€¦ · Web viewDemokraatia on selline leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud. (George B. Shaw) 4a. Ateenas said rahvakoosolekul otsuste vastuvõtmisel

Maidu Varik

ÜHISKONNAÕPETUS

Töövihik gümnaasiumile

Ülesannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale

1

Sisukord

1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned......................................................................5

2. Ühiskonna sidusus................................................................................................................15

3. Kodanikud, huvid ja demokraatia.........................................................................................48

4. Valitsemine ja avalik haldus.................................................................................................69

5. Majandus ja poliitika............................................................................................................99

6. Tänapäeva maailm..............................................................................................................125

Sündmusi Euroopa lähiajaloost..............................................................................................149

Teemad arutluse harjutamiseks...............................................................................................150

Õpilastööde näidised...............................................................................................................152

Kasulikud lingid......................................................................................................................157

2

Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: töövihik vastab riiklikule ainekavale.

Retsenseerinud

Kujundus ja küljendus:

Toimetanud Kärt Jänes-Kapp

Tallinn, 2005

© Maidu Varik, 2005

© Kirjastus Koolibri, 2005

Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta pole lubatud ühtki selle raama-tu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil.

Postiaadress: AS Koolibri, pk 223, 10503

Asukoht: Lehola 8 / Hiiu 38, Tallinn

www.koolibri.ee

3

LEPPEMÄRGID

– otsige lisainfot raamatutest või meediast

– kasutage võimalusel arvutit

– kirjutage arutlus või essee

– töö allikatega

– esitage oma arvamus

– arutage grupiga

– joonistage graafik või kasutage joonise andmeid

– otsige lisainfot internetist

– kasutage vajadusel lisalehte

4

1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

1. Hinnake järgmisi seisukohti punktidega 0–10 nii, et väidete paari hinnete summa ei ületaks 10 (hinnata võib ka 10:0 või 0:10, mis näitab, et olete täielikult nõus ühe või teise seisukohaga; jaotades punktid 5:5, näitate võrdset poolehoidu mõlemale seisukohale). Jõudke konsensusele naabri või rühmaga. Põhjendage oma seisukohti suuliselt.

Punktid

1a. Inimestevahelised suhted on olemas sõltumatult üksikindiviidide tahtest.

: 1b. Kogu inimühiskond on määratud jumaliku tahtega.

2a. Inimkonna ajalugu on pidev edenemisprotsess.

: 2b. Inimkonna ajalugu on ainult ühe ja sama lõputu kordumine.

3a. Progressiteooriad väidavad, et tuleviku ühiskond on praegusest kõrgemal tasemel.

: 3b. Progressiteooria muutub utoopiaks, kui hakkab kirjeldama ühiskonda, mis järgneb nüüdisaegsele.

4a. Ühiskonna tuleviku ettenägemine ei ole võimalik.

: 4b. Teaduse abil on võimalik ennustada muutusi ühiskonnas.

5a. Inimene on loonud ja loob ajalugu. : 5b. Ajalugu on loonud ja loob inimest.

6a. Nüüdisühiskond on inimkonna arengu tipp.

: 6b. Inimkonna kuldajastu on jäänud minevikku.

7a. Ükski ühiskond ei saa eksisteerida, kui indiviidid ei kooskõlasta oma tegevust.

: 7b. Konfliktsus on inimühiskonnale omane nähtus.

8a. Ühiskond on alalises muutumises. : 8b. Demokraatia jääb maailmas domineerivaks valitsemisviisiks.

9a. Kõrvuti meie maailmaga on veel üks maailm, mida me ei märka, kuid selle esindajad oskavad tungida meie maailma.

: 9b. Teadus, mida kaugemale ta oma arengus jõuab, kohtub järjest keerulisemate probleemidega, mis ei allu loogikale.

10a. Tulevikus rakendatakse eetika ja humanismi kategooriaid niihästi inimkäitumise kui ka riigielu normidena.

: 10b. Inimkäitumist ei juhi mõistus, vaid tunded.

2. Ühiskonna areng. Täitke tabel.

Perioodi üldnimetus Ühiskonnas toimunud muudatused

Iseloomulikud jooned

Tööstus- ehk industriaalühiskond

5

Postindustriaalne ühiskond

Teadmusühiskond

6

3. Tänane Eesti. Lugege ja vastake küsimustele.

Tutvustamaks välismaalastele Eestit kui investeeringute ja turismi sihtmaad, töötati 2002. aastal välja Eesti bränd „Welcome to Estonia” ning seda toetav nn tuumiksõnum „Positively transforming”.

Fotol: Brand Estonia loovgrupi Eesti brändi soovituslik lahendus. Eesti Päevaleht (http://www.epl.ee/artikkel_202670.html)

Sõnum „Positively transforming” ehk „Paremaks muutumise maa” rõhutab järgmisi Eestile iseloomulikke aspekte.

Fresh perspective – värske vaatenurk

Radical and reforming – radikaalne ja uuendusmeelne

Nordic temperament and environment – põhjamaine temperament ja keskkond

Resourceful self-starter by nature – loomult nutikas isetegija

European society – euroopalik ühiskond

Kas need brändid iseloomustavad tänapäeva Eestit eelkõige industriaal-, postindustriaal-, info- või teadmusühiskonnana? Põhjendage oma seisukohta.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Andke omapoolne hinnang nende brändide sisulisele ja vormilisele lahendusele. ..........................................................................................................................................

7

http://www.epl.ee/artikkel_202670.html

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised tunnused iseloomustavad Teie arvates tänapäeva Eesti ühiskonna majanduslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset olukorda?

...........................

..........................

...........................

...........................

...........................

...........................

4. Heaoluriik. Täiendage skeemi.

Mis see on?

Funktsioonid ja eesmärgid

Tunnused

Heaoluriik

5. Demokraatia ajalugu. Täitke tabel.

8

Isik Tegevus demokraatia arendamisel või

seisukoht demokraatia kohta

Kleisthenes

Perikles

John Locke

Charles de Montesquieu

Charles Alexis de Tocqueville

Abraham .Lincoln

Robert Dahl

Winston Churchill

6. Demokratiseerumise lained. Täitke tabel (vt. õpik 1.3.).

Demokraatia levik

Ajaline periood

Tähtsamad sündmused Ühiskonnas toimunud muutused

I laine

II laine

III laine

9

7. Demokraatia. Võrrelge antiik- ja tänapäeva demokraatiat.

8. Riigi- ja valitsemisvormid. Lugege ja vastake küsimustele.

A. Antiikaja mõttetargad Aristoteles, Polybios ja Cicero samastasid riigivormi kehtiva valitsemiskorraga ning seostasid seda võimukandjate arvuga.

Meenutage, kuidas nimetati antiikajal riigivormi sõltuvalt sellest, kui suur oli võimukandjate arv.

Kes valitseb Riigivorm

Üks isik

Osa rahvast

Rahva enamus

B. Alates Niccolo Machiavelli riigiõpetusest 15. sajandil hakati riigivormidena eristama monarhiat ja vabariiki. Sellise eristuse aluseks oli kõrgeima riigivõimu kuulumine üksikisikust monarhile või kollektiivile.

Tänapäeval mõistetakse monarhia all riiki, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest, vabariigi riigipea on aga valitud president.

Nüüdisaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Tänapäeva riik on keerukas süsteem ja seda pole enam võimalik juhtida rahvakoosolekul, nagu see toimus antiikses Ateenas. Aga ka tänapäeva riiki võib käsitleda kui demokraatia, aristokraatia ja monarhia elementide segavormi: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (aristokraatia), valitsust juhib õiguslikult või faktiliselt valitsusjuht (peaminister), mis vastab ettekujutusele monarhiast.

Allikas: Narits, R. (1995).Õiguse entsüklopeedia. -http://www.ibs.ee/ibs/juura/entsyklop/riigivormid.html

10

Antiikdemokraatia

………..

………..

………..

………..

………..

Tänapäeva demokraatia

…………

..……….

.….…….

.….…….

..….……

Demokraatia põhimõtted

1) …

2) …

3) …

Kas nõustute järgmiste väidetega? Põhjendage.

Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Demokraatia on nii riigivorm kui valitsemisviis.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Anarhia on demokraatia väärastunud vorm.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Eesti on edukalt toime tulnud siirdeühiskonna probleemidega ja demokraatia on meil juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

9. Polüarhia – pluralistlik valitsemine. Täiendage skeemi.

Mis see on?

Tunnused

Näited

Polüarhia

11

10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

Kahekümne üheksanda päeva algus

Rooma Klubi ütleb maailmale tõtt

Rahvusvaheline koondis Rooma Klubi (asutatud 1968), keda on nimetatud ka inimkonna südametunnistuseks ja vägevate manitsejaks, on ülemaailmsete uuringute alusel andnud pessimistliku hinnangu inimkonna arenguperspektiividele. Diskussioon, kas õigus on ökopessimistidel (kui inimkond ei muuda oma väärtusorientatsioone ja ei muuda oma eluviisi, siis on katastroof paratamatu) või tehnooptimistidel (teaduslik-tehniline revolutsioon lahendab kõik probleemid), kutsus inimesi paljudel maadel järsult muutma oma mõtteviisi riigi ja majanduse juhtimise otsustavates küsimustes.

Üks Rooma Klubi aruanne toob maakera majandusliku ekspluateerimise võrdpildiks aiatiigis kasvavad vesiroosid, mille lehtede pind kahekordistub iga päevaga. Eeldatakse, et 30 päevaga katavad nad kogu tiigi, mis tähendaks seal ühtlasi muu elu täielikku lämmatamist. 29. päeva hommikul katavad roosid tiigist alles veerandi. Arvatakse, et aega on veel küllalt, kuid 30. hommikul on juba pool tiiki ja õhtuks kogu tiik kinni kasvanud. Tiik on „ootamatult” surnud.

Vesiroosi näide sobib enamiku tänapäeval toimuvate arenguprotsesside kirjeldamiseks. Rooma Klubi hoiatab: 29. päeva algus on juba käes. Üliarenenud tööstus, keskkonna saastamine, mitteuuenevate toorainete kulutamine, rahvastik ja toiduvajadus kasvavad nagu nood vesiroosid. Kui pidurdust ei tule, on inimkond varsti hukkunud.

Rooma Klubi aruanne „Esimene globaalne revolutsioon” toob välja 1990-ndate algul ilmnenud mitmed uued maailma arengu mõjurid:

kommunistlike režiimide kokkuvarisemine ja samaaegne „american dreami” lõpp;

relvastuse vähendamine nii Idas kui Läänes, mis iseenesest on küll väga tervitatav, kuid tekitab suuri raskusi seoses relvavabrikute üleviimisega tsiviiltoodangule;

natsionalismi elustamine ja tung väikeriikide moodustamisele üheaegselt suurte majandusühenduste (EL) võimu ja külgetõmbejõu kasvuga;

usulise fundamentalismi (islam, katoliiklus) suur kasv.

See annab võimsate muudatuste enneolematu segu, mis loob ettearvamatuid olukordi: „Meil on vaja nägemust niisugusest maailmast, milles me meelsasti elada tahaksime.”

Senised poliitilised teooriad hakkavad pideva allakäigu tingimustes üha enam oma usaldatavust kaotama. Ida-Euroopa maad on ennast totalitarismist vabaks võidelnud ja püüdlevad demokraatiale nagu ka paljud Aafrika ja Ladina-Ameerika maad. Rooma Klubi teeb järelduse, mis kõlab otsekui jumalateotus: „Praegu harrastataval kujul pole demokraatia enam kuigi sobiv meie ees seisvate ülesannete lahendamiseks.” Muidugi ei tule kõne allagi demokraatia asendamine diktatuuriga. Kuid raske on vastu vaielda ka seisukohale, et „paljude probleemide keerukus ja puhttehniline laad ei võimalda valitud rahvaesindajatel mitte alati õigeaegseid ega asjatundlikke otsuseid teha”. Ainult vähesed poliitikud mõistavad globaalseid probleeme nende vastastikuse sõltuvuse ja toime seisukohalt; erakondade tegevus keerleb eelseisvate valimiste ja omavahelise võistluse, seega lähituleviku murede ümber; valitsuste tegevus mandub sageli „tuigerdamiseks ühest hädaseisundist teise”. Sellest tulenevalt „praegu

12

tekkimisel olevas maailmas ei saa otsustamise võim jääda üksnes valitsuste ja ministeeriumide monopoliks”.

Teine põhijäreldus puudutab turumajandust. Pärast „kommunistlikus stiilis sotsialismi” täielikku pankrotti tunduks turumajandus nagu ainuvõimuliku ravimeetodina, kuid Rooma Klubi aruandes väidetakse: „turumehhanismidest ei piisa globaalprobleemide lahendamiseks”, sest turg reageerib vaid lühiajalistele signaalidele. Turg on küll hädavajalik majanduse pidevaks eneseuuenduseks, kuid ei paku usaldatavaid toetuspunkte pikaajaliste kaalutluste ja strateegiate tarvis. „Tarbimine oma praegusel kujul ei ela maailma muutumisi üle.”

Probleemide lahendused:

1) elusõbraliku keskkonna loomine;

2) uute strateegiate otsimine Kolmanda Maailma („Lõuna”) viletsuse vastu;

3) relvatootmise muundamine tsiviiltootmiseks.

Demokraatia ja turumajanduse nüüdisajastamiseks tuleb otsustamiskeskused nihutada võimalikult lähedale inimestele, kes otsustest kasu saavad või nende all kannatama peavad. Demokraatiat saab parandada vaid demokraatia endaga.Allikas: Der Spiegel. 37/1991. Vahendanud E. Sarv. Eesti Aeg, 26. november 1991.

Kas vastuolu demokraatliku valitsemise ja ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtete vahel on paratamatu? Põhjendage. ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Milline on teie arvates hea valitsemine?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Selgitage, kuidas tagada inimeste heaolu kasv olukorras, kus tarbimist tuleb piirata.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas maailm on selle aruande ilmumise järel suutnud peatada „tiigi kinni kasvamise”? Tõestage konkreetsete argumentidega.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

13

11. Küsimusi ühiskonna mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.

1. Kuidas on muutunud ühiskond teie eluajal (vt. ka töövihiku lõpus olevat tabelit „Sündmusi Euroopa lähiajaloost)?

2. Milline oli ühiskond enne teie sündi?

3. Mis on ühiskonnas püsinud muutumatuna?

4. Milline on kõige huvitavam sündmus ühiskonnas, mis on toimunud viimase viie aasta jooksul?

5. Millised on praegused arusaamad ühiskonna tulevikust?

6. Milline on teie tulevik selles ühiskonnas?

B. Kirjutage arutlus või essee teemal: „Nüüdisühiskond – kas ühiskonna arengu lõpp?”

14

2. Ühiskonna sidusus

Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid

12. Arengustrateegia „Säästev Eesti 21” (SE21). Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, mille siht on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.

Strateegia „Säästev Eesti 21” EESMÄRK 3: SIDUS ÜHISKOND

Sisu

... eesmärgipüstitus väljendab soovi jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Praktikas tähendab see kokkulepitud tegutsemist eelkõige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude/tõrjutuse kujunemiseks – põlvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik tõrjutus, perifeersete elupiirkondade mahajäämus jms.

Sotsiaalse sidususe saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamist. Sidusus ei tähenda ühetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus ühiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud põlvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida.

Eesmärgi komponendid ja mõõdikud

1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks (näitab majandusliku ebavõrdsuse taset ühiskonnas), tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus.

2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul.

3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitiliste otsustuste kujundamisel kui mitmete (sotsiaalse suunitlusega) teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika.

Ohud

Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige:

1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase.

2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele.

3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest

15

„tagasitulek” aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal

kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 – 45 %, 2001

– 48,3 %, 2002 – 52,8 %.

4. Tekkiv trend „ajude äravooluks”, mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate

valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms) jätkusuutlikku arengut;

5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust

tuleneva uue keskkonnaga – töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi

paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse

tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 – 13,6 %, 2001 –

12,6 %, 2002 – 10,3 %.

6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab

avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste

taotlemist EL fondidest.

7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka

töökohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekanne jms) pakkumisel.

Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.

Allikas: Säästev Eesti 21. Eesti tee jätkusuutlikule arengule. Tallinn, 2004. www.envir.ee/saastev/SE21_pohitekst.pdf

Kuidas saate teie aru mõistest sidus ühiskond?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Milliseid ühiskonna osi ja sektoreid on strateegias nimetatud?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Inimeste jaotamine „esimesse” ja „teise” Eestisse on leidnud mitmete ühiskonnateadlaste hukkamõistu. Kas selline jaotus on teie arvates põhjendatud? Selgitage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised on strateegia SE21 pakutud võimalused sellise jaotuse põhjuste vähendamiseks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

16

http://www.envir.ee/saastev/SE21_pohitekst.pdf

Tutvuge strateegiaga SE21ja loetlege ka ülejäänud arengustrateegia eesmärgid.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

13. Mina ja ühiskond.

A. Lugege läbi järgmised väited. Tähistage plussiga (+) seisukohad, millega olete nõus, ja miinusega (-) seisukohad, millistega mitte.

Ühiskond on nagu klubi, kus

□ igaühel on midagi ühist teistega. Kui inimesel pole midagi, mis teda teistega seob, siis ta ühistegevuses ei osale.

□ Ühiskond on kogum indiviide, kes peavad end ühe ja sama sotsiaalse rühma liikmeks.

□ Ühiskond on see, mille kohta ma saan öelda “meie”.

□ Minu ühiskond on need inimesed, kellega puutun kokku, sest nad elavad või töötavad minu lähedal.

□ Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.

□ Ühiskond on ühesuguse elulaadiga inimeste grupp ühes piirkonnas.

Mida tähendab teie jaoks ühiskond?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Kui olulised on teie arvates järgnevad ühiskonna tunnused? Reastage need tähtsuse järjekorras, alustades tähtsaimast. Põhjendage oma arvamust.

Ühiskond…

□ … peab olema võimeline eksisteerima kauem kui üksikindiviidid.

□ … peab täienema uute liikmetega, s.h vähemalt osaliselt seksuaalse reproduktsiooni kaudu.

□ … peab ühendama inimesi ühiste väärtuste austamises.

□ … peab olema ise-arenev, peab hakkama saama väljaspoolse toetuseta.

□ … sisaldab endas inimeste grupeeringuid ja nende paigutuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Põhjendus: .......................................................................................................................

17

Eurooplased

Eesti

Vabariigi

elanikud

Kool

Sõbrad

Perekond

Mina

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

14. Minu ühiskond – mina kui maailma kodanik.

Inimene käitub mõnes situatsioonis kui kordumatu, unikaalne isiksus, vahel aga tunneb, et on teistega sarnane, et ta on mingi terviku isiksuseta osa – grupi liige.

Iga inimese minakontseptsioon sisaldab nii personaalset ehk isiksuslikku identiteeti, mis tähendab enda füüsiliste, intellektuaalsete ja väärtuseliste isiksuseomaduste määratlust, kui ka sotsiaalset identiteeti, mis koosneb mina-kuju nendest aspektidest, mille aluseks on enda tajumine mingi sotsiaalse grupi liikmena (nt mees, naine, õpilane, eestlane, eurooplane jne).

Kas järgnev skeem sobib iseloomustama Teie ühiskonda?

Joonistage eelmise skeemi eeskujul oma ühiskonna skeem, joonistades sellele kõik grupid, kelle kohta saate öelda „meie”.

Mõelge inimestele, kellega tavalise nädala jooksul kokku puutute või kellega tunnetate ühtekuuluvust (soolised, ealised, rahvuslikud vm grupid). Alustage kõige lähedasematest inimestest, kes on iga päev teie kõrval, ning lõpetage nendega, kellega tunnete veel mingit ühtekuuluvust (nt Erki Noole fännid, Maa elanikud jt).

