Võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrgkoolis

TEEMA: Kuidas tagada võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrgkoolis?Õppeaine: Ühiskonnaõpetus, majandusõpeKoostanud Mare Räis

TUNNI KIRJELDUS

Erakondade tunni alguses korratakse õpitud mõisteid: vasak- ja parempoolsed erakonnad, nende ideoloogiad ja tegevuse põhimõtted. Sotsiaalne õigus ja kaitse, õigustatud lootused . Arutelu käigus vastatakse avatud küsimustele, analüüsitakse fotosid ja täidetakse tööleht. Kodutööks on arvamusloo kirjutamine klassis toimunud arutelu ja alustekstide põhjal.

KOOLIASTE, VANUS

Gümnaasium

MÕISTED

Valitsuse ülesanded, laen, kommertslaen, laenuriskid, sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse, tarbimiskäitumine, ideoloogia, riigi garantii, erakond, koalitsioonileping, partei programm, reklaam, turundus.

SISU VASTAVUS ÕPPEKAVALE

Teema käsitlemisel toetatakse järgmiste pädevuste arengut: sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku

kodanikuna; suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, oma seisukohti esitada

ja põhjendada; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; ettevõtlikkuspädevus – näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid

ellu viia; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

Teema käsitlemisel toetatakse läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemist, millega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Lõiming teiste õppeainetega: majandusõpetus, meediaõpetus, perekonnaõpetus, eesti keel.

EESMÄRGID Arendada allikakriitikat, mõista reklaami olemust. Arutleda väärtuste ja poliitiliste vaadete olulisuse üle poliitikate kujundamisel. Selgitada kommerts- ja riiklike huvide kokkulangemise võimalusi. Arendada alustekstide põhjal kirjaliku arutluse kirjutamist, žanritunnetust, mõista

tarbimisotsuste tagamaid, laenamise riske. Arutleda riigi võimalusi väärtustada inimkapitali ja toetada kodanike eneseteostust.

TUNNI KESTUS

2 x 45 minutit.Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on

Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee, Eesti Majandusõpetajate Selts

MATERJALID

1. Finantsinspektsiooni tarbijaveeb Minuraha.ee http://www.minuraha.ee/oppelaen2. Õppelaenu pakkuvate pankade koduleheküljed.3. Triin Messimas „Õppelaen – võtta või jätta?”. Soovitav on lugeda ka kommentaare, kus

saab näiteid ja materjali diskussiooniks. 29.08.2012. http://majandus24.postimees.ee/954678/oppelaen-votta-voi-jatta

4. Piret Suitsu „Esimene õppelaenu tagasimakse tõotab tulla kopsakas”. 30.06.2011 10:23. http://www.tarbija24.ee/484348/esimene-oppelaenu-tagasimakse-tootab-tulla-kopsakas

5. Rajaleidja kodulehekülg http://www.rajaleidja.ee/erinevad-stipendiumid/

TUNNI KÄIK

1. Eesmärkide selgitamine.2. Sissejuhatav arutelu. 3. Töölehe „Kuidas tagada võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrgkoolis?” täitmine.4. Arutelu „Kuivõrd erakondade poliitika mõjutab praeguse koolinoore õppimisvõimalusi

üliõpilaspõlves?”. 5. Arutelu teemal „Õpingute rahastamise võimalused riiklikult garanteeritud õppelaenuga”.6. Arutelu „Miks saab väita, et õppelaen on kõigile osapooltele (pangale, laenajale ja riigile)

kasulik?”. 7. Töölehtede „Reklaaminipid või teavituskampaania?” ja „Ülesanded reklaamfotodega” täitmine

ja arutelu.8. Kokkuvõte ja koduse õpiülesande selgitus.

KOKKUVÕTE/ÕPITULEMUSED

Teema käsitlemisel tagatakse, et õpilane tunneb riigi kohustusi, adub poliitikate kujunemise tagamaid; iseloomustab poliitilisi ideoloogiaid ja kujundab oma põhjendatud eelistused; omandab majandusliku mõtlemise alused, oskab realiseerida oma karjäärivõimalusi; põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning suudab osaleda

arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; käitub teadliku ja vastutustundliku tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi.

HINDAMINEÕpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse kirjutatud arvamusloo alusel. Hindamisel peetakse silmas: a) ainealaste põhimõistete (nt laen, laenurisk, seadusandlik võim, võrdsed võimalused, sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse, tarbijakaitse, tarbimine ja investeerimine, tarbimiskäitumine, ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia) õiget kasutamist kontekstis;b) õpilaste oskust näitlikustada ja põhjendada oma arvamust; c) oskust kasutada tunnis omandatut ja alustekste. Arvamusloos peab kajastuma riigi poliitikate, erinevate väärtushoiakute või ideoloogiate analüüs ning autori isiklik seisukoht ja seda toetavad argumendid.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

ÕPETAJA MATERJALID

Eesmärkide selgitamine Esimeses tunnis tegelevad õpilased riikliku kõrghariduspoliitika kujunemise, parteide programmiliste seisukohtade analüüsiga ja saavad ülevaate riikliku õppelaenu olemusest. Arutletakse selle üle, kuidas oma õpingute ajal majanduslikult toime tulla. Teises tunnis tegeletakse põhjalikumalt riiklikult garanteeritud õppelaenuga, selgitatakse riigi ja pankade osa selles protsessis, vaadeldakse reklaami ja teabe vahekorda pankade müügistrateegiates. Mõlemas tunnis toetab arutelu käiku töölehtede täitmine. Arutelu kokkuvõtvaks kodutööks on arvamusloo kirjutamine tunnis arutletu ja alustekstide põhjal.

Sissejuhatav arutelu Riigi poliitika sõltub erakondade poliitilistest kokkulepetest, mille aluseks on parteide programmilised seisukohad. Tasuta kõrghariduse pakkumise võimalikkuse üle Eestis on juba aastaid arutletud. Millised on olnud peamised sõlmküsimused? Millest räägivad poliitikud, mida arutatakse kodudes?

Töölehe „Kuidas tagada võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrgkoolis?” täitmineÜhiskond on huvitatud sellest, et võimalikult paljud võimekad noored saaksid oma õpinguid ülikoolis või kutseõppeasutustes jätkata. Teisalt on oluline parandada kõrgkoolide õppe kvaliteeti, hoida neid teadustöö tegemisel rahvusvahelises konkurentsis. Eesti kultuuri ja hariduse arenguks on oluline, et Eesti noored õpiksid kodumaal. Kõrgkoolide arengut ja tööturu nõudmistega arvestamist on tagatud riiklike koolitustellimuste kaudu. Vaatleme, millised on erakondade poliitilistes programmides esitatud seisukohad kõrghariduse edendamiseks ja üliõpilaste õpingute toetamiseks. Õpiülesanne on hinnata pakutavaid meetmeid viiepallilisel skaalas, kus üks on madalaim hinne. Hinnangu andmise kriteeriumid on:

kuivõrd hästi toimivad ja olulised on õpilaste hinnangul need poliitikad, et tagada kõigile võimekatele õpingute jätkamiseks võrdsed võimalused;

kuivõrd oluline on pakutava meetme rakendamine Eesti kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks. Parteide programmidele lisaks tuleb õpilasel esitada oma mõtteid ülikooliõpingute toetamise võimalustest ja arutleda selle üle, kas kõik soovijad peaksid saama võimaluse kõrgkoolis õppimiseks.

