1
Innovatsiooniprogrammi perspektiiv saarte uudseks juhtimiseks
Strateegiad kohaliku ja piirkondliku tasandi loovatele innovatsioonipoliitikatele, mille eesmÀrk on algatada
âkatse- ja Ă”ppeprojekte ning programmeâ saarte tuleviku suunamiseks.
Juhis hooratta-meetodi kasutamiseks
Abivahend eestvedajale
Oktoober 2019Han Brezet, Nameda Belmane ja Simon Tijsma (toim)
3
Innovatsiooniprogrammi perspektiiv saarte uudseks juhtimiseks
Strateegiad kohaliku ja piirkondliku tasandi loovatele innovatsioonipoliitikatele, mille eesmÀrk on algatada
âkatse- ja Ă”ppeprojekte ning programmeâ saarte tuleviku suunamiseks.
Juhis hooratta-meetodi kasutamiseks
Abivahend eestvedajale
Oktoober 2019Han Brezet, Nameda Belmane ja Simon Tijsma (toim)
5
INTERREG EUROPE PROJEKTI ISLANDS OF INNOVATION PARTNERID
Saaremaa Vallavalitsus, Eestisaaremaavald.ee
DRAE, Assoorid, Portugalazores.gov.pt
PÔhja-Egeuse piirkond, Lesbos, Kreekapvaigaiou.gov.gr
CANBT, Guadaloupe, Prantsusmaacanbt.fr
ARDITI, Madeira, Portugalarditi.pt
Friisimaa provints, Hollandfryslan.frl
SamsĂž energiaakadeemia,Taanienergiakademiet.dk
Kaasabi organisatsioonilt Atlantic International Research (AIR) Centre
6
21. november 2019Esmakordselt avaldatud 2019Kirjastus: ProfB Publishers
Emmalaan 31, 3051JC Rotterdam, Holland
ISBN 9789081780810
SDU Staats Drukkerij en Uitgeveri raamatukoguSelle raamatu jaoks on taotletud kataloogikirjet
Vastav autor/toimetaja:Prof dr Han Brezet AAU Aalborgi ĂŒlikool, [email protected]+31 631644248
Hooratta-meetodi juhendi saab tasuta alla laadida veebilehelt:
www.fryslan.frl/islandsofinnovation
Palun viidake vĂ€ljaandele jĂ€rgmiselt: Brezet, J.C., Belmane N. ja S. Tijsma (toim). Juhis hooratta-meetodi kasutamiseks â Innovatsiooniprogrammi perspektiiv saarte uudseks juhtimiseks. 2019. Friisimaa provints (innovationislands.com). Holland.
Esimene trĂŒkk: Friisimaa provints, Holland.
7
AutoriĂ”igus © Islands of Innovation â EU Interreg
Seda vÀljaannet vÔib tervikuna vÔi osaliselt ja mis tahes kujul paljundada hariduslikel vÔi mittetulunduslikel eesmÀrkidel ilma autoriÔiguse omaniku eriloata, tingimusel, et allikale on viidatud. Projekti Islands of Innovation toimetajatele ja sekretariaadile meeldiks saada koopia igast vÀljaandest, mis kasutab seda vÀljaannet allikana.
Vastutuse vÀlistamine
KĂ€esolevas vĂ€ljaandes kasutatud mÀÀratlused ja esitatud materjal ei tĂ€henda, et EL Interreg programm avaldaks ĂŒkskĂ”ik millises vormis arvamust mistahes riigi, territooriumi, linna, piirkonna vĂ”i selle ametiasutuste Ă”igusliku staatuse vĂ”i selle piiride vĂ”i territooriumi mÀÀratlemise kohta. Lisaks ei esinda vĂ€ljendatud seisukohad tingimata EL nimetatud poliitika ja EL Interregi programmi otsust, samuti ei tĂ€henda Ă€rinimede vĂ”i majandusprotsesside nimetamine nende toetamist.
Euroopa Ă”iguse kohaselt on mistahes kirjastusorganisatsioonil vĂ”i muul isikul keelatud hooratta-meetodi juhise trĂŒkitud raamatuversiooni abil tulu teenida.
8
Han Brezet, Nameda Belmane ja Simon Tijsma
TOIMETAJAD
KAASTĂĂ PĂHIMEESKOMDNameda Belmane
Han Brezet
Bruno Correia
Alberto Grilo
Jan Jantzen
Kostas Karamarkos
Stephanie Nestor
Simon Tijsma
Ingrid Tilts
Latconsul SIA
Friisimaa provints / AAU Aalborgi ĂŒlikool
DRAE â Assoorid
ARDITI â Madeira
SamsĂž energiaakadeemia
PÔhja-Egeuse piirkond
CANBT â Guadeloupe
Friisimaa provints
Saaremaa vald
LĂ€ti
Holland / Taani
Portugal
Portugal
Taani
Kreeka
Prantsusmaa
Holland
Eesti
9
Paulo Abreu (ARDITI, Madeira), CĂ©lia Azevedo (DRAE, Assoorid), Bojan Bajic (Vlieland, Holland), Telmo EleutĂ©rio (DRAE, Assoorid), Deborah Estima (DRAE, Assoorid), professor Sandra Dias Faria (University of the Acores), Idil Gaziulusoy (Aalto ĂŒlikool, Soome), Shauna Jin (TU Delft, Holland), Fred Julia (Guadeloupe, Prantsusmaa), Duygu Keskin (TU Eindhoven, Holland), Michael Kristensen (SamsĂž â Taani), Pepijn Lyklema (Texel, Holland), Ricardo Machado (DRAE, Assoorid), Christos Malakos (PĂ”hja-Egeuse piirkond, Kreeka), RogĂ©rio Martins (DRAE, Assoorid), Julien Piquion (Guadeloupe â Prantsusmaa), Renato Pires (DRAE, Assoorid), Tako Popma (Friisimaa provints, Holland), Stravros Rallis (PĂ”hja-Egeuse piirkond, Kreeka), Albert Ruiter (Friisimaa provints, Holland), Chris Ryan (Melbourneâi ĂŒlikool, Austraalia), Pieter Smit (Ameland, Holland), Anu Vares (Saaremaa vald, Eesti), Jan Wibier (Ameland, Holland).
KAASTĂĂSSE ANDSID PANUSE
TUGITEENUSEDBrigitte Feenstra Friisimaa provints Holland
KUJUNDUS JA KĂLJENDUSDennis Sieperda
Bonnie Lewtas
Friisimaa provints
Turtlco
Holland
Holland
INGLISE KEELE TOIMETAJABonnie Lewtas Turtlco Holland
TĂLGE EESTI KEELDEVirge Pihel Eesti
10
EESSĂNA
Uuendajate peamine roll on olnud teadmisjanu jagamine teistega ja katsetamise keerukal rajal pĂŒsimine ning selle rolli tĂ€itmisele tuleb katkematult kaasa aidata. Uuendajate roll institutsionaalse koostöö tugevdamisel ideede vahetamise edendamiseks nii riiklikest kui riikide ĂŒlestest prioriteetidest lĂ€htuvalt muutub ĂŒha tĂ€htsamaks olukorras, kus maailm seisab silmitsi kolme olulise vĂ€ljakutsega:
Kliimamuutused, mis hĂ”lmavad ka vajadust parema kompromissi saavutamiseks majanduse kasvu ja meie kĂ”igi ĂŒhise ökosĂŒsteemi sĂ€ilitamise vahel teadmispĂ”histe juhtimismehhanismide abil;
Digitaalsed muutused, mis hĂ”lmavad ka massilist juurdepÀÀsu erinevatele andmetele, tehisintellekti, suurandmete analĂŒĂŒtikat ja arvutuslikke meetodeid nii andmeteaduses kui igaĂŒhe digioskuste kasvatamist;
Sissetulekute ebavĂ”rdsus, ja rahvastikudĂŒnaamika, mis hĂ”lmavad ka vajadust vĂ”tta tĂ”husamalt arvesse teadmisi kaasavast majanduskasvust ning kiiresti muutuvas inimene-Maa sĂŒsteemis parema elukvaliteedi loomist, arvestades nii vananemist, sĂŒndivust kui migratsiooni.
