TALLINNA ÜLIKOOL

PEDAGOOGILINE SEMINAR

Linda Helene Sillat

INTERAKTIIVSE TAHVLI KASUTAMISE VÕIMALUSED LASTEAIA

ÕPPEPROTSESSIS EESTI JA INGLISMAA ÕPETAJATE ARVAMUSTES

Lõputöö

Juhendaja: Elyna Nevski, MSc

Tallinn 2015

Olen koostanud lõputöö iseseisvalt.

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite

tööd, olulised seisukohad kirjandusallikatest

ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.

……………………………(töö autori allkiri ja kuupäev)

ANNOTATSIOON

Tallinna Ülikool

Pedagoogiline Seminar

Töö pealkiri Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis Eesti ja

Inglismaa õpetajate arvamustes

Kuu ja aasta Mai 2015 Lehekülgede arv 59

Referaat Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise väärtus koolieelses lasteasutuses seisneb

vahendite valikus, variatiivsuses ja võimalustes. Interaktiivne tahvel on praktikute poolt esile toodud,

kui väärtuslik pedagoogiline vahend peamiselt kasutamisvõimaluste variatiivsuse tõttu. Nagu ütleb ka

vahendi nimi, on tegu interaktiivse õppimisvahendiga, kus tahvel on õppimise toetaja. Interaktiivse

tahvli tehnoloogia võimaluste kasutamine täiustab õpetaja õpetamismeetodeid ning tõstab õpilaste

motivatsiooni ja huvi õppimise vastu.

Käesolev uurimisteema lähtub probleemist, et interaktiivsete puutetahvlite kasutamisest lasteaia

õppeprotsessis varasemad uurimused Eestis on vähesed ning uurimisandmed, mille põhjal koostada

õppemetoodilisi materjale lasteaiaõpetajate töö lihtsustamiseks puuduvad.

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja interaktiivse tahvli kasutamise võimalused ning interaktiivse

tahvli kasutamise toetavad ja takistavad tegurid lasteaia õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate

arvamustes.

Lähtuvalt uurimuse eesmärgist valiti uurimisandmestiku saamiseks kvalitatiivne

andmekogumismeetod intervjuu. Individuaalsed intervjuud viidi läbi Eesti ning Inglismaa

lasteasutuste õpetajatega.

Lõputöö on koostatud Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustest, sest Ühendkuningriigi riiklikus

õppekavas on eraldi välja toodud arvutiõpetuse ning tehnoloogia olulisus õppe- ja kasvatustegevustes

ning lapse arengus, millest tulenevalt on info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia kasutamine ja

õpetamine kohustuslik osa Inglismaa alushariduses.

Käesoleva töö uurimuslikus osas selgus, et interaktiivse tahvli kasutamine õppe- ja

kasvatustegevustes kasvatab lastes motivatsiooni ja huvi õppimise vastu ning pidades silmas

motivatsiooni, kui tähtsat õppetulemuste mõjutajat, on tehnoloogiliste vahendite variatiivsus

õpikeskkonnas oluline. Interaktiivne tahvel võimaldab õpetajal ühtsesse tegevusse ühendada tervet

klassi ning seeläbi anda edasi oskusi ja teadmisi kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

vahendeid. Lõputöö uurimuses selgus, et õpetajate arvates on oluline kasutada interaktiivset tahvlit

õppetegevustes, sest see võimaldab digitaalse kirjaoskuse ja Uue meedia oskuste arengut ning 21.

sajandi oskuste teket, mis toetab laste üldoskuste arengut. Võtmesõnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), interaktiivne (puute)tahvel,

eelkooliealine laps, lasteaia õppe- ja kasvatustegevus.

Keywords: Information-and communication technology (ICT), interactive whiteboard (IWB), pre-

school child, kindergarten learning process.

Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu

Töö autor: allkiri

Kaitsmisele lubatud:

Juhendaja: allkiri:

ANNOTATION

Tallinn University

Pedagogical College

Title

Possible Uses of Interactive Whiteboard in the Opinions of Teachers of Estonia and United

Kingdom

Month and year May 2015 Number of pages 59 Summary

The value of using information and communication technology tools in early childhood education

lies in the range, variability and possibilities of the technological instruments. Interactive whiteboard

is highlighted by practitioners as a valuable pedagogical resource mainly due to the variation of the

tool. As it says in the name it supports an interactive way of learning where the board is a learning

supporter. Using the possibilities of an interactive whiteboard technology allows the teacher to use

variation of teaching methods to improve teaching and increases the students’ motivation and interest

towards learning.

The research topic is based on the problem that there is small number of previous studies on the use

of interactive whiteboards in kindergarten learning process in Estonia and thus meaning the data on

which to prepare methodological materials to facilitate the work of kindergarten teachers is almost

non-existent.

The aim of the study is to identify opportunities for the use of the interactive whiteboard and the

supporting and hindering factors of using an interactive whiteboard in the kindergarten learning

process in the opinions of the teachers of Estonia and United Kingdom.

Based on the research aim of the research the chosen qualitative study method was an interview and

during four months individual interviews were carried out with the teachers of Estonia and United

Kingdom.

The thesis has been composed on the opinions of both the teachers of Estonia and United Kingdom

because the UK national curriculum has separate sections in the national curriculum that emphasize

the importance of computer literacy and technology in teaching and educational activities for the

development of the children. Thus teaching the children to use of information and communications

technology is a compulsory part in United Kingdom early childhood facilities.

As a result if the research it turned out that the use of interactive whiteboard in learning process

increases the motivation and interest towards learning among children. Furthermore it has an

important influence on the students’ study-results and it is important to have variable amount of

technological tools in the learning environment. Interactive whiteboard allows the teacher to combine

into learning activities the whole-class and thereby convey their skills and knowledge of using

information and communication tools. The thesis study revealed in the opinions of the teachers it is

important to use an interactive whiteboard in learning activities because it supports the development

of New Media skills and digital literacy and also the skills of the 21st century in children.

Keywords: Information-and communication technology (ICT), interactive whiteboard (IWB), pre-

school child, kindergarten learning process.

Võtmesõnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), interaktiivne (puute)tahvel,

eelkooliealine laps, lasteaia õppe- ja kasvatustegevus.

Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College

Author: signature:

Accepted:

Mentor: signature:

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 4

1. KAASAEGNE TEHNOLOOGIA ALUSHARIDUSES ........................................... 7

1.1 IKT rakendamine õppekavades ja alushariduses ............................................... 9

1.2 Tehnoloogia Inglismaa alushariduses .............................................................. 11

1.3 Lasteaiaõpetaja roll IKT rakendamisel ............................................................ 13

2. TEHNOLOOGILISED VAHENDID LASTEASUTUSES/ VAHENDITE

VARIATIIVSUS ............................................................................................................ 17

2.1 Tehnoloogiliste vahenditega õpikeskkonna loomine ja õppetegvuste

kavandamine ............................................................................................................... 17

2.2 Interaktiivse tahvli olemus ............................................................................... 19

2.3 Interaktiivne tahvel lasteaia õppeprotsessis ..................................................... 21

3. UURIMISTÖÖ METOODIKA ............................................................................... 24

3.1 Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused ....................................................... 24

3.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus ................................................................... 24

3.3 Uurimismeetodi valik ja kirjeldus .................................................................... 25

3.4 Uurimisprotseduur............................................................................................ 26

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS .................................................................... 28

4.1 Interaktiivse tahvli kasutamise praktikad ......................................................... 28

4.2 Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused õppetegevustes ............................ 30

4.3 Interaktiivse tahvli kasutamist toetavad ja takistavad tegurid.......................... 34

ARUTELU JA JÄRELDUSED ...................................................................................... 39

KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 42

KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 44

LISAD ............................................................................................................................. 48

Lisa 1. Eesti keelsed intervjuu küsimused

Lisa 2. Inglise keelsed intervjuu küsimused

Lisa 3. Eesti keelne intervjuu transkriptsioon

Lisa 4. Inglise keelne intervjuu transkriptsioon

4

SISSEJUHATUS

Viimase kahekümne aasta jooksul on toimunud hüppeline kasv info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamises lasteaia

õppeprotsessis. Üha rohkem kasutatakse arvuteid nii õpetamiseks ja õppimiseks

koolides ning samaaegselt, eelkõige viimase viie aasta jooksul, on kasvanud ka ligipääs

teistele erinevatele info- ja kommunikatsiooni vahenditele. Seega on lasteaia

õppeprotsessis mõistlik kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, sest lastel on

tehnoloogiliste vahenditega kogemus olemas, kuid seadmete hariduslik aspekt

meelelahutusliku poole kõrval jääb lastel tihti märkamata. Interaktiivne puutetahvel on

üks võimalus, mida lasteaia rühmaruumis kasutada, sest seinale kinnitatud seade

võimaldab arvuti rakendusprogrammide puutejuhtimist ning märkmete tegemist.

Puutetahvel annab lasterühmale võimaluse jagada visuaalset pilti samaaegselt ning selle

tulemusena on võimalik läbi viia interaktiivset õppimist. Lisaks annab interaktiivne

tahvel võimaluse koostööks, aktiivseks õppimiseks ning võimaldab õppimist füüsilise

puudega õpilastele. (Gould, 2013; Telda, 2014.)

Peamiselt leiab töös kasutust Suurbritanniast pärinev kirjandus ning sellest tingitult on

uurimuses kasutatud Inglismaa õpetajate arvamusi, et tuua esile võimalikke soovitusi ja

võimalusi interaktiivse tahvli kasutamiseks Eestis. Lisaks sellele on Ühendkuningriigi

riiklikus õppekavas eraldi välja toodud arvutiõpetuse ning tehnoloogia olulisus õppe- ja

kasvatustegevustes ning lapse arengus, millest tulenevalt on info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ja õpetamine kohustuslik osa Inglismaa

alushariduses. (The National curriculum in England, 2013.)

Käesolev uurimisteema lähtub probleemist, et varasemad uurimused interaktiivsete

puutetahvlite kasutamisest lasteaia õppeprotsessis Eestis on vähesed ning

uurimisandmed, mille põhjal koostada õppemetoodilisi materjale lasteaiaõpetajate töö

lihtsustamiseks puuduvad. Lisaks eelmainitule vajab jätkuvat uurimist lasteaiaõpetajate

digipädevuste arenemine ning sellega seoses ka tänapäeva lapse kasvukeskkonna areng,

et võimaldada arenevas tehnoloogiamaailmas õpetajatele pedagoogilis-didaktiline toetus

ja abi. (Vinter, 2013) Eeltoodust võib järeldada, et probleem on aktuaalne ning vajab

teaduslikku uurimist.

Uurimistöö toob välja traditsionaalsest õpetamisest erineva lähenemise lasteaia

õppetöösse, kasutades interaktiivseid tahvleid. Innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtt

5

lasteaias on uuenduslik ning uurimistöö annab lasteaiaõpetajale ülevaate, kuidas

kasutada interaktiivseid tahvleid õppetegevuste läbiviimisel lasteaia õppeprotsessi

mitmekesistamiseks.

Lähtudes eeltoodust püstituvad järgmised uurimisküsimused:

Millised on interaktiivse tahvli kasutamise praktikad Eesti ja Inglismaa lasteaia

õppeprotsessis?

Milliseid võimalusi näevad interaktiivse tahvli integreerimiseks

õppetegevustesse Eesti ja Inglismaa lasteaiaõpetajad?

Millised on Eesti ja Inglismaa lasteaiaõpetajate arvamustes toetavad ja

takistavad tegurid interaktiivse tahvli kasutamisel lasteaia õppetöös?

Uurimistöö eesmärk on selgitada välja interaktiivse tahvli kasutamise võimalused ning

interaktiivse tahvli kasutamist toetavad ja takistavad tegurid lasteaia õppeprotsessis

Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes.

Töö koosneb viiest peatükist, millest esimene annab ülevaate kaasaaegsest

tehnoloogiast alushariduses ja õpetaja olulisusest tehnoloogia rakendamisel, teises

peatükis on esiletoodud tehnoloogiliste vahendite variatiivsus alushariduses, kolmas

peatükk tutvustab uurimistöö metodoloogiat, neljas peatükk uurimistulemuste analüüsi

ning viies peatükk uurimistulemuste ja teoreetilste seisukohtade arutelu.

Lõputöö teoreetiline osa toetub peamiselt Gould’i, Moran & Siraj- Blatcford’i, Betcher

& Lee, Boauchamp’i ja Blue & Tirotta seisukohtadele.

Töö uurimuslik osa annab ülevaate Eesti ja Inglismaa õpetajate interaktiivse tahvli

kasutamise kogemustest, tahvli kasutamise võimalustest ning õpetajate arvamuses tahvli

kasutamist toetavatest ja takistavatest teguritest. Uurimisaineks on interaktiivse tahvli

kasutamise võimalused lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes Eestis ja Inglismaal.

Käesolevas töös kasutatakse interaktiivse tahvli märgistamiseks samatähendusliku

sõnana väljendeid puutetahvel, tahvel ja interaktiivne puutetahvel, interactive

whiteboard (IWB). Lisaks kannavad töös võrdväärset tähendust sõnad Inglismaa,

Suurbritannia ja Ühendkuningriik.

Tööd läbivateks märksõnadeks on: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),

interaktiivne (puute)tahvel, eelkooliealine laps, lasteaia õppe- ja kasvatustegevus.

6

Töös on kasutatud 41 kirjandusliku allikat, millest 24 on võõrkeelsed.

Eelnevalt on sarnasel teemal viinud läbi uurimuse Helin Laane, teemal

„Matemaatikamängu koostamine puutetahvlil 5-6-aastastele lastele“ (2012) ning Paula

Otsa, kes viis läbi peamiselt kvantitatiivse uuringu teemal „Interaktiivse tahvli

kasutamine lasteaias lasteaiaõpetajate hinnangute põhjal“ (2014).

Töö autor tänab meeldiva ja suurepärase koostöö eest Elyna Nevskit, kes oli lõputöö

kirjutamist nõus juhendama ka välisõpingute ajal ning uurimisseminari õppejõudu Kristi

Vinterit, kelle abita ei oleks töö valminud. Töö valmimise eest kuulub autori tänu ka

Kaire Kollomile, kelleta ei oleks lõputöö valminud.

7

1. KAASAEGNE TEHNOLOOGIA ALUSHARIDUSES

Kiire tehnoloogia areng on kujundamas ühiskonda, kus juba lasteaiaealine laps kasutab

oskuslikult erinevaid tehnoloogilisi vahendeid nagu tahvelarvuti ja mobiiltelefon oma

igapäevaelus. Käesolevas peatükis on välja toodud tehnoloogia tähtsus alushariduses.

Kui keskenduda tehnoloogia kasutamisele hariduses kerkib esile oluline

uurimisvaldkond, milleks on haridustehnoloogia. Valdkond, mis sisaldab tehnoloogiat,

tehnoloogia kasutajaid ja kasutamisviise ning kõige selle organiseerimist õpetaja

töötegemise ja õpilaste õppimise tulemuste parandamiseks. Kõige nähtavam osa

haridustehnoloogias kujutab endas füüsilist ressursi ehk tehnoloogilisi vahendeid,

milleks on näiteks arvuti, CD-mängija, tahvelarvuti, teler, interaktiivne tahvel ja teised

tehnoloogilised vahendid ning materjalid, mida kasutatakse hariduses – õpitarkvarad,

helikassetid, videod, staatilised pildimaterjalid jms. (Luik, 2013.) Olulise märksõnana

haridustehnoloogia valdkonnas on IKT, mis tähendab info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiat. IKT kujutab endast laialdast valikut arvutil

baseeruvatel vahenditel loodud materjale, õpikeskkonda, õppeprotsessi ja oskusi, mida

kasutatakse informatsiooni omandamiseks, analüüsimiseks ning info jagamiseks

(UNESCO, 2012). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine loob

võimalusi aktiivse lapse arenguks ja toetab varajast suhtlemist ning keelelist arengut.

Kõrgetasemeline IKT kogemus soodustab lapse erinevate arenguaspektide saavutamist.

(Gould, 2013.)

Uue meedia ning eelkõige interneti võimaluste ja riskide olemasolu ning kättesaadavus

lastele ja noortele, kes on innukad uusi meediatehnoloogiaid kasutusele võtma, kuid

oluliselt haavatavamad kahjude poolt kui täiskasvanud, on üks märk info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia ja meediakasvatuse vajalikkusest alushariduses. EU

Kids Online’i uurimuse kohaselt on riigi infotehnoloogiliste vahendite areng ning laste

aina kasvav internetikasutuse aktiivsus jõudnud kasutusturvalisusest ning kasutaja

oskuslikkusest arengust ette. (Kalmus, 2013).

