Avaleht - Iisaku Gümnaasium · Web viewHindamise alused Käsitöös ja kodunduses on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada õpilasi sihikindlalt õppima, suunata

Ainekava

TEHNOLOOGIAÕPETUS

II kooliaste

4. klass

Õppekirjandus: Puidutööd – E. Rihvk, Metallitööd – E. Rihvk ja M. Soobik, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal V-VI klassile, Poiste tööõpetus 5. Kl.

Hindamise põhimõtted: Protsessi hinded: suulised vastused tunnis, töökoha korrashoid tunnis, loovülesande tulemused, töössesuhtumine ja ohutusnőuete täitmine. Arvestuslikud hinded: valminud tööde hindamine. praktiliste tööde koondhinne.

Teema

Puidutööd, metallitööd.

Õpetamise eesmärgid

· Tänapäeval on neid esemeid, mis tasuksid (majanduslikus mõttes) käsitsi valmistamist, väga raske üldse nimetada. Sellepärast on selle aine otstarve tunduvalt teisenenud. See kajastub selle aine eesmärkides.

· Isiksuse igakülgne/kõigekülgne arendamine

· Vajalike isikuomaduste kujundamine

· Üldtehniliste teadmiste omandamine

· Esmaste tööoskuste omandamine

· Kujundliku mõtlemise ja loovuse arendamine

· Ettevalmistus teadlikuks kutsevalikuks

· Maailma tehnoloogilise arengu tutvustamine

· Hoiab käsitööd elus

· Õpib olema säästlik ettevõetud töös/materjali otstarbekohane kasutamine/säätlik suhtumine loodusvaradesse

Õpitulemused

Tunneb lihtsamaid puidu töötlemise töövőtteid. Tunneb ohutuid töövőtteid noaga vestmisel. Tunneb lihtsamaid puitpinna kaunistamise vőtteid.

Õppesisu alateemad

Ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise vőimalused. Puurimine. Ohutus. Noaga vestmine, sälkamine. Puidupinna kaunistamine. Pőletus.

Lõiming ja läbivad teemad

Projektid, ikt praktilised tööd

Õppevahendid

Märkused

Töökava

Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis.

Aineõpetaja töökavas arvestatakse klassi eripära.

Ainekavad on õppekavas põhjalikult lahti kirjutatud, seetõttu on õpetaja töökava vorm lihtsam (lõiming, läbivad teemad ja pädevused on lahti kirjutatud ainekavas).

Õpetaja töökava on vormistatakse poolaastate ulatuses kalenderplaanina ja esitatakse õppealajuhatajale kinnitamiseks 2 korda õppeaastas.

Töökava vorm

Aeg

Tunde

Teema

Hindamine

(meetodid, kriteeriumid)

Märkused

36.

2

Sissejuhatav.

37.

2

Jõhvsaag, vineer, vineeri lõikamine.

Hindan ohutuid töövõtteid.

38.

2

Võinuga. Kavandamine-disainimine.

39.

2

Võinoa viimistlus.

40.

2

Pliiatsihoidja. Kavandamine ja disainimine.

41.

2

Pliiatsihoidja.

42.

2

Pliiatsihoidja Puurimine.


44.

2

Lind. Hööveldamine.


45.

2

Lind, tapid.


46.

2

Lind, puurimine ja viimistlus.


47.

2

Liistudest koer, nurgik, mõõtmine.

48.

2

Liistudest koera naelutamine. Naelliited.


49.

2

Vurr. Vurripulga vestmine.


50.

2

Liikuvate ratastega auto. Kere valmistamine.


51.

2

Liikuvate ratastega auto. Rataste valmistamine ja kere külge ühendamine.


2.

2

Vineeritööd. Kavand.

3.

2

Vineeritööd. Jõhvsaag.

4.

2

Plekitööd. Plekk.

5.

2

Plekitööd. Purgist helbeke.

5.klass

Ainekava vorm

Õppeaine: Tehnoloogiaõpetus

Klass: 5. klass


Hindamise põhimõtted:

Protsessi hinded: suulised vastused tunnis, töökoha korrashoid tunnis, loovülesande tulemused, töössesuhtumine ja ohutusnőuete täitmine. Arvestuslikud hinded: valminud tööde hindamine. praktiliste tööde koondhinne.

Teema

Puidutööd, metallitööd, metallehistööd.












Õpitulemused

Tunneb lihtsamaid puidu töötlemise töövőtteid.

Õppesisu alateemad

Puidutöö elukutsed. Vineer. Puidu vestmine noaga. Puidu katteviimistlus (värv, lakk). Puidu saagimine. Puidu liimimine. Naelliited. Puitmaterjalid ja nende omadused. Spoon ja vineer. Lihvmaterjalid ja lihvimine. Puurimine. Ohutus. Hööveldamine. Kruviliide, naelliide, liimliide. Ohutus.

Traaditööd. Traadi õgvendamine. Traadi lihvimine.

Põhimõisted

Õppetöökoda, töökoht, õppetöökoja sisekord,

ohutusnõuded, tööprotsess.

Märkimine, saagimine, joonlaud, pliiats.

Toorik, toode, tööese, puu, puit.

Lihvpaber,

tehnoloogiline kirjaoskus, PVA liim.

Propeller, reaktiivmootor,

tiivik,

helibarjäär,

torutransport,

kosmoserakett.

Tehniline joonestamine,

jooned,

vabakäejoon,

mõõtmed.

Disain, tehnoloogiline protsess.



Õppevahendid

Märkused

Töökava





Töökava vorm

Aeg

Tunde

Praktiline töö. Teema

Tulemused

Hindamine


36.

1

Dusty. Lennuki kavandamine ja disainimine.

Oskab lugeda lihtsamaid jooniseid.

Suuline tagasiside.

37.

1

Dusty. Keretööd.

Tunneb ohutuid töövõtteid ja oskab käsitleda käsisaagi.


38.

1

Dusty. Tiibade valmistamine.

Tunneb ohutuid töövõtteid ja oskab käsitleda viili.


39.

1

Dusty. Tagatiibade valmistamine.

Tunneb ohutuid töövõtteid ja tunneb erinevaid viile.


40.

1

Dusty. Propelleri valmistamine.

Tunneb ohutuid töövõtteid ja oskab käsitleda jõhvsaagi.


41.

1

Dusty. Rataste treimine.

Tunneb ohutuid töövõtteid ja oskab lihtsamaid treimisvõtteid.


42.

1

Dusty. Liimliide. Viimistlus.

Teab mõnd puiduliimi ja oskab valida lihvpaberit.


44.

1

Helikopter

45.

1

Helikopter

46.

1

Helikopter

47.

1

Helikopter

48.

1

Helikopter

49.

1

Helikopter

50.

1

Helikopter

51.

1

Helikopter

2.

2

Ehistöömaterjalid

3.

2

Ehistöövahendid ja spiraalide valmistamine

4.

2

Traadi tõmbamine

5.

2

Ehisketid ja nende valmistamine

6.

2

Ehistöörakised

7.

2

Poleerimine. Lõppviimistlus ja oksüdeerimine

8.

2

Tüdrukud. Vineeritööd. Kavand.

9.

2

Tüdrukud. Vineeritööd. Jõhvsaag.

10.

2

Tüdrukud. Plekitööd. Plekk.

11.

2

Tüdrukud. Plekitööd. Purgist helbeke.

13.

2

Projektiõpe.

14.

2

Projektiõpe.

15.

2

Projektiõpe.

16.

2

Projektiõpe.

17.

2

Projektiõpe.

18.

2

Projektiõpe.

19.

2

Projektiõpe.

20.

2

Projektiõpe.

21.

2

Projektiõpe.

22.

2

Projektiõpe.

6.klass

Ainekava vorm


Klass: 6. klass




Teema

Puidutööd, metallitööd, metallehistööd.