Ăhiskonnas jagunevad teadmised puudutavad kĂ”ikide riikide ĂŒhiskondi. Kui ĂŒhiskonna tugi haridusele, teadusele ja kultuurile ei suurene, ei saa ĂŒhiskond areneda ega majandus kasvada. See kehtib ĂŒhtmoodi kĂ”igi kohta, sest teadmisi saab luua ja rakendada vaid siis, kui uutel pĂ”lvkondadel sĂ€ilivad huvi ja usaldus teadmiste vastu.
11
Sellest kontekstist lĂ€htuvalt tuleb jĂ€tkata ja tugevdada katsetamist ning erinevate teadusvaldkondade integreerimist ja dialoogi, sest meie ees seisvad keerukad probleemid nĂ”uavad inseneri-, loodus-, humanitaar- ja ĂŒhiskonnateadustes loodava teadmuse ĂŒhendamist.
NĂ€eme, et esilekerkivad riskid inimkonnale, eriti kliimamuutustest ja nende mĂ”judest inimkonna elukvaliteedile tulenevad riskid loovad tohutu vĂ”imaluse motiveerida uute teadmiste loomist ja suurte inimhulkade osalemist teadmiste jagamisel. Ilmselgelt annab olukord suure vĂ”imaluse soovile leida ja katsetada uusi viise kogukondade kaasamiseks. Uued lahendused vĂ”ivad tĂ€hendada kogukonnapĂ”histe sĂŒsteemide ĂŒmbermĂ”testamist, et arendada sinimajandust, kaasata ja vĂ”imestada nii noori kui uusi kogukondi kohalikul ja piirkondlikul tasandil jĂ€tkusuutlike ĂŒhiskondade arendamiseks.
Selles kontekstis on vaja kĂ”ikehĂ”lmavat disainmĂ”tlemist, mis tĂ€hendab avatud, koos kujundatud, teadusel ja teadmistel pĂ”hinevat lĂ€henemisviisi lahendustele ĂŒhiskonna erinevaid tasandeid kaasates. Saared, mis on mitmes vĂ”tmes meie âtuleviku anduridâ, vĂ”ivad olla selleks paigaks, kus testida uusi sĂŒsteeme ja ĂŒhiskonnaga seotud lahendusi vĂ”i ise luua ainulaadseid, isoleeritusest tingitud lahendusi.
Eelpool toodust tulenevalt usun ma, et Islands of Innovation projekti tulemused, sealhulgas muutustele suunatud âtantsuplatsiâ meetod ja hooratta meetod, on suurepĂ€rased nĂ€ited sotsiaalse kaasatuse ja valitsemise vahenditest, mis vĂ”ivad aidata kogukondadel ja piirkondadel luua neile sobivaid ainulaadseid, kuid koos disainitud lahendusi vĂ€ljakutsetele, vĂ”ttes arvesse nii parimaid praktikaid kui paindlikkust.
Manuel HeitorPortugali teadus-, tehnoloogia- ja haridusminister
12
PĂŒhendame selle juhendmaterjali kĂ”igile
saare-elanikele, iseÀranis neile, kes raske
töö, pĂŒhendumuse ja isoleeritusest tingitud
vastupidavuse kogemusega soovivad uuenduste
ja uuenduslike lÀhenemisviiside kaudu aidata
kaasa oma kogukondade kestvusele (ĂRO sÀÀstva
arengu eesmÀrgid, SAE). Hooratta-lÀhenemise
abil loodame pakkuda saarekogukondadele
â eripĂ€rastele oma geograafilise asendi,
looduse, majanduse ja saarekultuuri poolest
â abivahendit erinevate osapoolte kokku
toomiseks âtantsuplatsideleâ, mis on tavapĂ€ratuks
alguseks keerulistele ja ainulaadsetele ĂŒhistele
innovatsiooniprojektidele. Veelgi enam, loodame
Ă€rgitada omavalitsusi selliseid âtantsuplatseâ
looma ning toetama tantsivaid osapooli, olles
ise tantsijaks, kelle kanda on valitsemisest
tulenev vastutus viia ellu uuendusteks vajalikud
tegevuskavad.
13
SISUKORDPreface 10
1. Sissejuhatus 14
2. Ettevalmistused 17
3. Taustainfo 18
4. Hooratta-meetodi juhend 20
5. Hooratta-meetodi töötuba 22
6. Iga strateegia inspiratsioon ja enesehindamine 24
Strateegia 1 - Loomesektor 24 Strateegia 2 - VKEd ja MTĂd 36 Strateegia 3 - Noored ettevĂ”tjad 52 Strateegia 4 - Teadmiste import/eksport 66 Strateegia 5 - Kogukonna kaasamine 76 Strateegia 6 - Ăhis-/kaasdisain 89 Strateegia 7 - Institutsionaalsed tingimused 98 Strateegia 8 - Uuenduste sobivus 106
7. Töötoa tulemused, hooratta-meetodi aruanne ja tegevuskava 114
8. Veebilehe toega automaatne punktisĂŒsteem 117
9. Poliitika mÔju ja jÀrgmised sammud 126
Kasutatud allikad 129
14
Hooratta-meetod (TIPPING Approach) ja hooratas on vÀlja töötatud EL Interreg Europe projekti Islands of Innovation raames eesmÀrgiga kasutada seda innovatsioonipoliitika vÔi parema valitsemise abivahendina.
Hooratta abil saab hinnata saarte innovatsioonipoliitikaid, et:
Hooratast saab kasutada uuenduste korral, mis vÔivad olla:
vÔrrelda saari vÔi saare erinevaid osi;
vĂ”rrelda olemasolevat olukorda soovitud tulevikuga: âunistusâ;
vÔrrelda mingit probleemi, valdkonda vÔi aspekti (energia, materjalid, vesi, transport, pÔllumajandus, ringmajandus, turism, areneva tehnoloogia valdkonnad jne);
luua alus ja anda inspiratsiooni ulatuslikuks uueks â vĂ”i uuendatavaks â kindla temaatilise suunaga poliitikaprogrammiks ja kaasavateks projektideks;
olla poliitikauuenduste ajurĂŒnnakutel abivahend.
Sissejuhatus1
(a) varem rakendatud uuendused, millest Ôppida;
(b) projektide alustamine uutel teemadel;
(c) tuleviku unistused/ambitsioonid.
15
Innovatsioonil on palju definitsioone. Need varieeruvad konkreetsetest tehnoloogilistest uutmistest ulatuslike muutusteni ĂŒhiskonnas. VĂ”tame aluseks Celik (2018) mÀÀratluse ja nimetame innovatsiooniks uut ĂŒhiskondlik-kultuurilist tava, mis hĂ”lmab vĂ”imalikke tehnilisi ja majanduslikke muudatusi ja mille eesmĂ€rk on saavutada ĂŒks vĂ”i mitu ĂRO 17 sÀÀstva arengu eesmĂ€rkidest (ĂRO, 2017). Uuenduslik tava vĂ”ib esineda mitmesugusel kujul, nĂ€iteks uus tehnoloogia vĂ”i tehniline protsess, uus teenus, uus turg, uus Ă€ri, uus
ĂŒhiskondlik-tehniline sĂŒsteem vĂ”i nende kontseptsioonide kombinatsioon. MĂ”iste âpoliitikaâ osas oleme aluseks vĂ”tnud laiapĂ”hjalise lĂ€henemise, mida vĂ€ljendab paremini mĂ”iste âvalitsemineâ, mis mÀÀratleb arusaama, et tavaliselt hĂ”lmavad/nĂ”uavad valitsuse poliitikad koostööd, jagamist ja partnerlust teiste ĂŒhiskonnas tegutsejate ja sidusrĂŒhmadega, nĂ€iteks tööstused, teised valitsused, elanikud, teenuse kasutajad (mitmesugused tarbijad), teadmuskeskused, MTĂd jne.
