CIBWA application
Euroopa Parlament
2019-2024
{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
2019/2028(BUD)
{28/08/2019}28.8.2019
EELARVE MUUDATUSETTEPANEKUD
2020. aasta eelarve
(2019/2028(BUD))
{ENVI}Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Pascal Canfin
EM
AB\1187677ET.docxPE640.644v01-00
ETÜhinenud mitmekesisusesET
2
PE640.644v01-00/5AB\1187677ET.docx
ET
AB\1187677ET.docx2/5PE640.644v01-00
ET
Muudatusettepaneku projekt 5400
=== ENVI/5400 ===
esitaja(d): Pascal Canfin, raportöör, Keskkonna-, rahvatervise
ja toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 02 03 03 — Euroopa Kemikaaliamet — Kemikaale käsitlevad
õigusaktid
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
02 03 03
58 356 886
58 356 886
59 827 657
59 827 657
59 527 657
59 527 657
300 000
300 000
59 827 657
59 827 657
Reserv
Kogusumma
58 356 886
58 356 886
59 827 657
59 827 657
59 527 657
59 527 657
300 000
300 000
59 827 657
59 827 657
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5475
=== ENVI/5475 ===
esitaja(d): Martin Hojsík
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 02 03 03 — Euroopa Kemikaaliamet — Kemikaale käsitlevad
õigusaktid
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
02 03 03
58 356 886
58 356 886
59 827 657
59 827 657
59 527 657
59 527 657
300 000
300 000
59 827 657
59 827 657
Reserv
Kogusumma
58 356 886
58 356 886
59 827 657
59 827 657
59 527 657
59 527 657
300 000
300 000
59 827 657
59 827 657
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5420
=== ENVI/5420 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 02 07 01 — Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku
arendamise programm
Muuta arvnäitajaid, selgitusi ja õiguslikku alust
järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
02 07 01
243 250 000
145 250 000
254 500 000
200 000 000
254 500 000
200 000 000
-254 500 000
-200 000 000
p.m.
p.m.
Reserv
Kogusumma
243 250 000
145 250 000
254 500 000
200 000 000
254 500 000
200 000 000
-254 500 000
-200 000 000
p.m.
p.m.
Märkused:
Kustutada järgmine tekst:
Programmi eesmärk on toetada kaitsevaldkonna meetmete ja
tehnoloogia arengut. Liidu toetust antakse ainult sellistele
koostööprojektidele, milles osaleb vähemalt kolm ettevõtet vähemalt
kahest liikmesriigist. Projektid valitakse komiteemenetluse
kohaselt, täielikult lähtudes liikmesriikide kindlaksmääratud liidu
kaitsevõime prioriteetidest. Prototüüpide väljatöötamise valdkonnas
katab liidu pakutav rahastus vaid osa kogukuludest ja ülejäänud
kulu kannavad tavaliselt liikmesriigid. Ülejäänud meetmete ja
tehnoloogiate puhul võib liit rahastada kogu kulu. Liidu eelarvest
kaetavate kulude lõplik osakaal nähakse ette tööprogrammiga, mis
koostatakse vastavalt komiteemenetlusele. Programmi rakendatakse
ainult kaks aastat: 2019. ja 2020. aastal.
Õiguslik alus:
Kustutada järgmine tekst:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL)
2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna
tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu
kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018,
lk 30).
Põhjendus:
EL peab seadma esikohale meetmed, mis edendavad rahu,
solidaarsust ja koostööd võrdsete õigustega suveräänsete riikide
vahel.
Rahastus tuleks suunata rubriiki 13 06 01 "Ühinemisläbirääkimisi
pidavate riikide toetamine tõsise loodusõnnetuse korral, mis
mõjutab oluliselt elutingimusi, looduskeskkonda või
rahvamajandust".
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5441
=== ENVI/5441 ===
esitaja(d): Christophe Hansen, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 05 02 15 06 — Mesinduse eritoetused
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
05 02 15 06
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
5 000 000
5 000 000
40 000 000
40 000 000
Reserv
Kogusumma
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
35 000 000
5 000 000
5 000 000
40 000 000
40 000 000
Põhjendus:
Mesindussektor annab ühiskonnale panuse nii majanduse kui ka
keskkonna vallas, aidates säilitada ökoloogilist tasakaalu ja
bioloogilist mitmekesisust. Sellele vaatamata on ÜPP eelarvest
mesinduse jaoks eraldatud ainult 0,0003 %. Kuigi ajavahemikus
2004-2016 suurenes mesilasperede arv uute liikmesriikide liitumise
tõttu 47,8 % võrra, suurenes ELi rahastamine vaid 12 %. Arvestades
viimastel aastatel meemesilaste murettekitavat suremust, mille on
põhjustanud kliimamuutused, invasiivsete võõrliikide, nagu
varroalesta (Varroa destructor) pealetung ja intensiivsed
põllumajandustavad, peaks EL mesindussektorit rohkem toetama.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5446
=== ENVI/5446 ===
esitaja(d): Martin Häusling, Martin Hojsík, Michal Wiezik, Tilly
Metz, Anja Hazekamp, Frédérique Ries, Francisco Guerreiro, Ulrike
Müller, Jytte Guteland, Michèle Rivasi, Fredrick Federley, Mairead
McGuinness, Dace Melbārde, Sirpa Pietikäinen, Günther Sidl, Eric
Andrieu, Maria Noichl, Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse
komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 05 08 77 17 — Katseprojekt — Liidus kasutatavate
integreeritud taimekaitse tavade koondamine põllumajandustootjate
jaoks
Muuta arvnäitajaid ja selgitusi järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
05 08 77 17
1 050 000
525 000
p.m.
315 000
p.m.
315 000
1 500 000
1 185 000
1 500 000
1 500 000
Reserv
Kogusumma
1 050 000
525 000
p.m.
315 000
p.m.
315 000
1 500 000
1 185 000
1 500 000
1 500 000
Märkused:
Enne lõiku:
ELi direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ..........
inimeste tervisele ja keskkonnale kõige ohutumad“.
Muuta teksti järgmiselt:
Viimastel aastatel on taimekaitsevahendite kestliku kasutamise
propageerimiseks välja töötatud ELi õigusaktid, kuid selle
põhimõtte rakendamisel esineb liikmesriikides endiselt palju lünki
ning põllumajandustootjad väidavad, et taimekaitsevahendite
asendamine on keeruline ja kulukas ning alternatiivid tegelikult
puuduvad.Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada
varasematel aastatel katseprojekti raames täitmata jäänud
kulukohustusi.
Euroopa Komisjoni hiljutise hinnangu (vt COM(2017) 587 final)
tulemustest lähtuvalt hindaks kavandatud uuring igas liikmesriigis
kasutatavaid integreeritud taimekaitsetavasid, muu hulgas
integreeritud taimekaitse põhimõtte kohaselt majandataval
põllumajandusmaal, esitades tulemused liikide kaupa. Lisaks
kogutakse materjali taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise ja
kasutusele võetud meetmete kohta. Projekti eesmärk on luua
teadmiste kogum, et võimaldada põllumajandusettevõtjatel ja nende
nõustajatel taimekaitsevahenditest sõltumist märkimisväärselt
vähendada ning aidata nii täita vastav poliitiline eesmärk. Muu
hulgas tuleks selles teadmiste kogumis esitada paljude eri
kultuuride jaoks integreeritud taimekaitse protokoll ja tuua välja,
milliseid alternatiive saaks keemiliste taimekaitsevahendite asemel
kasutada. Uuringus kirjeldatakse ja soovitatakse tõhusaid
lähenemisviise, alustades näiteks maaharimismeetodite muutmisest ja
rotatsiooni kasutamisest igal võimalikul juhul, ning seejärel
tutvustades vastupidavaid sorte, kasulike putukate või
alternatiivsete taimekaitsevahendite kasutamise võimalusi jms.
Alternatiivid peaksid olema kohandatud kohalikele oludele
vastavaks.Viimastel aastatel on pestitsiidide kestliku kasutamise
tagamiseks välja töötatud liidu õigusaktid, kuid nende rakendamisel
esineb liikmesriikides endiselt palju lünki ning
põllumajandustootjad väidavad, et pestitsiidide asendamine on
keeruline ja kulukas või et alternatiivid tegelikult puuduvad.
Projekti maksumus on kahe aasta jooksul kokku hinnanguliselt 1
500 000 eurot ning selles võetakse arvesse muu hulgas selliste
ettevõtete tööst saadud kogemusi, nagu rahvusvahelise bioloogilise
kontrolli organisatsioon (International Organisation for Biological
Control, IOBC), bioloogilise kontrolli vahendite tootjate
rahvusvaheline ühendus (International Biocontrol Manufacturer
Association, IBMA) ning eri agronoomilisi lähenemisviise ja
integreeritud taimekaitset kasutavad organisatsioonid.Komisjoni
hiljutise hinnangu (vt COM(2017) 587 final) tulemustest lähtuvalt
hinnatakse kavandatud uuringuga kõikides liikmesriikides
kasutatavaid integreeritud taimekaitse meetmeid, muu hulgas
integreeritud taimekaitse põhimõtte kohaselt majandataval
põllumajandusmaal. Võimaluse korral klassifitseeritakse need
kultuuriliikide kaupa. Lisaks kogutakse materjali pestitsiidide
kasutamise vähendamise kohta ja selleks kasutusele võetud meetmete
kohta. Projekti eesmärk on luua teadmiste kogum, et võimaldada
põllumajandusettevõtjatel ja nende nõunikel saavutada poliitiline
eesmärk taimekaitsevahenditest sõltumist märkimisväärselt
vähendada. Muu hulgas tuleks paljude eri kultuuride kohta välja
töötada integreeritud taimekaitse protokoll ja tuua välja,
milliseid alternatiive saaks keemiliste pestitsiidide asemel
kasutada. Uuringu käigus kirjeldatakse ja soovitatakse tõhusaid
lähenemisviise, alustades näiteks maaharimismeetodite muutmisest ja
rotatsiooni kasutamisest igal võimalikul juhul. Asjakohastel
juhtudel tutvustatakse vastupidavaid sorte, kasulike putukate või
alternatiivsete taimekaitsevahendite kasutamise võimalusi jms.
