VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE€¦ · E-tervise_visioonipäev-kokkuvõte_lühike 8-sept-14 E-tervise rakkerühm 2014 1 VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE 27. augustil 2014.a toimus 55 erineva

E-tervise_visioonipäev-kokkuvõte_lühike 8-sept-14

E-tervise rakkerühm 2014

1

VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE

27. augustil 2014.a toimus 55 erineva taustaga inimese osalusel esimene laiapõhjalisem üritus - E-tervise visioonipäev -, et jõuda võtmepartnerite ja oluliste sihtrühmade esindajatega jagatud arusaamisele, millist muutust Eesti tervise- ja

hoolekandesüsteemis e-tervise abil taotletakse 10 aasta vaates.

Päeva juhtis Hede Kerstin Luik, ettevalmistusel ja päeva läbiviimisel andsid oma panuse Siim Sikkut, Ain Aaviksoo, Kitty Kubo, Evelin Vanker, Kadri Soosalu, Priit Kruus ja Kristjan Rebane.

Visioonipäeva käigus tutvustati ja arutati ühiselt olulisi trende, mis mõjutavad tervise- ja hoolekandesüsteemi ning sellega seoses ka e-tervise kujunemist ja võimalusi.

Päeva teise poole ühistöö oli seotud e-tervise võimaluste ja sellega seotud ootuste seostamisega tervise- ja hoolekande valdkonna prioriteetide tõhusama elluviimisega.

Seminari käigus arendati esimest versiooni ühisest e-tervise tulevikuvisioonist, mis on sisendiks valmivale e-tervise strateegiale.

Allpool on toodud kokkuvõte päeva tulemustest.

Nende põhjal on koostatud ka e-tervise visiooni esimene mustand (versioon 0.1), mis pannakse avalikule arutelule tagasiside kogumiseks.

SISUKORD

VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 1

LAUATÖÖ NR 1 - OLULISTE TRENDIDE HINDAMINE E-TERVISE KONTEKSTIS ................................. 3

VISIOONIPÄEVA ARUTELU TULEMUS ........................................................................................................................... 4

LAUATÖÖ NR 2 - INIMESTE TERVISEMURE LAHENDUSLOO KUJUTAMINE 2025. AASTAL ........... 7

KOKKUVÕTE ARUTELUDEST JA TULEVIKUVISIOON .................................................................................................... 8

JELENA .............................................................................................................................................................................................. 8

JUHTUMI KOKKUVÕTE JA VÕIMALIK TULEVIKUKIRJELDUS ....................................................................................................... 8

TULEVIKU TEENUSEPROTSESS ..................................................................................................................................................... 8

TULEVIKU E-TEENUSED ................................................................................................................................................................. 8

MUUD KOMMENTAARID ................................................................................................................................................................ 9

LINDA ............................................................................................................................................................................................. 10

JUHTUMI KOKKUVÕTE JA VÕIMALIK TULEVIKUKIRJELDUS ..................................................................................................... 10

TULEVIKU TEENUSEPROTSESS ................................................................................................................................................... 10

TULEVIKU E-TEENUSED ............................................................................................................................................................... 11



2

MUUD KOMMENTAARID .............................................................................................................................................................. 11

PAUL ............................................................................................................................................................................................... 13

JUHTUMI KOKKUVÕTE JA VÕIMALIK TULEVIKUKIRJELDUS ..................................................................................................... 13

TULEVIKU TEENUSEPROTSESS ................................................................................................................................................... 13

TULEVIKU E-TEENUSED ............................................................................................................................................................... 14

MUUD KOMMENTAARID .............................................................................................................................................................. 14

PERSOONAD ........................................................................................................................................................... 16

29-AASTANE PAUL .................................................................................................................................................... 16

67-AASTANE LINDA ................................................................................................................................................. 17

47-AASTANE JELENA ................................................................................................................................................. 18



