Hind 7.50

LÜHIDALT

Nr 39 (727) Laupäev, 31. oktoober 2009

Esmaspäeval algab taas kunstikuu. Lk 3

Keskerakond ja Reformierakond jätkavad sõbralikult käsikäes. Lk 2

Päev täis tantsulist võimlemist muusika saatel. Lk 6

Uus arhitektuurila-hendus korrastab kesklinna ilme.

Sirje Veldi

Elva kesklinna ümber-kujundav arhitektuurikon-kurss on lõppenud. Sõelale jäänud kahest tööst väljus võitjana Artes Terrae OÜ maastikuarhitektide Edgar Kaare ja Andres Viitkari es-kiisprojekt, millega muude-takse Elva keskus turvali-seks, esteetiliseks ja muga-vaks välisruumiks.

Läbivaks ideeks projek-tis on nn saarte kasutami-ne, mis tekitavad tänavale sisselõikeid, suunavad ra-jalt kõrvale ja pakuvad vaa-teid. Diagonaalne muster väljendub nii saarte plaa-nilahenduses kui ka väike-vormides. Saartele paigu-tatud pärnade ümber look-levad mitmekasutuslikud puidust moodulid.

Kesk tänavalt kaotatak-se äärekivid ja tänavakori-dor muudetakse ühetasa-pinnaliseks, olemasolevad murupinnad likvideeritak-

se, sõidutee koos jalgrat-turite sõiduradadega asfal-teeritakse. Täieliku uuen-duskuuri teevad Kesk täna-va puud, mis asendatakse tänapäevasesse linnakesk-konda sobiva ning linnatin-gimusi hästi taluva lääne-pärnaga. Kesk tänavale an-takse esindustänavale sobi-lik ühtne visuaalne ilme.

Sõidutee tuleb viie meet-ri laiune ja sellel piiratak-se liikumiskiirust 30 ki-lomeetrini tunnis. Eraldi liiklusrajad on ette nähtud jalgratturitele ja piiratakse sõidukite parkimist.Täna-va kujundusest leiab tagasi-vaate Elva 1920ndate täna-vamiljöösse, kus sõiduteed kattis graniit. Selleks kasu-tatakse sõidukoridori tähis-tavaid tahukaid, graniitki-videga kaetakse ka ülekäi-gurajad.

Jalakäijate ülekäiguread lahendatakse graniidist he-ledate ja tumedate täringu-kivide abil, millest üle sõi-tes tekib nn vibropind. Üle-käiguread on asfaltteest kõrgemad, mis peab rahus-tama sõidukite liiklust ning

tõstma jalakäijate turvali-sust. Olemasolevad bussi-ootepaviljonid säilitatak-se, bussipeatustele luuak-se taskud. Arbi järve ümb-ritseval jalgteel säilitatakse kruusakate, teejooni muu-detakse ranna ja raekoja vahelisel lõigul vaid osali-selt. Randa tulevad puidust platvormid, mis võimalda-vad näiteks vettehüppeid, paadilaenutust või ka liht-salt päikese käes peesita-mist. Madalas kasesalus vingerdab laudtee, mis ju-hatab inimesi metsikumas-se ning rahulikumasse kal-dapiirkonda kalastama.

Konsumi park ja Juubelitamm

Ühtsesse tervikusse haa-kuvad ka Konsumi park ja Juubelitamme haljasala. Konsumi parki tuleb juur-de elupuid, millega sule-takse ebaesteetilised vaa-ted ostukeskuse teenindus-osale. Haljasala keskel ole-va lillepeenra kohale raja-takse uus.

Juubelitamme haljasala säilitab üldjoontes praegu-

se struktuuri ja haljastuse. Asfalt asendatakse betoon-kivisillutisega, oja ületus-kohad on lahendatud Arbi järve äärsete platvormide-ga samas stiilis. Kesk tä-naval kasutatakse puidust postil kahe konsooliga tä-navavalgusteid. Turuplat-si valgustatakse kivisilluti-sega saartesse süvendatud valgustitega. Arhitektuu-rikonkursi komisjoni eks-perdina kaasatud Tartu lin-nakunstnik Tiit Kaunissaa-re hindas Elvas toimunud konkurssi tagasihoidlikust auhinnafondist hoolimata küllaltki soliidseks. Seits-mest konkursile laekunud tööst tõusid esile kaks, mil-le vahel valikut teha pol-nud sugugi lihtne.

“Esikohatöö tõusis esile kui kavand, mis nägi ette kõige praktilisemad lahen-dused Kesk tänava ja Arbi järve ümbruse linnaruu-miliseks ühendamiseks ja heakorrastamiseks,” ütles Kaunissaare. “Ka oli võit-nud eskiisprojektile plus-siks asjaolu, et ei pakutud liialt maastikuarhitektuur-

sest päevamoest tulenevaid lahendusi, mis oma ak-tuaalsuse kiirelt kaotavad. Pigem fokuseeriti tähelepa-nu kesklinna piirkonna si-dusale toimimisele ja kor-rastatusele. Otstarbekalt planeeritud keskkond või-maldab maastikuarhitek-tuursete detailide lisami-se ja muutmisega alati luua uusi ja värskeid lahendusi. Teiseks tulnud võistlustöö oli Kaunissaare sõnul igati atraktiivne, kuid kesklinna linnaruumilise toimimise seisukohalt vähem paind-lik. Huvitavaid mõttearen-dusi ja detaile oli teisteski võistlustöödes.”

Kesk tänava ja Arbi jär-ve projekteerimine läheb maksma ligi 350 tuhat krooni. Teostuse maksu-must hinnatakse 20 miljo-ni piirimaile ning see võe-takse ette pärast kanalisat-siooniprojekti lõppu.

Kõikidest konkursitöö-dest tuleb peagi näitus Elva linnaraamatukogus.

Ülesküntud uudismaast saab tulevikus esindustänav Elva sallid

müügil

Elva meenekonkursil peaauhinna võitnud 13-aastase Tartu neiu Jete-Mari kavandatud El-va-teemaline võidusall (pildil) on nüüd müügil Elva matkakeskuse tu-rismiinfopunktis. Nar-mastega salli hind on 180 krooni, ilma nar-masteta sall maksab 150 krooni.

Salli toodab Rakvere firma Elotroi OÜ.

EPP

Juristi koolitus Elvas

Tööinspektsiooni ju-ristide üheks tööüles-andeks on Euroopa Sot-siaalfondi programmi “Tööelu kvaliteedi pa-randamine 2009” raa-mes teavitada avalik-kust ja selgitada uue Töölepingu seaduse ra-kendamise küsimusi.

On välja pakutud või-malus teha koolitus kät-tesaadavaks kohapeal, kus kohaliku omavalit-suse haldusterritooriu-mil tegutsevatel ette-võtjatel, linnavalitsuse hallatavatel asutustel ja teistel huvilistel oleks võimalik juristi esitlust kuulama tulla.

Elva linna tuleb Tööinspektsiooni Lõu-na inspektsiooni ju-rist Neenu Pavel 19. no-vembril. Koolitus toi-mub kultuurikeskuses Sinilind kell 14-17.

Osaleda soovijatel registreerida Elva Lin-navalitsuses telefonil 730 9893 või e-mail maia.kukk@elva.ee või elva@elva.ee.

Elva LV

Sellised hakkavad välja nägema platvormid Arbi järvel, kus saab kala püüda ja päikest võtta. Allikas: eskiisprojekt

2 31. oktoober 2009

Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond (edas-pidi Koalitsioon) kinnita-vad oma ühist tahet tööta-da üksmeeles ja üheskoos Elva linna ja elanike hea käekäigu, arengu ja jät-kusuutliku tuleviku eest valitsemisperioodil 2009-2013 a. Koalitsioon lähtub oma töös kõikide linnako-danike ühistest huvidest ja ei eelista ühtegi huvigrup-pi. Linna juhtide ja amet-nike töö peab olema ava-lik ja läbipaistev ning ühi-selt mõistetav linna ühis-huvide seisukohast.

Koalitsiooni eesmär-giks on tugev ja kiirelt arenev Elva. Lepingupart-nerid on seisukohal, et ko-gu Elva linnas peab kii-re areng jätkuma – kodu-sest Elvast peab kujune-ma veelgi elujõulisem, li-gitõmbavam, konkurent-sivõimelisem ning turvali-sem elu- ja tööpaik.

Käesoleva koalitsiooni-lepingu kohaselt moodus-tatakse koalitsioon kuhu kuuluvad Eesti Reformi-erakonna ja Eesti Keskera-konna nimekirjades voli-kokku valituks osutunud ning alla kirjutanud vo-linikud. Koalitsioon käib koos vastavalt vajaduse-le vähemalt ühe osapoole ettepanekul. Regulaarsed kogunemised toimuvad üks nädal enne volikogu istungit. Koalitsiooni esi-mees on Reno Laidre.

Linna juhtimisel aasta-tel 2009-2013 lähtub koa-litsioon eelarvevahendite säästliku kasutamise põ-himõttest, maksimaalselt kaasatakse nii siseriiklik-ke kui Euroopa Liidu pro-jektipõhised rahalisi va-hendeid.