Alternatiivide puhul tuleks lähtuda kohalikest tingimustest.
Uuring hõlmab ühise põllumajanduspoliitika vahendite tõhususe
analüüsiProjekt hõlmab kogemuste koondamist, võttes aluseks muu
hulgas rahvusvahelise bioloogilise kontrolli organisatsiooni
(International Organisation for Biological Control, IOBC),
bioloogilise kontrolli vahendite tootjate rahvusvahelise ühenduse
(International Biocontrol Manufacturer Association, IBMA) ja koos
põllumajandusettevõtjatega agronoomiliste lähenemisviiside ja
integreeritud taimekaitse propageerimisel põllumajandustootjate
seas. Selle raames tuleks samuti esitada soovitused, kuidas tavasid
2020. aasta järgse ÜPP vahendite (näiteks põllumajandusettevõtjate
teavitamine põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste osutajate kaudu
sellest, kuidas integreeritud taimekaitset kasutada) ja ÜPP
keskkonnahoidliku struktuuri toel kogu Euroopas rohkem kasutusele
võtta, et ergutada põllumajandustootjaid integreeritud taimekaitse
põhimõtteid kasutama.asjus töötavate organisatsioonide tehtud
töö.
Kustutada järgmine tekst:
Uuringus analüüsitakse, kui hästi integreeritud taimekaitset
ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahenditega
põllumajandustootjate seas propageeritakse. Selle raames esitatakse
ka soovitused, kuidas tavasid 2020. aasta järgse ÜPP vahendite
(näiteks põllumajandustootjate teavitamine põllumajandusettevõtete
nõuandeteenuste osutajate kaudu sellest, kuidas integreeritud
taimekaitset kasutada) ja ÜPP keskkonnahoidliku struktuuri toel
kogu Euroopas rohkem kasutusele võtta, et ergutada
põllumajandustootjaid integreeritud taimekaitse põhimõtteid
kasutama.
Muuta teksti järgmiselt:
Uuringus käsitletakse ka integreeritud taimekaitse levikut ja
kasutuselevõttu takistavaid asjaolusid (tegelikke ja tajutavaid),
mida põllumajandusettevõtjadpõllumajandustootjad ja asjatundjad on
täheldanud.täheldanud on.
Pärast lõiku:
Samuti märgitakse järgmist: „Liikmesriigid peavad ..........
eesmärk vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest“.
Lisada järgmine tekst:
Komisjoni aruande tulemusi arutas 6. novembril 2017 nõukogu
(põllumajandus ja kalandus) ning 13. novembril 2017 ka Euroopa
Parlament. Mõlemad kinnitasid, et kavatsevad võtta meetmeid
integreeritud taimekaitse laiemaks ja sisulisemaks
kasutuselevõtuks.
Muuta teksti järgmiselt:
Projekt aitab põllumajandusettevõtjaid ja liikmesriike
integreeritud taimekaitse sidusal kasutuselevõtul ning
põllumajandusettevõtjate pestitsiidisõltuvuse
vähendamisel.Komisjoni aruande tulemusi arutas 6. novembril 2017
nõukogu (põllumajandus ja kalandus) ning 13. novembril 2017 ka
Euroopa Parlament. Mõlemad kinnitasid, et kavatsevad võtta
meetmeid, et tagada integreeritud taimekaitse laiem ja sisuline
kasutuselevõtt tulevikus.
Euroopa Komisjon märkis, et projekti edukaks rakendamiseks on
vaja vähemalt 1 500 000 euro suurust eelarvet. Katseprojekti
tulemused võib lisada uurimisprojekti „Integreeritud taimekaitse
laiem kasutuselevõtt“. See võib aidata koguda teavet integreeritud
taimekaitse praeguse kasutamise kohta kohalikul tasandil ja olla
liikmesriikidele abiks nende ÜPP kavade kujundamisel.Projekt aitab
põllumajandustootjaid ja liikmesriike integreeritud taimekaitse
järjekindlal kasutuselevõtul ning põllumajandustootjate
pestitsiididest sõltuvuse vähendamisel.
Käesolev käimasolev katseprojekt, millest peaks saama
ettevalmistav meede, hinnati edukalt ümber, kuna tehti ettepanek
selle eelarvet suurendada: 1 500 000 eurot (kogueelarve 2019-2020).
Eelarve suurendamist on nõudnud Euroopa Komisjoni talitused ja
sidusrühmad, et tagada katseprojekti optimaalne rakendamine.
Suurendatud summad kajastavad eelarvekärpeid, mis tehti
katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kompromisspaketi üle
peetud läbirääkimistel 2016. aastal.Katseprojekti tulemusi võib
kasutada ka uurimisprojektis „Integreeritud taimekaitse laiem
kasutuselevõtt“. See võib aidata koguda teavet integreeritud
taimekaitse praeguse kasutamise kohta kohalikul tasandil ja olla
liikmesriikidele abiks ÜPP kavade koostamisel.
Põhjendus:
Välja töötatakse edukate integreeritud taimekaitsemeetmete
kogum, mis aitab põllumajandusettevõtjatel ja
põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi nõustajatel kogu ELis
tegeleda kahjurite resistentsuse probleemiga ja suurendada
sisendite autonoomiat, et võimaldada valida paremini meetmeid, mis
on kohandatud konkreetsetele agronoomilistele ja majanduslikele
oludele. Projekt aitab saavutada pestitsiidide säästvat kasutamist,
mida käsitletakse direktiivis 2009/128/EÜ. Käimasoleva projekti
raames tehakse kindlaks ka kasutuselevõttu ja rakendamist
takistavad asjaolud kohapeal ning pakutakse välja võimalikke
lahendusi.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5401
=== ENVI/5401 ===
esitaja(d): Pascal Canfin, raportöör, Keskkonna-, rahvatervise
ja toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 01 01 — Keskkonna poliitikavaldkonnas töötavate
ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 01
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Reserv
Kogusumma
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5419
=== ENVI/5419 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 01 01 — Keskkonna poliitikavaldkonnas töötavate
ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 01
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Reserv
Kogusumma
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5455
=== ENVI/5455 ===
esitaja(d): Martin Hojsík
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 01 01 — Keskkonna poliitikavaldkonnas töötavate
ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 01
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Reserv
Kogusumma
46 524 636
46 524 636
47 546 672
47 546 672
47 320 866
47 320 866
225 806
225 806
47 546 672
47 546 672
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5402
=== ENVI/5402 ===
esitaja(d): Pascal Canfin, raportöör, Keskkonna-, rahvatervise
ja toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 07 01 02 01 — Koosseisuvälised töötajad
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 02 01
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Reserv
Kogusumma
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5421
=== ENVI/5421 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 07 01 02 01 — Koosseisuvälised töötajad
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 02 01
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Reserv
Kogusumma
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5454
=== ENVI/5454 ===
esitaja(d): Martin Hojsík
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 07 01 02 01 — Koosseisuvälised töötajad
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 02 01
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Reserv
Kogusumma
2 936 184
2 936 184
2 978 743
2 978 743
2 894 368
2 894 368
84 375
84 375
2 978 743
2 978 743
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5403
=== ENVI/5403 ===
esitaja(d): Pascal Canfin, raportöör, Keskkonna-, rahvatervise
ja toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 01 03 — Keskkonna poliitikavaldkonna info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 03
3 119 051
3 119 051
3 118 950
3 118 950
2 960 885
2 960 885
158 065
158 065
3 118 950
3 118 950
Reserv
Kogusumma
3 119 051
3 119 051
3 118 950
3 118 950
2 960 885
2 960 885
158 065
158 065
3 118 950
3 118 950
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5470
=== ENVI/5470 ===
esitaja(d): Martin Hojsík
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 01 03 — Keskkonna poliitikavaldkonna info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja teenustega seotud kulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 03
3 119 051
3 119 051
3 118 950
3 118 950
2 960 885
2 960 885
158 065
158 065
3 118 950
3 118 950
Reserv
Kogusumma
3 119 051
3 119 051
3 118 950
3 118 950
2 960 885
2 960 885
158 065
158 065
3 118 950
3 118 950
Põhjendus:
Taastatakse eelarveprojekt (EP).