18

19

15. Inimeste kooselu vormid. Tutvuge tabeliga ja vastake küsimustele.

Inimkollektiivi organisatsioon

Ühiselu korraldamine Kooselu vormi kujunemise selgitus

Ürgkari Hetkevajadusest sõltuv võim ja juhtimine

Ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda.

Sugukond Veresugulusel põhinev elukorraldus

Tärkas vajadus korraldada abielusuhteid, võimusuhted olid muutunud püsivaiks.

Territoriaalne kogukond

Territoriaalsel naabrusel, ühistegevusel ja tööjaotusel põhinev kooselu

Tööjaotuse kujunemine tõi kaasa perekondlike, sugukondlike sidemete tähtsuse vähenemise ühiskondlikus korralduses ja territooriumi osa kasvu, tema kindlapiirilisuse. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga.

Riik Avalike võimuinstitutsioonide tegutsemine

a) Lepinguteooria: Riik luuakse ühiskondliku lepinguga, mille kaudu indiviidid annavad ennast riigi alluvusse, nõudes vastutasuks turvalisust; kodanikud loobuvad üksiktahtest ühistahte kasuks

b) Orgaaniline teooria: Poliitika on inimese loomuse täideviimine, tema kui ühiskondliku olendi eneseteostamine läbikäimises enesesarnastega. Kooseluks ja koostööks ning selle jaoks organisatsiooni rajamiseks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.

c) Võimuteooria: poliitiline ühendus luuakse tänu ühe inimgrupi võimule. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.

Selgitage, kuidas ja miks on toimunud inimeste kooselu vormide areng.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Põhjendage, miks on inimesed valmis leppima riigi võimuga ehk täitma kellegi teise (nt ministri või politseiniku) korraldusi.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

20

Millise kooselu vormi juures võib kõnelda juba poliitika olemasolust? Mis on poliitika?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

16. Ühiskondlik lepe. Tutvuge Eesti Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse tegevuse ja

ühiskondliku leppe tekstiga http://www.lepe.ee/2460 ning vastake küsimustele.

Millised on Eesti ühiskondliku leppe eesmärgid?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Eesti ühiskondliku leppe tekstis öeldakse korduvalt, et ühiskonna areng peab tuginema

ühiskondlikel õiglusprintsiipidel. Missugune on õiglane ühiskonnakorraldus teie

arvates?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

17. Hinnake järgmisi seisukohti punktidega 0–10 nii, et väidete paari hinnete summa ei ületaks 10 (hinnata võib ka 10: 0 või 0:10, mis näitab, et olete täielikult nõus ühe või teise seisukohaga; jaotades punktid 5:5, näitate võrdset poolehoidu mõlemale seisukohale). Jõudke konsensusele naabri või rühmaga. Põhjendage oma seisukohti.

1a. Aristoteles: anthropos zoon politikon physei estin – inimene on loomult polislik elusolend (inimene on ühiskondlik loom).

: 1b. Aristoteles: inimene, kes saab elada ilma linnriigita (poliseta), on kas metsloom või

21

http://www.lepe.ee/2460

jumal.

2a. Inimühiskond on sündinud ja toimib erinevatel tasanditel sõlmitud kokkulepete maailmana.

: 2b. Ühiskond tekib inimeste vajadustest, mida saab täita ainult siis, kui inimesed üksteist täiendavad.

3a. Inimesi sunnib tegutsema omandiiha, võimuambitsioonid ja agressioonikalduvus.

: 3b. Ühiskond on kui teenustesüsteem, kus iga liige nii annab kui saab. (Platon)

4a. Ideaalne oleks ühiskond, kus on tugev erasektor, aktiivne kolmas sektor ja mõistlik avalik sektor.

: 4b. Avalik sektor omab tähtsaimat rolli ühiskonnaelu korraldamisel.

5a. Liberaalses ühiskonnas on vähe järele jäänud üldisi väärtusi, mida kõik või enamik une pealt tunnistavad.

: 5b. Kristlik moraal ja kogu meie kasvatussüsteem suunavad meid vaikivale kuulekusele.

18. Ühiskond kui süsteem.

A. Ühiskond on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Selgitage, mida mõeldakse ühiskonna kolme sektori all.

I sektor: ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

II sektor:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

III sektor:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Seletage mõisted.

Poliitika –

..........................................................................................................................................

Majandus –

..........................................................................................................................................

Õigus –

..........................................................................................................................................

Kultuur –

..........................................................................................................................................

Moraal –

..........................................................................................................................................

22

19. Noored ja poliitika.

Püstitage hüpotees noorte huvitatuse kohta poliitikast.

Minu hüpotees:

Viige koolikaaslaste hulgas läbi küsitlus „Kas tunnete huvi poliitika vastu”!

Olen huvitatud

%

Mitte eriti huvitatud

%

Ei ole üldse huvitatud

%

Tüdrukud

Poisid

Kokku

Küsitluse tulemuste alusel esita 2 tähtsamat järeldust:

1)

2)

Andke hinnang oma hüpoteesi paikapidavusele!

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Kasutage küsitluse andmeid ka järgneva arutluse kirjutamisel, eelnevalt tutvuge ka alljärgnevate üldtuntud seisukohtadega poliitika olemus kohta.

Mis on poliitika?

Politikē (kr) – riigi või linnajuhtimise kunst.

Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda.

Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas.

Poliitika on võimu teostamine/kasutamine.

Kes tegelevad poliitikaga / teevad poliitikat?

Riigivõimuasutused

Poliitikud, valitsusinstitutsioonide liikmed

Kodanikuühiskonna organisatsioonid

Kas poliitikat on vaja?

Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad oma tegevuses järgida.

Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus.

Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel, mis hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel.

Poliitika on väärtuste paigutamine võimu abil.

23

Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

24

Avalik ja erasektor

20. Riik.

A. Lugege ja täiendage skeemi.

Riik – mis see on ja kelle heaks töötab?

Riik kui ühiskonna valitsemise süsteem

Riik kui valitsemisasutuste kogum

Riigi ülesanded

Riik peab

kujundama rahva ühtekuuluvustunnet

korraldama avalikku elu valitusalusel territooriumil

koondama inimeste huvid mingiks kindlaks poliitikaks

Riigil on ainuõigus

kehtestada seadusi

koguda makse

rakendada sundi

Mis see on?

Tunnused

Riigivormid

Riigikorralduse vormid

RIIK

25

B. Lisage järgnevale skeemile riigivõimule iseloomulikud järelevalveinstitutsioonid ja keskpank.

26

21. Ühiskonna sektorite seotus ja omavahelised suhted. Tutvuge skeemiga, täiendage seda ja vastake küsimustele.

suhtedsuhted

Kodanikeorganisatsioonid

suhted

Avalik-õigulikud asutused

Riik

Avalik sektor

Riigi struktuuriüksused

SA-dMTÜ-d

Kodaniku-ühiskond

Seltsingud

Mittetulundus-sektor

Kolmas sektor

Kodanike-ühiskond

Ärisektor

Tulundus-sektor

Eraettevõtted

Haldus

Riigivalitsemine

Erasektor

Selgitage skeemi abil ühiskonna sektorite omavahelist seotust ja vastastikuseid suhteid, ühiskonna toimimist võrgustikuna.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas saab kodanikuühiskond tasakaalustada avaliku võimu ja ärisektori mõju ühiskonnas?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

27

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kolmanda sektori organisatsioonid on tänapäeval ka oluliseks tööandjaks. Need organisatsioonid ei sea oma eesmärgiks kasumi teenimist, aga kuidas saavad nad sel juhul vahendeid oma töötajatele palga maksmiseks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

2004. aastal läbi viidud avaliku arvamuse uuringu andmetel ei arvesta Eesti poliitikud piisavalt kodanikuühenduste seisukohtadega ja avaliku arvamusega. Kas olete sellise seisukohaga nõus? Põhjendage. Kuidas olukorda muuta?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kirjutage tabelisse näiteid ühiskonna erinevatesse sektoritesse kuuluvatest asutustest ja organisatsioonidest, mille tegevusega olete kokku puutunud või mis asuvad/ tegutsevad teie kodu läheduses.

SEKTOR Asutused, organisatsioonid, ühendused

Avalik sektor

Erasektor

Kodanikuühiskond

22. Erasektori ja riigi suhted. Tutvuge allikatega ja vastake küsimustele.

28

I

Riik kaalus suhkrut varunud inimeste karistamist Peaminister Juhan Partsi sõnul kaalus valitsus mullu nii ettevõtete kui ka eraisikute karistamist suhkruvarumise eest trahvidega või kuni kolmeaastase vangistusega.Allikas: Eesti Päevaleht, 8. märts 2005

II

Miljarditrahvile sillutas teed suutmatus kokku leppida

Küsimusele, kes on miljarditrahvi tulekus süüdi, vastas toonane põllumajandusminister Tiit Tammsaar viitega liberaalse majandusteooria klassikule: „Milton Friedman! Aga ka valitsuse kollektiivne suutmatus otsustada.”Allikas: Eesti Päevaleht, 21. aprill 2005

Eesti liberaalset majandussüsteemi peetakse meie majandusedu üheks põhjuseks. Mis põhjustel kavandas riik aga sellist jõulist sekkumist erasektori tegevusse?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kui Eesti nn suhkrutrahvi põhjuseks on Friedmani teooria järgimine, milles seisneb siis selle vastuolu Euroopa Liidu suhkrupoliitikaga? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Nimetage riigijuhte, kes on saavutanud oma riigi majanduses edu keinsismi või monetarismi põhimõtteid rakendades.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

29

Kodanikuühiskond

23. Tutvuge allikatega ja vastake küsimustele.

Võrrelge kahes õpikus (ilmunud vastavalt 1978. ja 1999. aastal) esitatud suhtumist kodanikualgatusse ja ühiskondlikesse organisatsioonidesse.

Ühiskonnaõpetus. Õpik keskkoolidele ja keskeriõppeasutuste lõppklassidele. Valgus, 1978, lk 181–187.

L. Möldre, A. Toots. Ühiskonnaõpetus. XII klass. Koolibri, 1999, lk 53.

Meie poliitilise süsteemi põhiprintsiibiks on demokraatlik tsentralism, sotsialistlik seaduslikkus, Kommunistliku Partei juhtimine.

Tähtis koht nõukogude ühiskonna poliitilises süsteemis on töötajate ühiskondlikel organisatsioonidel. Tegutsedes Kommunistliku Partei juhtimisel ja tihedas kontaktis riiklike organitega, võimaldavad need rahuldada ühiskonna erinevate kihtide mitmekülgseid huve, täidavad kasvatuslikke funktsioone, on nõukogude inimeste kollektivistlike vilumuste ja organisaatorlike võimete avaldumiskohaks. Massiühingud ja -organisatsioonid püüavad viia järjekindlalt ellu partei – sotsialistliku ühiskonna tunnustatud juhi ja kõige autoriteetsema ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni poliitikat. Ühiskondlikud organisatsioonid taotlevad lõppkokkuvõttes üht eesmärki – …abistada parteid ja riiki kommunistliku ülesehitustöö ülesannete lahendamisel.

Kodanikuühiskond kujutab endast sotsiaalse elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes.

Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, st kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest. Kodanikuühiskonna põhialuseks on inimeste enesealgatus.

Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end aktiivse kasuliku ühiskonnaliikmena, tõhusamalt kaitsta oma õigusi ning veeta sisukalt vaba aega.

Tugev kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel ülearu domineerida.

Analüüsige, milles seisnevad kahe õpiku teksti erinevused.

Suhtumine kodanikuühendustesse ja riigivõimu

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kodanikuorganisatsioonide juhtimine ja kontrollimine

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kodanikuühenduste ja ühiskondlike organisatsioonide tegevuse eesmärgid

..........................................................................................................................................

30

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millist ühiskonna üüpi esindab õpikute trükkimise aegne ajastu? Milliste tunnuste alusel otsustate?

1978 1999

Riik: Riik:

Ühiskonna iseloomustus: Ühiskonna iseloomustus

Tunnused: Tunnused:

Miks totalitaarsed valitsemissüsteemid ei salli rahva omaalgatuslikku tegevust?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas saaks teie arvates ühiskonnaõpetuse kaudu mõjutada inimeste osalemist poliitilises elus, arusaamu ühiskonnast, suhtumist poliitikasse, riiki jne? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

31

24. Kodanikuühiskond. Võrrelge totalitaarset ja kodanikuühiskonda – täiendage tabelit.

Kodanikuühiskond kui demokraatlik pluralistlik ühiskond

Totalitaarne ühiskond

Kodanike initsiatiivil tekkinud ühenduste hulk

Avaliku ja eraelu suhe Riik ei sekku inimeste eraellu.

Kodanike suhtumine riigivõimu

Mittetulundusorganisatsioonide arvukus ja stabiilsus

Suhtumine kodanikualgatusse

Ideoloogia roll. Üks ametlik ideoloogia, millele on allutatud kõik ühiskonnaelu valdkonnad.

Erakonnad Üks, eliidi poolt juhitud massipartei.

Majanduse reguleerimine Turg reguleerib ise/riik suunab majanduspoliitika kaudu.

Kiriku roll

Info leviku võimalused

32

Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll

25. Demokraatlikele riikidele on iseloomulik sotsiaalse struktuuri paindlikkus ja dünaamika.

A. Selgitage mõisted.

Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistus –

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne staatus –

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne mobiilsus –

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne roll –

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne dialoog –

..........................................................................................................................................

B. Koostage õpikus lk. 39 oleva joonise eeskujul erinevaid mudeleid ühiskonna hierarhilise struktuuri kohta.

Kuidas otsustada ühiskonna struktuuri alusel selle demokraatlikkuse üle?

.........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

33

26. Kasutades Statistikaameti (www.stat.ee) andmebaasi, koostage:

I) tulpdiagramm Eesti rahvastiku rahvusliku koosseisu kohta (vt http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/Rahvastik.asp);

II) sektordiagramm, mis peegeldab rahvastiku suhtumist religiooni ja jaotumist usulise kuuluvuse alusel (vt http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/17Usk/17Usk.asp ).

27. Robert Kennedy kõne Martin Luther Kingi surma järel

A. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

Euloogia Martin Luther Kingile

Robert F. Kennedy

Indianapolis, Indiana, 4. aprill 1968

Daamid ja härrad, kavatsen täna õhtul kõnelda vaid lühidalt, sest mul on väga kurvad uudised teile kõigile. Kas saaksite need loosungid allapoole lasta, palun ?

Mul on väga kurvad uudised teile kõigile ja ma mõtlen – kurvad uudised kõigile meie kaaskodanikele ja inimestele, kes armastavad rahu kogu maailmas. Ja see teade on – Martin Luther Kingi tulistati täna ja ta tapeti.

Martin Luther King pühendas oma elu armastusele ja oma kaasinimeste õiguste mõistmisele, oma kaasinimeste heaks ja ta suri nende pingutuste eest. Sel raskel päeval, sel raskel ajal USA jaoks, on võib-olla hea küsida, mis liiki rahvas me oleme ja milliseid sihte mööda me tahame liikuda.

Nendele teie hulgast, kes te olete mustad – arvestades ilmseid tõendeid, et valged inimesed on selle teo eest vastutavad – te võite tunda kibedust koos viha ja sooviga kätte maksta. Me võime nii muutuda maaks, kus on selge polariseerumine: mustad mustade seas, valged valgete seas, täidetud vihaga teineteise vastu.

Või suudame me püüda nagu M. L. King – mõista ja aru saada ning asendada see vägivald, see verevalamise häbi, mis on levinud üle maa, hoopiski kaastunde, armastuse ja püüdega mõista.

34

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/17Usk/17Usk.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/Rahvastik.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/Rahvastik.asp

http://www.stat.ee/

Nendele teie hulgast, kes on mustad ja on ahvatletud vihkamisest selle ebaõiglase teo tõttu – kõigi valgete vastu, ma võin ainult öelda, et ma tunnen oma südames samasuguseid tundeid. Minu perekonna liige tapeti samuti, ka tema tapjaks oli valge mees.

Aga me püüame USA-s minna edasi, eemale neist rasketest aegadest. See, mida me vajame Ühendriikides praegu pole mitte lõhenemine, see ei ole vihkamine, see ei ole vägivald ega seadusetus, vaid armastus ja arukus, ja kaastunne üksteise vastu ja lugupidamine nende vastu, kes veel kannatavad meie maal, olgu nad mustad või valged.

Me oskame tegutseda hästi sel maal. Meil olid rasked ajad. Meil võib tulla raskusi ka tulevikus. See ei ole vägivalla lõpp, see ei ole õigusetuse lõpp, see ei ole korralageduse lõpp.

Aga suur enamus valgeid ja suur enamus musti sellel maal – tahab elada koos, tahab parandada meie elukvaliteeti ja tahab õigust kõigile inimestele, kes elavad meie riigis.

Pühendugem sellele, millest kreeklased kirjutasid juba palju aastaid tagasi: taltsutada inimese julmust ja muuta nad õrnemaks selle maailma vastu.Allikas: lühendatult http://www.historyplace.com/speeches/rfk.htm

Hinnake Robert Kennedy esinemist kõnele esitatavate kriteeriumide alusel.

(vt. Ühiskonnaõpetus. Käsiraamat. Koolibri,2001) ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kõne algul nimetas Kennedy mingeid loosungeid. Millistest loosungitest võis olla jutt?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Milles seisnes selle kõne ettenägelikkus nii kõneleja isikliku saatuse kui ka USA ühiskonna jaoks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näiteid, kuidas avalduvad selles kõnes järgmised asjaolud.

Mõtlemine riiklikule julgeolekule

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

35

Isiklik emotsioon

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Situatsiooni ja olukorra tunnetamise täpsus

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Ühiskonna sidususe tähtsustamine

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Peasõnum

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Analüüsige Kennedy kõnet kõnekaartide abil.

TEEMA

ALGUS:

36

LÕPP:

…………………………………………………………………………………………

MÄRKUSED

PEAMÕTE PEAMÕTTE ALGUS

PEAMÕTTE LÕPP

NÄITED:

ARGUMENDID:

TSITAADID:

MÄRKUSED

37

Võim ühiskonnas

Selgitage, kas järgnevad ütlused võimu kohta, kehtivad ka koolielus?

Võimu säilitamiseks ja hoidmiseks on kõigist vahendeist kohaseim olla armastatud, kõige ebakohasem – sisendada hirmu endasse. (Cicero)

Seal, kus on võim, on alati ka võimu kuritarvitamine. (Tõnu Trubetsky)

Võim rikub inimest, absoluutne võim rikub absoluutselt. (Lord Acton)

Võim seisneb selles, kui üks isik suudab panna teist tegema seda, mida viimane muidu ei teeks. (R. Dahl)

Igavene kogemus õpetab, et iga inimene, kellel on võim ja kes sellega tegeleb, ka kuritarvitab võimu. (Charles Montesquieu)

Ühelgi inimesel ei ole võimu minu õiguste ja vabaduste üle. (John Locke)

28. Võimu teostamine. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

Itaalia poliitik ja kirjanik Niccolo Machiavelli (1469–1527) on oma kirjutistes andnud praktilisi juhtnööre riigijuhtimiseks.

Tee teistele nii, nagu sa kardad, et nad sulle teevad. Hea valitseja oskab valitseda nii seaduste kui jõuga, inimeste ja loomade moel. Ta peab olema korraga nii lõvi kui rebane – kui ta on vaid lõvi, tuleb kavalam ja võidab tema, kui ta on vaid rebane, tuleb tugevam ja ta taas saab lüüa.

Armastatud on halvem olla kui kardetud, samas ei tohiks olla vihatud. Kui kõik läheb hästi, siis inimesed armastavad hea meelega, kuid kui tekib kriis, hülgavad nad oma valitseja kas kasu või mingil muul põhjusel. Kartus karistuse ees aga ei jäta inimest iial, seetõttu on kindlam, kui rahvas tunneb kartust (aukartust) valitseja ees ja mitte armastust valitseja suhtes.