Hooratas pĂŒĂŒdleb loova töövahendina sellele, et panustada saarte ja sarnaste (rohkem vĂ”i vĂ€hem) eraldatud piirkondade valitsemisuuendustesse, mis jĂ€rgivad Islands of Innovationâi mudelit (vt joonis 1). Mudel on vĂ€lja töötatud selleks, et mÀÀratleda projekti Islands of Innovation kĂ”igi partnerite ĂŒhised probleemid ja metoodika. See on mĂ”eldud kasutamiseks piirkondliku tegevuskava vĂ€ljatöötamisel.
Joonis 1. Islands of Innovation mudel
8
1
2
3
4
5
6
7
Action 1
Action 2
Action 3
TIPPING WHEEL
Stakeholdersmeetings
Mid-termconclusions
Policy learningplatform
Innovationtheory
Goodpractices
Comparativeanalysis
Interregionallearning sessions
Existing Innovation Ecosystem New Innovation Ecosystem
16
Hooratta juured on Euroopa Regionaalarengu Fondis, mille eesmĂ€rk on stimuleerida innovatsiooni Euroopa ÀÀrealadel uute oskuste, ettevĂ”tete ja töökohtade loomiseks. LĂ€henemisviis on kooskĂ”las Euroopa Komisjoni peamise nĂ”ustaja, prof Marianne Mazzucato visiooniga, mis teadvustab valitsuste suurt rolli ĂŒhiskondlikult olulise innovatsiooni edendamisel. (Mazzucato, 2018). Kohalike ja piirkondlike valitsuste praktikas tĂ€hendab see, et vĂ€ltida tuleb âtraditsioonilise innovatsioonipoliitikaâ lĂ€henemisviisi, mis tavaliselt koosneb projektide vahel hĂŒplemisest, vĂ”itjate valimisest, teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning mÀÀruste ja Ă”igusaktide standardsest kogumist, samuti valdkondlikust
ja korraldavast lĂ€henemisviisist. âKaasaegsed juhtimispĂ”himĂ”ttedâ hĂ”lmavad selle asemel âunistustâ vĂ”i vĂ€ljakutset pakkuvat missiooni, uute kumulatiivsete teadmiste loomist ning Ă”pivad ja katsetavad programmilise lĂ€henemise kaudu, kaasates âtahtjaidâ ja kujundades â peegeldava praktika abil â areneva poliitikavahendite kogumi ja innovatsioonitaristu. EttevĂ”tluse rolli osas tugineb hooratas avatud innovatsiooni (Chesbrough, 2006), elluviimise (Sarasvathy, 2001. Keskin, 2015), loomemajanduse (Florida, 2012) ning piirkondliku innovatsiooni (Boschma & Martin, 2010) teooriatele ja mĂ”isteraamistikele. Hooratta-meetodi juhend eestvedajatele kasutab samm-sammulist lĂ€henemisviisi, mille keskseks elemendiks on hooratta-meetodi töötuba.
Joonisel 1 on esitatud projekti Islands of Innovation mudel, millel on jĂ€rgmised elemendid: (1) olemasolev innovatsiooni ökosĂŒsteem; (2) hooratas loomingulise juhisena uuenduslike poliitiliste strateegiakomplektide vĂ€ljatöötamiseks, mille tulemuseks on (3) uus vĂ”i tĂ€iustatud innovatsiooni ökosĂŒsteem ehk tantsuplats, kus innovatsioonipoliitika tĂ€iustatud elemendid viivad osalised ja sidusrĂŒhmad kokku uue innovatsiooni ökosĂŒsteemi juurde ehk âtantsuplatsileâ, kust vĂ”ivad vĂ€lja kasvada uued projektid, tooted, Ă€riideed, mudelid ja teenused.
17
Hooratta-meetodi kasutamiseks toimige jÀrgmiselt:
Valige teema: omavalitsusĂŒksus; piirkond; majandusharu; valdkond; probleem; vĂ€ljakutse; unistus. Teie regionaalse innovatsioonikava (Regional Innovation Strategy, RIS = EL teatud regiooni nutika spetsialiseerumise strateegia) analĂŒĂŒs vĂ”i muu sarnase analĂŒĂŒs vĂ”ib olla heaks lĂ€htepunktiks prioriteetide seadmisel = vĂ€ljakutsete valimisel = positiivse unistuse sĂ”nastamisel, mida sidusrĂŒhmad ja elanikkond toetab;
Planeerige ettevalmistavad intervjuud omavalitsusĂŒksuse ja teiste kohalike huvirĂŒhmadega;
Alustage allikatega tutvumisest, milleks vÔivad olla ametlikud dokumendid, veebimaterjalid, nn hall kirjandus ja mitteametlikud allikad;
Kui aeg ja ressursid vĂ”imaldavad: vĂ”rrelge oma saare innovatsiooni ökosĂŒsteemi teiste saarte omadega, korraldage huvirĂŒhmade esmased kohtumised, koguge heade praktikate nĂ€iteid ning saarestike puhul korraldage piirkondadevahelisi Ă”ppesessioone. Koostage nende tĂ€iendavate tegevuste tulemusel leitust kokkuvĂ”te.
Lisage oma info hooratta kaheksasse strateegiasse â vaadake peatĂŒkki 4 â tĂ€iendavate vĂ”i spetsiifiliste vĂ”rdlusalustena ja/vĂ”i kĂŒsimuste/aruteluteemadena;
Valmistage Islands of Innovation eestvedajate hulgast valitud meeskonnaga ette töötuba;
Hinnake omavalitsusĂŒksuse/piirkonna innovatsioonivalmiduse taset: kui on olemas esmane tahe, et hakata tegelema (1) avatud innovatsiooniga koos ettevĂ”tjatega; (2) tegevusviiside ja projektide katsetamise ja Ă”ppimisega; ja (3) tuntav on valitsuse eestvedav roll, siis jĂ€tkake. Kui eelnevat ei ole, jĂ€tke hooratta-meetodi toetav protsess siinkohal katki.
2.1
2.22.3
2.4
2.5
2.62.7
Ettevalmistus2
18
Projekti/teema nimi:
KuupÀev: Koht:
Juhtmeeskond:
Töötoas/intervjuus osalejad:
Nimi: Organisatsioon:
Kasutage seda vormi taustateabe ja allikate salvestamiseks:
Taustaaruanne3
19
Koostage iga juhtumi/töötoa ĂŒksuse kohta hooratta-meetodi dokumentide fail, mis sisaldab eel-intervjuude tulemusi ja kasutatud allikaid. Kasutage faili töötoa sisendina, kas sissejuhatava esitluse vĂ”i rĂŒhmasessioonide ajal. Valmistage ette hooratta-meetodit tutvustav esitlus.
Uuritud allikad/teave:
I Ametlikud dokumendid (poliitikaaruanded, veebilehed, muud ametlikud allikad)
II Hall kirjandus
III Teave saartelt (konkurentsivÔime vÔrdlusalus)
IV Muud allikad (Isiklikud kontaktid jne)
20
Ratas koosneb kaheksast peamisest strateegiast, mida saab kasutada saarte innovatsioonipoliitika kogumi loomiseks ja tÀiendamiseks.
Olemasolevad vÔi tulevased poliitikakogumite valikud vÔivad olla ka hooratta juures kasutatavate strateegiate kombinatsioon. Hoorattaga töötamiseks valige need, mis on antud kontekstis kÔige asjakohasemad.
Joonis 2. Hooratas (TIPPING Wheel)
Hooratas4
21
Strateegia 1 Koostöö loomesektoriga
Strateegia 2Pikaajaline koostöö VKEde ja MTĂdega
Strateegia 3Noorte ettevÔtjate vÔrgustiku toetamine
Strateegia 4Teadmiste impordi ja ekspordi edendamine
Strateegia 5Kogukonna kaasamine
Strateegia 6Ăhis-/kaasdisain
Strateegia 7Institutsioonilised tingimused
Strateegia 8Uuenduste sobivus
STRATEEGIATE TUTVUSTUS
22
Kui juhtumi eeltöö on tehtud ja sissejuhatav esitlus valmis, vĂ”ite hakata kavandama 1â2 pĂ€evast töötuba. Tavaliselt korraldatakse see tihedas koostöös omavalitsusĂŒksuse ja teiste sidusrĂŒhmadega, kes on kĂ”nealuse innovatsiooniprobleemiga seotud.
