VÕIMALUSTE VÄRAVAL 27.08.2015

MIS? Talgujate 26. Vaba Mõtte VirtuaalKlubi

MILLAL? 11.augustil 2015 kell 21 -23

KES? Ene, Endrik, Juss, Jüri, Margus, Marko, Mati, Ülar, Valdo

MILLEST? Audiofail: https://www.dropbox.com/s/hjtvn8pb6jpbn2h/klubi11aug15.wma?dl=0

Koolijuhtide juhtimiskoolist Vera Leonidovna Danilova visiidist Eestisse Arvamusfestivalile minekust T.Fokina „HAAVATUD TERVIKLIKKUSE MÄNGUDEST“ Naljast ja nalja ennast kah

Seekordses kirjatükis olen esimese kolme punkti osas lakooniline, kuna need olid põhiliselt organisatsioonilist laadi: 1.Kas täiskasvanute , sh koolijuhtide täienduskoolitus võtta omaette „liinina“ ette ? Vastus oli jah. Leppisime kokku, et esimene kokkusaamine leiab aset Skype´is 21.augustil kell 21. 2. Andsime Enega teada, et augusti viimasel nädalal on Eestis G.P. Štšedrovitski nimelise Arenguinstituudi ( http://fondgp.ru/ ) teaduslik juhendaja Vera Leonidovna Danilova. Lisaks tema enda poolt välja pakutud arutelule Märdimetsas ( Teemaks ODI-de korraldamine internetis) soovis Jüri Vera Leonidovnaga Tartus isiklikult kokku saada. Kõne all oli ka Skype´i vestlusringi korraldamine 3. Sõlmiti ka kokkuleppeid sõiduks Paide Arvamusfestivalile.

ERIMEELSUSTE KOKKUKÕLAMISE KUNSTMulluse Paide Arvamusfestivali kohta tagasisidet andes oli Jüri juhtinud korraldajate tähelepanu sellele, et seal kasutatud meetodid andsid liig vähe võimalusi kohaletulnud tarkadel inimestel aruteludes kaasa lüüa. Vähe on Jüri arvates selles osas muutusi oodata ka selle aasta festivalil. Mõttetalgulistele meetoditele kõige lähema vormina saab tänavustel talgutel esile tõsta ehk

Maailmakohvikut. Samas oli Jüri solidaarne Annika Uudelepaga, kes hoiatas, et arutelude korraldamine vastaspoolteks lõhestatud vaidluste režiimis (selliseid asju näiteks mullu korraldati) ei anna positiivse tulemust, vaid viib üksnes vastaspoolte vaheliste vastuolude süvenemiseni. Jüri viitas, et on samale asjale tähelepanu juhtinud juba 80ndate aastate lõpus Postimehes ilmunud artiklis.

Umbes tund aega hiljem, T.Fokina artikli kohta hinnangut andes kordas Jüri juba enne klubiõhtut läkitatud kirjas väljendatud mõtet, et seal, kus Fokina räägib mängudest, jääb tema eriarvamusele:

„Minu jaoks oli huvitav selle teksti lõpp, kus on jutt kahest teest. Lugesin seda mitu korda üle. Soovitan seda ka teistele. Ma ise lisaksin kolmanda, kus eri inimeste mittetäiuslikkus üksteist täiendab st täienduvuse. Samuti olid huvitavad mõned tsitaadid, eriti J.Lotmanilt. Mängu osas jään eriarvamusel, pigem on juttu aktiivsest tegutsemiseks ja ma jääksin "mõsledejatelnost" paradigma juurde.“

See pani mind mõtlema selle üle, mida üldse tähendab „eriarvamusele jäämine“?

Kas see äkki ei tähendagi enese positsioneerimist nö vastaspoolusena koos kõigi sellega kaasnevate ohtudega?

Meenus 50 päeva (26.jaanuar – 16. märts 2013) väldanud „vastaspoolte“ vaidlus Talgujate foorumis http://talgujad.forum.co.ee/t378-seminar-olemus teemal „Seminari olemus“ , mille käigus üllitasime 22 kirjatükki ja mille kaudseks „tulemuseks“ võib lugeda silmast silma toimunud talgujate seminaride otsa saamist.