Rahvas võib hakata valitsejat vihkama samavõrd tema heade kui halbade tegude tõttu. Heldus ja muud sorti headus rahva suhtes võib tuua kaasa põlguse, kui riik selle tulemusena pankrotti läheb, võõrvaenlane riigi vallutab vms.

Valitseja suhtes ei kehti sama moraal, mis lihtrahva suhtes, kuid rahval peavad olema head seadused ja hea haridus... mis kasvataks rahvast head kodanikud. Rahvast peab harima läbi selliste seaduste, mis looksid olukorra, kus pole kasulik olla halb.

Pigem tasub olla ahne kui helde. Ahnus ongi üldiselt praktilisem, kuid kui vara, mida jagatakse, on võõras vara, siis tuleks pigem olla helde.

Rahvas on nii kergesti petetav, mistõttu alati tuleb välja näida vooruslik, religioosne, kuid tegelikult ei tohi olla vooruslikkus eesmärk omaette, näiteks aus tuleb olla vastavalt vajadusele. Eesmärgiks on võim.

Allikas:Niccolo Macchiavelli „Valitseja” http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html

Esitage Machiavelli seisukohtadele põhjendatud vastuargumente, mis seotud poliitika teostamisega.

Machiavelli seisukoht Minu vastuargumendid

1. 1)

2)

2. 1)

38

2)

Selgitage, miks on makjavellism muutunud tänapäeval vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näide (juhtum) tänapäeva poliitikast, kus poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel on käitutud ebamoraalselt, kasutatud pettust vms.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

39

Poliitilised ideoloogiad

29. A. Seletage mõiste.

Ideoloogia (ideo- + kr. logos) – ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Lisage tabelisse järgmiste ideoloogiate tuntumad teoreetikud ja/või alusepanijad.

IDEOLOOGIA Tuntumad teoreetikud, ideoloogia alusepanijad

Liberalism

Konservatism

Sotsialism

Sotsiaaldemokraatia

Kommunism

Kristlik demokraatia

Rassism

Natsionaalsotsialism

Anarhism

C. Võrrelge peamisi poliitilisi ideoloogiaid järgmiste valdkondade lõikes.

Liberalism Konservatism Sotsiaal-demokraatia

1. Põhiväärtused

2. Ühiskonna arengu võimalused

3. Eelistatav riigivalitsemis-süsteem

4. Majanduslikud taotlused

5. Sotsiaalsed taotlused

6. Suhtumine kirikusse

40

7. Mõjukus tänapäeva Euroopas

30. Märkige kasti, kas järgnev seisukoht kuulub liberaalile (L), konservatiivile (K) või sotsiaaldemokraadile (S).

□ Ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, rahvuslikud väärtused ja kristlik moraal.

□ Ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd.

□ Ebavõrdsus ühiskonnas on paratamatu, varanduslikud ja staatuselised vahed säilivad alati.

□ Riik ei pea osutama heaoluteenuseid, vaid peab tagama kõrge tööhõive ja kindlustama konkurentsi.

□ Majanduses tuleb toetada vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust.

□ Ühiskonnaelu tuleb korraldada nii, et see ei piiraks inimeste vabadust.

□ Riik peab tagama igale inimesele normaalse elatustaseme.

□ Sotsiaalprogrammide elluviimiseks on vaja kehtestada kõrged riiklikud maksud.

31. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

MANISM – UUS ÜHISKONDLIK LIIKUMINE TUGEVAMA SUGUPOOLE KAITSEKS

Urmas Kiil

Võib oletada, et kõik teavad, mida endast kujutab feministlik liikumine. Kuid tundub, et viimastel aastatel on see võtnud niivõrd suure ulatuse, et on tekkinud uus, feminismile järsult vastanduv sotsiaalne liikumine, mille ajakirjandus ristis manismiks (ingl. k. sõnast man – inimene ehk mees) ja mille eesmärgiks on meeste kaitse naissoo üldise pealetungi eest.

Feministid armastavad väita, et õrnema sugupoole diskrimineerimine algab tegelikult juba lapsepõlves. Nii näiteks kasvatatakse poisslapsi vaimus, et tulevikus haaravad nad ühiskonnas väärtusliku seisundi, samas kui tüdrukuid valmistatakse juba varakult ette koduperenaisteks.

Kui 1960. aastatel feministlik liikumine tekkis, siis vapustas see kogu maailma. Sellest ajast on aga juba palju vett merre voolanud, olukord on muutunud ning tundub, et hoopis tugevam sugupool vajab kaitset. Kui veel kümme aastat tagasi olid näiteks meestel naistega võrreldes töökoha hankimisel ja karjääri tegemisel palju suuremad eelised, siis tänapäeval on situatsioon siin kardinaalselt muutunud.

Möödunud kuul tuli Suurbritannias kokku rühm mehi, kes otsustasidki rajada uue liikumise nimega Ülebritiline Liikumine Meeste Õiguste Kaitseks. Uue liikumise liidrid väidavad, et feminism on oma olemuselt inimvihkajalik ideoloogia ning selle peamiseks loosungiks on seisukoht, et eelkõige on mehed ühiskonna taassünni tagatis.

41

Manismi propageerijad väidavad, et kaasaegses industriaal- ja õigusühiskonnas on kõik suunatud meeste vastu. Siiani vastu võetud seadused, mis peaksid tagama erinevate sugupoolte võrdõiguslikkuse, on tegelikult meeste suhtes äärmiselt diskrimineerivad. Siin on ka põhjus, mis perekonnasuhted on tänapäeva Suurbritannias jõudnud kriisiseisundisse. Hiljuti läbiviidud sotsioloogilised uuringud näitasid, et juhul kui praegused tendentsid jätkuvad, siis elab aastal 2000 enamik britlastest ( 52%) üksinda. Põhjus on selles, et mehed lihtsalt ei soovi sõlmida naistega kauakestvaid suhteid, kuna olemasolevate seaduste tõttu ootab neid igal sammul ees tõsine oht.

Abielu ei tõota midagi head, väidavad manismi ideoloogid, sest ühel heal päeval võid olla ilma nii katusest pea kohal kui märkimisväärsest osast oma sissetulekutest.

Mõned briti psühholoogid, kes meessoo õiguste kaitsmisega tegelevat liikumist on kommenteerinud, väidavad, et tegelikult on meessugu õrnema sugupoolega peetava võitluse kaotanud ja et naised osutusid palju paremateks meesteks kui mehed ise.

Teised manismi kriitikud nendivad, et tegemist on meeste tühipalja kavalusega, kuna mehed on aru saanud, kuivõrd kasulik on olla kannataja rollis ning nad püüavad siit teatud kasu lõigata.

Kuidas selle asjaga ka ei ole, üks on selge – kaasaegses Briti ühiskonnas on tekkinud uus, ajaloos pretsedenti mitteomav liikumine, mis kogub jõudu ja mille esindajad on häälestatud väga resoluutselt.Allikas: Meie Maa, 7. veebruar 1997

Kas manismi võib lugeda ideoloogiaks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Selgitage esitatud näite eeskujul ideoloogiate kujunemist.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Iseloomustage manismi.

Maailmavaade:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valitsemispõhimõtted:

..........................................................................................................................................

42

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsiaalpoliitika ja küsimus võrdsusest:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Manism on feminismi vastand. Koostage veel vastandlike ideoloogiate paare.

.............................................................. ..............................................................

.............................................................. ..............................................................

.............................................................. ..............................................................

.............................................................. ..............................................................

.............................................................. ..............................................................

43

Individuaalne ja kollektiivne heaolu

32. Kuidas lepitada ühiskonna huvisid individuaalse (oma)huviga? Lugege ja vastake küsimustele.

Konflikt ühishuvide ja individuaalse kasu vahel ei ole ainuke probleem, millega puutute kodanikuna kokku. Mõnikord on raske määrata, mis on ühishuvi ja mis üksikhuvi. Mõnel puhul võib ühishuvi olla täiesti ilmne – näiteks tuleb ühiskonda kaitsta kurjategijate, välisvaenlaste ja keskkonna saastumise eest. Teistel puhkudel ilmnevad rahva hulgas eriarvamused nii asja üldkasulikkuse kui ka selle teostamiseks tarviliku poliitika suhtes. Näiteks väidab osa ühiskonnaliikmeid, et seadused, mis piiravad inimese aktiivsust keskkonnatundlikes piirkondades, on vajalikud säilitamaks loodusressursse tuleviku heaks. Teised aga leiavad, et niisugused piirangud seavad ohtu majanduse arengu ja rikuvad omandiõigust.

Ei ole lihtne jõuda selgusele, kuidas kaitsta individuaalseid huve. See, mis võib tunduda lühiajalises perspektiivis kasulik, ei pruugi olla pikaajalises perspektiivis meie kõigi ühishuviks.

Jaotage klass väikesteks rühmadeks ning arutage konflikti kogu ühiskonna heaolu ja individuaalse kasu vahel. Analüüsige ja kaitske isiklikku seisukohta järgmistes küsimustes.

Kas ühiskonna heaolu on suurim hüve (õnne tipp)? Kui jah, siis mida see tähendab? Kas neid, kellele ühiskonna heaolu on õnn, peab olema 51 protsenti ühiskonnast või rohkem? Põhjendage. Milles seisneb oht kui eelistada ühishuve individuaalsetele?

Kas arusaam ühiskonna heaolust on kõigil ühiskonnaliikmetel ühesugune? Kui mitte, siis kuidas lepitada erinevaid huvisid?

Kui te sõpradega leiate, et ei saa ühishuvisid realiseerida, kas siis taotlete vaid oma eesmärke ja unustate, mis on ühine heaolu? Millised alternatiivid võivad siin olla?

Kas ühishüviste jaotamine riigi poolt toob kaasa individuaalse heaolu kasvu mõnedele või on see kogu ühiskonna huvides? Milliseid ühishüvesid kasutate teie? Kust saadakse vahendid ühishüviste jaoks?

33. Eesti kui heaoluriik.

Lähtudes ühiskonna heaolumudelitest (õpiku ptk 2.7), analüüsige praegust olukorda Eestis. Koostage analüüs võrdleva tabelina (I) või SWOT analüüsina (II).

I. Tooge välja Eesti ühiskonnamudeli tugevused ja nõrkused, vajadusel täiendage või parandage juba olemasolevaid seisukohti.

Tugevused Probleemid

Eesti liberaalset majandusmudelit tuuakse teistele riikidele eeskujuks. Inimarenguindeksi alusel koostatud riikide

Sotsiaalne areng ei jõua majanduse kasvuga sammu pidada – jätkub ebavõrdsuse kasv, osa inimesi on võõrandunud ühiskonnast, kasvab

44

pingereas kuulub Eesti kõrgelt arenenud riikide hulka (2004 – 36. koht).

Majandusvabaduse indeksi edetabelis on Eesti 2005. aastal maailma riikidest 4. kohal.

üldine apaatia. Eesti ühiskond vajab uut arengumudelit (vt Eesti inimarengu aruanne 2003).

Turumajanduse ülesehitamisel võeti eeskujuks USA mudel.

Sotsiaalpoliitikas on paljudele eestlastele eeskujuks Põhjamaad, kus rakendatakse sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit.

Eesti Vabariik kui heaoluriik

SWOT analüüs

Tugevused Nõrkused

Võimalused Ohud

34. Selgitage mõisted.

45

Sotsiaalne heaolu –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne turumajandus –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsiaalne tõrjutus – ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:

.............................................................................................................

.............................................................................................................

Sotsiaalne kodakondsus –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsiaalturv –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Sotsioloogia –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

35. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused. Täiendage skeemi.

46

47

3. Kodanikud, huvid ja demokraatia

Demokraatia kui rahva võim

36. Selgitage, kuidas toimib demokraatia.

Soome kirjanik Paavo Haavikko on esitanud küsimuse: „Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?” Kuidas vastaksite sellele teie?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Selgitage, milline demokraatia teostamise viis (otsene, kaudne, osalus- või elitaardemokraatia) tagab kõige paremini demokraatia olulisimate põhimõtete – kõigi juurdepääs poliitikale, avalikkuse kaasatus otsustamisse, otsustamine avalikest huvidest lähtuvalt – elluviimise.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

48

37. Hinnake järgmisi seisukohti punktidega 0–10 nii, et väidete paari hinnete summa ei ületaks 10 (hinnata võib ka 10: 0 või 0:10, mis näitab, et olete täielikult nõus ühe või teise seisukohaga; jaotades punktid 5:5, näitate võrdset poolehoidu mõlemale seisukohale). Jõudke konsensusele naabri või rühmaga. Põhjendage oma seisukohti.

1a. Tänapäeva ühiskonnas on ainuvõimalikuks demokraatia vormiks esindusdemokraatia.

: 1b. Rahva tahtest demokraatias saab eliidi tahe esindusdemokraatias.

2a. Demokraatia on tänapäeval rohkem elustiil kui valitsemiskorraldus.

: 2b. Demokraatlik osalus seostub eelkõige kodanikuühiskonnaga.

3a. Demokraatia on rahva lollitamine rahva abil ja rahva hüvanguks.(Oscar Wilde)

: 3b. Demokraatia on selline leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud.

(George B. Shaw)

4a. Ateenas said rahvakoosolekul otsuste vastuvõtmisel osaleda vaid täiskasvanud mehed, kelle ema ja isa olid ateenlased, ning kes olid sünnilt vabad. Seega oli tegemist privilegeeritud vähemuse võimuga.

: 4b. Demokraatia on kõige halvem riigikord, välja arvatud need, mis on juba läbi proovitud.

(Winston Churchill)

5a. Parim argument demokraatia vastu on viie-minutiline-vestlus keskmise valijaga.

(Winston Churchill).

5b. Ameerika kodanik ületab ookeani, et võidelda demokraatia eest, aga ta ei lähe üle tänava, et hääletada kohalikel valimistel.

(Bill Vaughan)

38. Mis on demokraatia?

Kelle seisukohtadega leiad kõige enam ühist järgmistes situatsioonides (A ja B)?

Ma ei ole nõus ühegi teie sõnaga. Aga ma olen nõus surema selle õiguse eest, mis lubab teil neid sõnu öelda. (Voltaire)

A. Jüri, Piret, Juhan ja Viktor vaidlevad demokraatia üle.

Jüri: Mulle meeldib Lincolni ütlus, et demokraatia on government of the people by the people and for the people. Kuid tegelikkuses on ju erinevate arvamustega inimesi nii palju, et kõigile meelepäraseid lahendusi nagunii olla ei saa. Seetõttu on demokraatia peaküsimuseks ikkagi vähemuse allumine enamusele.

Piret: Aga minu arvates on demokraatia puhul kõige olulisem just nimelt vähemuse õiguste kaitse, st et enamuse võim peab olema mõistlik. Ka parlamendi otsused peaksid lähtuma konsensuse põhimõttest. Paraku on just meie parlamendist pärit nn teerullitaktika, mille eesmärgiks on iga hinna eest opositsioonile koht kätte näidata.

Juhan: Demokraatia on süsteem, mis muudab inimeste kooselu talutavaks ja annab samas ka reeglid konfliktide ületamiseks. Kui vähemuse õigusi rikutakse, siis on ju neil võimalus ka

49

seaduse järgi oma õigusi kaitsta. Seaduse ees on kõik võrdsed – nii et tuleb vastu võtta seadused, mis tagaksid kõigi huvide kaitstuse.

Viktor: Ühiskonnaelu pole võimalik pisiasjadeni seaduslikult reglementeerida. Inimeste käitumist juhib ikkagi eetika. Seega sõltub demokraatia püsimine ühiskonna üldisest käitumiskultuurist, võib öelda, et demokraatia algab iga inimese südamest. Aga meil on eetika kriis…

Kellel on õigus? Kelle seisukohta toetate? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Anne, Triinu, Mihkli ja Kaspari vaidlusteemaks on demokraatia koolis.

Anne: Kool on eelkõige kasvatusasutus oma spetsiifiliste funktsioonidega. Ka lapsevanemad ootavad, et õpilased oleksid distsiplineeritud ning seetõttu on nad nõus lubama õpilaste õiguste teatud piiramist. Distsiplineerimise eesmärgiks koolis on saavutada vabatahtlik allumine koolikorrale. Kasvatamise käigus on paratamatu ka karistuste rakendamine.

Triin: Klassis on vaja distsipliini mitte lihtsalt selleks, et lapsed alluksid korrale (õpetajale), vaid selleks, et kaitsta kõigi laste ja ka õpetaja õigusi. Distsipliin peaks tagama, et kõik õpilased saaksid teha seda, milleks nad kooli on tulnud – õppida. Ja õpetajad saaksid õpetada. Just nii õpivad lapsed tunnistama ja austama teiste õigusi.

Mihkel: Oskusi saab õppida, uskumused võivad olla teadlikud või alateadlikud, kuid nad on olemas ja määravad meie käitumise. Kes usuvad, et õpilased peavad õpetajaid austama, käituvad erinevalt nendest, kes arvavad, et nad peavad austuse oma käitumisega ära teenima. Õpetaja, kes arvab, et lapse karistamine teiste ees on normaalne, käitub teisiti kui õpetaja, kes usub, et õpilastel on õigus olla austusväärselt koheldud. Kui me tahame, et kool oleks demokraatliku ühiskonna mudel, siis ei saa ju demokraatia lõppeda koolimajja sisenedes. Ebademokraatlikus keskkonnas ei saa õppida demokraatiat.

Kaspar: Erinevalt demokraatlikust ühiskonnast ei ole „kooliühiskonnas” võimude lahusust: nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim on õpilase vaatevinklist vaadatuna õpetaja käes. Õpetajate mõtteviisis ilmneb totalitarismi ilminguid: õpilaste allasurumine, nõue vastuvaidlematult kuuletuda, range distsipliin, hirmutamine karistustega. Paljud õpetajad ei vaevu laskuma õpilastega dialoogi, jätkatakse õpetamist nn. lusikalt toitmise meetodil. Viimasel ajal on paljudes koolides tegutsema hakanud küll hoolekogud ja õpilasomavalitsused, kuid mingit tegelikku osakaalu neil kooliprobleemide lahendamisel ei ole.

Kellel on õigus? Mida arvate? Põhjendage.

50

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

51

Vabad valimised

39. Valimiste funktsioonid ja põhimõtted. Täitke tabel.

Valimiste funktsioonid

Vabade valimiste põhimõtted

40. Valimised. Lugege ja vastake küsimustele.

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 21 rõhutab iga inimese õigust kas vahetult või siis vabalt valitud esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa võtta. Artikli 21 punkt 3 ütleb, et valitsuse võimu aluseks peab olema rahva tahe; see tahe peab väljenduma perioodilistes ja võltsimata valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või teistes samatähenduslikes vormides, mis tagavad hääletamise vabaduse.

Selgitage demokraatia printsiipide ilmnemist otsese ja kaudse (esindus)demokraatia korral ja täiendage tabelit.

Demokraatia printsiip Otsene demokraatia Esindusdemokraatia

Üleüldine osalemine

Poliitiline võrdsus

Enamuse reegel

Reageerimine avalikule arvamusele

Esindusdemokraatia saab tagada vaid esindajate demokraatliku valimise. Selgitage, kuidas valitud esindajate poolt tehtavad otsused arvestavad enamuse arvamust. Kas valitud esindajal on õigus eirata rahva tahet? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

52

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näiteid järgnevate valimispiirangute kohta.

Varanduslikud

Kodakondsusega seotud

Tervislikud

Vanuselised

53

Peamised valimissüsteemid


Majoritaarne (enamus)valimissüsteem –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Proportsionaalne (võrdeline) valimissüsteem –..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Hübriidne (sega) valimissüsteem –..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimisringkond –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mandaat –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Isikumandaat –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Ringkonnamandaat –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kompensatsioonimandaat –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimiskünnis –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimiskvoot –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Avatud ja suletud nimekiri –..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimisliit –

54

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Elektrooniline hääletamine –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Eelhääletamine –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimisaktiivsus –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimiskampaania –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Valimispropaganda –

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

42. Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.