Hooratta iga âkodaratâ arutatakse vĂ€ikestes rĂŒhmades.
Hooratta iga strateegia lĂ”pus olevate enesehindamiskĂŒsimuste ja hinnete abil saate paluda osalejatel anda punkte ja arutada oma hindeid senise innovatsioonipoliitika saavutuse ja soovitud saavutuse kohta mitme aasta pĂ€rast. Siin saab iga rĂŒhm vĂ€lja tuua ka oma projektiideid. Soovitame teil sĂ”nastada ideed nii, et kaasatud poliitikakujundajad ja âelluviijadâ saaksid ĂŒhe kuu jooksul pĂ€rast töötuba sĂ”nastada ĂŒhelehekĂŒljelise ettepaneku.
Kui osalejate arv on vĂ€ike (5â10 inimest), saab kĂ”iki strateegiaid ĂŒhiselt arutada. Kogemus nĂ€itab, et suurema osalejate arvu korral on efektiivsem jagada suur rĂŒhm alamrĂŒhmadesse, mis kĂ”ik kĂ€sitlevad vĂ€iksemat arvu (1â4) hooratta strateegiaid. Ettekandjad tutvustavad iga rĂŒhma tulemusi ja arutavad neid kĂ”igi protsessis
osalejate ĂŒhiskoosolekul. Edasiseks tĂ€psustamiseks on soovitatav valida ĂŒks vĂ”i kaks ĂŒhiskoosoleku ettekandjat, kes teevad mĂ€rkmeid ja edastavad need pĂ€rast koosolekut tulevastele autoritele vĂ”i eestvedavale hooratta-meeskonnale, kes vastutab töötoa ja aruande eest.
Arutage lÀbi iga strateegia ja hinnake jÀrgmist:
Saavutused tÀnase seisuga
Edasiste ettevÔtmiste ambitsioon tulevikus
Arutage ja mĂ€rkige ĂŒles (salvestage) argumendid hinnete kohta.
Pakkuge osalejatele vĂ€lja ka teistsuguseid valikuid/ettevĂ”tmisi. Lisaks: proovige sĂ”nastada omaenda tĂ€iendavad valikud ja innustavad nĂ€ited! Lisage need hooratta dokumentide faili, et neid kasutataks ka jĂ€rgmistel innovatsiooniĂŒritustel.
Hooratta-meetodi töötuba5
24
Loomemajanduse arenguga on omavalitsuste vĂ”imalused koostööks selle sektori erinevate osalejatega tohutult suurenenud. Varem vĂ”isid kunsti- ja kĂ€sitöönduse loovad isiksused esitada poliitikakujundajatele vĂ€ljakutseid teha asju teisiti ja mĂ”elda raamidest vĂ€ljaspool. NĂŒĂŒd peetakse ka tööstusdisainereid, arhitekte, graafilisi disainereid, kommunikatsiooni- ja meedia-arendajaid, digitaalseid disainereid jne kohaliku ja piirkondliku innovatsiooni mĂ”jukateks partneriteks. Uuenduste levitamisel on nad sageli need, kes on âesmased kasutajadâ, viies ellu saare kontekstis tekkivate uute tehnoloogiate esimesi rakendusi â uudsete toodete ja teenuste kujul. Samuti loovad nad sÀÀstva arengu kontekstis kasutajate kaasamise ja olemasolevatel vĂ”i pisut muudetud tehnoloogiatel pĂ”hineva vÀÀrtusloomega sageli edukaid uusi tooteid ja teenuseid.
Sellised nĂ€ited vĂ”ivad innustada mandrilt tulevaid kĂŒlastajaid importima selliseid tehnoloogiaid ja rakendusi oma tarbeks ja
enda olukorra jaoks. Saarte valitsuste proaktiivsed poliitikad vĂ”ivad hĂ”lmata festivalide, nĂ€ituste, ĂŒrituste jms toetamist, kus kohalikud kunstnikud, kunsti- ja kĂ€sitöömeistrid demonstreerivad ja arutavad nende uute tehnoloogiate potentsiaali oma saare turistidele ja professionaalsetele kĂŒlastajatele ja koos nendega. Saartel elavate ja/vĂ”i töötavate loominguliste inimeste sageli originaalsete visioonide, kommentaaride ja praktilise panuse kaudu vĂ”ivad kasu saada mitte ainult uued tehnoloogiad, vaid toimuda ka uute ĂŒhiskondlike kontseptsioonide, nĂ€iteks vee- ja energiavarustuses saarte isemajandavuse, ellurakendamine.
Iga strateegia inspireerimine ja enesehindamine6
STRATEEGIA 1KOOSTĂĂ LOOMESEKTORIGA
25
Et rĂ”hutada loomemajanduse olulisust â mida siin nimetatakse âlaiapĂ”hjaliseks disainiksâ â majandusarengu tarvis, tsiteerime Euroopa disainiinnovatsiooni algatust (2012):
âTĂ”detakse, et mittetehnoloogiline innovatsioon, sealhulgas (toodete, protsesside ja teenuste) disain, samuti kultuuripĂ”hine loovus on olulised konkurentsivĂ”ime ja kasvu vahendid Euroopa kodanike elukvaliteedi parandamiseks (lk 19).â ja
âKuigi tehnoloogiapĂ”hine innovatsioon on olnud Euroopa Ă”itsengus oluline panustaja, on ilmnemas tĂ”demus, et disainil pĂ”hinev, mittetehnoloogiline innovatsioon on nĂŒĂŒd samuti tee konkurentsivĂ”ime kasvu poole. Disaini majanduslik tĂ€htsus pĂ”hineb selle potentsiaalil luua soodustajana usaldusvÀÀrseid, ihaldusvÀÀrseid, kasutajakeskseid tooteid ja teenuseid, mis on ökoloogiliselt ja majanduslikult vastutustundlikud (lk 46).â
Saarte valitsustel on oma saarel loomemajanduse potentsiaali stimuleerimiseks ja hÔlbustamiseks mitmeid vÔimalusi. Soovitame jÀrgmisi tegevusi:
Uute tehnoloogiate ja uute ĂŒhiskondlike kontseptsioonide katsetamise soodustamine.
Innustage loomeinimesi uusi tooteid ja ettevÔtmisi arendama.
Tugevdage loometööstust koos ja nende jaoks uusi turge, sealhulgas oma hangete abil.
1A1B1C
26
a. Uute tehnoloogiate ja uute ĂŒhiskondlike kontseptsioonide katsetamise soodustamine
Praegu luuakse nii palju uusi tehnoloogiaid ja loomemajanduses osalejatel vÔib aidata leida nende tehnoloogiate jaoks uusi rakendusi. Peame eriti silams tehnoloogiaid, mida saab rakendada vÀikesemahulisel tasemel, nÀiteks:
3D-printimine;
Moodsed tootmistehnoloogiad, mis on suunatud tekstiili valmistamisele ja moele;
BiopÔhised materjalid nii maalt kui ka merest;
SÀÀstvad energiatehnoloogiad;
Digitaalne disain ja mÀngutehnoloogia jne.
Samuti saab loomemajandust ĂŒles kutsuda ja ergutada neid vĂ”tma juhtrolli saarte ĂŒhiskondlikes probleemides, nĂ€iteks:
JÀÀtmetekke vÀltimine, ressursside tÔhusus ja ringmajandus;
PlastjÀÀtmete muutmine vÀÀrtuslikeks esemeteks ja kunstiks;
PÔllumajanduse ja looduse vaheliste vaidluste lahendamisel loominguliste lahendustega aitamine jne.