Tehnoloogia kasutamist lasteaias ei saa pidada digiuuendustega kaasa jooksmiseks või

ajutiseks trendiks, sest UNESCO Institute for Information Technologies in Education

kohaselt on IKT õppetöös kasutamise eesmärgiks anda lastele võimalus integreeritud

õppeks ning toetada õpetajate tööprotsessi. Koolieelsetes lasteasutustes toimub üldjuhul

õppetöö ühes rühmaruumis ühe õpetaja juhendamisel, keda toetab õpetaja-abi ning

8

selleks, et muuta õppimine laste jaoks intensiivsemaks, tuleks õppetööse intrigeerida

IKT vahendid. Võimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite

kasutamiseks koolieelses lasteasutuses varieeruvad tehnoloogia abil õpikeskkonna

loomisest kuni laste õppimise ja mõtlemise protsessi toetamiseni. IKT vahendid

pakuvad võimaluse loovaks eneseväljenduseks ning hariduslike erivajaduste

lahendamiseks. Digitaalse- ja meediakirjaoskusega ehk IKT vahenditega toimetulek on

tänapäeva lapse jaoks, tuleviku tarbeks, juba hädavajalik ning eeldab vastavate

teadmiste omandamist varases eas. (UNESCO, 2012; Vinter, 2013.) Lisaks UNESCO

dokumendile/sätestatule on Eesti elukestva õppe strateegias (2014) välja toodud visioon

ja strateegilised eesmärgid aastaks 2020. Digipööre elukestvas õppes, mis ütleb, et

õppimisel ja õpetamisel tuleks rakendada kaasaaegset tehnoloogiat otstarbekalt ning

tulemuslikult, elanikkonna digioskused peavad paranema ning eelkõige peab olema

tagatud ligipääs uue põlvkonna digitaristule, on üks peamiseks muutuseks tuleviku

ühiskonnas. Kui praegu on põhilisteks kitsaskohtadeks õppijate ligipääs digitaristule ja

digitaalne õppevara on kas ebaühtlane või puudulik ning seeläbi puuduvad Eesti

tööealisest elanikkonnast kolmandikul digisoskused ning vajalikud IKT pädevused on

ebapiisavad, siis 2020. aastaks on keskne eesmärk kujundada õpetaja, kes suudaks luua

keskkonna vastavalt õppija arengule ja potentsiaalile. Sealhulgas on oluline toetada ka

digivahendite innovatsiooni õppeasutustes, mis tähendaks vahenditele ligipääsu ja

kasutamist sobiva õpikeskkonna loomiseks. Selleks, et parandada kogu elanikkonna

digioskusi ning kasvatada IKT vahendeid pädevalt kasutavad inimesed, on vaja

üldõppe, sealhulgas alushariduse, õppekavadesse integreerida digikultuur kui osa

õppeprotsessist ning lisaks tehnoloogilisest arengust tulenev pedagoogiline ja

korralduslik haridusuuendus. Vajalikuks muutuseks on haridustehnoloogilise toe

tagamine juhtkonnale, õpetajale ja õpilastele ning seda kõikides õppeasutustes, sh

koolieelsetes lasteasutustes, et digivahendite kasutamine õppetöös oleks tulemuslik.

Kuigi õpetaja kutsestandardi taseme 6, mis määrab koolieelse lasteasutuse õpetaja

kompetentsusnõuded, kohaselt peab õpetaja kasutama sobivaid IKT vahendeid ning

võimalusi õpikeskkonna kujundamiseks, on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas

(edaspidi KELA RÕK, 2008) vaid kaudseid vihjeid info- ja kommunikatsiooni

vahendite kasutamisele kaasaaegse kasvu- ja õpikeskkonna loomisel.

Inimarenguaruande (2013) kohaselt võib hetkeolukorda kirjeldada kui konflikti

meediakeskkonna ja tehnoloogia ülikiire arengu ning inimeste õppimis- ja

kohanemisvõime vahel.

9

Kokkuvõtlikult on IKT-l alushariduses ja eelkooliealise lapse arengus oluline roll ning

seega seisab lasteaiaõpetaja ees ülesanne rakendada oskuslikult info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia lasteaia õppekavasse ja õppeprotsessi.

1.1 IKT rakendamine õppekavades ja alushariduses

Kuigi kutsestandard eeldab, et õpetajal peavad olema oskused IKT-vahendite

kasutamiseks ja rakendmiseks õppetöösse, siis koolieelse lasteasutuse õppe- ja

kasvatustööd reguleeriv koolieelse lasteasutuse õppekavas ei ole määratud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia olulisus töös lastega.

Samas võib lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi planeerides luua seoseid üldhariduse

järgmise haridustaseme õppekavaga – põhikooli riikliku õppekavaga. Põhikooli riiklik

õppekava (edaspidi RÕK) loob selge arusaama kuidas ja kui palju peaks tegevõpetaja

õpet kavandades ja elluviies kasutama IKT-vahendeid, eelkõige kaasaegset ja

mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid, sealhulgas audio- ja visuaalseid

õppevahendeid, et arendada lastest oskuslikke ning vastutustundlikke tehnoloogia

kasutajaid (RÕK 2010). RÕKi (2010) kohaselt peavad kooliõpetajad ning teised õpilase

igapäevases elukeskkonnas viibivad inimesed jälgima, et kasutatakse eakohast ning

individuaalsele eripärale kohanduvat õppevara, milleks on kaasaegsetel info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevad vahendid ja õppematerjalid. Erinevalt

eelmainitule ei ole sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kriteeriumeid

kaasaegse õpikeskkonna loomiseks.

Esimeses kooliastmes õpetuses ja kasvatuses käsitlevate teemade nimistus on esile

toodud teabekeskonna, tehnoloogia ning innovatisooni teemade kirjeldused ning

eeldatavad tulemused. Põhikooli õppekava kohaselt taotletakse õpilase kujunemist

teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab uut informatsiooni kriitiliselt analüüsida, omaks

võetud kommunikatsioonieetika järgi, on uuendusaldiks ja oskab kaasaegseid

tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada ning tuleb toime kiiresti muutuvas

tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Võrdväärselt olulist informatsiooni ning

nimekirja laste eeldatavate info – ja kommunikatsiooni pädevuste arengu kohta KELA

RÕK- is märgitud ei ole. (Põhikooli riiklik õppekava, 2010; Koolieelse lasteasutuse

riiklik õppekava, 2008.)

10

Kui Eesti kontekstis on IKT rakendamine alushariduses vähene (Liivas, 2009; Mägi,

2011), siis IKT kasutamine lasteaia õppetegevusi kavandades on maailma erinevates

riikides olnud keskseks küsimuseks juba viimase paarikümne aasta jooksul. IKT

integreerimine õppekavadesse on tekitanud vastakaid arvamusi ning selle osakaal

erinevate riikide õppekavades varieerub. USA koolieelse lasteasutuse õppekava

analüüsijad Bowman, Donovan ja Burns (viidanud Plowman, Stephen & McPake, 2010)

on jõudnud arvamusele, et arvuti ning teiste IKT vahendite kasutamine teatud

õppevaldkondades võib toetada lapse oskuste arengut, kuid kindlasti ei asenda

praktiliste kogemuste omandamist. Nad on kindlad, et tehnoloogia ning õppekavas

esitatud lapse eeldatavate õpitulemuste lõimimiseks õppetegevuses nõuab aega, lisab

kohustusi ning pinget. Erinevalt USA õppekavale on Rootsi õppekavas eraldi välja

toodud IKT kasutamise tähtsus koolieelsetes asutustes. Ligipääs eelkõige arvutitele ning

teistele tehnikavahenditele on elutähtis lapse arengus ning arvamuste tekkes, lisaks on

oluline, et IKT keskkonnas töötav õpetaja oleks piisavalt pädev juhendama lapsi ning

motiveerima neid tehnoloogiat kasutama. (viidanud Plowman, Stephen & McPake,

2010.) Norra raamõppekava toetab traditsioonide kohaselt looduse ja keskkonna

tähtsust, kuid viitab ka IKT teadlikkuse olulisusele igapäevaelus ning lapse mängus

(samas).

IKT kasutamise olulisusest ning lõimimisest lasteaia õppetöösse on juhtival kohal

Ühendkuningriigi õppekavad. Kõik neli (Inglismaa, Põhja-Iirima, Šotimaa ja Wales)

rahvuslikku õppekava viitavad tugevalt IKT tähtsusele koolieelse lasteasutuse

õppeprotsessides. Õppekavad toetavad IKT vahendite kasutamist alates kolmandast

eluaastast, mis soodustaks lapse keelelist, kõnelist ja matemaatilist arengut. Lisaks on

välja toodud IKT vahendite olulisus kujutlusvõime ja loovuse arenemisel. (Practice

Guidance for the Early Years Foundation Stage, 2008.). Ofcom uurimuse Children and

parents: Media use and Attitudes Report (2013) kohaselt omab 28% 3-4 aastasest

Ühendkuningriigi lastest ligipääsu nutitelefonidele, tahvelarvutitele ning teistele IKT

vahenditele. Laste vanuses 5-15 seas sama uurimuse kohaselt on tulemuseks 42%, mis

tähendab, et lapsed vanuses 3-7 on igapäevaelus tihedalt seotud tehnoloogiaga ning neid

ümbritseb kiiresti arenev tehnoloogia- ja meediakeskkond. Rahvusvaheliselt on

koolieelse lasteasutuse ülesandeks pakkuda lastele integreeritud ja sotsiaalset õppimist,

mis põhineb laste huvidel ning praktilisel kogemusel. IKT vahendeid kasutatakse

koolieelse hariduse erinevate aspektide tugevdamiseks ning IKT vahendite, nagu

11

interaktiivsed tahvlid, kasutamine edendab koostööd ning praktilist tegevust. (Markovac

& Rogulja, 2009.)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et informatsioon tehnoloogia ning meediakeskkonna vastavalt

kasutamise ja loomise kohta Eesti alushariduse õppekavas on vähene, arvestades

ülikiiresti arenevat info- ja kommunikatsioonimaailma. Tegevpedagoogide ning

alushariduse arendajate tähelepanu tuleks juhtida erinevatele IKT kasutamise

võimalustele, kaasaegse meediakeskonna loomisele ja IKT rakendamise olulisusele

õppekavades, pidades seejuures silmas 3-7 aastaste laste eeldatavaid õpi- ja

arengutulemusi.

1.2 Tehnoloogia Inglismaa alushariduses

Alushariduse areng Inglismaal algas 1816. aastal ning esimesed ametlikud dokumendid,

mis määrasid, et lapsed alates vanusest 5 peavad käima lasteaias, vormistati 1870.aastal.

Alusharidus Inglismaal jaguneb kaheks, kus lapsed vanuses 0-4 eluaastat käivad

mängukoolides või lastesõimedes (nursery, play-school, foundation-school) ning lapsed

alates vanusest 5, kuni 11. eluaastani on kohustatud käima lasteaias (primary school),

mis omakorda jaguneb kaheks astmeks-nooremad 5-7 eluaastat (Key stage 1) ja

vanemad 8-11 eluaastat (Key stage 2). (Kwon, 2002) Järgnevalt on kirjeldatud

Inglismaa alusharidust reguleerivaid dokumente ning tehnoloogia olulisust ja kasutamist

Ühendkuningriigi alushariduses.

Põhjalik ja riigi poolt kooskõlastatud dokumentidega reguleeritud alushariduse kord

Inglismaal algas 1996. aastal, kui anti välja dokument, mis määras eelkooliealise lapse

eeldatavad oskused enne kohustusliku alghariduse alustamist (Desirable Outcomes for

Children's Learning on Entering Compulsory Education). Eeldatavate oskuste all on

dokumendis kehtestatud õpitulemused, mille laps peaks saavutama enne viieaastaseks

saamist ning kohustusliku haridustee alustamist. Eelkõige on dokumendis välja toodud

keel ja kõne, matemaatika, eakohaste- ja sotsiaalsete oskuste arengu olulisus ning

kuidas need oskused mõjutavad lapse teadmisi, arusaamu ja oskusi teistes

(õpi)valdkondades. Alates 2000. aastast kandis eelmainitud dokument nimetust

“Alushariduse Eesmärgid” (Early Learning Goals) ning 2013. aasta septembrist

nimetatakse seda “Alushariduse Tulemuste” (Early Learning Outcomes) määruseks.

(samas.)

12

Inglismaa alushariduse (Early Years Foundation Age) eeldatavate tulemuste määrus on

dokument, mis on mõeldud õpetajatele, praktikutele ning inspektoritele alushariduses

oleva lapse arengu mõistmiseks ning sellest juhindumiseks. Seda võib võrrelda

Koolieelse Lasteasutuse riikliku õppekava neljanda peatükiga, mis määrab ära 6-

7aastase lapse eeldatavad üldoskused. Erinevalt Eesti õppekavale on Inglismaa

dokumendis kirjeldatud 0-5aastase lapse eeldatavaid õpitulemusi, sest Inglismaal algab

kohustuslik haridus alates viiendast eluaastast. Välja on toodud eeldatavad oskused

õppevaldkondades - keel ja kõne (communication and language), matemaatika

(mathematics), liikumine (physical development), kirjandus (literacy), mina ja keskkond

(understanding the world) ja kunst (expressive arts and design) ning lisaks eakohaste,

sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste (personal, social and emotional development)

eeldatav areng. (Early Years Outcomes, 2013). Sarnast informatsiooni, mis määrab ära

lapse eeldatavad oskused Eestis, vanuses 0-5, leiab Riikliku Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskuse poolt koostatud alushariduse riikliku õppekavaga kooskõlas

olevatest toetavatest materjalidest.

Inglismaa riiklikus õppekavas (The national curriculum in England), mis määrab lastega

vanuses 5-11 tehtava töö ülesanded, on eraldi õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadena

välja toodud arvutiõpetus ja info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia olulisus

alushariduses. Õppekava kohaselt võimaldab arvutiõpetus lastes tehnoloogilise

mõtlemise ja loovuse arendamist ning arvuti- ja tehnoloogia õpetuse eesmärgiks on

edendada lastes maailma mõistmist ja muutmise tahet. Arvutiõpetus lõimub õppekava

ulatuses matemaatika, teaduse (science) ning disaini ja tehnoloogia valdkondadega ning

loob seose nii last ümbritsevate looduslike, kui tehis süsteemidega. Inglismaa

koolieelsetes lasteasutustes keskendub arvutiõpetus info- ja arvutitehnoloogia

õpetamisele ning lapsed õpivad läbi programmeerimise digitaalsüsteemide toimimist.

Eelmainitud teadmistele põhinedes suudavad lapsed luua, infotehnoloogiat kasutades,

programme, arvuti tarkvara ning laialdast hulka tehnoloogilist sisu. Arvutiõpetus

kindlustab, et lastes kujuneb digitaalne kirjaoskus ning suutlikus end väljendada läbi

IKT, mis on vajalik tulevikus tööturul ja selleks, et olla kiirelt arenevs digitaalses

maailmas aktiivne liige. Ühe tähtsama eesmärgina on eraldi õppekavas esile toodud, et

arvutiõpetuse ja tehnoloogia tähtus alushariduses seisneb selles, et lapsest kujuneks

vastutustundlik, kompetentne, enesekindel ja loov info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kasutaja. Alushairduse viimase astmes (Key stage 1)

13

õppivate 5-7 aastaste laste õpetamise puhul on oluline, etnad mõistaksid tehnoloogia

kasutamise viise ja võimalusi ka väljaspool lasteada, oskaksid tehnoloogiat kasutada

otstarbekalt, digitaalset materjali muuta, manipuleerida, taastada, luua ja organiseerida

ning suhtuksid tehnoloogiasse ja selle kasutamisesse austusega. Sellega seaoses on

oluline lastele õpetada mida tähendab isiklik info ja selle avaldamine ning kelle poole

olukorras kus internetis või teistes veebipõhistes tehnoloogilistes vahendites leiduv

materjal tekitab küsimusi ja muret. Lisaks eelmainitule on 5-7.aastasete laste üheks

tähtsamaks õpitavataks oskuseks lihtsamate programmide loomine, muutmine ja

programmi käitumise analüüsimine. (National Curriculum in England, 2013.)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Inglismaa alushariduse õppe- ja kasvatustegevusi

reguleerivates dokumentides on välja toodud info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia

ning arvutiõpetuse olulisus 5-7.aastase eelkooliealise lapse arengus. Sellega seoses on

tähtis, et ka lasteaia õpetaja oleks kompetente lastele õpetama tehnoloogilisi teadmisi

ning piisavalt pädev, et kasutada tehnoloogilis lahendusi igapäevatöös.

1.3 Lasteaiaõpetaja roll IKT rakendamisel

Erinevalt Inglismaa riiklikule õppekavale ei ole Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus

õppekavas välja toodud tehnoloogia olulisus lapse arengus, kuid sellegi poolest on

olulised õpetaja haridustehnoloogilised pädevused koolieelses lasteasutuses. Õpetaja

haridustehnoloogilised pädevused on määratud rahvusvahelise organisatsiooni

International Society for Technology in Education (ISTE) poolt, et õpetajad oleksid

teadlikud kuidas haridustehnoloogilisi pädevusi rakendades õppijatele sobivalt

kavandada ja läbi viia õppetööd ning analüüsida õppimisel kujunenud kogemusi.

Õpetaja ülesandeks on kasutada oma pedagoogilisi ja sisualaseid teadmisi, sidudes need

tehnoloogiaga, et toetada õppija õppimisoskusi, loomingulisust ja arengut nii füüsilises-

kui virtuaalses õpikeskkonnas. (HITSA, 2014.)