3

Lauatöö nr 1 - oluliste trendide hindamine e-tervise kontekstis Lauatöö ülesandeks oli arutleda ja hinnata 11 olulisema tervise ja hoolekande valdkonna arenguga seotud trendi osas, kui suurel määral iga trendiga seotud riskide

maandamisel ja võimaluste ärakasutamisel saab abi olla e-teenustest Eestis? Hinnang tuli anda 10-pallisel skaalal, kus “1” tähendas, et selle trendiga seotud riske ja võimalusi e-teenused ei puuduta ja “10” tähendas, et selle trendiga seotud riskide ja võimaluste osas on e-teenustel väga suur mõju. Oma hinnanguid tuli põhjendada ning iga laudkond tutvustas arutelu tulemusi kahe trendi osas. Ülejäänud laudkonnad kommenteerisid suulise ettekande teinud laudkonna seisukohti. Grupitöö tulemuste põhjal peaks tekkima parem tunnetus, millistele riskidele ja võimalustele ning kuidas tuleks eeskätt keskenduda e-tervise visioonis ja strateegias. Trendide põhjalikum kirjeldus on leitav SIIT. Lühidalt oli visioonipäevale eelnenud töötoas välja valitud alljärgnevad Eesti tervise- ja hoolekandevaldkonda kõige enam mõjutavad trendid: 1. Kulusurve tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis kasvab oluliselt 2. Krooniliste ja eluviisihaiguste esinemissagedus ning osakaal kasvavad 3. Personalipuudus tervishoius ja hoolekandes süveneb 4. Võrgustunud seadmete lai levik võimaldab koguda rohkelt terviseandmeid 5. Otsuste tegemine muutub täpsemaks ja kiiremaks areneva andmeanalüüsi toel 6. IKT muudab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis osapoolte vahelisi suhtlusviise ja -

kanaleid 7. Personaliseeritud lahendused muutuvad tervishoius igapäevaseks 8. Järjest enam inimesi võtab aktiivse rolli oma tervise juhtimisel 9. Kasvab uudsete tervise- ja hoolekandeteenuste pakkumine ning muutub

teenusekorraldus 10. Tervishoiuteenuste piiriülene turg kasvab koos spetsialiseeritud

kompetentsikeskuste esiletõusuga 11. Tehnoloogiline innovatsioon meditsiinialal kiireneb ja nihutab tervishoius võimaluste

piire



4

Visioonipäeva arutelu tulemus

Ootuspäraselt hinnati e-teenuste kõige suuremaks otseselt tehnoloogiga seotud trende (4, 5, 6, 11), aga ka teenuste muutuva korraldusega seotud trende (9, ja 10).

Kõige rohkem vaidlust ja eriarvamusi tekitasid teemad, kus mõju oli võimalik erinevalt tõlgendada. Näiteks positiivsed asjad, mida IT võimaldab, ja samas mõjud, kus IT ei pruugi asja paremaks teha vaid segasemaks ja genereerida täiendavat nõudlust teenuste järele. Sellised olid eeskätt esimesed, peamiselt proovikividena sõnastatud trendid (1, 2, 3). Joonis. E-tervise/teenuste olulisus trendide lõikes

Lühidalt võib grupitöö tulemused kokku võtta järgnevalt. Tervise- ja hoolekandevaldkonna suurimateks proovikivideks lähikümnendil:

● oluliselt kasvav kulusurve tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile; ● kasvav krooniliste ja eluviisihaiguste esinemissagedus ning osakaal; ● süvenev personalipuudus tervishoius ja hoolekandes.

E-tervise abil on olemas võimalused nende probleemide leevendamiseks, kuid ainult osaliselt. Siiski, arvestades ebasoovitava mõju ulatust, on seejuures oluline maksimaalselt kasutada ka e-tervise võimalusi. Olulised võimalused inimeste tervise ja heaolu kasvatamiseks e-tervise rakendamisel tervise- ja hoolekandevaldkonnas on seotud järgmiste trendidega:

● võrgustunud seadmete lai levik võimaldab koguda rohkelt terviseandmeid; ● otsuste tegemine muutub täpsemaks ja kiiremaks areneva andmeanalüüsi toel; ● muutuvad osapoolte vahelised suhtlusviisid ja -kanalid;



5

● kasvab uudsete tervise- ja hoolekandeteenuste pakkumine ning muutub teenusekorraldus.