Õpitulemused

Puurpingi ehitust, tööpőhimőtet ja tööohutuse nőudeid.

Tunneb erinevaid liiteid.

Őpitud tööliikide juures kasutatavaid pőhilisi tööriistu ja tööohutuse nőudeid.

Őpilane oskab:

Eristada ristprojektsioonis kujutatud lihtsa tehnilise detaili kuju ja mőőtmeid.

Määrata kindlaks tööjärjekorda lihtsa tööeseme valmistamisel.

Käsitseda őpitud tööliikide juures kasutatavaid pőhilisi tööriistu.

Hinnata objektiivselt tehtu kvaliteeti.

Lahendada lihtsaid őpitud materjalide töötlemisega seotud probleemülesandeid.

Õppesisu alateemad

Tappliide, puurimine, vestmine-sälkamine, katteviimistlus. Treimine. Tsenterpuur. Liimliited. Saagimine tikksaega. Ülafrees. Tunneb hammasrataste liike.



Õppevahendid

Märkused

Töökava





Töökava vorm

Aeg

Tunde


Hindamine


Märkused

36.

2

Tank. Kavandamine.

37.

2

Tank. Toru treimine.

38.

2

Tank. Kere valmistamine. Saed.

39.

2

Tank. Torni valmistamine.

40.

2

41.

2

Tank. Kere ja torni pulkliide.

42.

2

Tank. Roomikute valmistamine.

Tank. Spoonitööd.

44.

2

Tank. Viimistlus.

45.

2

Labürint. Labürindi kavandi valmistamine. Joonestamine.

46.

2

Labürint. Täpsuspuurimine. Puuride liigid. Ohutus.

47.

2

Labürint. Avade täitmine tüüblitega.

48.

2

Hammasrattad.Kahe hammasrattaga süsteem. Loovülesanne.

49.

2

Hammasrataste valmistamine.

50.

2

Hammasratastega eseme valmistamine.

51.

2

Hammasratastega eseme valmistamine.

2.

2

Transformer. Saagimine.

3.

2

Transformer. Puurimine.

4.

2

Transformer. Keermetamine.

5.

2

Transformer. Viilimine.

6.

2

Transformer. Traaditööd.

7.

2

Transformer. Jootmine.

8.

2

Metallehistööd. Traaditööd. Kõrvarõngad.

9.

2

Metallehistööd. Aasastamine. Kõrvarõngad.

10.

2

Metallehistööd. Pleki voolimine. Kavand. Plekist pilt.

11.

2

Metallehistööd. Pleki voolimine. Plekist pilt.

13.

2

Projektiõpe.

14.

2

Projektiõpe.

15.

2

Projektiõpe.

16.

2

Projektiõpe.

17.

2

Projektiõpe.

18.

2

Projektiõpe.

19.

2

Projektiõpe.

20.

2

Projektiõpe.

21.

2

Projektiõpe.

22.

2

Projektiõpe.

III kooliaste

7.klass

Ainekava vorm


Klass: 7. klass




Teema













Õpitulemused

Őpilane teab:

Nimetada kolm erinevat tapiliiki.

Tikksae ja taldlihvija kasutamise vőimalusi.

Puidu treipeitlite nimetusi ja kasutamise erinevusi.

Inimese ja keskkonna vahelisi seoseid.

Őpilane oskab:

Valmistada keeltappi.

Treida viilikäepidet.

Ohutult kasutada taldlihvijat, erinevaid treipeitleid.

Vahetada saelehte tikksael.

Kasutada nihikut ümardetailide läbimőőtude mőőtmisel.

Õppesisu alateemad

Jooniste lugemine ja selle järgi puidu töötlemine. Treimine, őőnesvormid, erinevad tappliited, freesimine, tikksaag, taldlihvija.



Õppevahendid

Märkused

Töökava





Töökava vorm

Aeg

Tunde


Hindamine


Märkused

36.

2

Laeva maketi kavandamine.

37.

2

Laeva kere valmistamine. Laevaosad ja otstarve. Tekk, pakkpoord, tüürpoord. Ahter, vöör. Höövel.

38.

2

Laeva kere õõnestamine. Ümarpeitel.

39.

2

Mastide valmistamine.

40.

2

Laeva väikeste osade valmistamine. Laevaosad ja otstarve. Tekk, pakpoord, tüürpoord. Ahter, vöör.

41.

2

Laeva väikeste osade valmistamine. Laevaosad ja otstarve.

42.

2

Laeva viimistlus.

44.

2

Treimistööde kavandamine. Joonestamine. (mitmeosaline wc paberi hoidja vms.)

45.

2

Treimine. (mitmeosaline wc paberi hoidja,

46.

2

Liimpuit ja selle valmistamine.

47.

2

Puiduliim. Liimliide.

48.

2

Tsenterpuur ja puurimine.

49.

2

Lintlihvija.

50.

2

Ülafrees. Freesimine ja ohutus.

51.

2

Eseme viimistlus. Tööde esitlus ja hinnang.

2.

2

Tina valamine. Vormi kavandamine.

3.

2

Tina valamine. Vormi tegemine.

4.

2

Tina valamine.

5.

2

6.

2

7.

2

8.

2

Ehisketid. Spiraalid.

9.

2

Ehisketid. Rõngaste ühendamine.

10.

2

Ehisketid. Rõngaste ühendamine võrguks, ruudu valmistamine.

11.

2

Ehisketid. Erikujulised rõngad.

13.

2

Projektiõpe.

14.

2

Projektiõpe.

15.

2

Projektiõpe.

16.

2

Projektiõpe.

17.

2

Projektiõpe.

18.

2

Projektiõpe.

19.

2

Projektiõpe.

20.

2

Projektiõpe.

21.

2

Projektiõpe.

22.

2

Projektiõpe.

8.klass

Ainekava vorm


Klass: 8. klass



Teema













Õpitulemused

Őpilane teab:

ˇˇPőhiliste tänapäeval kasutatavate käsi- ja elektriliste tööriistade otstarvet ja kasutusvőimalusi.

ˇ

ˇŐpilane oskab:

ˇˇLugeda töö- ja koostejoonist ja lihtsaid tehnilisi skeeme.

ˇˇTeha tööjoonist ja eskiisi lihtsast tehnilisest detailist.

ˇˇLeida ja kasutada ainealast kirjandust ja internetikeskkonnast vajalikku informatsiooni.

ˇˇValida lihtsa tööeseme näidise vői tööjoonise järgi selle valmistamiseks vajaminevaid materjale ja tööriistu.

ˇˇKavandada iseseisvalt lihtsa tööeseme valmistamise tehnoloogilist käiku ja koostada tehnoloogiakaarti ning valmistada kvaliteetse tööeseme.

ˇˇValmistada töö hőlbustamiseks vajalikke tehnoloogilisi tarvikuid.

ˇˇKasutada őigesti ja ohutult puurpinki, treipinki ja lihtsamaid elektrilisi käsitööriistu.

Õppesisu alateemad

Lihtsamad elektriühendused, treimine.

Nurgasaag, ketassaag, liimpuit, taldlihvija, käsifrees, tööohutus.

Nurgasaag, liimpuit, taldlihvija, käsifrees, tööohutus.



Õppevahendid

Märkused

Töökava





Töökava vorm

Aeg

Tunde


Hindamine


Märkused

36.

2

Lambi kavand. Taaskasutus.

37.

2

Jala treimine.


38.

2

Kupli valmistamine.

39.

2

Neetimine.

40.

2

Jootmine

Hindan ohutuid töövõtteid. Joodetud pinna puhtust.

41.

2

Elektritööd


42.

2

Lambi viimistlustööd.

44.

2

Vilkuv majakas või liikuv tuulik.

45.

2

Võnksaag.


46.

2

Spoonimistööd.

47.

2

Mikromootor.

48.

2

Ledvalgustid.