Koalitsioon peab vaja-likuks ellu viia alljärgne-vad tegevused:* Lasteaed “Murumuna” ehituse lõpetamine* Ühisveevärgi ja -kana-lisatsiooni väljaehitamine Elva haldusterritooriumil* Kesk tänava ja Arbi jär-ve väljaehitamine meeldi-vaks vabaaja veetmise ko-haks* Elva Gümnaasiumi õp-pehoonete renoveerimine*Täiendavate lasteaiakoh-tade vajadusel laste sõi-merühmade avamine Elva Väikelastekodu ruumides peale projektipõhist pere-majade ehitust* Koostöös elanikega kor-termajadele parklate ehi-tamine* Muusikakooli renovee-rimine

Eesti Reformierakon-na ja Eesti Keskerakonna koalitsioon Elva linnas seisab selle eest, et rea-liseerida järgnevad tege-vused:* Koostöös Sotsiaalminis-teeriumiga projektipõhi-ne nelja peremaja ehitus Elva Väikelastekodu las-tele, asenduskodu teenu-se osutamise ülevõtmine linnale.* Kultuurikeskuse ehitus* Traditsiooniliste kultuu-ri- ja spordiürituste säili-mine* Elva lauluväljaku ja Pee-

dul asuva lauluväljaku re-noveerimine* Verevi rannahoone ehi-tamine* Elva kui puhkepiirkon-na propageerimine, Elva linnasisese matkaradade võrgustiku väljaehitamine* Spordihalli ehitus Tartu mnt 3 kinnistule* Tervisespordikeskuse te-gevuse toetamine* Veekeskuse ehitamiseks tingimuste loomine* Liuvälja rajamine* Elva Haigla hoone reno-veerimine* Eakate Päevakeskuse te-gevuse säilitamine* Eesti Energia õhukaabli maasse viimisel paralleel-ne tänavavalgustuse väl-jaehitamine* Keskküttevõrgustiku re-konstrueerimine ja laien-damine* Lastele avalikult kasu-tatavate mänguväljakute ehitamine* Abipolitsei tegevuse toe-tamine* Halduspiiride korrigee-rimine* Makstavate projektitoe-tuste ja sotsiaaltoetuste säilitamine* Tasuta koolitoidu säili-tamine* Jalgrattaliikluse soodus-tamine* Metsaparkide, roheala-de inventuur ja kaitsekor-ralduskava koostamine

Allakirjutanud lepivad kokku, et linnajuhtimisel jaotatakse ametikohad alljärgnevalt:

Linnavolikogu esi-mees, Leelo Suidt (Kesk-erakond)

Linnavolikogu aseesi-mees, Heiki Hansen (Re-formierakond)

Volikogu juurde moo-dustatakse kuus komisjo-ni alljärgnevalt:

Maa- ja keskkonnako-misjon, esimees Reformi-erakonna määratud kan-didaat

Hariduskomisjon, esi-mees Reformierakonna määratud kandidaat

Eelarve- ja majandus-komisjon, esimees Refor-mierakonna määratud kandidaat

Kultuuri- ja spordiko-misjoni, esimees Reformi-erakonna määratud kan-didaat

Sotsiaal- ja tervishoiu-komisjoni, esimees Kesk-erakonna määratud kan-didaat

Rev isjon ikomisjon, (esimehe ametikohta pa-kutakse esmalt IRL esin-dajale, kui nad keelduvad siis erakond Eestimaa Ro-helised esindajale).

Eesti Reformiera-kond täidab loodavas linnavalitsuses linna-pea ja abilinnapea(de) ametikoha(d).

Eesti Reformierakond:Reno Laidre, Heiki

Hansen, Toomas Järveoja, Andres Muru, Rein Abel, Evelin Pihlak, Alo Reba-ne, Kai Räisa, Kaido Keis, Ilmar Särg, Veiko Haan, Gunnar Aasmäe.

Eesti Keskerakond:Leelo Suidt, August

Vester, Peeter Laasik

Elvas jätkavad endised

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuskoalitsiooni koostöölepe Elva linnas

Elvas on Keskera-kond mõningasest kaotusest toibunud ja jätkab Elvas sõb-ralikult Reformiera-konna väikevennana.

Sirje Veldi

Esmaspäeval allkirjas-tasid Reformierakond ja Keskerakond taas koalit-sioonileppe ning IRL on El-vas endiselt opositsioonis, sedapuhku koos ühe Ees-timaa Roheliste erakonna esindajaga. Seega jätkavad Elva linnavolikogus vanad partnerid veenva ülekaalu-ga ja opositsiooni võimalu-sed protsesse mõjutada on marginaalsed.

Teisipäeval kogunenud esimesel volikogu istun-gil esitati volikogu esime-he kohale kaks kandidaa-ti – Aare Anderson IRList ja Leelo Suidt Keskerakon-nast. Volikogu enamus ot-sustas, et esimehena jätkab Suidt. Volikogu aseesime-heks sai reformierakondla-ne Heiki Hansen.

Keskerakond kaotas mandaadi

Leelo Suidt tõdeb, et Keskerakond ei olnud neil valimistel nii edukas, kui eelmistel, sest kaotati üks mandaat. Suidt toob kolm väga subjektiivset põhjust.

“Peaksime igaüks vaata-ma peeglisse ja mõtlema, kas me tegime kõik selleks, et aidata kaasa erakond-likule valimiskampaania-le, platvormi ja eesmärkide tutvustamisele. Meie kam-paania oli kas tagasihoidlik või polnud suunatud konk-reetsetele sihtgruppide-le, oli laialivalguv ja ju siis ei paistnud me koalitsioo-nis olles varasematel aas-tatel erakondlikult välja,” arutleb Suidt. “Olles koa-litsioonis suurema reformi-erakonnaga, ei suutnud me lahti rääkida, mis olid meie algatused ja meie seisuko-had. Kolmandaks oli minu ja meie nimekirjas kandi-

deerinud enamuse arvates algusest peale vale, et väi-kese kohaliku omavalitsu-se tasandil kasutada peibu-tusparte. Ma arvan, et ka see viis meilt osa hääli. Aga ma olen õnnelik, et saime vähemalt kolm mandaati.”

Suidt leiab, et kohalikul tasandil ei ole määrav roll niivõrd suurel poliitikal, kuivõrd soovil edendada kohalikku elu ja selles osas hindab Suidt koostööd Re-formierakonnaga rahulda-vaks.

“Ma loodan, et kui me nüüd suudame rohkem seista ka nende põhimõtete eest, mis meid Reformiera-konnast eristavad, siis see õigustab igati koalitsioo-nis olemist,” märgib Suidt. “Mis erinevat poliitikat me siin ikka väga ajame. Meil on erinevad lähenemised mingi eesmärgi saavutami-seks, aga linna juhtimisel on stabiilsus olulisem. Ole-me valmis rõõmuga kuula-ma ka opositsiooni ettepa-nekuid ja kriitikat, kui see on konstruktiivne, mitte lahmiv.”

Elvas enim hääli kogu-nud reformierakondlasest linnapea Reno Laidre sõ-nul tõid nende erakonna-le valimisvõidu konkreet-sed teod ja usaldusväärne meeskond.

“Eelmisel valitsemispe-rioodil renoveeritud laste-aiad ja lisandunud laste-aiakohad, vaksalihoone re-konstrueerimine, Arbi jär-ve korrastamine ja Peedu kergliiklustee ehitus näi-tavad, et meie töö on lin-naelanikele korda läinud,” leiab Laidre, kelle sõnul lootsid nad saada vähemalt 1400 häält, kuid said roh-kemgi.

Head koostööd Keskera-konnaga on reformiera-kond valmis jätkama ka järgmisel neljal aastal.

Suurim õnnestuja IRLÕnnestunuks peab va-

limiskampaaniat ka IRLi juht Aare Anderson. Tema

sõnul olnuks raske paremat valimistulemust soovida, sest võrreldes eelmiste va-limistega kasvas häälte arv 65 protsendi võrra ning kui Keskerakond ühe mandaa-di kaotas, siis IRL sai ühe juurde.

“Seega oleme Elvas suu-rimad tõusjad, vaatama-ta sellele, et me ei kuulu-nud võimuliitu,” märkis Anderson. “Samas eelda-sime pisut tasakaalustatu-mat tulemust – suuremat toetust rohelistele ja Kesk-erakonnale võrreldes Re-formierakonnaga.”

Anderson ütleb, et IRL rõhus oma kampaanias ühelt poolt selgetele põhi-mõtetele, teisalt oli nende programm detailne ja kõiki valdkondi hõlmav.

“Tundub, et valijad said meie sõnumist väga hästi aru ja toetasid seatud ees-märke. Meil oli palju kon-takte elvalastega, saime va-jalikku tagasisidet ja uusi ideid. Meiega liitus uusi jõu-de, sealhulgas tugevaid te-gijaid Reformierakonnast. Eristusime teistest mitme asjaga: tõime välja selged põhimõtted ja linna kitsas-kohad, kasutasime aktiiv-selt internetilahendusi, sh käivitasime foorumi.”

Andersoni rõõmustab, et valijad saavad järjest tead-likumaks ja oskavad nä-ha puude taga metsa. Häi-rivaks pidas ta seda, et Re-formierakonna ja Keskera-konna ridades kandideeris nii linnaametnikke kui lin-naasutuste juhte, mis ei ole küll seadusega keelatud, kuid kindlasti mitte ka kor-rektne.

“Linnaametniku puhul on juba ette teada, et ta ei jää volikokku, vaid püüab hääli. Samas osaleb ta esi-mestel istungitel ja hääle-tab näiteks ka linnapea va-limisel. Sellised asjad tu-leks edaspidi seadusandja poolt välistada, sest need mõjutavad oluliselt valimis-tulemust ja annavad reegli-na eelise võimulolijale,” ar-

vas Anderson.Koalitsiooni koostöö-

suutlikkust on Andersoni arvates täna raske hinnata. Tema hinnangul sobiks IRL maailmavaateliselt paremi-ni Reformierakonnaga, sa-mas on suhtumises palju-desse linna juhtimise küsi-mustesse IRL sarnane Kesk-erakonnaga.

“Elvas on võimalik soovi korral kokku panna tundu-valt suutlikum koalitsioon,” leiab Anderson, kuid lisab, et ka IRLi praegune posit-sioon volikogus võimaldab oma eesmärkide eest häs-ti seista, kasvõi seepärast, et neid ei seo mingid kok-kulepped, mistõttu ollak-se oma tegevuses vabad. “Meie programmis on as-ju, mis teistel erakonda-del puuduvad. Soovime la-hendada Elva linnas ka sel-liseid probleeme, millega teised ei ole pidanud vaja-likuks tegeleda. Sealhul-gas on läbipaistvus linna juhtimisel, kontroll teenus-te kvaliteedi üle, tõsine te-gelemine linna tänavate ja haljastuse, ohutuse ja hea-korraga.”

Anderson on veendunud, et linna arengule ei mõju hästi, kui võim koondub pi-kaks ajaks sama seltskonna kätte.

“IRL teeb meeleldi koos-tööd rohelistega, kuid olu-liste otsuste juures looda-me saada oma ettepane-kutele ka teiste erakonda-de toetust,” lisab Anderson. “Kuulumine ühte erakon-da ei tähenda, et kõik mõt-levad ühtmoodi või peavad käsu korras toetama oma südametunnistusega vastu-olus olevaid otsuseid. Oluli-ne on, et rahva valitud esin-dajad hääletaksid kui elva-lased, mitte kui parteila-sed. Iga otsuse juures pea-vad jääma domineerima El-va linna huvid, mitte isikli-kud või erakondlikud eelis-tused. Piir ei pea alati tin-gimata kulgema võimuliidu ja opositsiooni vahelt.”

Reformierakondlasi Ain Pedakut ja Tõnu Aigrot võib nüüd näha mestis IRLiga. Foto: Kersti Koosa

31. oktoober 2009 3

Elvas23.10 oli Käo kauplu-

se ees avalikus kohas kl 21.15 purjus Rait (1991) ja kl 21.20 purjus Reio (1991).