Lisainformatsioon õpetajaleVäljavõte Keskerakonna programmist /---/Tagame noorte õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu; tagame piisava ja eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes.6. Osutame suuremat tähelepanu üliõpilasteadusele ja üliõpilaste kaasamisele teadusprojektide täitmisel.7. Reorganiseerime senise valdavalt “tavaõigusele” tugineva riikliku koolitustellimuse süsteemi ja viime selle vastavusse ühiskonna reaalsete vajadustega. /---/Allikas: http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm

Väljavõte IRL-i programmist /---/ Tasuta kõrgharidus. Kõrgharidus peab pere rahalistest võimalustest sõltumata olema kättesaadav kõigile võimekatele noortele. Selleks tagame ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides õppemaksuta õppekohad ülikooli sisseastumiskatsed läbinud üliõpilastele ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul riigi ja ülikooli kokkuleppel pakutavatel õppekohtadel.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

Käivitame vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi, suurendades samal ajal ka õppeedukust arvestavate riiklike stipendiumide maksmist. /---/Allikas: http://www.irl.ee/mida-me-teeme/haridus

Väljavõte Reformierakonna programmist /---/ Kõrghariduses toimib tulemustepõhine rahastamine ja raha kvaliteedipõhine liikumine. Kõrghariduse rahastamiseks on avarad võimalused, kõrgharidust saavad omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Eesti kõrgharidus on rahvusvahelisele konkurentsile avatud ja selles edukas. Riiklik tellimus jõuab ülikooli stipendiumitena, mis katab õppekoha tegeliku maksumuse. Doktoriõpe väärtustatakse praegusest oluliselt suuremate stipendiumitega. Toimib vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.Aastaks 2015 on iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot. /---/Allikas: http://www.reform.ee/et/Valimised/Programm/Haridus

Väljavõte Sotsiaaldemokraatliku erakonna programmist 2011. a parlamendivalimisteks /---/ Loome üliõpilastele tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: kindlustame

riikliku koolitustellimuse ulatuses, mis tagab kõigile võimekatele noorteke tasuta kõrghariduse. Suurendame riiklikku koolitustellimust magistriõppekavadele 20% võrra.

Kindlustame nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased 130-eurose (ca 2000 krooni) õppetoetusega kuus (tudengipalk) ja edukamaid premeerime täiendavalt 65 euroga (ca 1000 krooni) kuus.

Vabastame tööandja kulutused töötajate tasemeõppele erisoodustusmaksust. Taastame õppelaenude hüvitamise kultuuri- ja haridustöötajatele ning avalikele

teenistujatele. Loome õppelaenude hüvitamise süsteemi üliõpilasvanematele. Suurendame ühiselamukohtade arvu ja korrastame ühiselamud, millega kindlustame

turuhinnast madalama tasuga eluasemevõimalused vähemalt 15% üliõpilaskonnast. Toetame koostööl (kõrgkool, kohalik omavalitsus, ettevõtted, üliõpilasorganisatsioonid)

põhinevaid üliõpilaselamute projekte. /---/ Allikas: http://www.sotsdem.ee/wp-content/uploads/2012/03/Sotsiaaldemokraatliku-Erakonna-programm-2011.-aasta-Riigikogu-valimistel.pdf

Väljavõte Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonileppest /---/Loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks

võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012–2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40% võrra, tagades sellega õppemaksuta õppe kuni 12 500 sisseastumistingimused täitvale üliõpilasele eestikeelsetel õppekavadel ühe erialadiplomi omandamiseks nominaalaja jooksul.

Õppetöö kvaliteedi tõstmiseks muudame riikliku koolitustellimuse jaotust. Käivitame 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ja tõstame õppeedukust

arvestavaid riiklike stipendiume. /---/ Allikas: http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/valitsusliidu-programm

Arutelu „Kuivõrd erakondade poliitika mõjutab praeguse koolinoore õppimisvõimalusi üliõpilaspõlves?” Arutelu käigus tuleb silmas pidada seda, et õpilased ei pea avaldama oma poliitilisi eelistusi, kui klassi õhkkond avatud arutelu ei toeta. Püüdke üldistada, millised meetmed leidsid õpilaste hulgas enim poolehoidu, millised poliitikad on õpilaste vaadetele kõige lähedasemad. Paluge õpilastel oma valikuid põhjendada.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