Kasutades kaasaegseid digitaalseid vahendeid on haridustehnoloogiliste pädevuste

alusel õpetaja ülesandeks arendada tehnoloogiarikkaid õpikeskkondi, mis annaksid

õppijatele võimaluse jälgida oma huvi ning aktiivselt osaleda isiklike õpieesmärkide

seadmisel, seeläbi juhtida ja hinnata vastavalt enda õppimist ja arengut. Lisaks

eelmainutule on haridustehnoloogiliste pädevustega õpetaja ülesandeks töö- ja

14

õppeprotsesside kujundamine kasutades IKT vahendeid, arvestades oma õpilaste huve

ja potentsiaali. (samas.)

ISTE pädevuste (2014) kohaselt peab õpetaja pidevalt parandama kutseoskusi ning

osalema elukestvas õppes ja olema oma professionaalses kogukonnas digivahendite

kasutamise eestvedaja. Õpetaja ülesandeks on osaleda õppijate õppimise parandamiseks

erinevates õpiasutustes, et uurida tehnoloogia rakendamise võimalusi.

Põhiliste IKT teadmistega kompetentne õpetaja peaks olema suuteline leidma võimalusi

IKT vahendite ja võimaluste kasutamiseks õppetöös ning õpikeskkonna loomiseks,

seejuures kasutades IKT-põhiseid suhtlusvahendeid. (Kutsekoda, 2013; Gould,

2013) Kaasates õppeprotsessi IKT vahendeid on õpetajal võimalus arvestada laste

individuaalsuse ja huvidega ning kasutada lapsi motiveerivaid ülesandeid, sealhulgas

muutes laste arengukeskkonna mitmekesisemaks ja luua laiemad võimalused laste

võimetekohaseks individuaalseks arendamiseks. (Luik, 2013; Gould, 2013; Kink, 2008.)

Kriitiliseks teguriks IKT kasutamise juures õppeprotsessis on õpetajate vähesed

teadmised ja ebakindlus. Lisaks ei osata näha tehnoloogia kasutamise pedagoogilist

potensiaali õppe- ja kasvatustöö parendamiseks.(Yelland, Neal, Dakich, 2008.) Tihti

teeb õpetajatele muret teadmiste või vahendite puudumine ning ebakindlus vahendit

kasutades. Selline arusaam on tekkinud arvamusel, et õppetegevuste kavandamine ja

loomine IKT vahendeid kasutades nõuab erilisi teadmisi ning lisaaega planeerimiseks.

Tegelikuses on aga vahendite kasutamise eesmärgiks luua õpetajale lihtsamad ning

laiemad võimalused integreeritud planeerimiseks ja tegevuste kavandamiseks. IKT

valdkonna ülikiiret arengutempot arvestades, peab õpetaja teadmiste omandamiseks,

sarnaselt õpilasele, olema ise õppija rollis ja oma oskusi pidevalt edasi arendama.

(Kennington & Meaton, 2009; Kink, 2008.).

Õpetaja professionaalset arengut tehnoloogiarikkas keskkonnas iseloomustab TPACK

mudel (joonis 1), mis määratleb tehnoloogia eduka rakendamise eeltingimused

õppeprotsessis. TPACK ehk Technological Pedagogical Content Knowledge (Mishra &

Koehler, 2006) seob omavahel tehnoloogilised, pedagoogilised ja sisualased teadmised,

mis moodustavad omakorda ühiste teadmiste kogumikke. Pedagoogililised ja sisualased

teadmised PCK (Pedagogical Content knowledge) kujutavad endas teadmisi, kuidas

õpetada ning hinnata konkreetset sisu, arvestades selleks parimaid võimalusi.

Tehnoloogilised ja pedagoogilised teadmised TPK (Technological Pedagogical

15

Knowledge) hõlmab õpetaja teadmisi, kuidas lõimida tehnoloogiat õppimisse ja

õpetamisesse ning millised on selle positiivsed ja negatiivsed aspektid. Viimane ühiste

teadmiste komplekt on tehnoloogilised ja sisualased teadmised TCK (Technological

Content Knowlegde) mille alla kuuluvad teadmised sobiva tehnoloogia valimiseks

sisualaste teadmiste õpetamiseks ning kuidas sisu mõjutab tehnoloogiliste vahendite

valikut ning vastupidi.

Kolme komplekti teadmiste ühisosa TPC ehk TPACK moodustab mudeli tähtsaima osa,

mille alla kuuluvad sobiva tehnoloogiaga seotud pedagoogilised lahendused ja meetodid

õpetamaks sisualaseid teadmisi arvestades õppija vajadusi, tehnoloogilised lahendused

sisu keerukuse lihtustamiseks ja tehnoloogia kasutamise lahendused õppetegevustes.

Lisaks võimalikud lahendused olemasolevate teadmiste suurendamiseks ja

rakendamiseks, kasutades tehnoloogiat. (TPACK-mudel, s.a.)

Joonis 1. TPACK – mudel (Koehler & Mishra, 2006)

Tehnoloogilised

teadmised

Sisualased

teadmised

Pedagoogilised

teadmised

Tehnoloogilised ja sisualased

teadmised

Tehnoloogilised ja

pedagoogilised teadmised

Pedagoogilised ja sisualased

teadmised

Tehnoloogilised, pedgoogilised ja

sisualased teadmised

16

Eelnevale tuginedes võib öelda, et tehnoloogia kasutamine oleks eesmärgipärane ning

tulemuslik, peab õpetaja omama selleks vastavaid teadmisis ja oskusi. Pädev õpetaja

peab omama tehnoloogilisi, pedagoogilisi ning didaktilisi teadmisi ja oskusi, et

oskuslikult kasutada tehnikat lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes. Lisaks sellele peaks

õpetaja tehnoloogiliste oskuste arengut ning kujunemist toetama õpetajakoolitus või

muu erialaalane õpetus.

17

2. TEHNOLOOGILISED VAHENDID LASTEASUTUSES/

VAHENDITE VARIATIIVSUS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise väärtus koolieelses

lasteasutuses seisneb vahendite valikus, variatiivsuses ja võimalustes (Bolstad, 2004).

Sarnaselt õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadele saab ka IKT vahendeid jaotada

valdkondadesse – programmeeritavad vahendid ning vahendid, mis ei vaja

programmeerimist. Peamised programmeeritavad vahendid mida kasutatakse

koolieelsetes lasteasutustes on arvutid, interaktiivsed tahvlid ja kiirelt arenevad

interaktiivsed lauad, tahvelarvutid, programmeeritavad mänguasjad jms. Teiselt poolt

enimkasutatud programmeerimist mitte vajavateks vahenditeks on cd- või

kassettmuusikamängijad, lastearvutid, heliraamatud jms. (Gould, 2013.)

Käesolevas peatükis keskendutakse info- ja kommunikatsiooni vahendite kasutamisele

lasteaia õppetegevuste kavandamises ning kirjeldab interaktiivse tahvlit, kui tehnilist

vahendit õpikeskkonnas ning toob välja peamised kasutamise võimalused.

2.1 Tehnoloogiliste vahenditega õpikeskkonna loomine ja õppetegvuste

kavandamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ei kujuta mitte uut keskkonda, vaid on laste elu

osa, milles peavad nad toime tulema. Hariduse valdkonnas töötavate inimeste

ülesandeks on neid selleks ettevalmistada, pidades seejuures silmas, et info- ja

kommunikatsiooni tehnoloogia vahendite hulka ei kuulu vaid arvutid ja mobiilsed

vahendid. (Gould, 2013, Plowman, Stephen & McPake, 2010; Kink, 2008.)

Kiirelt areneva tehnoloogia tõttu saab rääkida füüsilisest ehk reaalses elus

funktsioneerivast õpikeskkonnast, virtuaalsest keskkonnast, kus õppija kasutab

erinevaid programme ja operatsioonisüsteeme ning hübriidsest ehk avardatud

õpikeskkonnast, kus põimuvad omavahel tegelik ja virtuaalne reaalsus. Olemata

keskkonna eripärast on keskkonna peamiseks rolliks siiski õppijaid motiveerida ning

pakkuda võimalusi loovaks eneseväljenduseks ja õpitegevuseks. (Pata & Laanpere,

2009.)

Kuna mängu peetakse suurimaks lapse arengu ja õppimise toetajaks ning läbi mängu

õpib laps hakkama saama igapäeva tegevustes. Olenemata kas mängimine toimub

18

tehnoloogiliste või klassikaliste mänguasjadega, on täiskasvanute kohustuseks pakkuda

keskkond ja võimalused, kus lapse õppimist toetab ja vahendab mäng (Plowman,

Stephen & McPake, 2010). Eelkõige arenevad läbi mängu lapse kognitiivsed protsessid

– taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist (Niilo & Kikas, 2008).

IKT vara kasutamise eesmärgiks lasteaia õppeprotsessis on õppe- ja kasvatustegevuste

täiustamine ning esmatähtsad on õppe-arengulised eesmärgid. Koolieelse lasteasutuse

põhiprotsessiks on lapse areng ning tehnoloogia kasutamine üks põhitegevust toetav

tugiprotsess, mis tähendab, et õpetaja teadmised IKT integreerimisest alushariduse

õppekavasse on olulised. (Kennington & Meaton, 2009; Kink, 2008). Koolieelse

lasteasutuse kontekstis kannab IKT eelkõige tähendust arvuti riistvara ja tarkvara,

digitaalkaamerad ja video kaamerad, interneti ühendus, kommunikatsiooni vahendid,

programmeeritavad mänguasjad jms. (Practice Guidance ..., 2008).

Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on märgitud õppe- ja

kasvatustegevuse eesmärgid, mille kohaselt peab õppe- ja kasvatustegevus toetama

lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning selle tulemusel peab

lapsel arenema positiivne ja terviklik minapilt. Sellega seoses peab õppetegevust

kavandades silmas pidama, et tegevus toimuks nüüdisaegsele lapsele omases

meediakeskkonnas, kasutades IKT-vahendeid lapse õppetegevuse motiveerimiseks.

Planeerides lõimitud õppetegevust tuleb kindlustada, et IKT on ainult vahend õpetamise

taseme toetamiseks ja tõstmiseks. IKT kasutamine õppeprotsessis ei ole uue vahendi

kasutama õppimine või lisavaldkond õppekavas, vaid õppetööd toetav vahend õpetaja

töö lihtsustamiseks. (Kennington & Meaton, 2009.)

USA koolieelse lasteasutuse õppekava analüüsijad Bowman, Donovan, Burns (viidanud

Plowman, Stephen & McPake, 2010) peavad õigeks, et tehnoloogia kasutamine

õppetöös on kasutoov vaid juhul, kui õpetaja omab vastavaid oskusi ning on pädev

kasutama IKT vahendeid õppe- ja kasvatustegevustes. Kui õpetaja eesmärgiks on

soodustada laste arengut, peaksid kasutatavad tehnoloogilised vahendid, õpetaja loodud

tegevustes, toetama eeldatavate õpitulemuste täitmist.

IKT kasutamine lasteaiaõppeprotsessis toetab lapse emotsionaalset, individuaalset ja

sotsiaalset arengut, mis toetub keelelisele arengule sealhulgas ka teadmistele ja

väljendusoskuse arengule (Kink, 2008). Õpetaja, kes kasutab IKT vahendeid oskuslikult

õppetegevuse sisu edasi andmiseks, annab lastele alusteadmised, mis hiljem arenevad

19

kiiremini ning õppeprotsess toimub lapse jaoks kergemalt (Kennington & Meaton,

2009).

Info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes võimaldab

õpetajal laste õppimist ja mängu toetada, arendada nii enda, kui ka kolleegide oskusi

digivahendite kasutamisel ning tugevdada õpetajate, laste ja lastevanemate vahelisi

suhteid kooleelses lasteasutuses. (Practice Guidance ..., 2008.)

Kokkvõtvalt võib tehnoloogia uuenduslikust ning vahendite kasutamise võimaluste

rohkust silmas pidades julgelt väita, et IKT-vahendite kasutamine lasteaia õppe- ja

kasvatustegevustes tõstab laste huvi õppimise vastu. Motivatsioon on üks peamisi eduka

õppetegevuse eesmärgiks ning tehnoloogiliste vahendite rohkus ja kasutamis oskuse

olemasolu annab lapsele võimaluse viljakaks ja arendavaks õppetööks. Lisaks pakub

tehnoloogia kasutamine õpetajale laiemad võimalused tegevuste kavandamiseks ja

lastega tegevusi läbi viies.

2.2 Interaktiivse tahvli olemus

Interaktiivne tahvel või interaktiivne puutetahvel on ekraantahvel, mis on ühendatud

elektroonilise vahendiga nagu lauaarvuti või sülearvuti, millel on puutetahvlile vastav

tarkvara. Sellega seoses on võimalik avatud programme kasutada ja pilte muuta

katsudes ekraani sõrme või tahvlipliiatsiga. (Gould, 2013; Morgan & Siraj-Blatchford,

2013.) Lisaks on interaktiivne tahvel esimene elektrooniline ja juhendiga tehnoloogiline

vahend, mis on mõeldud eelkõige kasutamiseks haridusasutustes nii õpetajatele kui

õppijatele. (Betcher & Lee, 2009.) Kuigi esimene interaktiivne tahvel (SMART) tuli

müüki 1991.aastal ning jõudis klassiruumi juba samal aastal, on see alles viimasel paaril

aastal leidnud Eestis koha haridusasutustes klassikalise kriittahvli asemele, kui üks

paljudest tehnoloogilistest ja tarkvaraevolutsiooni vahenditest. (Nea Member Benefits,

s.a.). Viimase viie aasta kestel on interaktiivse tahvli või pikemalt interaktiivse

puutetahvli loojaid ja arendajaid loonud palju uusi vahendeid ning igaühe toode erineb

teisest mõne väikse nüansi poolest. Tänaseks on juhtivad interaktiivsete tahvlite

müüjateks Smart Technologies Inc, Promethean, Mimio ja Panasonic (Nadel, 2012).

Interaktiivsete tahvlite põhilised erinevused seisnevad tehnoloogilise vahendi tarkvara

erinevustes. Eestis on enimlevinud interaktiivsete tahvlite müüad SMART Technologies

Inc ning Promethean.

20

Smart technologies Inc on välja andnud tahvli SMART Board, millest viimane on Eesti

lasteaedades kõige rohkem kasutust leidev interaktiivne tahvel. SMART tahvlid on

vastupidava membraantehnoloogia põhjal loodud tahvlid, mida sageli nimetatakse ka

"pehmeteks" tahvliteks. Tahvli ekraan on ehitatud kiudplaadi tehnoloogia põhimõtetel,

mis tähendab, et tahvli välispind on õhukese õhu kirhiga eraldatud riistvara tõelisest

ekraanist ning selletõttu tundub tahvli ekraan sõrmega vajutades vetruv. SMART tahvli

tehnoloogia seisnebki selles, et kui sõrme või interaktiivse tahvliga ühenduses oleva

tehnoloogilise pliitasiga ekraanile joonistada, siis kaks ekraani puutuvad kokku ning

tahvel registreerib "puudutuse ", mille tulemusel käitub tahvel vastavalt vahendiga

antud käsklusele. Tahvli vetruvat ja "pehmet" pinda peetakse julgustavaks omaduseks

just väikelastega õppetegevusi läbi viies. Tahvliga on kaasas 4 erinevat värvi pliiatsit,

mille värve on võimalik tarkvara abil muuta ning kustutamisvahend. Tahvlil olev

tarkvara SMART Notebook peamisteks kasutamisvõimaluste alla kuuluvad heli lisamine,

tarkvara poolt pakutavatest või arvutis olemasolevatest failidest, piltidele, esitlustele,

animatsioonidele jms. Piltide joonistamine pliiatsite abil kasutades pliiatsi lahendusi,

nagu kriit, tind, pastakas jms. Erinevalt teistest interaktiivse tahvlitest on SMART tahvli

peamiseks erinevuseks see, et tahvliga kaasas olevad vahendid (pliiatsid ja kustutamise

vahend) töötavad tahvli kasutamisel kõikides programmides ja

veebibrauserites.(Smart,s.a.)

Teiseks peamiseks interaktiivse tahvli müüjaks Eesti lasteaedade seas on Promethean,

kelle ActiveBoard on loonud lasteaedades täielikult uue tähenduse sõnale koostöö.

Elektromagnetilisel "üleskorjaval" tehnoloogial põhinevaid interaktiivseid tahvelt

tuntakse, kui "kõvade" laudadena, sest nende välispind on tasane ning sarnaneb jäikuse

ja üldise tahke pinna tõttu tavapärasele tahvlile. Prometheani tahvlid toimivad

spetsiaalse elektroonilise pliiatsiga, kus vahendi liikumisel aktiveerub tahvli ekraanis

olevad andurid ning talletavad antud käsklused. Selle interaktiivse tahvli tüübi puhul

on oluline elektrooniline pliiats ning sõrmega tahvlit kasutada ei ole võimalik. Tahvli

kasutamiseks on vajalik tarkvara ActiveInspire, mis erinevalt SMART tahvlile

võimaldab simultaanset kasutamist, see tähendab, et ühte tahvlit on võimalik korraga

kasutada kahel või enamal inimesel, muutes ekraanil olevat materjali (pilt, video jms).