Teisalt, Jüri on talgujate ringis kahtlematult kõige sagedasem eriarvamusele jääja, mis aga üldsegi ei tähenda, et igal sellisel juhul oleks tegemist seltskonna lõhenemisega kaheks vastaspooluseks ja kaevumiseks oma kaitsekraavidesse. Oponeerimine on ju akadeemilistes ringkondades sedavõrd tavapärane „režiim“, et me enamasti ei mõtlegi selles kasutatavatele militaarsetele terminitele. Arvamuste paljusus ja mitmesugusus peaks aga talgujate kogukonnas, eriti aga sellises kooskäimise vormis nagu Vaba Mõtte Virtuaalklubi olema ( ja ongi!) kõige teretulnum olukord.

Arvamuste ja eriarvamuste kohta allikaid otsides sattusin Vaino Vahingu tütre Julia Laffranque´i 2003.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööle

„Kohtuniku eriarvamus. Selle võimalikkus ja vajalikkus Eesti Vabariigi riigikohtus ja Euroopa kohtus“ http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/43079Teema kallale asumise alguses seletab autor muidugi lahti arvamuse ja sellega lähedalt seotud mõistete (eriarvamus, lahkarvamus, konkureeriv arvamus, individuaalne arvamus, erimeelsus) tähendused. Mina omakorda noppisin kohtuga seotud kontekstist välja neid lõike, mis käivad ka „üldise keelekasutuse“, „tavalise keelepruugi“ kohta, st ka nende juhtude korral kui tegemist pole kohtuprotsessiga vaid lihtsalt tarkade inimeste väitlusega .

„Arvamus tähendab üldises keelekasutuses mõtet, veendumusel või oletusel rajanevat seisukohta, hinnangut kellegi või millegi suhtes (nt ta jäi oma arvamuse juurde, on minuga samal arvamusel, on sinust heal arvamusel, oponendi arvamus väitekirja kohta).

Arvamus võib esineda ka eri-, eel-, lahk-, eksi- või väärarvamusena.“

Eriarvamuse kohta loeme: „Eriarvamusena võib tavalises keelepruugis käsitada ükskõik millist teise (ka enamuse), arvamusest lahkuminevat arvamust või seisukohta mingis küsimuses …. Eriarvamust võiks kutsuda ka eraldiarvamuseks, kus eraldi (separate) vastandub ühisele {joint) …. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest.“

Erimeelsuse all mõistetakse erinevat, vastupidist seisukohta, … otse väljendatud mittenõustumist enamuse poolt langetatud otsusega … Seega eristatakse eriarvamuse sisu ehk erimeelsust — … selle protsessuaalsest vormist — esitamisest eriarvamusena ….

ERIARVAMUS ERIMEELSUS LAHKARVAMUS INDIVIDUAALNE ARVAMUS KONKUREERIV ARVAMUS

Õnneks on kõike ülalloetletut talgujate päris pika ajaloo jooksul ikka ja jälle ette tulnud. Ja samas pole nende erinevate arvamuste põrkumised õnneks viinud lepitamatute vastasseisudeni ega pauguga lahkuminekuteni, nagu seda üsna palju juhtus Moskva Metodoloogiaringis. Küllap oleme suutnud „välja kannatada“ seda, et oleme kõik üsnagi erinevad ja oma ringis saavutada kriitilise pluralismi „taluvuse“.

Meil nüüd juba kuuendat aastat kultiveeritud kokkukõlamise (sozvutšije) kunst tähendabki ju seda, et ei aeta unisoonis üht ja sama joru, vaid erinevad „meelsused“ toovad meloodiasse sisse uusi nüansse, kõlavärve, rütmimuutusi jne jms.