Nende võimaluste oskuslik ärakasutamine aitab kaasa nii tervise- ja hoolekandesektori jätkusuutlikule arengule kui pakub võimalusi soodsaks arenguks ka teistes valdkondades. Seejuures tuleb arvestada nimetatud trendidega kaasnevate riskidega ja neid aktiivselt juhtida. Lisaks eelnevale omab e-tervis olulist mõju muuhulgas ka järgnevate, kasvava tähtsusega muutustega seoses:

● personaliseeritud lahendused muutuvad tervishoius igapäevaseks; ● järjest enam inimesi võtab aktiivse rolli oma tervise juhtimisel; ● tervishoiuteenuste piiriülene turg kasvab koos spetsialiseeritud

kompetentsikeskuste esiletõusuga; ● tehnoloogiline innovatsioon meditsiinialal kiireneb ja nihutab tervishoius

võimaluste piire. Ka nende trendide puhul ei ole e-tervis ainuke muutusi kannustav tegur, ent sel on väga oluline võime vastavaid mõjusid võimendada ning aktiivselt suunata, sealhulgas ebasoovitavaid riske maandada ja uusi võimalusi avada.



6



7

Lauatöö nr 2 - inimeste tervisemure lahendusloo kujutamine 2025. aastal Lauatöö ülesandeks oli arutleda konkreetse (välja mõeldud) inimese tervisemuret kirjeldava loo (persona) näitel sellele, kuidas võiks tema tervisemure aastal 2025 olla

lahendatud nii, et inimene saaks kiiremini terveks / mure laheneks / oleks terve kõige paremini. Lisaks personale paluti igal laual keskenduda ühele neljast strateegilisest tervise- ja hoolekandepoliitika fookusvaldkonnast. Laudkondade ülesandeks oli kõigepealt unistada, kuidas võiks selle inimese lugu kulgeda aastal 2015, nii et oleks kajastatud sündmuste ajaline järgnevus protsessina:

● Mida teeb inimene ise? ● Millised on kokkupuutepunktid tervise- või hoolekandetöötajatega? ● Millised on võimalikud e-teenused - nii inimese otseses kasutuses, kui need, mida

professionaal taustal kasutab? ● Läbi tuli arutada kõik etapid: juhtumi algus, ravitegevus, järelravi, taastus, hooldus

ja edasine jälgimine. Teiseks ülesandeks oli unistada, mida saab teha lähteülesande kirjeldatud persona loo ennetamiseks. Selle põhjal tuli laudkondadel täiendage oma eelmist skeemi. Personade kirjeldused (põhjalikumad kirjeldused on SIIN):

● 29-aastane aktiivne linnamees Paul, kelle põhiprobleem oli seotud sporditrauma ravi järgselt tekkinud ravitüsistuse ja selle järel- ning taastusravi sekeldustega.

● 67-aastane väikeasulas elav tegus pensionär Linda, kelle põhiprobleem oli seotud ootamatult tekkinud insuldi ja selle järgselt kujunenud olulise funktsioonaalse võimekuse languse ning sotsiaalse hakkamasaamisega.

● 47-aastane suurlinnas elav pereema Jelena, kelle põhiprobleem on seotud kergekujulise astma foonil aktiivse sooviga iseenda ja oma pereliikmete tervist juhtida haiguste ennetamiseks tihedas koostöös tervishoiutöötajatega.

Strateegilised e-teenustega seotud fookusvaldkonnad (põhjalikum kirjeldus on SIIN):

1. Suurem patsiendikesksus ja personaliseeritus. 2. Parem integratsioon ja koos toimimine tervise- ja hoolekandesüsteemides. 3. Teenuste kvaliteedimõõtme ja tulemuslikkuse tähtsustamine 4. Teenuste kättesaadavuse ja personalipuuduse leevendamine



8

Kokkuvõte aruteludest ja tulevikuvisioon

Jelena

Juhtumi kokkuvõte ja võimalik tulevikukirjeldus

Jelena on tervislike eluviisidega isik, kes ei oska usaldusväärset infot otsida oma tervise edendamiseks. Tänase tervishoiusüsteemi vaates on tegemist terve inimesega. Oluline on tulevikus info kättesaadavus usadusväärsest, riigi poolt tagatud andmeallikast. Abi/info kättesaadavus ei sõltu enam spetsialisti ajagraafikust. 2025 on nii tervise- kui haigusandmed vaadeldavad ühise andmekoguna ning kliendi poolt kogutavad andmed ei ole enam self-reporting, vaid arvestatav info otsuste tegemisel.

Tuleviku teenuseprotsess

Patsiendiportaalis on terviseseisundi profiilid, mille järgi saab lihtsalt juhiseid /infot. oma probleemi kohta.

● Süsteem teab kliendi tervislikku tausta, mida arvestatakse vastuse genereerimisel.

● Võimalus kohtuda spetsialistiga kui esineb vajadus spetsiifilisema info järgi. (virtuaalne või otsene kontakt).