Sellegi poolest nõuab tahvel, et igal kasutajal oleks elektrooniline pliiats. Lisaks on

Prometehani ActivBoardi peamiseks erinevuseks SMART Board’ist

manipuleerimisvahendite vähesus, sest tahvliga on kaasas vaid kaks pliiatsit. Sellest

21

olenemata on pliiatsite värve võimalik muuta ning lisaks töötavad need sõrmele lisaks

tahvlil ka sarnaselt arvutihiirele veebibrauserites ja teistes arvuti programmides (MS

Office, Paint, Windows Media Player). Teiseks erinevuseks SMART tahvli ja

Promethean tahvli vahel on tahvli kasutamise piiritletus vaid tarkvara siseselt ehk

pliiatsid töötavad joonistamis- ja kirjutamis vahendina vaid ActiveInspire tarkvaras.

(Promethean, s.a.)

Uute interaktiivsete vahendite seas on välja tulnud ka interaktiivnelaud ning projektor.

Interaktiivne laud (ActiveTable), mille tootja on Promethean, omab kõiki samu

võimalusi, mis interaktiivne tahvel, kuid ei vaja töötamiseks arvutit ja

multimeediaprojektorit, sest kõik vajaminevad tarkvarad ja programmid on

kombineeritud lauale. Sellega sarnaselt on õppeasutustesse jõudmas ka interaktiivsed

projektorid, mis valgustavad seinale pildi, millel on interaktiivse tahvli võimalused

(samas).

Kokkvõtvalt võib esile tuua, et interaktiivne tahvel on puutetahvel, mis võimaldab

sõrme või elektroonilise pliiatsi abil manipuleerida ja käsklusi anda ekraanil olevale

materjali. Olenemata sellest, kas tahvlil kasutatavaks materjaliks on pilt, video või heli

on juhtivad interaktiivsete tahvlite pakkujad kujundanud interaktiivse tahvli tarkvara

vastavalt haridusasutuste vajadustele ning õppeprotsessidele.

2.3 Interaktiivne tahvel lasteaia õppeprotsessis

Interaktiivne tahvel on praktikute poolt esile toodud, kui väärtuslik pedagoogiline

vahend peamiselt kasutamisvõimaluste variatiivsuse tõttu. Nagu ütleb ka vahendi nimi,

on tegu interaktiivse õppimisvahendiga, kus tahvel on õppimise toetaja, mitte passiivse

informatsiooni jagaja. (Gould, 2013; Morgan & Siraj-Blatchford, 2013.) Interaktiivse

tahvli tehnoloogia võimaluste kasutamine täiustab õpetaja õpetamismeetodeid ning

tõstab õpilaste motivatsiooni ja huvi õppimise vastu. Interaktiivse tahvli kasutamine

annab õpetajale paindlikkuse ja õpetamismeetodite rohkuse ning võimaluse pakkuda

multimeedia või mitmedimensioonilisi esitlusi. Nagu iga IKT vahendi kasutamine, on

ka interaktiivse tahvli efektiivseks kasutamiseks vajalikud õpetaja spetsiifilised

tehnikaalased teadmised, kui ka pedagoogilised pädevused. (Beauchamp, 2012.)

Interaktiivse tahvli kasutamise üks peamisi miinuseid on tehnoloogilise vahendi nõrk

vastupidavus, mille tõttu ei ole välistatud, et puutetahvel ei pea vastu rühma- ja

22

klassiruumis. Lisaks sarnaselt klassikalisele kriittahvlile, millele ei ole rühmatoas tihti

ruumi on interaktiivset puutetahvlit tavalisest raskem mahutada õpikeskkonda. (samas)

Lisaks võib varasemate uurimuste põhjal väita, et interaktiivne tahvel ei ole

lasteaedades populaarne haridustehnoloogiline vahend kõrge hinna ning väheste

õppematerjalide tõttu (Otsa, 2014.) Peale tahvlit puudutavate füüsiliste probleemide on

tahvli kasutamisel ka sisulisi puudujääke, kuigi tahvli kasutamiseks on välja töötatud

mõningad juhendid õpetajad välja toonud, et neil puuduvad piisavad teadmised tahvli

kasutamiseks ning, et peamiseks interaktiivse tahvli kasutamise väljundiks on

multimeediaprojektor. (Blue & Tirotta, 2011.)

Interaktiivse tahvli peamiseks eeliseks on vahendi lõputud võimalused, mille alla

kuuluvad vahendi spetsiifilise tarkvara kasutamine aga ka erinevate tehnoloogiliste

lahenduste, nagu elektroonilised mängud, õppeprogrammid, virtuaalsed õpikeskkonnad

jms kasutamine. Lisaks on puutetundliku ekraani võimalik manipuleerida mitme

inimese poolt korraga ning õppetöö võib toimuda nii individuaalselt kui ka gruppides.

(Nadel, 2012.)

Tahvel annab õpetajale võimaluse luua nn digitaalse tegevuse, kasutades tahvlil pilte,

animatsioone ja erinevaid mõistekaarte, mida on võimalik muuta tegevuse käigus.

Erinevalt tavalisele õppetegevusele on ka lastel võimalus kasutada interaktiivset tahvlit

ettekannete loomiseks ning esinedes rühmale saades toetust tahvlil olevatest piltides,

videoklippidest, joonistest jms. (SMART Technologies, 2006.)

Newsweek ajakiri (september 2008) tõi välja, et enam kui 70% Ühendkuningriigi

lasteaedades ja algkoolides on interaktiivsed tahvlid, tuues esile, et õpilastel, kelle

igapäevane õppetöö viiakse läbi interaktiivsel tahvlil, on kõrgemad eksamite tulemused,

nad on osavõtlikumad koolisisestes üritustel ning antud õpilased käivad rohkem koolis,

kui koolides kus on vähem tehnoloogilisi vahendeid. (viidanud Nea Member Benefits,

s.a.)

Lisaks peamistele interaktiivse tahvli kasutamise võimalustele, nagu võimalused

laialdaseks gupitööks ja digitaalmaterjalide manipuleerimine ekraanil sõrme või

pliiatsiga, on tekkinud tahvlitele lisavidinaid. Näiteks võib tuua juhtiva interaktiivsete

tahvlite müüa Promethen, kes on tahvlile lisaks loonud ka puldid (ActiveVote ja

ActiveExpression), millega saab tahvli tarkvara (ActiveInspire) kasutades luua teste,

23

teadmistekontrolle, kontrolltöid jms ning neid läbi viia, lastes õpilastel puldi abil

küsimustele vastata. (Promethean, s.a.)

Eelnevat üldistades võib öelda, et interaktiivse tahvli olemasolu klassiruumis pakub

võimaluse õpetajal luua laste huve ja eripärasid arvesatavaid lapsi motiveerivaid

tegevusi, pidades silmas koolieelse lasteasutuse õppekavas määratletud lapse

eeldatavaid õpitulemusi ning elukestvas õppes märgitud digipöörde olulisust. Kui

elukestva õppe strateegias on väljatoodud, et digipöörde kõige olulisem osa on

tehnoloogia kättesaadavus igale õpilasele, siis on interaktiivne tahvel lasteaias

asendamatu tehnoloogiline vahend.

24

3. UURIMISTÖÖ METOODIKA

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on kasvanud üheks tähtsaimaks osaks

lasteaiaõpetajate muutuvas töökeskkonnas. Õpetaja peab omama vastavaid

tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi, et efektiivselt oma töös lastega kasutada erinevaid

tehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas ka interaktiivset tahvlit.

3.1 Uurimistöö eesmärk ja uurimisküsimused

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja interaktiivse tahvli kasutamise

võimalused ning interaktiivse tahvli kasutamise toetavad ja takistavad tegurid lasteaia

õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes.

Lähtudes eeltoodust püstituvad järgmised uurimisküsimused:

Millised on interaktiivse tahvli kasutamise võimalused (praktikad) lasteaia

õppeprotsessis?

Milliseid võimalusi näevad interaktiivse tahvli integreerimiseks

õppetegevustesse lasteaiaõpetajad?

Millised on lasteaiaõpetajate arvamustes toetavad ja takistavad tegurid

interaktiivse tahvli kasutamisel lasteaia õppetöös?

3.2 Valimi moodustamine ja kirjeldus

Vastavalt uurimisküsimustele ja eesmärgile moodustasid uurimistöö valimi

lasteaiaõpetajad, kes omasid interaktiivse tahvli kasutamise teadmisi ja võimalust

lasteaia õppeprotsessis. Valimisse kuuluvate õpetajate leidmiseks kasutas uurija

lumepalli meetodit, mis tähendas, et sihipärase valimi moodustamiseks oli vaja ühte

sobivate teadmistega õpetajat, kes tunneb sarnaste pädevustega õpetajaid.

Selleks, et saada luba õpetajate intervjueerimiseks võttis uurija ühendust õpetajatega

isiklikult ning see tõttu on uurimistööst välja jäetud õppeasutuste nimed, kus antud

õpetajad töötavad. Eestis läbiviidava intervjuu sihtrühmaks olid lasteaiaõpetajad

Tallinna ja Pärnu alusharidusasutustest. Valimi moodustasid antud lasteaedade 4

õpetajat eelkõige sellepärast, et nad omasid interaktiivse tahvli kasutamise eelnevat

kogemust. Inglismaal läbiviidava uurimuse jaoks intervjueeritavate leidmiseks palus

uurija abi Erasmus välisõppe ajal toimunud loengute õppejõududelt ja

25

kursusekaaslastelt. Valimisse kuulusid 3 tegevõpetajat Londoni lasteaedadest, kes

teevad tööd lastega vanuses 5-11.aastat, mis on Inglismaal alushariduse esimese astme

tase (Early childhood education Key Stage 1), ning kasutavad oma igapäeva töös

interaktiivset tahvlit. Intervjuus osalenud kaks õpetajat on õppejõud Londoni Ülikooli,

Kasvatusteaduste osakonna (University College London, Institute of Education)

alushariduse õpetajakoolituses ning interaktiivse tahvli ja alushariduse spetsialistid.

Tabel 1. Valimi üldandmed

Kood Vanus Tööstaaž Haridustase

Õpetaja 1 (Õ1) 32 11 MA

Õpetaja 2 (Õ2) 26 3 BA

Õpetaja 3 (Õ3) 33 3 BA

Õpetaja 4 (Õ4) 31 8 BA

Teacher 1 (T1) 34 1 MA

Teacher 2 (T2) 43 10 MA

Teacher 3(T2) 55 16 Phd

Sihipärase valmi (Tabel 1) moodustasid kokku 7 lasteaia õpetajat Eestist ja Inglismaalt.

Kõikidel uurimuses osalenud õpetajatel oli kõrgharidus (bakalaureusekraad,

magistrikraad või doktorikraad) ning vähemalt aastane töökogemus koolieelses

lasteasutuses. Õpetajate anonüümsuse tagamiseks nende nimesid töös ei esitata, vaid on

kasutatud koode, kus Eesti õpetajad on märgitud Õ1-Õ4 ning Inglismaa õpetajaid T1-

T3.

3.3 Uurimismeetodi valik ja kirjeldus

Lähtuvalt uurimuse eesmärgist valiti uurimisandmestiku saamiseks kvalitatiivne

andmekogumismeetod intervjuu. Individuaalsed intervjuud viidi läbi Eesti ning

Inglismaa lasteasutuste õpetajatega. Antud uurimistöö kontekstis olid olulised sisulised

ja täpsed uurimistulemused, mille saamiseks oli võimalik kasutada vaid intervjuud, sest

see andis võimaluse luua intervjueeritavatega individuaalne kontakt ning sisukamate ja

detailsemate uurimistulemuste saamiseks õppida neid lähemalt tundma. (Seidman,

2005)

Intervjuu käigus uuriti õpetajatelt nende arvamusi ja võimalusi interaktiivse tahvli

kasutamise oskuste kohta ning selle kasutamise seniseid kogemusi. Intervjuu

kasutamine uurimismeetodina andis võimaluse välja selgitada, kui palju ja kuidas

26

kasutavad õpetajad interaktiivset tahvlit oma igapäeva töös lastega ning millised olid

vajalikud teadmised tahvli kasutamiseks.

Intervjuu osutus valituks paindlikuse tõttu, andes võimaluse kohandada küsimusi

vastavalt intervjueeritavale, et saada võimalikult täpsed vastused küsimustele ning

seeläbi laiaulatuslikud uurimistulemused. (Drever, 1995) Eelmainitu on ka antud

andmekogumismeetodi üheks peamiseks tugevuseks. Erinevalt ankeetküsitlusele annab

intervjuu võimaluse muuta küsimuste järjekorda sobivalt intervjueeritavale ning samuti

on vastajal võimalik enda arvamusi ja seisukohti pikemalt selgitada. Lisaks on uurijal

võimalik küsida täpsustavaid küsimusi. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005)

Teisest küljest võib aga intervjueeritav olla mõjutatud andma sotsiaalselt vastuvõetavaid

või hea mulje jätmiseks anda ebaadekvaadseid vastuseid. Üheks peamiseks ohuks

intervjuud uurimismeetodina kasutades võib pidada seda, et intervjueeritav hoidub enda

nõrkustest rääkimist, mis ei anna urimistöö eemärgile ja küsimustele toetuvalt sobivaid

uurimistulemusi. (samas)

Uurimisandmete saamiseks koostati intervjuu küsimustikud Eesti (Lisa 1) ja Inglise

(Lisa 2) keeles. Intervjuud viidi läbi individuaalselt 3 Inglismaa kuni 7-aastaseid lapsi

õpetava õpetajaga ning 4 Eesti lasteaiaõpetajaga. Õpetajad said võimaluse vastata

küsimustele inglise keeles ning vastused lindistati helisalvestamisprogrammiga Smart

Voice. Tulemuste analüüsiks kasutas uurija uurimistulemusi vastajate emakeeles, seega

kasutati analüüsi kirjutamiseks kakskeelset materjali. Esmane andmete analüüs toimus

peale igat intervjuud, kui uurija andmete kontrollimiseks kuulas läbi kõik salvestised

ning tegi kindlaks, et intervjueeritava öeldu oli korrektselt salvestatud.

3.4 Uurimisprotseduur

Intervjuu küsimustiku sobivuse hindamiseks viidi läbi pilootuuring. Intervjuu küsimuste

sobivuse testimiseks viidi läbi pilootintervjuu õpetajaga, kelle tööstaaž oli 4 aastat.

Lisaks oli pilootintervjuu lindistamise eesmärk oli saada infot helisalvestusprogrammi

Smart Voice sobivusest intervjuude läbiviimiseks. Peale pilootintervjuu läbiviimist

paluti intervjueeritavalt tagasisidet intervjuu küsimustele ning nende analüüsimise

tulemusel viis autor intervjuu küsimuste parendamiseks läbi muudatusi.

Intervjueeritava vastused lindistati ning vastuste analüüsimuse tulemusena lisati

intervjuuse küsimus: „Kas on veel midagi, mida soovite antud teema kohta öelda või

27

lisada?“. Küsimus andis intervjueeritavale võimaluse esitada oma poolsed küsimused

uurijale ning avaldada oma ootusi uurimusele. Lisaks andis intervjueeritava tagasiside

võimaluse edasises uurimisprotsessis täpsemate vastuste saamiseks.

Esimesed intervjuud Eesti õpetajatega toimusid kahel järjestikusel päeval, ajavahemikus

detsember 2014-jaanuar 2015, Skype vahendusel, kus mõlemal päeval intervjueeriti

kahte õpetajat. Sarnaselt Inglismaa õpetajatele toimus intervjuu vastajate emakeeles ja

intervjuu salvestati hilisemaks analüüsimiseks. Intervjuud kestsid õpetajatega

keskmiselt 10-20 minutit ning Skype võimalustest tingitult oli õpetajatel võimalus valida

endale sobiv koht küsimustele vastamiseks. Eesti keelne intervjuu (Lisa 1) koosnes

üheteistkümnest küsimusest. Intervjuud viidi õpetajate palvel läbi kasutamata

videovestluse võimalust, seega toimusid vetlused ilma visuaalse kontaktita. Intervjuud

Inglismaal toimusid kolme kuu, jaanuar 2015-märts 2015, vältel. Selleks, et

intervjueeritavad tunneksid end mugavalt küsimusi vastates viidi intervjuud läbi

õpetajate emakeeles ning nende poolt valitud tööruumides, õues ning raamatukogus,

mis tagas vastajale vaikse ning rahuliku keskkonna. Läbiviidav intervjuu koosnes

kolmeteistkümnest inglise keelsest küsimusest (Lisa 2) ning küsimuste vastajatel oli

õigus küsida lisaküsimusi.

Käesoleva uurimistöö andmete kogumisel oli oluline intervjuudel tehtud salvestiste

sõna-sõnalt litereteerimine (Lisa 3 ja 4), et saada täpsed uurimistulemused. (Hirsjärvi jt,

2005) Intervjuu tulemuste analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kuna

intervjueeriti vaid seitset koolieelse lasteasutuse õpetajat oli oluline peale intervjuude

analüüsi saada võimalikult täpsed uurimistulemused. Antud andmeanalüüsimeetod

andis selge arusaama, kuidas intervjueeritav end küsimustele vastamise hetkel tundis

ning kuidas mõjutas uurija tema vastuseid. Kvalitatiivne sisuanalüüs pakkus võimaluse

uurijale, lähtudes uurimisküsimustest, selekteerida välja oluliseim ning selle alusel teha

uurimisandmetest lähtuvad järeldused. (Bazeley, 2013)

Uurimistöö analüüsi kirjutamiseks koostati lähtuvalt uurimisküsimustele kategooriad,

mille sisuks olid interaktiivse tahvli kasutamise praktikad, interaktiivse tahvli

kasutamise võimalused õppetegevuses ning tahvli kasutamist toetavad ja takistavad

tegurid. Kategooriate moodustamine nii sellele järgnevalt uurimisküsimustele vastamine

toetas uurimistöö analüüsi ja arutelu kirjutamist.