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5422
=== ENVI/5422 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 07 01 04 01 — Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE)
(keskkonna allprogramm) toetuskulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 04 01
1 800 000
1 800 000
1 806 828
1 806 828
1 806 828
1 806 828
293 172
293 172
2 100 000
2 100 000
Reserv
Kogusumma
1 800 000
1 800 000
1 806 828
1 806 828
1 806 828
1 806 828
293 172
293 172
2 100 000
2 100 000
Põhjendus:
Arvestades, et see rubriik on ette nähtud IT-süsteemide
arendamiseks, säilitamiseks, hooldamiseks, turvalisuseks,
kvaliteedi tagamiseks ning käitamiseks ja toetamiseks, et edastada,
valida ja jälgida projekte ning nende kohta aruandeid esitada,
tuleks seda suurendada, võttes arvesse, kui tähtis on projektide
toetamine ja vastavate tulemuste levitamine.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5443
=== ENVI/5443 ===
esitaja(d): Ivan Vilibor Sinčić, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Punkt 07 01 04 01 — Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE)
(keskkonna allprogramm) toetuskulud
Muuta arvnäitajaid järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 01 04 01
1 800 000
1 800 000
1 806 828
1 806 828
1 806 828
1 806 828
693 172
693 172
2 500 000
2 500 000
Reserv
Kogusumma
1 800 000
1 800 000
1 806 828
1 806 828
1 806 828
1 806 828
693 172
693 172
2 500 000
2 500 000
Põhjendus:
Programm LIFE on oluline programm ja sellele tuleb eraldada
rohkem vahendeid.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5464
=== ENVI/5464 ===
esitaja(d): Monika Beňová
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Artikkel 07 02 06 — Euroopa Keskkonnaamet
Muuta arvnäitajaid ja selgitusi järgmiselt:
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 06
39 260 364
39 260 364
40 418 782
40 418 782
40 418 782
40 418 782
1 300 000
1 300 000
41 718 782
41 718 782
Reserv
Kogusumma
39 260 364
39 260 364
40 418 782
40 418 782
40 418 782
40 418 782
1 300 000
1 300 000
41 718 782
41 718 782
Märkused:
Pärast lõiku:
Vastavalt komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud
.......... mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.
Muuta teksti järgmiselt:
Euroopa Keskkonnaameti ametikohtade loetelu on esitatud
käesoleva jao lisas „Töötajad“. Lisaks tuleks luua kaks täiendavat
lepinguliste töötajate ametikohta (4. tegevusüksus). Liidu
toetus2020kokku eurodes40 672 000. Summa
eurodes,253 218mis tuleneb 2018. aasta ülejäägi ülekandmisest
lisatakse summale eurodes,40 418 782mis sisaldub
eelarves.
Kustutada järgmine tekst:
Liidu toetus on 2020. aastal kokku 40 672 000 eurot.
Tagasinõutud 2018. aasta ülejäägist saadav 253 218 euro
suurune summa on lisatud eelarvesse kantud 40 418 782
euro suurusele summale.
Põhjendus:
Euroopa Keskkonnaameti osalust on taotletud järgmistes
lisaülesannete täitmisel.
Eeldatakse, et vastavalt Euroopa maakasutuse, maakasutuse
muutuse ja metsanduse põhimõtetele (LULUCF) hakkab Euroopa
Keskkonnaamet täitma maakasutuse muutuse seires, aruandluses ja
tõendamises keskset rolli.
Euroopa Keskkonnaamet peaks võtma kohustusi andmete esitamise,
analüüsimise ja hindamise osas seoses joogiveedirektiivi
uuestisõnastamisega ning samuti seoses uue määrusega vee
taaskasutamise kohta põllumajandusmaa niisutamiseks.
Bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas oodatakse Euroopa
Keskkonnaametilt invasiivsete võõrliikide ja metsa seiret.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5439
=== ENVI/5439 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Reserv
Kogusumma
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Rubriik:
Ettevalmistav meede - Euroopa põuakindluse ja sellega kohanemise
vaatluskeskuse loomine
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistava meetme peamine eesmärk on luua Euroopa
põuavaatluskeskus, mis peaks olemasoleva süsteemi põhjal kujunema
institutsioonilise suutlikkuse ja vajalike inimressurssidega
organisatsiooniks, et edendada ja tugevdada ülikoolide, teadus- ja
arendusüksuste, tootmisettevõtete ja kodanikuühiskonna vahelist
võrgustikku.
Euroopa põuavaatluskeskus korraldaks teadusuuringuid põua
põhjuste ja tagajärgede kohta.
Vaatluskeskus pakuks inimressursside, teaduslike ja tehniliste
teadmiste ühitamise abil teavet (statistiline ja suundumuste
analüüs) ning tootmismeetodite kasutamise ja kohandamise
metoodikaid vastavalt iga piirkonna ja konkreetse
põllumajandustootmise liigi tegelikule olukorrale ja vajadustele
ning pakuks abi ja nõustamisteenuseid põua käes kannatavatele
liikmesriikidele ja piirkondadele.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri
2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa
Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Euroopa põuavaatluskeskus on juba loodud, kuid on kiiresti vaja
asutada vajalike tehniliste ja inimressurssidega institutsioon,
mille ülesanne on kindlaks teha, milliseid meetmeid tuleks võtta
Euroopa teatavates piirkondades esineva äärmusliku põuaga
toimetulemiseks.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5440
=== ENVI/5440 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Reserv
Kogusumma
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Rubriik:
Katseprojekt – kliimamuutuste mõju vee kvaliteedile
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Veekogude keskmise temperatuuri tõus põhjustab muutusi
mikrobioomides, luues näiteks soodsad tingimused tsüanobakteritest
põhjustatud veeõitsenguks, mis võib tekitada tsüanotoksiine ja olla
seetõttu rahvatervisele ohtlik.
Lisaks mõjutavad üleujutused või põuad keemiliste ja
mikrobioloogiliste saasteainete levimist veekogudessse, millele
tuleb pöörata erilist tähelepanu.
See tegevusvaldkond peab hõlmama järgmist:
– jõgede ja veehoidlate seire mürgiste tsüanobakterite arengu
varajaseks avastamiseks, kuna see võib ohustada inimtoiduks või
vaba aja veetmiseks mõeldud vee kvaliteeti;
– piirkondade kaardistamine, kus tsüanobakterite puhangute
korral on kõige suurem toksiliste sümptomite oht;
– kahjulike organismide puhangute korral avastatud organismide
ja nende toksiinide profileerimine;
– kliimamuutuste mitmesuguste tagajärgede jälgimine, mis toovad
kaasa patogeensete mikroorganismide, sealhulgas koolerabakterite
arvukuse ja leviku suurenemise;
– keemiliste saasteainete leviku jälgimine veekeskkonnas.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Kliimamuutused, mida iseloomustab globaalne soojenemine koos
põudade ja üleujutustega, põhjustavad piirkondlikke muutusi, mis
kajastuvad vee keemilises ja mikrobioloogilises kvaliteedis ning
ohustavad rahvatervist.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5445
=== ENVI/5445 ===
esitaja(d): Norbert Lins, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
439 881
219 940
439 881
219 940
Reserv
Kogusumma
439 881
219 940
439 881
219 940
Rubriik:
Katseprojekt — Maahooldajate, looduskaitsekorraldajate ja
kohalike kogukondade vaheliste juhiste ja teadmiste parandamine, et
kaitsta kultuuripärandit Natura 2000 aladel ja neist väljaspool
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Maahooldusalgatuste puhul teevad looduskaitsekorraldajad,
põllumajandustootjad ja kohalikud kogukonnad tihedat koostööd. Nad
tegutsevad selle nimel, et säilitada Euroopa maastike
mitmekesisust, sh bioloogilist mitmekesisust, ja toetada
maapiirkondade majanduse edasist kestlikku arengut. Maahoolduse
põhimõtetel põhinevad ühised looduskaitsealased jõupingutused on
kasutusel kuues liikmesriigis (Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg,
Madalmaad, Rumeenia ja Hispaania), ning teistes liikmesriikides (nt
Leedus ja Tšehhi Vabariigis) alustatakse praegu sarnaste
lähenemisviiside kasutuselevõttu.
Kõnealuse maahoolduse algatuste raames toimuva tegevuse käigus
parandatakse aktiivselt ELi loodusdirektiivide rakendamist.
Projektiga edendatakse asjakohaseid ÜPP meetmeid, sealhulgas
meetmeid põllumajandusmaal elavate lindude kaitseks ja Natura 2000
alade haldamiseks. Projekti raames tehakse tööd selle nimel, et
kaasata kõik asjakohased meetmed/eesmärgid ÜPP strateegiakavadesse
ja tähtsuse järjekorda pandud tegevuskavadesse. Samuti peetakse
projekti ja ELi loodusalaste õigusaktide rakendamise seisukohast
oluliseks vee raamdirektiivi rakendamist.
Nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja nende rakendamiseks
kohapealsetes piirkondades kasutavad osalevad organisatsioonid
erinevaid meetmeid, millega teadlikult toetatakse asjaomaste
maapiirkondade eri sidusrühmi, et toetada kaitsemeetmete
struktuurset kaitset.
Peamised töövaldkonnad ELi loodusalaste õigusaktide
rakendamiseks on järgmised:
– maakasutajatele täiendavate sissetulekuallikate pakkumine
maahoolduse meetmetega, nt põllumajanduse keskkonnameetmed maastike
ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;
– kvaliteetsete piirkondlike toodete (nt Natura 2000 aladelt
pärit toodete) turustamine;
– maaturismi toetamine;
– töökohtade loomine;
– ning piirkondliku identiteedi edendamine.
Senised kogemused näitavad, et maahooldusel põhinev
lähenemisviis parandab ELi loodusdirektiivide rakendamist,
edendades kohalikku bioloogilist mitmekesisust, säilitades
kultuurmaastikke ja parandades maapiirkondade elanike
elukvaliteeti. Kooskõlas loodust, rahvast ja majandust käsitleva
tegevuskavaga edendatakse sellise tegevusega nutikamaid
kaasamisviise ja suurendatakse maaomanike ja -kasutajate täielikku
kaasatust.
