Vormsi Lasteaed-Põhikool

SvibyUurimistöö

Koostaja: Lisete Kokk

VIII klass

Juhendaja: õp. Age Kõiveer

Vormsi 2012

0

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................................1

Küla looduslik asukoht.................................................................................................2

Küla nime tähendus.....................................................................................................2

Sviby pärast põlengut..................................................................................................3

Rootsi kuninga külaskäik.............................................................................................4

Sviby kool.................................................................................................................... 5

Eestlased Svibys.........................................................................................................5

Sviby talumuuseum.....................................................................................................5

Tänapäevased ettevõtmised........................................................................................6

Maria Murman..............................................................................................................7

Sviby sadam................................................................................................................8

Meeli Süsteri jutustus oma elust Svibys.....................................................................11

Kasutatud kirjandus...................................................................................................15

Kokkuvõte..................................................................................................................16

1

Sissejuhatus

See uurimistöö räägib Sviby külast läbi aegade. Töö annab ülevaate sellest, millega

seal külas vanasti tegeleti, mis sündmused selles külas aset leidsid, selle küla

eripärast, Vormsi elus tähtsat rolli mänginud Maria Murmanist, küla nime

tähendusest, tänapäevastest ettevõtmistest selles külas ja paljust muust huvitavast.

Käesolevat tööd illustreerivad erinevad Svibyt iseloomustavad fotod ja kaardid.

2

Küla looduslik asukoht

Vanasti jagati saar ida-ja läänevakuseks. Sviby asus igavakuses. Sviby küla seisis

vanasti üsna merekaldal, mida ka kaldasarnane kõrgustik küla juures veel praegugi

tunnistab. Nüüd on aga meri juba 1,5 versta (1,6 km) külast eemale jäänud. Endine

merepõhi ise on heinamaaks saanud ning osalt põllukski tehtud.

Sviby küla lähedal kaitstavad üksikobjektid. (www.maaamet.ee)

Sviby lahes on kaitse all järgnevad üksikobjektid: emaputk, randtiir, ristpart,

sõrmkäpp, käokeel, musträhn, rabakonn).

Küla nime tähendus

Sviby küla mainiti esmakordselt 700 aastat tagasi. Nimi tuletub ühe seletuse järgi

sõnast svedja – põletama, alet tegema, sellest Svedjeby , millest lühend Sviby ehk

3

aleküla. Teise seletusena nimi tuletatakse Rootsi ürgsest nimest Svea ehk Sviaby,

mis võiks viidata läänevakuse Rootsi päritolule.

Talusid oli 1565. aastal 21; 1598.aastal 17; 1688. aastal 29; 1701- 1712. aastal 28;

1726- 1795. aastal 30; 1811- 1816. aastal 33 ja 1834. aastast edasi 34 talu.

Elanikke oli 1782. aastal 139 meest ja 143 naist. Viimasel ajal oli suhteliselt suur osa

Sviby elanikest, erandina teistest Vormsi küladest, eestlased.

1939. aastal elas Svibys 338 inimest 56 talus. Neist kuues talus elasid eestlased

(Lahe, Silla, Kase, Uuetoa, Mägede ja Kaevandi talus).

2012. aasta jaanuari seisuga on Sviby külla end sisse registreerinud 43 inimest.

Sviby küla tänapäeval. (www.maaamet.ee)

Sviby pärast põlengut

Küla on kaks korda tulekahjus suures osas hävinud: 1825. aastal põles küla peaaegu

täielikult maha, 1932. aastal põles ära küla idaosa, 80 maja. Pärast viimast põlengut

ehitati majad üksteisest kaugemale

4

Rootsi kuninga külaskäik

Sama aasta suvel külastas Vormsi saart Rootsi kuningas Gustaf V. Kuna kaks

nädalat enne visiiti polnud tähtsa külalise ajakava veel täielikult paika pandud, siis

avaldas rannarootslaste ajaleht «Kustbon» («Randlane») oma 1932. aasta 16. Juuni

numbris lootust, et kroonprintsil jääb aega külastada ka rannarootsi alasid Lääne-