28

4. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada interaktiivse tahvli kasutamise

võimalused ja praktikad. Lisaks oli töö eelmärgiks leida interaktiivse tahvli kasutamise

toetavad ja takistavad tegurid lasteaia õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa

alushariduseõpetajate arvamustes. Toetudes eesmärgile ning uurimisküsimustele viidi

läbi intervjuud Eesti ja inglismaa hetkel töötavate alusharidusepedagoogidega. Antud

peatükis anlüüsitakse saadud uurimustulemusi. Esimeses alapeatükis käsitletakse

interaktiivse tahvli praktikaid. Teises alapeatükis on välja toodud interaktiivse

puutetahvli kasutamise võimalused ning kasulikud materjalid lasteaiaõpetajale.

Kolmandas alapeatükis analüüsitakse interaktiivse tahvli kasutamist toetavaid ning

takistavaid tegureid lasteaia õppeprotsessis.

Lõputöö uurimistulemuste analüüsis on Eesti õpetajaid märgitud, kui Õ1-Õ4 ning

Inglismaa õpetajad T1-T3.

4.1 Interaktiivse tahvli kasutamise praktikad

Analüüsides uurimuses osalenud Eesti õpetajate arvamusi interaktiivse tahvli mõistest

ning selle kasutamise võimalusest võib välja tuua, et interaktiivne tahvel (interactive

whiteboard/IWB) on puutetundlik tahvel ning eelkõige suur puutetundlik ekraan,

millega on võimalik lapsi õpetada. Intervjueeritavate arvamuses on interaktiivsel tahvlil

oluliselt rohkem võimalusi lastega õppetegevuste läbiviimiseks, kui tavalisel arvutil või

traditsioonilisel kriittahvlil. Õpetajad tõid esile, et tegu on nutitahvliga, mis on nende

jaoks tehnoloogiline õppevahend igapäevaselt õppe- ja kasvatustegevuste läbi

viimiseks.

Õ2: Minu jaoks ta ongi täiesti õppevahend, mida ma kasutan. Lihtsalt tehnoloogiline

õppevahend.

Õ4: No see on see suur tahvel kus sa saad kasutada palju rohkem võimalusi, kui sul

arvuti ekraani peal on või rääkimata tavalisest tahvlist. (.) See on suur nutitahvel kõige

jaoks.

Inglismaa õpetajate intervjuu vastuseid analüüsides selgus, et esimeste puutetahvlite

madalatasemelisest tarkvarast tingitult alustasid õpetajad 2001.aastal, kui tahvlid

õppikeskondadesse lisati, nende kasutamist eelkõige multimeediaprojektori ning suure

29

ekraanina Powerpoint esitluste (nt. PowerPoint) näitamiseks. Lisaks tõid õpetajad välja,

et valdavalt leiab tahvel õpperuumides kasutust kui ülistatud vorm tavalisest kriittahvlist

ning tahvli ja laste vahele jääv takistuseks õpetaja. Ühendkuningriigi pedagoogide

arvates sõltub tahvli kasutamine õpetaja õpetamismeetoditest ning pedagoogilisest

lähenemisest. Õpetajad jõudsid järeldusele, et otstarbekas interaktiivse tahvli

kasutamine Inglismaal algas ligi kümme aastat hiljem, ehk orienteeruvalt 2011.aastal,

ning peamiselt kasutatakse tahvleid piltide ning videode näitamiseks ning tahvli

tarkvara nende muutmiseks ja ilmestamiseks.

T1: When I started using it I just saw it like it part of a projector, I was just using it

almost like a regular projector for like a Powerpoint so I just used it to put up pictures

or videos and just to illustrate the points I was making to the children.

T2: I think a lot of the time they are really gloryfied blackboards. Regarding the

curriculum changes that where coming in the geniually supported the more whole class

teaching, so very much in Victorian style with the teacher infron and then the teacher

can end up having quite alot of fun.

T3: It is a pedagogical instrument for a teacher to adress a children infront of the

class. Also teachers would make different kinds of uses out of it depending on their

pedagogical approach.

Eesti lasteaiaõpetaja sõnul oli tahvli kasutamise peamiseks ajendiks isiklik huvi.

Õpetajad leidsid, et kuna neil oli ligipääs uuele tehnoloogilisele pedagooglisele

vahendile oli see võimalus luua lastele huvitavamaid õppe- ja kasvatustegevusi,

kasutades õppetegevustes erinevaid elektroonilisi õppemänge või õpikeskkondi. Teisalt

said õpetajad motivatsiooni ülikoolis õppides ning lõputööd kirjutades ja lisaks tõid

õpetajad esile ka võimaluse läbida, teadmiste saamiseks, Tallinna Ülikooli poolt

pakutud koolituse, kus tutvustati erinevaid tahvli kasutamise võimalusi, seega vajasid

nad toetust esmaseks tahvli kasutamise kogemuseks.

Õ1: Põhimõtteliselt ongi enda huvi.

Õ2: Mina tegin oma baka töö selle SMART Notebookiga, tegin mängu ja siis hakkasin

rohkem uurima.

Õ3: Ühe korra näitas õppealajuhetaja kuidas tahvlit kasutada ja siis hakkasin ise

kasutama, ise surfama ja uusi asju avastama seal.

30

Inglismaa õpetajatega läbiviidud intrvjuude tulemusel selgus, et kuna interaktiivse

tahvli kasutama õppimine on kohustuslik osa õpetajakoolitusest, on õpetajate seas

kasutamine tingitud just eelmainitust. Õpetajad rõhutasid ka, et olenemata, kas tahvli

kasutama õppimine on osa professionaalsest koolitusest, peaksid kõik alushariduse

peagoogid end kurssi viima tahvli poolt pakutud võimalustega, et soovi korral oleks

võimalik puutetahvlit kasutades tegevus läbi viia. Lisaks leidsid õpetajad, et erinevatest

pedagoogilistest praktikatest tingitult võib interaktiivse tahvli kasutama õppimine

toimuda ka iseseisvalt, mis tihti tagab ka suurema edu, sest intisiatiiv ja huvi tuleb

õpetajast endast.

T1: We have some formal training in the institute ((IOE - University College London

Institute of Education)) and we have an explicied session in teachertraining on how to

use the interactivewhite board, it is a half day session.

T2: There are so many different roots of teaching in Ingland at the moment so it is

highly based on what you’re school does. So you might have two weeks training in a

institute like this and the rest of it at school.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti õpetajate avates on interaktiivse tahvli kasutamine

tingitud isiklikust huvist ning Suurbritannia õpetajate puhul on tavli kasutamise ajendiks

õpetajakoolituse ajal toimuv väljaõpe. Õpetajate arvates oli interaktiivne tahvel

puutetahvel, mida on võimalik kasutada õppe-kasvatustegevuste põnevamaks

muutmiseks. Olenemata sellest, et tegelik interaktiivse tahvli eesmärgipärane otstarve

on tahvli kasutamine interaktiivsete materialide jaoks, toovad kahe riigi õpetajad siiski

esile peamiste kasutamispraktikatena esitluste (PowerPoint), video- ja piltimaterjali

näitamine ning erinevate veebipõhiste mängude ja keskkondade kasutamine.

4.2 Interaktiivse tahvli kasutamise võimalused õppetegevustes

Uurimuses osalenud Eesti õpetajate arvates oli peamiseks tahvli kasutamise

võimaluseks sellel õppetegevuste läbi viimine, filmide ning videosalvestiste vaatamine

ning piltide manipuleerimine, kas pliiatsi või sõrme abil. Pedagoogid pidasid oluliseks

nii erinevate õppemängude kasutamist, mille puhul on võimalik tahvli ekraani katsudes

sooritada mängus nõutavaid ülesandeid, ning siiski rõhutasid ka tahvli kasutamist suure

ekraanina. Viimase puhul tõid õpetajad esile võimaluse tahvlit kasutada kinoekraani

eesmärgil või õppevideote näitamiseks, mis sisaldab vaid multimeediaprojektori

31

kasutamist. Tähtsaks osaks tahvli kasutamise juures oli Eesti õpetajate jaoks ka

võimlaus kasutada erinevaid interneti keskkondi ning internetipõhiseid mänge, kus

lastel on võimalik ise õppetegevuse käigus tahvlit katsuda ja sellega tegeleda.

Õ1: Osa õppetegevuse läbi viimisel, näiteks mõni õppemäng seal läbi viia. Lapsed

saavad tulla ja panna käed külge, et mis see esmane eesmärk peaks ja võiks ju olla. Aga

jah, kohati oleme kasutanud seda ikkagi ka suure ekraanina aga pigem nagu ikka, et

laps saaks tulla, teha ja katsetada, olla ikka osaline ise.

Lisaks eelmainitule tõid uurimuses osalenud Eesti õpetajad välja võimaluse kasutada

tahvlit liikumistegevuse läbi viimiseks, kus õpetaja näitas tahvlil eirnevaid pilte

suusatamisest ning lapsed pidid vastavaid poose järgi tegema. Kuigi õpetajad olid

teadlikud, et selles olukorras ei kasutatud interaktiivset tahvlit eesmärgipäraselt, tõid

nad esile erinevate tegevuste lõimimise tähtsuse interaktiivset tahvlit kasutades ning

pidasid oluliseks muusika, liikumise ja joonistamise lõimimist tehnoloogiaga.

Õ1: Tahvlit kasutati küll suure ekraanina aga liikusmisõpetaja tegi suusakooli ja

suukool oli vabatahtlik aga sel korral läksid kõik lapsed vaatama neid pilte, mis

suusakoolis tehtud ja liikumisõpetaja ajas kõik lapsed püsti ja tehti läbimäng. Poos oli

pildi peal tehtud ja lapsed võtsid siis selle poosi ise sisse.

Suurbritannia õpetajad leidsid, et tahvlit saab suurepäraselt kasutada piltide ja videote

vaatamiseks ning tekstide illustreerimiseks. Olulisesks peeti võimalust kasutada tahvlile

lisanduvaid programme, millega on võimalik lindistada laste endi juttu ning lasta seda

neil hiljem korduvalt kuulata ja analüüsida, mis toetab uusi meedia oskusi (new media

skills). Õpetajad tõid esile ka tabelite ning graafikute loomise võimaluse ja rõhutasid, et

tahvel võimaldab raskusteta ning põnevamalt läbi viia matemaatike õppetegevusi.

Õpetajad rõhutasid, et oluline on, et tahvlit katsuksid lapsed ise ning, et tegevused

oleksid lapsekesksed. Lisaks oli õpetajate arvamuses tahvli suureks eeliseks võimalus

õppetegevuse läbi viimiseks igal hetkel internetist erinevaid materjale, pilte, videosi ja

mänge kasutada. Sarnaselt eelmainitule kasutasid Inglismaa õpetajad tahvlit tihti vaid

suure ekraanina, mis tähendab, et tihti ei kasutata tahvli võimalusi, vaid sellega

ühendatud projektorit.

T1: I just used it to put up pictures or videos and just to illustrate the points I was

making to the children. As I became familiar with the software that comes with it and

the tools available I started using some of these other features that for example let me to

32

gradually reveal content and I became more confident usining the electric pen

annotating the pictures and highlight things.

T2: One of the things is making the filpcharts with it and also my most succsessful use

of IWB wasn’t so much of the board but the fact that you’ve got the speakers and sound

system set up around it, so if you plug in a microfon and so the children are able to

come up and to record their converstaions that they have been working on and then

listen back to it and get feedback and mabye just learning new media skills.

T3: Sometimes using internet, sometimes showing a film or sometimes making a film.

Uurimustulemustest selgus, et peamised programmid ning veebikeskkonnad mida Eesti

alushariduse pedagoogid kasutavad olid http://:www.learningapps.org/, kus on võimalik

vastavalt oma soovile, teemale ja rühma vajadustele õppemänge koostada ning

http://www.frip.com/, kust leiab juba valmisolevaid mänge, mis meeldivad eelkõige

lastele ja leiavad palju kasutust ka pedagoogide ning logopeedide hulgas. Oma visuaalse

eripära ja ilu poolest tõid õpetajad esile eelkoolistele lastele mõeldud õppemängude

veebilehekülje http://duckiedeck.com/play, mis pakub mänge nii keel ja kõne,

matemaatika, kui mina ja keskkond valdkonnast. Teiste seas mainisid õpetajad ka

inglise internetilehekülge http://www.crickweb.co.uk/, kus on õppemängud lastele

vanuses 0-11 ning lastele mõeldud arvutimängude lehekülge http://www.abcya.com/.

Lisaks kasutavad õpetajad õppetegevuste läbi viimiseks ka õppemängude programme

nagu Sebran (http://sebran.pbworks.com/w/page/8078567/FrontPage) ja Rahamaa

(http://www.rahamaa.ee/), mida on võimalik kasutada suurepäraselt terve rühmaga ning

ka individuaalselt. Hoolimata oma rohketest võimalustest leiab SMART tahvlisse

sisseehitatud programm Notebook Eesti õpetajate seas vähe kasutust, kuid õpetajad tõid

siiski välja, et programm pakub suurel hulgal erinevate mängude aluseid. Õpetajad tõid

välja, et programm toetab anagramm-mängude, paaride moodustamise, pildi ja teksti

järgi sorteerimise mängude, memoriini ning ristsõnade loomist. Lisaks sisaldab

programm õpetajate sõnul palju pildimaterjali, kus on pilte 2D (kahemõõtmelises), 3D

(kolmemõõtmelises) ja interaktiivses vormis, millest viimaseid kahte saab laps käega

liigutada ja uurida erinevatest külgedest ning interaktiivsed pildid teevad häält.

Sarnaselt eelnevale tõid õpetajad siiski esile võimaluse kasutada interaktiivset tahvlit

kui ekraanina ning seeläbi õppetegevusi läbi viia internetilehekülge Youtube

(http://youtube.com/) kasutades.

33

Õ1: Näiteks learningapp’siga, hästi lihtne teha ise õppemänge ja täpselt vastavalt enda

soovile ja rühma vajadusele. Nüüd alles just mängisime rahamaa mängu lastega, meil

oli raha teema. Olgugi, et tahvel on põhimõtteliselt mõeldud individuaalseks tööks aga

ideaalselt saab ikkagi terverühmaga. Näiteks fripi mängud mulle meeldivad ja lastele

meeldivad ja siis duckydeck, need mängud mulle meeldivad, visuaalselt, minu meelest

hästi, hästi ilusad ja armasad mängud.

Õ2: Mul on see SMART Notebooki programm, mida ma kasutan. Mis on mu lemmik ja

mida ma käin ka kuulutan kõikidele teistele ka ja siis on mulle meeldib frip.com väga,

mida meie logopeedid kasutavad väga palju ja nad soovitasid. Siis Sebarn on

populaarne meie rühmas ja siis abcya.com, kus lapsed saavad lihtsalt mängida.

Õ3: Youtubest vaatasime videosi.

Inglismaa õpetajad tõid eelkõige esile SMART Notebook programmi, mis leiab

Suurbritannia lasteaedades kõige enam kasutust. Pedagoogide arvates oli oluline, et

tahvlit oleks lihtne ning mugav kasutata ning seetõttu õpetatakse neile peamiselt

tahvelarvutite põhiprogrammide kasutamist. Kuigi Notebook programm on

Ühendkuningriigis enim kasutatud tarkvara, mainisid õpetajad siiski, et programm vajab

tõsiseid muudatusi ning parendusi. Esile toodi ka erinevate veebipõhiste programmide

kasutamist, mis soodustas õpetajatel kergemat ning kiiremat tegevuste läbi viimist.

Lisaks leidsid õpetajad, et kahjuks leiab tihti interaktiivne tahvel kasutust

internetivahendajana ehk tahvlit kasutatakse videomaterjalide, peamiselt Youtube’st, ja

pildimaterjalide näitamiseks ning selle abil Powerpoint’i või muu programmi abil

loodud esitluse illustreerimiseks. Teise võimaluste hulgas mainisid õpetajad ka

animatsiooni loomise programme.

T1: It is not perfect but it does have quite a lot of good tools to use and is farely easy to

use, just to present things differently and keep it interesting and fresh for the children.

T2: It can be really helpful visually even if it is just for pulling charts up. I’m just using

different programmes for animation and being able to have that up on the board and

visualizing.

Kokkuvõtvalt tõid uurimuses osalenud Eesti ja Inglismaa õpetajad välja, et tahvli

kasutamise võimaluste alla kuuluvad piltide ja videote näitamine ning erinevate

veebikeskkondade kasutamine. Eesti õpetajad rõhutasid, et peamiselt leiavad kasutust

erinevad õpikeskkonnad internetis ning õppemängud. Inglismaa õpetajate jaoks oli

34

tahvli kõige suurem väärtus puutetahvlisse sisseehitatud SMART Notebook tarkvara.