Seepärast soovime tõhustada kontakte ja kogemuste vahetamist
Euroopa maahooldusalgatuste ja organisatsioonide vahel. Euroopa eri
maahooldusalgatused on viimastel aastatel hakanud omavahel kogemusi
vahetama. Need kontaktid toovad siiani kasu. Vastastikustel
külastustel ja seminaridel on välja töötatud uusi lahendusi, kuidas
viia ELi keskkonna- ja põllumajanduspoliitikat paremini ellu.
Praegu tuleb aga maapiirkondade arengu ja looduse huvides tekkiva
pikaajalise kasu suurendamiseks tugevdada koostööd Euroopa
tasandil.
Tugevam üle-euroopaline koostöö aitaks samuti soodustada ELi
direktiivide, nt elupaikade direktiivi ja veepoliitika
raamdirektiivi elluviimist, ning edendada ühise
põllumajanduspoliitika mõju eri riikide kultuurmaastikele.
Tagasisidest ja ettepanekutest tehakse kokkuvõte, mis esitatakse
Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide pädevatele
ministeeriumidele.
Projekti kaasatakse nii olemasolevad kui ka uued partnerid, kes
saavad teadmisi kindlaksmääratud peamiste tegurite ning samuti
praktiliste kogemuste kaudu. Nad saavad osaleda seminaridel ja
Euroopa tasandi konverentsil. Seega aitaks projekt lõppkokkuvõttes
edendada üle-euroopalisi partnerlusi ja tugevdada Euroopa Liitu.
Seetõttu viiakse edukate partneritega läbi viis seminari, et
määratleda peamised tegurid, mis edendavad koostööd looduskaitse
valdkonnas. Neist teguritest tehakse kokkuvõtemitmekeelses
väljaande, mida tutvustatakse Euroopa tasandi lõpukonverentsil
„Euroopa maahooldus ehk inimeste ja looduse seisukohast kasulik
ühine looduskaitse“. Uutes maahoolduse algatustes saab neid ideid
kasutada kohapealse töö parandamiseks.
Projekti keskne eesmärk on soodustada ELi direktiivide, nt
elupaikade direktiivi ja veepoliitika raamdirektiivi paremat
ellurakendamist ja edendada ühise põllumajanduspoliitika mõju eri
riikide kultuurmaastikele. Tagasisidest ja ettepanekutest tehakse
kokkuvõte, mis esitatakse Euroopa Komisjonile ning liikmesriikide
vastavatele ministeeriumidele. See aitab riikidel teadmisi ja
praktilisi kogemusi vahetada ning vajaduse korral sobivaid
programme välja töötada.
Projekti kaasatakse nii olemasolevad kui ka uued partnerid, kes
saavad teadmisi nii kindlaksmääratud võtmetegurite kui ka
praktiliste kogemuste kaudu. Nad võivad osaleda seminaridel ja
Euroopa konverentsil. Seega aitab projekt lõppkokkuvõttes tihendada
Euroopa partnerlusi ja tugevdada Euroopa Liitu.
Lisaks ELi looduskaitse direktiivide rakendamise teemale
arutatakse Euroopa maahoolduse igapäevatööga seotud uuemaid ja
täiendavaid küsimusi, eesmärgiga leida lahendusi ja õppida
järeleproovitud tavadest:
– maapiirkondades suurkiskjatega kooseksisteerimisega seotud
küsimused;
– saadud kogemused ja järeldused lindude elupaikade taastamiseks
põllumajandusmaadel ning osalemine neid käsitlevas uues
lepingus;
– Euroopa maahooldusalgatuste käigus saadud kogemustest ja
soovitustest lähtudes aitab katseprojekt ajakohastada suuniseid
Natura 2000 ja põllumajandusmaa kohta;
– järeldused aitavad kaasa ka looduse tegevuskava mitme eesmärgi
saavutamisele;
– saadud kogemusi ja õppetunde võib jagada ka biogeograafiliste
võrgustike üritustel jne.
Ühise maahoolduse algatuste eriline väärtus seisneb selles, et
sellega ühendatakase looduskaitse, maakasutajad ja kohalikud
kogukonnad. Tänu sellele on võimalik ELi poliitilisi eesmärke
paremini ellu rakendada ja edendada maapiirkondades pooldavat
suhtumist Euroopa Liitu.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ELis jätkub. Vastupidise
suundumuse saavutamiseks on kiiresti vaja võtta täiendavaid
meetmeid. Maahooldusalgatustest võib selles suhtes olla palju kasu.
Selles valdkonnas ei tehta praegu Euroopa tasandil tõhusat
koostööd. Seetõttu tuleb edendada aktiivset kogemuste vahetamist,
täiustada rakendusvahendeid ja tutvustada heade tavade näiteid. See
mitte ainult ei aita säilitada bioloogilist mitmekesisust ja
kultuurmaastikke/kultuuripärandit, vaid suurendab ka Euroopa Liidus
koostöö tegemist.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5447
=== ENVI/5447 ===
esitaja(d): Martin Hojsík, Martin Häusling, Nicolae Ştefănuță,
Michal Wiezik, Tilly Metz, Anja Hazekamp, Frédérique Ries,
Francisco Guerreiro, Ulrike Müller, Jytte Guteland, Michèle Rivasi,
Fredrick Federley, Mairead McGuinness, Dace Melbārde, Sirpa
Pietikäinen, Günther Sidl, Eric Andrieu, Maria Noichl, Keskkonna-,
rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
5 000 000
2 500 000
5 000 000
2 500 000
Reserv
Kogusumma
5 000 000
2 500 000
5 000 000
2 500 000
Rubriik:
Ettevalmistav meede — Keskkonnaseire meemesilaste uurimise
kaudu
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistava meetme eesmärk on luua vahend, mille abil koguda
meemesilaste ja mesindustoodete abil keskkonnaandmeid. See
võimaldab hinnata kokkupuudet saastega ja levikut keskkonnas
maastiku tasandil. Samuti võimaldab see hinnata taimeliikide
mitmekesisust eri maastikel.
Ehkki kokkupuude mitmesuguste keskkonnasaasteainetega, eelkõige
taimekaitsevahenditega, avaldab suurt mõju inimeste heaolule ja
keskkonnale, on teabe ja andmete kättesaadavus selle kohta endiselt
lünklik. Meemesilased puutuvad oma bioloogiliste vajaduste ja
käitumise tõttu kokku erinevate maatriksitega. Mesilaste
toidukorjetegevuse raadius ulatub kuni 15 kilomeetrini, ning toidu
otsingutel puutuvad nad kokku atmosfääris, pinnases, taimestikus ja
vees esinevate saasteainetega. Nad laskuvad iga päev paljudele
taimedele, et korjata nektarit, taimemahladest toituvate putukate
sekreete, õietolmu ja/või vett ning taimset vaiku taruvaigu
tootmiseks. Lennu ajal puutuvad nad kokku ka õhu kaudu levivate
osakestega, mis kinnituvad nende kehakarvadele või mida hingatakse
sisse hingamispilude kaudu. Mesilased toovad mesitarudesse kaasa
saasteaineid, mida võib leida mesindustoodetest, nagu mesi, vaha,
taruvaik, õietolm ja suir. Peale taimekaitsevahendite võib
meemesilaste ja nende toodete abil edukalt jälgida ka muude
keskkonda saastavate ainete, näiteks raskmetallide, tahkete
osakeste, lenduvate orgaaniliste ühendite või vääveldioksiidi (SO2)
esinemist.
Meemesilasi juba kasutatakse keskkonnasaaste taseme
bioindikaatoritena. On tehtud uuringuid, milles mesilasi ja
mesilassaadusi on kasutatud keskkonnakvaliteedi mõõtmise
bioloogiliste seirevahenditena. Juba on kirjeldatud mesilaste abil
tehtud keskkonnaseire eri tasemeid, mis erinevad oma keerukuse ja
tundlikkuse poolest. Olles mures mesilaskolooniate kadumise pärast,
alustasid mesinikud ja teadlased konkreetsetes Euroopa paikades
saasteainete sisalduse analüüsimist mesilastes ja mesilassaadustes.
Tulemused on sageli samad: mesilased puutuvad samaaegselt ja
järjestikuselt kokku paljude saasteainetega.
Lisaks esineb märkimisväärseid teadmislünki seoses taimeliikide
rikkuse ja arvukusega erinevatel EL maastikel. Sellised teadmised
on olulised, et hinnata elupaikade kvaliteeti ning ka koormust,
mida erinevad maakasutusviisid elupaikadele tekitavad. Mesitarudest
õietolmu kogumine ja selle analüüsimine pakub paljulubavat
võimalust koguda väärtuslikke andmeid ja teavet, mis aitaks neid
teadmislünki täita.
Meemesilasi kasutava keskkonnaseire abil saadud andmed ja teave
toetaksid ELi poliitikat järgmistes valdkondades:
– rahvatervis ja toiduohutus;
– taimede ja loomade tervis, sealhulgas mesilaste tervis;
– põllumajanduse ja maaelu areng, sh mesindus;
– põllumajandustootmine ja toiduga kindlustatus;
– keskkonnakaitse (loodus, õhk, vesi, pinnas);
– bioloogiline mitmekesisus.
Eelkõige toetaks see tõhusaid meetmeid järgmistes
valdkondades:
– direktiiv 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse
tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise
saavutamiseks);
– määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise
kohta;
– ühine põllumajanduspoliitika;
– ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas
tolmeldajaid käsitlev ELi algatus;
– direktiiv (EL) 2016/2284 teatavate õhusaasteainete riiklike
heitkoguste vähendamise kohta;
– direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta.