25.10 kl 15.10 ajal va-rastas Riho (1986) El-va Konsumist ühe paa-ri meeste sokke Adidas maksumusega 185 kroo-ni. Mees läbis turvavära-va kauba eest maksmata. Sokid tagastati küll kaup-lusele, kuid need olid määrdunud. Seega pani mees toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Rõngu vallas22.09 varastati Lossi-

mäelt halli värvi koppha-ri. Tegemist on väga ha-ruldase harjaga, Eestis on neid ainult kaks tükki. Kõigil, kellel on mingisu-gust informatsiooni va-rastatud koppharja asu-kohast, palutakse polit-seiga ühendust võtta ta-suta lühinumbril 110.

Ajavahemikul 12.10-22.10 on varastatud Koruste külas Salulaanes RMK ladustamise platsi-delt metsamaterjali. Kah-ju kokku 16 731 krooni.

22.10 kl 14.35 põles Koruste külas lausleegis vana palkhoone. Pääst-jad kustutasid tulekah-ju kella 16.52, ära hoiti tule levik kõrval asuvale laudale. Päästetööde juhi esialgsetel andmetel põh-justas tulekahju tikkude-ga mänginud laps.

23.10 kl 09.15 ei täit-nud Dmitri (1987) auto-roolis olles liiklusmärgi “Peatumise keeld” nõu-deid. Kl 17.05 sõitis Me-rike (1970) asulavälisel teel lubatust kiiremini 20 km/h võrra.

26.10 kl 19.15 juhtis Robert (1961) sõidukit, mis ei olnud nõuetekoha-selt läbinud tehnoülevaa-tust.

Rannu vallas26.10 kl 16.35 ajal lii-

kus Peeter (1946) valgus-tamata teel ilma helkuri-ta.

27.10 päeval põles Jär-vekülas sõiduauto kapoti-alune, mille päästjad kus-tutasid.

Konguta vallas23.10 sõitsid asulavä-

lisel teel lubatust kiire-mini kl 16.31 ajal Jaano (1964) 29 km/h võrra ja kl 17.27 ajal Tarko (1987) 20 km/h võrra.

24.10 kl 22.10 ei olnud Aimaril (1973) kontrol-lijatele esitada kehtivat liikluskindlustuspoliisi.

26.10 kl 17.35 oli Su-lev (1960) valgustamata teel helkurita.

Nõo vallas24.10 kl 21.25 juhtis

Aleks (1986) sõidukit, millel puudus ees ja ta-ga nähtaval kohal alga-ja juhi tunnusmärk, sõi-duk ei olnud nõuetekoha-selt läbinud ka tehnoüle-vaatust.

MIS JUHTUS

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse fotokonkursi Märka mind parimaid pilt-nikke tunnustati 23. oktoobril Waide mo-tellis.

Milvi Kapaun

Vaatamata majandusras-kustele õnnestus sihtasu-tusel fotokonkurss “Märka mind” ka sellel aastal edu-kalt läbi viia.

“Me päris palju ikka aru-tasime, kas fotokonkurssi sel aastal korraldada, sest rahaliselt on praegu raske,” rääkis Järvela. “Aga kui auk sisse jätta, on uuesti alusta-da raske, pool tehtud tööst oleks siis nagu kadunud. Siiani on meil hästi läinud, osalejad juba ootavad kon-kursi toimumist. On hea-meel, et ei jätnud jonni ja selle ikka ära tegime.”

Fotokonkursi “Märka mind” žüriiliikmed loodus-fotograafid Arne Ader ja Ur-mas Tartes valisid paremad fotod välja 617 pildi hulgast, mis on 114 pilti enam kui eelmisel aastal.

Märgatavalt oli osavõt-jate arv suurenenud vane-mas, C-vanuserühmas, mis-tõttu oli siin ka konkurents tihedam.

“Tänavusele konkursi-le on iseloomulik see, et va-nem vanuserühm on läinud tugevamaks. Tundub, et sin-na on kasvanud nooremast vanuseastmest fotograa-fe juurde, väga häid tegi-jaid,” rääkis Arne Ader. “Vä-hem oli päris pisikeste laste töid, millest on natuke kah-ju. Emad-isad võiksid foto-aparaati rohkem ka pisikes-te kätte usaldada, anda nei-le võimalus.”

Fotokonkursi peakorral-daja, VVV SA juhatuse esi-mehe Gea Järvela sõnul oli meeldiv tõdeda, et sel aas-tal oli auhinnasaajate hul-gas rohkem harrastusfoto-graafe Elva puhkepiirkon-

nast.“See on tore, sest annab

tunnistust sellest, et siht-asutuse tööl on tulemust,” ütles Järvela.

Autasustamisõhtul vaa-dati Arne Aderi ja Urmas Tartese fotosid ning tutvuti fotokonkursi finaalipääse-nud töödega. Osalejad said valida endale meeldivamad postkaardid ja kalender-jär-jehoidjad konkursi parimate ülesvõtetega.

Kodus lumekirp ei võitnud

Koos Arne Aderiga pari-mad fotod selgitanud maa-ülikooli professor Urmas Tartest tublidel fotograafi-del aga kätt surumas pol-nud. Tema oli samal ajal Londonis, vastu võtmas maailma loodusfoto auhin-da foto eest, mis kujutas lu-mehelvestel turnivat lume-kirpu.

Kohalikul konkursil pea-auhinna võitnud Meelis

Kalevi ülesvõttele lehe al-la vihmavarju pugenud lib-likast pakkus konkurentsi Lähte mehe Urmet Pildi esi-kohafoto “Uitaja jäises met-sas”, mis oli hämmastaval kombel väga sarnane Ur-mas Tartese lumekirbufo-toga.

“Need olid väga võrd-väärsed fotod. Vaatasi-me kompositsiooni, kuidas kaared ja jooned mängima hakkavad, et pildis tekiks harmoonia,” seletas Ader. “Urmet Pildi fotol nägime liiga palju tühja ruumi, või-dupilt oli paremini täidetud. Foto kadreering on allosas, lugu ilusasti lahendatud.”

Elva piltnikud noppisid auhindu

Mullusest rohkem jagus auhindu Elvasse, esimene auhind koguni kahes vanu-seklassis.

Noorimas vanuserühmas võitis teist aastat järjest pea-auhinna viieaastane Krister Toom, seekord fotoga “Ves-kirott”. Eripreemia sai ta veel parima seenepildi eest. Kristeri venna, 11-aastase Christopheri foto “Vares ta-hab kooli” sai kolmanda ko-ha ning eripreemia parima taimepildi eest.

12-16-aastaste hulgas esimese auhinna võitnud Kristi Koppel sai eripreemia ka pildi tegemise jutu eest. Eripreemia pälvis veel Ker-tu Tenso parima puhkepiir-konna ja Kärt Petser VVV matkaraja foto eest. Täis-kasvanutest sai Cristel Ja-kobson eripreemia parima puhkepiirkonna ja talvise pildi eest. Premeeriti ka Tõ-nu Kesvatera VVV matkara-jal tehtud pilti “Taevatiib”.

Internetihääletusel kogu-sid noorimas vanuseklassis Amanda Väiko fotod män-ni isasõiest ja kärbseseenest vastavalt 682 ja 268 hääle-punkti, millega sai teise ja kolmanda koha.

Fotokonkursi “Märka mind” auhinnatud tööde au-torid said kingituseks oma-tehtud piltidega tassid, T-särgi peavõidu pälvinud fo-toga ning valida meelepära-se loodusteemalise raama-tu. Pisematele fotograafide-le jagati ka pehmeid Vapu patjasid. Internetihääletuse võitjale pani auhinna välja Photopoint.

Fotokonkurssi “Märka mind” rahastasid VVV SA, Eesti Kultuurkapitali Tar-tumaa ekspertgrupp ja Photopoint.

Peaauhinna sai vihmavarjus liblikas

PARIMAD Peaauhind 5000 krooni

– “Katus peab” Meelis Kalev

Eripreemia – parim tai-mepilt “Kärbse silmad”

Kuigi seekordse El-va kunstikuu märk-sõnad on moe-, foto- ja filmikunst, ei puu-du ka teised kunsti-liigid.

Sirje Veldi

Kunstikuu avatakse Mart Sanderi maalinäitu-sega raekoja saalis eelole-val esmaspäeval kell 17. Sellele järgneb ametlik väl-jakuulutamine raekoja ees, kus esineb segakoor AVE, lasteaia Murumuna lapsed, Ülo Laanesaare saksofo-nitrio ja tuletantsijad Tar-tust.

Traditsiooniliselt jagu-nevad kultuurikuu üritu-sed näitusteks linna eri paikades, üritused ja koh-tumised ja meenutusõhtud ning töötoad. Kunstikuu

projekti juhib Lea Kurvits, valminud on ka üritusi tut-vustav voldik, mis saada-val nii kultuurikeskuses, Konsumi infoletis kui ka matkakeskuses (vaksali-hoone). “Tahaks esile tõsta ka Edgar Valteri viimaste tööde näitust raekoja saa-lis, millest tõotab tulla vä-gagi huvitav esitlus,” ütleb Suidt. “See näitus ei ole vä-ga palju mööda Eestimaad käinud ja ka siia oli üpris raske saada.”

20. novembri moeüritu-sel näitavad Elva noored, kuidas on võimalik taas-kasutuses olevatest riide-esemetest erinevaid stii-le välja võluda. Ürituse-le on oodatud ka Tartus moeglämmiüritust ja kaup-lust Berliin pidavad Piret Simson ja Maarja Jakobson ning ehk kedagi ka pealin-

nast.“Meie eesmärk on ikka

leida kunstikuul üles neid loomeinimesi, kes on Elvas sündinud ja kasvanud, mis iganes kunstialal nad siis tegutsevad,” ütleb Suidt. “Kindlasti on väga hea tea-da, et Elva poisi Joosep Matjuse film võitis tänavu Matsalu filmifestivalil pea-auhinna. Nüüd saab tema loodusfilme näha 13. no-vembril Sinilinnus. Mitu aastat oleme tahtnud koh-tuda Margus Kiisiga. Nüüd ta siis tuleb ja räägib 21. novembri keskpäeval lin-naraamatukogus põneval teemal.”

Leelo Suidti sõnul ei saa esile tõstmata jätta veel üht Elvale väga olulist inimest Arvo Mälbergi, kelle sün-niaastapäeva tähistatak-se kunstikuul meenutus-

teõhtuga raamatukogus. “Ootaks sinna ka Mälbergi endisi õpilasi, loome- ja töökaaslasi, kirjanduse- ja kunstiinimesi, et siis koos meenutada sellist koloriit-set inimest ja tema aega,” märgib Suidt.