A. Leidke põhiseaduse § 60, millele vastavalt toimuvad Riigikogu valimised. ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Riigikogu valimine. Tutvuge allikaga ja vastake küsimusele.

Rahvusvaheliselt tunnustatud uurija Rein Taagepera arvamus Riigikogu valimise seadusest

…pikaajalised riiklikud huvid taandusid paraku mängus oma rühmituse kujuteldavate huvide eest ja vastastikused kompromissid ning ülekavaldamised tõid lõpuks (1992) esile tarbetult keerulised reeglid… Olen alati soovitanud võimalikult lihtsaid reegleid, ent aastast 1991 eirati mu vastavaid soovitusi Toompeal täiesti. Praegusis valimisreegleis on minu soovitusist järele jäänud vaid see, et Riigikogus on 101 liiget.

Milline on siis 1992 rakendatud valimisseadustik? Võiks öelda, et see on kokku pandud Soome ja Iisraeli reegleist, mõnede Saksa ja mõnede unikaalsete lisanditega.

… Eesti valija … vihastab, kui tuhandete häältega kandidaat jääb Riigikogu ukse taha, paarisaja häälega parteikaaslane aga pääseb sisse.

55

…Eesti reeglid …on nagu loodud maksimeerima valija pettumust.

… täiesti omaloominguline on aga Eesti jaotamisvalem. … Ent ka keerukaimad kahvatuvad Eesti „modifitseeritud d‘Hondti” kõrval …

…Valijad on pettunud … rahva hulgas kuuleb väljendust, et „poliitikud valivad end ise”.

… Praegusi segareegleid saab lihtsustada kahel teel:

1. Kõrvaldada ringkonnad ning isikuvalimised, säilitades ainult ülemaalise jäiga nimekirja, kus valijad annavad hääle rühmitusele, mitte kandidaadile.

2. Kõrvaldada ülemaaline tuur, jäigad nimekirjad, 5 protsendi künnis ning „modifitseeritud d‘Hondt” ja jaotada kõik kohad ringkondades lihtkvoodi ja suurimate jääkide alusel.

Allikas: R. Taagepera. Valimisreeglid Eestis aegade jooksul. Riigikogu valimised 1999. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.

Millised on teie arvates meie Riigikogu valimissüsteemi plussid ja miinused? (vt ka Riigikogu valimissüsteem – http://www.riigikogu.ee ) Täitke tabel.

Riigikogu valimise seaduse säte

Hinnang Näide riigist, kus parem või halvem

56

http://www.riigikogu.ee/

43. Võrrelge valimissüsteemide tugevusi ja puudusi.

Valimissüsteem Tugevused Puudused

Majoritaarne

Proportsionaalne

Hübriidne

57

Valimiskäitumine ja valimistulemus

44. Analüüsige õpiku tabeli (lk.78) „Riigikogu valimised Eestis 1990–2003” põhjal valimisstatistikat ja täiendage tabelit lisades veel 3 võrreldavat näitajat ning 3 järeldust nende kohta.

Riigikogu valimised 1990–2003 Järeldus, hinnang

Valijate osalusprotsent

Osalenud erakondade arv

Kandidaatide üldarv

Üksikkandidaatide arv

Valituks osutunud nimekirjade arv

Enim hääli kogunud kandidaadi tulemus

Naisliikmete osakaal Riigikogus

58

Erakonnad, survegrupid, sotsiaalsed liikumised

45. Parteid.

Partei (ld pars – osa) on ühiskonna teatava osa poliitiline organisatsioon, mis taotleb ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Partei ja erakond on eesti keeles tänapäeval kasutusel sünonüümidena, kuid 1920.–1930. aastail eristati Eesti Vabariigis nende nimetuste kasutamist küllaltki selgepiiriliselt. Selgitage, mille alusel.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näiteid poliitiliste rühmituste kohta.

Ateena linnriigis: ..........................................................................................................................................

Inglismaal kodanliku revolutsiooni ajal: ..........................................................................................................................................

Prantsusmaal kodanliku revolutsiooni ajal: ..........................................................................................................................................

Venemaal 1905. aasta revolutsiooni ajal: ..........................................................................................................................................

Esimene legaalne partei Eestis oli: ..........................................................................................................................................

59

46. Parteide motivatsioonid. Kandke järgmisele skaalale Eesti erakonnad, lähtudes oma isiklikust arvamusest selle kohta, mida need erakonnad taotlevad.

47. Parteiga seostumise astmed.

A. Täitke tekstis olev lünk.

Inimeste tavaline poliitikast osavõtt on toetav või mõjutav: valimistel hääletamine, huvitatus, osalemine kampaaniates, surve- ja huvigruppides, parteisse kuulumine. Minu arvates on erakondadesse haaratud umbes ………….. protsenti elanikkonnast, ent see ei näita sugugi nende inimeste arvu, kes end parteidega seostavad.

B. Politoloogid jaotavad parteiga seostatuse järgmistesse astmesse: tippeliit, aktivistid, liikmed, poolehoidjad, valijad. Kandke need astmed skeemile.

Selgitage ühest astmest teise tõusmise või langemise võimalusi.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

60

Ideoloogiast tulenevad eesmärgid

Huvid: võim, sissetulek, julgeolek

C. Kes kuuluvad Eesti suuremate erakondade tippeliiti ehk siseringi? (loetlege nimeliselt)

ERAKOND Tippeliit

Millised on teie arvates erakonna siseringi saamise/sattumise võimalused?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

48. Eesti poliitiline skaala.

A. Täitke tabel ja vastake küsimustele.

Erakonna nime ja ideoloogia vastavus (nii ametlikult kui teie arvates)

ERAKOND IDEOLOOGIA (ametlik) IDEOLOOGIA (minu arvamus)

Milline on üldine arengutendents: kas erakondade ideoloogilised seisukohad muutuvad selgemaks või ebamäärasemaks? Tooge näiteid Eesti poliitilisest elust.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Miks mõned erakonnad ei ole huvitatud enese selgepiirilisest ideoloogilisest määratlemisest?

61

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas eristada erakondi kõige tõepärasemalt? Järjestage võimalused, alustades parimast.

□ ideoloogilise platvormi järgi

□ üksikseisukohtade järgi

□ erakondade juhtfiguuride järgi

□ mineviku tegude järgi

□ muude kriteeriumide järgi (nimetage):……………………………………

Kuidas selgitavad erakonnad oma ideoloogilisi seisukohti üldsusele?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Koostage Eesti erakondade poliitiline skaala lähtuvalt traditsioonilisest kolmikjaotusest: vasakpoolsus-tsentrism-parempoolsus. Tähistage erakonna ulatus

poliitilisel skaalal.

VASAKPOOLSED TSENTRISTID PAREMPOOLSED

Eesti erakondadest võivad minu arvates:

□ ühineda

...................................................................................

□ esineda valimistel ühise nimekirjaga

...................................................................................

□ muu võimalus (koostöö mingis valdkonnas jmt): …………………………………………………..

62

49. Iseloomustage Eesti suuremate erakondade sümboolikat. Selgitage, kas nendes võib leida viiteid ideoloogiale.

63

50. Täiendage skeemi.

64

Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus

51. Täiendage skeemi.

Mis see on?

Tunnused

Koostisosad

Poliitiline kultuur

Selgitage, milline on ühiskonnaõpetuse roll sotsialiseerimisagendina.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

52. Kodanikuosalus.

Milliseid võimalusi on tänapäeva noortel kaasalöömiseks avalikus elus?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Loetlege poliitilisi aktsioone ja kampaaniaid, mis on haaranud suurt osa ühiskonnast.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

65

Lisage pildile asjakohane allkiri ja kommentaar.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

53. Kas T-särgil on sõnavabadus?

A. Lugege ja vastake küsimustele.

30 aastat tagasi poleks seda küsimust kerkinud. T-särgid ei rääkinud siis.

Tänapäeval kannavad mitmesuguseid sõnumeid nii T-särgid, joped, nokatsid kui ka jalanõud. Mõni sõnum on poliitiline (meie viimasest ärkamisajast „Fosforiit? Tänan. Ei” ja „ükskord on Eesti riik” jm; meenutage milliseid veel ja mis puhul). Mõni sõnum on provokatiivne. Mõni rõve, mõni seksistlik. Hulk inimesi arvab, et vähemalt koolis ei tohiks ka T-särkide tekstide suhtedes täielikku vabadust olla.

1969. astal otsustas USA Ülemkohus, et kaks õpilast, kes olid kandnud käel musta paela protesteerimaks Vietnami sõja vastu, on koolitööst eemaldatud seadusevastaselt ja nad võivad koolis edasi käia.

Kohus leidis, et sõnavabadus „ei tohi lõppeda seespool koolimaja ust”. Võeti seisukoht, et käepaelte kandmine oli „sümboolne kõne”– mida kaitseb USA põhiseaduse 1. parandus. (Vt USA põhiseadus (http://www.law.emory.edu/FEDERAL/usconst.html)

Kas see, mida teie kannate, on eneseväljendus? Põhjendage. Kas koolirõivastuse suhtes peavad kehtima piirangud? Põhjendage. Mis siis, kui tekstid riietusel õhutavad ohtlikule, ebaseaduslikule käitumisele, solvavad teisi vms?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

66

http://www.law.emory.edu/FEDERAL/usconst.html

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised on teie koolis õpilaste riietusse puutuvad reeglid, seadused, sisekorraeeskirjad? Kas on ette nähtud karistusi nende reeglite rikkumise eest? Millised need on?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Leidke Eesti põhiseaduse 45. paragrahvist, milliseid sõnavabaduse piiranguid seal esitatakse.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Korraldage koolikaaslaste hulgas küsitlus:

T-särgid reklaamivad sageli narkootikume, alkoholi ja suitsetamist. Kas te sellistes oludes:

a) toetate koolivormi kandmist ja üldse riietuse suhtes piiranguid esitavat seadust;

b) olete mis tahes riietumisreeglite vastu;

c) ei ole sellele probleemile mõelnud, seisukoht puudub.

Esitlege küsitluse tulemusi klassile. Valige sobivaim vorm tulemuste ülevaate andmiseks.

67

54. Kodakondsus poliitilise identiteedi vahendina.

Koostage mõistekaart „Kodakondsus”, näidates sellel ka kodakondsuse saamise võimalused (ius sanguinis, ius soli, naturalisatsioon, eriliste teenete eest).

Loetlege need nõuded/tingimused/, mida peab täitma Eesti kodakondsuse taotleja kodakondsusseaduse järgi:

1) ............

2) ...........

3) ............

4) ............

................

.................

Eesti kodakondsuse seaduse §1 sätestab, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Otsustage, kas Euroopa Liitu astumise järel on Eesti kodanikud mitme riigi kodanikud. Selgitage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Loetlege Eestis kasutatavad isikut tõendavad dokumendid. Kandke need tabelisse ja lisage iga dokumendi kasutusvaldkond.

Dokument Kasutusvaldkond

55. Kirjutage lühiarutlus „Mina – Euroopa kodanik”.

68

4. Valitsemine ja avalik haldus

56. Selgitage ajateljel, kuidas inimeste huvid realiseeruvad poliitikaks, kuidas seadusteks ja määrusteks vormistatud huvid teostuvad valitsemise ja avaliku halduse kaudu.

69

Huvide koondamine poliitikaks

Otsuste teostumine

Täiuslik demokraatia (konstitutsionalism)

Täiuslik diktatuur

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine

57. Võrrelge parlamentarismi ja presidentalismi, täites järgmise tabeli.

Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism

Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud?

Seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus ja suhted

Olulisemad tunnused

Riigipea roll

Näidisriigid

58. Riigivalitsemisvormid. Paigutage järgmisele skaalale peamised riigivalitsemise vormid.

70

59. Võrrelge presidentaalset ja parlamentaarset riigikorraldust demokraatlikkuse aspektist.

PRESIDENTALISM PARLAMENTARISM

Demokraatia põhimõtted

Ohud demokraatiale

Seadusandliku ja täidesaatva võimu omavahelised suhted

71

60. Millist valitsemisvormi iseloomustavad järgmised omadused.

Presidentalism Parlamentarism Konstitutsiooniline diktatuur

1. Valitsuse püsimine sõltub parlamendi toetusest

2. President on nii riigipea kui valitsusjuht

3. Riigipea on tihedalt seotud täidesaatva võimuga

4. Kogu võimutäius koondub ühele isikule

5. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament

6. Presidendil on vetoõigus

7. Seadusandlik võim loobub oma ülesannete täitmisest

72

61. Lähtudes riigivõimu kolmikjaotusest ehk võimude lahususest, täiendage skeemi Eesti Vabariigi valitsemiskorralduse kohta. Kandke skeemile järgmised institutsioonid: Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, peaminister, Riigikohus, õiguskantsler, riigikontroll, kohaliku omavalitsuse organid. Osutage nooltega, kuidas toimub nende institutsioonide valimine, moodustamine või kinnitamine. Näidake ka kõik rahval olevad võimalused riigi valitsemises osalemiseks.

Tehke ettepanekuid Eesti riigikorralduse muutmiseks või täiendamiseks.

1)

2)

3)

Lähtudes riigivõimu kolmikjaotusest ehk võimude lahususe põhimõttest, koostage analoogiline skeem mõne presidentaalse valitsemiskorraldusega riigi kohta.

73

Seadusandliku võimu ülesehitus

62. Parlamendid. Täitke tabel.

Riik Parlament Kojad

Eesti

Eesti 1920

Eesti 1938

Soome

Rootsi

Läti

Leedu

Venemaa

Saksamaa

Suurbritannia

USA

63. Tutvuge tabelitega ja vastake küsimustele.

Naised maailma riikide parlamentides

Riik Viimased parlamendi valimised

Kohti parlamendis

Naisi parlamendis

Naiste osakaal (%) parlamendis

1. Rwanda 2003 80 39 48,8

2. Rootsi 2002 349 158 45,3

3. Norra 2001 165 63 38,2

4. Soome 2003 200 75 37,5

....

49 Eesti 2003 101 19 18,8

...

127 Jeemen 2003 301 1 0,3

128 Saudi Araabia 2001 120 0 0Allikas: Women in Parliaments http://www.ipu.org/wmn-e/classif.htm

74

http://www.ipu.org/wmn-e/classif.htm

Naiste osakaal parlamentides 2005

Piirkond Naiste osakaal (%)

parlamendis

Põhjamaad 39,9

Euroopa (OSCE liikmed koos Põhjamaadega)

18,9

Ameerika 18,8

Euroopa (OSCE liikmed v.a. Põhjamaad)

16,9

Aasia 15,2

Põhja-Aafrika 15,0

Araabia maad 8,8

Maailma riikide keskmine 16,1Allikas: http://www.ipu.org/wmn-e/world.htm

Naisparlamendiliikmed Eestis

Riigikogu valimised

Liikmeid Mehi Naisi Naiste osakaal (%)

1992 101 89 12

1995 101 89 12

1999 101 83 18

2003 101 82 19 18,8Allikas: www.riigikogu.ee

Esitage viis peamist järeldust naiste osakaalu kohta parlamentides ning piirkondlike ja riikidevaheliste erinevuste kohta.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

75

http://www.ipu.org/wmn-e/world.htm

Koostage graafik naisparlamendiliikmete osakaalu muutumise kohta Eestis.

Kuidas hinnata naisparlamendiliikmete osakaalu Eestis võrrelduna meie naaberriikidega, Euroopa ja maailma keskmiste näitajatega?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mis on peamised põhjused, et naiste osakaal kõrgemates riigivõimuorganites ei ole võrreldav naiste ja meeste suhtarvuga kogu ühiskonnas? Millised on arengutendentsid?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

76

64. Koostage skeem Riigikogu formaalõigusliku ja poliitilise struktuuri kohta.

Riigikogu struktuuri abil selgitage mõisted.

Enamusvalitsus –

..........................................................................................................................................

Vähemusvalitsus –

..........................................................................................................................................

Koalitsioon –

..........................................................................................................................................

Opositsioon –

..........................................................................................................................................

Lobbism –

..........................................................................................................................................

65. Parlamendi ülesanded ja õigused. Täitke tabel.

Parlamendi ülesanded Parlamendi õigused

66. Koostage voodiagramm (kasutades tarkvaraprogrammide nn Flowcharti kujundeid) õigusakti menetluskäigu kohta Riigikogus. Alustage seaduse algatamisest ja lõpetage selle vastuvõtmisega kolme lugemise järel ning väljakuulutamisega presidendi poolt kuni jõustumiseni.

77

78

Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis

67. Riigipea või valitsusjuht? Täitke tabel.

Riik Valitsusjuhi ametinimetus Riigipea

Eesti Vabariik 1920–1933

Eesti Vabariik

Saksamaa

Prantsusmaa

USA

68. Valitsus.

A. Valitsuse moodustamine.

Nimetage valitsuse moodustamise võimalusi:

Nimetage valitsuse tagasiastumise võimalusi:

B. Valitsuse moodustamine parlamentaarses riigis Eesti Vabariigi näitel.

Järjestage alljärgnevad sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimistega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. (Vt Eesti Vabariigi põhiseadus §86–101.)

□ Parlament hääletab valitsusjuhi kandidatuuri üle

□ Kokku tuleb Riigikogu uus koosseis

□ Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi

□ Peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile

□ President nimetab valitsuse ametisse

□ Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks

79

69. Ministeeriumi töökorraldus.

Selgitage Eesti haridus- ja teadusministeeriumi struktuuri skeemi abil, kuidas on korraldatud ministeeriumi töö ja milliseid ülesandeid täidavad minister, abiminister ja kantsler.

Ministeeriumi töökorraldus:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Ministri tööülesanded:

..........................................................................................................................................

Abiministri tööülesanded:

80

1 2 3 4 5 6 Valitsus annab Riigikogu ees ametivande

Valimised

..........................................................................................................................................

Kantsleri tööülesanded:

..........................................................................................................................................

70. Lugege ja vastake küsimustele.

Politoloogid on jaotanud ministreid nelja gruppi

TÜÜP 1 – Ministeeriumi keskne professionaal: lähtub poliitika kujundamisel mitte niivõrd valitsuse ja partei kui ministeeriumi seisukohast ja huvidest.

TÜÜP 2 – Valitsuse keskne professionaal: lähtub poliitika kujundamisel eelkõige valitsuse ja partei poliitikast, kuid arvestab oluliselt ka valdkonnaspetsiifilisi ministeeriumi seisukohti.

TÜÜP 3 – Valitsuse keskne parteisõdur: lähtub poliitika kujundamisel eelkõige valitsuse huvidest, ministeeriumi sisulise juhtimine on eelkõige kantsleri õlul.

TÜÜP 4 – Ministeeriumi keskne parteisõdur: minister on ametisse määratud poliitilistest kaalutlustest lähtuvalt, kuid on keskendunud ministeeriumi juhtimisele ning ei arvesta 100 protsenti valitsuse seisukohtadega.

Allikas: www.ut.ee/SOPL/00k/kursused/PKP20 loeng 204.ppt

Millist tüüpi ministrit hindate parimaks? Miks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas Eesti valitsustes on ülekaalus ministrid-poliitikud või ministrid-spetsialistid? Põhjendage. Kumba varianti peate paremaks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas ministriks saab õppida? Millise eriala omandamise järel on kõige suurem tõenäosus ministriks saada?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

81

71. Naisministrid. Lugege ja vastake küsimustele.

Aastail 1918–1940 paistis Eesti Vabariik silma riigina, mille valitsusse ei võetud 22 aasta jooksul ühtegi naisministrit. Eesti ajaloo esimene naisminister on pärit Nõukogude võimu ajast, kui Olga Lauristin (1903–2005) astus 1944. aastal ametisse ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissarina. Andmed taasiseseisvumise järgsete valitsuste naisministrite osakaalu kohta on esitatud järgmises tabelis.