Sel viisil aitaks mesilaste uurimise kaudu teostatav
keskkonnaseire kaasa ELi kestliku arengu eesmärkide rakendamisele,
eelkõige 2. eesmärk ("Nälja kaotamine"), 3. eesmärk ("Hea tervis ja
heaolu"), 12. eesmärk ("Vastutustundlik tarbimine ja tootmine"),
14. eesmärk ("Veealune elu") ja 15 ("Elu maismaal").
2018. aastal rahastas Euroopa Parlament katseprojekti
taimekaitsevahendite kasutamise keskkonnaseireks meemesilaste
uurimise kaudu. Ettevalmistav meede põhineb sellel katseprojektil.
See laiendaks selle kohaldamisala ka muudele
keskkonnasaasteainetele ja taimede mitmekesisuse seirele. See
ettevalmistav meede oleks kodanike teadusprojekt, kus oleks oluline
roll mesinikel, kes võtavad mesilastarudest proove.
Ettevalmistava meetme tegevused.
Ettevalmistava meetmega rahastataks praegu katseprojekti käigus
välja töötatud ja katsetatud seiremetoodika rakendamist kogu ELis.
Lisaks püütakse meetmega laiendada muude keskkonnasaasteainete ning
samuti taimede mitmekesisuse seiret.
Ettevalmistava meetme raames toimuvatel tegevustel on järgmised
konkreetsed eesmärgid:
– uurida võimalusi keskkonnaseireprotokolli laiendamiseks ka
muudele saasteainetele peale taimekaitsevahendite, ning töötada
sellega seoses välja nõuetekohased moodulid;
– rakendada seireprotokolli, võttes mesilastarudest proove
kõigis liikmesriikides ja eri maakasutusviisidest;
– viia läbi proovide keemiline ja õietolmuanalüüs;
– töötada välja IT-taristu, et koguda, salvestada, hallata,
töödelda ja jagada kogutud andmeid.
Ettevalmistav meede kestab kolm aastat ja selle eelarve on 5
miljonit eurot.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri
2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa
Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Taimekaitsevahenditel ja muudel keskkonnasaasteainetel on suur
mõju inimeste heaolule ja loodusele. Esineb märkimisväärseid lünki
andmetes ja teabes, mis puudutab inimeste ja eluslooduse
kokkupuudet saasteainetega ümbritsevas keskkonnas. Tuginedes
olemasolevale katseprojektile, võetakse käesoleva ettevalmistava
meetmega kasutusele vahend, milles kasutatakse meemesilasi nende
lünkade täitmiseks vajalike andmete kogumiseks. Sel viisil aitab
see tõhustada ELi keskkonna-, tervishoiu- ja toiduohutuspoliitikat
ja -meetmeid.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5456
=== ENVI/5456 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Reserv
Kogusumma
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Rubriik:
Katseprojekt — Herbitsiidide mõju kahepaiksetele ja
tolmeldavatele putukatele
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojektil on järgmine eesmärk:
– töötada välja strateegia koos suunistega, mis keskenduvad
tolmeldamise ja saagi vaheliste seostele eri liikmesriikides;
– töötada välja toetus poliitikameetmetele, mille eesmärk on
nimetatud liikide kaitse ja herbitsiidide mõju vähendamine neile
liikidele;
– koostada ajakava selliste koostisainete loetelu
ettevalmistamiseks, mida ei lubata lisada herbitsiididesse;
– hinnata ümber nendele toodetele müügilubade andmine ja nende
toodete kasutamine;
– edendada ja ergutada teadusuuringuid avaliku sektori
laborites, uurimiskeskustes ja teadusasutustes umbrohutõrje kohta
avalikel aladel ja põllumajanduses, vältides herbitsiidide
kasutamist;
– tugevdada ja edendada kaitsemeetmeid ja integreeritud
põllumajanduslikku tootmist, et vältida herbitsiidide
kasutamist.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Tolmeldajate kadumine on üks viimaste aastate suurimaid
keskkonnakriise. Teadlaste hinnangul sõltub umbes 35 % kõigist kogu
maailmas kasvatatavatest taimedest teatud määral putukate ja
lindude tolmeldamisest. Mitmed kõigil kontinentidel tehtud uuringud
näitavad, et herbitsiidide ja pestitsiidide vastutustundetu
kasutamise tõttu põllumajanduses on putukad ja tolmeldavad linnud
suures kadumisohus.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5457
=== ENVI/5457 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Reserv
Kogusumma
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Rubriik:
Katseprojekt – mahepõllundustoodete kvaliteedi ja toiduohutuse
kontrollimehhanismid
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Selle katseprojekti eesmärk on luua mehhanismid
mahepõllundustoodete kvaliteedi ja toiduohutuse kontrollimiseks.
Katseprojekti käigus võrreldakse eri liikmesriikide erinevaid
süsteeme ja aidatakse koostada selle tootmisvaldkonna jaoks parima
tava juhend.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Arvestades viimastel aastatel avastatud erinevaid pettuse
juhtumeid ja vajadust tagada tarbijate ohutus, tuleb
mahepõllumajanduslikku tootmist senisest tõhusamalt jälgida.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5458
=== ENVI/5458 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Reserv
Kogusumma
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Rubriik:
Katseprojekt – vees tekkivad keemilised ja mikrobioloogilised
saasteained
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Tekkivateks saasteaineteks loetakse kemikaale või
mikroorganisme, mis põhjustavad esmakordselt haigusjuhte või mille
mõju inimeste tervisele on teadaolevalt juba suurenenud, või mis on
levinud piirkondadesse, kus haigusjuhtudest pole veel teatatud.
Tooted, mida varem ei peetud rahvatervisele probleeme tekitavateks
võivad sisaldada eri liiki kemikaale (sisesekretsioonisüsteemi
kahjustajad, ravimid, diagnostilised ained, kosmeetika,
leegiaeglustid, vee desinfitseerimise kõrvalsaadused, tööstuslikud
kõrvalsaadused, nanomaterjalid jne) ja mikroorganisme (Escherichia
coli O157, Legionella, E-hepatiidi viirus, noroviiruse
Cryptosporidium, tsüanobakteri toksiinid jne).
See projekt võimaldab koos liikmesriikide
tervishoiuteenistustega töötada välja ja rakendada hädaolukorra
lahendamise kavasid keskkonnaga seotud hädaolukordadele
reageerimiseks ning töötada välja soovitused (sh parandus-,
ennetavaid, hariduslikke või muid meetmeid, mida peetakse igas
olukorras sobivaks), ning edendada häid keskkonnatervise
tavasid.
Projekt peaks aitama ja edendama järgmist:
– keskkonnaseire vastavalt tekkivatele tervisevajadustele;
– vee kaudu levivate haiguste laboratoorne epidemioloogiline
uurimine;
– teadlikkus erinevate tekkivate saasteainete levimisest,
toksilisusest, püsivusest ja muundumismehhanismidest;
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Selliste olukordade jälgimine pinnaveevarudes tagab vee
kvaliteedi kontrolli, vältides terviseriske ja vähendades
töötlemisega seotud kulusid.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5459
=== ENVI/5459 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Reserv
Kogusumma
2 000 000
1 000 000
2 000 000
1 000 000
Rubriik:
Katseprojekt – invasiivsete võõrliikide seire ja tõrje
tulekahjujärgsetel perioodidel
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekti eesmärk on uurida ja kehtestada invasiivsete
võõrliikide seire ja tõrje kord tulekahjujärgsetel perioodidel.
Tuleks võrrelda olemasolevaid tavasid ning (vähemalt) kolmes
erinevas juhtumiuuringus katseliselt rakendada erinevaid meetodeid,
ning samuti koostada parimate tavade juhend ja anda see
liikmesriikide käsutusse.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Metsatulekahjud on invasiivsete võõrliikide leviku üks põhjusi.
Mida kiiremini need kontrolli alla saadakse, seda edukam on
tõrje/likvideerimine.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5460
=== ENVI/5460 ===
esitaja(d): João Ferreira, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon, Sandra Pereira
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 53
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 53
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Reserv
Kogusumma
1 000 000
500 000
1 000 000
500 000
Rubriik:
Katseprojekt – metsatulekahjudest kahjustatud alade keskkonna-
ja tootmisalane taastamine
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojektiga soovitakse parandada metsatulekahjudest
mõjutatud alade keskkonna ja tootmise taastumist ning suurendada
süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist tulekahjujärgsel
perioodil, mistõttu on selle eesmärk hinnata praegu saadaolevate
vahendite rakendamist ja selle tulemusi (maaelu arendamine), et
teha liikmesriikide kasutuses olevates vahendites kohandusi ja/või
luua uusi vahendeid.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012.
aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Metsatulekahjud on peamised keskkonda mõjutavad ja ökosüsteemi
kahjustusi põhjustavad tegurid, mis toovad kaasa põlismetsade
kadumist, liikide väljasuremist, kahju linnaelanikele jms.
Tulekahjude sagedus on kliimamuutuste tõttu suurenenud, mistõttu
suureneb ka nende tekitatud kahju. Keskkonna taastamise meetmed
võivad varieeruda sõltuvalt näiteks tulekahju kestusest ja
pindalast, keskkonnaga kohanemisest, ilmastikuoludest, taimestikust
ja olemasolevatest ressurssidest, mis võivad igal konkreetsel juhul
erineda.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5448
=== ENVI/5448 ===
esitaja(d): Martin Hojsík, Martin Häusling, Michal Wiezik, Tilly
Metz, Anja Hazekamp, Frédérique Ries, Francisco Guerreiro, Ulrike
Müller, Jytte Guteland, Michèle Rivasi, Fredrick Federley, Mairead
McGuinness, Dace Melbārde, Sirpa Pietikäinen, Günther Sidl, Eric
Andrieu, Maria Noichl, Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse
komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 54
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 54
5 000 000
2 500 000
5 000 000
2 500 000
Reserv
Kogusumma
5 000 000
2 500 000
5 000 000
2 500 000
Rubriik:
Ettevalmistav meede — tolmeldajaid käsitlev ELi seire ja
näitajad
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistava meetme eesmärk on toetada kogu ELi hõlmava
looduslike putuktolmeldajate seire süsteemi rakendamist
liikmesriikides ja seonduvate näitajate väljatöötamist.