27
3D-tehnoloogia on nĂŒĂŒd kĂ”igi disaini- ja tootmistehnikate esirinnas. 3D-printimistehnoloogia on koduseks kasutamiseks laialdaselt saadaval, kuid algajatele on vĂ€he juhendmaterjale, kuidas seda tĂ”husalt kasutada ja Ă€ra tunda selle potentsiaal. 2012. aastal demonstreeriti 3D-printimist Vlielandi saarel (Holland) toimunud festivalil. Olime selle tehnoloogia potentsiaalist vaimustatud ning arendasime Friisimaa provintsi julgustamisel vĂ€lja EL partnerluse, et teha koostööd teiste riikidega viimaks 3D-printeri teemaline mĂ”tlemine ja tegutsemine koolidesse. Selle tulemusel valmistati 9â16aastaste Ă”pilaste Ă”ppekavas esimene 3D-tehnoloogiaid kasutav ainekavade komplekt ja juhendmaterjal Ă”petajatele. Meie provintsis ja partneritel tekkis mĂ€rkimisvÀÀrne huvi. NĂŒĂŒd vajame laiemale vanuserĂŒhmale paremate ainekavade ja juhiste koostamiseks hulgaliselt katsetamist. Meie eesmĂ€rk on pakkuda uusi olulisi professionaalseid abivahendeid, mis aitavad tĂ”sta Ă”petajate pĂ€devust ja enesekindlust 3D- mĂ”tlemises ja tegemises. See hĂ”lmab 3D-tehnoloogiate kasutamist, Ă”ppekava parandamise ja Ă”pilaste motiveerimise vĂ”imaluste Ă€ratundmist ning nĂ€itamist, kuidas siduda 3D-tehnoloogia lĂ€bivalt Ă”ppekavasse.
Allikas: Lab Vlieland (labvlieland.nl)
3D-PRINTIMINE LAB VLIELAND
Pilt 1. Ăpilased kasutamas 3D printerit Lab Vlielandis
27
28
b. Innustage loomeinimesi uusi tooteid ja ettevÔtmisi arendama
Saarte valitsused saavad otseselt vĂ”i kaudselt innustada oma loomemajandust (kunst ja kĂ€sitöö, tootedisainerid, arhitektid, kommunikatsiooni- ja meediadisainerid, teenuste ja rakenduste arendajad jne), et töötada vĂ€lja uusi jĂ€tkusuutlikke kontseptsioone, mis pĂ”hinevad kohalikel tingimustel ja tugevustel. Kuna paljudel saartel on kasvav turismiturg, vĂ”ivad uued tooted, mis pĂ”hinevad kohalikel â veel mitte tĂ€ielikult lĂ€biuuritud â materjalidel, luua huvitavaid uusi toote-turu kombinatsioone, mida turistid tahaksid osta. Selliseid kohalikke materjale saab toota tuntud loodusvarade, nĂ€iteks korgi (isolatsioon), teokarpide (ehitusmaterjal), villa (isolatsioon) ja teravilja (kohalik toit, kohalik Ă”lu) uute kasutusviiside abil. Need on
vÀÀrtuslikud ka tĂ€iesti uute toodete ja ettevĂ”tmiste jaoks, millel on uued inspiratsiooniallikad, nĂ€iteks merevetikate kasutamine toidu ja kosmeetika jaoks vĂ”i soolaste veealade kasutamine kvaliteetsete soolaste toidutaimede kasvatamiseks. Samuti kasutatakse merepĂ”hjast pĂ€rit vetikaid nĂŒĂŒd ehitusmaterjalina biopĂ”histe materjalide vĂ€ikesemahuliseks tootmiseks, mida kasutatakse mööblis, majaehituses jne. (Allikas: Studio Veenhoven, 2017. Amaral, 2019). Kohalik omavalitsus saab selliste uute vĂ”imaluste avastamisel saare loomingulist kogukonda toetada. Ja mitte ainult saarel uute loomeettevĂ”tete ja -liitude asutamisega, vaid ka nende poliitikavĂ”rgustiku aktiivse mobiliseerimisega mandril ja kogu ELis.
28
Alates 2019. aasta talvest on Vlielandi saarel (Friisimaa, Holland) oma pruulikoda Fortuna Vlieland. Pruulitakse âaastaajast lĂ€htuvaltâ, mis tĂ€hendab, et kasutatakse erinevatel aastaaegadel jalutuskĂ€igu kaugusel asuvaid kohalikke materjale. Erinevate Fortuna Ă”llesortide - Duin Blond, Island Ale, Wad Donker - valmistamisel kasutatakse Vlielandi
VLIELANDI OMA LOODUSLIK ĂLUvĂ€ga hea kvaliteediga looduslikku luitevett ning maitseandjaid, nagu astelpaju, jĂ”hvikad, kibuvits ja raudrohi. Kohaliku looduskaitseorganisatsiooni âStaatsbosbeheerâ loal on pruulikoda maitsekalt sulandatud looduskaitseala luidetega. Hoone on projekteeritud keskkonnasĂ”bralikult ja on kaldalt vaevu mĂ€rgatav.
29
Pilt 2. Pruulikoja Fortuna Vlieland avamine
Hoone katusel asuvad 144 pĂ€ikesepaneeli toodavad 47 500 kW energiat aastas, mis on kĂŒllaga piisav pruulikoja kĂ€igushoidmiseks. Ălakorrusel on vĂ€ike saal filmide nĂ€itamiseks ja teatrietendusteks. TĂ€nu Waddenfondsâi mĂ€rkimisvÀÀrsele piirkondlikule toetusrahale ja paljude kohalike organisatsioonide toele on saare ettevĂ”tja Bojan Bajic suutnud
Friisi mandriosa kolleegide abil luua ainulaadsed kohalikud tooted ja kultuurielamused, mis suurendavad saare isemajandamise vĂ”imet ja on ligitĂ”mbavad nii kohalikele elanikele kui kĂŒlalistele.
Allikas: Fortuna Vlieland (fortunavlieland.nl)
30
Allikas: cerealgames.net
Cereal Games on Assooridel asuv tehnoloogiaarendusega tegelev ettevĂ”te. Nende peamine eesmĂ€rk (ja pĂ”hitegevus) on âtĂ”siste mĂ€ngudeâ, s.t interaktiivsete mĂ€ngude, mis on ĂŒles ehitatud vastavalt meelelahutuse pĂ”himĂ”tetele, kuid mille eesmĂ€rgid on hariduslikud ja/vĂ”i informatiivsed (nt Ă”ppemĂ€ngud, reklaame sisaldavad mĂ€ngud ja tervisemĂ€ngud), digitaalne arendamine. Paralleelselt on ettevĂ”tte eesmĂ€rk tutvustada ka teaduslikult tĂ”estatud lahendusi, nii et toote kasutajatel oleks korraga vĂ”imalik nautida tĂ”elist meelelahutust ja omandada uusi teadmisi. Strateegilise
partnerlusega Assooride Ălikooli ja IT-ettevĂ”tetega on ettevĂ”ttest Cereal Games kujunenud tugev teaduspĂ”hine mĂ€ngude arendaja. EttevĂ”te on avaldanud vĂ€itekirju, plakateid ja teabematerjale digitaalse mĂ€ngupĂ”hise Ă”ppe, tervisemĂ€ngude ja liikumismĂ€ngude kohta. Lisaks toetab kohalik omavalitsus kiirendusprogrammi kaudu ettevĂ”tet Ă€ritegevuse arendamisel tulevikuveebis ja sellest tulenevalt ettevĂ”tte konkurentsivĂ”ime mĂ€rkimisvÀÀrsel parandamisel.