Valitsuse võimuloleku aeg, peaminister Naisministreid ministrite koguarvust valitsuse võimuloleku perioodil

Naisministrite osakaal (%)

08.05.1990 – 29.01. 1992 Edgar Savisaar 1/22

30.01.1992 – 21.10.1992 Tiit Vähi 0–1/21

21.10.1992 – 08.11.1994 Mart Laar 1–3/16

08.11.1994 – 17.04.1995 Andres Tarand 1/15

17.04.1995 – 06.11.1995 Tiit Vähi 2/15

06.11.1995 – 17.03.1997 Tiit Vähi 0–2/16

17.03.1997 – 25.03.1999 Mart Siimann 2/15

25.03.1999 – 28.01.2002 Mart Laar 2/15

28.01.2002 – 10.04.2003 Siim Kallas 5/14

10.04.2003 – 13.04.2005 Juhan Parts 1–2/14

13.04. 2005 – Andrus Ansip 2/14Allikas: www.valitsus.ee

Leedul on taasiseseisvumise järel olnud kaks naispeaministrit, Lätil naispresident. Rootsi ja Norra valitsustes on naisministrite osakaal üle 40 protsendi. Kuidas hinnata naisministrite osakaalu Eesti valitsustes?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas naisministrite osakaalu alusel saab otsustada riigi demokraatlikkuse üle? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Miks on naisi juhtivatel kohtadel vähem kui mehi?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

82

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Nimetage naisriigijuhte (presidente, peaministreid).

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

72. Tutvuge andmetega ministrite ametisoleku aja kohta ja vastake küsimustele.

Ministrite ametisoleku aeg (1945–1981)

Allikas: www.ut.ee/SOPL/00k/kursused/PKP 20loeng 204.ppt

Võrrelge tabeli andmeid olukorraga Eestis (vt tabelit ül 71 ja valitsuste loetelu veebiaadressil http://www.valitsus.ee/). Milline on keskmine valitsuse püsimise aeg meil?

..........................................................................................................................................

Prognoosige, kas Eesti statistika sama pika perioodi kohta võib kujuneda sarnaseks või erinevaks.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

83

http://www.valitsus.ee/

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millega seletada asjaolu, et valitsuste vahetumised toimuvad enamasti sagedamini kui parlamendivalimised? Millest sõltub valitsuse püsimine demokraatlikus riigis? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Selgitage, kuidas ja milliste ametnike kaudu tagatakse ministeeriumi ametkondlik järjepädevus ja professionaalsus.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge Eesti lähiajaloost näiteid, kus ametnike erakondlikku kuuluvust on peetud tähtsamaks nende oskustest ja teadmistest.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

73. Ministriamet. Tutvuge järgnevate juhtumitega ja vastake küsimustele.

I. 2003. aasta mais esitas peaministrile tagasiastumispalve kihutamisega vahele jäänud justiitsminister Ken-Marti Vaher. Peaminister tagasiastumispalvet ei rahuldanud, minister jäeti ametisse.

II. 2003. aasta septembris astus tagasi rahandusminister Tõnis Palts, tuues põhjuseks temavastased anonüümsed maksualased süüdistused, mis segavad tema tööd.

III. 2004. aasta märtsis astus Rakvere Viljasalves toimunud varguse tõttu tagasi põllumajandusminister Tiit Tammsaar.

IV. 2004. aasta septembris lahkus parvlaevaliikluse ümber puhkenud skandaali pärast majandus- ja kommunikatsiooniministri kohalt Meelis Atonen.

V. 2004. aasta novembris astus salajaste dokumentide kaotsimineku pärast ametist tagasi kaitseminister Margus Hanson (Hansoni kodust viis varas ministri portfelli, mis sisaldas tööalaseid dokumente).

84

VI. 2005. aasta oktoobris astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt tuues põhjuseks eetilise kriisi Eesti poliitikas.

Selgitage, kuidas toimub Eestis ministrite ametisse määramine ja ametist lahkumine. Viidake vastavale põhiseaduse paragrahvile.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Võrrelge ministrite tagasiastumise põhjusi. Andke omapoolne hinnang igale juhtumile. Vajadusel otsige täiendavat infot ajakirjandusest.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Minu hinnang:

I.

..........................................................................................................................................

II.

..........................................................................................................................................

III.

..........................................................................................................................................

IV.

..........................................................................................................................................

V.

..........................................................................................................................................

VI.

.........................................................................................................................................

Kuidas oleksite teie peaministrina käitunud nende juhtumite korral?

I.

..........................................................................................................................................

II.

..........................................................................................................................................

III.

85

..........................................................................................................................................

IV.

..........................................................................................................................................

V.

..........................................................................................................................................

VI.

...........................................................................................................................................

Kas nõustute, et ministrite ennetähtaegne tagasiastumine ametist viitab demokraatlikule valitsemissüsteemile? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

86

Avalik haldus ja bürokraatia

74. Selgitage ja vastake küsimustele.

Bürokraatia: bureau (pr büroo ehk kontor) + kratos (kr võim)

Negatiivses tähenduses –

..........................................................................................................................................

Positiivses tähenduses –

..........................................................................................................................................

Bürokraatia funktsioonid:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Ametnike üle teostatava riigipoolse järelevalve vormid:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mida mõistate nn eurobürokraatiana?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

87

Kohtuvõim

75. Võrrelge kohtusüsteeme, täites järgneva tabeli.

Mandri-Euroopa kohtusüsteem

Anglo-ameerika kohtusüsteem

Struktuur

Kohtunik

a) kuidas saab ametisse

b) roll

c) ülesanded

Kõrgeim kohtuorgan

Üldsuse osalemine ja roll kohtus: kaasistujatena või vandemeestena

76. A. Koostage skeem Eesti 3-astmelise kohtusüsteemi struktuuri kohta.

B. Seletage mõisted.

Hagi –

..........................................................................................................................................

Hageja –

..........................................................................................................................................

Kostja –

..........................................................................................................................................

Prokurör –

..........................................................................................................................................

Advokaat –

88

..........................................................................................................................................

Süütuse presumptsioon –

..........................................................................................................................................

89

77. Jätkake skeemi era- ja avaliku õiguse põhistruktuuri kohta.

90

78. Õigusaktide põhimõtteline süsteem Eestis. Lisage tabelisse organi juurde sobiv õiguslik üldakt: seadus, seadlus või määrus.

ORGAN ÜLDAKT ÜKSIKAKT

Riigikogu otsus

Vabariigi President otsus, käskkiri

Vabariigi Valitsus korraldus

Minister käskkiri, korraldus

Riigisekretär, kantsler käskkiri

Aameti peadirektor käskkiri, ettekirjutus, otsus

Iinspektsiooni peadirektor

käskkiri, ettekirjutus, otsus

Mmaavanem korraldus

Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu otsus

KOV valitsus korraldus

Vallavanem, linnapea käskkiri

Kohus otsus, määrus

91

Regionaalne ja kohalik valitsemine

79. Koostage tabel administratiivse ülesehituse põhimudelite võrdlemiseks.

Võrreldav aspekt

Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur

Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim

80. Eesti Vabariigi haldusstruktuur.

A. Eesti tänane haldusstruktuur on kahetasandiline. Täitke selle kohta järgnev tabel.

Esindusorgan Täidesaatev organ

I Riiklik tasand

II Kohalik omavalitsus

92

B. Kohaliku omavalitsuse süsteem võib olla ühe- või mitmeastmeline. Täitke järgnev tabel.

Om

aval

itsus

üksu

sed

Ees

tisKaheastmeline süsteem (1920–1933)

Üheastmeline süsteem

Maakond (maavalitus ja maavolikogu)

Vald, linn

81. Tutvuge seadusandlike materjalidega Kohaliku Omavalitsuse portaalis (http://portaal.ell.ee) ja selgitage, kuidas määratleb omavalitsuste õigusi Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ratifitseeris 1994).

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

82. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine.

Riigikogu Vabariigi valitsus Kohalik omavalitsus

Põhiseaduse muutmine

Õpilaste hindamise määruse muutmine

Loomapidamismaksu kehtestamine

Parkimistasu kehtestamine

Riigieelarve koostamine

Piirilepingu

93

http://portaal.ell.ee/

ratifitseerimine

Umbusalduse avaldamine ministrile

Ausamba püstitamine

Linna teenetemärgi omistamine

Valla eelarve kinnitamine

94

Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus


Konföderatsioon –

..........................................................................................................................................

Föderatsioon –

..........................................................................................................................................

Unitaarriik –

..........................................................................................................................................

84. Euroopa institutsioonid. Täiendage tabelit.

InstitutsioonÜlesanded Eesti esindaja

Euroopa Komisjon

Kaitseb liidu üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise. Ta on juhtiv jõud EL-i institutsioonilises süsteemis, teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab EL-i eelarvet. Komisjonis on igast EL-i liikmesriigist üks volinik. Komisjoni president on José Manuel Barroso.

Euroopa Parlament

732 liiget. Peamised ülesanded:

1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et tegu on otseselt valitava organiga, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.

2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi EL-i institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. EP-l on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile, mis viib volinike tagasiastumiseni.

3. Jagab nõukoguga võimu EL-i eelarve üle ja võib seega mõjutada EL-i kulutusi.

Euroopa Liidu Nõukogu

Esindab liikmesriikide valitsusi. Iga liikmesriigi valitsust esindab üks esindajaks määratud minister. Nõukogu on Euroopa Liidu peamine otsustusorgan. Nõukogu võtab otsuseid vastu (omab seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos Euroopa Parlamendiga. Nõukogu eesistuja-riigiks on kordamööda kõik EL-i liikmesriigid, vahetudes iga kuue kuu järel.

Euroopa Kohus

95

85. Euroopa Parlamendi koosseis 2005. aastal. Täiendage tabelit.

Fraktsioon Euroopa Parlamendi liikmete arv (MEPs) 2005

Osa-

kaal (%)

Eesti esindaja

EPP-ED

http://www.epp-ed.org/home/et/aboutus.asp

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon

268 36,6

PSE

http://www.socialistgroup.org/gpes/servlet/Main/Html~2?_wcs=true&r=presentation&lg=en

Euroopa Parlamendi Sotsialistide fraktsioon

200 27,3

ALDE

http://eld.europarl.eu.int/content/default.asp?Pageid=394

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsioon

88 12

GREENS/EFA

http://www.greens-efa.org/en/

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon

42 5,7

GUE/NGL

http://www2.europarl.eu.int/gue/showPage.jsp?ID=130

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon

41 5,6

IND/DEM

http://www.europarl.eu.int/ind_dem/default.html

Fraktsioon Iseseisvus / Demokraatia

37 5,1

UEN

http://www.uengroup.org/

Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa Eest

27 3,7

96

http://www.uengroup.org/

http://www.europarl.eu.int/ind_dem/default.html



http://www.greens-efa.org/en/





http://www.epp-ed.org/home/et/aboutus.asp

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=PPE-DE&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=PSE&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=ALDE/ADLE&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=Verts/ALE&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=GUE/NGL&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=IND/DEM&iorig=

http://wwwdb.europarl.eu.int/ep6/owa/p_meps.short_list?ilg=EN&ictry=&ipolgrp=UEN&iorig=

Mitteühinenud saadikud 30 4

Kokku 100 % 6Allikas: http://www.europarl.eu.int/groups/default_et.htm

86. Hääletamine Euroopa Liidu Nõukogus. Lugege ja vastake küsimusele.

Euroopa Liidu Nõukogus võetakse vastu otsuseid kas lihthäälteenamuse, kvalifitseeritud häälteenamuse või ühehäälsuse põhimõttel. Alates 1. novembrist 2004 loetakse kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

kui poolt on enamik liikmesriike (mõnedel juhtudel nõutav kahekolmandikuline häälteenamus);

kui ettepaneku poolt antakse vähemalt 232 häält, st 72,3 protsenti kõigist häältest (ligikaudu sama osakaal, mis eelmise süsteemi puhul).

Riiki esindaval ministril on EL-i Nõukogus hääli vastavalt oma maa elanike arvule (vt tabel).

Riikide hääled Euroopa Liidu Nõukogus

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ühendkuningriik 29

Hispaania, Poola 27

Holland 13

Belgia, Tsehhi Vabariik, Kreeka, Ungari, Portugal 12

Austria, Rootsi 10

Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome 7

Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg, Sloveenia 4

Malta 3

Kokku 321

Allikas: http://europa.eu.int/abc/index_et.htm

Millised on Euroopa Liidu Nõukogus kasutatava otsustamismehhanismi positiivsed ja negatiivsed küljed?

POSITIIVSED KÜLJED NEGATIIVSED KÜLJED

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

97

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

87. Selgitage, kuidas toimub otsustamine Euroopa Liidus. Täiendage skeemi.

98

5. Majandus ja poliitika

Riigi majandusressursid

88. Majandus – ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Tutvuge skeemiga ja vastake küsimustele.

Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiramatuid vajadusi.

Selgitage, kuidas lahendatakse majanduse põhiküsimused turumajanduse ja käsumajanduse tingimustes.

TURUMAJANDUS KÄSUMAJANDUS

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

99

Inimvajadused

PIIRAMATUD

Ressursid

(maa, kapital, inimkapital)

PIIRATUD

Nõudluse kasv võimaluste piiratus

Majandussüsteemi valik

Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota?

................................................................. ..............................................................

................................................................. ..............................................................

Kuidas kasutada ressursse efektiivselt?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Andke hinnang Eesti majandusressurssidele, näidake kasutamise võimalusi.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

89. Hinnake järgmisi seisukohti punktidega 0–10 nii, et väidete paari hinnete summa ei ületaks 10 (hinnata võib ka 10: 0 või 0:10, mis näitab, et olete täielikult nõus ühe või teise seisukohaga; jaotades punktid 5:5 näitate võrdset poolehoidu mõlemale seisukohale). Jõudke konsensusele naabri või rühmaga. Põhjendage oma seisukohti.

1a. Majanduskasvu ei ole olemas – toimub vaid ressursside ümberjagamine.

: 1b. Majandus kasvab kasutamata ressursside arvelt. St nende varade arvelt, mida ennem ressurssideks ei peetud (näiteks nafta 1800. aastal) või siis olemasolevate ressursside efektiivsema kasutamisega.

2a. Töö hulk ühiskonnas on piiratud. Uued leiutised tekitavad tööpuudust.

: 2b. Kui mingi leiutis asendab kahe inimese käsitööd, siis saavad need inimesed rakendada oma tööjõudu mujal – ja ühiskond tervikuna võidab.

3a. Põlevkivi osatähtsus energiaallikana väheneb, sest selle tootmistehnoloogia on väheefektiivne ja keskkonnaohtlik.

: 3b. Põlevkivi ostmine Venemaalt võimaldab meil säilitada oma varusid.

4a. Probleem maailma ressursside piiratusest paneb inimkonna raske valiku ette, kas reguleerida maailma demograafilist situatsiooni või võtta kasutusele traditsiooniliste ressursside

: 4b. Ebaühtlane demograafiline kasv viib teatud piirkondade ülerahvastuseni, kasvatab sealset ressursside defitsiiti ja viib maailma ökoloogilise katastroofini.

100

asemel uued, innovaatilised lahendused.

5a. Kulutused keskkonnakaitsele ja säästva arengu põhimõtete elluviimisele peatavad majanduskasvu.

: 5b. Keskkonnakaitselised piirangud, näiteks mürgiste kemikaalide ja fossiilkütuste kasutamise osas, takistavad ka vaesemate riikide abistamist.

6a. Inimkonnale ohtlikke keskkonnamuutusi ei saa ära hoida kõikvõimalike piirangute kehtestamisega, vaja on uut majandusmudelit ja uusi ärivõimalusi.

6b. Inimesed ei ole valmis oma heaolu kärpimise hinnaga toetama säästlikku majandust.

7a. Maailm ei ole majanduslikult ja poliitiliselt olnud kunagi nii vaba ja samaaegselt ka ebaõiglane ja haavatav kui praegu.

7b. Majandus annab vaid vahendid poliitiliste eesmärkide realiseerimiseks.

90. USA majanduspoliitiline eksperiment. Tutvuge allikaga ja analüüsige.

Kuiv seadus USA-s 1920–1933

(The prohibition of alcoholic drinks 1920–1933)

Mitmete ajaloolaste hinnangul on 1920–1933 kehtinud „kuiv seadus” üks huvitavamaid poliitilisi eksperimente USA ajaloos. „Kuiva seadust” on katsetanud ka mitmed teised riigid (Eestiski olid sellised kavad 1920–30-ndail), kuid soovitud tulemust pole sellega kunagi saavutatud.

1917. aastal võttis USA Kongress vastu põhiseaduse 18. paranduse (vt http://eh.net/encyclopedia/?article=miron.prohibition.alcohol), millega keelustati alkohoolsete jookide tootmine, müük, transportimine, eksport ja import. Parandus jõustus 1920. aastal. Esimese maailmasõja lõppedes oli USA maailma juhtiv majandus-, rahandus- ja sõjaline jõud. Ameeriklased nautisid 100-protsendilist tööhõivet, kõrgeid palku ja meelelahutuse uusi vorme – kino ja raadiot. Uued elustandardid ja nendega kaasnenud alkoholi mõju kasv tekitasid aga paljudes ka vastuseisu ning seetõttu nn kuiv seadus ka vastu võeti. Samas kaasnesid selle seadusega ka sagedased seaduserikkumised, kasvas kuritegevus ja vägivald, salajane alkoholiäri koondus maffia kätte. 1929.–1933. aasta majanduskriisi ajal otsustati kuivast seadusest loobuda, kuna loodeti, et alkoholi müük aitab elavdada majandust.

A. Kirjutage kaks lühiartiklit, kujutledes end kas 1920-ndate USA-sse või praegusesse Eestisse. Artiklid on mõeldud ajalehes avaldamiseks – üks „kuiva seaduse” poolt, teine vastu. Vormistage töö MS Wordi, MS Publisheri või Open Office’i tarkvaraga ning kujundatuna ajalehe esilehena.

B. Koostage skeem „Põhjused kuiva vastu võtmiseks”.

101

http://eh.net/encyclopedia/?article=miron.prohibition.alcohol

C. Koostage skeem „Kuiva seaduse võimalikud tagajärjed Eestis 2005”.

D. Miks ebaõnnestus USA valitsuse alkoholipoliitika 1930-ndail? Miks ei suuda valitsused ka tänapäeval rakendada tulemuslikke meetmeid, et piirata alkoholi kui ühe peamise ühiskonna probleemidetekitaja müüki ja tarbimist?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

102

Majanduse koguprodukt ja majandusareng

91. Täiendage skeemi, lisades sobivaid märksõnu.

Mis see on?

SKP per capita

Reaalne SKP

Nominaalne SKP

Komponendid

Sisemajanduse koguprodukt

92. Euroopa Liidu liikmesriikide SKP. Tutvuge statistikaga ja vastake küsimustele.

103

EL-i liikmesriikide SKP per capita 2004–2006 näitajate võrdlus USA ja Norraga. Joonisel on SKP näitajad toodud suhtarvudena: EL-i keskmine – 100. Kui SKP näitaja on suurem kui 100, siis on SKP per capita selles riigis EL-i keskmisest kõrgem jne.