Eestis. Kõige tõenäolisem oli Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli külastamine

Noarootsis. Kroonprintsi Eesti-visiidi viimasel päeval saabutigi Haapsalusse, misjärel

sõideti Eesti välisministri Jaan Tõnissoni, haridusministri Jaan Hünersoni ning Rootsi

Hariduse Seltsi funktsionäride saatel side-mootorpaadil Vormsile. Kohale jõuti kell

10.45 ja siis sai prints rahvaga juba rootsi keeles vestelda. Vormsi meeslaulukoor

laulis rannal tervituseks ühe rootsi rahvalaulu. Vallavanem Andres Lilja pidas kõne,

lugedes seda mütsi pistetud paberilehelt. Ärevuses läks aga mehel kõnejärg segi.

Tekkis piinlik paus, mida aga prints osavasti lahendas, astudes kõneleja juure ja teda

tänades. Liljal jäigi pool kõnet «järgmiseks korraks». Seejärel sõitis kroonprints ühes

saatjatega vastutulnud vankritel Sviby külla. Prints astus sarabanist välja ja sammus

tulekahjus tekkinud varemete vahelt läbi. Teel vestles ta õnnetute ohvritega.

5

Sviby küla pärast põlengut.

Sviby kool

Österblomi ajal ja tema algatusel ehitati Vormsile kolm koolimaja. Hullosse, Svibysse

ja Kärrslätti. Sviby koolis oli õpetajaks J. Lindström. Sviby kool oli väike. Õpilaste arv

kõikus 20-30 vahel. Lastevanemate abiga suudeti korraldada traditsioonilisi

koolipidusid.

1897. aastal suure õigeusku pöördumise tõttu kool suleti, sest polnud enam vajalikul

arvul luteriusku õpilasi.

Eestlased Svibys

1934. aasta andmeil elas Vormsil eestlasi 114. Neist 68 elas Svibys, mis tegi Svibyst

eestlasterikkaima küla. Suurem arv eestlasi asus Vormsile elama 1840. aastal, mil

Rootsi põgenes mitu perekonda. Kokku 40 inimest. Stackelbergid tahtsid paigutada

tühjadesse taludesse pigem eestlasi, kui rootslasi, sest neil puudusid privileegid ja

vanad vabaduskirjad, millest ammutada jõudu vastuhakuks, seetõttu olid nad

taltsamad ja sõnakuulelikumad.

Eestlane erines rootslasest riietuse poolest. Ta ei kandnud Vormsi meeste värvikat

puna- valge- triibulist vesti, kuid sellest loobusid ka rootslased peagi. Rootslased

pidasid ennast eestlastest paremaks, kuna nad ei maganud parsil ega elanud talveti

koos loomadega.

Sviby eestlased jäid oma emakeelele truuks, kuna neid oli külas palju. Segaabielusid,

väljaarvutatud ühel juhul, ei sõlmitud. Rootsi keele omandamine oli eestlastele küllalt

raske. Oli ka neid, kes sellele vaatamata, et olid lapsest saadik elanud rootslaste

seas, ei suutnud ennast väljendada rootsi keeles.

6

Sviby talumuuseum

Vormsi Talumuuseumis on taastatud rannarootsi talu ja sellega kaasnev. Seda on

tehtud nii fotode ja kirjalike allikate abil kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi

põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. Rannarootsi alad säilitasid oma

eripära läbi pikkade sajandite. Kuigi ajad on muutunud ja meie igapäevaelus on

muutunud palju, jääb rannarootsi kultuur Vormsi Talumuuseumis endiselt kestma.

Sviby talumuuseum

Tänapäevased ettevõtmised

Endistes Sviby lautades toodetakse kaminapuid, mida eksporditakse

naaberriikidesse. Tööd jätkub hooajaliselt ühele kuni kolmele inimesele.