Tuleviku e-teenused

● Seadmed (sensorid, mõõdikud, monitorid) koguvad ise andmeid inimeselt. ○ näitusid ei pea saatma, vaid toimub nende "pull" automaatselt infosüsteemi

poolt. ○ juhiseid ja nõuandeid saadetakse "push" meetodil, sh ka automaatselt

(personaalse eelmääratletud kava põhjal, võttes arvesse näite, keskkonnainfot jm).

● Genotüüp-põhine andmekogumine + vanemate tervise info. Oluline info tervisekäitumise ja haigusseoste kohta tulevaste põlvkondade jaoks.

● Trenditrackerid. Tervisekäitumise kohta tagasiside andmine kliendile (nt kõrvalekalded normväärtustest; profülaktika eesmärgil). Aitab eemal hoida inimest tervishoiu süsteemist, vähendada vajadust tervishoiuteenuste järele.

○ hälvete korral reageerimine + meeldetuletus regulaarseks mõõtmisks /edastamiseks vm retsepti automaatne pikendamine kroonilise konditsiooni puhul.

● Riskigrupi inimestel on teavitussüsteemid. Info ilma, õhuniiskuse, temperatuuri (nt keskkonnainfoga integreerimine), toitumise, treeningu kohta. Kaasatud erinevaid teenuseid/osutajaid info edastamiseks.



9

○ oluline on, et inimene saaks valida info saamiseks kanali(d), mis talle sobib ja mugav kasutada.

● Geneetiline kaart, mis annab automaatselt infot, kui inimene soovib juurde, alla võtta või mis iganes terviseprobleem/küsimus on.

○ vabatahtlik konstantmonitooringu programmiga liitumine – reaalajas andmete saamine/saatmine, individuaalsed soovitused.

Muud kommentaarid

- Oluline on süsteemide sidusus. - Oluline on elukvaliteedi säilitamine, profülaktika.



10

Linda


Insuldi läbipõdenud 67a naisterahvas, kes vajab tugiteenuseid edasise ravi ja järelravi korraldus osas. Tulevikus tõuseb oluliseks ennetustöö, mis suudab tulevikumeditsiini palju rohkem muuta kui olemasoleva protsessi kohandamine. Näiteks: Linda käib perearsti juures, kus paika pandud tervisenäitajad/probleemid/ haigused (vererõhk kõrge, KOK, kõrge vanus vms). Nende põhjal liigitub Linda nn „punasesse tsooni“, mille tulemusel kas KOV või muu asutus hakkab pakkuma ennetavaid jälgimissteenuseid. Lisaks võtab kodukasutusse häirekeskusega ühenduses oleva kukkumisanduri, millel on videokõne võimalus kukkumise korral. Põhiline erinevus, mis on 2025 aastal võrreldes tänase tervishoiu/sots.süsteemiga: -süsteemide integreeritus omavahel. Kaasatud on sh erinevad osapooled: Linda, sotsiaaltöötaja, perearst, haigla, kõik suhtlevad omavahel ja vahetavad infot. Täna see ei toimi, aga tulevikus kulusäästlikus raviprotsessis toimib. - suurem patsiendi osalus ravis, suurem teadmine diagnoosi, ravi kohta: mida see diagnoos ja ravi patsiendi jaoks tähendab, mis on kaasuvad kõrvalnähud. - kvaliteediindikaatorite hindamine (mõõtmised: insuldiaeg kuni trombolüüs, otsustustoe aeg kiirabisse).


● Tugipersonal. KOVi poolt haigusjuhtumi/hoolduse korralduse koordinaator, kes aitab eluruumi korras hoida, raviplaani kooskõlastada perearstiga. Pakub tuge nendes olukordades, kus ravisüsteem, patsient ise ja tema sugulased hakkama ei saa. Lisaks mentor, kes aitab oma kogemuse põhjal sellest olukorrast üle saada.

● Teavitus üldsüsteemis. Linda kukkus, anduriga kõne häirekeskusesse. Häirekeskus teavitab kiirabi, kiirabi sõidab välja. Linda elukaaslane Mart täpsustab häirekeskusele sündmuse kulgu (mis oli kukkumise põhjus). Selle info põhjal, saab kiirabi jooksvalt teada, et tegemist on potentsiaalse insuldiohuga (vererõhunäitajad↑, KOK) ja annab teada haiglale, et panna kompuutertomograaf valmis, tõenäoliselt insult, vaja diagnoosida ja teha trombolüüs.