Arutelu toetavad küsimused: 1) Mis meetmed peaks õpilaste hinnangul tagama kõrghariduse kättesaadavuse paranemise? 2) Mis meetmed tagaksid õpilaste hinnangul kõrghariduse arengu? 3) Miks ei saa erakonnad pärast võimule saamist oma poliitikat alati täiel määral rakendada? Võimalikud vastused: erakonnad peavad tegema kompromisse koalitsioonilepet sõlmides, lubadused ei vasta majanduse hetkeolukorrale. 4) Kas nõustute väitega, et valima minnes tehakse valik pigem reklaamikampaaniate, mitte programmide vahel? 5) Millest lähtuvalt peaks praegune koolinoor tegema otsuseid edasiõppimise võimaluste kohta, kui parteide lubadused ei realiseeru poliitikaks ja koalitsioonilepe jääb üldsõnaliseks? Võimalikud vastused: peab end kurssi viima kõigi juba olemasolevate võimalustega, mis aitavad edasiõppimist rahastada. Ülikoolis pakutava eriala kvaliteedi hindamiseks tuleb jälgida meediakajastusi ülikoolides toimuvast ja erialade kohta võimalikult palju informatsiooni hankida.6) Milliste konkreetsete meetmetega toetab riik täna ülikooliõpinguid? Võimalikud vastused: vajaduspõhised õppetoetused, riigi garanteeritud õppelaen, stipendiumid (vt lisaks http://www.rajaleidja.ee/erinevad-stipendiumid/). 7) Mida teie teeksite, et ülikoolis õppides majanduslikult toime tulla? Võimalikud vastused: õpiks ja töötaks samal ajal; võtaks laenu; töötaks aasta või paar pärast gümnaasiumi lõpetamist ja astuks seejärel ülikooli; kasutaks õpinguteks vanemate kogutud kapitali; küsiks toetust sugulastelt; jagaks kulutusi õpingukaaslastega.

Arutelu teemal „Õpingute rahastamise võimalused riiklikult garanteeritud õppelaenuga” Enim tuntud viis õpinguid rahastada on võtta õppelaen. Kõnekeeles kasutatakse sageli sõnapaari „riiklik õppelaen”. Mida see teie jaoks tähendab? Õpilaste väited kirjutatakse tahvlile ja vastavalt vajadusele selgitab õpetaja riigi garanteeritava õppelaenu olemust. Riikliku õppelaenu põhieesmärk on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud. Õppelaenul on riigi garantii. 2012.–2013. õa-l määrati õppelaenu maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 1920 eurot. Õppelaenuga seonduva määrab kindlaks õppetoetuste ja õppelaenu seadus (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehtiv). Eestis toimib riiklikult garanteeritud õppelaenude süsteem.

Riik tagab õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (riigitagatis). Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär on 12 kuu Euribor + 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi kommertsintressimäära alusel, kuid mitte rohkem kui 5% aastas. 5% ja kommertsintressi vahe tasub pangale riik

Kui laenusaaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või kinnisasja pantinud isik ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, realiseerub riigitagatis. Riik tasub Rahandusministeeriumi kaudu kohustuse, mis koosneb laenujäägist ja intressist krediidiasutusele ja asub seda Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu võlglaselt sisse nõudma.

Juhul, kui laenusaaja sureb, täidab tema kohustused panga ees riik. Õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ei nõuta sellisel juhul ka laenusaaja pärijatelt ega tema käendajatelt.

Õppelaenu andvad pangad valitakse avaliku konkursi korras. Riiklik õppelaenude poliitika on aja jooksul muutunud. Laenuvõtjaid on eri aegadel toetatud erinevate meetmetega. Nii oli mõned aastad tagasi õppelaenu intress tulumaksuvaba, riigiametis töötavatel isikutel, sh õpetajatel kustutas laenu riik. Riik on lõpetanud laenu kustutamise lapse sünni puhul. Mõne

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

soodustuse taaskehtestamine on teatud poliitiliste jõudude programmides praegugi esindatud. Mõni soodustus on aga ajas püsima jäänud. 2012. aastal saab õppelaenu tagasimaksmise ja intressi tasumise peatada ajateenistuses viibimise ajaks, ühel vanemal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni. Maksepuhkus, mis on olnud pikka aega üks õppelaenu põhisoodustusi, tähendab seda, et sellel ajal ei pea tasuma õppelaenu põhiosa ega intresse. Õppelaenu intressi maksab pangale selle aja eest riik.