HAAVATUD TERVIKLIKKUSE TUKSATUSEDKui ma olin ära kuulanud klubiõhtu helisalvestuse selle osa, kus me rääkisime Tamara Fokina artikli lugemisel tärganud mõtetest, meenus mulle ühel varasemal klubiõhtul Viktoria soovitatud Hermann Hesse essee 1920.aastast „Raamatute lugemisest“http://www.hesse.ru/books/story/print.php?story=40Nagu te mäletate, Hesse jagab seal lugejad kolme tüüpi või kolme lugemise tasemesse. Ta toonitab seejuures, et ta ei jaota mitte inimesi neisse kolme klassi, vaid toob pigem välja kolm eri olekut, milles meist igaüks lugemisel olnud on.Esimest tüüpi lugeja (lugemine) neelab raamatut kui toitu, elab sisse positsiooni, mille autor on võtnud maailma suhtes, võttes tervikuna vastu kõik autori tõlgendused. Selle lugeja jaoks, keda Hesse nimetab naiivseks, on raamat selleks , et see korralikult ja tähelepanelikult läbi lugeda. Nagu leib on söömiseks. Teist lähenemist kirjeldab Hesse kui lugeja muutumist loomult lapseks ja asumist asjadega mängima. See teisele tüübile iseloomulik lapsikus ja mängu geenius peab loomulikuks, et igal asjal võib olla sadu tähendusi. Sel tasemel olev lugeja võib jälgida, kuidas kirjanik või filosoof püüavad endale ja lugejale sisendada oma tõlgendust ja hinnangut asjadele, tabades kirjaniku näivas vabaduses sunnitust ja sõltuvust. See lugeja pole mitte ise kirjaniku võimuses, vaid jälgib teatud muigega, kuidas kirjanik on oma sisu võimuses. Suurimat vaimustust hakkab säärasele lugejale pakkuma autori vääratuste ja ebatäpsuste tabamine. Selles mõttes tegutseb selle taseme lugeja kui jahimees.Kolmas tüüp on sedavõrd väljendunud isiksus, et ta vastandab end täiesti vabalt lugemise objektile. Ta kasutab raamatut kui lähtepunkti ja ideede generaatorit. Filosoofi ei loe ta selleks, et teda uskuda ja tema õpetust omandada. Ega ka mitte selleks, et teda rünnata ja kritiseerida. Kirjanikku mitte selleks, et mõista maailma. Ta mõistab kõike ise. Tema on täiuslik laps. Ta mängib kõigega ja mingist vaatepunktist pole midagi kasulikumat ja viljakamat kui mäng kõigega ja üleni. Kui ta leiab tarkusetera või tõe, siis otsekohe proovib pöörata seda ümber. Ta teab ammu, et tõde on ka igasuguse tõe vastand. Ta teab ammu, et iga vaimne vaatepunkt on poolus, millele on olemas võrdväärne vastaspoolus. Laps on ta ka kõrgelt hinnates assotsiatiivset mõtlemist. Ta võib lugeda mida iganes, sest mis iganes sõnast võib talle sündida õnnelikem ja veenvaim mõte. Õieti polegi kolmas tüüp enam lugeja, sest ka vaibamustris või kivilademes on ta võimeline leidma sama hinnalist. Hesse ütleb, et rännakuid mööda neid kolme lugejat tuleb ette igal inimesel ja igal alal. Sellele kolmandale tasemele- iseendast ammutamise tasemele - ei saa inimene jääda kuigi kauaks. Kui ta seal aga üldse ja kunagi ei käi, jääbki ta kõiki raamatuid lugema nagu koolipoiss grammatikat.

Aga klubiõhtul selle artikli kohta ja sellega seoses kuuldust oskasin välja noppida järgmist:

1. Enese äratundmine (Endrik)2. Põrgatus individuaalselt kollektiivsele. Koostöö ja kollektiivne aju vs Individuaalne ponnistus protsessi koos hoida. (Jüri)3. Kollektiivne aju valitsevale eliidile ei sobi (Jüri)4. Vastastikune täiendamine pole puzzle, vaid pigem koosmeele raames ilmnevad erimeelsused ja nende pinnalt sündivad uued ideed (Valdo)5. Erinevate kultuuriplastide erinevad liikumiskiirused kui kaasatõmbamise faktorid (Juss)6. Sünergia tekkeks vajalik õhustik (Juss)7. Juss ja Jüri - mängulisuse suhtes erimeelsuste kandjad ühistegevuslikus koosmeeles 8. Mäng mängu üle - ka sellel, kes enda arvates ei mängi, on vaja omaks võtta ühistegevuse mängureeglid (protokoll)9. Tõsielulisuse (mittemängulisuse) indikaator – reaalsed muutused, tulemused (Jüri)

80-ndate aastate mõttetalgute tulemusteks olid tõesti muutused: Materiaalses sfääris (HARD), know-how-s (SOFT),

inimese sisemises sfääris, eluvaadetes, väärtusorientatsioonis (LIGHT). Endrik ja Margus rõhutavad viimase olulisust nende jaoks.10. Resoneerimine oleviku eesrindliku mõtte eestvedajatega. Hea tunne olla mõttetegus (Juss)11. Naer ravib ka füüsilisi hädasid (Endrik).