CEREAL GAMES
Pilt 3. Cereal Games bĂŒroo Assooridel
30
31
c. Tugevdage loometööstust koos ja nende jaoks uusi turge, sealhulgas oma hangete abil
Saarte valitsused saavad tugevdada turgu uutele teenustele, mida kohalikud tootjad saarel pakuvad. NĂ€iteks vĂ”ib pakkuda ĂŒritustel vĂ”i igapĂ€evaselt omavalitsuse sööklates ja munitsipaalasutustes, nĂ€iteks koolides jne, uuenduslike tarnijate kohalikku bioloogiliselt vastutustundlikku toitu. Samuti vĂ”iks omavalitsus olla esimeste seas, kes hakkab kliendiks
Vlielandi saare (Holland) omavalitsus reklaamib saare noori Podium Vlieland ettevÔtjaid, kes toovad saarele mitmeid ainulaadseid filmi- ja kunstifestivale.
saarel tegutsevale jĂ€tkusuutliku energiaga varustavale ĂŒhistule vĂ”i ettevĂ”ttele (kohalik energiatootja). Kaudsemalt vĂ”iksid saarte valitsused toetada selliste toodete ja teenuste mandril turustamise edendamist. Seda saab teha veebilehe, turismikeskuse ja muude kanalite kaudu reklaamides, nĂ€iteks parvlaevade kuulutusstendidel.
Allikas: podiumvlieland.nl
PODIUM VLIELAND
Pilt 4. Podium Vlieland filmi- ja kunstifestival
32
Assooridel, mille territooriumil ja kultuuril on mitu kuju ja vĂ€ljendusviisi, otsustas piirkondlik valitsus seda territoriaalset identiteeti vÀÀrtustada, luues mĂ€rgi Marca Açores. Marca Açores on strateegia ja kaubamĂ€rk, mis tĂ€histab kvaliteeti kĂ”igi piirkonna toodete puhul. See vĂ”imaldab kohalikel toodetel silma paista Assooride kĂ”ige iseloomulikumate omaduste â looduse, kĂ”rge keskkonnavÀÀrtuse, loodusliku mitmekesisuse ja harukordsuse â kaudu. Sellel on vaieldamatu tĂ€htsus edukal turgudele pÀÀsemisel ja nende kindlustamisel, eesmĂ€rgiga aidata kaasa Assooride toodetele ja teenustele lisandvÀÀrtuse andmisele ning edendada eksporti. Marca Açores on nĂŒĂŒdseks ĂŒks peamisi liikumapanevaid jĂ”ude piirkonna edendamisel nii riigisiseselt kui ka vĂ€ljaspool.
Strateegia mÀÀratleb visuaalse identiteedi ja tÔendatuse abil jÀrjepideva suuna, mis tagab, et tooted ja teenused on pÀrit Assooridelt. See tugevdab praegust Assooride toodete tarbimise eelistamist, aidates samal ajal kaasa tootmise kasvule ja tagades piirkondlikele ettevÔtetele struktuursed tingimused vÀÀrtusahelas edenemiseks, nende konkurentsivÔime, staatuse parandamiseks ning töökohtade
loomise ja jÔukuse edendamiseks.
Marca Açores mĂ€rki koos kaubamĂ€rgi kujundusega, mis vĂ”imaldab erinevate Ă€rivaldkondade eristamist ĂŒhilduvuse ja nĂ€htavuse loogika abil, vĂ”ivad kasutada kĂ”ik isikud, kes aitavad kaasa piirkonna vÀÀrtustamisele, et meelitada ligi investeeringuid ja suurendada eksporti. Marca Açores toetab teadlikkuse tĂ”stmise kampaaniaid kogu vÀÀrtusahelas eesmĂ€rgiga tooteid veelgi enam vÀÀrtustada ja strateegilistel turgudel turunduskampaaniaid.
Marca Açores mÀrki saab kasutada eraldi vÔi koos teiste kaubamÀrkidega ning sellel on kaks peamist mÔÔdet: see on kaubamÀrk, mis kinnitab piirkonda ja selle pÀrandisse kuulumist, ning selle toodete
MARCA AĂORES
32
33
Allikas: marcaacores.pt
ja teenuste pĂ€ritolukinnitus. Marca Açores mĂ€rgiga liituda vĂ”i seda kasutada soovijad peavad tagama tĂ€ieliku vastavuse selleks seatud kasutustingimustele, mis on piirkondliku toote/teenuse kvaliteedistandardi tagamiseks kehtestatud Ă”igusaktide ja konkreetsete juhendmaterjalidega. Marca Açores kasutajatele on seda haldava ĂŒksuse poolt tagatud juurdepÀÀs erinevatele teenustele ja sĂŒnergiale.
Marca Açoresâega liitumise plusside ja eeliste hulgas on vĂ”imalus saada kasu selle algatuse kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniatest, mille viivad ellu seda haldav ĂŒksus, Assooride valitsuse osakonnad ja muud partnerĂŒksused; toodete
piirkondliku pĂ€ritolu ja piirkonna ettevĂ”tte otsesest ja viivitamatust Ă€ratundmisest tarbijate poolt, soodustades nii Assooride toodete tarbimise eelistamist; suurenenud nĂ”udlusest kaupade jĂ€rele, mis aitavad mĂ€rgatavamal viisil luua Assooridel vÀÀrtusi, parandades seelĂ€bi sellega ĂŒhinevate ĂŒksuste konkurentsivĂ”imet; Marca Açores toodete vĂ”imalusest saada erilist esiletoomist suurtelt jaemĂŒĂŒjatelt ja teistelt ĂŒhinenud jaemĂŒĂŒjatelt; kollektiivsest osalemisest piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel reklaamiĂŒritustel, mis on suunatud erinevatele sihtrĂŒhmadele vĂ”i ettevĂ”tetele.
Pilt 5. Assoorid on tuntud eriliste maastike pooles
34
1a. Uute tehnoloogiate ja uute ĂŒhiskondlike kontseptsioonide katsetamise soodustamine.1b. Innustage loomeinimesi uusi tooteid ja ettevĂ”tmisi arendama.1c. Tugevdage loometööstust koos ja nende jaoks uusi turge, sealhulgas oma hangete abil.
Keda mÀÀratlete oma saarel loometööstusena?
Millega on nad seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) innustanud loomesektorit panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOVi senise tegevuse kohta.
Mil mÀÀral tÀpsemalt on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 1a, 1b ja 1c?
Teie arvates: millistesse projektidesse ja kuidas saaks KOV innustada loomesektorit rohkem panustama?
Millisele sihttasemele? Andke hinnang tuleviku kohta ja nimetage 2â4 innovatsiooniprojekti, mille poole peaks KOV koostöös loomesektoriga pĂŒĂŒdlema?
Q1Q2
Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1.
2
3.
4
PROJEKTID
ENESEHINDAMINEKOOSTĂĂ LOOMESEKTORIGA
36
Hooratta-meetodi puhul on âavatud innovatsiooniâ mudel alustalaks koostöösviisi valikul ettevĂ”tete ja MTĂdega. Innovatsioonilehtris ja selle ĂŒmbruses töötavad ettevĂ”tted ning kohalikud ja piirkondlikud valitsused koos innovatsiooni ökosĂŒsteemis, nagu on kujutatud joonisel 1 olevas tantsuplatsi mudelis. Mitmetel kordadel on juhtinud tĂ€helepanu valitsuse olulisele rollile selles ökosĂŒsteemis mitte ainult VKEde ja/vĂ”i valitsusvĂ€liste organisatsioonide (MTĂde) toetajana, vaid ka pikaajalise partnerina. Eriti Mazzucato sihib valitsuse ning paljutĂ”otavate idufirmade ja VKEde vahelise pikemaajalise koostööle innovatsiooniprotsessides, kus on selged kokkulepped vĂ”imaliku tulevase kasumi jagamiseks.
