätkas imendumist ka siis, kui mees ilmselt juba “joomingust” puh-kas. Järgmisel hommikul oli ta surnud.

Darwini auhinna nominentide seas oli ka järsul Lõuna-Carolina osariigis katuse-serval lustinud ning sealt alla sadanud paarike ning California mees, kes autot juh-tides otsustas samal ajal sülearvutiga tööd teha ning laupkokkupõrkes hukkus.

Darwini komitee kinnitusel pole tegu linnalegendidega vaid kõik juhtumi-sed on päriselt aset leidnud. “Nautige lugusid võitjatest ning olge rõõmsad, et te pole üks neist,” teatas komitee.

18. jaanuar 2008� NädalalõppNädal Metsa Johani talus

7.–- 13. jaanuar

Andrus Sepp

Sa ju ka ei taha, et keegi tuleb ja paneb sinu uksest

sisse prügi.

Kuskil öeldi, et varake-vad on käes, pigem võiks öelda, et sügis pole lõppenud.

Seda, et talve ei tule, võib vaadata nii, et kõik asjad on kahe otsaga.

Ühest küljest on ju hea, et külma pole, siis läheb ener-giat vähem. Teisest küljest, kui oleks lund, siis oleks rohkem tööd, saaks lund lü-kata ja saaks raha. Kui lund ei ole, siis raha ei saa, aga siis saab teisi töid teha. Ma üritan mõlemad olukorrad enda jaoks hästi ära

kasutada.Näiteks sorteerin prügi.Ma arvan, et maainimene

on juba ammusest ajast oma prügi mingil määral sortee-rinud. Mis kõlbab looduses-se kohe tagasi anda kom-postimise teel, mis annab ära põletada. Varem pole maainimestel olnud võima-lust, et kuskile konteinerisse oma sellist prügi viia, mis on tõesti prügi. Kaarma vallas on kontei-nerid olnud mitu aastat, aga siis, kui need konteinerid paigaldati, olid pal-jud vastu, et meil ei teki prügi, meil pole vaja.

Nüüd, kui on vaja prügi sorteerida, siis ma saan aru, et pigem on vastuseis lin-nainimeste poolt, kes ei saa vist üldse aru, et elu on na-tuke laiem, kui ainult oma korter.

Minu hobi viib mind vahel metsa ja vahel viib ka linna-lähedasse metsa ning näen, et mingit hulka inimesi oleks tulnud harjutada kõigepealt prügi asetama prügikontei-nerisse, enne kui neile haka-ta rääkima, mis asi on prügi sorteerimine.

Kes tahab näha, mis asi on prügi käitlemine mõne inimese mõistes, siis kõige lihtsam on minna ja vaadata mõnd linnalähedast teeäärt – see on õudne. See on teadlik tegevus, sest seal pole mit-te ainult juhuslikult aknast

välja visatud pudeleid, vaid praht on pandud kokku prü-gikotti ja teeääred on neid täis. Kõigepealt peaksid ini-

mesed üldse aru saama, mis prügi on.

Inimesed vist ei mõista, et iga jalatäis maad on kellegi oma, nagu keegi omab oma korterit. Sa ju ka ei taha, et keegi tuleb ja paneb sinu uksest sisse prügi. Kui kee-gi on minu maa peale prügi pannud, siis ma käsitlen seda niimoodi.

Ma ei mõtle prügi peale igal hetkel, sellega käitu-mine on mul lihtsalt sees. Mina prügi loodusesse ei loobi ega luba ka teistel

loopida. Kui näen kedagi, kes loobib, teen märkuse. Seda võite küsida minu jahimeeste käest, kuidas olen nende-ga käitunud. Vä-hemasti, kui mina

olen Laugi jahiseltsi mees-tega jahil, ei visata midagi maha.

Ma arvan, et see ei ole mit-te sellepärast, et mina olen jahil, vaid neile on kohale jõudnud, et prügi ei jäeta metsa alla.

Ma arvan, et paanika prü-giseaduse ümber on rohkem selleks, et ajakirjanikud saaksid millestki kirjutada. Eestis on palju seadusi, mil-

lest me ei tea üldse mitte midagi, aga mis mõjutavad meie elu iga päev. Kui ka neid analüüsima hakata, võiks igast asjast probleemi tekitada. Ega siis ametnikud pruugi alati olla kõige targe-mad ja teada, kuidas mingit valdkonda elus käsitleda. Ametnikud peavad ikka ka inimesi kuulama.

Mõnede arvates tuli prü-giseadus liiga kiiresti. Mis teha, elus on palju asju, mis tulevad kiiresti. Nii kaua, kui ei ole väga korrektseid või-malusi kogu prügi sorteerida ja ära anda, ei ole võimalik ka karistada. Kuid inimesed õppigu nii kaua sorteerima.

Ma ei saa aru, kuidas ini-mesed ei jaksa näiteks 200 m jalutada paberikonteineri-ni. Mujal maailmas on prügi s o r - teerimine loomu-

lik tegevus, mitte kellelgi pole see probleem. Meil on see ülespu-hutud probleem, mis pole üldse probleem.

Rääkida sel-lest tuleks, aga rääkida prügi sorteerimiseset kui normaa-lsest tegevusest mitte kui probleemist.

Nädal läks normaalselt

Mina prügi loodusesse ei loobi ja ei luba teistel ka

loopida.

Nädalalõpus nr 49 eelmi-sel sügisel alustasime kunagiste kalasadama-te hetkeolukorra tutvustamist. Siis oli juttu Läätsa ja Lõmala paadisadamast.Turja rannapüügisadam

See asub Valjala vallas Turja külas. Eravaldus, ümbritsetud võrkaiaga. Sadamahooned-ehitised lagunevad. Rannas on paar paati, üks neist juba vana, kalurikolhoosiaegne ja tollases

Tallinna kolhoosidevahelises laevatehases ehitatud kaku-ampaat. Madala süvise ja me-rekindluse poolest peeti neid asendamatuteks kastmõrraräi-me transportimise ja ka sügi-sese võrguräime püügi laeva-deks. Laeva viis algul edasi 20 hj diiselmootor Mikojan, hiljem asendati need juba võimsamate, meresõiduks kohandatud 80 hj Belaruss-mootoritega, mis või-maldasid enam ka hüdroajamite kasutamist.

