2008 õppeaasta projektid Leisi Keskkoolis
„Leisi muusikaelu mitmekesisemaks“
Käesoleva projekti eesmärgiks on olnud tuua Leisi Valla elanikele, ka kooliõpilastele,
suveelanikele, külalistele lähemale elav klaverimuusika, milleks oli vaja renoveerida
kasutatud kabinetklaver “Estonia”.
Projekt hõlmas neli külaliskontserti korrastatud klaveriga, mis võimaldas esineda
muusikatõppivatel noortel inimestel Saaremaa erinevatest paikadest ja kollektiividest –
Orissaare Muusikakool, õpetaja Kairit Levit; KG Huvikool INSPIRA , õpetaja Pilvi Karu,
SÜG koorid koos luuleteatriga - õpetajad Mari Ausmees, Riina Oeselg ja Rita Ilves.
Lisaks oma kooli jõulupeod, õpetaja Tiina Oks.
Omaealiste suurepärane muusikaline eneseväljendus, sh ise klaveril laulude saatmine,
innustab ja motiveerib kindlasti ka meie valla noori.
Et näidata klaveri võimalusi veelgi, oli ühe kontserdi esinejateks kutsutud professionaalsed
esinejad Tartust – Jorma Toots ning Ebbe Müntel (neljal käel).Kohaliku kontsertklaveri
olemasolu võimaldab vastu võtta ka Eesti Kontserdi poolt pakutavaid loeng- kontserte ja
muid erinevaid muusikalisi võimalusi, millest me seni oleme pidanud loobuma.
Projekt kestis 2008. aasta lõpuni.Projekti on rahastanud Eesti Kultuurkapitali
Rahvakultuuri Sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital, Eesti
Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupp, Kultuuriministeeriumi programm „Süvamuusika
Eestis“, Leisi Vallavalisus, kontsertide külastajad.
Renoveeritud klaver
Ebbe Müntel, Jorma Toots
Orissaare Muusikakooli õpilased koos õpetaja Kairit Levitiga
SÜG koorid koos luuleteatriga - õpetajad Mari Ausmees, Riina Oeselg ja Rita Ilves.
Ansambel Mandlike, õpetaja Pilvi Karu klaverisaatel.
Noored iseseisvalt
„Kogeda väliskultuuri läbi noortevahetuse“ „Experience foreigen culture
trough youth exchange”.
Projekti eesmärk oli tutvustada vastastikku Eesti ja Hispaania kultuuri, loodust, ajalugu ja
eluolu – noorte vajadusi ja huvisid ning hoomata nende erinevusi ja sarnasusi läbi
õpitubade korraldamise.
Projekti ettevalmistamise perioodi jooksul toimus teabematerjalide varumine, kindlustuste
sõlmimine, piletite, majutus- ja söögikohtade broneerimine, esmaabivahendite varumine
projektitegevuste kooskõlastamine partnergrupiga.
Projekti käigus õppisime Eesti ja Hispaania käsitööd, õppisime tundma Eesti ja Hispaania
rahvuskultuuri läbi rahvapillide, rahvalaulude ja rahvatantsude. Töötubade abil õppisime
tundma erinevaid kultuure. Õpitubades kasutasime grupitöö meetodit, diskussioone,
arutelusid, loodusmatka ja ajurünnakut.
Programmi mõtlesid välja projektis osalevad Eesti noored. See saadeti ülevaatamiseks
Hispaania poolele, kes kiitis ideed heaks. Nii Eesti kui Hispaania pool valmistas ette
töötubasid. Juhendajatele jäi rohkem ülevaatamise roll. Suur rõhk oli omavahelisel
suhtlemisel, küsimustel, huvi tundmisel teise riigi vastu. Tegevused olid enamjaolt
planeeritud nii, et kahe riigi noored võimalikult palju seguneksid.