Kunstikuu avanädalas-se mahub ka Elvas esimest korda korraldatud aktifoto-konkursi töödest välja pan-dav näituse avamine mat-kakeskuses. Ükski kunsti-kuu ei möödu ilma, et neis osaleksid praegu Elvas ela-vad tegevkunstnikud. Mar-gus Rump sedapuhku maa-linäitust ei korralda, kuid veab aktifotokonkurssi. Anni Irs, Andres Sapar ja Mariina Tiidor näitavad maalikunsti ja graafikat, Tairi Tiimann fotosid jne.

27.10 otsustati:Anda välja kirjalik

nõusolek ühisveevär-gi ja -kanalisatsiooni lii-tumisrajatise väljaehita-miseks Ääre tn 4, Pargi tn 9, Nõmme tn 9, Nõm-me tn 6.

Anda kirjalik nõus-olek Lootuse tn 10 väi-keehitise laiendamiseks; raieluba J. Kärneri tn 15 kinnistul kasvava kahe männipuu raiumiseks, Vikerkaare tn 11 kinnis-tul ühe männipuu raiu-miseks, J. Kärneri tn 24 juurdepääsutee maal viie männipuu raiumiseks, Urva tn 8 kinnistul ühe kasepuu raiumiseks, Par-gi tn 34 kinnistul kolme männipuu raiumiseks.

Mitte anda raieluba J. Kärneri tn 15 kinnis-tul ühe männipuu raiu-miseks, Vikerkaare tn 11 kinnistul ühe männipuu raiumiseks, Pargi tn 34 kinnistul kolme kuuse-puu raiumiseks.

Jagada Mahlamäe tn 1c katastriüksus kaheks katastriüksuseks, määra-ta aadressid ning kinni-tada pindalad: Mahlamäe

tn 1c pindala 2612 m², Mahlamäe tn 1d pindala 2088 m².

Lubada MTÜ-l El-va Jooksusari korraldada Elva tänavajooks 1. no-vembril stardipaigaga Si-nilind parklas.

Määrata lapse sün-nitoetus Liina Ojamäele, Marina Orlovskile; Mah-lamäe tn 1a katastriüksu-se sihtotstarbeks elamu-maa.

Maha kanda Elva Gümnaasiumi valduses olevad täielikult amorti-seerunud ja muul moel kasutamiseks kõlbmatu inventar (arvutikomplek-tid, videokaamera).

Kinnitada konkursi “Elva linna Kesk tänava arhitektuurne projektee-rimine” tulemused ja an-da välja järgmised pree-miad: esimene koht – OÜ Artes Terrae, sõlmida hankeleping tööprojekti tegemiseks; teine koht – OÜ Lootusprojekt 20 000 krooni; kolmas koht – OÜ Hüüp 15 000 krooni.

Maia Kukk, linnasekretär

LINNAVALITSUSE ISTUNG

Kunstikuu toob glämmi ja nostalgiat

Liikluseks on sule-tud Nõmme tänava lõik Käärdi teest Männa tä-navani ja Nõmme tänava lõpp alates Kadaka täna-vast, Kärneri tänava lõik alates Jõe tänavast (üm-

bersõit Lootuse ja Vaikse tänava kaudu). Liiklus on piiratud Valga maantee lõigul Kadaka tänavast Muru tänavani.

AS Water Ser Lõuna-Eesti

TORUTÖÖD 02.-08.11

Meelis Kalevile peaauhinna toonud foto “Katus peab“.

4 31. oktoober 2009

Toimetaja Sirje Veldi Tel. 730 9899 e-mail: epoiss@kodu.ee

Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada nende selguse huvides. Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide ja kuulutuste sisu eest. Elva Postipoiss on Eesti Ajalehtede Liidu liige. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel. 646 3363

Väljaandja OÜ Elva Postipoiss, Elva, Kesk 32, juhataja Kersti Koosa. Toetaja Elva Linnavalitsus. Kuulutuste vastuvõtt E, T, K kella 9-17 raekojas Kesk 32 tuba 209. Kujundaja-küljendaja Kristina Kütt. Trükk AS Võru Täht

UUDISED

TEADE

Uus Elva linnavoliko-gu on valitud. Nüüd on vaja asuda tööle, see tähendab eelkõi-ge nende probleemi-dega tegelemist, mis linlastele enim mu-ret teevad.

Aare Anderson, linnavolikogu liige, IRL

IRL saadikud on seisu-kohal, et kõige pakilise-mad asjad tuleb lahenda-da viivitamatult. Siinjuu-res ootame oma algatuste-le tugevat toetust ka teiste erakondade poolt.

Veevärgitööd kontrolli alla

Selges eesti keeles öel-des tuleb likvideerida lin-nas olev “hullumaja”. Tõsi, tööde otseseks tellijaks ei ole Elva linn, vaid AS Ema-jõe Veevärk, kuid see ei saa olla vabanduseks tegevuse-tusele. Linnavõim peab igal juhul toimuvat oma kont-rolli all hoidma, selleks on olemas nii vajadus kui ka võimalused. Vajadus tule-neb sellest, et asi puudutab meie linna elanikke ja Elva linna tänavaid. Lisaks sel-lele saavad rajatavad tras-sid edaspidi linna omaks, seega peab linn olema 100 protsenti huvitatud sellest, millise kvaliteediga tööd tehakse, sest linnal tuleb neid hiljem korras hoida. Samuti peab linnavalitsus hoolima sellest, kuidas on korraldatud liiklus tööde ajal ning kuidas saavad tä-navad pärast taastatud. Li-saks tulevad linnakassast, seega Elva maksumaksja-te taskust, kümned miljo-nid kroonid tööde kaasfi-

nantseerimiseks. Seega on põhjusi enam kui küllalt, et toimuvat mitte jätkuvalt pealt vaadata ning väita, et midagi enamat ei saa teha.

Linnaelanikke huvitab eelkõige see, et tänavad oleksid läbitavad, liikluspii-rangute korral peab olema piisav info selle kohta, kui kaua on üks või teine tänav suletud ning kuidas liik-lus on ümber korraldatud. Ääretult oluline on ohutu-se tagamine. Elementaar-ne peaks olema see, et oht-likud kohad on tähistatud, üles pannakse nõueteko-hased infotahvlid, ehitus-masinad, tööriistad ja ma-terjalid ei vedele suvaliselt laiali. Veekatkestuste pu-hul peavad linlased saama täpse info, võimalikud kat-kestused ja piirangud tuleb viia miinimumini. Lõppe-ma peab olukord, kus kat-

kestused toimuvad suvali-sel ajal, ette teatamata. Sa-muti on oluline, et peetaks kinni kokkulepitud tähtae-gadest ning tööde tegemi-sel oleks välistatud loha-kus ja hoolimatus.

Kuna veekatkestused on ulatuslikud ja teenuse tar-bimine häiritud, oleks õig-lane ajutiselt langetada vee- ja kanalisatsioonitee-nuse hinda tarbijate jaoks.

Selle kõige eest saab linn seista, kui ta seda va-jalikuks peab.

Lastehoid kohe ja taskukohaselt

Lasteaiakohtade juurde loomiseks laiendab linna-valitsus olemasolevaid las-teaedu ja on lubanud, et probleem leiab lahenduse kahe aasta pärast. Kuid se-da ei ole mõtet ootama jää-da, osa peresid vajab lahen-dust juba täna ja seda tuleb neile ka võimaldada.

Seni, kuni linnal ei ole lasteaiakohti piisavalt, on võimalik kasutada alter-natiivseid võimalusi: las-tehoid koostöös erasektori-ga, erinevad toetusvarian-did. Linnal tuleb töötada välja vastav meetmete pa-kett, lahendamaks kõiki-de soovijate vajadused juba lähiajal. Mitmed omavalit-sused on edukalt kasuta-nud erinevaid mooduseid olukorraga toimetulekuks, vajadusel võib nendelt õp-pida. Näiteks Luunja val-las rakendatakse juba teist aastat toetusmeetmeid, sh koostööd erasektoriga, sa-muti lastehoiutoetust tee-nuse ostmiseks erasektorilt ning toetust lapsega kodus olevale vanemale.

Seejuures on oluline,

et eralastehoiu kasutami-se korral ei oleks kulu lap-sevanematele suurem, kui linnalasteaia puhul. Ei pii-sa, kui linn toetab erahoidu osaliselt, puudujääva sum-ma tasumine ei ole ena-mikule peredele jõukoha-ne. Liiatigi – miks peaksid ühed pered olema võrdse-mas seisus kui teised. Kuna lastehoiu korraldamine on linna ülesanne, siis tuleb linnal ka vajalikud kulud kompenseerida. Näiteks Tartu linn kompenseerib teenust sellises ulatuses, et perede kanda jääb summa, mis ei ületa 20 protsenti alampalgast.

Linnaeelarve neljaks aastaks ja arengukava uuendamine

Linna arengu üks kõige olulisemaid eeldusi on ra-haline toimetulek ning tu-leviku adekvaatne kavan-damine. Kuna majandus-keskkond on muutunud ja vindumine kujuneb pika-ajaliseks, siis tuleb vasta-valt ka oma tegemised sea-da. Linna laenukoormus jõuab varsti piiri peale, aga rida probleeme vajab la-hendamist, ka homme tu-leb tagada toimetulek ning investeerida. Väga tähtis on, et investeeringute kõr-valt ei jääks rahuldama-ta linlaste igapäevased va-jadused. Ei tahaks sattuda ühte ritta oma võimeid üle hinnanud Pärnuga, kus pä-rast priiskamist tuleb kär-pida 20 protsenti ja järgne-vad aastad tegeleda eelar-veaukude lappimisega.

Pärast 4-aastase eelar-vekava koostamist on nä-ha, millised on linna tege-likud võimalused.

Uue volikogu kolm esimest ülesannetToimetus on saa-

nud mitmelt poolt signaale, et Elvas liigub ringi noor mees, must doku-mendimapp kaenla all ja pakub inimes-tele võimalust ka-nalisatsiooniga lii-tumiseks vajalike tööde tegemiseks ning lubab panna toru maasse hinna-ga 400 krooni jook-sev meeter.

Sirje Veldi

Elva vee-ettevõtte AWS juhatuse liikme Au-gust Vesteri sõnul on ini-mesed liiga lihtsameel-sed, ei tea midagi hinda-dest ega oska arvata, mi-da peab sisaldama ehitus-leping ning lähevad tihti-peale selle õnge, et tööd pakutakse väga odavalt.

“Samas tuleb endale aru anda, et odavalt pa-kutav töö, kui seda tu-leb mitu korda ringi teha, võib kokkuvõttes minna mitu korda kallimaks,” ütles Vester. “Võib juh-tuda, et korralik firma ei soovigi teise viletsalt teh-tud tööd ümber teha.”