49.

2

Jootmine.

50.

2

Värvimine-lakkimine.

Koondhinne

51.

2

Tööde viimistlemine.

2.

2

Prees. Kavandamine.

3.

2

Prees.

4.

2

Prees

5.

2

Prees

6.

2

Prees

7.

2

Prees

8.

2

Tüdrukud. Tinavalu. Vormid.

9.

2

Tüdrukud. Tinavalu. Kipsvormi valmistamine.

10.

2

Tüdrukud. Tinavalu.

11.

2

Tüdrukud. Tinavalu viimistlus.

13.

2

Projektiõpe.

14.

2

Projektiõpe.

15.

2

Projektiõpe.

16.

2

Projektiõpe.

17.

2

Projektiõpe.

18.

2

Projektiõpe.

19.

2

Projektiõpe.

20.

2

Projektiõpe.

21.

2

Projektiõpe.

22.

2

Projektiõpe.

9.klass

Ainekava vorm


Klass: 8. klass



Teema













Õpitulemused

Őpilane teab:

ˇˇPőhiliste tänapäeval kasutatavate käsi- ja elektriliste tööriistade otstarvet ja kasutusvőimalusi.

ˇ

ˇŐpilane oskab:

ˇˇLugeda töö- ja koostejoonist ja lihtsaid tehnilisi skeeme.

ˇˇTeha tööjoonist ja eskiisi lihtsast tehnilisest detailist.

ˇˇLeida ja kasutada ainealast kirjandust ja internetikeskkonnast vajalikku informatsiooni.

ˇˇValida lihtsa tööeseme näidise vői tööjoonise järgi selle valmistamiseks vajaminevaid materjale ja tööriistu.

ˇˇKavandada iseseisvalt lihtsa tööeseme valmistamise tehnoloogilist käiku ja koostada tehnoloogiakaarti ning valmistada kvaliteetse tööeseme.

ˇˇValmistada töö hőlbustamiseks vajalikke tehnoloogilisi tarvikuid.

ˇˇKasutada őigesti ja ohutult puurpinki, treipinki ja lihtsamaid elektrilisi käsitööriistu.

Õppesisu alateemad

Lihtsamad elektriühendused, treimine.

Nurgasaag, ketassaag, liimpuit, taldlihvija, käsifrees, tööohutus.

Nurgasaag, liimpuit, taldlihvija, käsifrees, tööohutus.



Õppevahendid

Märkused

Töökava





Töökava vorm

Aeg

Tunde

Teema

Hindamine


Märkused

36.

2

Lõputöö kavandamine.

Ketassaag. Ohutus.


38

2

Ketassaag. Pikisaagimine. Ohutus.


40.

2

Ketassaag. Järkamine. Ohutus.


42.

2

Rihthöövel. Ohutus.


44.

2

Paksusmasin. Ohutus.


46.

2

Nurgasaag. Ohutus.


48.

2

Freesimine. Ohutus.


50.

2

Lõputöö viimistlemine.


2

Tinavalu. Vormid.

2

Tinavalu. Kahepoolne kipsvormi valmistamine.

2

Tinavalu.

2

Tinavalu viimistlus.

2

Lukksepa tööd. Keermestamine.

2

Lukksepa tööd.

2

Tüdrukud. Tinavalu. Kipsvormi valmistamine.

2

Tüdrukud. Tinavalu.

Õppeaine: Käsitöö ja kodundusKlass: 4. klass

SisukordÕppeaine: Käsitöö ja kodundus1Klass: 4. klass1Tehnoloogiavaldkonna õppeained: tööõpetus, tehnoloogia ning käsitöö ja kodundus. Üldalused2Tehnoloogiapädevus2Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:2Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht3Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust:3Tehnoloogiavaldkonna õppeainete valdkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming3Üldpädevuste kujundamise võimalusi4Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega5Läbivate teemade rakendamise võimalusi6Käsitöö ja kodundus7Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid7Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus7Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine käsitöös7Füüsiline õppekeskkond9Hindamise alused9Käsitöös ja kodunduses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme kavandamist ning valmistamist:9Õppekirjandus:11Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes11Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes11Tundide arv ja jaotus käsitöös ja kodunduses.11Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust:111. osaoskus: käsitöö12Töö kavandamine ja rahvakunst12Õpitulemused12Õppesisu alateemad12Õppesisu12Põhimõisted12Lõiming ja läbivad teemad12Projektid, IKT praktilised tööd12Õppevahendid12Materjalid ja töö kulg13Õpitulemused13Õppesisu alateemad13Lõiming ja läbivad teemad13Projektid, IKT praktilised tööd13Õppevahendid13Tööliigid14Õpitulemused14Õppesisu alateemad14Tikkimine.14Õmblemine.14Heegeldamine14Põhimõisted14Tööliigid15Lõiming ja läbivad teemad15Projektid, IKT praktilised tööd15Õppevahendid152. osaoskus: kodundus.16Toit ja toitumine, tarbijakasvatus16Õpitulemused16Lõiming ja läbivad teemad17Projektid, IKT praktilised tööd17Õppevahendid17Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen18Õpitulemused18Õppesisu alateemad18Lõiming ja läbivad teemad18Projektid, IKT praktilised tööd18Lauakombed ja etikett19Õpitulemused19Õppesisu alateemad19Lõiming ja läbivad teemad19Projektid, IKT praktilised tööd19Õppevahendid19Kodu korrashoid20Õpitulemused20Õppesisu alateemad20Lõiming ja läbivad teemad203. osaoskus: projektitööd21Projektitööde teemad valikuks (2-3): lapitöö; heegeldatud mänguasjad (amigurumi); pärlitest ehted; ehete valmistamine (tikkimine, õmblemine); koti õmblemine; kangakudumine; gobelään; masintikand; viltimine; paberi valmistamine ja omavalmistatud paberi kasutamine; märkmiku köitmine; siidimaal; batika; pehmed mänguasjad; heegelmotiividest ese; loominguline tekstiilitöö.21Õpitulemused21Õppesisu alateemad21Lõiming ja läbivad teemad21Projektid, IKT praktilised tööd21Õppevahendid214. osaoskus: tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades22Õpitulemused22Õppesisu alateemad22Lõiming ja läbivad teemad22

Tehnoloogiavaldkonna õppeained: tööõpetus, tehnoloogia ning käsitöö ja kodundus. ÜldalusedTehnoloogiapädevus

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane tehnoloogiapädevus:

· suutlikkus tulla toime tehnoloogiamaailmas, mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning seoseid teadussaavutustega;

· omandada tehnoloogiline kirjaoskus tehnoloogiavahendite eakohaseks, loovaks ja innovaatiliseks kasutamiseks, lõimides mõttetööd käelise tegevusega; analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid;

· lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega, ja viia ideid ellu eesmärgipäraselt; tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult.

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja loovalt;

2) näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning väljendab oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;

3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi probleeme lahendada;

4) valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega kaasnevaid mõjusid ja ohte;

5) oskab lugeda ja koostada lihtsat joonist ning juhendit, on suuteline ülesannet esitlema ja oma arvamust põhjendama;

6) arvestab esemete disainiprotsessis nende kujunduse seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja

kultuuritraditsioonidega;

7) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist;

8) oskab tööprotsessi käigus suhelda ja teiste õpilastega koostööd teha;

9) rakendab menüüd kavandades ja analüüsides tervisliku toitumise põhitõdesid ning oskab valmistada lihtsamaid tervislikke toite;

10) tuleb toime koduste majapidamistöödega;

11) omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest minevikus ja tänapäeval, teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga seotud edasiõppimise võimalusi.

Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht

Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad kolm õppeainet:

1) tööõpetus, mida õpitakse 1.–3. klassini;

2) tehnoloogiaõpetus, mida õpitakse 4.–9. klassini;

3) käsitöö ja kodundus, mida õpitakse 4.–9. klassini.

Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja aine õppesisu koostamisel on aluseks arvestuslik nädalatundide jagunemine käsitöös ja kodunduses järgmine:

4. klass – 2 ainetundi nädalas;





9. klass – 1 ainetund nädalas.

Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad, millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine ning kooli õppekava koostamisel võidakse II ja III kooliastmes tehnoloogiavaldkonna õppeaineid õpetada ühendatult nii, et see aitaks kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja annaks nii poistele kui tüdrukutele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii tehnoloogiaõpetuse kui kodunduse ja käsitöö alal.

Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogiaõpetuse asemel on kodundus ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetus.

Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust: käsitöö, kodundus, tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades ja projektitöö.

Käsitöö ja kodundus hõlmavad õppest ligi 65%, millest vähemalt kolmandik on kodundus, ligi 25% õppemahust on projektitöö ja 10% tehnoloogiaõpetus.

Osaoskuste kujundamine ja teemade järjestus õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse ainekavas on igal aastal ühe õppeveerandi pikkune projektitöö osa, mis toimub mõlemas aines ühel ajal ja mille puhul valivad õpilased käsitletava teema vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad tehnoloogiaõpetust või käsitööd ja kodundust.

Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste ettevõtmistega. Projektitöö valimisel peetakse silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi.

Projektitöö on iseseisev tervik, mille puhul ei eeldata õpilastelt varasemaid teemaga seonduvaid oskusi ja teadmisi.

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete valdkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Tehnoloogiavaldkonna õppeainetes kujundatakse traditsioonilisel ja nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning hoiakuid. Õpikeskkond ning õppekorraldus aitavad mõista ümbritsevat esemelist maailma ning kultuuritraditsioonide ja tehnoloogilise maailma arengut.

Ainevaldkonna õppeained õpetavad nägema käsitletavate teemade seost ümbritseva elukeskkonnaga ning soodustavad eri õppeainetes ja elusfäärides omandatu praktilist rakendamist. Õpitakse mõistma toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise ja neid analüüsima.

Nüüdisühiskonnas on olulisel kohal tehnoloogiline kirjaoskus. Tundides uuritakse ning arutletakse nähtuste ja olukordade üle ning kasutatakse erinevaid teabeallikaid, ühendatakse loov mõttetöö ja käeline tegevus, mis on oluline inimese füsioloogilises ning vaimses arengus.

Õppe käigus innustatakse õpilasi esitama uusi ideid, kavandatakse, modelleeritakse ja valmistatakse esemeid ning õpitakse neid esitlema. Ühiste arutluste käigus õpitakse eseme disainiprotsessi analüüsima, erinevaid tehnilisi ja loomingulisi lahendusi nägema, kogema ja hindama ning oma tööle hinnangut andma.

Õpitakse positiivselt meelestatud keskkonnas, milles tunnustatakse õpilaste püüdlikkust ja arengut, toetatakse omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning väärtustatakse Eesti ja maailma kultuuriloomingut ja -tausta.

Õpetus arendab töö- ja koostööoskusi, kriitilist mõtlemist ning analüüsi- ja hindamisoskusi. Erinevate rakenduslikku laadi tegevuste analüüsimine aitab õpilastel teha karjääriotsuseid ning leida meelepäraseid hobisid.

Tehnoloogiaõpetuses on rõhuasetus nüüdisaegsel tehnoloogilisel mõtteviisil, töömaailmas vajalike väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel. Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse mõistma ning hindama tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus.

Õpitakse siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga.

Aineõpetuse rikastamiseks kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi. Õppesisu on põimitud praktiliste probleemide lahendamisega, eseme kavandamine ja valmistamine tunnis hõlmab kogu arendustsüklit idee loomisest toote esitluseni.

Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest on kohustuslikud õmblemine, kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Eseme kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunstitehnikate alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega.

Praktilistes töödes saab ühte eset valmistades ühendada mitu tööliiki.

II kooliastmes keskendutakse eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisele ning juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisele. Igal aastal tehakse praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnikaid loovalt rakendada.

III kooliastmes keskendutakse rohkem loomingulisele tööle ning töö teadlikule korraldamisele. Õpetuses järgitakse tootearendustsüklit teabe kogumisest, idee leidmisest, eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest kuni toote teostuse ning esitlemiseni.

Kodundusõppes omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaeluga toimetulekuks. Lisaks praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud menüü koostamist. Õppetöös arendatakse majandamisoskust, kujundatakse keskkonnasäästlikku ning oma õigusi ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist ning püütakse leida seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.

Kodundusõpe loob head võimalused rakendada näiteks bioloogias, keemias, matemaatikas ja teistes õppeainetes omandatut.

Kodundustunnis õpitakse meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Tehnoloogiavaldkonna ained pakuvad üldpädevuste kujundamiseks võimalust ühiselt arutleda, kuidas lahendada igapäevaelus esile kerkivaid olukordi, ühistöid ning erinevaid ülesandeid ja projekte. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute – kujundamisel on kandev roll professionaalsel õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loovust arendavad tegevused ning projektid õpetavad arvestama arvamuste ja ideede paljusust. Ühised arutelud ning ülesanded ja nende tulemuse analüüsimine aitavad õpilastel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning vastutust alustatu lõpetada. Käsitletavate teemade ja praktiliste tegevuste kaudu õpetatakse väärtustama loomingut ning kujundama ilumeelt, hindama oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandit, samuti väärtustama tehnoloogiasaavutusi.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Erinevad ühistöö vormid tehnoloogiaainetes suunavad õpilasi koostööd tegema, arendades tolerantsust ja valmidust aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Õpilasi juhitakse analüüsima oma käitumist ning selle mõju kaaslastele ja ülesannete lahendamisele.

Enesemääratluspädevus. Praktiline tegevus ning selle analüüs arendavad õpilastes suutlikkust mõista ja hinnata ennast, oma nõrku ja tugevaid külgi ning aitavad neil teha otsuseid enda arengu ja tulevase tööelu kohta. Kodundusõppes omandatud teadmised tervislikust toitumisest ja toitumishäiretest õpetavad väärtustama tervislikku eluviisi ning loovad eeldused seda järgida.

Õpipädevus. Õpitakse nägema ja analüüsima tehnoloogia seost erinevate teadmistega ning kogetakse teistes õppeainetes õpitu vajalikkust praktikas. Töö iseseisev korraldus alates teabe kogumisest, materjalide ja töötlemisviisi valikust ning lõpetades töö tegemise ja tulemuse analüüsiga arendab suutlikkust märgata ning lahendada probleeme, hinnata ja arendada oma võimeid ning juhtida õppimist.

Suhtluspädevus. Ühiste ülesannete ja projektide kaudu õpitakse ennast selgelt ja asjakohaselt väljendama ning teistega arvestama, vajaduse korral teisi aitama ning koos töötamise eeliseid kogema. Uurimist vajavate ülesannete lahendamine ning esitluste koostamine arendab oskust lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning kirjutada eri liiki tekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogialane pädevus. Tehnoloogiaainetes rakendatavad konkreetsed probleemilahendused nõuavad arvutamis- ja mõõtmisoskust, oskust kasutada loogikat ja matemaatilisi sümboleid. Pakutakse mõtlemist arendavaid tegevusi, milles on vaja püstitada probleeme, leida sobivaid lahendusteid, põhjendada oma valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama ja looma ning kriitiliselt hindama erinevaid tehnoloogiaid ja tehnoloogilisi abivahendeid. Õpitakse mõistma teaduse osa tehnika arengus ja vastupidi.