Tolmeldajad on ökosüsteemi hea tervise seisukohast asendamatud
ja nende arvu järsk vähenemine on murettekitav. Euroopas on
loomtolmeldajad peamiselt putukad: umbes 2000 mesilaste liiki, 900
sirelaste liiki, 500 liblikate liiki, 8000 öölaste liiki. Ka muudel
kärbseliikidel, herilastel ja mardikalistel on tolmeldamisel
oluline roll. Ilma nendeta taanduksid ja lõpuks kaoksid paljud
taimeliigid, millel oleks looduse ja inimeste heaolu jaoks
kaugeleulatuvad tagajärjed. ELis sõltub igast viiest kultuur- ja
looduslikust õitsvast taimeliigist neli vähemalt osaliselt
loomtolmlemisest. ELi aastasest põllumajandustoodangust on kuni 15
miljardit eurot otseselt seotud putuktolmeldajatega. Üldiselt
peetakse neid keskkonna hea tervise üheks kõige olulisemaks
näitajaks.
1. juunil 2018 võttis Euroopa Komisjon vastu ELi tolmeldajaid
käsitleva algatuse, mis järgnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
üleskutsetele võtta meetmeid, et võidelda tolmeldajate arvu
ulatusliku vähenemise vastu. Algatuses on ette nähtud hulk
meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada vähenemise teadaolevad
põhjused, kuid samuti keskendutakse seal teadmusbaasi
tugevdamisele. Selles rõhutatakse süsteemse lähenemisviisi tähtsust
tolmeldajate kohta andmete ja teabe kogumisel, et hinnata
poliitikameetmeid ja parandada nende tõhusust. Kuigi mõne valdkonna
kohta on piisavalt teadmisi (liblikate arvu vähenemine, nende
elupaikade kehv seisukord ja languse põhjused), on endiselt vähe
teada enamiku tolmeldajate populatsioonide olukorra ja suundumuste
kohta, samuti nende vähenemise põhjuste ja tagajärgede kohta. ELi
tasandi koordineeritud seireprotsess, mis põhineb väliandmete
standardiseeritud kogumisel, võimaldab täita kriitilise tähtsusega
lüngad ja töötada välja usaldusväärsed näitajad, et toetada
tolmeldajaid käsitleva tõhusa ELi poliitika elluviimist.
Tolmeldajate näitajad on eriti olulised ELi uue 2020. aasta
järgse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku ja uue ühise
põllumajanduspoliitika jaoks. Tolmeldajad on tähtis teema ÜRO
bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, mis kehtestab
bioloogilise mitmekesisuse meetmete ülemaailmse raamistiku ning
millele ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon aktiivselt kaasa
aitab. See kulmineerus esimese ülemaailmse tolmeldajaid käsitleva
aruandega, mille avaldas 2016. aastal valitsustevaheline
bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev
teaduslik-poliitiline platvorm (IPBES). Eeldatakse, et tolmeldajad
kuuluvad tulevase üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku
eesmärkide hulka. Lisaks sellele, et tolmeldajad on omaette
eesmärk, aitavad tolmeldajate näitajad mõõta ka edusamme mitmete
muude bioloogilise mitmekesisusega seotud eesmärkide saavutamisel,
mille hulka kuuluvad ELi elupaikade direktiiviga, Natura 2000
võrgustikuga, põllumajanduse ja metsandusega seotud eesmärgid.
Nagu on sätestatud ELi tolmeldajate algatuse allprogrammis 5C,
lisab komisjon tolmeldajate näitaja ühise põllumajanduspoliitika
tulemus- ja seiresaraamistikku kohe, kui see on valmis ja toimib.
Selline näitaja oleks hindamatu lisa näitajate raamistikule
komisjoni ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevas ettepanekus
aastateks 2021-2027: putuktolmeldajad on hea näitaja bioloogilise
mitmekesisuse kohta ja põllumajandusliku tootmise oluline tegur.
Sellise kahetise iseloomu tõttu oleksid tolmeldajate näitajad
suurepäraseks täienduseks ELi kestliku arengu eesmärkide
rakendamise seireraamistikule, eelkõige 15. eesmärgile („Elu
maismaal“) ja 2. eesmärgile („Nälja kaotamine“). Rohumaade
liblikate näitaja juba kuulub sellesse raamistikku ning see meede
aitab toetada liblikate seire ja näitajate aruandluse
jätkusuutlikkust kogu ELis.
Kuigi tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse raames välja töötatud
seire ja näitajad käsitlevad looduslikke tolmeldajate liike, on
neist suur kasu ka meemesilaste tervisele ja mesindussektorile.
Majandatud ja looduslikud liigid jagavad toidu- ja söödavarusid
ning samuti põhilisi survetegureid nende populatsioonidele.
Looduslike liikide seire annab kvaliteetset teavet kõikide
tolmeldajate keskkonna kvaliteedi kohta, ning lisaks ka olulisi
andmeid erinevate survetegurite ja nende koosmõju uurimiseks. See
on väga oluline, et töötada välja tõhusad leevendusmeetmed ja
toetada tõhusat taastumist.
Lisaks olulisele panusele, mida seiresüsteemist saadud andmed ja
teave annavad poliitika kujundamisele, võimaldaksid need töötada
välja vahendeid maahaldajatele, eelkõige põllumajandustootjatele.
Andmed tolmeldajate liikide staatuse kohta koos teabega
põllukultuuride kohta (näiteks tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse
allprogrammi 3B alusel) võimaldaksid välja töötada tolmeldajaid ja
tolmeldamist käsitleva atlase või varajase hoiatamise süsteemi
tolmeldamise defitsiidi puhuks Need aitaksid
põllumajandustootjatel, kelle saagid ja kasum sõltuvad peamiselt
tolmeldajatest, teha teadlikke otsuseid selle põllumajandusliku
sisendi tagamiseks ja leevendada putuktolmeldajate arvukuse
vähenemisega seotud riske.
Lisaks annaks see biomassiahelas kõrgemal asuvatel osalejatele
võimaluse kasutada selliseid vahendeid, nagu riskihindamine ja
juhtimisvahendid toiduaine- ja joogitootjatele, tarnijatele või
jaemüüjatele, kelle tooted ja teenused olenevad tolmeldajatest
sõltuvatest põllumajandustoodetest. Nii toetaksid kontrollitud
andmed ja teave tolmeldajate kohta biomajanduse tegevuskava
laiemalt. 2018. aastal ajakohastatud biomajanduse strateegia
sisaldab meetmeid, mis toetavad selliste vahendite väljatöötamist,
et hõlbustada tolmeldajate integreerimist tarne- ja
väärtusahelatesse (meede 3.3.4).
Tolmeldajaid käsitleva ELi seiresüsteemi kohaldamisala hõlmab
eeldatavasti vähemalt peamisi taksonoomilisi rühmi: mesilasi,
sirelasi, liblikaid ja öölasi. Praegu on liblikad ainus rühm
tolmeldajaid, keda ELi tasandil süsteemselt jälgitakse, ning see
toimub pooltes liikmesriikides. 2018. aastal rahastas parlament
katseprojekti „Liidu liblikate seire ja näitajad (ABLE)“, et seda
seiresüsteemi laiendada. Kõnealune ettevalmistav meede toetuks
sellele katseprojektile, et tagada liblikate seire osas ELi täielik
kaetus, ning aitaks kehtestada esmakordselt ELi tasandil
seireprotsessid muude tolmeldajate rühmade jaoks.
Komisjon kavatseb 2019. aasta mais käivitada tehnilise
eksperdirühma, kellel on volitused 2020. aasta maiks välja töötada
kogu ELi hõlmav tolmeldajate seire kava ja tolmeldajate näitajad.
Selleks et rakendada seirekava ja võimaldada andmete liikumist
näitajate väljatöötamiseks juba 2021. aastal on oluline alustada
liikmesriikides 2020. aastal vajalike ettevalmistustega.
Eeldatakse, et paljudel liikmesriikidel tekivad probleemid haldus-
ja akadeemilise suutlikkusega, nii et edukast rakendamisest on
kasu, kuna see aitab jõupingutusi juba varakult koondada.
Ettevalmistava meetme tegevused.
Ettevalmistava meetmega rahastatakse tegevusi, mis aitavad
lahendada probleeme liikmesriikide suutlikkusega, et hõlbustada
kogu ELi hõlmava putuktolmeldajate seire süsteemi ühtlustatud
rakendamist.
Ettevalmistav meede toetaks konkreetselt järgmisi tegevusi:
– ekspertteadmiste koondamine ELi tasandil, ekspertide
võrgustike loomine ja koolitamine;
– kava rakendamise koordineerimine kõigis liikmesriikides;
– liikmesriikide abistamine haldus-, finants- ja akadeemilise
suutlikkuse ettevalmistamisel;
– kava esmase rakendamise korral antav abi ebapiisava
suutlikkusega liikmesriikides;
– Euroopa Parlamendi katseprojekti ABLE edasiarendamine ja
täiendamine seoses olemasoleva liblikate seirekavaga.