Pool sajandit tagasi kuulus

Turja sadam ja selle ehitised tollase kalakombinaadi, hil-jem kalurikolhoosi omandisse, osakonda juhatas Eldur Kann Laimjalast. Kombinaadi aegu võttis kala vastu ja juhatas sa-dama elu Vaneida Kreem, kes töötas seal 30 aastat. Kala toodi Turjale ka Kõigustest ja Ruh-velt. Oli aastaid, mil võeti

vastu 15 tonni angerjat. 1959. aastal püüdis siinkandis võrgu-räime kaksteist kolhoosi ning püüdjaid oli Pärnust, Virtsust, Haapsalust ja Kuressaare ümb-

rusest. Angerjaid keedeti piimas

“Saksa okupatsiooni aegu kasutasid mehed, kes tegelesid meremiinide demineerimisega, toiduks angerjat ja see pidi tin-gimata olema keedetud piimas, sest see võttis kalal rasvase maitse ära,” meenutab Vaneida Kreem, kes selle aasta algul tä-histas oma 75 aasta juubelit.

Nüüd on kala rannikumeres vähe ja püüdjaid Turja rannas

Saarte sadamate hetkeseis

Tänavune kevad tuleb Hiiumaa tarbijatele põnev, suure poe avavad Kärdla naabruses nii Selver kui Hiiumaa Tarbijate Ühistu. Loodetavasti saavad tul-evases karmis konkurentsis ka edaspidi mõtteid vaheta-da A-Selver AS juhataja Ain Taube (vasakul) ja Hiiumaa Tarbijate juhatuse esimees Agu Kohari.

Hannes sarv

“See on nüüd veel üks asi, mida hiidlased naabritele nina alla saavad hõõruda,“ naljatas Taube nurgakivitseremoonial peetud sõnavõtus. Kivipane-kul tavakohaselt sisse müü-ritavasse ajakapslisse läksid teisipäevane Hiiu Leht, Eesti Päevaleht, Selveri emblee-miga kokamüts ja valik Ees-tis seni kehtivaid rahatähti. “Järgmine kord, kui Hiiumaal Selverile nurgakivi paneme, on ilmselt juba kasutusel eu-rod,“ ennustas Taube.Maavanem on optimistlik

Taubet abistasid kapsli tse-menteerimisel Hiiu maava-nem Hannes Maasel ja ehi-tuse peatöövõtja, Betoneks Ehitus OÜ tegevjuht Rain Ai-rik. Õigupoolest tegidki need kaks lõviosa tööst – kühvelda-sid kelludega valmis segatud mördi kapslile ja sellega sai nurgakivi ametlikult maasse.

Siiski, eelnevalt peetud sõnavõttudes jäi hiidlastele kõlama kaubandustuleviku seisukohalt üsna positiivne toon. “Ettevõtmine, mis täna siin nurgakivi saab, on Hiiu-maale üks mitmekümne aasta suuremaid tegusid. See näi-tab, et ettevõtjad usaldavad hiidlast ja Hiiumaad ning julgevad siia investeerida,“ kõlasid maavanema sõnad.

Maaseli kindlale veendumu-sele, et kaubanduskonkurents tuleb saarele ainult kasuks, ongi keeruline vastuväiteid leida. Kuid lisaks sellele käis maavanem välja veel ühe hu-vitava mõtte. “Mõisted “tšil-limine” ja “hängimine” ei jää ilmselt ka Selverile võõraks. Siin on koht, kus nii ettevõtja kui ka Kärdla linn ja Pühalepa vald saaksid koostööd teha, et kaubanduskeskustes kogune-vatele noortele tegevust leida. Sest kogunevad nad sinna nii-kuinii,“ rääkis ta. Ehkki Kärd-la piiri peal, jääb Selver oma otsaga siiski Pühalepa valla territooriumile. Ehitus valmib mais

OÜ Betoneks Ehitus te-gevjuht Rain Airik objekti õigeaegses valmimises ei ka-helnud. “Meie tööd on igata-hes kindlalt graafikus. Ehitus valmib mai alguses ja 1. juunil saab Hiiumaa Selveri kind-lasti avada,“ lükkas ta ümber kuuldused probleemidest ja kiirustamisest.

Taube pidi seda sõnavõttu küll veidi täpsustama. “Ava-mise oleme plaaninud juba 29. maile,“ ütles ta. Konkurentsi ei karda

Hiiumaa Selver hakkab tööd andma 50 inimesele. Uue

kaubahalli üldpind on 3140 m², millest Selveri müügi-pind moodustab umbes poole – 1650 m². Lisaks saab kauba-keskuses 480 m² üüripinnale kolida teisi teenusepakkujaid. Plaanis on avada kohvik, lille-pood, pesumaja, mobiilipood, käsitööpood jne. Rajatakse ka 110-kohaline parkimisplats.

Taube kohapealset konku-rentsi eriti ei pelga. “Meie eesmärk on saada hiidlaste lemmikpoeks,“ kuulutas ta. Juhataja teatel pakub poekett laias valikus kaupa, tulema-ta ei jää ka Selveri köök ja tööstuskaupade pool – riided nii suurtele kui väikestele, jalanõud jms. “Meie hinna-poliitika on igal pool ühtne. Isegi korrigeerime regiooni-des hindu madalamaks. Aga loomulikult jõuavad siia ka kõik Selveri kampaaniad,“ lisas Taube.

Uuele kaubanduskeskusele otsitakse Tallinnas juba prae-gu juhatajat. Käesoleva artikli ilmumise ajaks peaks ka selles osas nn Selveri-selgus majas olema. Sõelale jäänud viiest kandidaadist enamik pidavat olema kohalikud.Konkurents tootevalikus

Nurgakivi-tseremooniale konkurenti tervitama tulnud Hiiumaa tarbijate ühistu juha-

taja Agu Kohari sõnul on 50 uue töötaja leidmine Hiiumaal juba iseenesest suur ettevõt-mine. “Meil näiteks nii palju pole,“ ütles ta. Samas tunnis-tas Kohari, et konkurents ei pruugi teravaks minna mitte niivõrd hinnavõrdluse kui personali ja sortimendi osas. “Eks aeg näitab. Panustama peab paremale tootevalikule,“ täpsustas ta.

Hiiumaa tarbijate ühistu uus kaubahall valmib Selverist vaid umbes pool kilomeetrit kaugemal, Heltermaa maantee ääres Kärdlas. Ja selle avami-ne on Kohari sõnul planeeri-tud mõned kuud varasemaks. Esimesi kliente loodetakse teenindada juba naistepäeval, 8. märtsil, päev pärast ooda-tavat avatseremooniat.

Hannes Sarv

Hiiumaa saab Saaremaast suurema SelveriAlgus lk 1

Maainimene on juba am-musest ajast oma prügi

mingil määral sorteerinud.