Ettevõtlikkuspädevus. Tehnoloogiavaldkonna ainetes on olulisel kohal avatus loomingulistele ideedele ja originaalsetele vaatenurkadele. Esemeid valmistades läbitakse toote arendamise tsükkel idee leidmisest valmis tooteni. Aineprojektid võimaldavad õpilastel katsetada oma ideede elluviimist mitmesuguste ettevõtlusmudelite kaudu, näiteks pidada meeskonnana ajutiselt koolis kohvikut, disainida mõni suuremahuline toimiv ese ning organiseerida tööprotsess klassis.

Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes võimalusi jõuda praktilistes tegevustes arusaamisele, et teadmised on omavahel seotud ning igapäevaelus rakendatavad.

Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid võimaldavad lõimida tehnoloogiavaldkonna õppeaineid teiste ainevaldkondadega, luua seoseid ainevaldkonna sees ja teiste õppeainetega.

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Õpilastes kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Teavet kogudes ja esitlusi koostades areneb õpilaste tehnoloogiline sõnavara. Õpilasi suunatakse kasutama kohaseid keelevahendeid ning järgima õigekeelsusnõudeid. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saavad õpilased esinemiskogemusi ning arendavad väljendusoskust. Õpilaste tähelepanu juhitakse kirjalike tööde (nt juhendid, referaadid) korrektsele vormistamisele. Tööülesannete ning projektide jaoks võõrkeelsetest tekstidest teabe otsimine toetab võõrkeelte omandamist.

Matemaatika. Tehnoloogiaainetes kasutavad õpilased loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilaste arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu ja nende tagajärgi märgatakse kohe, mõistetakse, et analüüs ning paremate lahenduste leidmine on vältimatu.

Loodusained. Selleks et töötada erinevate looduslike ja tehismaterjalidega, on tarvis tutvuda nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutuvad õpilased otseselt kokku mitme keemilise ja füüsikalise protsessiga.

Sotsiaalained. Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab tunnetada inimühiskonna arengut. Ühiselt töötades õpitakse teistega arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Õpitakse märkama ja hindama eri rahvaste kultuuritraditsioone.

Kunstiained. Erinevate esemete kavandamine ja disainimine ning valmistamine pakub õpilastele võimalusi end loominguliselt väljendada. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama toodete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritraditsioonidega.

Kehaline kasvatus. Praktilised ülesanded aitavad kinnistada terviseteadlikku käitumist, õpetavad arvestama ergonoomikapõhimõtteid ning väärtustama tervislikku toitumist ja sportlikku eluviisi.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Tehnoloogiavaldkond seondub kõigi läbivate teemadega. Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kujundatakse iseseisva tegutsemise oskust, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on tähtsad tulevases tööelus. Tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada elukestva õppe vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja koos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma huvisid, töövõimet ja koostööoskusi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga (nt ettevõtete külastamine): õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud elukutseid, ameteid, erialasid ja edasiõppimise võimalusi. Õppetegevus annab õpilastele teadmised sellest, et eri töödel võivad olla erinevad nõuded ja ka töötingimused, ning nii suunatakse õpilasi analüüsima, kas nende tervislik seisund ja füsioloogiline eripära sobivad selleks, et teha neid huvitavat tööd. Õpilaste tähelepanu juhitakse sellele, miks on oluline tööohutusest kinni pidada ja kuidas võib tervise kahjustamine piirata teatud valdkondades töötamist.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Toodet või toitu valmistades on tähtis säästlikult kasutada nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sortimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud

tehnoloogiaainete sisuga. Ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete õpetamise põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult ellu viidavad projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovile panna.

Kultuuriline identiteet. Tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse kasutama rahvuslikke elemente esemete kavandamisel.

Teabekeskkond. Oma tööd kavandades ja ainealaste projektide jaoks infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab olla kursis tehnoloogiliste uuendustega ning tutvuda kogu maailma disainerite, inseneride ja käsitöötegijate loominguga.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tundides kasutatakse erinevaid materjale ja töötlusviise. Ülesandeid lahendades ja tulemusi esitledes õpitakse kasutama arvutiprogramme, leitakse võimalusi rakendada õppeprotsessis digikeskkonda. Tutvutakse arvuti abil juhitavate seadmete ja masinatega, kuna nendega töötamine loob võimaluse õppida tundma tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus. Tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama ohutusnõudeid.

Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude valmistamine õpetavad terviseteadlikult käituma.

Väärtused ja kõlblus. Tehnoloogiaained kujundavad väärtustavat suhtumist uudsetesse, eetilisi ja ökoloogilisi tõekspidamisi arvestavatesse lahendustesse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning lahendada konflikte. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

Käsitöö ja kodundusKäsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilisest eneseteostusest, hindab tööd ja töö tegijat;

2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju keskkonnale;

3) tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, kavandab ja teeb teoks oma ideed ning lahendab loovalt endale võetud ülesanded;

4) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;

5) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;

6) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;

7) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;

9) seostab õpitud teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega;

10) kasutab erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja käelise tegevuse ühendamiseks;

11) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises maailmas.

Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus

Käsitöö ja kodunduse õpe lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob eeldused loominguliseks eneseteostuseks. Õppe käigus arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle ajaloos ning tänapäeval. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid.

Õppetöö käigus õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Väärtustatakse rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja arendamist nii käsitöös kui ka kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö- ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega.

Kodundustundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust. Arutletakse tarbijakäitumise teemal, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.

Õppeainena kujundab käsitöö ja kodundus õpilastes praktilist mõtlemist, loovust, arendab käelist tegevust, eneseanalüüsi võimet ning tehnoloogilist kirjaoskust. Õppeaine lõimib teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.

Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine käsitöös

Õppetegevust käsitöös ja kodunduses kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos nii iseseisva, paaris- kui ka rühmatöö kaudu, et õpilastest kujuneksid aktiivsed ning iseseisvad õppijad;

3) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

4) arvestatakse kooli ainekava ja õpetaja töökava koostamisel ka teistes ainetes õpitavat ning lõimitakse õppesse võimaluse korral teisi õppeaineid.

5) arvestatakse, et käsitöö ja kodunduse õppetegevus on rakendusliku suunitlusega.

Teoreetiline ja praktiline osa vahelduvad vastavalt õpilaste suutlikkusele ning edasijõudmisele. Toote disainiprotsessis omandatakse vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Arvestatakse õpilaste arengut, edasijõudmist ning suutlikkust;

6) jälgitakse, et käsitöö ja kodunduse õppetegevus oleks vaheldusrikas, võimaldades läbida erinevaid tööliike ja teemasid, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ning tutvuda nende omadustega käelise tegevuse ning loovuse kaudu;

7) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama, arutletakse ühiselt õpetusega seotud teemadel ning pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele;

8) luuakse klassis asjalik ja meeldiv töine õhkkond ning toetatakse õpilaste loovust ja omaalgatust;

9) kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi, et aineõpetust mitmekesistada.