Ettevalmistav meede kestab kolm aastat ja selle eelarve on 5
miljonit eurot.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri
2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa
Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Putuktolmeldajate järsk kadu ja selle mõju loodusele ning
inimeste heaolule on suur ühiskondlik probleem. Selle meetmega
toetatakse tolmeldajate seire ja tolmeldajate näitajate koostamise
üle-euroopalise kava rakendamist. See on oluline tõhusate
poliitikameetmete väljatöötamiseks ja nende edukuse hindamiseks
seoses putukate kao ning tolmeldamise vähenemise ja kadumisega,
eriti ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika ja ühise
põllumajanduspoliitika kaudu. See meede tugineb muu hulgas
liblikate seire katseprojektile ABLE.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5449
=== ENVI/5449 ===
esitaja(d): Martin Hojsík, Martin Häusling, Michal Wiezik, Anja
Hazekamp, Frédérique Ries, Ulrike Müller, Jytte Guteland, Fredrick
Federley, Mairead McGuinness, Francisco Guerreiro, Dace Melbārde,
Sirpa Pietikäinen, Tilly Metz, Keskkonna-, rahvatervise ja
toiduohutuse komisjon
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 55
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 55
2 650 000
1 325 000
2 650 000
1 325 000
Reserv
Kogusumma
2 650 000
1 325 000
2 650 000
1 325 000
Rubriik:
Ettevalmistav meede — Euroopa bioloogilise mitmekesisuse
hindamine punase raamatu indeksi abil
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistava meetme eesmärk on hinnata, kuidas bioloogiline
mitmekesisus on Euroopas muutunud nii EL28 liikmesriigis kui ka
üleeuroopalises ulatuses, et oleks võimalik reageerida arvukuse
vähenemise põhjustele ning jälgida kaitsemeetmete ja poliitiliste
meetmete mõju. See oleks oluline panus ELi bioloogilise
mitmekesisuse strateegia ja 2020. aasta järgse bioloogilise
mitmekesisuse raamistiku lõpphindamisse. Kavandatud lähenemisviisis
soovitakse mobiliseerida eriotstarbelised teadmusvõrgud ja andmed,
kasutades väljakujunenud viitesüsteemi (IUCNi punase raamatu
indeks), et ajakohastada praegused Euroopa punased raamatud ja
hinnata, kuidas eri liikide seisund on muutunud. Selle eesmärk on
olla teabebaasiks sektori- ja maakasutuspoliitikale, mis on tähtis
nende tegevusulatuse täpsustamiseks.
Euroopas on viimase 20 aasta jooksul liikide väljasuremise oht
järsult suurenenud. Kuigi sellise languse põhjustajad on teatavate
organismide rühmade puhul suures osas teada ning on rakendatud
kaitse- ja poliitikameetmeid, et vältida nende langustendentside
jätkumist, puuduvad siiski andmed ja teadmised liikide suundumuste
ja ohtude kohta või ei ole need hõlpsasti kättesaadavad, liikide
staatust käsitlevaid näitajaid ei ole süstemaatiliselt esitatud
ning kaitse- ja poliitikameetmete geograafiline ulatus on olnud
ebaühtlane. See piirab arusaamist konkreetsete taastamismeetmete
mõjust ja seab kahtluse alla ELi edusammude mõõtmise tulemused
võrrelduna piirkondlikult ja rahvusvaheliselt kokkulepitud
eesmärkidega, mille eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse
vähenemine.
IUCNi punase raamatu indeksit tunnustatakse laialdaselt
väljasuremisohtude muutuste mõõtmisel kogu maailmas ning see on
võetud säästva arengu eesmärkide ja Aichi globaalse bioloogilise
mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude näitajaks.
Seda kasutati hiljuti selleks, et hinnata Euroopa ja Kesk-Aasia
imetajate, lindude ja kahepaiksete piirkondlikke suundumusi, mis on
esitatud valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja
ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise platvormi
piirkondlikus hindamisaruandes ja mida kavatsetakse kasutada 2020.
aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus.
Punase raamatu indeksis on kasutatud IUCNi ohustatud liikide punase
raamatu andmeid, mille kohaselt on Euroopas alates 2006. aastast
kahel piirkondlikul tasandil hinnatud üle 11 000 liigi
geograafilises Euroopas ja Euroopa Liidu 28 liikmesriigis.
Mereliikide puhul hõlmab hindamine järgmisi piirkondi: Vahemeri,
Must, Läänemeri ja Põhjameri ning Atlandi ookeani Euroopa osa (st
territoriaalvesi ja majandusvöönd, sealhulgas Makaroneesia saarte
majandusvööndid, mis kuuluvad Portugalile ja Hispaaniale). Kuid
IUCNi punase raamatu hindamised on pärast 10. aastat ametlikult
aegunud ning EL 28 riikides ja üleeuroopalistel aladel ei ole
ühtegi taksonoomilist rühma uuesti hinnatud. Seepärast on liikide
regulaarne hindamine äärmiselt oluline, et saada Euroopa
bioloogilise mitmekesisuse suundumuste ning ohtude vähenemise kohta
aja jooksul usaldusväärne ja tähenduslik näitaja, mis võimaldab
laialdasemat tõenditepõhist poliitikakujundust.
Ettevalmistava meetme eesmärk on kasutada IUCNi punase raamatu
indeksit, et hinnata EL28 ja üleeuroopalises ulatuses peaaegu kõigi
selliste taksonite väljasuremise koondriski, mida on siiani
hinnatud IUCNi ohustatud liikide punases raamatus. Need hõlmavad
selgroogseid (imetajad, kahepaiksed, roomajad, mageveekalad),
selgrootuid (muud kui meremolluskid, liblikalised, saproksüülsed
mardikad, kiilid ja mesilased), taimi (soontaimed ja ravimtaimed).
IUCNi punase raamatu indeksi abil saab mõõta, kas bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine on Euroopas aeglustunud, mis aitab
parandada kohaldatavate kaitsemeetmete tõhusust kohapeal, ning
samas hinnata edusamme ELi poliitika ja õigusaktide, näiteks ELi
praegune bioloogilise mitmekesisuse strateegia (eelkõige selle 1.
eesmärk, millega püütakse ELi loodusdirektiivide täieliku
rakendamise kaudu suurendada liikide ja nende elupaikade kaitset)
rakendamisel, ning samuti pakkuda teavet 2020. aasta järgse
tegevuskava poliitikaeesmärkide kohta. Need ümberhindamised tuleks
viia kooskõlla poliitikatsükliga (nt 2010. aasta bioloogilise
mitmekesisuse tegevuskava, ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika
aastani 2020, bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030
jne).
Liikide ümberhindamise üldine metoodika põhineb punase raamatu
olemasolevatel hinnangutel. Vajaliku teabe kogumiseks ja hinnangute
ajakohastamiseks on vaja teha eeltööd. Hindamisseminare
korraldatakse ainult kõige ohustatumate liikide punase nimekirja
staatuse läbivaatamiseks ning seega eeldatakse, et nende arv on
väiksem, kui tüüpilise hindamise korral, ning sellest tulenevalt ka
odavam. Seminarid kestavad 1-4 päeva, sõltuvalt hinnatavate liikide
arvust. Kasutatakse taksonoomilisi teadmisi, oskusteavet ja
andmeid, tehes koostööd IUCNi liigikaitse komisjoni asjaomaste
ekspertrühmadega, kusjuures nende rühmade üldist hindamistööd
juhivad IUCNi töötajad. Täiendav konsulteerimine kohalike ja
rahvusvaheliste ekspertidega ja nende kaasamine on selle tegevuse
edukuse jaoks keskse tähtsusega ning seega on sellel meetmel suur
potentsiaal kohalike teadmuskeskuste stimuleerimiseks ja
suutlikkuse suurendamiseks (seminaride kaudu). IUCNi punane raamat
avaldab tavaliselt liikide hindamise ja levitamise kaardid tasuta
oma veebilehel ning kogu värske teave edastatakse EMP bioloogilise
mitmekesisuse andmekeskusele. Selleks et selgitada
intellektuaalomandi õigusi ja andmetega tutvumise õigust, tehakse
vastavalt olemasolevate seiresüsteemidega sõlmitud andmete jagamise
lepingute tingimustele selle meetme raames kogutud täiendavad
üksikasjalikud aegridade andmed kavandatud liikide rühmade
populatsiooni arvukuse ja leviku kohta kättesaadavaks ühtses
andmebaasis, mis võib otseselt kaasa aidata ühtse bioloogilise
mitmekesisuse ja ökosüsteemide seiresüsteemi väljatöötamisele
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti poolt.