● Uuringud.Trombolüüs tehtud. Info kukkumise ja tombolüüsi vahel peab olema ajaliselt määratud. Oluline info kvaliteediindikaatorite hindamisel. See info läheb haigla ja kogu tervishoiu kvaliteedisüsteemi.

● Taastusravi/rehabilitatsioon. Diagnoositud afaasia. Haiglas tehakse taastusravi plaan, infosüsteemi kaudu läheb info sotsiaaltöötajani, taastusraviarstile, perearstile. 5 päevase taastusravi programmi käivitamisel selgub teleseadmete



11

kasutamise vajadus ja võimalus ning edasised teenused/tegevused. Rõhk erinevas haiguse faasis on erinevatel spetsialistidel, kes hindavad, kuidas patsiendi vajadus teenuste osas muutub. Ei saa paika panna, millist taastusravi vajab inimene järgmised kolm aastat. Paralleelselt toimub koostöö sotsiaaltöötaja, perearsti ja lähedastega liikumispuude vormistamiseks ja rehabilitatsiooniplaani algatamiseks.

● Kui koju jääb kaks hooldatavat, siis hooldekodu võimalus. Hooldekodu otsuse tegemisse kaasata lähedasi, med/sots.valdkonna personali.

Tuleviku e-teenused

● Targa kodu lahendused. Olemas robotabiline, kes aitab teha harjutusi (nn võimlemisrobot). Külmkapp annab teada toidusoovitusi.

● Laialt kasutuses telerehabilitatsiooni seadmed (FT, TT, logopeed, taastusraviarsti, psühholoogi konsultatsioon kaugteenusena).

● Lapsed saavad jälgida hooldekodu elu jälgimisseadme kaudu. Lähedastele vaade, mis koondab vajalikku infot st kuidas nende vanematel läheb hooldekodus.

● Kuidas võiks Linda reisida? GoogleCar 10 aasta pärast. ● Tagasiside süsteem kodukasutusseadmetel. Süsteem analüüsib ja annab

tagasisidet, et see, mida klient teeb, on õige või vale ja vajadusel korrigeerib (nt harjutused).

● Arvutimängusüsteemid (nagu Wii), aitavad rehabilitatsiooni toetada. Laialt on kasutuses seadmed, kus programmid suudavad õpetada vajalikke oskusi igapäevaeluga toimetulekuks.

Muud kommentaarid

Vananeva elanikkonnaga riigis nagu Jaapan, on populaarne, et väeteid ja hooldust vajavaid inimesi aitavad vähem väetid, natuke nooremad või vanemad. Protsessis on olemas võrgustik või inimesed, kes aitavad sellest olukorrast üle saada ja raviprotsessi läbida. E-teenused aitavad seda võrgustikku koos hoida, suhtlust võimaldada.



12



13

Paul


27-aastane põlvevigastusega meesterahvas, kes ei saanud soovitud nõustamist ja ravi oma terviseseisundi parandamiseks. Tervishoid liigub selles suunas, et inimesed saavad e-teenuste näol infot selle kohta, kuidas vigastustest hoiduda või kuidas käituda ja kuhu pöörduda kui midagi juhtub. Kõige suurem muutus on see, et on selge logistiline plaan patsiendi liikumise kohta tervishoiu/ sotsiaalteenuste vahel. Samuti paraneb üldine patsiendi nõustamine ravi võimalustest, paraneb tagasisidesüsteem ja patsiendil tekib suurem otsustusvõimalus ravi planeerimise osas. Lisaks toimub süsteemis pidev kvaliteediindikaatorite monitoorimine.


● Teavitus ja ennetus kliendile. Kliendile on kättesaadav personaliseeritud treeningäpp, kus on kirjas nt kliendi kaal, pikkus, hingamis-ja pulsisagedus ning soovituslik treeningplaan. Tulenevalt terviseinfost ja treeningu iseloomust on olemas selge info, mis on tema risk tervisekahjustuste osas.

○ kliendile antakse teada, mis selle riskiga võivad kaasneda ja kuidas ta ise oma käitumisega nt võimlemisega saab neid riske maandada.

○ samuti antakse info selle kohta, milline võiks olla võimalik pöördumise koht kui on konkreetne mure tekkinud tervise kohta.