Lisaks tõid Eesti õpetajad esile ühe tavalisest erineva tahvli kasutamise viisi milleks oli

liikumistegevuse läbi viimine tahvli abil, kus õpetaja näitas lastele pildimaterjale ning

vastavalt õpetaja antud ülesannetele käitusid lapsed. Sellega seoses võib öelda, et

õppekasvatus tegevusi läbi viies ei kasuta kahe riigi õpetajad tihti interaktiivset tahvlit

otstarbekalt ning piirduvad vaid multimeediaprojektrori kasutamisega, mis ei nõua

tahvli olemasolu.

4.3 Interaktiivse tahvli kasutamist toetavad ja takistavad tegurid

Intervjuude analüüsi tulemusel selgus, et Eesti õpeatajad peavad ise tahvli kasutamise

peamiseks takistuseks riistvaralist külge ning tehnilisi probleeme. Tihti saab määravaks

see, et tahvel veab alt ning vajab seadistamist ja kalibreerimist, mis nõuab aega

õppetegevuste arvel. Lisaks tõid õpetajad välja, et tahvli kasutamist võib segada ka

aeglane internetiühendus või julguse puudumine. Suureks takistuseks Eesti õpetajate

hulgas on levinud hirm ning ebamugavustunne tahvli kasutamise ees. Õpetajad pidasid

probleemseks kohaks õpetajate väheseid oskuseid ning teadmatust tehnologia

kasutamiseks. Tahvli kasutamise vähesus õppetöös nõuab ka, et rühm jaotatakse kaheks

ning tegevusi viiakse läbi kahes erinevas jaos, mis on õpetaja jaoks aeganõudev ja võib-

olla alati mitte kõige praktilsem lähenemine.

Õ1: Võib takistada see riistvaraline mure või kui see tahvel ühel hetkel, kuna ta on nii

vana meil, ta võib otsustada ei, et ma täna teiega ei tee koostööd.

Õ2: Minu jaoks on takistav see, et kuna rühmad on nii suured ma pean rühma pooleks

tegema, et ma terve rühmaga ei saa minna.

Õ3: Võib-olla aeglane internet näiteks või siis inimestel julguse puudus. Kardetakse,

sest arvadakse, et selleks on vaja mingit koolitust läbi teha, et see esimene samm teha

võib-olla takistab inimesi seda kasutamast.

Suurbitannia õpetajate arvates oli kõige suuremaks tahvli kasutamise takistuseks

tehniline külg ning nende hooldamine. Pedagoogide arvates oli ka probleemiks

õpetajate eelnev haridus ning töökeskkond, kus saab määravaks kolleegide ja

lasteasutuse juhtide toetus. Võimalikuks takistuseks võib saada õpetajate ebakindlus

35

tehnoloogiat kasutades, seda eelkõige juhul, kui tahvli tarkvara veab alt ning ei tööta

eesmärgipäraselt. Lisaks on õpetajate arvates suureks takistuseks see, et enese-

arendamine ning tahvli kasutama õppimine toimub tihti õpetajate töövälisel ajal, mis

vähendab motivatsiooni ja paneb kahtlema interaktiivse tahvli vajaduses

alushariduseasutuses. Õpetajate arvates võib saada takistuseks ka tahvli praktilisus ning

leiti, et tihti on vaja lastel siiski õppematerjali, mida on võimalik käega katsuda ja ise

luua.

T1: Unfamiliarity, something new, everyone is afraid on change and also it is one more

thing to prepare and then also there are the technical issues. Also, a lot of the time it is

actually better to model things with real world, touchable resource.

T2: Interactive whiteboards are not always maintained and that is the main issue. What

your school environment is wheater you are engouraged to take risks.

T3:I think techical things and feeling (.) a little bit under-trained. And also not liking it

very much, not seeing the point, not owning it, not owning the feeling about it and

having the feeling that they are told to do something.

Lähtudes sellest, et interaktiivne tahvel on tehnoloogiline vahend tõid Eesti

lasteaiaõpetajad välja, et tahvli kasutamise alustamiseks on õpetajal vaja peamiselt

riistvaralisi teadmisi. Oluliseks peeti oskusi, mis puudutasid tahvli tehnilist poolt ning

elementaarset arvuti kasutamisoskust. Lisaks toodi välja, et tahvli kasutamiseks peab

õpetaja omama tahet ning soovi puutetahvliga tegeleda. Uurimuses osalenud õpetajad

rõhutasid, et kuigi tahvli kasutamine nõuab ka tarkvaralisi teadmisi ei ole võimalik

interaktiivse tahvliga tegevusi läbi viia, kui puuduvad tavalised arvuti kasutamise

tehnilised oskused.

Õ1: Esmalt kõigepealt juba riistvaralisi teadmisi. Et mismoodi seda tahvlit üldse

kasutada ja mida selle tahvliga üldse peale hakata. Keskkonnad mida kasutada,

mängud mida kasutada aga kui ma tahvlit ei oska kasutada, siis mul ei ole nende

mägudega ka midagi peale hakkata. Esimene asi on ikkagi pigem see riistvaraline pool

ja tahe.

Õ4: Tavalist arvuti kasutamise oskust ja siis see, et sa nagu pead teada, et sa võid

tahvlit puudutada.

Tähtsamaks eelduseks interaktiivse tahvli kasutamiseks pidasid Inglismaa õpetajad

samuti riistavaralisi teadmisi. Õpetajad tõid esile, et kuigi interaktiivse tahvli kasutama

36

õppimine on osa Inglismaal toimuvast õpetajakoolitusest (teachertraining),

keskendutakse pigem tahvli pedagoogilistele väärtustele ning võimalustele, eirates

täielikult lihtsamaid riistvaralisi probleeme ning nende lahendusi. Siinkohal mainiti ka

tehnilise toe või haridustehnoloogi tähtsust õppeasutuses ning kuidas lihtsamad

tehnoloogilised teadmised toetaksid puutetahvli laialdasemat kasutamist.

T3: We can talk about pedagogy all we like but if you don’t look after the thing

((interactive whiteboard)) properly it is going to be really hard to use. That is often the

thing people don’t want to talk about. Their managers ((local authorities supporting the

use of IWBs in classrooms)) should also build in the price of the replacement bulbs and

keep the thing ((IWB)) working.

Uurimistulemuste analüüsi tulemusel selgus, et Eesti õpetajad pidasid interaktiivse

tahvli eeliseks seda, et tahvliga saab tegevusi läbi viia suurema gupiga. Õpetajad

rõhutasid, et kasutades interaktiivset tahvlit ei teki olukorda kus lastel võib jääda pool

tegevust kaasa tegemata, sest neil on piiratud vaade ekraanile ning, et interaktiivse

tahvli kasutamise puhul võib kindel olla, et kõik lapsed on 100% osalised tegevuses,

saades võimaluse seda katsuda ja sellel mängida.

Õ1: Tahvli suur pluss ongi minu arvates, et sa saad terve rühmaga toimetada seal, et

iga väikse etapi saab erinev laps läbida. Võib kindel olla, et ikkagi kõik lapse on 100%

osalised. Pigem eelistan jah seda.

Õ3: See on suur, saad seda katsuda ja saad selle pealt vaadata. Et selle eelis on ma

arvan see, et ta on mõeldud suurematele gruppidele.

Inglismaa õpetajate sõnul oli puutetundliku tahvli suurimaks eeliseks sotsiaalsus ning

võimalus tahvlit kasutada terve rühmaga. Erinevalt arvutist või tahvelarvutist, millega

on õpetajate arvates parem teha individuaalset või väikestes gruppides tööd, võimaldab

interaktiivne tahvel õppetegevusi teha korraga kogu rühmaga, murestemata, et keegi

jääb õppetegevusest kõrvale. Lisaks interaktiivsele tahvlile tõid õpetajad esile ka teiste

tehnoloogilste vahendite kasutamise olulisuse, ühendades videokaamerad või diktofonid

puutetahvliga ning hiljem saab seeläbi kogutud video- ja helimaterjale tahvlil olevate

tarkvarade abil muuta ja ümberkujundada. Tähtsaks peeti ka võimalust tehnoloogia abil

ühendada kodu ning lasteaeda, andes lastele koju kaasa telefonid, millega nad

pildistasid kodust keskkonda ning hiljem laadisid pildid veebikeskkonda Flickr

37

(https://www.flickr.com/) ning interaktiivset tahvlit kasutades said lapsed pilte muuta

ning neid tutvustada.

T2: The things that are really successful with young children at key stage 1 or even

early years are using the video cameras out and about and explore their environment

and capture their own interests. I did a very nice thing where the children took

mobilephones home and they were taking photos about the things that interested them

and they uploaded those on Flickr and then they were able t do activities in class where

they were tagging things.

Eesti lasteaiaõpetajate sõnul seisneb tahvli kasutamise olulisus õppetegevustes laste

emotsioonides, sest tahvel pakub lapsele eduelamust, põnevust ning tavalisemast

erinevat õppetegevuse kogemust, mis seeläbi innustab ja toetab õpetajaid tahvlit veel

enam kasutama. Õpetajad leidsid, et tegevuste loomine interaktiivse tahvliga muudab

tavalised üksluised õppetegevused mitmekesisemaks ning huvitavamaks. Uurimuse

käigus selgus, et õpetajad, kes kasutasid oma tegevustes interaktiivset tahvlit saavutasid

lastega parema autoriteedi ning lapsed õppisid rohkem, sest tavalised pildimaterjalid,

vaatlused, vestlused ja töölehed on tahvli abil muudetud interaktiivseks ning

õppemängudeks, mida saab käe või pliiatsiga tahvlil mängida ning manipuleerida.

Õ2: Nad ((lapsed)) ei võta seda kui õppimist, isegi kui ma teen seal mingit tähe

harjutusi või arvutamist, et nende jaoks ei ole see õppimine and ikkagi mängivad

Õ3: Väga meeldib, sest see käsi seal ka toimetab, neile jääb paremini meelde.

Õ4: Eduelamus, põnevus, väike vaheldus, et see aitab kõiki neid teemasi mida me oleme

varem käsitlenud fotodena, vaatlustena, vestlustena või siis töölehtedena, see aitaks

kõike seda ((õppematerjali)) lasteni viia aga lihtsalt huvitavamal moel.

Suurbritannia õpetajad leidsid, et tahvli kasutamine lastega tekitab mängulisema ja

huvitavama õpikeskkonna. Interaktiivse tahvli ja üldiselt tehnoloogia kasutamine annab

õpetajale võimaluse läbi õppetegevuste lastes toetada digitaalse kirjaoskuse teket ning

21.sajandi digipädevuste ja suhtlemise arengut.

T2: Things like that ((technology and using the IWB)) enable children to become

digitally literate really. Being able to make meaning through things that aren’t

neccesarily written text. More of 21st century ways of communicating.

38

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Inglismaa ja Eesti õpetajad tõid peamiseks tahvli

kasutamist takistavaks teguriks riistvaralised ja tehenilised probleemid. Sellele

vastupidiselt oli õpetajate arvates suureks plussiks laste positiivsed emotsioonid ning

õpimotivatsiooni toetamine. Kahe riigi õpetajate arvates seisnes tahvli kasutamise

tähtsus selles, et tahvel toetab terve rühmaga koos töötamist, see juures aktiivselt

kaasates tööse rühma kõiki lapsi, mis välistab võimaluse, et mõni laps jääb

õppetegevusest kõrvale. Lisaks sellele võimaldab tahvli multifuntsionaalsus ka õppetöö

toimumist korraga suuremas grupis või individuaalselt. Õpetajad tõid välja ka tahvli

enda tarkvaralised võimalused ning nende kasutamist õppe- ja kasvatustegevustes, luues

ise õpimänge ja keskkondi.

39

ARUTELU JA JÄRELDUSED

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada interaktiivse tahvli kasutamise

võimalused ning interaktiivse tahvli kasutamise toetavad ja takistavad tegurid lasteaia

õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes.

Uurimuses selgus, et Eesti ja Inglismaa alushariduse pedagoogide sõnul on

interaktiivse tahvli näol tegemist suure puutetundliku tahvliga, kus on võimalik

kasutada erinevaid õppeprogramme, mänge ning internetipõhiseid tarkvarasid.

Inglismaa õpetajad tõid esile ka SMART interaktiivsesse tahvlisse sisseehitatud SMART

Notebook programmi kasutamise võimaluse ning rõhutasid, et tahvel on eelkõige

pedagooliseks tööks loodud tehnoloogiline vahend. Seda kinnitab ka töö teoreetiline

osa, kus on välja toodud, et interaktiivne tahvel on arvutiga ühendatud elektrooniline

ekraantahvel, milles on puutetundlikule tahvlile vastav tarkvara ning sellega on

võimalik kasutada programme ja pilte, mida saab sõrme või tahvliga kaasas oleva

pliiatsiga manipuleerida (Gould, 2013; Morgan & Siraj-Blatchford, 2013.) Lisaks

sellele on interaktiivne tahvel esimene peamiselt haridusasutustes kasutamiseks

mõeldud juhendiga tehnoloogiline ja elektrooniline õppevahend (Betcher & Lee, 2009.)

Interaktiivsel tahvlil oleva tarkvara Notebook peamiste kasutamisvõimaluste alla

kuuluvad heli lisamine nii tarkvara poolt pakutavatest kui arvutis olemasolevatele

failidele, piltideleja esitlustele. (Smart, s.a.)

Uurimisandmete analüüsi tulemusena selgus, et kahe riigi õpetajate arvates on tahvli

peamisteks kasutamise võimalusteks õppetegevuste läbi viimine, filmide ja piltide

näitamine ja manipuleerimine, mis tähendab, et interaktiivne tahvel leiab kasutust ka

vaid suure ekraanina ning seega ei toimu tahvli eesmärgipärast kasutamist. Inglismaa

õpetajate jaoks oli oluline, et tahvliga kaasnevate programmide kasutamine toetab uute

meedia oskuste ja digitaalse kirjaoskuse arengut. Lisaks sellele pakkus nii Eesti kui

Inglismaa õpetajate arvates interaktiivne tahvel suurepärast võimalust kasutada terve

rühmaga veebipõhiseid programme ning interneti võimalusi, sealhulgas ka

interaktiivseid programme. Eelmainitut toetab ka lõputöö teoreetiline osa, kus

interaktiivse tahvli tehnoloogia kasutamisvõimaluste alla kuuluvad tahvlil olevad

tarkvarad ning erinevad tehnoloogilised lahendused, nagu interaktiivsed mängud,

õppeprogrammid ja virtuaalsd õpikeskkonnad. (Nadel, 2012) Interaktiivne tahvel annab

õpetajale võimaluse kasutada tahvlil pilte, animatsioone ja videosi ning neid õppe- ja

kasvatustegevuse käigus muuta ja manipuleerida. (SMART Technologies, 2006.)

40

Uurimuses osalenud õpetajate arvamuses on peamiseks interaktiivset tahvlit toetavaks

teguriks lastele huvitavate õppetegevuste loomise võimalus ning tehnoloogiliste

vahendite abil tegevuse rikastamine ja põnevamaks muutmine. Õpetajate arvates

motiveerib lasteaias tahvli kasutamist ka kolleegide ja juhtide toetus ning lisaks ka

koolituste läbimine. Inglismaa õpetajad rõhutasi, et olulist rolli tahvli kasutamise

laustamisel mängis õpetajakoolituses saadud tehnoloogia ja interaktiivse tahvli

kasutamise kogemus. Veel enam tõstab interaktiivse tahvli kasutamine õpetajate arvates

lastes õpimotivatsiooni ning tegevused, kus kasutatakse interaktiivset tahvlit jäävad

laste jaoks tihti pigem mängudeks. Seeläbi toetab interaktiivse tahavli kasutamist

mõlema riigi kooleelse lasteasutuse riiklikud õppekavad, kus on välja toodud

mänguliste õppe-kasvatustegevuste olulisus. Õpetajad leidsid ka, et tahvli kasutamine

annab võimaluse läbi õppetegevuste lastes toetada digitaalse kirjaoskuse teket ja 21.

Sajandi digipädevuste arengut. Samuti pidasid õpetajad tahvlit kasutades oluliseks laste

emotsioone ja tavalisest erineva mängulise õppetegevuse loomist ja läbi viimist, tuues

esile, et õppetegevus on huvitav laste jaoks siis, kui see on huvitav õpetajate jaoks. Eesti

õpetajad tõid välja, et interaktiivse tahvli kasutamiseks on oluline läbida koolitusi ning

ennast pidevalt täiendada.

Seda toetab ka töö teoreetiline osa, mis kirjeldab, et praktikute arvates on interaktiivne

tahvle väärtuslik pedagoogiline vahed peamiselt laialdaste kasutamisvõimaluste poolest.

Tahvli võimaluste kasutamine tegevustes tõstab laste motivatsiooni ja huvi õppimise

vastu. Lisaks annab interaktiivse tahvli kasutamine võimaluse luua paindlike

õppetegevusi ja muudab seeläbi tegevused laste jaoks huvitavamaks. Interaktiivse tahvli

kasutamine toetab ka digipädevuste arengut ning Uue Meedia oskuste teket, mis

suurendab laste hakkama saamist digiühiskonnas. (Beauchamp, 2012.)