Me jaotasime 30 noort gruppidesse, millest igaüks sai enda vastutada kindlate tegevuste
toimumise ja õnnestumise. Projekti tegevuste ettevalmistamisel suhtlesime põhiliselt
interneti teel. Partnergrupi leidis internetist üks noortest, kes oli osalenud nii eelmises
Euroopa Noorte büroo poolt toetatud projektis kui ka Euroopa Noorte koolitustel.
Vastasime Hispaania grupi partneriotsingule. Käesoleva projekti raames tulid nemad
Eestisse, seega iga tegevuse puhul on küll näha Eesti näiteid, kuid Hispaania pool rääkis
aktiivselt samalaadsetest asjadest oma koduriigis, et kultuure võrrelda.
Baskimaa lipp. Jalgpalliklubi Athletic lipp.Eesti ja Baski noored.
Ühispilt Maasi maalinna lähistel
Projekti on rahastanud Euroopa Ühenduse Programm Euroopa Noored, Pöide
Vallavalitsus, Muhu Vallavalitsus, Leisi Vallavalitsus, projektist osavõtjad.
Meeskonnatöö harjutamine
Linnamäng Kuressaares
Noorte võimalused
Trikiratturid Viljandimaa Noortekeskuses.
Piltidel on näha väike osa projektitegevustest.
Grupitöö
Käsitöötegevused Hellamaa Külakeskuses
Puutöö väikeses koolis Muhu Muuseumis
„Lambast kleidini“ „From Sheep to Dress“.
Projekti vajalikkuse põhjendus:
Maapiirkonnad tühjenevad kogu Euroopas. Piirkonniti unustatakse kohalik looduslik ja
kultuuriline eripära.
Nii Suur-Britannia põhjaosas asuv Cumbria kui meie kodusaar Saaremaa on olnud tuntud
kui kuulsad lambakasvatuse alad samuti ka populaarsed suvituskohad maal.
Noored väljaspool meie projekti on saanud läbi näituste, esitluste ja artiklite teada, millised
on nende piirkondade põlised elatusalad, on kuulnud kohaliku naturaalse toormaterjali
(vill, samuti lina, kiukanep) kasutamise tähtsusest ja näinud võimalusi selle moodsaks
tootearenduseks.
See on aidanud meil hoida atraktiivsena nii kohalikku looduskeskkonda kui säilitada
kultuuri ja käsitöö traditsioone. Noored on saanud oma vaba aega kasutada millegi
ühiskondlikult väärtusliku jaoks, mis neile endile ka huvi pakkus.
Läbi kohtumiste ja meediatöö toimus kohalike kultuuritraditsioonide tutvustamine
partnerile välismaal ja uute oskuste ning kogemuste jagamine teiste saarte noortega
kodumaal.
Üldiseks eesmärgiks on olnud tasakaalustatud regionaalne areng ja kohaliku elukeskkonna
parandamine maal, ajaloopärandi ja traditsioonide tutvustamine noorele põlvkonnale ning
kohaliku pärandi jätkusuutlikuse tagamine.
Saaremaa kui pärand- ja loodusturismi sihtkoha tutvustamine Suurbritannias.
Cumbria maakonnal ja looduskaunis Lake District´is, kui tuntud lambakasvatuspiirkonnas,
on ligi 500 aastane väärtuslik turismikogemus, mida meie partnerid meelsasti meiega
jagasid.
Projekti eelkohtumine Cumbria maakonnas
Projekti otsesed eesmärgid:
Tähelepanu juhtimine bioloogilisele ja kultuurilisele mitmekesisuse säilitamisele nii Eestis
kui Suur-Britannias:
Bioloogilise mitmekesisuse all mõeldakse siin vanu koduloomatõugusid ja nende
karjatamiseks vajalikke liigirikkaid pärandmaastikke.
Kultuurilise mitmekesisuse all aga on mõeldud piirkondlikke traditsioonilisi tooraine
töötlemise ja käsitööoskusi.
Rahvusliku käsitöö tegemine: Kuidas valmib loodussõbralik toode?