August Vesteri sõnul tuleb töö pakkujalt küsi-da kõigepealt ametlikul blanketil hinnapakku-mist ning kontrollida lit-sentsi. Õige tegija annab töödele paberil kahe-aas-tase garantii, haltuurate-gija aga kasutab ära ini-meste teadmatust, et ini-mestel ei tulegi pähe ga-rantiid küsida.

Libategija tunneb Vesteri sõnul ära ka selle järgi, kuidas töid tehak-se. Nimelt tuleb maas-se pandud kanalisatsioo-nitorud korralikult kok-ku keevitada, mitte liita muhvidega.

“Igal mehel ei ole ju keevitust kusagilt võtta,” ütleb Vester.

Inimese enda riskVee- ja kanalisatsioo-

nitrasside ehituse tellija, AS Emajõe Veevärgi vo-litatud esindaja Elva lin-nas on linnavalitsuse lin-namajandusosakonna ju-hataja Kalev Kepp, kelle sõnul võib inimene oma krundil tehtavad tööd tel-lida kellelt tahes või teha ise. Seadus ei nõua min-git litsentsi, kui ehitatak-

se oma krundi piires.“Kui mingi töö tellitak-

se, siis on loogiline, et kü-sitakse ka tegemise hinda ja uuritakse mis materja-lid maksavad. Aga me ei saa kedagi sundida tel-lima töid konkreetsetelt firmadelt,” ütleb Kepp. “Siiski tasuks paberil te-ha hinnapakkumine ja sõlmida mingigi kirjalik kokkulepe, kuhu võtta ka töö teostaja allkiri. Tu-leb teada, et raha maks-takse pärast tööde teos-tamist, kui tehtuga rahul ollakse või siis äärmisel juhul tehakse väike ette-maks. Kui ei oska ise hin-nata, kas mingi töömees või firma on teinud nor-maalse hinnapakkumise, siis võib lasta seda näi-teks vee-ettevõttel hinna-ta või pöörduda linnava-litsusse. Kui tegemist on petturiga, kes võtab raha ette ja rohkem näole ei anna, siis tuleb teha aval-dus politseisse.”

Kalev Kepi sõnul on tema ülesanne jälgida, et liitumine selles punk-tis, kus saavad kokku mu nitsipaal- ja era-omand, oleks tehtud õi-gesti.

“Meie vaatame, et to-ru ei oleks keeratud nii, et vahele ei oleks tehtud kaevu. Kui maja asub lii-tumispunktist kauge-mal kui kümme meetrit, siis peab igal juhul ole-ma vahepeal kaev, ole-nemata sellest, kas toru on kuhugipoole pööratud või mitte,” selgitab Kepp. “Kui inimesed tulevad oma joonistatud skeemi-ga meie juurde ehitus-luba taotlema, siis peab seal olema kaevu koht ära märgitud.”

Torusid võib Kepi sõ-nul ühendada mitut moo-di, sõltuvalt sellest, kas maakraan on plastmas-sist või metallkorpusega. Neid maakraane, mille-le on juba tükike veeto-ru külge keevitatud, võib jätkata ainult keevituse-ga, mitte kiirliitena.

August Vester soovitab siiski mitte tellida töid ju-huslikelt tegijailt, vaid usaldusväärselt firmalt, kes küsib ehk tööde eest rohkem raha, kuid annab tehtule ka kaheaastase garantii.

Kas tellida firmalt või teha ise?

Linna haljasaladelt kogutud puulehtede ve-du jätkub. Lehed palu-me panna suurtesse (soo-vitav 100 l) kilekottides-se. Hunnikust lahtisi leh-ti ära ei veeta. Kottides-se ei tohi panna oksi ja

olmeprügi. Kotid palu-me haljasalale välja tõs-ta. Eelregistreerimine ja informatsioon telefonil 730 9880.

Elva LV linnamajandusosakond

Puulehtede vedu jätkub

Väga tähtis on, et investeeringute kõrvalt ei jääks rahuldamata linlaste igapäevased vajadused.

VOLIKOGU IRL ootab toetust ka teistelt erakondadelt

Eelmine koolinädal oli täitsa vahva. Alates esmas-päevast andsid meile tun-de külalisõpetajad, ehk siis need inimesed, kes on ka kunagi meie koolis õppi-nud.

Mulle meeldis kolma-päevane kehalise kasva-tuse tund abilinnapeaga, mis toimus võimlas. Tegi-me erinevaid judoharjutusi ja mängisime rahvastepal-li. Kapteniteks olid 2a klas-sijuhataja Pille Rebane ja abilinnapea Toomas Järve-oja. Mäng oli vägev ja selle võitis 2a klass. Mul on na-tuke kahju, et ma ei saanud osaleda matemaatika tun-nis, kus õpetas ka abilinna-pea. Oleksin tahtnud talle

oma teadmisi näidata.Reedel oli väga lahe füü-

sika tund. Õpetaja Aigar (pildil keskel) tegi erine-vaid katseid igasuguste koduste vahenditega, na-gu näitaks pingpongi pall, pump, pudel, ämber jms., mille tulemusel tuli tos-su ja pauku. Sain füüsika kohta palju huvitavaid as-ju teada ja ka seda, et H2O on vesi.

Mind hakkas füüsika huvitama, ootan põnevu-sega uusi tunde.

Koolis on vahva!

Steven Pikas, Elva gümnaasium,

2b klass

Lahe koolinädal

31. oktoober 2009 5

Elva mees maalib soomlastele tellimustöid

Lapsena kauneid loo-mapilte joonistanud, noorpõlves spordile pühendunud ja oda-viskes häid tulemu-si saavutanud Mart Hanson valis kunsti.

Milvi Kapaun

Lapsena tahtsid saa-da sportlaseks?

Ma kohe väga tahtsin saada sportlaseks. Tegin kergejõustikku, odavise is-tus kõige paremini. Tegin raudtorudest endale odad, mis kaalusid poolteist ja kaks kilo. Tavaline oda on 800 grammi. Suurele sepa-haamrile tegin pika varre, sellega käisin metsas üht kuivanud puud tagumas. Õhtul juba hämar, mina ik-ka harjutan.

Treenisid omapäi?Kindlat treenerit mul ei

olnud, harjutasin üksi. Mul oli olemas Poola kergejõus-tikuajakiri, kus olid Soome odaviskaja, Tokio olümpia-võitja Pauli Nevala viske-tehnika kinogrammid. Lõi-kasin need välja, selle jär-gi tegin. Olin spordifanaa-tik, puhkust endale ei and-nud. Kell neli lõppes kool, sealt kergejõustikutrenni ja siis võrkpallitrenni. Koju sain hilisõhtul. Mõtlemine oli selline, et mida rohkem treenin, seda tugevamaks saan. Eks need jalad sinna nahka läksidki. Ei saa nii ikka, peab välja puhkama. Ületreening tapab. Sportla-sekarjääris tuli mul 80nda-tel järsk lõpp – Achilleuse kõõluse rebend. Opereeri-ti kaks korda ja oligi läbi. Sealt hakkasid jalgadega probleemid. Nüüd on mõle-mad mul puusaproteesid.

Millised eesmärgid olid sul spordis?

Olid oma eesmärgid – võita, tulla Eesti meistriks. Põhikonkurendid olid tree-ningukaaslane Ain Veen-pere, Kalju Mägi, Toivo Moorast. Treenisin mõ-ni aeg ka Arvo Lillestiku ja Toomas Merila käe all. Parimaks tulemuseks jäi 70.16, aga olen visanud ka 75 meetrit.

Olid valiku ees – kas sport või kunst?

Pärast keskkooli oli mõt-tes minna kehakultuuri õp-pima, aga oli ka kunsti-huvi. Ei suutnud otsusta-da, kas minna Tallinnas-se kunstiinstituuti või Tar-tusse kehakultuuri, tuli sõ-javäkke minek. Ei kahetse, olin Kaunases spordiroo-dus. Treening oli tugev, ise tahtsid teha ka, mis sa seal sõjaväes ikka teed?

Mul läks hästi. Tänu võistlustele sain sageli ka kodus käia.

Mis ajast mäletad ennast joonistamas?

Nii palju kui mäletan, sündimisest peale. Lapsena joonistasin värvipliiatsite-ga loomapilte. Isal oli suur postkaartide kogu looma-dest, nende järgi joonista-sin. Mul tulid pildid välja

nagu elavad, nagu päris. Väljas looduses käisin ka maalimas, seal pidi kind-lasti ka veekogu olema. Mõni läheb metsa, vaatab, mitu tihu puid sealt saaks. Mina vaatan teistmoodi – kui ilus puu, millise pildi sellest saaks.

Kus oled saanud kunstialast õpetust?

Mingi aeg käisin Pallases kaugõppes Lembit Saartsi juures. Olin seal aasta. Kat-setööga pääsesin kohe vii-masele kursusele. Mul ei olnud seal nagu midagi te-ha.

Kuidas Soome sattu-sid?

Ühe tuttava Soome pe-rekonna kaudu 80nda-te aastate lõpus. Hakkasin seal maalima. Kohalikus le-hes oli minu kohta reklaam ja tuli palju tellimustöid. Kolm kuud järjest maali-sin hommikust õhtuni ja ka öösiti. Kokku 84 portreed. Minu sekretär kogus suu-re osa nendest maalidest aastaid hiljem kokku ja te-gi nendest Ikaalineni lin-na kultuurikeskuses näi-tuse. See on siiani olnud ka minu ainuke näitus. El-vas olid mul 50. sünnipäe-val mõned tööd üleval Si-nilinnus.

Oled Soomes hinna-tud kunstnik?

Tellitakse hästi. Mul on praegugi mitu tööd valmi-misjärgus, maalimist jät-kub aasta lõpuni.

Kas on olnud soo-vi professionaalseks kunstnikuks õppida?

Kunstiõpingud oleks kindlasti juurde andnud, tunnen natuke puudust. Oleks võinud edasi õppi-da, ennast arendada koge-nud kunstnike käe all. Mis on looduse poolt antud, see on, midagi õpid alati juur-de. Aga muidugi, ega see anne kuhugi ei kao. Kui ma näiteks pool aastat mitte midagi ei tee, siis taasalus-tades võin veel paremini teha kui enne. Kui annet ei ole, siis ei tule midagi.

Milline on olnud kõige suuremõõtmeli-sem töö?

Kui Elva kultuurima-

jas kunstnikuna töötasin, maalisin ka pannoosid riik-likeks tähtpäevadeks. Riia maantee parteimajja te-gin 4x4 meetri suuruse pa-noraami “Elagu 1. mai!” ja “Olgu tervitatud Suur Ok-toobrirevolutsioon!”.

Oled rahul, et vali-sid kunstnikutee?