*2005 ja 2006 andmed on prognoos. Allikas: Eurostat (http://epp.eurostat.cec.eu.int)

104

http://epp.eurostat.cec.eu.int/

Reaalse SKP kasv eelmise aastaga võrreldes (püsivhindades)

SKP kasvuprotsent 2004. aastal

Prognoositav kasv (%) 2005. aastal

EL-i keskmine 2,3 2,0

Austria 2,4 2,1

Belgia 2,9 2,2

Eesti 7,8 6,0

Hispaania 3,1 2,7

Holland 1,4 1,0

Iirimaa 5,4 4,9

Itaalia 1,2 1,2

Kreeka 4,2 2,9

Küpros 3,8 3,9

Leedu 6,7 6,4

Luxembourg 4,5 3,8

Läti 8,5 7,2

Malta 1,0 1,7

Poola 5,3 4,4

Portugal 1,0 1,1

Prantsusmaa 2,3 2,0

Rootsi 3,6 3,0

Saksamaa 1,6 0,8

Slovakkia 5,5 4,9

Sloveenia 4,6 3,7

Soome 3,6 3,3

Suurbritannia 3,2 2,8

Taani 2,4 2,3

Tšehhi Vabariik 3,9 4,0

Ungari 4,2 3,9

Türgi 7,7 5,0

Island 5,2 5,2

Norra 2,9 3,8

USA 4,4 3,6

Jaapan 2,7 1,1Allikas: Eurostat (http://epp.eurostat.cec.eu.int)

105

http://epp.eurostat.cec.eu.int/

Võrrelge Euroopa Liidu liikmesriikide SKP näitajaid Euroopa Liidu keskmisega.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mis võib olla Luxembourgi heade tulemuste põhjuseks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

EL-i üheks majanduslikuks eesmärgiks on konkurentsi pakkumine USA-le. Kas antud statistika põhjal võib näha mingit tendentsi? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas SKP näitajate põhjal on Norral põhjust EL-iga ühinemiseks? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Võrrelge EL-i uute ja vanade liikmete näitajaid. Millised on prognoositavad tendentsid lähiaastateks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas hinnata Eesti näitajaid? Võrrelge neid meie naaberriikidega.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

106

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Võrrelge toimunud muutusi ning täitke tabeli ja graafiku andmetel järgnev tabel.

2004 2005

EL-i riikide esikolmik reaalse SKP osas

1.

2.

3.

Kõige enam paraneb inimeste elatustase järgmistes EL-i riikides

1.

2.

3.

Kõrgeima elatustasemega EL-i riigid

1.

2.

3.

93. Milliste majandusnäitajate alusel saab võrrelda riikide majanduslikku seisundit? Täitke tabel.

Näitaja, mõõdik või indeks Mida mõõdetakse/võrreldakse

94. Kallid Eesti toidukaubad.

Eestis on toidukaubad ja joogid küll üle kahe korra odavamad kui kallimates Euroopa riikides, kuid Ida-

107

Euroopa riikidest on Eesti hinnad ühed kõrgemad (võrdluse aluseks on toiduainetest, jookidest ja tubakatoodetest koosneva ühesuguse kaubakorvi hind üheaegse uuringu hetkel).

Allikas:Postimees 19.06.2004, http://www.postimees.ee/190604

Millised tegurid mõjutavad teie arvates kaupade hinda?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas Eesti on odav või kallis riik? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

108

Majandusarengu planeerimine – makromajanduspoliitika

95. Eesti majandusseisund. Tutvuge allikatega ja vastake küsimustele.

I.

109

Allikas: Eesti Kaupmeeste Liit http://www.kaupmeesteliit.ee/index.php?leht=87f97548da54bcb392a0&alam=38

II.

Inimarengu indeks (IAI) lähtub kolmest komponendist: tervis (keskmine oodatav eluiga sünnihetkel), haridus (täiskasvanute kirjaoskus + kooliskäimise võimalused) ning majanduslik heaolu (SKP elaniku kohta võrreldavates hindades).

Inimarengu indeks 2004. aasta

Koht Riik Oodatav eluiga SKP per capita (USD)

IAI

1 Norra 78,9 36 600 0,956

2 Rootsi 80,0 26 050 0,946

3 Austraalia 79,1 28 260 0,946

36 Eesti 71,6 12 260 0,853

Allikas: UNDP Human Development Report http://www.undp.org.in/hdr2004/

III.

Eesti koht ÜRO inimarenguaruandes

2000 2001 2002 2003 2004

46 44 42 41 36Allikas: http://www.undp.org.in/hdr2004/

Mitmete ühiskonnateadlaste arvates on Eesti majandusedu saavutatud sotsiaalse alaarengu hinnaga: majandusnäitajad näitavad meie kiiret arengut, aga ühiskonna heaolu kasvust saavad ülemäärase kihistumise ja ebavõrdsuse kasvu tõttu osa vaid vähesed. Kas Eestis pööratakse teie arvates inimkapitalile liiga vähe tähelepanu? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas hindate Eesti majanduspoliitika tulemuslikkust?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

110

Kuidas kajastuvad Eesti head kohad erinevate näitajatega võrdlustabeleis igapäevaelus?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

96. Vaesus kui sotsiaalne probleem. Tutvuge skeemiga ja vastake küsimusele.

Mil

Kas vaesus on paratamatus?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

97. Milline peaks olema minu tulevik. Tutvuge järgnevate seisukohtadega ja vastake küsimustele.

111

Kuidas saavutada üleüldine jõukus?

Võrdsustava ühiskonna pooldajad

Kui kogu vara on ühisomand, siis pole vaesust.

Liberaalid

Turumajandus annab kõigile võimaluse rikastumiseks.

Vaesuse vähendamine

Rahu tagamine

Õiglane maksupoliitika

Riigitulude mõistlik jaotamine

A. Mina tahan saada rikkaks. Tahaksin elada suures majas, mul oleks BMW või Rolls Royce ja suvemajake kuskil mere ääres. Talvepuhkuse veedaksin oma jahiga soojal merel. Tahan, et mul oleks võimu, tahan olla tähtis, töötada büroos mõne pilvelõhkuja kõrgematel korrustel, käia sagedastel tööalastel nõupidamistel New Yorgis ja Tokios. Ma tean, et selleni jõudmine nõuab palju tööd, kuid ma olen selleks valmis. Ma tean ka, et pean aastaid säästma raha, et saaksin alustada oma investeeringuid kas kinnisvarasse või aktsiaturgudel. Ja nii jõuangi ma ühel päeval tippu.

B. Mina tean, et mina ei saa kunagi rikkaks, aga ma loodan saada õnnelikuks. Võin sageli olla ka vaesuses, kuid see-eest on mul vabadust rohkem kui enamikul. Kui ma tahan töötada, siis töötan. Kui mul on tunne, et ei taha töötada, siis loobun tööst ja elan säästudest. Mulle on palju olulisem jagada oma elu perekonna ja sõpradega ja teha neid lihtsaid asju, mida ma tahan teha, – kui koguda rahahunnikuid. Mul ei hakka kunagi olema uhket autot ega muud niisugust, kuid see polegi tähtis. Ma elan hetkele ja naudin seda.

C. Mina usun, et tuleb palju töötada. Pean töötama, sest tahan ühel päeval maja osta. Ning vanaduses tahan ma elada mugavalt, mitte küll luksuslikult. Ma ei taha saada mingiks rikkaks playboy’ks luksuslikus maailmas, vaid soovin üht kena kohta oma koduks ja üht usaldusväärset autot. See on küll lihtne unistus, aga ta on minu oma.

D. Mina tahan, et elu oleks lõbus. Mulle meeldib külastada baare ja kohvikuid, meeldib ka einestada ilusates restoranides. Viimase moe järgi rõivastuse muretsen kasvõi laenuga. Miks ma peaksin ootama sellega niikaua, kuni olen vana ja hall. Sa elad ju vaid üks kord. Saan kõrgepalgalise koha, tööpäeva lõppedes asun oma raskelt teenitud raha kulutama, et teha oma elu meeldivamaks. Muidugi ei ütleks ma ära ka tutvusest kena ja rikka mehega, kes võiks mu eest hoolt kanda. Kavatsen nautida oma elu, kulutades selleks viimase kui sendi.

Need on nelja inimese erinevad ambitsioonid. Rikkus, õnn, mugavus, nauding – kas on võimalik saavutada ka neid kõiki korraga?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Iseloomustage nende inimeste ellusuhtumist, kasutades märksõnu muretu, hoolikas, perekeskne, kaugelemõtlev, kohusetundlik, lühinägelik, hoolimatu jne.

A. .......................................................................................................................................

B. .......................................................................................................................................

C. ........................................................................................................................................

D. ........................................................................................................................................

Milline eluviis on teie arvates parim? Millised väärtused on teie arvates olulised?

.........................................................................................................................................

Kui materialistlikud on Teie arvates tänapäeva inimesed? Kas inimesed orienteeruvad rohkem säästmisele tuleviku tarbeks või olevikus elamisele? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

112

98. Majanduspoliitika instrumendid. Täiendage skeemi.

99. Millised on Eesti rahapoliitika põhimõtted?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised muutused Eesti rahapoliitikas kaasnevad eurole üleminekuga?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

113

Tööturg ja hõivepoliitika

100. Kasutades Statistikaameti andmebaasi http://pub.stat.ee/, koostage graafik „15–74-aastaste hõiveseisund soo ja kodakondsuse järgi”. Tooge välja neli tähtsamat järeldust.

Järeldused:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

114

http://pub.stat.ee/

101. Euroopa Liidu hõivepoliitika rakendamine Eestis. Täitke tabel.

EL-i hõive-poliitika neli sammast

Millised muutused kaasnevad Eesti tööhõivepoliitikas?

Sotsiaalpoliitika

102. Sotsiaalpoliitika olemus. Täitke tabel.

Sotsiaalpoliitika tehnikad

Sotsiaalkindlustus Sotsiaalhoolekanne -ja toetused

Printsiibid ja põhimõtted

Liigid ja vormid

115

103. Selgitage, kuidas toimib Eesti pensionisüsteem.

Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks.

I sammas

Riiklik pension peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel – tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid.

Iseloomustage Eesti pensionisüsteemi II ja III sammast.

II sammas

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

III sammas

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Miks on pensionitemaatika alati väga olulisel kohal valimislubadustes ja -võitluses?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

116

Hariduspoliitika

104. Eesti kooli probleemid. Millised on peamised probleemid Eesti hariduselus teie arvates? Täitke tabel.

Eesti kooli ja hariduspoliitika peamised probleemid

Võimalik lahendus

117

105. Õpetajate streik kui hariduspoliitika mõjutaja. Tutvuge juhtumiga ja vastake küsimustele.

20. septembril 2004 algas Islandil õpetajate streik, mille tõttu ei toimunud riiklikes koolides õppetööd enam kui kuus nädalat. 45 000 õpilast (6–16-aastased) jäid koju, häiritud oli ka ka paljude muude valdkondade toimimine, sest vanemad ei saanud jätta väikseid lapsi üksinda koju.

Õpetajate ametiühingud nõudsid palga tõstmist u 13 protsenti, sest viimastel aastatel on kasvanud nende töökoormus ja tööaeg, palk pole aga muutunud. Samas süüdistas aga parempoolne ajakirjandus õpetajaid, et streigi tõttu kannatavad kõige rohkem lapsed, mitte aga tööandjaid. Ka mitmed poliitikud väitsid, et kui tõsta ühe eluala töötajate palku, siis toob see inflatsiooni kaudu kaasa ka teiste töötajate majandusliku olukorra halvenemise.

Allikas: lühendatult Iceland teachers end strike after back-to-work order http://www.themilitant.com/2004/6848/684811.html

Milline on teie arvamus õpetajate streigist ja selle võimalikest tagajärgedest? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas suhtuvad teie arvates streigi tõttu õpetajatesse, need

a) kes ei saa minna oma tööle, kuna peavad jääma lastega koju?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

b) kelle majanduslik olukord võib õpetajate palgatõusu korral halveneda?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kuidas võivad reageerida õpilased, kui õpetajate streigi tõttu pikendatakse ka kooliaastat, sest lõpueksamiteks vajalik materjal tuleb ikkagi omandada? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Nimetage vähemalt kolm kodanikuosaluse vormi, millega saaks poliitikat mõjutada. ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

118

Välismajanduspoliitika

106. Lõpetage laused.

Väikesele riigile on rahvusvaheline majandustegevus oluline, sest

Väliskaubandustegevuse vormid on

Eesti väliskaubanduse bilanss on viimastel aastatel olnud negatiivne, st

Enimkasutatavad välismajanduspoliitilised meetmed on

Mittetolliliste piirangutena kasutavad riigid

Väliskaubanduspiirangute põhjusteks on:

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tegevuse eesmärgiks on

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tegeleb

Maailma suurimad väärtpaberibörsid ja valuutaturud on

TALSE on

119

107. Eesti väliskaubandus. Tutvuge andmetega, täiendage tabelit ja vastake küsimustele.

Eesti eksport, import ja väliskaubanduse bilanss 2000–2004

Eksport Import Bilanss

2000 53 900 72 214

2001 57 857 75 080

2002 56 996 79 472

2003 62 531 89 710

2004 73 515 105 403Allikas: Statistikaamet www.stat.ee

Joonistage tabelis toodud andmete alusel Eesti ekspordi ja impordi mahtusid võrdlev graafik.

Kumma, kas ekspordi või impordi kasvutempo on kiirem?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised ohud kaasnevad olukorraga, kui impordi maht ületab ekspordi oma? Kas sellist olukorda tuleks muuta? Kuidas?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

120

http://www.stat.ee/

108. Euroopa Liidu ühtse majandusruumi kujunemine ja areng. Kandke tabelisse olulisemad sündmused ja nende toimumise aastad.

Aasta Sündmus

109. Euroopa töötajate liikuvuse aasta 2006. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

Euroopa Komisjon nimetas 2006. aasta Euroopa töötajate liikuvuse aastaks. Selle aasta eesmärk on suurendada teadlikkust ja arusaamist sellest, millised eelised on töötamisel väljaspool oma kodumaad või uues ametis. Esmakordselt ühendab Euroopa aasta teema liikuvuse ja töötajad.

Teises riigis ja/või valdkonnas töötamine annab töötajale uusi oskusi ja kogemusi, millest on kasu nii tal endal kui ka tööandjal. Uute oskuste omandamine on üleilmastuvas ja muutuvas majanduskeskkonnas erakordselt tähtis. Vaatamata sellele töötavad praeguste andmete kohaselt väga vähesed eurooplased väljaspool oma kodumaad. Neid eurooplasi, kes elavad alaliselt mõnes muus Euroopa Liidu riigis kui

121

oma kodumaal, on viimase 30 aasta jooksul olnud püsivalt umbes 1,5 protsenti. Üheksas Euroopa Liidu riigis on 40 protsenti töötajaid olnud samal töökohal üle kümne aasta.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla on toonud esile Euroopa Liidu töötajate vähese liikuvuse mõned põhjused. „Töötajate liikuvust pärsivad endiselt juriidilised, halduslikud ja keelelised probleemid, millele lisanduvad puudulikud teadmised pakutava informatsiooni ja abi kohta. Lisaks sellele kahtlevad paljud töötajad teises riigis ja/või sektoris töötamise eelistes. Just nende küsimustega me peamegi tegelema,” märkis volinik.

(EURES – Euroopa tööalase liikuvuse portaal http://europa.eu.int/eures ) Allikas:EURES Eesti, http://www.eures.ee

Millised on EL-i neli vabadust?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas Eestis on vaja teha propagandat välismaale tööle asumiseks? Põhjendage. Milline on noorte suhtumine välismaale tööle asumisse?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millistelt elualadelt on kõige enam inimesi siirdunud Eestist välismaale tööle?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised on peamised probleemid, mis kaasnevad välismaale tööle asumisega?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Leidke EURES-e kodulehelt http://europa.eu.int/eures, milliseid piiranguid rakendatakse nn üleminekuperioodil EL-i uute liikmesriikide kodanikele tööleasumiseks teistes EL-i riikides.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

110. Majandus mõjutab ühiskonna elu.

Probleemolukorra analüüs nn fishbone ehk kalaluu diagrammi abil (vt. näidis):

kala pähe kirjutatakse põhiprobleem;

suurematele kalaluudele kantakse probleemi mõjutavad olulisemad põhitegurid;

väiksematele luudele lisatakse alategureid.

122

http://europa.eu.int/eures

http://europa.eu.int/eures

A. Täiendage näidisskeemi elukeskkonna ja inimtegevuse suhetest.

B. Kasutades nn fishbone diagrammi, analüüsige ise mõnda majandusprobleemi või otsust, mis võib mõjutada ühiskonna elu.

123

124

6. Tänapäeva maailm

Maailma ühtsus ja mitmekesisus

111. Tutvuge järgnevate seisukohtadega ja esitage neile poolt- või vastuväiteid.

Seisukoht Poolt- või vastuväited

1. Üleilmastumine toob kaasa enam probleeme kui lahendusi.

2. Meie planeedi tulevik sõltub sellest, kuidas riigid suudavad kokku leppida ühiselu reeglites, kindlustamaks nii kauaks kui võimalik inimese eksistentsi Maal.

3. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.

4. Mida tugevam on Euroopa Liit, seda paremad võimalused on ka väikeriik Eestil globaliseeruvas maailmas toime tulla – kuigi suur osa oma otsustusõigusest tuleb loovutada keskusele.

5. Vastuoludes „vana” ja „uue” Euroopa vahel võib näha ka võõristust kaugel asuvate võimustruktuuride vastu, kellele eurointegratsioon tähendab kesk- ja idaeurooplaste kasvatamist lääneeurooplasteks, nende armulikku vastuvõtmist härrastemajja, kus siis tuleb õppida kombekalt astuma, istuma ja rääkima.(Jaan Kaplinski)

6. EL-ist on saanud eliidi projekt, mis on tavalistest inimestest liiga kaugele jäänud.

7. Üleilmastumine, massikultuuri ja infotehnoloogia võõrkeelsus, eestlaste arvu vähenemine, võõrtööliste sisseränne ja

125

eestlaste väljaränne võivad viia selleni, et eesti keel kaob kultuurkeelte hulgast juba järgmise põlvkonna eluajal.

8. Eesti koolinoortele on iseloomulik madal rahvuslik eneseteadvus ning emakeele vähene väärtustamine.

9. Üleilmastumine ehk globaliseerumine, mis ühelt poolt toob kaasa liitumise, koostöö ja suhtlemise inimeste või ettevõtete asukohast maamunal sõltumata, kutsub esile tasakaalustava killustumise protsessi.

10. Majanduse üleilmastumine on kasvatanud inimkonna koguvarandust, kuid kasutada saavad seda varandust vaid üksikud väljavalitud.

112. Tutvuge allikaga ja vastake küsimustele.

2004 kui pöördepunkt

Eestlaste seotus maailmaga muutus harjumatult suureks

Aastanumber 2004 suurendas eestlaste seotust maailmaga märgatavalt – ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga ning jätkuv üleilmastumine on protsessid, mis tekitavad tunde, et see, mis toimub maailmas, ei jäta meid puudutamata, ja vastupidi: see, mis toimub meil, ei jäta ükskõikseks maailma.

Aasta lõpp tuletas meile seda meelde kahjuks traagilisel moel. Nüüdseks juba üle 115 000 inimelu nõudnud tsunamikatastroof Lõuna-Aasias puudutas valusalt Eesti turiste, kes olid sinna aastavahetust veetma sõitnud. Eesti inimeste jõukuse kasv ja üleilmastumine tähendabki seda, et mis tahes maailma nurgas toimuvad katastroofid ja terrorirünnakud võivad tabada ka meid.

Tervikuna tähendas 2004. aasta kindlasti eestlastele isegi harjumatut seotust maailmaga. EL-i liikmena ei saa valitsus enam seisukohta võtmata mööda vaadata esmapilgul meist kaugetest maailma tulipunktidest – Lähis-Ida rahuküsimusest, Sudaani genotsiidist või kas või Hiina ja Taiwani pingelistest suhetest. Täie tõsidusega kerkis ju sel aastal esile Eesti võimalik eesistumine EL-is, see aga tähendab seisukohti mis tahes maailmapoliitika küsimuses.

Eesti poliitikud peavad hakkama senisest enam mõtlema sellele, et kõik, mis nende suust tuleb, võib leida vastukaja Euroopas. Sest EL-i ja NATO liikmena on ka meie hääl oluline – EL-iga häid suhteid saavutada ja hoida soovivad riigid peavad arvestama ka Eesti seisukohtadega.