Turja sadam

18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp

Meie kliima muutumi-ne niiskemaks ja tih-ti ka äraarvamatuks tekitab probleeme ajalooliste mõisahäärberite ehk niinime-tatud kivilosside kasutami-sel. Need on ülevad, uhked ja veetlevad vaatamiseks suvisel turismihooajal, kui paksud pae-kiviseinad on vabanenud talvel salvestatud külmast ja ruumid niiskusest tuulutatud. Sügisel aga seisame silmitsi suurte paksude müüridega mõisama-jade ja lausa losside soojama-jandusega.

Kus on säilinud vanu suu-ri pottahje, ei jõua keegi neid seljas tassitud halgudega kütta, sest ahi võib olla ka lagunenud ja aja jooksul tuimaks põlenud. Väikeasulate, kus loss asub, katlamajade soojus on liiga kallis, et paemüüre kogu talve piisavalt soojendada ja kevadel ning sügisel niiskust tõrjuda. Tavaliselt pole neil huvitavatel hoonetel nii rikast omanikku, kes jaksaks vajalikul hulgal elektrikütet osta. Jääb järele väikest moodi sussutamine, mis jääb alla välistemperatuu-rile ega suuda kuivatada niis-kust, mis vanu muinsuskaitse all olevaid hooneid tasapisi murendab.

Töötingimused neis väärtus-likes majades muutuvad pikka-misi ebamugavamaks ja mõisa-koolid hakkavad konkurentsis nüüdisaegsetele uutele õppe-hoonetele alla jääma. Mäletan niisuguse probleemi teket juba 1960. aastal Vana-Vigala kut-sekoolis. Ja 1969. aastal Saue mõisas, mille häärberit kasuta-ti Põllumajandustehnika Harju rajoonikoondise kontorina.

Sellele tõdemusele veel lä-hemale tulin äsja, jõulukuu algul Hiiumaa üht uhkemat

arhitektuuri vaatamisväärsust – Suuremõisa lossi – vastu tal-ve väisates.

Hiiumaa ainsa kutseõpet andva koolina on Suuremõisa tehnikum ajapikku püüdnud kivilossist uutesse, juurdeehi-tatud õppehoonetesse valguda ja lossis paiknev Suuremõisa põhikool loobub nähtavasti tuleval õppeaastal vanematest klassidest. Põhjuseks pole mit-te ainult laste arvu vähenemi-ne, vaid ka õpperuumide mit-tevastavus nõuetele. Emmaste vald Hiiumaal lahendas oma probleemid vanas mõisahoones hulga vaeva ja tööd nõudnud rekonstrueerimiste ja juurde-ehitiste näol. Suuremõisas pole need võimalikud muinsuskaitse nõudmisi arvestades. Loss on väärtuslik ehitis 18. sajandist.

Turismireisidel Kesk- või Lõuna-Euroopas imetletakse vanade kiviehitiste üllatavalt head säilimist ja eeskujulikku korrasolekut. Mõtlemata see-juures sellele, missugune suh-teliselt soe ja kuiv kliima seal on. Meie kliima, eriti saartel, pole enam endine, mil valit-sesid kuumad ja kuivad suved ning selgelt kuiva külmaga tal-ved (kui väinad ja rannikumeri olid jääkaane all).

Võitluses looduse muudatus-tega kanname järjest suuremaid kulutusi ja hulk raha tuleb välja käia ka inimeste endi tehtud vi-gade parandamiseks.

Arusaadavalt ei ole elu siin mereäärsel maalapil oma katu-se pea kohal hoidmise ja tuule- ning külmavarju ehitamisega kerge. Kuid ilu, mis meie vaimu toidab, oleks ilusam muredest raamistamatult. Aga kust võtta jõudu ja võimu murede tõrju-miseks?

Bruno Pao

Kivilossi kaks nägu

Asukoht Pöide vald, Kõrkvere kalatöös-tuse lähistel, Väikese väina kaldal.

Sadama ehitas Saare Kaluri kolhoos, omandisuhe muutus seoses maade tagastamisega ja nüüd on sadam eravaldu-ses. Sadamarajatised on tor-midest kõvasti räsitud ning siin olles valdab mahajäetu-se tunne.

Kõrkvere sadamast käib veel merel ehk paar endist kalurit. Rannas on talvepuh-

kuseks kummuli vaid kaks paati. Sadama säilimine ja tegevus ilma omavalitsuse osaluse ja abita on ilmselt mõeldamatu.

Siin asuv kalatööstus tööt-leb kohaleveetavat traalpüü-gikala. Arvestatavat kutselist rannakalapüüki ei toimu. Omaaegset siia ja koha roh-kust Väikeses väinas eelmise sajandi 70–80ndatel aastatel vaevalt enam mäletataksegi.

Kohaliku kalatööstuse töö-taja Kaljo Trulli arvates saa-

dakse enne Narva jõest sil-mud kätte kui siit arvestata-vat rannakala toidulauale.

Põhjuseks, miks ranni-kumeri on kalavaene, pidas Kaljo Trull kliima soojene-mist ja võõrliikide (koorik-loomade) sissetungi Lääne-merre kas looduslikult või ballastvetega. Need söövad ennekõike räimetoitu plank-tonit. Merekeskkonnas on kalade toiduahel rikutud.

Hillar Lipp

Kõrkvere rannapüügisadamSaarte sadamate hetkeseis

ehk 3–4 meest. Hea on, kui küla-vahele mõnikord traalikilu müü-ma tullakse. Sadam on enamasti vaikne, mere- ja rannaelu soi-kunud, külaelu edenemisele see erksust ei lisa. Küla ja rannaelu elavneb ehk jälle suvel, kui tule-vad suvesaarlased.

Põhjuseks, miks kala nii vähe on, pidas Vaneida just ranniku-mere saastumist ja vetikate vo-hamist, moodsalt öeldes ranni-kumere eutrofeerumist ehk kin-nikasvamist.

Hiiumaa saab Saaremaast suurema Selveri

18. jaanuar 2008� Nädalalõpp

ENNE JA NÜÜD

Hiiumaa suuruselt teise asustatud punkti (ca 900 elanikku) keskus on peale kiri-ku olnud vallamaja, mis valmis 1894. aastal ja on vasakpoolsel fotol. Hiiu maantee, mis läheb vallamaja ja vana poemaja vahelt, pole oma suunda ja laiust muutnud, ainult kruuskatte asemel on mustkate.