VÕIMALUSTE VÄRAVAL: TEE OMA PISUHÄND!

Klubiõhtule järgnes Jüri ja minu meilivahetus. See viis mind mõttele, et lisaks mõtteturgatuste „teist järku tuletistele“, mida olen seni klubiõhtute ülevaateid-kokkuvõtteid tehes praktiseerinud, oleks vaja välja tuua ka mõtteturgatuste „kõrgemat järku tuletised“. Kui teist järku mõtteturgatused sünnivad (on mul tärganud) klubiõhtute helisalvestuste järelkuulamise pinnal, siis kõrgemat, st kolmandat ja neljandat järku turgatused saavad alguse teiste klubikaaslaste kommentaaridest ja sealt edasi arenenud mõttevahetustest.

Jüri Valdole 12.08.15 Veel kaks kommentaari.Ülikoolis oli minu fillosoofia õppejõud Luik ja seetõttu ka põhiliseks filosoofiks Hegel. Minu meelest põhjendas juba Hegel seda, millest selles artiklis on juttu. Juba keskkoolis jõudsin kuidagi Hiina filosoofide tekstideni (venekeelsed tõlked, mitte ümberjutustused nagu lilosoofia õpikutes). Mulle tundub, et antud artikli autor on jäänud Hegeli eelsesse binaarsusesse kinni ja seetõttu on raskustes teiste mõtteviiside käsitlemisel.

Valdo Jürile 12.08.15 See 22 aasta tagune artikkel oli viidatud Redjuhhini tagasivaadetega seoses, selles kontekstis, et mismoodi on asjad ajas arenenud ja mil määral on Redjuhhini mnogoalternativnõi võbor kontseptsiooni väljatöötamisel kaasautoreid olnud. VIR tunnustab selles dialoogis Fokinat selles osas, et tema pakkus välja nn "kvadra Fokinoi", st ülemineku binaarselt neljalisele käsitlusele. Küllap Sina oma filosoofiakäsitlustes jõudsid juba tudengipõlves arengus ette 1993.aasta Fokinast, aga tänaseks on nad ka üsna palju jõudnud edasi liikuda. Sellest paljualternatiivsest valikust on Redjuhhinil üks paksem teos ka internetis kättesaadav ja kusagil neist klubiõhtutest ülevaadet tehes, kus oli juttu värvilistest protokollidest, andsin ka selle viite. Olles võrgulise käsitluse kirglikud poolehoidjad, oleksid VIR ja Fokina kindlasti väga üllatunud, kui me neid ühe vana artikli põhjal hakkaksime Hegeli eelsesse ajastusse istutama.

Jüri Valdole (pärast Jüri palvet saata talle artikli kommenteerimisvõimalustega originaal): Aitäh. Niipalju, kui olen jõudnud lugeda, oli Sinu tõlge adekvaatne, kuid tõi selgemalt esile vaieldavad kohad. Tegelikult pole Hegeli -eelne sugugi halvustav, sest ka Hegel ise ei saanud aru, et ta jõudis senise filosoofia lõpuni. Veelgi enam. Jäin nüüd mõtlema, et "teaduslik" käsitlus jääbki paratamatult Hegeli eelsele tasemele, kuna üritab kõike tõestada ja argumenteerida. Antud artikliga oleksin nõus, kui käsitletaks nn läänt ja nn ida jne. Selliste abstraktsete mudelite esitamine oleks igati mõistlik. Tegelikult ju sellist lääne ja ida vastandumist pole olemas, nii lääne kui ida mõtlemises on eri suundumisi. Nii nagu Hegelil on ka Fokina probleem selles, et ta küll tunnistab, et tuum pidevalt muutub, kuid "unustab" selle, kui hakkab binaarselt vastandeid käsitlema, st tunnistab, et pole võimalik kirjeldada, kuid hakkab siiski seda tegema. Protokollide juttu ma mäletan, kuid minu meelest on ka siin probleemiks nende eristamine. Minu meelest on meil võimalik kokku leppida, et need erinevat värvi protokollid on mudelid, mille abil me üksteisele toimuvat selgitame. Tegelikus elus on asi palju keerulisem. Kuid need mudelid aitavad meil paremini mõista seda keerukust. Ja tõepoolest paljud inimesed ei teadvustagi kõrgemate tasemete olemasolu. Nende protokollidega on seotud erinevad mudelid reflektsiooni tasemete kohta. Jäin ka mõtlema selle üle, mis on tegelikult võimalik. Esiteks on võimalik milleski kokku leppida, mida oma meelest olengi üritanud saavutada. Teiseks on võimalik mingid variandid ja valikud välistada. Kolmas võimalus on forsaitimine. Mida veel?