Käsitöös ja kodunduses:

1) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

2) laiendatakse õpikeskkonda (raamatukogu (Iisaku Raamatukogu), arvuti/ multimeediaklass, looduskeskkond, ettevõtted, kooliõu, näitused, muuseumid (Iisaku Muuseum) jm);

3) kasutatakse tänapäevaseid õppemeetodeid, sh aktiivõpet (loov mõtte- ja praktiline tegevus,

projektõpe, uurimistööd, katsetused, nt erinevate materjalide ja ainete omadused, ürituste ja näituste korraldamine, internetipõhiste keskkondade kasutamine oma ideede ja töö tutvustamiseks ning eksponeerimiseks, mängud, arutelud, diskussioonid, väitlused jm);

4) pannakse pearõhk loovale disainiprotsessile (kavandamine, katsetamine, eseme täiendamine jm), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisele (nt rahvuslik ese, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jm) ning nüüdisaegsele tehnoloogiale;

5) pööratakse enne uute töötlemisviiside ja seadmete kasutamist tähelepanu ohutusele, sh

tööohutusalasele instrueerimisele ning ohutute töövõtete demonstreerimisele;

6) planeeritakse õppesisu ajaline jaotus – tundide arv ja järjestus –, arvestades ühtlasi soovitust valida käsitöös kaks põhilist tööliiki, millega seostada ainesisesed läbivad teemad (kavandamine, rahvakunst, töö organiseerimine ja materjalid);

7) kasutatakse projektipõhiseid õppetöövorme (sh õppeainete- ja eluvaldkondadevahelised projektid, ühistöö ettevõtlusega ning poiste ja tüdrukute koostöö nii kodunduses, käsitöös kui ka tehnoloogiaõpetuses), mis võimaldavad pöörata rohkem tähelepanu paikkonna traditsioonidele, tutvuda erinevate tehnikatega ja neid katsetada, suunata õpilasi iseseisvalt ning koos teistega loovalt probleeme lahendama ja aineüritusi korraldama;

8) jaotatakse kodundusõppes klass toitu valmistades ja teisi praktilisi ülesandeid tehes väiksemateks rühmadeks (1–5 õpilast);

9) taotletakse, et õpilaste õpikoormus, sh kodutööde maht on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab neile piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

10) lähtutakse eesmärgist, et kodused ülesanded käsitöös ja kodunduses oleks seotud peamiselt tööks vajaliku teabe hankimise, töö iseseisva kavandamise ja organiseerimisega, käsitöös ka eseme disainiga, ning välditakse liigset otsest juhendamist;

12) läbitakse kõik etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest kuni selle

tutvustamiseni teistele õpilastele;

13) kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt õpilaste võimekusele.

Füüsiline õppekeskkond

Iisaku Gümnaasiumis on käsitöö ja kodunduse õppeks õppeköök ja käsitöö ja kodunduseklass. Lisaks on õpetaja ruum (kahe peale tehnoloogiaõpetajaga), kus on võimalik hoida erinevaid materjale. Õpetaja vaheruumis asuvad ka täismõõdus kangasteljed.

Õppeköök on jaotatud kolmeks lahtriks, igas lahtris on kraanikausside paar, tööpind ja elektriplii-ahi. Köögis on mikrolaineahi, külmkapp; soe vesi tuleb elektrilisest soojaveeboilerist.

Köök on sisustatud nõude ja töövahenditega toidu valmistamiseks ja serveerimiseks. Õplased kasutavad tunnis kitlit ja mütsi, mis antakse kodunduse tunniks kooli poolt.

Käsitööklassis on laudade ja toolide komplektid, mis võimaldavad individuaalset ja rühmatöö; lauakatmist; juurdelõikust.

Klassis on riidest stend tööde eksponeerimiseks, mannekeen, tahvel ruudustikuga. Klassis on triikimislaud; klass on varustatud piisava elektriühendusega, et töötada elektriliste õmblusmasinatega. Õmblemises on võimalik kasutada elektrilisi õmblusmasinaid (vähemalt 2 kahe õpilase kohta, sõltuvalt grupi suurusest); klassis on tänapäevane tikkimismasin; arvutitöökoht.

Klass ja õpetaja vaheruum on varustatud piisava arvu riiulite, kappide jm panipaikade materjalide ja töövahendite hoidmiseks. Koolil on suhteliselt suur varu erinevaid materjale (lõngad, kangad, niidid), mida õpilasel on võimalik kasutada kokkuleppel õpetajaga ja lähtuvalt sobivusest konkreetse teemaga.

Käsitööklass on varustatud edukaks õppetööks piisavalt erinevate tänapäevaste töövahenditega (näiteks lapitöövahendid, käärid jms).

Klassis on tänapäevased õpikutekomplektid (kirjastuse Saara käsitööõpikute ja kodunduseõpikute sarjad) Klassis on rohkelt erinevaid selgitavaid näitvahendeid ja -tabeleid.

Hindamise alused

Käsitöös ja kodunduses on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada õpilasi sihikindlalt õppima, suunata nende enesehinnangu kujunemist, süvendada ja tekitada elukestvat käsitöö- ja tehnoloogiahuvi, suunata ja toetada õpilasi haridustee valikul.

Hindamine toetab õpilaste tehnoloogiapädevuse kujunemist, tehnoloogilise kirjaoskuse arengut ja annab tagasisidet õpilaste individuaalse arengu kohta, olles lähtekohaks järgneva õppe kavandamisel.

Hindamisel lähtutakse vastavatest Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest ning kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist, lähtudes püstitatud õppeülesandest ning kehtiva õppekava sisust ja eesmärkidest.

Õpilasi hinnates on olulised nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilaste enesehinnang.

Käsitöös ja kodunduses hinnatakse lisaks õpilaste edukat osalemist aineolümpiaadidel, -konkurssidel, -üritustel ja võistlustel. 9. klassis võib õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks teha lõputöö.

Käsitöös ja kodunduses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme kavandamist ning valmistamist:

1) suhtumist õppetöösse, töökust, püüdlikkust, järjekindlust, tähelepanelikkust;

2) koostööoskust, abivalmidust, iseseisvust töö tegemisel;

3) õpperuumide kodukorra täitmist;

4) kavandamist (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalikkust), materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, eseme valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jm;

5) valikute (ideede, töötlusviiside, materjalide jm) tegemise, analüüsimise ja põhjendamise ning seoste kirjeldamise oskust;

6) valmistamise kulgu (materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse nõuete järgimist jm);

7) tulemust (idee teostust, eseme viimistlust, esteetilist väärtust, ülesande õigeaegset lõpetamist, eseme kvaliteeti jm), sh üksikülesannete sooritamist ja eseme esitlemise oskust.

Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Õppekirjandus:

Anu Pink. Õmblemine. Saara, 2003

Anu Pink. Heegeldamine. Saara, 2004

Anu Pink, Kristi Teder. Tikkimine. Väike rahvarõivaõpetus. Saara, 2005

Anu Pink. Kodundus 4. - 6. klass. Saara, 2008

Iisaku GümnaasiumKäsitöö ja kodunduse ainekava4. klass

38

Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmesKäsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;

2) tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid ja

hoiab korras töökoha;

3) leiab ideid ning oskab neid esitleda;

4) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;

5) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

6) teab tervisliku toitumise põhialuseid;

7) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.

Tundide arv ja jaotus käsitöös ja kodunduses.

4. klassis on käsitöös ja kodunduses 2 nädalatundi, õppeaastas 70.


Käsitöö ja kodundus hõlmavad õppest ligi 65%, millest vähemalt kolmandik on kodundus (orienteerivalt 8 tundi) ja kaks kolmandikku käsitöö (orienteerivalt 36 tundi), ligi 25% õppemahust on projektitöö (orienteerivalt 18 tundi), ja 10% tehnoloogiaõpetus (orienteerivalt 8 tundi),.

1. osaoskus: käsitöö

(orienteerivalt 36 tundi õppeaastas)

Käsitöös valitakse õppeaastas 2 kohustuslikku tööliiki – tikkimine ja heegeldamine, millega seostatakse põimivalt teised teemad (töö kavandamine ja rahvakunst; materjalid ja töö kulg). Õmblemise teemat käsitletakse seoses tikkimisteema tööproovide vormistamisega.

1. teema

Töö kavandamine ja rahvakunst

Õpitulemused

Õpilane:

1) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;

2) märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;

3) leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;

4) leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;

5) oskab kavandamisel kasutada ainekirjandust ja teabeallikaid.

Õppesisu alateemadÕppesisu

Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine. Kavandamise erinevad võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.

Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.

Esemeline rahvakunst ja selle tähtsus. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumide roll rahvakunsti säilitajana. Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.

Põhimõisted

Kavand

Idee

Kompositsioon

Sümbol

Muster

Koekiri

Kirjakord



Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.


Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Kultuuriline identiteet.

Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon.

Tervis ja ohutus.

Väärtused ja kõlblus.

Projektid, IKT praktilised tööd

Infootsing; esitlused; mustrite ja kavandite loomine arvutiprogrammiga (MS Excel, Paint; Gimp); tikkimismasinaga ootamine ja mustrite loomine.

Õppevahendid

Käsitöömapp, käsitöövihik (ruuduline); harilik pliiats, A4 paber, kustutuskumm, joonlaud, värvipliiatsid või viltpliiatsid.

Käsiööajakirjad, -õpikud. Näitvahendid, tabelid jmt

Märkused

2. teema

Materjalid ja töö kulg

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;

2) eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;

3) seostab käsitöölõnga jämedust töövahendiga;

4) töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;

5) järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;

6) hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust.

Õppesisu alateemad

Õppesisu

Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused.

Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infotsing; esitlused; referaadid

Õppevahendid

Erinevad kangad, niidid, lõngad.



Triikraud, triikimislaud, triikimise abivahendid (riie, destilleeritu vesi jms)

Märkused

3. teema

Tööliigid

Käsitöös valitakse õppeaastas 2 kohustuslikku tööliiki – tikkimine ja heegeldamine, millega seostatakse põimivalt teised teemad (töö kavandamine ja rahvakunst; materjalid ja töö kulg). Õmblemise teemat käsitletakse seoses tikkimisteema tööproovide vormistamisega.

Õpitulemused

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;

4) heegeldab põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;

5) heegeldab lihtsa skeemi järgi;

6) mõistab täpsuse vajalikkust ning järgib seda tekstiilitöös.

Õppesisu alateemad

Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Sümbolid ja märgid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Tikandi viimistlemine ja hooldamine

Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi.

Õmblustöö viimistlemine ja hooldamine.

Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine.

Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine. Ringheegeldamine. Heegeldustöö viimistlemine ja hooldamine.

Põhimõisted

ÕMBLEMINE.

Abimaterjalid, furnituurid. Kanga kuumniiske töötlemine. Traageldamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Viimistlemine.

HEEGELDAMINE. Põhisilmused ja tuletatud silmused. Skeemi järgi heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Ringheegeldamine. Viimistlemine.

TIKKIMINE. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Pinnakattepisted. Tikand. Viimistlemine. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.

3. teema

Tööliigid




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infootsing; esitlused; referaadid; mustrite ja kavandite loomine arvutiprogrammiga; tikkimismasinaga ootamine ja mustrite loomine.

Õppevahendid

Tikkimine: tikkimisnõelad, tikkimisniidid (näiteks mulinee, peenvillane), tikkimisriie (nii hõreda kui ka tiheda koega); tikkimisraam. Õmblemine: kangad, abimaterjalid, furnituurid; joonestamisvahendid, lõigete kopeerimise ja konstrueerimisvahendid (sh läbipaistev paber), käärid, niidid, nööpnõelad, õmblusnõelad Heegeldamine: heegelniidid, -lõngad; heegelnõelad.

Üldine. Käsitöömapp, käsitöövihik (ruuduline); harilik pliiats, A4 paber, kustutuskumm, joonlaud, värvipliiatsid või viltpliiatsid.


Triikraud, triikimislaud, triikimise abivahendid (riie, destilleeritu vesi jms)

Märkused

2. osaoskus: kodundus.

(orienteerivalt 8 tundi õppeaastas)

Kodunduse õppest vähemalt 4 tundi (soovitatavalt vähemalt 6) on praktilised toiduvalmistamise tunnid. Kodunduse toiduvalmistamise tunnid on ajakavas planeeritud sügisel ja kevadel, õppeaasta lõpus. Sügisel, sellepärast, et paljud puuviljad, juurvilja jm on sel hooajal odavamad. Kevadel, sellepärast, et kodunduse teemad on suhteliselt lühiajalised. Pole soovitav planeerida pikaajalisi teemasid lõppema õppeaasta lõpus, et kindlustada tööde valmimine igapäevaelust tingitud ootamatuste aja ajaplaani muutuste korral.

Kui õppetöö korraldus lubab, võib korraldada kodunduse praktilisi ja teooriatunde ka muul ajal, näiteks jõulude jm pühadega seostatuna.

1. teema

Toit ja toitumine, tarbijakasvatus

Õpitulemused

Õpilane:

1) teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb nendesse kuuluvaid toiduaineid ja nende omadusi;

2) võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;

3) teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;

4) teab väljendite „kõlblik kuni” ja „parim enne” tähendust;

5) käitub keskkonnahoidliku tarbijana;

6) oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;

7) hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele.

Õppesisu alateemad

Õppesisu

Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid. Toiduainerühmade üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine.

Tarbijainfo (pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infotsing, esitlused, referaadid

Õppevahendid

Erinevad toiduained, toidud.



Triikraud, triikimislaud, triikimise abivahendid (riie, destilleeritud vesi jms)

Märkused

2. teema

Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen

Õpitulemused

Õpilane:

1) kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;

2) valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid arvestades;

3) valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja

kuumtöötlemistehnikaid;

4) lepib kaaslastega kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;

5) järgib köögis töötades hügieenireegleid.

Õppesisu alateemad

Õppesisu

Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine.

Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makarontoodete keetmine. Toor- ja segasalatid. Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.

Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.

Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infootsing, esitluste koostamine; kalkulatsioon Exceli tabelina

Õppevahendid

Toiduvalmistamisvahendid (nõud, õppeköögi sisustus jms) Toiduserveerimise vahendid.



Märkused

3. teema

Lauakombed ja etikett

Õpitulemused

Õpilane:

1) katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused, ning hindab laua ja toitude kujundust;

2) peab kinni üldtuntud lauakommetest;

3) leiab loomingulisi võimalusi, kuidas pakkida kingitusi.

Õppesisu alateemad

Õppesisu

Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja - kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks. Ideede ja võimaluste leidmine, kuidas pakkida erinevaid kingitusi.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infotsing; esitluste koostamine

Õppevahendid

Nõud, lauapesu, salvrätikud, lilleseaded jms



Märkused

4. teema

Kodu korrashoid

Õpitulemused

Õpilane:

1) teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;

2) planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;

3) näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust.

Õppesisu alateemad

Puhastus- ja korrastustööd. Töövahendid. Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine. Jalatsite hooldamine.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Õppevahendid

Rõivad, jalatsid; koristus- ja puhastusvahendid; rõivaste- ja jalatsihooldsvahendid.

Märkused

3. osaoskus: projektitööd

(orienteerivalt 18 tundi õppeaastas; projektitöö algus on 3. õppenädalal peale talvevaheaega, jaanuaris)

Projektitööde teemad valikuks (2-3): lapitöö; heegeldatud mänguasjad (amigurumi); pärlitest ehted; ehete valmistamine (tikkimine, õmblemine); koti õmblemine; kangakudumine; gobelään; masintikand; viltimine; paberi valmistamine ja omavalmistatud paberi kasutamine; märkmiku köitmine; siidimaal; batika; pehmed mänguasjad; heegelmotiividest ese; loominguline tekstiilitöö.

Valikuks antakse 2-3 teemat, teemade valikul arvestatakse ka teemade omavahelise sobivuse ja suhestumisega. Teemade valikuks selgitab õpetaja õppeaasta algul õpilaste soovid.

Teemade valikul arvestatakse, et vähemalt üks teema oleks võimalik läbida kooli poolt antud õppevahendite ja –materjalidega.

Õpitulemused

Õpilane:

1) valmistab või leiab üksi või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendusi;

2) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste arvamust;

3) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöö tegevuste osalisena;

4) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

5) väärtustab disainiprotsessi ning analüüsib täidetud ülesandeid ja saadud tagasisidet;

6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust.