Vanal fotol, mille on teinud Emmaste ja hiljem Haapsalu fotograaf Gottfried Erich Anton Wirn-hoff (pärast eestistamist Eerik Virnalt) 1920-nda-tel või 1930-ndatel aastatel, kõrgub poest edasi võimas roogkatusega hoone, “Tondiloss“, millest räägime järgmine kord. Tänapäevane foto on tehtud möödunud aasta suvel.

Käina vallamaja, nõukogude ajal külanõukogu ja raamatukogu, viimane ja suur restaureerimi-ne-remont tehti aastal 2006 ja 2007. aasta lõpul kolis sinna vallaametnikele lisaks taas ka Käina raamatukogu. Ajaloost on teada, et vallamajas peeti rahvasuu kaudu kuulsaks tehtud Käina val-lakohtu istungeid. Suurimaks oli ilmselt esime-

se ilmasõja alguse protsess Emmaste ja Orjaku mõisniku parun Alexander Hoyningen Huene üle, keda süüdistati spioneerimises Saksamaa heaks – olevat teine juhatanud Saksa aeroplaane. Vallamajas oli arestikamber ka 1941. aastal, kui maja juures hukati nõukogude aktiviste.

Urmas Selirand

Käina keskus

Kel tarkus peas, sel ohjad peosLäti riigi vapi tähekeste kohta saime 13 vastust.

Need tähekesed, mida oma kätel hoiab ka Riias Vabadus-monumendil Läti Ema, sümbo-liseerivad maa kolme erinevat ajaloolis-geograafilist piirkon-da: Latgale, Vidzeme ja Kura-maa koos Zemgalega, mis on ühendatud ühtseks Lätiks.

Vaid üks vastaja arvas, et tä-hekesed tähendavad Läti lippu, vappi ja hümni, kõik teised olid piirkonnanimed õigesti märki-nud. Erinevalt oli määratletud vaid neid kohti, kes kõrgus-tikeks, kes kubermangudeks. R. Kolk Kuressaarest lisas, et Vidzeme on endine Liivimaa ala ja Latgale Läti lõunapool-ne ala. Kolk saab ka ajalehe kuutellimuse ja tema valida on kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimus. Oma soovist tuleb teatada ajalehe toimetuse kuu-lutuste osakonda.

Uus küsimus: Kes Ameerika Ühendriikide presidentidest on ennast avalikult näidanud nat-side mundris?

Vastuseid ootame 22. jaanua-riks kas Hiiu Lehe või Meie Maa toimetusse, kontaktand-med on toodud lehe 8. küljel ristsõna lahenduste juures.

Selle loo kuulsin oma-aegseilt tuntud kerge-jõustiklastelt. Kui Ees-tis hakati taastama iseseisvat riiki, otsustas Tartu ülikoolis aastakümneid venemeelse õppejõuna töötanud Juhan Unger, kes vahepeal (1974–1984) oli nautinud ENSV spordikomitee esimehe kõr-ge ametikoha hüvesid, et ta igaks juhuks enam Tartus-se tagasi ei lähe. Nagu tei-si temataolisi, nii võttis ka teda oma kaitsva hõlma alla Tallinna pedagoogiline ins-tituut, kes pani mehe sport-mängude ja kergejõustikuka-teedri dotsendiks ning peagi ka kateedri juhatajaks. 1991. aastal sai Ungerist kerge-jõustiku õppetooli juhataja. Talle anti professori teadus-lik ametinimetus.

Peagi tekkis Ungeril soov üht tuttavat noormeest oma juurde tööle võtta. Ta ka-sutas ära tekkinud soodsa juhuse, kui vanemõpetaja Heino Lipp sai 65-aastaseks – see oli õppejõuks valimise vanuse ülempiir. Eesti kõrg-koolides ning teadusasutus-tes oli sellisel juhul tavaks lasta kõrge kvalifikatsiooni-ga spetsialistidel tööd jätkata aastalepingu alusel.

J. Unger nii ei toiminud. Ta vabastas ülikogenud õp-pejõu ja treeneri 65-aasta-seks saamise järel kohe, ette hoiatamata, töölt ning pani asemele oma tuttava. Asjaga kursis olevad spordimehed ütlesid, et hea, kui too oli kuulitõukes 12 meetrit kät-te saanud. Lipp andis asja kohtusse, kus ta ennistati se-nisele ametikohale. Kohtule saadetud vastuses, millest ka kuulus spordimees koopia sai, seisis: ei saa ennistada, kuna koht on juba täidetud. Alla oli kirjutatud: prof J. Unger.

Lipp näitas seda kirja sõp-radele ja naeris: “Kui Un-ger on juba professor, siis olen mina akadeemik.” Ja kirjutas Ungerile avalduse, milles nõudis kohtuotsuse täitmist. Selle all seisis tõe-poolest: akadeemik Heino Lipp. Huumorimehena tun-tud spordikuulsuse vempu naerdi spordiringkondades kaua, kuid oma töökohast jäi Eesti üks paremaid ker-gejõustikutreenereid ilma. Viimane kuulutus seejärel, et Eesti vabariigis jätkati tema represseerimist.

Lembit Aader

Humoristlik tõsielujuhtum kuulsustegaProfessor Juhan Unger ja akadeemik Heino Lipp

Eile, 17. jaanuaril käibele tulnud postmargiga tä-histab Eesti Post legen-daarse helilooja ja koorijuhi juubelit käesoleva aasta lőpul. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Harjumaal Perilas. Tallinna konservatoo-riumis őppis ta aastail 1924–1927 klaverit, 1929 jätkas ta muusikapedagoogika alal, mil-le lőpetas 1931. aastal. 1934. aastal lőpetas Gustav Ernesaks Tallinna konservatooriumi ka kompositsiooni erialal. Järg-nes muusikaőpetaja töö mit-mes erinevas Tallinna koolis. Edukale tööle koolikooridega järgnes ülelinnaliste kooride – Tallinna Naistelaulu Seltsi naiskoori ja Tallinna Meeste-laulu Seltsi meeskoori juhtimi-ne. 1942. aastal asus ta juhata-ma Jaroslavlis loodud sega- ja meeskoori. 1944. aasta sügisel asutati tema algatusel kutseli-ne meeskoor, mida tänapäeval tunneme Eesti Rahvusmees-koori ehk RAM-i nime all. Selle koori peadirigent oli ta aastani 1975 ja kunstiline juht kuni oma surmani 24. jaanua-ril 1993.