Arutelu „Miks saab väita, et õppelaen on kõigile osapooltele (pangale, laenajale ja riigile) kasulik?”

1) Milline on pankade, riigi, st ühiskonna ja laenuvõtjate ühishuvi õppelaenude poliitikat kujundades? Võimalikud vastused: et enne laenu võtmist kaalutaks oma võimalusi põhjalikult ja laenu suudetakse hiljem ka tagasi maksta; õppijad, kelle pere ei suuda õpinguid finantseerida, ei jää raha puudumise tõttu ülikoolide uste taha; et Eestis oleks palju võimekaid ja aktiivseid noori, kes oskavad oma unistuste teostamisel kasutada finantssektori teenuseid; vajadus kaasata õpingute rahastamiseks lisafinantse pankade vahendusel. Õppelaenu olulisust tõestab fakt, et 2012. aastal on pangad väljastanud üle 90 300 õppelaenu.

2) Mille poolest erinevad riiklik õppelaen ja tavaline kommertslaen? Miks peaks laenuvõtja seda eelistama? Eeldatav vastus: erinevalt õppelaenust iseloomustavad tarbimislaenu riikliku garantii puudumine, soodustuste puudumine maksepuhkuseks, kõikuv intressimäär, kohene laenu tagasimaksmise algus, laenusaaja maksevõime olemasolu tõestamise vajadus, antakse sageli ilma tagatiseta või siis eraisiku käenduse alusel.

3) Milline on pankade huvi riigi poolt garanteeritavat õppelaenu anda? Võimalikud vastused: klientide vajaduste rahuldamine; kasumi saamine; riik tagab laenatud summa kättesaamise laenusaaja võlgnevuse korral; võimalus saada uusi kliente; suhteliselt stabiilne laenuvõtjate hulk.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

Töölehe „Reklaaminipid või teavituskampaania?” täitmine

Majanduse tõusu ajal propageerisid pangad õppelaenu võtmist aktiivsete reklaamikampaaniatega. Sageli saadi reklaami- ja turundusvõistluste preemiaid. Milliseid emotsioone ja mõtteid need reklaamid praegu tekitavad?

Foto nr 1. Kaup on kohal!Allikas http://www.tarbija24.ee/484348/esimene-oppelaenu-tagasimakse-tootab-tulla-kopsakas/ Viimati vaadatud 07.12.2012.

Foto nr 2. SEB õppelaenu reklaam 2007. aastal„Aasta meediategu 2007” võitja trüki- ja välimeedia kategoorias. Mediapool Vizeum – SEB Eesti Ühispanga õppelaen.Allikas http://www.best-marketing.ee/Default.aspx?PublicationId=c089249f-1cfe-4c1b-89ae-0afd4e5f1f3e. Viimati vaadatud 07.12.2012.

Arutelu töölehe täitmise ajal 1) Milliseid emotsioone ja mõtteid need reklaamid praegu vaatajas tekitavad? 2) Milline on välireklaamide sõnum? 3) Millist sõnumit reklaami- ja turunduskampaaniad kandsid? Eeldatav vastus: tulge laenake ja saate kingituse veel lisaks; mõni aeg tagasi kutsuti laenu võtma üsna kergekäeliselt, kampaaniad olid agressiivsed.