7

Aastatel 1995- 2000 töötas Svibys Laurase talu kohvi-ja söögituba. Perenaine Maris

Rinnak küpsetas speltajahust sepikut ja täistera jahust leiba, mida ta oma kohvikus

müüs ning mida sai ka suuremas koguses tellida. Tema küpsetised olid üsna

hinnatud ka linna suurtes toidukettides. Kohvikus müüdi ka kohalikku käsitööd.

Maria Murman

Maria sündis 1911. aastal Sviby külas. Ta kasvas üles suures perekonnas. Majas

elas 14 inimest. Marial oli seitse õde - venda. Vormsi talud olid küll üsna väikesed,

aga polnud ebatavaline, et ühes talus elas 10-15 inimest. Maria oli väga töökas. Ta

hakkas juba kuue 6-aastaselt ise käsitööd tegema. Maria oli 9- aastane, kui ta sai

endale Alexander Stenholmi poolt valmistatud tsitri. Ta oli puumees, kes ehitas palju

tsitreid ja kitarre. Juba 13- aastasena pidi Maria endale töökoha otsima, et raha

teenida.

Maria käis noorena palju Sviby külas tantsimas. Laupäeval käidi saunas ja

pühapäeval tantsiti. Tantsima koguneti Sviby ja Söderby vahelisse metsa. Ka Sviby

veskimäel tantsiti aeg-ajalt. Kuna polnud mingit põrandat, tantsiti rohul. Ka kiige

juures käidi tantsimas. Seal koguneti selleks, et kiikuda ja laulda. Svibys olid suured

kiiged, mis mahutasid 10 ja rohkem inimest. Alati lauldi kiikudes.

Maria kohtus enda abikaasa Johaniga tantsuplatsil. Pulmad toimusid nelja aasta

pärast, sest selleks puhuks oli enne vaja raha teenida. Johan käis Haapsalus

tislerikursustel ja hiljem temast sai hea tisler. Tüdrukud Johani külast arvasid, et ta

tegi halva valiku, abielludes Mariaga, sest Maria oli vaene ja tal ei olnud midagi hinge

taga. Maria ja Johan abiellusid 2. Juulil 1939.

Samal ajal, kui Johan ja Maria alustasid koos oma ühist elu, algas Teine

maailmasõda. Vormsist mobiliseeriti kokku 108 rootslast, kellest ainult 24 tagasi tuli.

Maria vanemad ja õed-vennad põgenesid Rootsi. Ka Maria oli teel Rootsi. pagas oli

8

valmis pandud koos tema riietega ja Maria oli minemas Haapsallu, et jõuda viimasele

laevale. Raske südamega jättis ta kodu. Johan oli sõjas ja väike lootus oli alles

jäänud, et ta kunagi tagasi tuleb. Aga Maria jaoks ei jätkunud paadil ruumi. Ta

lohutas end, et küll tuleb järgmine paat. Ta läks tagasi koju. Varsti avastas, et

viimane paat oli läinud.

Kõik mis sellele järgnes, oli õudne. Kõik inimesed olid lahkunud. Söderbys oligi alles

ainult Maria ja üks vanaproua. Kõik loomad jooksid mahajäetult ringi. Vähehaaval

hakkas inimesi siiski mandrilt Vormsile kolima. Nad käitusid halvasti. Raiusid ohtralt

puid, võtsid inimeste käest nende vara. Selleks ajaks oli ka Johan sõnast naasnud.

1950. aastal said Maria ja Johan endale poja Algoti.

Maria oli nõukogude ajal üks väheseid allesjäänud rootslasi, kes näitas vormsilaste

kultuuri, kandis seda edasi ja säilitas seda.

Maria Murman

Sviby sadam – pildid enne ja nüüd

1930ndate algul jõudis ülemaailmne majanduskriis ka Eestisse ning tööjõu tööturul

hoidmisega loodi abitööde programm. 1933. aastal ehitasid Vormsi mehed koos

saarlastega Sviby sadama.