Õppesisu alateemad

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille puhul saavad õpilased vabalt valida õpperühma ja projekti. Projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste ettevõtmistega.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Infootsing; juhendid, skeemid – veebis, digitaalsed; projekti tutvustus võib olla veebipõhine jne

Õppevahendid

Õppevahendid määratakse täpsemalt õpetaja töökavas lähtuvalt projektitöö teemade valikust (2-3) teemat. Teemade valikul arvestatakse, et vähemalt üks teema oleks võimalik läbida kooli poolt antud õppevahendite ja –materjalidega.

Märkused

4. osaoskus: tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades

(orienteerivalt 8 tundi õppeaastas; õpperühmade vahetus toimub 2. õppenädalal peale kevadvaheaega, aprillis)

Õpitulemused

Õpilane:

1) väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2) tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;

3) kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

4) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutuse nõudeid.

Õppesisu alateemad

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jm) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jm) ja töövahendid (tööriistad ja masinad).

Idee ja eskiis. Eseme kavandamine ja valmistamine erinevatest materjalidest.

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik olenevalt materjalist ja eseme kasutuskeskkonnast.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.

Põhimõisted




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kunstiained.

Kehaline kasvatus.






Teabekeskkond.


Tervis ja ohutus.



Õppevahendid

Märkused

Õppeaine: Käsitöö ja kodundusKlass: 5. klass

SisukordÕppeaine: Käsitöö ja kodundus1Klass: 5. klass1Tehnoloogiavaldkonna õppeained: tööõpetus, tehnoloogia ning käsitöö ja kodundus. Üldalused2Tehnoloogiapädevus2Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:2Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht3Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust:3Tehnoloogiavaldkonna õppeainete valdkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming3Üldpädevuste kujundamise võimalusi4Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega5Läbivate teemade rakendamise võimalusi6Käsitöö ja kodundus7Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid7Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus7Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine käsitöös7Füüsiline õppekeskkond9Hindamise alused9Käsitöös ja kodunduses hinnatakse õpilaste töökultuuri, tehnoloogilist kirjaoskust ja eseme kavandamist ning valmistamist:9Õppekirjandus:11Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes11Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes11Tundide arv ja jaotus käsitöös ja kodunduses.11Käsitöö ja kodunduse õpetamisel kujundatakse nelja osaoskust:111. osaoskus: käsitöö12Töö kavandamine ja rahvakunst12Õpitulemused12Õppesisu alateemad12Õppesisu12Põhimõisted12Lõiming ja läbivad teemad12Projektid, IKT praktilised tööd12Õppevahendid12Materjalid ja töö kulg13Õpitulemused13Õppesisu alateemad13Lõiming ja läbivad teemad13Projektid, IKT praktilised tööd13Õppevahendid13Tööliigid14Õpitulemused14Õppesisu alateemad14Tikkimine.14Õmblemine.14Kudumine.14Heegeldamine14Põhimõisted14Tööliigid15Lõiming ja läbivad teemad15Projektid, IKT praktilised tööd15Õppevahendid152. osaoskus: kodundus.16Toit ja toitumine, tarbijakasvatus16Õpitulemused16Lõiming ja läbivad teemad17Projektid, IKT praktilised tööd17Õppevahendid17Toidu valmistamine, töö organiseerimine ja hügieen18Õpitulemused18Õppesisu alateemad18Lõiming ja läbivad teemad18Projektid, IKT praktilised tööd18Lauakombed ja etikett19Õpitulemused19Õppesisu alateemad19Lõiming ja läbivad teemad19Projektid, IKT praktilised tööd19Õppevahendid19Kodu korrashoid20Õpitulemused20Õppesisu alateemad20Lõiming ja läbivad teemad203. osaoskus: projektitööd21Projektitööde teemad valikuks (2-3): lapitöö; heegeldatud mänguasjad (amigurumi); pärlitest ehted; ehete valmistamine (tikkimine, õmblemine); koti õmblemine; kangakudumine; gobelään; masintikand; viltimine; paberi valmistamine ja omavalmistatud paberi kasutamine; märkmiku köitmine; siidimaal; batika; pehmed mänguasjad; heegelmotiividest ese; loominguline tekstiilitöö.21Õpitulemused21Õppesisu alateemad21Lõiming ja läbivad teemad21Projektid, IKT praktilised tööd21Õppevahendid214. osaoskus: tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades22Õpitulemused22Õppesisu alateemad22Lõiming ja läbivad teemad22

Tehnoloogiavaldkonna õppeained: tööõpetus, tehnoloogia ning käsitöö ja kodundus. ÜldalusedTehnoloogiapädevus

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane tehnoloogiapädevus:

· suutlikkus tulla toime tehnoloogiamaailmas, mõista tehnoloogia arengusuundumusi ning seoseid teadussaavutustega;

· omandada tehnoloogiline kirjaoskus tehnoloogiavahendite eakohaseks, loovaks ja innovaatiliseks kasutamiseks, lõimides mõttetööd käelise tegevusega; analüüsida tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte;

· järgida intellektuaalomandi kaitse nõudeid;

· lahendada probleeme, lõimides mõttetööd käelise tegevusega, ja viia ideid ellu eesmärgipäraselt; tulla toime majapidamistöödega ja toituda tervislikult.

Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tuleb toime tehnoloogilises maailmas ning kasutab tehnoloogiavõimalusi arukalt ja loovalt;

2) näeb ja mõistab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu seoseid ning väljendab oma arvamust tehnoloogia arengu ja töömaailma muutumise kohta;

3) näeb käelises tegevuses ja mõttetöös võimalust igapäevaelu mitmekesistada ning praktilisi probleeme lahendada;

4) valib ja analüüsib tehnilisi ja loovaid lahendusi ning nendega kaasnevaid mõjusid ja ohte;

5) oskab lugeda ja koostada lihtsat joonist ning juhendit, on suuteline ülesannet esitlema ja oma arvamust põhjendama;

6) arvestab esemete disainiprotsessis nende kujunduse seost funktsionaalsuse, esteetilisuse ja

kultuuritraditsioonidega;

7) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemise viise ning peab tähtsaks töövahendite ohutut ja materjalide säästlikku kasutamist;

8) oskab tööprotsessi käigus suhelda ja teiste õpilastega koostööd teha;

9) rakendab menüüd kavandades ja analüüsides tervisliku toitumise põhitõdesid ning oskab valmistada lihtsamaid tervislikke toite;

10) tuleb toime koduste majapidamistöödega;

11) omab ülevaadet valdkonnaga seotud elukutsetest ja ametitest minevikus ja tänapäeval, teab tootmise ja töötlemise valdkonnaga seotud edasiõppimise võimalusi.

Tehnoloogiavaldkonna õppeained ja nende maht

Tehnoloogiavaldkonda kuuluvad kolm õppeainet:

1) tööõpetus, mida õpitakse 1.–3. klassini;

2) tehnoloogiaõpetus, mida õpitakse 4.–9. klassini;

3) käsitöö ja kodundus, mida õpitakse 4.–9. klassini.

Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja aine õppesisu koostamisel on aluseks arvestuslik nädalatundide jagunemine käsitöös ja kodunduses järgmine:






9. klass – 1 ainetund nädalas.

Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad, millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine ning kooli õppekava koostamisel võidakse II ja III kooliastmes tehnoloogiavaldkonna õppeaineid õpetada ühendatult nii, et see aitaks kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja annaks nii poistele kui tüdrukutele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii tehnoloogiaõpetuse kui kodunduse ja käsitöö alal.

Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogiaõpetuse asemel on kodundus ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetus.


Käsitöö ja kodundus hõlmavad õppest ligi 65%, millest vähem

Documents

Avaleht - Iisaku Gümnaasium · Web viewHindamise alused Käsitöös ja kodunduses on hindamise eesmärk toetada õpilaste arengut, innustada õpilasi sihikindlalt õppima, suunata