EESMÄRGID
Ümberhindamised annavad neli peamist eesmärki:
1) Euroopa punase raamatu väljaanne iga liikide rühma kohta (ELi
& üleeuroopaline tasand), milles esitatakse kokkuvõte tehtud
analüüside ja ümberhindamise protsessi tulemuste kohta, sealhulgas
näited liikide kohta, kellel on punase raamatu andmetel positiivne,
stabiilne või negatiivne suundumus, kogumik edulugusid ja
ebaõnnestumisi, ning peamised sõnumid ja soovitused, mis on
kohandatud peamistele sektoritele, mis vastutavad kogu Euroopas
toimuvate tegevuste eest, mis jätkavad liikide kaitsmist ja/või
ohustavad nende kaitset. Need on olulised, et parandada
bioloogilise mitmekesisuse süvalaiendamist valitsusväliste
osalejate seas ning teavitada üldsust sellest, millised tegevused
ja käitumine toovad kasu Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele,
ning edendavad ökosüsteemi teenuseid ja seega inimeste heaolu. Iga
liigi lõplikud ümberhindamised esitatakse IUNC veebisaidil
ajakohastatud teabelehtede kujul. Teabelehtede üleslaadimine punase
raamatu veebilehele on kasulik, kuna annab ühes kohas juurdepääsu
kõigile Euroopa punase raamatu andmetele, võimaluse tutvuda kõige
ajakohasemate hindamistulemustega, mis jäävad selle meetme
kohaldamisalast välja, kasutades selleks juhtiva teaduskomitee
ekspertide võrgustikku lisatud uut teavet, ning pakub
võrdlusvõimalust sama liigi hindamistulemustega mujal maailmas ja
muudes piirkondades. Nagu ka varasemates Euroopa punase raamatu
väljaannetes, on ajakohastatud hinnangud värvitrükis ning läbivalt
varustatud jooniste ja fotodega. Väljaanded kavandatakse nii, et
nende pdf-versioone saaks võimalikult kiiresti alla laadida
Väljaanded on paberkandjal (300 koopiat) ning ka elektroonilisel
kujul (Wordi ja PDF formaadis).
2) Punase raamatu ajakohastatud andmebaaside integreerimine EMP
bioloogilise mitmekesisuse andmekeskusesse ja selle
majutusinfrastruktuur. Kogu teavet, mis koguti punase raamatu
indeksi arvutamiseks (populatsiooni suurus, levimus,
demograafilised suundumused, elupaik, ohud) kasutatakse liikide
teabeteenuse (SIS) praeguse liigianalüüsi värskendamiseks ja see
eksporditakse Microsoft Accessi põhistesse andmebaasidesse (iga
taksonoomilise rühma kohta), mis seejärel vormindatakse vastavalt
Euroopa Keskkonnaameti bioloogilise mitmekesisuse andmete keskuse
nõuetele, ja tehakse seal kättesaadavaks.
3) Teksti ettevalmistamine veebisaidi EUROPA jaoks. Ohustatud
liikide Euroopa punase nimekirja hindamiseks avatakse veebisaidil
EUROPA uus vahekaart, mis sisaldab iga taksonoomilise rühma jaoks
praegu saadaolevaid ohuindekseid, ning paralleelselt Euroopa punase
raamatu väljaannetega valmistatakse ette vastav tekst. On võimalik,
et varasemate Euroopa punase raamatu projektide jaoks välja
töötatud praegune struktuur (st pealkirjad ja alamrubriigid) tuleb
läbi vaadata, et paremini integreerida ja esile tuua süstemaatilise
seire ja punase raamatu indeksi kallal töötamise tulemusi.
4) Brošüüris "Euroopa bioloogilise mitmekesisuse impulss"
võetakse kokku ümberhindamiste ja punase raamatu indeksi tulemused,
tõstetakse esile bioloogilise mitmekesisuse seire ja pikaajaliste
suundumuste tähtsust, koondatakse olemasolevate ohtude taga olevad
tegurid, et olulisi sõnumeid saaks edastada ühiskonna kõige suurema
mõjuga sektoritele, ja tõstetakse positiivselt esile näiteid eduka
looduskaitse kohta. On oluline kaasata positiivseid sõnumeid, et
aidata kaasa optimistliku ühiskondliku liikumise tekkele, mis laseb
muutustel toimuda. Brošüür valmib kooskõlas Euroopa Komisjoni
visuaalse identiteedi suunistega. Sellel peaks olema ulatuslik
külgetõmbevõime ning seda hakatakse kasutatama poliitikakujundajate
ja huvitatud üldsusega suhtlemiseks. Sellest peaks saama ka oluline
suhtlusvahend meedia jaoks, ning see annab keskkonna
peadirektoraadile kasuliku töövahendi, mida saab laialdaselt
levitada teistele peadirektoraatidele ja sidusrühmadele ning
kasutada teadlikkuse suurendamise kampaaniates. Brošüürid antakse
välja nii trükisena (1 500 300 eksemplari) kui ka elektroonilises
vormingus (Word ja PDF).
Selle 3-aastase ettevalmistava tegevuse kogueelarve oleks 2 650
000 eurot.
Õiguslik alus:
Lisada järgmine tekst:
Ettevalmistav meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri
2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa
Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)
(ELT L 298, 26.10.2012, lk 1) artikli 54 lõike 2 tähenduses.
Põhjendus:
Selle meetmega kavatsetakse hinnata uuesti peaaegu kõigi
selgrooliste, selgrootute, sealhulgas tolmeldajate kõige
olulisemate rühmade ning taimede staatust kogu Euroopas, mistõttu
annab see tõendeid tegelike muutuste kohta väljasuremisohus,
võrrelduna varasemate Euroopa punaste raamatutega, ning lisaks
indeksi, millega hakatakse esimest korda mõõtma bioloogilise
mitmekesisuse seisundit Euroopas. See teave on väga oluline, et
kujundada välja ELi 2020. aasta järgne bioloogilise mitmekesisuse
raamistik ja mõõta Euroopa edusamme kestliku arengu eesmärkide
saavutamisel.
=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-=-==-=-=-=
Muudatusettepaneku projekt 5450
=== ENVI/5450 ===
esitaja(d): Adina-Ioana Vălean
-------------------------------
SECTION III — COMMISSION
Lisada: 07 02 77 56
Eelarve 2019
Eelarveprojekt 2020
nõukogu seisukoht 2020
Erinevus
Uus summa
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
Kulukohustused
Maksed
07 02 77 56
2 600 000
1 300 000
2 600 000
1 300 000
Reserv
Kogusumma
2 600 000
1 300 000
2 600 000
1 300 000
Rubriik:
Katseprojekt —Raudvärava tammide muutmine Doonau tuurlastele
läbipääsetavaks
Märkused:
Lisada järgmine tekst:
Katseprojekti ettepanek hõlmab selliste tehniliste lahenduste
hindamist, mille eesmärk on avada tuurlaste jaoks rändeteed Doonau
jõel Rumeenia ja Serbia vahelisel piiril asuva nn Raudvärava
hüdroelektrijaama esimese ja teise tammi vahel. Tegemist on
erakordse ülesandega, kui arvestada tammide suurust (suurimad
Doonau jõel), kalade suurust (kuni 7 meetrit) ja Raudväravat
ümbritsevat kivist maastikku, mis üheskoos teevad sellest erakordse
inseneritöö väljakutse, mis nõuab kõrge innovatsioonitasemega ja
kohalikele oludele kohandatud lahendust.
Tuurlaste rännet toetavate meetmete ennistamine on Doonau jõe
kaitse rahvusvahelise komisjoni (ICPDR) tuurade strateegia ja ELi
Doonau piirkonna strateegia tegevuskava (EUSDR) juhtprojekt, mille
eesmärk on parandada Doonau piirkonna tuurlaste kaitseseisundit.
Samuti aitab see rakendada Berni konventsiooni üleeuroopalist
tegevuskava tuurlaste kaitseks, mille osaline on ka EL.
Katseprojekti on vaja, et valmistada ette usaldusväärne ja
põhjalik tehniline teostatavusuuring tuurlaste rände
hõlbustamiseks, sealhulgas:
1) potentsiaalsete tehniliste võimaluste
kontseptsioon/eelprojekt kalade üles- ja allavoolu kulgevate
rändeteede taastamiseks, sealhulgas nende eeliste ja nõrkade
külgede (piirangute) võrdlemine, kuluhinnangud, riskid (tehnilised,
rahalised) ja järgmiste detailse projekti jaoks vajalike sammude
kindlaksmääramine, sh struktuuriline konstruktsioon, tehniliste
komponentide konstruktsioon ja tegevuskavand;
2) hüdraulikamudel;
3) struktuuri rakendamise kontseptsioon (näiteks etappide kaupa,
õppides läbi tegemise, st lähenemisviis, kus kalade rändeteid
kohandatakse vastavalt olukorrale);
4) rajatiste haldamise erinevate võimaluste kaardistamine,
eelkõige kalade kaitsmiseks allavoolu (nt turbiinidehaldus,
püünised ja transport) nii lühikeses kui ka pikas
perspektiivis;
5) väliuuringud, mis on vajalikud selliste teadmuslünkade
täitmiseks, mida käimasolevad uuringud ei hõlma (puuduvad või
aegunud andmed);
6) kalade rändeteede hindamise/seire põhimõte;
7) rahastamiskontseptsiooni ajakohastamine;
8) tehniliste kontseptsioonide vastastikune läbivaatamine
eksperdihinnangu andjate ja kalandusekspertide poolt.
Tehnilise teostatavusuuringu nende elementide kulud on
ligilähedaselt 2,6 miljonit eurot. Uuringu rakendamisega on
tihedalt seotud Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR)
ning Rumeenia ja Serbia pädevad riigiasutused.
Rakendatavad meetmed tuleks ümber kujundada, et vältida
võimalikku kattumist käimasoleva tööga.
Selle projekti rahastamist ei ole praegu üheski ELi programmis
ette nähtud.
Sedalaadi kalade rändeteedeks ei ole kasutusvalmis mudelit ning
selle projekti raames rahastatud uuenduslikust lahendusest saaks
seega paradigma sarnaste rändeteede väljatöötamiseks teiste
suuremate Euroopa jõgede jaoks. Samasugused probleemid, nagu
Raudvärava I ja II tammi suurtele kaladele läbipääsetavaks
muutmine