KĂ€esolev peatĂŒkk keskendub jĂ€rgmistele valikutele:
Selleks on vaja (1) ametnikke, kes on valdkonnas aktiivsed; (2) lubada riske vÔtta ja lÀbi kukkuda; ja (3) ambitsioonikaid ja vÀljakutset pakkuvaid eesmÀrke (Mazzucato, 2018). Lisaks saame teedrajavates saarte praktikates eristada ka lÀhenemisviise, kus suured ettevÔtted katsetavad saartel testides uusi jÀtkusuutlikke tehnoloogiaid. Sageli hÔlmab testimine olulist rolli seoses kasutajakogemusega, aga ka esimeste kasutajatena saarte inseneride, paigaldajate ja muude tehniliste erialade Ôppimisteekondasid. Selle strateegia raames vÔib nimetada mitmeid vÔimalusi, alates turu stimuleerimisest kuni tootearenduse ja katsetamiseni; alates talentide toetamisest kuni kiirseminari abi ja vÀlja arenenud Àrimudeliteni.
Suure potentsiaali toetamine.
Tugevdage kohalike toodete ja tootmise turgu.
Tootearenduse innustamine ja toetamine.
Kiirseminaride toetamine.
TÀnapÀevaste Àrimudelite kasutamise hÔlbustamine.
2A2B2C2D2E
STRATEEGIA 2PIKAAJALINE KOOSTĂĂ VKEDE JA MTĂDEGA
37
a. Suure potentsiaali toetamine
Igal saarel vÔi saartestikus vÔib leida suurt potentsiaali: vÀikesed ettevÔtted, kellel on sageli radikaalseid uusi ideid, millel on edu korral paljulubav mÔju nÀiteks keskkonnaprobleemide, sotsiaalhoolekande, ökoturismi arendamise, uute haridusvÔimaluste jms osas.
Kohalik omavalitsus saab aidata mitte ainult selliste talentide usaldusvÀÀrseks vahepartneriks olemisega, vaid ka koostades ĂŒhiseid projektitaotlusi, mida saavad rahastada nĂ€iteks piirkondlikud ja riiklikud agentuurid. Lisaks saavad nad ĂŒhiselt reklaamida prototĂŒĂŒpe, mille suure potentsiaaliga ettevĂ”tted on vĂ”imalikele turgudele loonud Lisaks saavad nad juhtida sellistele vĂ”imalustele poliitikute tĂ€helepanu, luues tĂ€iendavat turundustuge.
Kohaliku omavalitsuse jaoks on oluline hoolitseda nende sageli haavatavate ettevÔtete eest tÀiendavalt ja pikaajaliselt, et aidata neil kasvada.
GRENDEL GAMES FRYSLĂNFriisimaa provints on loonud pikaajalised suhted mĂ€nge arendava ettevĂ”ttega Grendel Games ja tutvustas uut ettevĂ”tet oma haldusalas asuvate Waddeni saarte kogukondadele. Selle tulemusel on Grendel Games saanud saartel tutvustada mitmeid oma tooteid, nĂ€iteks Water Battle mĂ€ngu (koolilaste vĂ”istluste abil vee- ja energiakulu vĂ€hendamine).
Allikas: grendelgames.com
Pilt 6. Veelahingu mÀng Grendelilt
37
38
KOHALIKUD TOOTED MASTIKSPISTAATSIASTKreekas PĂ”hja-Egeuse mere saarte piirkonnas kasvab mastikspistaatsia. See on igihaljas pÔÔsas, mis areneb vĂ€ga aeglaselt ja saab tĂ€ielikult tĂ€iskasvanuks 40â50 aastaga, olles umbes 5 meetri kĂ”rgune. Selle eluiga on ĂŒle 100 aasta. Mastikspistaatsia puud on Vahemere maades leiduva maquis-tĂŒĂŒpi taimestiku oluline osa. Just Chiose saarel on puid istutatud juba antiikajast peale, pakkudes hinnalisi mastikspistaatsia âpisaraidâ. Puu pisarakujulisele vaigule omistatakse ainulaadseid toitevÀÀrtuslikke ja raviomadusi, eriti seedetrakti haiguste ja hĂ€irete ravis. UNESCO on mastikspistaatsia kasvatamise oskusteabe lisanud oma inimkonna vaimse kultuuripĂ€randi nimekirja.
PĂ”hja-Egeuse piirkonna valitsus on aastate jooksul pĂŒsivalt soodustanud mastikspistaatsia uuenduslikku kasutust, kaasanud pĂ”llumehi, kasutanud ELi rahalisi vahendeid, aidanud luua Chiosel mastikspistaatsia kasvatajate ĂŒhenduse ja seejĂ€rel 2002. aastal ka sihtasutuse Mediterra, turundusvahendi, mis arendab uute kvaliteetsete mastikspistaatsiast toodete vĂ€ljatöötamist kogu maailmas, ja asutanud mastikspistaatsia uurimiskeskuse. TĂ€na kasutatakse Ă€riliselt kaubamĂ€rki âMastihashopâ rohkem kui 100 tootest koosneva portfoolio puhul, mille hulgas on looduslik mastiksvaik,
nĂ€rimiskumm, kosmeetikatooted, parafarmaatsiatooted, toiduaineid, alkohoolsed joogid jne. Mastihashop on ametlikult nimetatud toodete pĂ€ritolukinnituseks, saanud maailmakuulsaks ja hĂ”lmab nĂŒĂŒd 16 âMastihashopâistâ koosnevat jaemĂŒĂŒgivĂ”rku. Tuleviku teekaardil liiguvad piirkondlikud valitsused ja kohalikud vĂ”imuesindajad pĂ”llumeeste ja tootearendajatega jĂ€rgmise investeeringu poole, umbes 6 miljonit eurot tooteportfelli edasiarendamiseks, et veelgi paremini nĂ€idata, kuidas vĂ€ikesest eraldatud saarest saab oma biopĂ”histe, taastuvate loodusvarade uudse kasutamise ja majandamise kaudu maailmas teerajaja.
Allikas: Erinevad veebilehed ja PÔhja-Egeuse piirkonna valitsus (Kreeka)
Pilt 7. Mastiha âpisaradâ
38
39
b. Tugevdage kohalike toodete ja tootmise turgu
Saarte omavalitsused ja nende suuremad piirkonnad vĂ”ivad nii otseselt kui ka kaudselt mĂ€ngida olulist rolli, aidates tugevdada kohapeal toodetud kaupade ja teenuste turgu. Otseselt: nĂ€iteks saades kohaliku tootja teenuste suuremaks kasutajaks. Kaudselt: reklaamides neid teenuseid vĂ”i toetades kohalikku organisatsiooni innovatsioonisubsiidiumide ja/vĂ”i tugeva ettevĂ”tlustaristu loomisega, nĂ€iteks pakkudes vĂ”imalust kaubelda ja katsetada kohalikke tooteid ĂŒrituste ajal, nt festivalidel, laatadel jne.
Pilt 8. KÔrgekvaliteedilised kohalikud tooted mastihast.
40
FEMI GUADELOUPELFEMI, ainsa prantsusekeelse Kariibi mere piirkonna sellise suurusega filmifestivali missiooniks on propageerida kinematograafiateoseid ja filmitegijaid LÀÀne-India saartelt âGuyanast ja laiemalt Kariibi mere piirkonnast, mis satub tĂ€helepanu keskpunkti liiga harva ja on seetĂ”ttu sageli ĂŒldsusele tundmatud. FEMI on ka vĂ”imalus avastada rahvusvahelise kino paremikku mitmekesise filmiprogrammi kaudu, mis julgustab mĂ”tlema ĂŒhiskondlikel teemadel, aga ka leida tĂ”usvaid tĂ€hti ja tĂ”sta esile andekaid inimesi. See pakub Guadeloupe publikule vĂ”imaluse nĂ€ha igal aastal rohkem kui 60 kohalikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist filmi; valikus on mĂ€ngufilmid, lĂŒhifilmid, dokumentaalfilmid, mis sageli on veel avaldamata ja eel-esilinastuvad. Programm on mitmekesine, hariv ja vĂ€ga rikkalik. Festivali lĂ”id algselt naised (prantsuse keeles femmes). See propageeris filmide kaudu esimesi naisalgatusi. Sellel on tugev toetus Basse-Terre pĂ”hjaosa kohalikelt vĂ”imuesindajatelt, kes nĂ€evad selles ainulaadset sotsiaalse innovatsiooni allikat, mis on vĂ€lja kasvanud saare kultuuripĂ€rimusest.