● Teavitus infosüsteemis. Kui midagi juhtub, siis klient räägib telefoni, mis temaga juhtus. Sellest tekib selveanamnees.

● Patsiendiportaali kaudu saab (suuliselt) kirjeldada oma kaebused ja vaevused. Infosüsteemi poolt on olemas otsustustugi, mis klienti vastava asutuse/spetsialisti juurde suunab (nt EMO või perearst/eriarst/uuring) või juhendab enesediagnostikaks vajalike soovitustega. Kas äpp on nii tark, et küsimuste abil suudab suunata patsiendi MRT uuringule? Probleemkoht: MRT on liiga kallis, mistõttu objektiivne hindaja peaks (esmatasandi meditsiini poolt) vahel olema, kes teeb vajaliku vaatuse, video.

● Perearsti vastuvõtt. Perearst haldab infot inforuumi vahendusel; seal asuvad tema lahtised saatekirjad, to-do list, patsiendid, kes tulevad vastuvõtule. Patsiendid tulevad perearsti juurde juba selekteeritud eelinfoga.

○ perearst püstitab diagnoosi või diagnoosib küsimärgiga ja koostab e-saatekirja eriarstile.

○ lisaks saab eriarstile saata videomaterjali objektiivsest uurimisest. ● Eriarst. E-saatekiri liigub TIS-i, kus ortopeed saab enda kätte andmed, mis on

perearsti poolt eelnevalt sisestatud standarditud kujul. Ortopeed teeb selle põhjal



14

otsuse. Kutsub patsiendi uuringule. Tulenevalt uuringust kutsub operatsioonile. Kui patsient on opereeritud, saadetakse ta tagasi perearsti jälgimisele.

○ patsiendil tekib võimalus otsustada, kas operatiivne või konservatiivne sekkumine.

○ ravijuhendid on patsiendile digitaalsena lihtsalt kättesaadavad (nt mobiilis). ○ paralleelselt käivitub personaalne raviplaan (taastusravi). Ei ole fikseeritud

10 korda, vaid sõltub patsiendi ravi edukusest ja vajaduspõhisusest, võib toimuda ka teleseadmete abil kodus või on osa kompleksteenusest.

● Meeldetuletussüsteem. Telefonirakenduse abil on kliendil võimalus saada tagasisidet/meeldetuletusi post-op perioodi kohta, mida vaja teha (võimlemine, külmaaplikatsioon).

● Tagasiside. Äpi kaudu saab klient anda tagasisidet oma seisundist või seade küsib, kuidas tervis on. Taastusperiood on pideva jälgimise all perearsti meeskonna poolt, nii klient kui spetsialistid saavad jagada olukorra kohta tagasisidet.

● Kordusvisiidid. Kui perearst diagnoosib tagasiside põhjal tüsistuse, liigub klient taas e-saatekirjaga ortopeedi juurde, kes hindab/ravib tüsistusi, seejärel taas perearsti jälgimine.

○ “alarmpunktid”, kui peaks ilmnema probleemolukord tagasiside andmisel (nagu põletik, sekundaarsete tüsistuste oht). See annab võimaluse varaseks märkamiseks (vajadusel video, pildi saatmise võimalus läbi äpi).

○ kui tekib uus vigastus, siis tekib ka uus leht süsteemi juurde. Ühte andmekogusse koguneb kõik info, mis puudutab elustiili, wellnessi, tervist. Põhiasjadest liigub epikriis arstile.

● Kui ravi on lõppenud, siis kinnitus mõlema osapoole poolt. Ravi edukas või kui ei, siis mis saaks edasi teha. Mõlemad osapooled peaksid rahul olema. TIS-koondab info.

○ lahendamata probleemi korral jääb arstile töölauale märge üles, et "case not closed" - nt kui analüüsid veel tulemas või ei ole veel leitud lolukorrale lahendust.

Tuleviku e-teenused

● Spordisaalis on olemas spets seade, mis võimaldab saada informatsiooni, mis olukorras on lihased, liigesed, koed.

Muud kommentaarid

Patsient pigem passiivne käsitlus, omavastutus vähene. Kuidas inimesi aktiivseks muuta, kuna teenused/seadmed liiguvad selles suunas, et mugavust pakkuda? Väga hea mõte: kui saaks patsiendi logistika selliselt paika (erinevate teenuste lõikes, sh tervishoid ja sotsiaalhoolekanne), et kõigil on teada, kuidas patsient peab liikuma. Suur võit kõigile.