Olen väga rahul, et tege-len kunstiga. Tippspordist pead kunagi ikka loobuma, aga kunsti teed elu lõpu-ni, see ei kao kunagi. Mul on nii palju tegemist, et va-hepeal ei tee mitte midagi, sest ei tea, kust alustada.

Oled Soomes Ikaa-lineni linnas asuva saunaklubi liige ja osalenud ka vihatege-mise MM-il?

Saunaklubi käib üle Soome saunakultuuri õpe-tamas, testivad soome sau-nasid. On oma traditsioo-nid ja üritused. Igal aastal juulikuu teisel nädalalõ-pul on suurejooneline sau-nafestival. Vihategemise maailmameistrivõistlustel tuleb tunni ajaga teha kaks kaseoksaga seotud vihta. Siin on oma kunst ja nipid. Filmitakse, kuidas teed – žürii hindab. Sain sel aas-tal kolmanda koha, järgmi-sel aastal tahaks võita.

Mis arvad 60. elu-aastast?

Pean ennast neljaküm-neseks. Inimene on nii va-na, nagu ta ennast tun-neb. Minul on tegemist ko-gu aeg, ei ole aega mõelda-gi selle peale, et juba 60. Peaks passi ära põletama.

Kuidas ennast vor-mis hoiad?

Mul on kodus kamina-ruumist tehtud väike tree-ningsaal, kus on kaldpin-nad ja kangid. Kuidas tu-ju ja aega on, nii treenin. Hantlid on toas. Õhtul vaatad telekat, vahepeal muudkui tõstad hantleid.

Mida ootad eelole-vatelt aastatelt?

Maalimine ei lõpe ku-nagi. See on tervisele ka hea. Kui inimesel on igav ja mingit tegevust ei ole, siis ta jäb ruttu vanaks. Peaasi, et tegevust on.

UUDISED

JUUBILAR Kunstiinimene Mart Hanson

Mart Hanson on maalinud ka Elva kauneid järvesid ja linnalähedasi maastikke. “Mul oli omal ajal mõte teha näitusejagu pilte Elva-teemalise näituse tarvis. Aga seda jõuab veel,” arutleb juubilar tulevikuplaanide üle vaagides. Foto: Milvi Kapaun

ELVA POSTIPOISS248, 29.10.1999

Liikumises “Kodu kauniks” soovis osale-da 26 ilusat kodu Elvas. Komisjon koosseisus Tiina Tuul, Tõnu Hiie-mäe, Milvi Saarekivi, Heldur Laumets ja Eevi Volmer valis nende hul-gast välja 11 paremat. Vastuvõtule raekoja saalis olid kutsutud perekond Tuul, Sal-me Viira, perekonnad Reilson, Kooskora, Ot-sing, Roos, Ausmees, Liplap, Tammeorg, Valdner ja Ilves.

Elva Naisselts käis Luunjas Maanaiste päeva tähistamas.

Sõbrad Rootsist tõid Elva haiglale asjalikku abi: kaks külmkappi, elektripliidi, ratastoo-le, lasteosakonnale riideid, komme ja puuvilju.

Kohvipoes maksis 0,5 kg kohvipakk 46 krooni, kilo suhkrut maksis 4.80.

10 AASTAT

Tuntud gospelmuu-sik Timo Lige rää-kis eelmisel nädalal raekoja saalis laste-kasvatusest ja esi-tas laule oma rikka-likust loomingust.

Mare Nõmmik

Elva baptistikoguduse korraldatud lastevane-mate koolituse raames väisas Elvat Kärdla Ühis-gümnaasiumi muusika-õpetaja, muusik ning lau-lude looja Timo Lige.

Lige ütles, et tal po-le elvalastele jagada küll tarkuseteri ega aforisme, kuid see, mida ta jaga-da saab, on süda. Kolme lapse isana ja 13 aasta-se staažiga pedagoogina pakkus Lige päevateema kohta välja isiklikel koge-mustel põhinevaid mõt-teid.

“Lapsevanemana saan iga aastaga teada, kui va-lesti olen kasutanud eel-nevaid aastaid, aga me-hed õpivad ju kogu elu,” tõdes Lige. “Oleme elus kõik otsijad, kellelgi meist ei ole tõe monopo-li ning meil on palju õp-pida nii endi kui teiste vi-gadest.”

Lige nimetas end eba-akadeemiliseks õpeta-jaks, kuna ta ei pea oma ainet ega ka enda õpeta-ja rolli koolis kõige oluli-semaks. Oma peamiseks rolliks nimetas Lige hoo-limist lapsest, rõhutades soovi olla lapse jaoks va-jaduse korral olemas, olla koolis keegi, kelle juurde saab laps oma probleemi-dega ilma igasuguste ta-kistusteta tulla.

“Mis kasu oleks sel ju-hul muusikaõpetusest, kui laps lahkub koolist hingehaavadega,” arut-les Lige.

Lige nimetas lasteva-nemate ja laste suhetes kehtivate universaalsete printsiipidena sõnapaa-ri arm ja hirm, selgitu-seks illustreeris ta nende kasutamist värvikalt nii eluliste kui piiblilooliste näidete varal. Lige ütles,

et kuigi meile ei meeldi oma last karistada, sest see toob koju pingeid, on olukordi, kui last tu-leb üleastumiste eest ka-ristada, kuigi laps sel het-kel ei mõista, et teeme se-da tema heaks ja pikemas perspektiivis. Lähtudes sellest, et iga laps vajab armastavaid vanemaid ja armastusega täidetud kasvukeskkonda, ei ole karistus lapse jaoks prob-leemiks, kui ta on üles kasvatatud armastusega. Seega, karistus peaks tu-lema läbi armastuse. Kui laps kogeb karistust seal, kus ei ole armastust, pu-runeb temas midagi. Tähtsusetu ei ole seejuu-res seegi, et meie sõnu toetaksid ka meie teod, sest meie teod räägivad vahel kahjuks nii valjus-ti, et sõnu ei olegi kuul-da. Lige arvates võib ar-mastuse ja halastuse jutt tunduda küll liiga idea-listlikuna, kuid samas tu-leb tunnistada, et nii üht kui teist leidub meie ühis-konnas väga vähe.

Lige saatis kuulajatele sõnumi ka läbi oma muu-sika, pakkudes mõtlikke ja endassevaatavaid lau-le, mis on tulnud süda-mest ning elust enesest ja mis läheksid ka kuulaja-tele korda. Kontserdi ka-va koosnes põhiliselt Lige enda loomingust, tema laulud rääkisid jumalast ning olid pühendatud ju-malale, kes on ka tema loomingulise inspirat-siooni allikaks. Lige tun-nistas, et kontserti an-des ta eriti pingutama ei pea, sest talle pole prob-leemiks, milliseid laule laulda, vaid millised laul-mata jätta, kuna laule on nii palju. Gospelmuusikat peab Lige enda jaoks ai-nuõigeks muusikastiiliks, kuna just selline muusika väljendab kõige paremini seda, mis on südames.

Hea ning huumori-meelse suhtlejana saavu-tas Lige publikuga ker-gesti kontakti ning va-hendas laulude vahel ka oma mõtteid.

Elvas laulis gospelmuusik Timo Lige

Klaveril ja kitarril saatis Timo Lige end ise. Klaverit on Lige mänginud üle 25 aasta, Otsa koolis (pike-malt G. Otsa nimelises muusikakoolis) tekkis tal huvi ka kitarrimängu vastu. Foto: Mare Nõmmik

Elva Linnavolikogu 30.03.09 otsusega nr 21 algatati Raudtee 5a kin-nistu detailplaneering. Planeeringuala suurus on ~6800 m², sihtots-tarbega sihtotstarbeta maa, ala on hoonesta-mata, kaetud kõrghal-jastusega. Planeeringu eesmärgiks on kinnis-tu jagamise teel moo-dustada üks elamu-krunt väikeelamu ra-jamise eesmärgil. Üle-jäänud alal säilitatakse parkmets.

D e t a i lp l a ne e r i n -gu eskiislahendust tut-vustav arutelu toimub 19.11.09 kl 15.00 linna-valitsuse saalis. Planee-ringu eskiisiga on või-malik tutvuda tööpäe-vadel linnavalitsuses ja www.elva.ee.

Elva LV

TEADE

6 31. oktoober 2009

Eelmisel pühapäeval korraldas spordiklu-bi Airi traditsioonili-se sügisese aeroobi-kapäeva seekord Nõo spordihoones. Kü-lalistreener oli My Fitness Tartu Lõuna-keskuse peatreener Inga Neissaar.

Milvi Kapaun

Aeroobikapäeva eest-vedaja treener Airi Pärna sõnul vajas juba üheteist-kümnendat korda toimu-nud võimlemisüritus veidi värskendust.

“Siiani oleme võimle-mispäeva läbi viinud El-va gümnaasiumi võimlas, nüüd soovisin midagi uut,” rääkis Pärn. “Selleks so-bis ideaalselt väga heade treenimis- ja esinemistin-gimustega ruumikas Nõo spordihoone.”

Võimlemispäeval osales huvilisi ka Tartust ja Nõost, kokku üle kolmekümne. Soojendusosa viis läbi Nõo tantsutrupi Triiniks tree-ner Ingrid Hamer, tantsu-lise ja easy-aeroobika tun-ni Airi Pärn. Tartu ülikoo-li õppejõu, treener Inga Neissaare juhendamisel tehti läbi bosu, step ja body & mind treeningud.

Suurem osa kohalolnu-test tegi sammukombinat-

sioone stepipingil ja võim-les õhuga täidetud poolikul kummipallil (bosu) esma-kordselt. Kõik püüdsid aga tunnist viimast võtta ning liikumisi tarmuka treeneri juhendamisel hoolsalt kaa-sa teha. Uudsete võimle-misvahendite kasutamine pakkus põnevust ja pinget.

Uued alad ja vahendid“Vahenditega me varem

harjutanud pole, Neissaare treeningud oli midagi uut ja väga huvitavad,” seleta-sid Airi Pärna võimlemis-rühma aeroobikahuvili-sed. “Bosu treening õpetas lihtsalt vahendi tunnetust ja tasakaalu. Tunne oli ik-ka vilets, pallil püsimisega oli tõeliselt tegu. Ei saanud täpselt aru ka, mida tahtis. Pärast oli kael kange. Põ-nev oleks vahenditega roh-kem treenida, saaks seegi ala meeldivaks.”

Treeningtundide puhke-pausidel pakkusid meele-olukaid võimlemisetendu-si rühmvõimlejad ja tantsi-jad Elvast, Tartust ja Nõost. Esinesid SK Airi rühmad Vikerkaarepiigad, Päike-selapsed ja Kullaketrajad, tantsutrupp Triiniks, võim-lemisklubi Janika rüh-mad Balance, Garnet ja Greiss ning iluvõimlejad Marleen Ereline, Anni Liis Hoop, Miina Solveig Muru

ja Carmen Kukk. Noortele rühmvõimlejatele oli esine-mine aeroobikapäeval pea-prooviks 15. novembril toi-muvaks Eesti karikavõist-luseks.