Käesoleva töö uurimuses selgus, et tahvli kasutamist takistab õpetajate arvates

tehnilised probleemid ja riistvaralised vead. Õpetajate arvates saab tihti määravaks

tahvli seadistamine ja kalibreerimine, mis nõuab aega õppetegevuse arvelt ning tihti ei

ole õpetajatel piisavat väljaõpet. Veel enam võib tahvli kasutamist takistada aeglane

interneti ühendus või julguse puudumine. Ühendkuningriigi õpetajad rõhutasid, et kuna

suur osa enesearendamisest ja koolitustest toimub õpetajate töövälisel ajal on õpetajad

tihti ebakompetentsed ja vähe motiveeritud. Sama kinnitab ka töö teoreetiline osa, kus

on välja toodud tahvlite loojate poolt, et üks peamisi miinuseid on tehnoloogilsie

41

vahendi nõrk vastupidavus ja riistvaralised vead. Samuti jäävad väheseks ka õpetajate

teadmised, olenemata välja töötatud juhenditest. (Blue & Tirotta, 2011.)

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kahe riigi õpeatajate arvates on interaktiivne tahvel

õppetöös tähtis pedagoogiline õppevahend, mis võimaldab huvitavate ning mänguliste

tegevuste loomist. Õpetajate arvates pakub tahvel õpetajale ning lastele tavalisest

erinevat õppimise kogemust ning toetab laste vaimset, füüsilist ning tehnoloogiliste

oskuste arengut. Lisaks tõid õpetajad esile ka selle, et interaktiivse tahvli kasutamine

toetab neid õppetegevuste loomisel ja võimaldab mitmekesise õpikeskkonna loomist.

Uurimuses osalenud õpetajate jaoks oli tahvli kasutamise kõige suuremaks takistuseks

teahvli riistvaraline pool ning tõid esile, et tahvli kasutamine nõuab väljaõpet ja pidevat

enesetäiendamist. Õpetajate arvates on tahvli kasutamise alustamise üheks eelduseks ka

kollegide ning lasteaia juhtide igakülgne toetus.

42

KOKKUVÕTE

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada interaktiivse tahvli kasutamise

võimalused ning interaktiivse tahvli kasutamist toetavad ja takistavad tegurid lasteaia

õppeprotsessis Eesti ja Inglismaa õpetajate arvamustes. Lõputöö eesmärgi

saavutamiseks analüüsiti teoreetilises osas püstitatud seisukohti ja uurimustulemustena

selgunud õpetajate arvamusi. Uurimisandmete saamiseks viidi läbi intervjuud kokku 7

Eesti ja Inglismaa koolieelse lasteasutuse õpeatajaga, kes kasutavad igapäevatöös

interaktiivset tahvlit.

Tehnoloogia kiire areng, mis on jõudnud kõikidesse valdkondadesse ja strateegilistesse

dokumentidesse eeldab, et ka alushariduses leiaks kasutust info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia, et pakkuda lastele paremaid võimalusi õppetööks ning

õpetajale lihtsamaid ja laiaulatuslikemaid võimalusi õppe- ja kasvatustöö

kavandamiseks. Interaktiivse tahvl on esimene sihilikult pedagoogiliseks kasutamiseks

loodud tehnoloogiline vahend, mis toetab IKT võimaluste kasutamist õppeprotsessis.

Lõputööd empiirilist osa kirjutades selgus, et erinevalt Inglismaa koolieelse lasteasutuse

riiklikule õppekavale ei kajastu IKT kasutamise võimalused Eesti alushariduse

õppekavas ning on üheks põhjuseks, miks see leiab õppe- ja kasvatustegevustes

minimaalselt rakendamist. Olenemata sellest, et lasteaia õpetaja kutsestandard ning

haridustehnoloogiliste pädevuste dokumnedid määravad ära, et koolieelse lasteasutuse

õpetaja peab õppe-kasvatustegevustes kasutama tehnoloogilisi vahendeid, leiavad

erinevad IKT-vahendid Eesti lasteaedades vähe kasutust. Lisaks arvestades IKT-

vahendite ülikiiret arengut tuleks tegevpedagoogide tähelepanu suunata erinevate

innovaatiliste tehnoloogiliste vahendite, sealhulgas ka interaktiivsete tahvlite

kasutamisele.

Käesoleva töö uurimuslikus osas selgus, et interaktiivse tahvli kasutamine õppe- ja

kasvatustegevustes kasvatab lastes motivatsiooni ja huvi õppimise vastu ning pidades

silmas motivatsiooni, kui tähtsat õppetulemuste mõjutajat, on tehnoloogiliste vahendite

variatiivsus õpikeskkonnas oluline. Interaktiivne tahvel annab õpetajale võimaluse

laialdaseks tegevuse planeerimiseks, silmas pidades laste huve ja individuaalsust. Sama

aegselt võimaldab interaktiivne tahvel õpetajal ühtsesse tegevusse ühendada tervet

klassi ning seeläbi anda edasi oskusi ja teadmisi kasutades info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid. Lõputöö uurimuses selgus, et õpetajate

43

arvates on oluline kasutada tehnoloogilisi vahendeid õppetegevustes, sealhulgas ka

interaktiivset tahvlit, sest see võimaldab digitaalse kirjaoskuse ja Uue meedia oskuste

arengut ning 21. sajandi oskuste teket, mis toetab laste üldoskuste arengut.

Uurimuses osalenud õpetajad tõid välja tahvli kasutamist takistavaks teguriks

interaktiivse tahvli tehnilise külje ning lisaks väheste koolituste hulga, rõhutades, et

interaktiivse tahvli kasutamine nõuab pidevat enesetäiendamist. Inglismaa õpetajate

arvates oli interaktiivse tahvli üheks miinuseks aeganõudvus ning koolituste läbimine

töövälisel ajal, mistõttu kaotavad õpetajad tihti motivatsiooni. Üllatavalt leidsid

õpetajad siiski, olenemata interaktiivse tahvli nõrkustest, et tahvel on väga kasulik

pedagoogiline õpeevahend, mille abil on õpetajal võimalus luua mitmekesiseid ja

huvitavaid õppetegevusi. Käesoleva töö uurimusest selgus, et interaktiivne tahvel ei leia

lasteaedades alati sihipärast kasutust, mis tähendab, et suur osa uurimuses osalenud

õpetajatest kasutab tahvlit vaid suure ekraanina video-ja piltimaterjali näitamiseks.

Käesoleva uuringu piirangutena võib välja tuua interaktiivse tahvli kõrge hinna, millest

tingitult on Eestis väga vähe lasteaia õpetajaid, kes on oma töös kasutanud interaktiivset

tahvlit ning saanud võimaluse sellega läbi viia õppe- ja kasvatustegevusi. Seega oli

uurimistöö valimi leidmine keerukas. Samuti võib piiranguna tuua esile töö uurimusliku

osa läbi viimist Erasmus välisõppe jooksul, Skype vahendusel, mis tekitas ebamugava

olukorra intervjueeritavatele, sest kogu intervjuu käigus olid kõrvalised segajad. Nende

hulgast võib esile tuua pidevalt internetiühenduse kontrollimine ja jälgimine, milleta

oleks töö uurimuslik osa jäänud tegemata.

Edasiste uuringute võimalusi antud teema valdkonnas on palju. Sarnaselt Inglismaa

koolieelsele lasteasutuse riiklikule õppekavale, võiks Eesti riiklikust õppekavast leida

tehnoloogia kasutamise olulisus lapse arengus ning õpetaja haridustehnoloogiliste

pädevuste toetamiseks on vaja luua interaktiivse tahvli kasutamise õpetamiseks

erinevaid koolitusi ja juhendmaterjale, mis nõuavad põhjaliku uurimist. Õppe- ja

kasvatustegevuste valdkondade alusel interaktiivse tahvli kasutamise võimaluste

analüüsimine toetaks õpetajate hulgas interaktiivse tahvli kasutamist. Võimalikuks edasi

uurimiseks on ka laste arvamus interaktiivse tahvli kohta ning nende oskuste arengu

vaatlemine ja analüüsimine.

44

KASUTATUD KIRJANDUS

Bazeley, P. (2013). Qualitative Data Analysis. Australia: SAGE Publications Ltd.

Beauchamp, G. (2012). ICT in The Primary Shool. From Pedagogy to Practice. New

York: Routledge.

Betcher, C., Lee, M. (2009). The Interactive Whiteboard Revolution. Teaching with

IWBs”. Austraalia. ACEP Press.

Blue, B. E., & Tirotta, R. (2011). Cloud Computing and Interactive Whiteboards in

Teacher Preparation. TechTrends, 55(3), 31–39.

Bolstad, R. (2004). The role and potential of ICT in early childhood education. A

review of New Zealand and international literature. New zealand council for

educational research, Ministry of Education.

Children and parents: Media use and Attitudes Report. (2013). Ofcom.

[2014, veebruar 7] Loetud aadressil:

http://stakeholders.ofcom.org.uk/binaries/research/media-literacy/october-

2013/research07Oct2013.pdf

Drever, E. Using Semi-Structured Interviews in Small-Scale Research. A teacher’s

guide. 1995. SCRE Publication

Early Years Outcomes. (2013). United Kingdom. Department of Education.

[2015, jaanuar 21] Loetud aadressil:

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/237

249/Early_Years_Outcomes.pdf

Elukestva õppe strateegia 2014-2020. (2014). [2014, märts 13] Loetud aadressil:

http://www.hm.ee/index.php?0513767

Gould, T. (2013). Press It, Switch It, Turn It, Move It! Providing high quality early ICT

experinces. London: Featherstone Education.

Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

HITSA. (2014). Rahvusvahelise Haridustehnoloogia Seltsi (International Society for

Technology in Education ehk ISTE) digipädevuste standard õpetajatele. [2014,

jaanuar 16] Loetud aadressil:

http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/haridustehnoloogilised-padevused-0

45

Kalmus, V. (2013). Laste turvalisus uues meediakeskkonnas. Eesti Inimarengu aruanne

2012-2013. Tallinn: Eesti Koostöökogu.

Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine

koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 334 – 351.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). RT I 2008, 23, 152.

Kutsekoda. (2013). Õpetaja, tase 6 kutsestandard. [2014, märts 8] Loetud aadressil:

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-

tase-6.1.et.pdf

Kennington, L., & Meaton, J. (2009). Integreating ICT into the ealry years curriculum.

Price, H. (koost.). The Really Useful Book of ICT in The Early Years. New York:

Routledge.

Kwon, Y-I. (2002). Changing Curriculum for Early Childhood Education in England.

London. university of Cambridge. Loetud aadressil:

http://ecrp.uiuc.edu/v4n2/kwon.html

Liivas, M. (2009). Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses

(magistritöö).

Luik, P. (2013). Haridustehnoloogia. Rmt. Haridusleksikon. (toim. Mikser, R.). Tallinn:

Eesti Keele Sihtasutus.

Markovac, V., & Rogulja, N. (2009). Key ICT Competences of Kindergarten Teachers,

1–7. The 3rd International Conference on Advances and Systematic Research

ECNSI – 2009 8th Special Focus Symposium on ICESKS: Information,

Communication and Economic Sciences in the Knowledge Society, Zadar,

Croatia. [2015, jaanuar 19] Loetud aadressil:

http://bib.irb.hr/datoteka/465036.Markovac_Rogulja_2009.pdf

Mishra, P., & Koehler, M. J. (2006). Technological Pedagogical Content Knowledge: A

Framework for Teacher Knowledge. Teachers College Record, 108(6), 1017–

1054. doi:10.1111/j.1467-9620.2006.00684.x

Morgan, A., & Siraj-Blatchford, J. (2013). Using ICT in the Early Years. Partners and

practitioners in partnership. London: Practical Pre-School Books.

46

Mägi, K. (2011). Infotehnoloogilised vahendid kui õppe- ja kasvatusprotsessi tugi

lasteaias (magistritöö).

Nadel, B. (2012). TechLAB Shootout: 5 Interactive Whiteboards. [2014, november 9]

Loetud aadressil: http://blogs.scholastic.com/techtools/2012/11/techlab-shootout-

5-interactive-whiteboards.html#.U5SuMPl_uSp

Nea Member Benefits. (s.a.) Interactive Whiteboards Enhance Classroom Instruction

and Learning. [2014, november 9] Loetud aadressil:

http://www.neamb.com/professional-resources/benefits-of-interactive-

whiteboards.htm

Niilo, A., & Kikas, E. (2008). Mäng. E. Kikas (toim), Õppimine ja õpetamine

koolieelses eas (lk 120-137). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Otsa, P. (2014). Interaktiivse tahvli kasutamine lasteaias lasteaiaõpetajate hinnangute

põhjal (bakalaureuse).

Pata, K., & Laanpere, M. (koost.). (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat.

Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Plowman, L., Stephen, C., & McPake, J. (2010). Growing Up with Technology. London

and New York: Routledge. Taylor & Francis Group.

Practice Guidance for the Early Years Foundation Stage. (2008). [2015, märts 2] Loetud

aadressil:

http://webarchive.nationalarchives.gov.uk/20130401151715/http://www.education

.gov.uk/publications/eOrderingDownload/eyfs_practiceguid_0026608.pdf

Promethean.(s.a.). [2014, märts 8] Loetud aadressil:

http://www.prometheanworld.com/int/english/education/home/

Põhikooli riiklik õppekava. (2010). RT I 2010, 6, 22.

SMART Technologies. (2006). Interactive Whiteboards and Learning. Improving

student learning outcomes and streamlining lesson planning. [2014, veebruar 8]

Loetud aadressil: http://www.sharpsav.com/wp-

content/uploads/2013/08/Int_Whiteboard_Research_Whitepaper.pdf

Smart. (s.a.). Loetud aadressil: http://smarttech.com/ [2014, veebruar 8]

47

Telda. (2014). SMART Lahendused haridusele. [2014, veebruar 9] Loetud aadressil:

http://www.telda.ee/Lahendused-haridusele/

The National curriculum in England: complete framework for key stages 1 to 4 – for

teaching 1 September 2014 to 31 August 2015. (2013). [2015, märts 2] Loetud

aadressil:

https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/339

805/MASTER_final_national_curriculum_until_sept_2015_11_9_13.pdf

TPACK-mudel. (s.a.). [2014, jaanuar 6] Loetud aadressil:

http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-v/opetaja-professionaalse-arengu-

erinevad-kasitlused/d-berlineri-opetaja-kompetentsusastmete-arenguteooria/tpack-

mudel/

UNESCO. (2012). ICT in Primary Education. [2014, jaanuar 16] Loetud aadressil:

http://iite.unesco.org/pics/publications/en/files/3214707.pdf

Vinter, K. (2013). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle

sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht. [Doktoritöö]. Tallinn:

Tallinna Ülikool.

Yelland, N., Neal, G.A., & Dakich, E. Rethinking Education with ICT: New Directions

for Effective Practices. 2008. Sense Publishers

48

LISAD

Lisa 1. Eesti keelsed intervjuu küsimused

1. Mis on Teie arvates interaktiivne tahvel ning milleks on see mõeldud?

2. Milliseid teadmisis ja oskusi on vaja interaktiivse tahvli kastamiseks?

3. Kuidas on Teie arvates võimalik kasutada interaktiivset tahvlit õppetööd?

4. Millistes õppetegevustes olete Teie interaktiivset tahvlit kasutanud ja kuidas?

5. Milliseid eelkooliealistele lastele mõeldud programme ja mänge olete kasutanud

tahvlil?

6. Kust saite vajalikud teadmised tahvli kasutamiseks lastega?

7. Miks hakkasite kasutama interaktiivset tahvlit?

8. Mis võib Teie arvates takistada tahvli kasutamist õppetöös lastega?

9. Millised on interaktiivse tahvli kasutamise eelised arvuti ja tahvelarvuti ees,

lähtudes lasteaia õppeprotsessist?

10. Millise kogemuse saavad lapsed tahvli kasutamisest?

11. Kas Teil on veel midagi lisada?

Lisa 2. Inglise keelsed intervjuu küsimused

1. Can You tell me a bit about Yourself - what do You study/teach etc?

2. How long have you been teaching?

3. How old are the children?

4. What is and Interactive Whiteboard (IWB) and who is it aimed for?

5. What kind onf pre-excisting knowledge or abilities does a person need before

starting to use IWBs?

6. How do You think it is possible to use Interactive Whiteboards in the

classroom?

7. Do You have any (What is Your) experience using IWBs in early childhood

settings?

8. Where did You get necessary knowledge to use IWBs?

9. Why did You start usind or would start using IWBs in kindergarten/nursery?

10. What could prevent the teacher to use Interactive Whiteboard?

11. What are the advantages of using IWBs instead of computer or tablet etc?

12. what do You think children get out of using IWBs in their studies?

13. Do You have anything to add?

Lisa 3. Eesti keelne intervjuu transkriptsioon

Minu esimene küsimus on, mis on Teie arvates interaktiivne tahvel. Puutetundlik tahvel.

Ja milliseid teadmisi ja oskusi õpetajal vaja enne kui ta hakkab interaktiivset tahvlit

kasutama. No esmalt kõigepealt juba riistvaralisi teadmisi. Et mismoodi seda tahvlit

üldse (.) kadustada ja sinna edaspidiselt, sii mida selle tahvliga üldse peale hakata.