Gustav Ernesaksal oli oluli-ne roll laulupidude traditsioo-ni hoidmisel ja arendamisel, ta osales nende korraldamisel

ning oli mitme laulupeo üld-juht. Niisama aktiivselt tegeles ta koorimuusika propageeri-mise ja őpetamisega. Tallin-na konservatooriumis hakkas ta koorijuhtimist őpetama 1937. aastal ja jätkas aastail 1944–1972 (1945. aastast pro-fessorina).

Gustav Ernesaksa heliloo-mingust moodustab olulisima osa koorimuusika, kuid ta on kirjutanud ka soololaule, viis ooperit, muusikat näidenditele ja filmidele.

Uue juubelimargi, esime-se päeva eritempli ja eri-

ümbriku kujundasid Ülle Marks ja Jüri Kass. 5 krooni ja 50 senti maksvat postmar-ki on Vaba Maa trükikojas trükitud 325 000. Mőőtmetelt on uudismark suhteliselt suur, kuid siiski oluliselt väiksem 1994. aastal välja antud post-margiplokist “125 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost”, kus Gustav Ernesaksa portreed kujutati koos tema tuntuima koorilaulu “Mu isamaa on minu arm” nootidega.

Elmo Viigipuu

Postmark Gustav Ernesaksa juubeliks

18. jaanuar 2008 �Nädalalõpp

Intervjuu Kuressaare Linna-teatri direktori kt Aarne Mä-gigaMida toob aasta 2008 Kures-saare Linnateatris?

Praegu käivad juba proovid uue tüki kallal, mis on Tamm-saare „Ma armastasin sakslast”. Lavastab Raivo Trass ja peaosa-des on Hannes Prikk ja Maarja Jakobson.

Praeguse seisuga teeme koos-tööd Saaremaa Ooperiga, kelle-ga koos tuleb välja Aino Kallase „Batseba Saaremaal”, mille la-vastab Garmen Tabor. Ma väga loodan, et see etendub ooperipäe-vade raames teatrimajas.

Kui rääkida eelmisest suvetü-kist „Reigi õpetaja”, siis ootan veel Tallinna Linnateatri vastust sellele, kas mängime seda seal Taevasaalis või mitte. Kuna seal hakkavad ehitustööd, siis ei saa nad veel garantiid anda. Aga eel-kokkulepe on olemas ja teatril endal ei ole selle vastu midagi, kuna nad teevad suurprojekti majast väljas. Seda on vaja, et ka väljaspool Saaremaad tea-taks, mis teatriga on Kuressaare Linnateatri puhul tegemist. Kuna see tükk läks eelmisel suvel vaa-tajatele korda Saaremaal, siis on kindlasti inimesi, kes vaataksid seda ka mandril.

Jaak Allik tuleb lavastama Jasmina Reza näidendit „Bar-baarsuse jumal”, see on sügisene projekt. Esietenduse kuupäevast praegu veel rääkida ei saa, aga prooviperiood hakkab augusti lõpust.

Talvo Pabut on praegu juba valmis kirjutanud ühe näidendi spetsiaalselt Kuressaare Linna-teatri jaoks. Küsimus on, kes seda lavastama hakkab ja sõltub oludest, kas see mahub selle aasta sisse ära või mitte.

Ise olen praegu lõpetamas ühte lastenäidendit. See ei ole kirjutatud jõulunäidendiks, kuigi seda saab kasutada ka habemega mehe lavaletoomiseks. See on mõeldud lastele alates koolieast, kuigi ka nooremad saavad sellest aru. Lugu on sellest, kuidas me läbi oma elu kipume kiiresti suu-

reks saama ja moto on, et „lap-sevanemad, ärgem kiirustagem lapsi nii kiiresti täiskasvanuks saama”. See on umbes tunnine lavatükk noorematele lastele.Kui tihti sa pead kellelegi sele-tama, miks teatrit Kuressaarde üldse vaja on?

Ei pea enam tihti. Mõned ini-mesed ei saagi sellest aru ja seda ei maksa üldse halvasti võtta. Inimesed ei peagi kõikidest as-jadest ühtemoodi aru saama. Mõnele meeldib teater, mõnele mõni muu ala. Ei saagi nõuda, et kirglik tehnikaspordihuviline võtab sama kirglikult ka teatrit. See oleks muidugi väga hea, kui see nii oleks. Neid küsijaid on ikka. Oluline on pigem see, kuidas see küsimus on seatud. Kui see küsimus on seatud sii-rast huvist, siis ma usun, et see inimene saab vastuse kas minu, teiste teatritöötajate või nende käest, kes teatris käivad. Aga kui see on küsitud teatud küüni-lise alatooniga, et kas või miks on vaja, siis ma usun, et sellisele küsimusele üldse ei peagi hakka-ma vastama.Palju sinu arvates oleks teatris-se praegu inimesi juurde vaja ja keda?

Siin on palju küsitud kassa lah-tiolekuaegade kohta. Miks ei ole hommikust õhtuni ja miks nädala alguses on hommikul ja nädala teisel poolel õhtul. Praegu ei ole meil inimest, kes oleks palgaline kassapidaja. Seda teevad teised inimesed ja kui nad on parajasti

hõivatud, siis on see probleem. Vahel teised teatrid küsivad, kas teil grimeerija on olemas. Kures-saare Linnateater on projektitea-ter, meil on küll repertuaar, aga ei ole mõtet võtta tööle grimeerijat, kui meil ei ole näitlejaid.

See küsimus hakkab kindlas-ti sõltuma ka teatri kunstilisest juhist. Kunstiline juht koos teat-rijuhiga peaksid otsustama, mil-line see koosseis peaks olema. Varem olin ma liialt optimistlik ja lootsin, et hooajal 2009 võiks juba palgal olla kaks või kolm näitlejat. Tegelikult on asi ikkagi kunstilise juhi visioonis. Peaks olema paigas inimene, kellele on seatud konkreetsed ülesanded lavastada näiteks 1–2 lavastust aastas. Siis saaks rääkida juba teatri oma näost, sest kunstiline juht, nagu ka teised teatritööta-jad, on need, kes selle oma näo kujundavad. Tänane Kuressaare Linnateater ei saa endale seda veel lubada. Esiteks ei ole teat-ri eelarves raha, et maksta veel kolmele näitlejale palka. Selleks oleks praegusele lisaks eelar-vesse vaja veel umbes 300–400 tuhat krooni ja lisaks oleks vaja taotleda linnalt juurde töökohti. Ma olen ikkagi seda meelt, et Kuressaare Linnateatris võiksid näitlejad palgal olla. Tegemist ei ole ikkagi isikliku teatriga ja me oleme sõltuvuses eelarvest. Praegune olukord ei ole üldse kõige hullem, tänu kõikidele nendele tublidele töötajatele, kes teatris praegu töötavad, aga muidugi võiks olla veel

parem.Mis teeb kõige rohkem mu-ret?