Airi võttis võhmaleAeroobikapäeval osale-

jatele jätkus tunnustatud treeneril Inga Neissaarel vaid kiidusõnu, rohkem oleks ta soovinud kaasa-lööjate hulgas näha rühm-võimlejate lapsevanemaid.

“Oleks hea, kui võim-lejate lapsevanemaid roh-kem kaasa lööks. Ei pea olema nii häbelikud. Selli-ne tund ongi selleks, et õp-pida,” rääkis Neissar. “Istu-vad passiivselt, samas võiks mõnegi treeningu kaasa te-ha. Siis nad naudiksid seda päeva kindlasti rohkem.”

Kõik osalejad, kes pika treeningpäeva vapralt lõ-puni vastu pidasid, lahku-sid rahulolevate ja rõõmsa-tujulistena.

“Siin oli mõnus võimel-da, polnud libedat põran-dat, ruumi on palju, saal avar,” seletasid naised. “Põnev oli proovida võim-lemisvahendeid, kuid Ai-ri tund meeldis ikka kõi-ge rohkem. Sai täie hooga teha, ei pidanud kogu aeg jälgima liigutuste järjekor-da. Võttis kõige rohkem võhmale ka.”

Tunnustati tublimaidAeroobika Naine 2009

tiitli ja Sirje Kello kosmeeti-kakabineti poolt välja pan-dud kehahooldusvahendi-te omanikuks sai tartlan-na Signe Rööpson. Aeroo-bika Neiu 2009 oli laste-aed Õnneseen õpetaja An-nika Hõlpus, kes sai auhin-naks juuksehooldusvahen-did Valve Laksi juuksurisa-longilt.

Aeroobika Tüdrukuks tituleeriti seitsmeaastane SK Airi rühma Vikerkaare-piigad võimleja Merie Aas-mäe, kes tublilt pika päeva lõpuni vastu pidas.

Spordiklubil Airi on plaanis Nõo spordihoones korraldada ka Elva lahtised meistrivõistlused rühm-võimlemises, mis osaleja-te rohkuse tõttu Elva güm-naasiumi võimlasse enam kuidagi ära ei mahu.

“Tingimused on ideaal-sed, jagub ruumi esinejate-le ja pealtvaatajatele. Per-sonal on väga vastutule-lik. Rõõm on siia külali-si kutsuda. Ka üür pole nii hingemattev, saame hak-kama,” ütles kordaläinud päevaga rahule jäänud Ai-ri Pärn.

Aeroobikapäeva aitasid läbi viia Eesti kultuurka-pital, Tartu maavalitsus ja Elva linnavalitsus.

Eelmisel nädalavahe-tusel Suurbritannias toi-munud hooaja viimasel MM rallietapil osalenud Eesti noored rallisõitjad, kaherattaveolisel Citroen C2 autol startinud 17-aas-tased Sander Pärn ja Siim Plangi olid Walesi ral-li noorimad piloodid. Nii noori sõitjaid lubatakse MM rajale vaid Suurbri-tannias, kus eestlased ka eduka MM rallidebüüdi tegid.

Esimesel võistluspäe-val pärast kolmandat kat-set mootoriõli lekke tõttu sõidu pooleli jätnud Aava - Sikk noortetiimi eki-paažil Sander Pärn – Ken Järveoja õnnestus järg-mise päeva sõiduga lõ-petada absoluutarvestu-ses 42. kohal ning tõus-ta oma masinaklassis kol-mandaks. Seni vaid Eestis ja Lätis sõidetud rallide-ga piirdunud Sander Pär-nal oli oma esimesel MM etapil eesmärgiks sõita lõ-puni ning hankida sõidu-kogemusi. Võrreldes Ees-ti sõitudega panid Wale-si rallirajad noore piloodi

tõsiselt proovile.“Tegemist oli väga ras-

ke ralliga, minu jaoks MM esimene etapp ja teed olid siin võrreldes Eestiga väga rasked. Mägised, rööpas, kohati tuli sõita nii udus kui paduvihmas,” rääkis rallil kokku 290 kilomeet-rit kiiruskatseid läbinud Pärn teleintervjuus.

Esimesel võistluspäeval kaheveolistel viis kiirus-katset võitnud Võru ralli-paaril Siim Plangi – Ma-rek Sarapuu juhtus äpar-dus teise päeva alguses, kui Citroenil lendas ava-katsel ratas alt. Üldjärjes-tuses 44. kohaga lõpeta-nud võrulased olid oma masinaklassis neljandad.

Eesti rallisõitjatest osa-les Suurbritannias ka kol-mandat korda Walesi ral-lil sõitnud ekipaaž Egon Kaur – Erik Lepikson, kes neljarattaveolistel N-rüh-ma Subaru Imprezal olid absoluutarvestuses 27. ja oma võistlusklassis 14.

Oma kuuenda järjes-tikuse MM tiitli kindlus-tas Walesi ralli võiduga Sebastian Loeb. EPP

Pärna-Järveoja kordaläinud rallidebüüt

Päev täis võimlemist

24.-27. oktoobril osa-lesid Elva jalgpalliklubi noored Ahtmes Kohtla-Järve jalgpalliklubi kor-raldatud Alko Cupil. Tur-niirid toimusid 1998., 1999., 2000. ja 2001. aas-tal sündinud poistele. El-va võistkond ei osalenud ainult 2000.a poiste ar-vestuses. Mängud toimu-sid turniirisüsteemis, kus kõik võistkonnad mängi-sid omavahel läbi.

Elva jalgpallinoored tõid koju kaks teist ja ühe neljanda koha. 1999.a poiste turniiri parimaks mängijaks valisid korral-dajad Roland Liinari ja 2001.a poiste turniiri pa-rimaks Robin Paringu.

2001.a poiste mängu-des saavutas FC Elva tei-se koha koosseisus Karl Tammeorg, Robin Paring, Cris-Robin Kadastik, Ats Tragel, Hendrik Aaliste, Robin Kors, Oliver Kiho, Karl Kruus, Joonas Aart, Raido Laan ja Aleksander Satskov.

Suurimad väravakü-tid olid Robin Kors (10) ja Robin Paring (7). Ats Tragel lõi ühe värava.

1999. aasta poiste meeskondade seas män-gisid teisele kohale Carl Robert Kadastik, Sander Üllim, Remi Roosmann, Sten Suigusaar, Romet Pastak, Hans Hendrik Karro, Jarmo Pähklamäe, Sander Lensment, Roland Liinar, Kristjan Vent, Erik Vaarmann ja Kristo Kolesnitsenko.

Väravad lõid Ro-land Liinar (3), Jarmo Pähklamäe (2), Kristo Kolesnitsenko ja Sander Üllim ühe värava.

Turniiri vanemate, 11-aastaste poiste jalgpalli-võistkondade hulgas sai Elva meeskond neljanda koha koosseisus Christop-her Toom, Karl Kimmel, Laur Tammeorg, Tarvo Timm, Karel Sarv, Karel Tilga, Arnold Sumberg, Martin Täär, Karel Kaup-mees ja Oliver Kütt. Vära-vad lõid Tarvo Timm (6), Oliver Kütt, Christopher Toom, Martin Täär ja Ar-nold Sumberg. Treene-rid on Kristjan Moorast, Marek Naaris ja Gunnar Pastak.

EPP

Elva jalgpallipoisid Alko Cupil edukad

17. oktoobril toi-mus Rakvere lähedal Mõedakul Eesti meistri- ja karikavõistluste viies ja ühtlasi viimane etapp kestvuskrossis. Quad 200 klassis võitis sõidu ja üht-lasi ka Eesti meistritiitli Kait Kompus. Väga head sõitu tegi ka teisena lõ-petanud Kaidor Kom-pus, kes kindlustas sel-lega hooaja kokkuvõttes teise koha. Kolmandana lõpetas Mõedaku etapi Kristof-Tiit Ehamäe. Hoo-aja kokkuvõttes tuli kol-mandaks Kaspar Haiba.

Quad 100 masinaklas-si esikolmik oli Martin Adamson, Jenss Lootus ja Kevin Jürimaa. Johannes Sikk juunior tuli kuuen-daks. Kait Kompus võist-les ka Quad Open masi-naklassis, kus tuli etapi-sõidus neljandaks, hooaja kokkuvõttes oli ta viies.

Aasta kokkuvõttes oli selles võistlusklassis pa-rim Martin Toovis, teine oli Kaspar Kangur, kol-mas Sander Raik. Meist-rivõistluste ja karikasar-jas osales kokku 69 sõit-jat. EPP

Kestvuskrossi hooaja kaksikvõit Kait ja Kaidor Kompusele

Erinevaid aeroobikastiile pakkunud võimlemispäeval olid osalejate lemmikuks Airi Pärna (vasakul) tantsulised treeningud. Foto: Milvi Kapaun

VOLIKOGU KUTSEElva Linnavolikogu is-

tung toimub 02. novembril 2009.a algusega kell 19.00 Elva linnavalitsuse saalis Kesk tn 32

Päevakorra projekt:1. Linnapea valimine. (Lee-lo Suidt)2. Elva Linnavalitsuse liik-mete arvu ja struktuuri kinnitamine. (linnapea)3. Elva Linnavalitsuse liik-mete kinnitamine. (linna-pea)4. Töötasu määramine lin-napeale. (Leelo Suidt)5. Töötasu määramine abi-

linnapeale. (Leelo Suidt)6. Elva Linnavolikogu esi-mehele hüvituse määrami-ne. (Heiki Hansen)7. Elva Linnavolikogu ala-tiste komisjonide moodus-tamine. (Leelo Suidt)8. Elva Linnavolikogu ala-tiste komisjonide esimeeste valimine. (Leelo Suidt)9. Elva Linnavolikogu re-visjonikomisjoni liikmete valimine. (komisjoni esi-mees)10. Elva Linnavolikogu eel-arve-ja majanduskomisjo-ni koosseisu kinnitamine.

(komisjoni esimees)11. Elva Linnavolikogu kultuuri- ja spordikomisjo-ni koosseisu kinnitamine. (komisjoni esimees)12. Elva Linnavolikogu maa- ja keskkonnakomisjo-ni koosseisu kinnitamine. (komisjoni esimees)13. Elva Linnavolikogu ha-riduskomisjoni koosseisu kinnitamine. (komisjoni esimees)14. Elva Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiuko-misjoni koosseisu kinnita-mine. (komisjoni esimees)

15. Elva Linnavolikogu esindaja nimetamine Elva Gümnaasiumi hoolekogus-se. (Leelo Suidt)16. Elvas Urva tn 20 kinnis-tu detailplaneeringu keh-testamine. (Kalev Kepp)17. Elvas Lohu tn 6 kinnis-tu ja kinnistutega piirne-va ala detailplaneeringu kehtestamine ja Elva linna üldplaneeringu muutmine. (Kalev Kepp)18. Muud küsimused.