15



16

Persoonad

29-aastane Paul

Töötab Tartus edukas IT-ettevõttes keskastme spetsialistina, sissetulek korralik, elab üksi värskelt soetatud puumaja 2-toalises korteris. Suhteliselt sageli käib välislähetustel, armastab üldse reisida. Tegelenud 15 aastat hobi tasemel võitluskunstidega.

Üldiselt tunneb ennast tervena, aga arsti juures käia ei viitsi; kui väga vaja, siis eelistab eraarste (näiteks enne troopikareisi vaktsineerimas või ükskord naha- ja suguhaiguste arsti juures).

3 aastat tagasi vigastas võistlustel paremat põlvemeniskit. 2 nädalat pärast traumat tehti artroskoopiline operatsioon ja eemaldati osaliselt katkine menisk. Operatsioonist taastumise käigus püsis põlve turse paar nädalat, esmasel järelkontrollil soovitas ortopeed anda veel puhkust, kuid 8 nädalat pärast operatsiooni teistkordsel järelkontrollil tuvastas põlves bakteriaalse põletiku (operatsiooni tüsistusena). Järgnes 2 kuud antibiootikumravi ning korduvat põlveliigese loputamist; prognoosi kohta ütles arst, et “eks see taastumine võtab mitu aastat aega”. 4 kuud pärast operatsiooni oli põletik põlvest kadunud, kuid kõndimiseks vajas Paul keppi; parema reie lihased olid mitu sentimeetrit kõhnemad vasaku jalaga võrreldes. Uuesti võitluskunstidega tegelemist ortopeed väga tõenäoliseks ei pidanud ja suunas edasiseks raviks perearsti juurde.

Perearst soovitas otsida võimaluse taastusraviks ja väljastas saatekirja, mille alusel Paul sai 10 korda võimlemist Haigekassa poolt rahastusega. Selleks ajaks ei vajanud Paul enam kõndimisel keppi, kuid lonkas märgatavalt.

2 aasta jooksul oli Paulil vaikselt iseseisvalt võimeldes mõlema jalalihaste toonus ja tugevus võrdsustunud ning ta alustas ettevaatlikult võitluskunsti treeninguid. 3 aastat peale traumat osales Paul esimest korda edukalt võistlustel.

Ortopeedi juures Paul pärast viimast kontrolli (4 kuud pärast operatsiooni) käinud ei ole. Perearsti juures käis viimati siis, kui sai temalt saatekirja taastusravile. Seega kumbki arsti ei tea, missugune on Pauli tervislik seisund täna, sest muid haigusi tal pole ja õigupoolest ta neid väga enam ei usalda, eriti pärast seda, mis temaga juhtus.



17

67-aastane LINDA

Pensionär, elab Tõrva linnas Valgamaal, töötas kuni viimase ajani poole kohaga Ala põhikoolis koristajana. Elab koos 70-aastase abikaasa Mardiga ahiküttega korteris. Mart on ratastoolis. 20 aastat tagasi diagnoositi kõrgvererõhutõbi, mille raviks sai tablettravi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus diagnoositi 3 aastast tagasi. Seetõttu lisandusid kõrgvererõhutõve ravile ka kopsuhaiguse ravimid. Nooruses (20-40-aastaselt) suitsetas, jättis maha, kui esimest korda hüpertoonia tõttu haiglasse sattus. Aasta tagasi ühel õhtul süüa tehes ootamatult kukkus, abikaasa kutsus kiirabi, kes viis Linda Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tal diagnoositi insult ning teostati edukalt trombolüüs. Tüsistusena tekkis Lindal parema poole osaline halvatus ning afaasia. Ravi haiglas kestis 10 päeva, mille järel suunati Linda 3-nädalalisele järelravile Valga haiglasse; seejärel suunati kodusele ravile koos soovitusega jätkata ambulatoorset taastusravi Valga haiglas. Valgas Linda taastusravil käia ei saanud ega ka tahtnud. Logopeedi juurde oleks saanud, kuid rohkem segas teda liikumispuue. Linda suutis pärast haiglaravi iseseisvalt tasasel maal käia, kuid parem jalg ei tõusnud piisavalt, et üle konaruste astuda, parema käega sai kergeid esemeid kaenlasse haarata, aga lusika hoidmiseks ei olnud käsi piisavalt osav. Linda ei saanud enam ise tööl käia, ka koduseid töid kõiki ei saanud enam ise teha. Kuna Linda elab koos Mardiga, kes on samuti piiratud võimekusega, siis vald määras hooldaja kes käib 1 kord nädalas ja aitab tuua süüa. Igapäevased toimetused tuleb Lindal ja Mardil endal ise korda ajada. Perearsti hinnangul peaks Linda Valgas võimlemas käima ja õppima kasutama abivahendeid, mis lihtsustaks riietumist, käimist ja toidutegemist, sest perearstil endal sellist spetsialisti tööl ei ole. Enne insulti sai Linda kogu majapidamisega hästi hakkama, arsti juures käis vaid kord aastas perearsti nõudmisel analüüse tegemas.