On palju pisikesi probleeme. Sellist suurt ei olegi, mis segaks hommikul teatrisse minnes tööd tegemast. Need on sellised jooks-vad asjad ja millises ettevõttes neid ei oleks. Olgu või see, et katus laseb läbi või et näitlejad erinevatest paikadest saaksid ühes kohas kokku. Kui on vaja, et etendus oleks sel päeval, aga sel-gub, et ühel näitlejal on etendus ja peab kõik plaanid jälle ümber tegema. See seab natuke piiran-guid loomingulisele protsessi-le: ei saa võtta vabalt näitlejaid ja öelda, et need on proovid ja nendel päevadel on etendused. Kolme näitlejaga me suudak-sime vähemalt kaks lavastust välja tuua ka nii, et keegi meid ei segaks. Kui palju sa tavaliselt ületun-de teed?

Teen ikka, aga ma ei kujuta seda tööd ka teistmoodi ette. Seda tööd ei saa teha niimoodi, et hommikul kaheksast minnak-se tööle ja õhtul viiest keeratakse uksed lukku. Aga kuidas see väl-ja näeb ja kuidas me selle asja ära lahendame, see on puhtalt teatri siseasi. Mismoodi sa puhkad?

Ütleme, et ma puhkan kõige paremini Leedus (naerab), kui olen seal näiteks midagi kirjuta-mas. Ma olen vist eelmises elus olnud leedulane, sest ma sõidan sinna päris tihti. See on võima-lus olla eemal neist asjadest, mis mind siin iga päev seovad. Seal mul õnnestub keskendu-da nendele teemadele, mis mul siin ei õnnestu, milleks ei jää aega ja nii edasi. Sel sügisel te-gin ka toreda pika matka, mitte turismireisi Madagaskarile. Nii

et olen endale varusid kogunud.

K ü s i m u s e d seadnud Kutt Kommel

12.

Järgneb Teisipäevases lisalehes

Teatriilm

No ongid see uus oasta otsapidi õues ja üsna paras ports teda läbi pöo joosnd. On sii sõda ead ja paramad teistele soo-vitud ja vasta koa soadud. Ähk oleks küll õigem olnd üida, et “tule taevas abi” kui noabrimehe-le ja igatsugu tolgustele ead tule-vast elu soovida või ede kuuluta. Õige jah – iga üks pidi oma õnne sepp olema – muretse aga alati ja kuku sepitsema. Nüid alles olla selgeks soand, miks mõne mehe (äi-noh, mõnel naisel koa) elu ki-sub kiiva – äi oska sepa tööd või põle õigid riistu. Moalehe kuu-lutuste rup riik pakkus ühte alast odavaste müia – ainult neli tuhat rooni. Me oma küla mestega kalku leeritasime, et kui me nüid pirekse aega sõllest suurest jõulu

rallist toibume ja tengel pungale pekki peale nuumame, aame sõl-lele rautsele riista puule küll sõr-med silma, upitame ta oma koar alli (no see, mis sai angitud suk-kru jäuks) üles ja akkame omale õnne tegema. Ju sõda ikka nääb, kudas Lakardi Lemps asjase suh-tub või misukse kursi võtab – kas akkab äkist vale raha tegema. Ta arvates ongid raha suur õnn ja jumala õnnistus. No nää, üsna kena mehe ajud keeris russi see koloosi aidamehe ammet – ak-kas teine rasked raha ja kanged samakad tahtma. Aga pisikse Väinu kääst olla soand suure tänu ja pitka pai linnast toodud tasku väitsa eest. Jõulu vana olla pailu nirum vend – toond paljast ühe roamatu, kus piltagid üsna õrest olla. Aga ahistama olnd meister – nõund salmi koa veel. “Äi tea, millas see meite suguste mõnita-mine ää lõppeb,” ohkand poiss ja pühkind silmast pisara…

Äi-noh, eesti rahva kombestik sai jälle ulga rikkamaks – kui pa-ilu jõulu- ja näärinalju on meite tublid ja targad mehed oskand ede võtta ja käiku laska. Lähäks nee ometigid radits joonide kirja.

Kui ikka saja oasta pärast mõni eestlase-igerik sii kuskis rinki kohmitseb, oskab ta kindlaste lahti kangutatud putlist põrman-dale kallata ja seal sehes ise rin-ki pläterda, nagut oasta lõppus tele purkis. Kui meitel on teleka soade “Tele köök”, ju sõda võiks kutsuda “Tele peldik”. Meitel ju isegid pilli tinistajate pugett “Alla kusejad” ja veel inglisman-nide keele rinki löödud nimega. Iga asi olga ikka nime nägu…

Äi tea, pailukest küll neid umpkeeltsid ETV vahtijud on, aga kes oatas, see võis rõõmusta, et suhnaad on koa nõndest abrilli öödest midagist õppind. Kuigid asi kippus irmus tõsiseks, olnd üks nalja number. No mäletate küll, kui kaks tõsist eesti meest kervestega läbi ukse läksid. Lahtisest ukse mulgust kerve toel! Äi tea, oliks nõnde silma ring kitsas või aju üle õppami-sest alla arenend? Tark aru oli küll kut orisondi takka kükitav komunismus, mes meitel kõi-kidel nägemata jähi. Kahjuks (või õnneks!) meitel omas külas sõukest aia taha läind eksin laari äi ole, – oort mette ühtegid. Kui

oleks, rooviks ise koa. Uuvitav ju – kudas välja kukuks…

Aga Linna poisist akkas küll ale. Ah, et kessest? Noh, Iivust ikka. Laulis seal nõndele lakku täis läbustajatele. Üsna pailud nõndest olid (päris tõeste – juma-la eest!) emase inimese tunnus-tega. Möku Meinu uuris Ludvi-ku kääst, et “kas nee emased on koa seksikad”, ja Ludvik rähmas üsna pahase moega: “Nee põle enne Kolmekunninga pääva ise-gid seksitavad mette.” No äi tea, mes situ ats joon see veel on? Küll ma uuri – ähk eit teab…

Sõda ütlesid küll kõik meite mehed, et muist juht oinaid tuleks küll kinni panna või lahti laska. Ähk siis juba mõlemad. Vat sõ-dasi – ikka riigi ja rahva raha vasta taevast paukamise pärast. Mõtelge ise – poolteist miljuuni rooni. Nagut oleks nõndest pau-kudest veel vähä, mis maandi peal tehtakse. Pätaka Peedu lubas akata valla rahvalt annetustega raha koguma, et edaspidi nee paugu maanikud taastus ravile soata, enne kut ilja põle ja päris ää pöörvad.