Valdo Jürile 13.08.15 Selle meilivahetuse käigus on toimunud väga huvitav pööre, mis on kindlasti väärt edasi mõtlemist. Kahjuks pean seoses Aguga neljapäeviti käivate kokkusaamiste tõttu end ajutiselt teisele lainele ümber häälestama. Aga esimesel võimalusel tulen Sinu poolt ette pööratu juurde tagasi.

See sinu tõstatatud võimaluste asi paneb igatahes rohkem mõtlema, kui me seni oleme teinud, nendele paljudele multi- , polü- või paljuvariantsuse ( ei teagi, kuidas peaks maakeeles ütlema) kontseptsioonidele , millest Redjuhhini seltskonna oma päris huvitav on. Sellest võiks põhjalikumalt rääkida - see Pereslegina - Redjuhhini värviliste protokollide rida on selles pikemas kirjatöös vaid üks pisike Priloženie selle sabas.

Jüri Valdole13.08.15 Nõus. Hakkasin ka ise mõtlema, et see teema vajaks edasi arendamist. Tulles tagasi Hegeli juurde. Tema probleemiks oligi see, et ta tõestas tervikliku kontseptsiooni võimatuse ning asus ise sellist kontseptsiooni koostama. Iva ongi selles, et kontseptsioonide ehitamine on lootusetu ülesanne, nagu perpetum mobile, sest nagu Fokina kirjutas, muutub tuum pidevalt.

Eelmises kirjas toodud kolme võimaluse kõrval on ehk neljaski, aksioomide, seoste ja seaduspärasuste väljatoomine.

Kuidagi eriti selgeks sai pärast kirjavahetust Jüriga Eduard Vilde „Pisuhänna“ tegelase Tiit Piibelehe sõnade sügavus. Võtsin kätte ja otsisin välja selle lõigu Vilde näidendi päris esimese trüki digitaliseeringust:

P i i be l eh t .

Aga tu polegi sinu „Pisuhänd“, midä nemä arwustewä.

S ande r .

Kudas nii?

P i i be l eh t .

Ei, nemä om egaüits esi omale „Pisuhännä“ tennü ja arwustewä palehigin toda.

S ande r .

No, kuis nad siis ühtemoodi wõiwadki kirjutada — ega nad kokku ole rääkinud! Ja

täiesti teise sõnu korrata, see ei lähe ju ka mitte.

P i i be l eh t .

Ei, siss ei saaks tõist toote sügawama mõistmise poolest kuidagi üle trumbata.

Miks mulle just see lõik meelde tuli? Küllap sellepärast, et Jüri kommentaarid T.Fokina artiklile hakkasid üha enam võtma arvustuse mõõdet ja koos sellega hakkas üha enam välja joonistuma arvustajate paratamatu saatus: algsest teosest tuleb teha oma nägemus ( oma sõnadega välja tuua, mis seal on) ja siis hakata selle kohta oma arvamusi avaldama. Arvamustest ja eriarvamustest me aga juba eespool rääkisime.

VÕIMALUSTE VÄRAVAL: VALI OMA TÕDE!?

Eelmistel klubiõhtutel, exInimese blogis salvestatud dialoogides Agu ja VIRiga, kirjavahetuses Jüri ja Matiga on järjest sagedamini hakanud esinema sõnapaar „tegelik elu“ ja venekeelne „ na samom dele“ („на самом деле“).

Tegelik elu (MAAILM SOOTSIUM) on palju keerulisem kui mudelid ja skeemid. Tegelik elu (ARGIELU) on palju lihtsam kui mudelid ja skeemid. Sinu konstrueeritud mudelid ja skeemid ongi su tegelik elu (ELUILM). Aga see pole muidugi mitte kogu väljapakutavate tõdede valim.