126

Ent ka tavakodanikule tähendab 2004. aasta muutusi. Võib kõlada idealistlikuna, kuid ka tema hääl on Euroopas ja ülejäänud maailmas otsustavalt suurema kaaluga. Just see, mis meelt on Eesti valijad näiteks Türgi, EL-i põhiseaduse leppe või ka maksude osas, jätab pitseri Eesti poliitikute väljaütlemistele suhetes muu maailmaga. Sisepoliitika on seotud välispoliitikaga ja vastupidi.

Kindlasti oleks vara soovida, et 2005. aastal saavutaks Eesti nendes asjades täieliku küpsuse. Kuid 2004. aasta oli selles mõttes märgilise tähendusega, et väikeriigi isoleeritud seisundi juurde enam tagasi pöörduda ei saa.

Kunagi varem ajaloos pole eestlased olnud Euroopa ja maailmaga nii palju seotud, veelgi enam: kunagi varem pole nad saanud maailma asjades nii palju kaasa rääkida. Edasised aastad peaksid seda suunda vaid kinnitama ja Eesti kodanikuks olemine peaks tähendama ühtlasi ka maailmakodanikuks olemist ning sellega kaasneva vastutuse tunnistamist.

Allikas: Postimees, 31. detsember 2004, juhtkiri

Millisest üleilmastumise mõõtmest on artiklis kõige enam juttu?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Loetlege sündmused, mis 2004. aastal suurendasid Eesti seotust maailmaga.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised sündmused ja millises suunas on mõjutanud eestlaste suhtumist Euroopa Liitu ja NATO-sse pärast seda, kui Eesti sai nende organisatsioonide liikmeks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näiteid ühiskonna digitaliseerumisest.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas 2004. aastal oli Eesti jaoks pöördeline ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengus? Põhjendage näidetega.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

127

Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena

113. Analüüsige juhtumit ja vastake küsimustele.

2004. aasta septembris jõustus Prantsusmaal seadus, mis keelab riigikoolides silmatorkavate religioossete sümbolite – islami pearätikud, juudi mütsid ja suured ristid – kandmise.

2004. aasta oktoobris heideti Ida-Prantsusmaal Mulhouse’is koolist välja 12- ja 13-aastane tüdruk, kes keeldusid pearätti ära võtmast vaatamata õpetajate ja lastevanemate korduvatele kohtumistele. Pearätiku kandmist põhjendasid nad moslemi kombega, mille kohaselt peavad naisterahval olema kaetud kael, kõrvad ja juuksejuured.

Selgitage, kas siin on tegemist inimõiguste rikkumisega. Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Nimetage vähemalt üks põhjus, miks teie arvates Prantsuse valitsus sellise seaduse vastu võttis.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Leidke Eesti Vabariigi põhiseadusest kaks õigust või vabadust, millest saaks lähtuda antud juhtumi lahendamisel Eesti oludes.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Pärast mitmeid veriseid sündmusi EL-i liikmesriikides (nt Theo Van Goghi mõrvamine Hollandis) on puhkenud avalik diskussioon läbimõtlemata migratsiooni, uustulnukate vähese integreerimise ning kiirelt levivate äärmuslike religioossete ning õhtumaiste väärtuste seisukohast võõraste ja kohati vägivaldsust tolereerivate vaadete teemadel. Kas EL-i senine integratsioonipoliitika on ebaõnnestunud?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Milline on teie hinnang Eestis teostatavale integratsioonipoliitika tulemuslikkusele? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Andke oma hinnang juhtumile.

128

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

114. Tsivilisatsioonid ja kultuuriline identiteet. Tutvuge allikatega ja vastake küsimustele.

A.

Tsivilisatsioon, millesse inimene kuulub, on kõige üldisem tase, millega ta võib end identifitseerida. Tänapäeval ei peagi teadlased otstarbekaks jagada riike mitte alati nende poliitilise või majandusliku süsteemi või majanduse arengutaseme järgi, vaid pigem kultuuri ja tsivilisatsiooni alusel. USA politoloog Samuel P. Huntington prognoosis (Huntington,S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Fontes, 1999), et XXI sajandil on konfliktide peamiseks allikaks just kultuuride erinevused. Globaalpoliitikat hakkavad määrama eri tsivilisatsioonidesse kuuluvate rahvuste ning gruppide vahelised kokkupõrked ja tuleviku rindejoonteks saavad tsivilisatsioonide puutealad.

Millisesse tsivilisatsiooni üks või teine ühiskond kuulub, sõltub mingil määral geograafilisest asukohast, ajaloolisest arengust, aga ka ühiskonna enda valikutest ja enesemääratlemisest. Rahvas peab jagama neid väärtusi ja norme, mis iseloomustavad seda ühtsust (tsivilisatsiooni), kuhu kuuluda soovitakse.

Eestit seostatakse Lääne tsivilisatsiooniga. See eeldab enda määratlemist ühtsusesse, mille üks põhiväärtusi on Lääne demokraatia inimesega keskmes. Samas on Eesti inimeste demokraatiamõistmist mõjutanud eriline ajalooline areng ja sellega seonduvad kogemused. Igal rahval on oma demokraatiatõlgendus.

129

Tsivilisatsioonide globaalne poliitika: väljakujunevad joondumised

Allikas: S. P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Fontes, 1999

Vaadake Huntingtoni skeemi ning esitage võimalike suuremate konfliktide põhjused ja riigid, kes võiksid saada neisse kaasatud.

.......................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

..................................................................................................

Tooge näiteid rahvusvahelistest konfliktidest, mis kinnitavad või lükkavad ümber Huntingtoni seisukohti.

..........................................................................................................................................

AafrikaJaapani

õigeusu

(Venemaa)

islami

hiina

(Hiina)

hindu

(India)

Lääne

Ladina-Ameerika

Vähem konfliktsed

Rohkem konfliktsed

130

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millised on teie arvates eestlaste demokraatiatõlgenduse iseloomulikud jooned? ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas olete nõus väitega: islamiterrorismi põhjuseks on islami ühiskonna läänestumisest ja moderniseerumisest tekkinud identiteedikaotus – ehk kultuuride kokkupõrge? Põhjendage oma seisukohta!

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B.

Külma sõja aegsele bipolaarsele maailmale pole järgnenud Lääne demokraatia võidukäiku. Rahvusriikide kui identiteediallika osatähtsus on vähenenud, religiooni taassünd ületab riigipiire ja ühendab tsivilisatsioone. Kultuurilisi eripärasid muuta on palju raskem kui riikidevahelisi majanduslikke ja kultuurilisi erinevusi. (Allikas: F. Fukuyama. Ajaloo lõpp? – Looming, 1990, nr.3).

Milliseid sarnasusi või erinevusi võib leida Huntingtoni (A) ja Fukuyama (B) seisukohtades kommunismileeri kokkuvarisemisele järgnenud perioodi osas. ...........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

115. Rahvuslikud stereotüübid. Lugege ja analüüsige-

Rahvuslikud stereotüübid tulenevad teatud imagost, sageli eelarvamustest.

Eelarvamused on teisest inimesest või inimestest kujunenud arvamused, ilma et me neid tegelikult tunneksime. Võib olla nii positiivseid kui negatiivseid eelarvamusi.

Rahvusliku identiteediga võivad kaasneda:

1) etnotsentrism – oma rahvuse või rahvusgrupi ületähtsustamine;

2) diskrimineerimine – eelarvamuse põhjal toimimine;

3) ksenofoobia – võõrapelgus;

4) sallimatus – suutmatus lugu pidada teiste uskumustest ja tavadest;

5) antisemitism – eelarvamused, ksenofoobia ja sallimatus juutide vastu;

6) rassism – põhineb arvamusel, et inimese omadused ja võimed sõltuvad tema rassilisest kuuluvusest, kusjuures osa rasse on kõrgemad (väärtuslikumad) kui teised.

131

Tutvuge järgnevate seisukohtadega ning esitage vastu- või pooltargumente.

Moslemid ei integreeru kunagi Euroopa ühiskonda.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Natsionalism tähendab sõda.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mehed on rassistlikumad kui naised.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Parem olla neeger kui omasooihaleja.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mustlased on ainus tõeline Euroopa rahvus.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Noored on rassistide rünnakute peamisi sihtgruppe.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Immigrandid võtavad meilt majad ja töö.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

132

..........................................................................................................................................

Armastus suudab lahendada kõik probleemid.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

On ainult üks rass– inimrass.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

116. Sotsiaalsed hoiakud ja eelarvamused.

I. Uuring „Kas tänapäeva noored on sallivad? “

A. Tutvuge tabelis (vt punkt C) esitatud sotsiaalsete gruppide loeteluga ja püstitage kolm hüpoteesi selle kohta, millised võiksid olla teie klassikaaslaste eelarvamused teiste rahvuste, religioossete, rassiliste ja muude sotsiaalsete gruppide suhtes (milliste gruppide suhtes kõige tolerantsemad, milliste osas kõige vähem).

1. hüpotees:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

2. hüpotees:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

3. hüpotees:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

B. Täitke tabel, kujutledes, et teil on reaalne valikuvõimalus isiku suhtes, kellest teate vaid tema kuuluvust mingisse ühiskonna gruppi.

133

C. Määrake iga sotsiaalse grupi (A–J: rahvuslik, religioosne, rassiline vm) puhul etteantud kriteeriumide alusel nende lähedusaste (7–1), märkides tabeli vastavasse lahtrisse oma nõusoleku (J) või mittenõustumise (E).

7 Ta võib tulla vaid meie naaberriiki.

6 Ta võib meie riiki tulla vaid turistina.

5 Ta võib saada minu kaasmaalaseks.

4 Ta võib saada minu klassikaaslaseks.

3 Ta võib elada minu naabruses.

2 Ta võib saada minu heaks sõbraks.

1 Temast võib saada minu lähedane sugulane.Väär-

tusLähedusaste (1.–7.) A B C D E F G H I J

Sotsiaalne gruppV

enel

ane

Soom

lane

Am

eeri

klan

e(va

lge)

Juut

Mos

lem

Nee

ger

Asi

aat

Pim

e in

imen

e

Liik

umis

puud

ega

inim

ene

Hom

osek

suaa

l

D. Tähistage oma tabelis väikseima jaatava väärtusega vastus teise värviga ja vaadake vasakult skaalalt sellele vastav väärtus, mis saab antud sotsiaalse grupi sotsiaalseks kauguseks.

Teie poolt märgitud väikseim jaatav lähedusaste (st kui lähedale te vastava grupi inimese endale lubaksite) annab vastavale grupile väärtustulemuse, mis on aluseks edasistel arvutustel. Järgneval näidisel oleks grupi K kaugus 3, grupil L 4, grupil M 1 ühik.

7 J J J 00 00 00 00 00 00 00

6 J J J 00 00 00 00 00 00 00

5 J J J 00 00 00 00 00 00 00

4 J J J 00 00 00 00 00 00 00

3 J E J 00 00 00 00 00 00 00

2 E E J 00 00 00 00 00 00 00

1 E E J 00 00 00 00 00 00 00

K L M

Esitage oma tulemused skaalal.

M K L

134

Mina

või diagrammina:

Sotsiaalne distants

3

4

1

0 1 2 3 4 5

K

L

M

E. Individuaalsete tulemuste fikseerimise järel moodustage 4 -6 liikmelised grupid ja leidke iga sotsiaalse rühma puhul aritmeetiline keskmine sotsiaalne kaugus ja esitage tulemused diagrammil.

F. Arvutage oma klassi keskmised tulemused, poiste ja tüdrukute keskmised tulemused.

Klassi keskmine:

Poiste keskmine:

Tüdrukute keskmine:

II. Tulemuste analüüs

G. Tehke kokkuvõte uuringu tulemustest klassi ulatuses.

Võrrelge tulemusi erinevate sotsiaalsete gruppide osas, võrrelge oma klassi erinevate gruppide tulemusi. Selgitage, millised ajaloolised, geograafilised, emotsionaalsed või poliitilised põhjused võisid mõjutada tulemusi. Näidake, kas teie hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

1. hüpotees:

1 2 3 4

135

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

2. hüpotees:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

3. hüpotees:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

H. Selgitage, miks ilmnesid gruppide tulemustes sarnasused/erinevused.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

I. Otsustage, kas antud uuringu tulemused näitavad tänapäeva noorte sotsiaalseid hoiakuid ja eelarvamusi. Kas need tulemused näitavad tolerantsuse kasvu või kahanemist ühiskonnas? Miks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

J. Tooge veel näiteid tänapäeva Eesti ühiskonnast, mis kinnitavad või lükkavad ümber läbiviidud uuringu tulemusi.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

K. Kuidas saaks tolerantsust ja sallivust ühiskonnas suurendada? Kas seda on vaja teha? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

117. Tutvuge juhtumiga ja analüüsige, toetudes esitatud allikatele ja vajadusel ka lisamaterjalile, selgitage.

136

Buttiglione skandaal eurokomisjonis

• 2004. aasta augustis avaldas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso komisjoni koosseisu, kus Itaalia esindajana sai õigusvolinikuks Rocco Buttiglione.

• Oktoobris, pärast volinikukandidaatide küsitlemist, ei kiitnud kodanike õiguste komitee Buttiglione kandidatuuri heaks. Buttiglione väidetavate homovaenulike ja üksikemasid laitvate avalduste pärast ähvardasid paljud Euroopa Parlamendi saadikud terve komisjoni koosseisu tagasi lükata.

• Novembris vahetas Itaalia oma volinikukandidaadi välja, nimetades Buttiglione kohale Franco Frattini. Europarlament kiitis komisjoni koosseisu heaks 16. novembril.

I

Rocco Buttiglione, Rooma ülikooli õigusprofessor:

Ma ei teinud ühtegi homovastast avaldust. Ma ütlesin selle asemel järgmist: katoliiklasena võiksin kinni pidada oma kiriku õpetusest ja mõelda, et homoseksualism on patt. Seda uskumust ei saa tõlgendada minu otsuseid kuidagi mõjutavaks, kui ma just ei lausuks ega mõtleks, et homoseksuaalsus on ka kuritegu. Kuid midagi sellist pole ma öelnud.

Liberaalses ühiskonnas on eri moraalseid arusaamu omavad inimesed seotud ühiste seadustega. Nii seaduste kui poliitika valdkonnas olen ma pidevalt ja selgelt toetanud mittediskrimineerimise põhimõtet. Eristust, mida ma oma ütlustes aga moraali ja seaduste vahele tõmbasin, ei tunnustatud.

Tegelikult sisenes komitee moraalse südametunnistuse sfääri, väites, et igaüks, kes ei kohandu homoseksuaalsuse positiivsele moraalsele hinnangule, pole sobiv töötama Euroopa Komisjoni volinikuna.

Allikas: Eesti Krsitlik Televisioon - http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=1874.

II

Siim Kallas (kõne Postimehe arvamusliidrite lõunasöögil 17.02.2005)

Rocco Buttiglione juhtum oli keerulisem, kui paistis. Parlamendil oli õigus komisjoni liikme kandidaati oma ametisse ebasobivaks pidada. Selle kohta esitati arukaid põhjendusi. Mis aga oli hämmastav, oli hüsteeriliste sõnavõttude hulk, mis olid uskumatult sallimatud. On justkui olemas mingi pealiin, mis ütleb, et igasuguseid vähemusi tuleb soosida ja igasuguseid vanu perekondlikke väärtusi tuleb eitada. Sallivus on justkui muutunud omamoodi sallimatuks ideoloogiaks. Allikas:Postimees 19.02.2005- http://www.postimees.ee/190205/esileht/158211.php

Kas Buttiglionet sallivuse puudumises süüdistanud näitasid üles sallimatust? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

137

Miks olid Buttiglione kõige teravamateks kritiseerijateks sotsiaaldemokraadid ja rohelised?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Siim Kallas ei vaidlustanud parlamendi otsust, vaid teatud suhtumist. Millist?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Milline onTeie hinnang juhtumile?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

138

Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid

118. Rahvusvahelise olukorra muutumine. Lugege ja vastake küsimustele.

2001. aasta 11. septembri terroriakti järel muutusid hinnangud rahvusvahelisele julgeolekule – tänapäeva ohud on eelnevatest täielikult erinevad nii oma olemuse kui ka ulatuse poolest ning praegune valmisolek võitlemaks nende ohtudega on ebapiisav. Eelmise aastatuhande ohtudega võitlemiseks loodud vahendid ei ole sobivad järgmise jaoks.

Asjatundjad räägivad ohupildi kirjeldamisel kolmandat tüüpi sõdadest ja mittetraditsioonilistest ehk asümmeetrilistest ohtudest.

Asümmeetrilised ohud sisaldavad lisaks terrorismile järgnevaid komponente: pantvangide võtmine, bioloogilise, keemilise või radioaktiivse relva kasutamine; ettekavatsetud laiaulatuslik rünnak tsiviilelanike vastu, objektide valimatu ründamine, inimlainete või inimpommide kasutamine, relvade paigutamine pühakodadesse, koolidesse, haiglatesse, inimkilpide kasutamine, infosõja rakendamine, keskkonna sihilik hävitamine.

Asümmeetriliste ohtude ühiseks jooneks on tsiviilühiskonna ohustamine. Ohtude põhjustajat on raske määrata, põhjustaja ei ole selge ja konkreetne vaenlane, keda on võimalik tuvastada riigipiiride, rahvuse ja poliitilise korra järgi.

Asümmeetriliste ohtude allikateks ei ole riigid, mis traditsioonilises julgeolekukäsitluses on peamised ohu allikad. Tänapäeva julgeolekuanalüüsides ja riigi julgeolekupoliitika kavandamisel keskendutakse ka muudele osapooltele (erinevad poliitilised, usulised, etnilised jms grupid). Kasutatud materjalid: Postimees 10.09.2002- R. Ühtegi. Asümmeetriline hädaoht reformib oluliselt kogu maailma militaarmõtlemist.

Tooge näiteid nn asümmeetrilise sõja ilmingutest.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Diplomaatiat on peetud igavese rahu saavutamise instrumendiks. Kas traditsiooniline diplomaatia saab olla rahu tagajaks ka tänapäeva maailmas? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Infotehnoloogia annab riigijuhtidele võimaluse omavahel vahendajateta kiiresti suhelda, samas on infotehnoloogia vahendiks ka rahvusvahelistele terrorivõrkudele. Selgitage, milline on infotehnoloogia roll rahvusvahelises suhtlemises ja olukorras toimunud muutustes.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

139

Kas Eesti võib saada terroristide sihtmärgiks? Kas Eesti peaks rakendama mingeid erimeetmeid julgeoleku suurendamiseks? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Terrorismioht sunnib tugevdama kontrolli ja järelevalvet. Millised on lähiaja võimalikud arengud inimeste liikumisvabaduse, massiürituste läbiviimise, ametiasutustesse pääsu võimaldamisel jms osas? Kas me liigume suurema vabaduse või suurema kontrolli suunas? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

119. Majanduslik koostöö. Lugege ja vastake küsimustele.

Euroopa struktuurifondid annavad subsiidiume (regionaalse) majandusliku arengu stimuleerimiseks. Need fondid võeti kasutusele, sest erinevate liikmesriikide heaolu vahel olid märkimisväärsed erinevused.Põhimäärus formuleerib struktuurifondide põhimõtted. Need on järgmised:– kontsentreeritus: ühenduse vahendid jaotatakse peamiselt piirkondadele ja probleemidele, kus Euroopa Ühenduse panusel võib olla suurim mõju;– täiendavus: Euroopa Ühenduse panus on mõeldud täiendama rahalist toetust, mida liikmesriigid peavad ise kättesaadavaks tegema;– programmilisus: Euroopa Ühendus põhimõtteliselt ei finantseeri üksikprojekte, vaid peamiselt tegevusprogramme;– partnerlus: Komisjoni ja kompetentsete siseriiklike, regionaalsete ja kohalike võimuorganite vahel toimub tihe koostöö ettepanekute formuleerimisel ja koostamisel.Allikas:Euroopa Liidu struktuurifondid - http://www.struktuurifondid.ee/?id=1236

Kas Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi võib samastada välisabiga? Põhjendage...........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Euroopa Liidu laienemisega kaasnes abivajajate hulga suurenemine liidu raames. Kas elatustaseme võrdsustumine Euroopa Liidus on reaalne? Põhjendage...........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

140

Abivajajal on rohkem abi õngest kui kalast. Kas riikidevaheline majandusabi lähtub alati samast põhimõttest? Põhjendage...........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Tooge näiteid, kuidas teised riigid on Eestit majanduslikult aidanud ja kuidas on Eesti aidanud teisi. ..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

141

Rahvusvahelised organisatsioonid

120. Täiendage tabelit.

Organisatsioon Asutamise aasta

Liikmesriike Keskus Eesti liikmelisus (liitumise aasta)

ÜRO

Euroopa Nõukogu

Euroopa Liit

NATO

OSCE

Läänemere-maade Nõukogu

Balti Nõukogu

142

Inimõigused mitmepalgelises maailmas

121. Selgitage, miks ja kuidas on järgnevad tähtpäevad olulised inimõiguste kontekstis ja aitavad kaasa inimõiguste kaitsmisele.