Kõik projektis osalevad noored õppisidd tundma kiudude kvaliteeti ja erinevaid
kasutusotstarbeid. Õppisid ise niitma lammastelt villa, kraasima seda, ketrama villast
lõnga, kuduma tarbetekstiile ja valmistama rõivaid näituse ning moeetenduste jaoks.
Projekti raames valminud tööde esimene esitlus toimus noorte moeetendusel Saaremaa
Koolimood 2008. Noorema vanuseastme 12 st kollektsioonist võitis "From Sheep to
Dress" III koha, Takuse Niidirulli ning eriauhinna moejooniste eest.
Kogemuste jagamine ja vahetamine: Kuidas saada loodussõbralik toode populaarseks
noorte hulgas? Proovisime uurida, kuidas kultuuri ja keskkonnasõbralike meetoditega
valminud esemete abil võiks leida turismipiirkondade elanikele rohkem töö ja teenimise
võimalusi, saada põlistest traditsioonidest taaselustatud lisaväärtusi oma kodusaarele või
maakonnale.
Et teada saada kui suurt kõlapinda meie tegevus leiab noorsoo hulgas, selleks viisime
näituse ja kollektsiooni esitlused ka teistesse Eesti paikadesse (eelkõige väikesaartel) ning
suhtlesime aktiivselt meediaga.
Partnergrupp oli seotud meie tuttava koduloouurija ja pedagoogiga, June Lenna Hall`iga,
kes Leader projekti raames on Inglismaal tuntud naturaalsete kiudude messi WOOLFEST
algatajana ja paljude koolituste korraldajana.
June Lenna Hall
Valminud kollektsiooniga Inglismaal, "Woolfestil", suvel 2008
Päris
alguses.
Meie partnerorganisatsioonid on seotud ajaloo, tekstiilikäsitöö ning noorsoo
koolitusprojektidega Cumbrias – http://www.woolclip.com/ ; http://www.woolfest.co.uk/ ;
http://www.grampusheritage.fsnet.co.uk
Kasusaajad (kes, mis osas): Projektis osalevad neiud, nende pered, juhendajad - Uued
teadmised, kogemused.
Koolid – huvi äratamine ka teistes koolides antud teema vastu.
Kogukond – aktiivsed noored elavdavad kogukonna elu, toovad uut teadmist, arusaamist,
tuletatakse meelde ja äratatakse ellu vanu traditsioone.
Vald – jätkusuutlikkus seotud aktiivsete noortega, kellele on oluline oma kodupaiga areng.
Maakond – Noored, kes leiavad kodupaigas tegevust , tulevad maakonda tagasi ka pärast
õpinguid mujal Eestis või välismaal.
Partnerid – Erinevatest kultuuridest ühiste väärtuste ja sarnaste traditsioonide leidmine,
kogemuste vahetamine.
Projekti tutvustamas.
Märkimisväärne on see, et 2009 oli ÜRO rahvusvaheline naturaalsete kiudude aasta.
Märtsis toimus eelkohtumine Cumbrias, kus osales üks noor koos projektinõustajaga –
tulemuseks suvise kogu grupi - 9 tütarlast ja 2 juhendajat kohtumise koostöö kavandamine
ja sellest kõnelev artikkel Oma Saar, Meie Maa ja uudisteportaalis Roheline Värav.
Positiivsed kogemused vanade väärtuste ülesleidmisel on avanud noortele tee järgmisteks
väljakutseteks. Põlised koduloomad kaovad poollooduslikelt kooslustelt kui nende saadusi
ei kasutata.. Poollooduslikud kooslused rannaniidud, loopealsed ja puisniidud hävivad kui
ei ole enam kariloomi.