Lituvere meste riigi vastaline mõtte viis…

Olen varusid kogunud

Iga salmi vahekohta saatis suupillimäng.Muidugi, ei olnud ju Ruudil naist, ammugi mitte hoora, saati

veel varastest lapsi. Aga elu oli hukas küll! Elu oli hullemini hukas kui sel mehel, kes kunagi selle sünge laulu oli teinud.

Sellepärast vist poisid Ruudi sooloettekande üle eriti ei naer-nudki, olgugi et see oma musta huumoriga oli pahupidiselt kontrastis nii mitme asjaoluga praegussilmapilgul.

Tururahva hulgas aga oli Ruudil tohutu menu. Tõsi küll, meie kolonn oli juba enne teatud tähelepanu äratanud, kuid Ruudi uljas esinemine tegi meid üldise huvi objektiks. Sadas igasuguseid küsimusi – kust tuleme, kas oleme sakslastega juba sõdinud, kes me õigupoolest oleme?

“Mõi – estonski tobruvoltsi!” hõiskas Ruudi vankrilt. “Mõi nemtsa neboimsja!” Ja ta isegi imestas oma soravat vene keele oskust. Siis aga, silmanud “eesti vabatahtlikke” uudistava sum-ma seas priskeid külakaunitare, ei suutnud ta oma loomulikule edevusele enam vastu panna ja alustas hoogsalt valtserit:

Ära nõua sina armu eest raha,mis vaevaga teenitud sai,vaid nõua üks süda, mis puhasja sulle on surmani truu.

Polk venis läbi alevi, käänas siis paremale ja hargnes di-visjonide kaupa jõeäärsesse tihedasse pajupadrikusse. See oli hea koht: liivane kallas oli kuiv ja lausk, poisid said supelda, hobused juua, köökide jaoks oli vesi käepärast. Poole tunniga olid patareid, veokid ja hobused võsasse nii ära peidetud, et vastase õhuluure poleks midagi avastanud. Ettevaatus ei olnud asjatu: pärastlõunal lendaski üks saksa “raam” üle alevi, tõsi küll, üsna kõrgelt.

Et enne ööd rännakut ette näha ei olnud, kästi kõigil puhata. Küsisime komandörilt loa korraks alevisse minna. Õieti oli see Ilmari idee. Ta oli nimelt näinud fotograafi silti ühe maja küljes ning tahtis kangesti lasta pilti teha.

Selgus, et Ilmar ei eksinud: alevis oli tõepoolest fotoateljee, mis töötas. Tahtsime kiirfotot, kuid keegi meist ei teadnud, kuidas see vene keeli on. Siiski suutsime teenistusvalmile ja taiplikule vanamehele oma soovi selgeks teha, ning üsna üürikese aja pärast saime kätte veel niisked tõmmised: kolm noort ja uljast harkisjalgset kahurpoissi, mütsid kuklas: mina, Ilmar ja Ruudi.

Pakkusime vanakesele raha, kuid ta ei võtnud. “Фронтовикам бесплатно,” ütles ta meile kummardades. Tänasime teda kätt-pidi.

“No näed – polnudki halb mõte,” ütles Ilmar tänaval eredas päikeses fotot silmitsedes, “hea pärast kodus näidata...”

Kodus...!Kas ja millal...?Aga olgu peale, hea on muidugi näidata.

15.Sõitsime üle silla.Seda oli õhust pommitatud: tohutud kraatrid olid mõlemal

pool, aga sild ise oli terveks jäänud. Jõgi, ilus ja käänuline, voolas rahulikult ja aeglaselt. Otse silla esimeste tugisammaste juures oli kaks sinistes puuvillatunkedes laipa, üks selili, teine kõhuli. Nähtavasti pommitamise ajal pihtasaanud sapöörid.

Esimesed laibad, mida nägime.Kolonn sõitis väga vaikselt üle silla.

16.Nüüd oleme siis päral ja asi läheb tõsiseks, see on kõigil

selge.Kolm päeva oleme sisse võtnud positsioone, patareid ja vaat-

luspunktid on maasse kaevatud, sideliinid veetud.Rinne, mis enne ebamääraselt kõmises kaugemal läänes, on

meile üpris kiiresti järele jõudnud. Eile õhtul oli see müdin meist kirdes juba kurjaennustavalt selge. Kui meil oleks ol-nud pisutki kogenum kõrv, võinuksime ao eeli üldisest rümast puhuti eristada tankide jõuramist. Saksa kahekandepinnalised vaatluslennukid olid peaaegu kogu päeva õhus. Õnneks oli ründelennukeist siiski rahu.

Öö oli ärevavõitu. Und ei tulnud paljudel, sest need kilo-meetrid, mis meid lahutasid jalaväe eesliinist, oli ju nii lühike maa.

“Aga otse meie ees on ju veel vaikne,” lohutas keegi.“See ei loe midagi,” vastati talle, “vaat kui läheb sealt, pare-

malt, mööda ja tuleb hoopis selja tagant, mis sa siis kostad?”Tõepoolest, see võimalus oli olemas, sest just seal, meist pa-

remal, kirde suunas käis ju äsja meie meelest kõige lähedasem ja ägedam müdin.

Üks oli siiski selge: öösel midagi ei juhtu, sest pikkamisi oli saabunud vaikus.

18. jaanuar 2008Täitsa lõpp

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Väga tõenäoline on reisimine üle mere, mis võib mõjutada sinu karjääri või positsiooni perekonnas. Tööalased

toimetused viivad sind kaaslasest mitmeks päevaks eemale ja panevad igatsema.

Kalad (19. veebruar – 20. märts)

Keegi raja tagant teeb pakkumise, mis võib sind meeldivalt erutada. Arvesta ta-

vapärasest suurema töökoormusega ja püüa igal võimalusel puhata, sest sinu tervis on ohus.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Rahaliselt võib tul-la väga tulus nädal. Väga edukaks kuju-nevad ettevõtmised, kuhu oskad kaasata

hea partneri. Häid uudiseid on ooda-ta neil, kes kavandavad kooselu või elukohavahetust.

Sõnn (21. aprill – 20. mai)

Kasvu ja laiene-mise periood, tainas kerkib mühinal. Töö juures on ette näha

uutesse ja parematesse ruumidesse kolimine või ligipääsu piirangute vä-henemine. Uut tööd sel nädalal otsi-da ei tasu.