Alguses oli ühendus Haapsalu

linnaga, hiljem loodi ühendus

Rohukülaga.

9

Sviby sadama tööd 1933 aastal. SOV arhiiv

Sviby sadam 1930-ndatel.

Sviby sadam tänapäeval

10

Kuna vesi ei olnud piisavalt sügav, ei olnud võimalik avada regulaarset

laevaühendust.1960ndatel aastatel viidi sadamas läbi süvendustöid.

Sadam kuulus peale Teist Maailmasõda Tallinna Merekaubasadamale.

1980ndatel ehitati uus sadamakai ja sellega kaasnesid võimalused

parvlaevaühenduse loomiseks Vormsiga.

Alates 1994.aastast haldab sadamat RAS Saarte Liinid. Enne 2004. Aastat teostas

ühendust Sviby ja Rohuküla vahel AS Saaremaa Laevakompanii ning alates 2004

aastast hoiab saarega ühendust AS Kihnu Veeteed.

Tänapäeval on Sviby sadama ülesanne võtta vastu liiniparvlaevu. Lisaks saavad

suveperioodil sadamas peatuda ka väikevaevad ja jahid. Sadamas on kai laevade

vastuvõtuks ja ujuvkai jahtidele. Sadam saab vastu võtta laevu pikkusega kuni 50 m

ja süvisega kuni 3,2 m.

11

Sviby mägi 1930-ndatel

Sviby 50ndatel (www.maaamet.ee)

Meeli Süsteri jutustus oma elust Svibys

Lõpetasin 1956. aasta augustis ENSV Sovhooside Ministeeriumi Mõdriku P/m

tehnikumi zootehnika erialal noorem – zootehniku kvalifikatsiooniga. Kuna Vormsi

sovhoos oli esitanud ministeeriumile nõude saata sovhoosi spetsialiste, suunati

12

Mõdrikult saarele kolm spetsialisti agronoomia erialalt, kolm zootehnika erialalt.

Saabusime saarele 1956. a septembri algul. Mind määrati Sviby osakonda

karjabrigadiriks. Üks agronoomidest sai põllubrigadiriks. Teised suunati teistesse

osakondadesse.

Sviby küla oli tihedalt asustatud sumbküla. Siin oli raamatukogu ja kauplus.

Raamatukogu viidi hiljem üle Hullosse. Kauplus töötas veel praeguse valitsuse ajal,

müüjaid on siit päris palju läbi käinud.

1943/1944 oli saar jäänud peaaegu inimtühjaks. Lahkusid saarepõliselanikud -

rannarootslased. Kuna Vormsi eestlased elasid peamiselt Sviby külas, siis oli neid ka

1956. aastal siin kõige rohkem. Rannarootslaste asemele olid tulnud inimesed

Venemaalt, nende seas olid enamus eestlased, kes rääkisid vabalt nii eesti kui vene

keelt. Aga oli ka umbvenelasi. Peresid oli 30 ringis, neid elanikke üle saja. 1949.

aastal asutati külla kolhoos „Võit“. Siis olevat olnud igas külas kolhoos.

Igatahes oli 1956. aastal Svibys Vormsi sovhoosi Sviby osakond. Siin oli osakonna

juhataja, põllu- ja karjabrigadir ning veterinaarvelsker.

Peale ülemuste oli terve hulk töölisi. Lüpsikari paiknes siis vanades talulautades. Töö

toimus kõik käsitsi. Vesi kanti õuest kaevust ämbritega loomadele ette. Lehmi oli igal

lüpsjal-karjatalitajal 15-17. Neid lüpsti kolm korda päevas. Käsitsi loomulikult. Elektrit

ei olnud. Töö toimus petroolilaterna valgel. Piim veeti hobuveokiga Norjase talu

juurde kokku. Seal oli (ja on praegu) suur kelder, kus piima jahutamiseks bassein.