Keskkonnad mida kasutada, mängud mida kasutada (.) aga noh kui m atahvlit ei oska

kasutada, siis mul ei ole nende mägudega ka midagi peale hakkata. Esimene asi on

ikkagi pigem see riistvaraline pool - ja tahe, no okei see viib siis edasi. Kuidas teie

arvates on võimalik kasutada interaktiivset tahvlit õppetöös? (.) Igat moodi, Või kuidas

sina oled kasutanud. (.) No osa õppetegevuse läbi viimisel, et meil on eraldi hobi

ruumis interaktiivne tahvel ja siis noh näiteks mõni õppemäng seal läbi viia või, või kus

siis lapsed saavad ise tulla ja lohistada asju paika, valida õigeid vastuseid. Et mitte kui

lihtsalt, kui suure ekraanina vaid ikka reaalselt vahendina. Et lapsed saavad tulla ja

panna käed külge, et mis see esmane eesmärk peaks ja võiks ju olla. Aga jah kohati

oleme kasutanud seda ikkagi ka suure ekraanina aga pigem nagu ikka, et laps saaks

tulla, teha ja katsetada, olla ikka osaline ise.

Oskad sa mulle mõnda programmi nimetada või mängu mida sa oled kasutanud lastega.

No näiteks learningapp’siga, hästi lihtne teha ise õppemänge ja samas ju ka täpselt

vastavalt enda soovile ja enda rühma vajadusele, saad seal õppemängu teha. (.) Aga noh

ütleme. et notebooki kui sellist ma väga ei ole kasutanud, et see interaktiivse tahvli enda

põhiprogramm. Aga pigem siis jah neid loodud õppemänge. (.) Nii eesti keelseid, kui ka

(.) teisi. Nüüd alles just mängisime rahamaa mängu lastega, meil oli raha teema ja siis.

Sa ise seda mängu tead? Tean, ma olen ise ka seda mängu kõige rohkem kasutanud.

Okei. Seda on tahvliga hästi hea kasutada. Ja just, olgugi, et ta on põhimõtteliselt

mõeldud individuaalseks tööks aga ideaalselt saab ikkagi terverühmaga. Ütleme, et Mati

tuleb teeb ühe asja ära, Juku tuleb teeb teise asja. Et tahvli suur pluss ongi minu arvates,

et sa saad terve rühmaga toimetada seal, et iga väikse etapi saab erinev laps läbida. Või

siis mis mänge veel. Sa tahad kohe mängude nimekirja saada? Ei päris nimekirja ei ole

vaja. Okei. Aga, mis sa ise kõige rohkem kasutad? No näiteks freppi mängud mulle

meeldivad ja lastele meeldivad. Sa seda tead? Tean. Okei, siis (.) krikveebi mängud on

üks inglise lehekülg näiteks, mida ma olen kasutanud, siis duckydeck, need mängud

mulle meeldivad. Selle viimase kohta ma ei ole kuulnud. Visuaalselt, minu meelest

hästi, hästi ilusad ja armast mängud. Ma saadan sulle lingi, tahad? Võib küll. (.) Küsin

vahepeale, kus sa said teadmised interaktiivse tahvli kasutamise jaoks. Enda huvi ja (.)

no põhimõtteliselt ongi enda huvi. Et kui lasteaeda tahvel tuli, siis iseenda ajendil

hakkasi uurima , kuidas seda kasutada ja mida sellega teha saab. Mhm, sest see tahvel

on meil lasteaias olnud juba pea üle 10ne aasta. Ei, nüüd ma luiskan, mis 10 aastat. Ligi

10 aastat. Päris kaua ikka juba. Ja sest, Tiigrihüppe koolituskeskus olime kunagi aastaid

tagasi ja sellest ajast jäi ta meile sinna lasteaeda. Et nüüd ta hakkabki juba vaikselt otsi

andma, nii, et peabki teda seal väga õrnalt hoidma ja temaga toimetama. Kas teil on

SMART tahvel või Prometheani oma? SMART. Üks küsimus on mul veel. Viimane

tegelikult juba. Juba otsas? Ja sa rääkisid nii palju, et mul läksid kõik küsimused kenasti

järjest. Aga, mis võib tahvli kasutamist taksitada? No kui ma mõtlen enda peale üksnes,

siis võib takistada see riistvaraline mure või kui see tahvel ühel hetkel, kuna ta on nii

vana meil, ta võib otsustada ei, et ma täna teiega ei tee koostööd. Et hästi sageli peame

neid orientiire paika panema, et ta viskab ennast paigast ära. Aga kui õpetajal endal on

tahe olemas, tal on need programmid ja keskkonnad mida ta tahab kasutada, siis ainuke

asi, mis võib takistada on see, et tehnika ütleb üles, kui uuemat ja parem ei tule. Aga

mõni kolleeg sul, kes ei ole nii palju kasutanud tahvlit. No enamus siis, et nende jaoks

ongi takistuseks võib-olla see julguse puudumine või, et (.) raske on teha seda esimest

sammu või sellest harjumuspärasest mustrist välja minna. Et, ma ju koguaeg olen

niimoodi teinud, et miks ma peaksin nüüd tulema ja tegema seda asja hoopis niimoodi?

Aga no samas lapsele on see (.) hoopis hoopis põnevam, et saad teistmoodi käed külge

panna, ega paralleelselt jäävad kõik need vanad meetodid samamoodi kasutusele, et

lihtsalt midagi uut pakkuda. Võib-olla nendel vanematel ongi just see, et julgust oleks

rohkem vaja See esimene kord ära teha ja saavad hakkama küll ja siis on ise veel nii

uhked selle üle. Et wow, ma sain hakkama, tegin ära. Kas sulle meeldib pigem kasutada

interaktiivset tahvlit või arvutit või tahvelarvutit või midagi? Mmmm, no pigem mulle

meeldib kasutada seda interaktiivset tahvlit, et siis ma olen kindel, et kõik lapsed

näevad, ei teki sellist olukorda ka , et kuskilt Juhan ei näe nii hästi, kui ülteme, et

rühmas on üks arvuti. Et mingeid jooksvaid kiireid asju, meil on pilte või lühikest

videot vaadata, selle jah teed rühmas aga kui on juba selline võib-olla suurem tegemine

planeeritud, siis lähed ikkagi hobiruumi ja võid kindel olla, et ikkagi kõik lapse on

100% osalised. Pigem eelistan jah seda. Ja lapsed eelistavad ka, kõik ootavad hirmsasti

oma korda. Nüüd saan mina teha õige valiku või lohistada õige vastuse paika või. Ta

võimaldab rohkem. Kui tihti sa kasutad interaktiivset tahvlit? Sõltub teemast, mis

teemad on kasutusel lasteaias. Iga nädal võib-olla isegi ei kasuta aga ülteme, et kahe

nädala tagant kindasti, sest meil on suur lasteaed, 12 rühma, et meil on, kuna ta on seal

hobiruumis, on meil selline kautsu kava tehtud, registreerimis leht, kuhu kõik rühmad

panevad kirja. Et meil on nüüd selline kohustus või nn kohustus on pandud, et kord

kuus vähemalt peab oma rühmaga seal hobiruumis käima, et natukene motiveerida.

Sunniviisiliselt motiveerida õpetajaid. Aga kas on raskem teha tegevust, kui sa pead

mõtlema interaktiivse tahvli peale, kui lihtsalt teha rühmatoas? Ei ole raskem, sa

mõtled võib-olla teistmoodi, lähened asjale teisiti, samamoodi sa lõimid sinna sisse nii

laulu, tantsu, kui joonistamist. (.) Lihtsalt sa lisad ka ühe sellise teistsuguse võtta sinna

juurde. Ta ei ole raskem, lihtsalt võib-olla teistsugusem. Aga noh see sõltub õpetajast,

müni ütleb kohe kindlalt, et see on palju keerulisem ja ma ei oska. Eks see sõltub ka

inimesest. See on nii suhteline, ma praegu räägin ikkagi nagu iseendast. Jah, muidugi.

Aga kui ma vaatan oma kolleege, siis mõni ütleb kohe kindlasti, et ole nüüd, et see on

nii nii keeruline, nii raske. Ometi on meil lasteaias IT tugiisik olemas. Kes alati aitab, ka

nende mängude leidmisel või õppetegevuste läbiviimisel seal hobiruumis, et teeb asja

lihtsamaks. Selge, minul on tgelikult küsimused otsas, kui ma paberi peale vaatan. Kui

sul lisaküsimusi või midagi anna teada. Aga jahm kui ma aastaid tagasi pigem kasutasin

just neid olemasolevaid õppemänge, siis nüüd ma tahan ikka ise teha. Learningapps,

super vahend, võta ja tee - ükskõik milliseid erinevat liike mänge teha seal ise, vastavalt

oma teemadele. (.) Et lastekagi koos teha, et lapsed teevad ise fotod ja siis pärast minna

tahvli peale seda mängu läbi viima. Võib-olla fotole õige sõna juurde panemine. (.) Aga

võib-olla selline teistsugune tahvli kasutamine. Seda kasutati küll ekraanina aga

liikusmis õpetaja tegi suusakooli ja siis suukool oli vabatahtlik ja need lapsed kes ei

käinud läksid siiski koos nendega kes käisid, vaatama neid pilte mis suusakoolis tehud

ja siis liikumisõpetaja ajas hoopis kõik lapsed püsti ja tehti läbimäng, mis poos oli pildi

peal tehtud, siis lapsed võtsid siis selle poosi ise sisse. Suusatamine kuival maal. Aga

siis on ekraani kasutamine. Aga ei tea kui paljud liikumisõpetajad sellist taktikat

kasutavad, võttes arvuti abivahendiks. Aga see oli täitsa vahva. Aga aitäh!

Lisa 4. Inglise keelne intervjuu transkriptsioon

So I was told you were teaching whet the first interactive whiteboards arrived. I was

wondering how did they sort of arrive into schools or how did they appear? At the time

it was were big spend on educational technology in this country and they came in after

the sort of wave or around about the same time in this package of connectivity. So there

was a massive government initiative in the end of the 90s called the national grid for

learning. And they had a programme called connecting the learning society which was

really about the internet connections first and they roled out lots through what was

called regional broadband consortius so the companies came in and formed parnerships

with local athorities as they were back then. For the internet connections and I think

there was a sort of wave. And in early 2000s there was a big push in using display

technologies in classrooms. I think they wanted internet first and then try to do

something about pedagogy and so at the time I was working as an advisor at a local

athority. So we started putting there interactive whiteboard systems in and they were

tow main rival companies and they kind of feed off of eachother in term of how they

where developing. There are many many more kinds now. Those das the big players

and they are still around were Promethean the whiteboard driven by the pen and the

ones that uses the touch sensitive surfaces. SMART boards. Marketed by matrix, so the

SMART boards were licenced by any company. so any company could take the matrix

display. And so the SMART notebook coud be on many different touch sensitive

touchborads. But fot he Promethean were wrapped in one offer which they developed in

England in Blackbourne. So in your own opinion what is interactive whiteboard and

who is it aimed for? Well I mean (.) it is a difficult thing. It was sold as a new

technology and yes in some respect it is a perfectly old technolgy, in the sense that it is

a pedagogical instrument for a teacher to adress a children infront of the class. But there

were always in those years interesting adaptations around. Teachers would make

different kinds of uses out of it depending on their pedagogical approah, so we knew

teachers in schools where I was supervising students, because after working as an

advisor I went into teacher education. And at that time many many more whiteboards

were appering in classrooms. And so we would see it being used in many different wasy

depending on the style the teacher centered pedagogy in the spotlight infront of the

classroom.But in some schools they were giving the pens to the children to use. In other

classes they were insisting the boards to be very low. And I did see some classes where

children where using them as a matter of just part normal use of the classroom. I mean

the difficulty at the time was, there had been to major curriculum interventions

primarys, just before all of this. One of them was the national literacy strategy so the

teaching of the literacy and this was followed by immidiately by the national numeracy

strategy and they where government driven initatives and they were nuts an bots about

pedagogy and how to rise standards in schools and saying how to do things. I they were

very very well fundend and teachers had to do a certain number of days of training in a

year. The third wave was something called the New Opportunities Fund which was how

the teachers encorporate computers in the classroom, interactive whitebords and how do

they use it all in the mix, that was not funded for profesional development so the

teachers had to do this in their own time whilst implementing some of the other things.

So one of the reasons why it was slower in the uptake is that they had to do a lot of

professional development in their own time. So that was early 2000s? Early 2000s yeah,

so around 2002 and the strategies I just mentioned where 98 and 99 or 99 and 2000.

And then this was in the final wave when someone coined a phrase “Innovation

overload” to describe all the new stuff that was arriving. But some teachers in my

experiences took it very pragmatically and decided it was useful if nothing else then at

least as a big screen in the classroom so they can show videos and so on. There where

frustrations with how the software worked, Promethean for expamle it was really

difficult to do alot of things in the early days which ae really easy now. But in the early

days it was so hard to work with video. There were so many steps, it was all locked

down. And in the end a lot of people just used it to show powerpoint instead. Well that

is what they are still doing in Estoinia so I’m kind of trying to change that in next few

year mabye possibly. Yeah, well the SMART Notebook software now has quite nice

thing on it now and it goes a bit beyond powerpoint in it’s capabilities of what it can do.

So I wish you luck with that. Thank You! So you are teaching? Yes I am. So I was

wondering how have you’ve been using it? Well I have used it in my work but I don’t

anymore, because we don’te have one here. But when I was doing teacher education

then we were using the interactive whiteboard to teach the primary school teachers how

to use it. So we set them activities what they could do and we would teach with that

regurally adn we would demonstrate it how it can used in their teaching as well. I used

to use it all the time for all of my sessions for everything. Just beacuse I thought I

should because they were having to use it at schools so I thought I should do the same

thing. So you were using the programme in itself or other programmes? Sometimes

using it’s own programme but the thing is that most of my work was already on

powerpoint and I didn’t really have time or actually the ability to swap it all out into

SMART Notebook. But that doesn’t mean that I didn’t explore the features or show

them what was in the software but I really just adapted the powerpoint and made it a bit

better. But how I would use it was as a whole range acutally so I never just used it only

for powerpoint. I used to pop out and do other things because I can’t bare powerpoint

really. Is it in the, well primary school teachers do they have to learn how to use it

then? And secondary as well. Also I did some training in secondary schools to and they

also have it in some classrooms in some subjectarys. But is it (.) copulsory in

kindergartens? They don’t have to use it, it’s not compulsory but I think a school works

well when the teachers are shareing their resources. And I think it is normal use it, but

with like any other innovation it is really hard to use it for 2-3 years but once you’ve got

the resources bank built and one your network is built, I think being able to work with

something you know is good because a college you respect has done it bring it straight

to your clasroom onto interactive whiteboard. That is quite powerful. So there are some

quite good things about it. Well the situation in Estonia right now is that some teachers

are using it but they don’t want to share the materials because it was so difficult and

time consuming to create and make. And there is no technical support for them so the

shareing is hard to come by. That is yeah, you know I can understand it and it is very

hard to break that down. (.) But I can understant how tohese people fee becuse they

have gone through a lot to get to that stage. But one of the other thins is that having got

thing there wether or not you use the SMART software there is still alot what you can

do with other bits of equipment and you can hook cameras up to it and you can do

media and drama with it. There is all sorts of things, I think if you build up a portfolio

of activities which are sometimes inside the software sometimes outside. Sometimes

using internet, sometimes showing a film or sometimes making a film these are all, it

has alot of potential in there. I would say that one difficulty with it is schools have

historically underestimated the actual physical maitenance you have to do on it. And

that is someting you need to watch in Estonia, don’t make the same mistakes. If I would

go into schools now to work I would or when I was in a school doing a film-making

projet last summer and we tried to use the interactive whiteboard the bulb was so worn

that in daylight the image was so poor and the children in that school were kind of

struggling to see teh very very faint image, only because there was no programme to

keep it woking propaly. So we can talk about pedagogy all we like but if you don’t look

after the thing propaly it is going to be really hard to use. That is often the thing people

don’t want to talk about. I think that should be the part of learning how to use it, the

technical part too and the teachers should know themselves too. Teachers should know

that but their managers should also build in the price of the replacement bulbs and keep

the thing working. Because how can a teacher but it infront of the children everyday if

you ((he or she)) can parely see it. So what do you think would stop a teacher from

using the whiteboard? I think techical things and feeling (.) a little bit under-trained,

that can happen if they haven’t been exposed to it in their training because you are

writing in the spotlight infront of the children and teachers are still regarded as experts

and the school is still around the teacher knowing things and so they can feel quite

threatened if they don’t know certain things about it or how to use it. So that might put

them off using it. And also not liking it very much, not seeing the point, not owning it,

not owning the feeling about it and having the feeling that they are told to do something.

I think sometimes continuous professional development can be more inclusive of

teachers current expertees ratehr than saying to the teacher “I’m going to teach you

something new now” if you could go into partnership with that teacher and say “Tell me

what you know about teaching and then we will workout how this board will make it

better”, that could be a better way of directing professional development. That’s the way

I’m hoping to do it. That’s great, then you’ll have more success adn also starting small

and finding out what works and going to the next school and parnering up with them

and then the school down the street. Building from ground up. It seems to me that alot

of the initiatives fail if someone far away from a classroom dreams it up and makes it

happen at schools and teachers don’t own it. That’s they position I’m in right now. I

know quite alot about technology but not too much about pedagogy. That is a nice

position and also if you’re in a school and you are working with senior colleauges you

can get their help with that and you can give some home help with other things saying

that You know about that but you are unsure about how much time should I have for

this activiy. It’s a nice excange of information there which could be really good.