Kaksikud (21. mai – 20. juuni)

Esiplaanil on hari-dus-, sotsiaal- ja kul-tuuriküsimused. Edu-kas nädal akadeemilise

tegevusega seotud inimestele. Väga võimalik on suurem koosviibimine sõprade või sugulastega.

Vähk (21. juuni – 21. juuli)

Sul on ees kasulik kokkusaamine, mis võib sinu jaoks olu-liselt mõjutada asju

lähitulevikus. Ootamatu kontakt lä-hisugulasega, kes vajab sinu abi. Aeg elada täisverelist armuelu.

Lõvi (22. juuli – 21. august)

Ole avatud kõiki-dele pakkumistele ja võimalustele, mis sel nädalal sinu juurde

tulevad. Ees on tööreis, mis kulgeb sinu oponentide kadeduseks ootama-tult edukalt.

Neitsi (22. august – 21. september)

Saad lõpuks kaelast ära töö või projekti, mille pärast oled pi-danud pikemat aega

pead valutama. Samal ajal vabaneb ka rahasumma, mis teatud põhjustel on olnud pikemat aega blokeeritud.

Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)

Eelkõige seoses tööga tuleb sul teha iseseisvalt ridamisi kiireid otsuseid. Sa-mas ei oleks paha

küsida nõu mõnelt eakamalt ja ko-genumalt kolleegilt või sõbralt. Tulu annab ühistegevus.

Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)

Keskendu rahulikult rutiinsele igapäevatöö-le ning ära allu ahvat-lustele, sest pole kuigi

sobiv aeg mistahes muudatusteks. Ole praktiline ja ära lase emotsioonidele enda üle võimust saada.

Ambur (22. november – 20. detsember)

Tihe töönädal, kuhu mahub oluline kok-kusaamine või nõu-pidamine, kus sul on

oluline roll mängida. Ole valmis põ-nevatesk uudisteks, mis puudutavad otseselt sinu varalist seisu.

Kaljukits (21. detsem-ber – 19. jaanuar)

Sõlmid uue kokku-leppe, mis sunnib sind kohe tegutsema ja ei anna aega pisemakski

puhkuseks. Laps või nooruk, kes on pikemat aega kaugel olnud, saabub koju või võtab sinuga ühendust.

Su

do

ku

nr

80

Sud

oku

nr 7

9 la

hend

us

Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega 1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus.

Head lahendamist!

Nädala horoskoop 20. –- 26. jaanuar

Ristsõna

Eve

stu

se

ko

om

iks

Pitsa pildimängKes on pildil?vastus saada ristsõ-na lahenduses too-dud aadressidele, l isades oma aad-ressi.

Õigesti äraarva-nute vahel loosime väl ja kaks pitsat, millest ühe paneb välja pubi Priiankru Kärdlas sadama 4 ja teise Jr Pizza ja burgeribaar Kures-saares Turu 4.

Lisaks õigetele vastustele, mida oli 87, pakuti ühel kor-ral ka Urve Tiidust.

Pitsa võitsid Avo Kütt Kärdlast ja Juta Luik Pihtla vallast.

mehu

Eelmise ristsõna lahendus: Maailma väikseim lumemees.

Vastuseid saime 109, ajalehe kuutellimuse võitsid Aino Põld Suuremõisast ja Sirje Jõgi Mustjalast.

Sudoku nr. 79 lahendusi saadeti meile 77, preemia võitsid Valve Sepp Kuressaarest ja Rai-vo Rist Kärdlast. Kõik võitjad saavad valida kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimuse.

Tänase lehe lahendusi ootame 22. jaanuariks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas, Vabrikuväljak 1 või Meie Maa toimetusse Kuressaares, Koman-dandi 1, pk. 247, samuti meiliaadressil veljo@meiemaa.ee. Vastused saate panna ka mõlema lehe toimetuse juures asuvasse postkasti.

Mõnusat nuputamist!

eelmisel pildil oli Maret Maripuu.

PUTUKAS

TÕELINE,TEGELIK

VENELENNUKSAMM

OSMIUM

NAHKHIIRINGL. K.

JÄRJ. TÄH.PUU

SUURLAATJOOD

KIRJANIK

ROOTSISUUSATAJA

TULINEARGOON

RUTEENIUMUNITED

NATIONSPOLIITIKIN. + NIMI

RÕHKNAEL

ASTAAT

KRABI-PULGAD

KURIPIIRITS

VALGUSTI

. . .MARINO

SIDESÕNA

RÖNTGENAVAUS

RAHVAJUTULIIK

TITAANTENNISISTMEIEREI-PIDAJA

RIIKAASIASHAPNIK

KAELASIDE

MINGIALAGA

SEOTUD2004.

METALL

2 X TÄHT

TEHISKEEL

TÄIESTIVASTAV

LINDANNO

DOMINIROHTTAIM

RIIKVÕHU-

MÕÕGA-LINE

RIPPLAMPNÄRIMIS . . .

LAULJAMETALL

ELANIKPALLAA-

DIUMSIDESÕNA

AHVAUK,

AVAUSTAIM

MASSI-MÕÕT

VULKAANEUR. - S

ASI

TOONA

VEEELANIKVANAAJA

KIIRESÕJALAEV

KELVIN

INDIUM

ILMNEMALA

OMAKASU-PÜÜDMATU

PUNANAHKLAISK,

SAAMATUEESTI POST

NELJASVANA-

KREEKAMAAKOND

NOOTPIDULIK

ÕHTUSÖÖKTÖÖRIIST

LIIME. ZOLAROMAANKIRJANIK

PASKAL

BOL EVIKVOODI

HÕNGUS-HÄÄLIK

Ð AMPER

TRIGON.FUNKTS.

PAPAGOIVÕRKPALLI-TREENER

LIITIUM

DEKA-LIITER

TANTAAL

DETAILIDESEOSTA-

TUSE VIISJÄRJ. TÄH.

TIKKELÕNG

ASTAAT

URAAN

. . . KASSNURJATU,

HÄBITUNÄITLEJA

NOOT. . . PILL

IGA PÄEVESINEV

1

4

2

8

36

6 8

6

15

25

612

738 2

2 5961

934 98

3

2

9

11

4

23

8

8 41

3 486

64 985

1 6 7

2 715

29 57

8 1 5 7 69 1 7 4 2 55 7 2 34 3 7 6 8 9 2

2 4 5 9 36 7 9 2 8 5 1

6 5 9 37 4 9 6 3 83 1 8 6 4