Vesi piima jahutamiseks tuli basseini pumbata käsitsi. Piimanõud olid 40- liitrised.

Kõik tõsteti käsitsi, kaaluti iga lüpsja toodang väikese mesinduskaalu peal ja arvestus

toimus eraldi.

Selsamal s.o 1956. aasta sügisel valmis Svibys uus sajakohaline laut ja kõik loomad

üksiklautadest viidi sinna kokku. Tegelikult talitajad sinna minna ei tahtnud. Ja seda

õigusega. Töö pidi kergemaks minema, aga oli hoopis vastupidi. Vett, sõna otseses

mõttes, ei olnud. Keset lauta oli pumbakaev, kust korraga tuli vett umbes 75 ämbrit,

aga loomi lautades oli 104. Olukord lahendati nii: autotsisterniga toodi vesi kohale,

lasti voolikuga üles paakidesse ja sealt said juua loomad – automaatjootjad oli ju

olemas. Sealt saime vee piima jahutamiseks ja piimainventari pesemiseks. Oli ka

köök ja selles pliit, mida köeti puudega, et sooja vett saada.

13

Karjalaudas said tööd umbes kümme inimest: lüpsjad, karjakud, brigadir. Tühjaks

jäänud väikestesse lautadesse paigutati vasikad ja mullikad. Palju oli põllutöölisi.

Nemad vedasid hobustega lautade juurde sööda ja põllule sõnniku.

Elu läks edasi. Külasse toodi elekter. Lehmi hakati lüpsma masinatega. Oli väga

palju elektrikatkestusi. Kui oli veidi tugevam tuul, valitses külas pimedus ja lehmad

tuli ära lüpsta käsitsi. Kultuurikarjamaid ei olnud. Suvel karjatati lehmi endistel

metsakarjamaadel, mis olid võsastunud. Lehmadel esines palju puugihaigust.

Peaaegu kõik pered pidasid loomi. Lubatud oli üks lehm, üks siga, lambaid ja kanu.

Maad oli igal perel 0,15 hektarit. Seal kasvatati peamiselt kartulit ja juurvilja.

Mida külarahvas alati ühiselt tegi, see oli igakevadine karjamaaaia parandamine.

Kevadel, enne loomade väljalaskmist lepiti ühel päeval kokku, käidi ja vaadati aed

üle ning parandati. Alles siis lasti loomad karjamaale. Ehkki loomadel oli aed ümber,

oli juures ka karjane. Mäletan, et igal perel tuli teha keskmiselt üks karjapäev kuus.

Hein talveks loomadele tehti metsaheinamaadelt ja käsitsi. Piim, või ja munad, mis

oma perest üle jäi müüdi neile, kel omal loomi ei olnud. Hiljem viidi piim meiereisse.

Pood külas oli, sealt sai kindlalt leiba ja saia, aga muud toidukraami nappis. Olid

suhkru- ja jahusabad. Poemüüjateks olid Helgi Jäämees, Mägi Linda ja hiljem pidasid

poodi Taimi Õige ja Feliks Piirak. ja Hullos oli leivatööstus. Leib toodi kohale

hobusega.

Külas oli päris palju noori. Käidi õhtuti koos ja tantsiti. Hullus oli peale kino alati tants.

Ka Suuremõisa klubis käidi Svibyst tantsimas. Enamasti jalgsi. Korra käis ka Svibys

rändkino. Külanaised käisid pühapäeviti Rälby palvemajas, sest sel ajal kirik ei

töötanud.

Sviby külal oli Vormsi saarel küllalti suur tähtsus. Sviby sadama kaudu peeti

mandriga ühendust siis ja peetakse ka nüüd. Vahetunud on vaid laevad.

Rootsi keelt pole nõukogude ajal Svibys räägitud. Põliselanikud küll vormsi – rootsi

keelt rääkisid, aga seda ainult omavahel. Põhilises suhtlemiskeeleks oli eesti ja vene

keel. Oli mitu perekonda, kes elasid külas ja töötasid siin hulga aastaid, kuid ei

püüdnudki eesti keelt selgeks saada.