25. juuni – 30. juunil, 2008 toimus välispartneriga kohtumine Cumbrias, Suur-
Britannias.Tulemuseks mõlema Põhja-Euroopa kultuuri vastastikune tutvustamine,
kogemuste vahetamine, näitus ja moeetendused. Eelnevad tegevused on andnud võimaluse
noortel teadvustada, kus ja kuidas kasvatatakse, töödeldakse villa ja kiutaimi. Kuidas need
põllumajandusharud on mõjutanud meie keskkonda ja mis on juhtunud, kui naturaalsete
kiudude tarbimine on vähenenud. Mis on juhtunud kui nende kasvatamine ja töötlemine on
ümberkolinud väljaspoole Euroopat.Rõivaesemete isevalmistamisel oleme saanud meelde
tuletada põliseid käsitöövõtteid ja teadmise, kui palju võtab aega materjalist valmis
tekstiilini jõudmine.
Moeetenduseks valmistumine on andnud esinemiskogemuse, julguse, õpetanud
meeskonna- ja koostööoskust. Välispartneriga suhtlemine on võimaldanud praktiseerida
inglise keelt ja andnud oskuse paremini suhelda teiste Euroopa kultuuridega.
Projekti on rahastanud Euroopa Ühenduse Programm Euroopa Noored, Kohalik
Omaalgatuse Programm, Leisi Vallavalitsus, Leisi Valla Kultuurikomisjon, projektis
osalejad.
“Leisi Keskkooli praktiline loodusharidus 2008. aastal
Leisi Keskkooli eelnevalt läbiviidud loodusharidusprojektide kogemus näitab seda, et
õpilased saavad vahetult looduses praktiliselt tegutsedes väärtuslikku informatsiooni
koolitundides õpitu kohta. Loodus aitab kaasa ka kaaslastega suhtlemisele ja ühtsustunde
suurenemisele. Loodusõpetuse tundides läbivõetavad teemad on klasside lõikes muutuvad.
Kui eelmistel aastatel teatud klassidega on looduspäevi läbi juba viidud, siis iga aasta on
õpilastele erinev ja uued läbivõetud teemad vajavad kinnistamist. Samuti on läbida
erinevad matkarajad. Kavandatud oli õppereis Matsalu Looduskaitsealale, mis andis
osavõtjatele suurepärase kogemuse. Looduslaagrid hõlmavad jalgsimatku loodusmajade
lähistel, töölehtede täitmist, diskussioone ja rühmatöid, maastikumänge, viktoriine. Kõik
see aitab kaasa teadmiste kinnistumisele, looduse praktilisele tundmaõppimisele ja ka
paremale sotsialiseerumisele.
Õpilaste teadlikkus suureneb neid ümbritseva keskkonna suhtes mida praktiline tegevus
teadmiste kinnistamiseks suurepäraselt võimaldab. Nad saavad ka paremini aru oma osast
looduse hoidjatena ja kaitsjatena. Erinevates klassides on õppekavas erinevad teemad
käsitlemisel. Looduspäevad aitavad kinnistada tunnisõpitud teadmisi. Lapsed õpivad
loodusega suhtlema, loodushoidlikult käituma.
Projekti on rahastanud Keskkonna Investeringute Keskus.
5. klass Läänemaal – looduse uurimine.
Jõel ja roostikus
11. klass - Konati matkarada
Töölehtede täitmine
“Leisi Keskkooli keskkonnaõppe õppekava koostamise koolitused”.
Leisi on ajalooliselt kujunenud Saaremaa põhjapiirkonna haridus- ja kultuurikeskuseks.
Leisi Keskkooli töötajad on huvitatud kooli jätkusuutlikkuse tagamisest. Eesmärgiks on
seatud keskkonnaalase õppe sisseviimine keskastme õppekavasse. Antud projekti raames
oli kavas kahe seminari läbiviimine. Esimene seminar toimub töörühmale õppematerjalide
ja -metoodikaga tutvumiseks Lihula Gümnaasiumis, teine Leisis, kus töörühm esitab
õpetajaskonnale aruande oma tööst ja viiakse läbi õpetajate koolitus.
Projekt lõppes 2008. aasta detsembris.
Projekti on rahastanud Keskkonna Investeeringute Keskus.