4) Millised võisid olla toonaste edukate reklaami- ja turunduskampaaniate negatiivsed tagajärjed? Võimalikud vastused: õppelaenude võtmise ohtusid ei teadvustatud ja mindi reklaamist ajendatuna laenu võtma; õppelaenu võtjad ei suuda hiljem laenu tagasi maksta; laenu võeti kergekäeliselt ega kasutatud sihipäraselt; pankadesse hakati negatiivsemalt suhtuma, sest reklaam tekitas tunde, et pangad jahivad kasumit ja kliente iga hinna eest.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

Lisainformatsioon õpetajale Õppelaenu võlg riigile oli 2012. aasta suvel 6,5 miljonit eurot. Aastal 2010 tuli pankadelt riigile üle 720 probleemset laenu ja 2011. aastal oli selliseid laene kokku 512. Võimaluse korral vaadake üheskoos TV3 videot õppelaenu võlgade tagasimaksmise probleemidest http://www.postimees.ee/904668/tv3-riik-ei-saa-volglastelt-oppelaene-katte/.

Ülesanded reklaamfotodega

Foto 3. SEB õppelaenu pakkumine. Info panga koduleheküljelt Allikas http://www.seb.ee/vaikelaenud/oppelaen.Viimati vaadatud 16.11.2012.

Foto nr 4. Swedbanki õppelaenu pakkumine. Info panga koduleheküljeltAllikas https://www.swedbank.ee/private/credit/loans/student?language=EST. Viimati vaadatud 16.11.2012.

Foto nr 5. Krediidipanga õppelaenu pakkumine. Info panga koduleheküljeltAllikas http://www.krediidipank.ee/private/credits/education/education-credit/index.html. Viimati vaadatud 16.11.2012.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts

Arutelu 1) Miks on pangad agressiivsest reklaamist loobunud?Võimalikud vastused: majanduslanguse tingimuses kulutatakse raha reklaamile üldse vähem; oluliseks peetakse teavituskampaaniaid; laenu võtmine peab olema vajadustest lähtuv, mitte toimuma emotsioonide ajendil.

2) Milliseid muudatusi tuleks teha õppelaenude poliitikas, et see vastaks enam laenaja huvidele ja võimaldaks üliõpilastel keskenduda õpingutele ning et laenu võetaks kaalutletult ja kasutataks otstarbekohaselt?

Kokkuvõte ja koduse õpiülesande selgitus

Õpiülesanne kodutööks. Kirjutage arvamuslugu alustekstide ja klassis toimunud arutelude põhjal. Teema „Kuidas saaks riiklik õppetoetuste ja õppelaenude poliitika lähtuda enam õppija vajadustest?”. Alustekstid

Triin Messimas „Õppelaen – võtta või jätta?”. Soovitav on lugeda ka lugejate kommentaare, kust saab näiteid ja materjali diskussiooniks. 29.08.2012. http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1421663

Piret Suitsu „Esimene õppelaenu tagasimakse tõotab tulla kopsakas”. 30.06.2011 10:23. http://www.tarbija24.ee/484348/esimene-oppelaenu-tagasimakse-tootab-tulla-kopsakas

Tulemuste hindamine

Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse kirjutatud arvamusloo alusel. Hindamisel peetakse silmas: a) ainealaste põhimõistete (nt laen, laenurisk, seadusandlik võim, võrdsed võimalused, sotsiaalsed õigused ja sotsiaalne kaitse, tarbijakaitse, tarbimine ja investeerimine, tarbimiskäitumine, ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises, liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia) õiget kasutamist kontekstis; b) õpilaste oskust näitlikustada ja põhjendada oma arvamust; c) oskust kasutada tunnis omandatut ja alustekste. Arvamusloos peab kajastuma riigi poliitikate, erinevate väärtushoiakute või ideoloogiate analüüs ning autori isiklik seisukoht ja seda toetavad argumendid.

Õppematerjal on valminud finantskirjaoskuse õppematerjalide projekti käigus 2013. aastal. Projekti osapooled on Haridus- ja Teadusministeerium, Pangaliit, NASDAQ OMX Tallinn, tarbijaveeb minuraha.ee,

Eesti Majandusõpetajate Selts