14

Inimesed vananesid, jäid pensionile, mis oli esialgu naeruväärselt väike. Näiteks: üks

vanainimene sai kuus 4 rubla ja 50 kopikat (kõige odavam leib maksis 12 kopikat).

Sviby ehitati uus karjalaut 200-le lehmale. Tööd oli, aga inimesed lahkusid saarelt.

Tulid uued ja lahkusid needki. Kõiki ei meenutagi enam. Ehitati ka viis

ühepereelamut, neistki on osa suvitajate käes.

1993. aasta sügisel surid ära Sviby küla kaks põliselanikku: Elfride Rank s. 1912 ja

Elisabeth Jäämees s. 1910.

Samal sügisel hukkus kauaaegne Sviby küla elanik ja Rälby baptistikoguduse Arvo

Kuusk, kes kunagi vabastati Vormsi sovhoosi peaagronoomi kohalt oma usulise

meelsuse pärast.

Kui 1956. aastal oli Sviby külas üle 30 pere ja üle saja inimese, siis nüüd 2012. aasta

algul on siin kümme peret 18 inimesega, kellest 11 on vanaduspensionärid.

Milliseks oleks Sviby küla kujunenud, kui poleks olnud viimast sõda ja sellega

kaasnenud väljarännet, ei oska vist keegi öelda. On kurb, kui mõtlen neile lüpsjaile,

kes sel „kuldsel“ nõukogude ajal sumasid põlvini lumes peale sadu ja tuisku, et jõuda

oma töökohta, et seal ränkrasket tööd teha.

Nüüd on lautades puidutöötlemine ja teed on korralikult lahti lükatud. Aga inimesi

enam külas ei ole.

Olen nüüdseks elanud Svibys üle 55 aasta. Ühes ja samas majas 54 aastat. Olen

siin vanaks saanud. Minuga koos on siin külas vananenud Mati Jäämees ja Helve

Karila – kohalike eestlaste järeltulijad ning Galina Kozevnikova ja Voldemar Süster

niinimetatud Venemaa eestlaste järeltulijad. Teised praegused elanikud on kõik

hiljem tulnud.

Kirja pandud veebruar 2012.

15

Kasutatud kirjandus

A. Lindström. Ormsö, Vormsist ja vormsilastest. Käsikiri, 1973.

E.J Dahl. Vormsi ajalugu, Eesti Rootsise asustuse ja selle tekkeprobleemide

osana. Käsikiri, 1973.

J.S Rotalia. Wormsi saar. Käsikiri, 19. saj. lõpp.

Maria Murman, vissångerskan på Ormsö, A.-M Häggman. Folk och musik, Finlands

svenska folkmusikinstitut, Vasa, 1992.

www.maaamet.ee

http://www.saarteliinid.ee/ports/sviby/

http://www.talumuuseum.vormsi.ee/

Intervjuu Meeli Süsteriga, veebruar 2012.

16

Kokkuvõte

See töö näitas ülevaatlikult Sviby tähtsamaid ajaloosündmusi. Nt põlengut ja Rootsi

kuninga külaskäiku. Oma elu Svibys meenutab üks selle küla püsielanikest Meeli

Süster. Juttu oli Vormsi elule suurt mõju avaldanud Maria Murmanist. Selles töös tuli

välja, millest tuleneb suure tõenäosusega küla nimi. Räägitud oli ka koolielust ja

Svibyst kui eestlasterikkaimast ja üldse suurima rahvaarvuga külast. Sviby on läbi

aegade ainuke sadamaküla ja seda tänini.

Uurimistöös sai aimu ka Sviby tänapäevastest tegemistest ja ettevõtmistest. Nt.

puiduettevõttest ja 2000. aastani töös olnud väiksest kohvikust, milles müüdi ühe

kohaliku valmistatud tunnustatud sepikuid ja muid küpsetisi.

17

18