10. detsember – rahvusvaheline inimõiguste päev (ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 1948. aastal)

15. jaanuar – Martin Luther Kingi päev

8. märts – rahvusvaheline naistepäev

1. juuni – rahvusvaheline lastekaitsepäev

6. august – Hiroshima päev

24. oktoober – ÜRO päev

122. Rosa Parksi juhtum. Lugege ja andke hinnang.

Rosa Parks arreteeriti 1955. aastal Alabamas (USA) rassieraldusseaduse rikkumise eest: vastavalt seadusele pidanuks ta bussis loovutama koha valgele isikule, kuid ta keeldus loovutamast oma kohta valgele mehele. Tema tegevus ajendas proteste ebavõrdsuse vastu. Martin Luther King algatas bussifirma boikoti, mis kestis 381 päeva ning mille tulemusena pidid linnavõimud tühistama diskrimineeriva seaduse.

Kuidas hindate juhtumit inimõiguste aspektist?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

123. Analüüsige grupitööna üht inimõiguste rikkumise juhtumit.

143

• Otsige üks tegelikkuses aset leidnud inimõiguste rikkumise juhtum.

• Uurige, milliseid seadusi ja õigusi rikuti. Viidake vastavatele sätetele inimõigustealastes dokumentides või põhiseaduses.

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html)

Euroopa inimõiguste konventsioon (http://www.coe.ee/files/en_trykised eesti_keeles/inimoigused/en_inimoiguste_konvents.html)

• Koostage MS PowerPointi või OpenOffice’i esitlusprogrammiga juhtumi ülevaade, lähtudes järgmisest kavast.

– Konkreetsed juhtumiga seotud seadused.

– Teiepoolne hinnang juhtumile.

– Õige lahendus/käitumine.

• Viige esitlus läbi, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

• Esitluste hindamiseks kasutage järgmist hindamistabelit, samu kriteeriumeid arvestage ka oma esitluse koostamisel.

Punktid

Aspekt 5 4 3 2 1

Esitlus Ladus esitlus, hästi ette kantud, kuulajate tähelepanu haarav, köitev, kontakt auditooriumiga ladus.

Esitluse käigus oli üksikuid puudujääke, kohati kadus kuulajate tähelepanu; auditooriumit ei suudetud kogu aeg kontrollida.

Esitlus igav, esinejad halvasti ettevalmistunud, ei äratanud kuulajates huvi. Kontakt auditooriumiga puudus või oli konfliktne.

Atraktiivsus, tehniline teostus

Efektid, animatsioonid, kirjatüübid andsid esitlusele lisaväärtust, harmoneerusid terviklikuks tööks.

Efektid, animatsioonid, kirjatüübid jms olid valitud juhuslikult või oli nendega üle pakutud.

Esitluse kujundusele oli vähe tähelepanu pööratud.

Sisu Asjakohane, oli aktuaalne ja huvipakkuv; struktuur oli kooskõlas nõutuga; allikaid oli kasutatud korrektselt.

Vastas enam-vähem teemale, vajalikud struktuuriosad olid olemas, allikakasutus korrektne.

Ei vastanud teemale, mõned nõutu osad puudusid, allikate kasutamine ei olnud korrektne.

Koostöö Esitlusest selgus kõigi grupi liikmete tööjaotus ja igaühe panus.

Grupi liikmete panus ei olnud võrdväärne, tegevuse korraldamisel oli puudujääke.

Koostöö puudus, enamik grupi liikmeid ei osalenud esitluse ettevalmistamises.

144

http://www.coe.ee/files/en_trykised%20eesti_keeles/inimoigused/en_inimoiguste_konvents.html



http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html

http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html

Originaalsus Esitluses oli mitmeid originaalseid ja leidlikke ideid ning elemente.

Mõned uued mõtted ja seisukohad, ülekaalus teiste ideede kasutamine.

Võõraste ideede kasutamine neile hinnangut andmata.

124. Analüüsige kirjeldatud juhtumit ja vastake küsimustele.

Ühe Tallinna gümnaasiumi 18–19-aastased õpilased protesteerisid kooli sisekorraeeskirja vastu, mis võrdväärselt nooremate õpilastega ei luba ka neid vahetundide ning vabade tundide ajal õue. Kooli õppealajuhataja põhjendas kõigile kooli õpilastele kehtestatud liikumispiirangut laste turvalisuse tagamisega. Täisealistele õpilastele ei taha kool erandit teha. „See küsimus arutelu alla ei tule,” kinnitas õppealajuhataja. Ta ütles, et ei näe põhjust, miks isegi 18–19-aastane õpilane peaks koolist õppepäeva jooksul lahkuma.

Milline on teie hinnang, kas liikumisvabaduse piiramine koolis oli põhjendatud?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Millise põhjenduse esitaksite teie liikumispiirangu pooldajana ja millise vastasena?

Liikumispiirangu pooldajana:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Liikumispiirangu vastasena:

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Mida soovitaksite konfliktile lahenduse leidmiseks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

145

Postmodernne ühiskond

125. Teadmised ja väärtused. Tutvuge allikatega ja vastake küsimustele.

I

USA kinod ei julge evolutsioonifilme näidata Populaarsete kinokettide ning isegi teadusmuuseumide soovimatus kristlaste tunnete solvamise kartuses evolutsioonile viitavaid filme näidata põhjustab Ameerika Ühendriikides laialdasi vaidlusi ja vihaseid diskussioone.

Paljud IMAX-ketti kuuluvad kinod on viimasel ajal ultrakonservatiivsete usuorganisatsioonide surve tõttu loobunud näitamast mitmeid filme, milles esineb viiteid Charles Darwini evolutsiooniteooriale. Mitmed kinod ei soostunud näitama dokumentaalfilmi „Süvamere vulkaanid”, kuna seal väidetakse, et universum tekkis Suure Paugu tagajärjel ning elu arenes ookeanide põhjas.

USA usuühendused leiavad, et maailmakõiksus on sedavõrd keeruline ja täiuslik, et selle loojaks peab olema „intelligentne olend” ehk siis jumal ning looduslikul valikul pole liigilise mitmekesisuse tekkega mingisugust pistmist.

Paljud teadlased ründavad „intelligentse kavandamise” ideed vihaselt ja peavad seda järjekordseks teaduslikku vaatenurka alavääristavaks kreatsionismi ehk loomisõpetuse vormiks.

Paljude teadlaste kinnitusel näitab isegi teadusmuuseumide soovimatus evolutsioonile viitavaid teoseid näidata, et olukord on üsna hull.Allikas: Postimees, 21. juuni 2005. Lühendatult. AUTOR??vt Rushdie??

II

Religioon lõhestab maailma

Salman Rushdie*

Inimesed on religiooni poole pöördunud, otsimaks vastuseid kahele suurele eksistentsiaalsele küsimusele: kust me tuleme ja kuidas peaksime elama? Mis puudutab esimest küsimust, siis sellele vastates on kõik religioonid eksinud. Ei, maailma ei loonud kuue päeva jooksul mingisugune ülemjõud, kes seitsmendal päeval puhkas. Ja mis puudutab teist küsimust – kuidas me peaksime elama? – siis tõde on lihtne: niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Tulemuseks on inkvisitsioon või Taliban.

Ometigi väidavad religioonid ikka veel, et neile kuulub eriline ligipääs eetiliste tõdede juurde ning seetõttu väärivad nad erikohtlemist ja kaitset. Nad tungivad välja privaatsfäärist, kuhu nad tegelikult kuuluma peaks (just nii, nagu paljud muud asjad, mis on aktsepteeritavad juhul, kui nad kuuluvad privaatsfääri ja leiavad aset täiskasvanud inimeste vastastikusel kokkuleppel; mitte aga siis, kui nendega tegeldakse avalikkuse ees) ja pürgivad võimule.

(* Salman Rushdie on sündinud 1947. aastal Indias Bombays muslimi perekonnas. Tema vanaisa oli luuletaja, isa Cambridge’i ülikooli haridusega ärimees. Rushdie on töötanud Pakistani televisioonis ning teatrinäitlejana, samuti reklaamifirmades copywriter’ina. Kirjanikuna sai ta tuntuks aastal 1981, mil tema romaan „Kesköö lapsed” võitis Bookeri

146

preemia. Iraani juht ajatolla Khomeini pani 1989. aastal Rushdie romaani „Saatanlikud värsid” eest surmavande alla, väites, et raamatu sisu solvab islamit.)

Allikas: Eesti Päevaleht, 28. märts 2005

Iseloomustage teadmiste ja väärtuste muutumist tänapäeva maailmas.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Kas antud allikates kajastuvat dispuuti religiooni rolli ja olemuse kohta võib seostada postmodernsele ühiskonnale iseloomulike arutlustega tõe suhtelisusest? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Salman Rushdie elukäigust saab otsida kinnitust kultuuride kokkupõrke teooriale ja ka maailma globaliseerumise ilmingutele. Selgitage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Postmodernismile peetakse omaseks positiivset irooniat, mis kinnitavat pluralistliku universumi olemasolu ning seega võib ja peab iga inimene looma endale oma universumi, milles elada. Kas allikates kirjeldatud juhtumid kinnitavad maailma muutumist pluralistlikumaks, kõike sallivaks? Põhjendage.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

147

Miks peetakse usufundamentalismi postmodernistliku suhtumise tagajärjeks?

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

Vaidlused väärtuste üle on postmodernismile iseloomulikud. Tooge veel näiteid postmodernistliku ühiskonna kõhklustest ja vaidlustest.

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

..........................................................................................................................................

148

Sündmusi Euroopa lähiajaloost,millest otsida näiteid, fakte ja suurkujusid arutlustes kasutamiseks.

Aeg Sündmus

19.09.1946Winston Churchilli kõne Zürichis: „...me peame looma midagi Euroopa Ühendriikide sarnast.”

04.04.1949 NATO asutamine

05.05.1949 Euroopa Nõukogu asutamine

09.05.1950 Schumani plaan – Euroopa päev

18.04.1951 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine

09.05.1905 Rahvaülestõus Ungaris

25.03.1957 Rooma leping: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse loomine

1961 Berliini kriis, Berliini müüri rajamine

1968 Praha kevad: Nõukogude tankid okupeerivad Tšehhoslovakkia, tudengirahutused Pariisis

01.07.1968 Kujuneb välja EÜ tolliliit

01.01.1973 EÜ saab 9-liikmeliseks:

1974/75Varisevad kokku viimased diktaatorlikud režiimid Lääne-Euroopas: Portugal ja Hispaania saavad demokraatliku valitsuse

1978 Paavstiks saab Johannes Paulus II

1979 Esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised

1980 Poola ametiühinguliikumine Solidaarsus alustab streigivõitlust

1981 Kreeka astub EÜ-sse

14.06.1985 Schengeni leping

1986 Hispaania ja Portugal astuvad EÜ-sse

17.02.1986 Ühtse Euroopa akt

09.11.1989 Langeb Berliini müür, sotsialismileeri lagunemine jätkub

1992 Jugoslaavia lagunemine, kodusõda Bosnias serblaste, horvaatide ja moslemite vahel.

07.02.1992 Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) allakirjutamine

02.05.1992 Euroopa Majanduspiirkonna leping

01.11.1993Jõustub majandusliidu leping: tööjõud, kaubad, teenused ja kapital võivad EL-i sees vabalt liikuda

1995 Austria, Soome ja Rootsi astuvad EL-i

01.01.2002 Käibele tulevad euro mündid ja paberraha

01.05.2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros astuvad EL-i

149

Teemad arutluse harjutamiseksRiigieksamil peab arutluse pikkuseks olema 1–2 A4 lehekülge (200–400 sõna).

Milleks on vaja riiki?

Iga rahvas väärib oma valitsejaid.

Kui suure vabaduse annab kodanikule Eesti põhiseadus?

Euroopa Ühendriigid – kelle unistus?

Mitu Eestit on?

Liberaalse turumajanduse ja sotsiaalse heaolu põhimõtete ühitamine – arenenud riikide majandusarengu võtmeküsimus.

Presidendi roll parlamentaarses riigis.

... – tänapäeva noortele sobivaim ideoloogia.

Rahvusvaheliste suhete arenguperspektiivid 21. sajandil.

Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks?

Rahvastiku vananemine kui kogu Euroopa probleem.

Kas kodanikujulgust on vähe või palju?

Osalemine valimistel – ainus otsese demokraatia väljendus tänapäeval.

Üleilmastumise head ja vead.

Milleks meile aktiivne kodanik?

Meedia mõju poliitilisele elule.

Euroopa kodakondsus – mis see on?

Vaesus – kas tänapäeva inimarengu takistaja?

Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast?

ÜRO roll muutuvas maailmas

Kuidas saab ühiskond ... probleemiga toime tulla?

Nüüdisühiskond – kas ühiskonna arengu lõpp?

150

Arutluse hindamisest

Töö struktuur – 3 punkti

1 p – esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud

2 p – töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub sissejuhatus või lõppsõna)

3 p – ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte)

Teadmised ja näited – 3 punkti

1 p – on esitatud mõni juhuslik fakt

2 p – esitatud piisavalt näiteid või fakte teema mõtestamiseks

3 p – näidete, faktide hulk on piisav ja nende valik põhjendatud, toetavad analüüsi käiku

Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs – 5 punkti

1 p – töö on kirjeldava laadiga, vastab teemale

2 p – probleem on käsitletud

3 p – välja on toodud iseloomulikud näited

4 p – arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed

5 p – probleem on välja arendatud: üldistused, põhjendused

Isikliku arvamuse olemasolu ja selle põhjendatus – 4 punkti

1 p – esitatakse käibetõdesid

2 p – oma arvamuse esitamine näideteta

3 p – oma arvamuse kinnitamine mõne näitega

4 p – oma arvamuse põhjendatus näidetega, oskus kaitsta oma seisukohti

Järeldused – 3 punkti

1 p – on esitatud lihtsamad järeldused

2 p – järeldused tulenevad arutluse käigust, lähtuvad võrdlustest ja seostest

3 p – järeldused tulenevad arutluse käigust, on põhjendatud ja argumenteeritud

Stiil ja õigekiri – 2 punkti

1 p – esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust ainealaste terminite kasutamisel, teemaga mitteseonduvat slängi, labast ja lohakat väljenduslaadi, ülespuhutud stiili

2 p – töö on arutlev ja üldistav, sõnastus ja kirjaviis on korrektsed

151

Õpilastööde näidised

Inimõiguste rikkumise juhtum. Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste rühmatöö näidis.

152

153

Demograafiline kriis Eestis. Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste rühmatöö näidis.

154

155

Kasulikud lingid

Ühiskonnaõpetusega seotud rahvusvahelised projektid ja programmid

Euroopa Koolis (Europe@t School): http://www.europe-at-school.org/

2005. a. parimad projektid:

Democratic Values, Past, Present and Future http://www.guidebook-to-democracy.com

Footsteps to Citizenship: http://www.europe.alternatywa.info/

Democracy All Over Europe: http://www.euroteamproject.go.ro

Democracy and Us- the Values: http://www.demporotu.ima.pl/

Euroopa Kevadpäev (Spring Day in Europe): http://futurum2005.eun.org

My Europe http://myeurope.eun.org

Youth of Europe (Euroopa Noored) http://euroopa.noored.ee/euroopanoored

Sõpruskoolid Euroopas http://www.htk.tpu.ee/etwinning

European Schoolnet: http://www.eun.org

Kodanikule kasulik info

E-riik: http://www.riik.ee

Teabeportaal: http://www.eesti.ee

Veebikeskkond Täna Otsustan Mina http://tom.riik.ee

Euroopa Noorteportaal: http://www.europa.eu.int/youth/index_et.html

Teie Euroopa – Kodanike koduleht: http://europa.eu.int/youreurope/nav/et/citizens/home.html

Euroopa Liidu portaal: http://europa.eu.int/index_et.htm

Kodanikupäeva koduleht: http://www.kodanik.ee

Singer, Kurt. Näita üles kodanikujulgust: http://www.parnu.ee/raulpage/julgus/

Lagerspetz, M. Kodanikuühiskonna sõnastik : http://www.ngo.ee/4894

Õppematerjalid

• Õppematerjalid: vt http://www.koolielu.ee

• Riigieksamite materjalid: http://www.ekk.edu.ee/riigieksamid/index.html

157

http://www.ekk.edu.ee/riigieksamid/index.html

http://www.koolielu.ee/

http://www.ngo.ee/4894

http://www.parnu.ee/raulpage/julgus/

http://www.kodanik.ee/

http://europa.eu.int/index_et.htm

http://europa.eu.int/youreurope/nav/et/citizens/home.html

http://www.europa.eu.int/youth/index_et.html

http://tom.riik.ee/

http://www.eesti.ee/

http://www.riik.ee/

http://www.eun.org/

http://www.htk.tpu.ee/etwinning

http://euroopa.noored.ee/euroopanoored

http://myeurope.eun.org/

http://futurum2005.eun.org/

http://www.demporotu.ima.pl/

http://www.euroteamproject.go.ro/

http://www.europe.alternatywa.info/

http://www.guidebook-to-democracy.com/



http://www.europe-at-school.org/

• Abiks Eesti Vabariigi põhiseaduse õpetamisel: http://www.ekk.edu.ee/kodakondsus/dokumendid/Abiks Eesti Vabariigi põhiseaduse õpetamisel.pdf

• Interaktiivne mäng Europa Go. http://europa.eu.int/europago

• Ühiskonnaõpetus: http://www.oesel.ee/civics

• Mina kui Euroopa kodanik: http://www.oesel.ee/~taiu/euroopa/

• Euroopa Liit – uued võimalused: http://koolielu.edu.ee/euro/

• Veebipõhiste õppematerjalide loomine: http://viko.opetaja.ee/tugi/6ppematerjalide_loomine.php

• Soovitusi slaidide kujundamiseks: http://lepo.it.da.ut.ee/~piretl/Intel/materjal.html

158

http://lepo.it.da.ut.ee/~piretl/Intel/materjal.html

http://viko.opetaja.ee/tugi/6ppematerjalide_loomine.php

http://koolielu.edu.ee/euro/

http://www.oesel.ee/~taiu/euroopa/

http://www.oesel.ee/civics

http://europa.eu.int/europago

http://www.ekk.edu.ee/kodakondsus/dokumendid/ABIKS%20EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUSE%20%C3%95PETAMISEL1.pdf

http://www.ekk.edu.ee/kodakondsus/dokumendid/ABIKS%20EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUSE%20%C3%95PETAMISEL1.pdf

Documents

€¦ · Web viewDemokraatia on selline leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud. (George B. Shaw) 4a. Ateenas said rahvakoosolekul otsuste vastuvõtmisel