18

47-aastane Jelena

Jelena töötab pearaamatupidajana ühes toidutööstuse ettevõttes; elab Nõmmel eramajas koos abikaasa, 50-aastase Georgi, ning kahe lapse, 13-aastase Alexi ja 15-aastase Mariaga.

Jelena peab end terviseteadlikuks – ta käib Nõmme ujulas 2 korda nädalas vesiaeroobikas ning koos Georgi või sõbrannaga, kes lähedal elab, õhtuti rattaga rabas sõitmas või kepikõdi tegemas.

Jelenai ema suri 58-aastaselt maovähki, isa suri 63-aastaselt südameinfarkti; Jelenail endal ühtegi tõsist haigust seni diagnoositud pole. Siiski on diagnoositud juba 20 aastast kergekujuline astma, mille puhuks on talle välja kirjutatud ka ravimid, kuid ainult siis, kui haigus ägeneb. Paaril viimasel aastal kevadeti ja sügiseti on Jelenaile tundunud, et astma kergelt ägeneb. Mitte nii tõsiselt, et haiglas oleks pidanud käima, aga siis ta kasutab inhalaatorit sagedamini ja tavaliselt kahe nädalaga asi laheneb. Jelena ei ole aru saanud, millest see sõltub. Perearst ei ole osanud midagi arvata, tegi ise mingid testid ja analüüsid aga pole seni ka edasisuunamist veel vajalikuks pidanud. Seetõttu on Jelena proovinud ise vastuseid leida internetist.

Laste terviseprobleemide lahendamisel on Jelena perearstiga rahul – ta on oma perearsti perefoorumites kiitnud ja soovitanud. Siiski, oma küsimuste lahendamisel tunneb Jelena, et ta peab ise palju pingutama, et keegi teda tõsiselt võtaks – ise saatekirju küsima, ise eriarstile suunamist küsima.

Jelena jälgib hoolega oma pere toitumist ja tervislikku eluviiisi. Jelenai arvates ei peaks arst tegelema oma patsientidega vaid siis, kui neil tõsine häda käes on, vaid aitama suurte probleemide tekkimist ära hoida. Jelena tahaks, et perearst küsiks näiteks ka laste eluviiside, elukeskkonna ja harjumuste kohta, ning Jelena saaks talt kinnitust või paremat nõu. Tegelikult on Jelena mõelnud, et ka Georg peaks ilmselt regulaarselt end kontrollima, kuid seni on Georg kinnitanud, et tal pole midagi häda (välja arvatud üksikud sporditraumad, reisilt kaasa toodud kõhuhaigus ja seljavalu, mille vastu ostab apteegist valuvaigisteid)

Hiljuti tekkis Jelenail konkreetne küsimus dieediga seoses. Tema kehamassi-indeks on 24,5; ta ise mõteb, et võiks natuke kaalus alla võtta (mees kiitis tema mõtet) ja hiljuti luges, et Vahemere dieet, aga ka regulaarne paastumine on astma suhtes soodsa mõjuga. Ta tahaks spetsialistiga sel teemal nõu pidada. Jelena kardab perearstile helistada ja aega kinni panna üksnes sooviga arutada dieedi küsimust. Ta mõtleb, kuidas ta oma probleemi peaks serveerima, et õde talle vastuvõtu aja annaks ega “tervisehulluks” ei peaks.

Documents

VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE€¦ · E-tervise_visioonipäev-kokkuvõte_lühike 8-sept-14 E-tervise rakkerühm 2014 1 VISIOONIPÄEVA KOKKUVÕTE 27. augustil 2014.a toimus 55 erineva