Leelo Suidt, Elva Linnavolikogu esimees

31. oktoober 2009 7

Südamlik kaastunne Aarnele ja Reinule kalli ema

INGRID VAARDIsurma puhul.

Evi perega

Kolmapäeval linna-raamatukogus huvi-listega kohtunud me-ditsiinidoktor ja loo-dusravitseja Aili Pa-ju rõhutas, et loodus-ravi käsitleb inimest tervikuna.

Mare Nõmmik

Loodusravitsejana Ai-li Paju meditsiini ei välis-ta. Tema väitel meditsiin ja loodusravi täiendavad tei-neteist. Kui meditsiin tege-leb haiguskolde likvideeri-misega, lähtub loodusra-vi sellest, et ravida tuleb inimest tervikuna ja tema ülesandeks on tugevdada inimese energeetikat ning ainevahetust.

Paju sõnul tähendab loo-dusravi loomulikke ravi-võtteid tervise tugevdami-seks ja taastamiseks – elu-stiili, tervislikku toitu, vee-protseduure, ravimtaimi ja liikumist.

Kui inimesel tekib ras-ke haiguskolle, nagu vähk, siis on ta selleni jõudnud tänu oma elustiilile. Sel-line kolle tuleb likvideeri-da operatsiooni teel, et aga

sellest välja tulla, tuleb ini-mesel muuta oma elustiili, s.t tuleb hakata teisiti ela-ma.

Raskeid haigusi saab Pa-ju sõnul reguleerida ka ter-visliku toidu ja liikumise abil, veeprotseduurid aga karastavad inimese orga-nismi ja tugevdavad tema immuunsüsteemi. Taime-riik on inimese jaoks am-mendamatu looduslik va-raait. Inimene saab enda heaks palju ära teha, kui ta oskab seda kasutada.

Lõviosa kohtumisest ku-lus Pajul küsimustele vas-tamiseks. Muu hulgas hu-vitas inimesi, mida võtta ette unehäirete korral. Pa-ju õpetas, et ainult taime-tee siin ei aita, kõigepealt tuleb paika panna rahulik ja kindel elurütm ning jät-ta telerist vaatamata eruta-valt mõjuvad õhtused krim-kad ja actionfilmid. Parim uneaeg on kella 22-st 24-ni ja kui pärast seda und enam ei tule, ei peaks Paju arvates kellelgi olema põh-just sellepärast närvi min-na. Unehäirete puhul soo-vitas Paju kasutada veis-te südamerohu tinktuurist,

samuti viirpuu ekstraktist või õitest valmistatud ravi-teesid. Unetuse vastu aitab ka lahja piparmünditee.

Liigesevaevuste käes kannatajatele soovitas Pa-ju, et neil tuleks kõige-pealt kookidest, šokolaa-dist ja kommidest kaugelt

mööda käia ning selle ase-mel keskenduda aedvilja-le, sest “magus paneb liige-sevalu õitsema”. Liigestele on olulised soojus, liikumi-ne ja õige toitumine, hästi mõjub ka varemerohu salv. Profülaktika ja liigesera-vi eesmärgil reklaamitud

glükoosamiini nimetas Pa-ju raharaiskamiseks.

Praktilisi nõuandeid ja õpetusi jagus taimetargal ka radikuliidi ja häälepael-te põletiku raviks, higista-misest ja allergiast vabane-miseks ning vererõhu ja os-teoporoosiga võitlemiseks.

Kaotus on valus,mälestus jääb...

Südamlik kaastunne Viivile lastegaabikaasa ja isa

ALFRED VILJEMI24.02.1936 – 22.10.2009

kaotuse puhul.

Eha 10 elanikud

Aili Paju kutsus rahvast loodusravi lainele

Kasumetsa küttekontor müüb küttepuid kojutoomisega. Tel. 734 9800, 529 2305

Müüa puitbrikett, kütteklots. Vedu tasuta. 528 9398

Müüa kuivi kütteklotse. 40L 27.- Vedu tasuta. 501 0753

Müüa kasutatud rehve ja velge-sid. 5346 2990

Müüa pikad ja tükeldatud küt-tepinnud. 5399 9140

Küttepuu (kuiv lepp). 513 2927

Ostan vanaaegse ümmarguse lahtikäiva söögilaua, puhvet-kapi, tigudiivani, tugitoolid, rii-dekirstu. Tel. 506 0612

Ehitusprahi äravedu (kodutehni-ka). 513 2927

Keevitustööd, ka sumbutajad. 521 2470

Boilerite puhastamine, paigal-dus. 5595 1141

OÜ Nikpo teeb katlamajade, küt-tesüsteemide, maaküttesüstee-mide ja santehnilisi töid. Garantii. 506 8509

Starterite, generaatorite remont. Hüdrovoolikud ja tarvikud. 529 1979; 730 3607

Elektri- ja nõrkvoolutööd, san-tehnilised tööd, õhksoojuspum-pade müük ja paigaldus. www.mano.ee Tel. 520 8970

Kohusetundlik keskealine mees otsib tööd Elvas või 20 km raa-diuses. Soov. ehitus, ka teised pakkumised. 5647 5377

Üürile anda kort 2t. 5556 4040

Üürile anda 2-toal. keskk. korter (uus, läbi kahe korruse) Elvas. 503 2954

Müüa kinnistud Tartumaa, Nõo alevik, Männiku 1-3; 5-14. Hind al 25eek/m².-. Info tel. 5345 6498

Jõulud ja aastavahe-tus on tulemas. Selle koo-litusega tahame erineva-te heategevate ürituste ja pidude korraldajatele an-da uusi teadmisi ja oskusi nende edukaks ning osale-jatele meeldejäävaks läbi-viimiseks.

Elva Koolituskesku-ses hakatakse mittetulun-dusühendustele õpetama sündmuste korraldamist ja turundamist ning orga-nisatsioonide sise- ja välis-kommunikatsiooni arenda-mist.

Iga koolitusel osaleja saab esmase ülevaate sünd-musturundusest kui ühest turunduse liigist, sihtgrup-pide ootuste ja vajaduste

väljaselgitamise meetodi-test, tutvub organisatsioo-nisisese ja väliskommuni-katsiooni toimemehhanis-midega, oskab analüüsi-da hetkesituatsiooni turul ja tarbijate ostukäitumist. Tunneb sündmuse korral-damise etappe alates ees-märgi püstitamisest ku-ni läbiviimise ja aruandlu-seni. Koolituse lõpuks val-mistavad osalejad ette ühe sündmuse korraldamise kava ja turundusplaani.

Koolitus koosneb kol-mest moodulist. Esimesel tutvustame, mis on sünd-musturundus, räägime po-sitsioneerimisest ja arutle-me teemadel Minu orga-nisatsioon – miks? mida?

kellele? kuidas? Milline ja kus on meie turg ning siht-grupp? Kuidas hinnata tu-rusituatsiooni ja tarbija-te ostukäitumist, selgitada sihtgrupi ootusi ja vajadusi ja püüame sündmusi meile endile teadaolevate näita-jate järgi liigitada.

Teises moodulis tutvu-takse põhjalikumalt sünd-muste korraldamisega, uuritakse, kuidas koostada eelarvet ja rahastamisvõi-malusi ning läbitakse prak-tiliste näidete varal sünd-muste läbiviimise, järelval-ve, kokkuvõtete tegemise, analüüsi ja osalejate rahul-olu-uuringu etapid.

Lõpuks püstitatakse ühe sündmuse korraldamise

eesmärgid ja koostatakse tegevuskava.

Kolmas moodul käsit-leb kommunikatsiooni or-ganisatsiooni sees ja väl-jaspool, kontaktide loo-mist ja arendamist, selgita-takse välja ja kaardistatak-se meeskonnasisene suhte-võrgustik ning uuritakse, kuidas planeeritavat sünd-must turundada, tutvutak-se suhteturunduse, kõmu-turunduse ja e-turunduse võimalustega. Mooduli lõ-puks koostatakse eelmisel moodulil eesmärgistatud sündmuse turundusplaan.

Koolitusele on oodatud eelkõige mittetulundusor-ganisatsioonide juhid, kuid kui kohti üle jääb, siis ka

avaliku ja erasektori ette-võtete esindajad. Koolitus algab 10. novembril ning toimub kolmel järjestikusel teisipäeval, õhtuti kell 18-21.15 Elva Matkakeskuses Pargi 2. Koolitaja on Anne-li Parksepp, kes on palju-dele elvalastele tuntud kui ürituste korraldaja, HKK Sinilind kunagine direktor, praegune OÜ Filisart juha-tuse liige.

Koolitusel osaleja oma-poolne investeering on 50 krooni. Registreeru-mine e-posti aadressil knoorkoiv@gmail.com või telefonil 516 7362.

Olete oodatud!

Sügav kaastunne Heldur Kreisile perega

JÜRI KREISIsurma puhul.

Perekond Jesin

Koolituskeskuses õpetatakse sündmuseturundust

Mälestame kallist kolleegiLOREIDA KÕLLI

Südamlik kaastunne omastele.

Elva haigla eksmeedikute klubi

Kui tellitud ajaleht Elva Postipoiss laupäeval postkastis ei ole, andke

sellest toimetusele teada tel. 730 9899 (E-N)

või e-mail epoiss@kodu.ee

Seenioridel oli Aili Pajule (paremal) üks ühine, kuid nähtavasti väga oluline küsimus. Foto: Mare Nõmmik

31. oktoober 2009

ELVA KAUBANDUSKESKUSES ja ARBIMÄEL

4.-15. november

VÄIKESE TAKSI PÄEVAD

Müügil 350 supersoodsa hinnaga toodet!

PARFÜMEERIA osakonnas

Kiirusta! Oktoobri lõpuniKõik LÕHNATOOTED

-20%

29. oktoober – 1. novemberNÄDALALÕPU PAKKUMISED:

Pirn Conference kg II klass 13.90 7.90Jahutatud broilerifilee lõiked alusel kg vp. 114.90 69.90Hauaküünal 36h 8.90 6.90Dušigeel Palmolive 250ml

(milk Cherry blossom; 2in1 for men) 31.90 17.90

KODU&TEHNIKA kaupluses

Kiirusta! Oktoobri lõpuniKÕIK VAIBAD

-20%

KUNSTIKUU ELVAS