Allikas: Kariibide kultuuri edendamine filmi ja kunsti kaudu ning lefemi.fr
Pilt 9. Guadeloupe FEMIst inspireeritud filmograafi foto
41
Madeiral armastas Madeira ĂŒlikooli tarkvarainseneride meeskond matkata enam kui 50 seikluslikul rajal saare suurepĂ€rases looduses. Regionaalvalitsuse toel otsustasid nad kasutada oma oskusi oma lemmik vabaĂ”hutegevuse jaoks, luues rakenduse WalkMe: digitaalse juhendi saarel matkajale vajaliku teabe jaoks. Rakendus pakub matkaradade kaarti ja turismiteavet, ka ilma interneti-ĂŒhenduseta, samuti vaatamisvÀÀrsusi nagu kosed, laguunid ja âlevadadâ. Alates 2012. aastast on WalkMe rakendus Madeira saare rakenduste nimekirja tipus, selle on alla laadinud peaaegu 100 000 inimest, nii saare loodusrikkusi avastavad turistid kui ka kohalikud inimesed. Olles loodud kohalike jalutajate, teadlaste ja uuenduslike ettevĂ”tjate meeskonna poolt, loovad kaasatud piirkondlikud valitsused ja innovatsiooniagentuurid (sealhulgas ARDITI, Madeira teadusuuringute, tehnoloogia ja innovatsiooni arendamise piirkondlik amet) ĂŒhiselt vĂ”imalusi ja vahendeid, et sĂ€ilitada juhtiv positsioon selles Madeirale omases arendusvaldkonnas.
Allikas: walkmeguide.com
WALKME NUTIRAKENDUS
Pilt 10. WalkMe rakendusega kaardistatud seikluslik matkarada Madeiral
41
42
c. Tootearenduse innustamine ja toetamine
Kohaliku/piirkondliku valitsusena saate toetada uute toodete, teenuste ja protsesside vÀljatöötamist kohalikes ettevÔtetes. See vÔib hÔlmata tÔhusamaid tootmisprotsesse koos kohalike ressursside efektiivsema kasutamisega. See vÔib hÔlmata ka uusi kontseptsioone, nagu ringdisain (saare materjalivoogude aeglustamine, kitsendamine ja vÀhendamine), toodete ja teenuste kombineeritud disain, ökoloogiliselt vastutustundlik maastiku- ja linnaarendus ning uue ettevÔtluse arendamine.
Olles nendes arendusprotsessides partner, on soovitatav omada pĂ”hiteadmisi disainimetoodikast ja -vahenditest. Hea lĂ€htepunkt on tööstusdisainilahenduse programmid, nagu nĂ€iteks Aalto disainitehase (2018) ja Delfti tehnikaĂŒlikooli programmid
koos selle Delfti disainijuhendiga (2010). Uudsete toote-teenuse kombinatsioonide loomiseks pakuvad Bocken jt (2013) sirgjoonelist meetodit, mis pÔhineb vÀÀrtuste kaardistamise vahendil.
43
Saarte linnaarenduse metoodikatele on inspiratsiooniallikaks nĂ€iteks RMITâi jĂ€tkusuutliku stsenaariumi koostamise ja öko-akupunktuuri meetod (Gaziulusoy & Ryan, 2017) vĂ”i Amsterdam AMSâi â Advanced Metropolitan Studies instituudi â pakutu (AMS, 2018). Hiljuti avaldasid Fabrizio Ceschin Londoni Bruneli ĂŒlikoolist ja Idil Gaziulusoy Soome Aalto ĂŒlikoolist ulatusliku ĂŒlevaate jĂ€tkusuutlikkuse disainist (Ceschin ja Gaziulusoy, 2019). Raamatu PDF-versioon on tasuta kĂ€ttesaadav Routledgeâi vaba juurdepÀÀsuga veebilehel www.taylorfrancis.co.
Kui kohalikud valitsused soovivad olla hooratta-meetodi arendamise protsessis tÔsiseltvÔetavad partnerid, on kohustuslik omada esmast teadmist selliste meetodite ja tööriistade kohta.
RINGMAJANDUSEGA VLIELANDFriisimaa provints toetab Vlielandi saare algatust korraldada oma lineaarne majandus ĂŒmber ringmajanduseks. Projekt on alanud aineringluse uuringuga, mille kĂ€igus ringmajanduse spetsialist Metabolic on kaardistanud kĂ”ik sisse-, lĂ€bi- ja vĂ€ljapoole suunatud materjalide (sealhulgas vee ja energia) vood. Tulemuste pĂ”hjal on sĂ”nastatud esimesed vĂ”imalused saare ressursikasutuses leitud aukude kitsendamiseks, aeglustamiseks ja sulgemiseks. VÀÀrtust saab luua nĂ€iteks reovees voolavate toitainete kasutamise abil, selle
asemel, et need merre lasta, parandada saab orgaaniliste jÀÀtmete kompostimist ning taaskasutatavate kaupade ostmiseks, mĂŒĂŒmiseks ja jagamiseks vĂ”ib luua veebipĂ”hise, kuid kohaliku turu. Projekti jĂ€rgmises etapis uuritakse erinevaid rakendamisvĂ”imalusi pĂ”hjalikumalt. Lisaks korraldatakse loomingulisi arutelusid turistide ja teiste sidusrĂŒhmadega, nii tĂ€iendava ideekorje tarvis kui ka selleks, et innustada neid praktiliselt rakendusplaani panustama.
Allikas: Metabolic (metabolic.nl)
43
44
CUPJEFriisimaa provintsi, Lab Vlielandi ja Delfti TehnikaĂŒlikooli poolt toetatud ja kaasrahastatud disainiinseneri eriala magistriĂ”ppe tudengi Marta Axpe (2013) poolt projektide ja ĂŒrituste jaoks vĂ€lja töötatud kokkupandav joogiseade, biolagunev CUPJE, sisaldab kohalike taimede seemneid, et neid taaskasvatada, ning on plastivaba. Kvaliteetne vesi on kĂ€ttesaadav kraanidest kohaliku veevĂ€rgi kaudu.
Cupje ja selle eri disainid on leidnud tee tĂ€napĂ€eva ĂŒrituste turule. Allikas: TU Delft, raamatukogu. (asukoht: haridushoidla â Axpe, Creating Drinking Water Awareness at the Into The Great White Open, 2013.)
Allikas: Delfti TĂ raamatukogu
Pilt 11. Festivalidel ja ĂŒritustel kasutatav CUPJE biolagunev joogitops
44
45
d. Kiirseminaride toetamine
Kiirseminarid on disainil ja loovusel pĂ”hinevad ĂŒritused, kus sidusrĂŒhmad ja loomeinimesed pĂŒĂŒavad lĂŒhikese aja jooksul leida lahendusi teatud kohalikele vĂ”i piirkondlikele probleemidele (olles surve all, nĂ€iteks ĂŒhe pĂ€eva jooksul). Sellised kiirseminarid on osutunud vĂ€ga tĂ”husateks ja tulemuslikeks abivahenditeks, et pakkuda vĂ€lja vĂ”imalusi ja âraamist vĂ€ljaspoolâ-ideid, eriti kehtib see keerukate ja pĂŒsivate probleemide korral (House of Design, 2018; DeLille jt, 2010).
Kuna kiirseminari korraldamine ja lĂ€biviimine on teostatav vĂ€ikeste rahaliste vahenditega â peamiselt sellel osalejate ja nende eestvedajate loominguliste ajude abil â on see vĂ€ga soovitatav vahend innovatsiooni arendamiseks hooratta-meetodi kontekstis. Eriti soovitatakse kohalikel ja piirkondlikel valitsustel innustada vĂ”i algatada selle vahendi kasutamist saarelise vĂ€ljakutsega tegelemise algetapis.
EL REGIO KĂSITĂĂPROJEKT Kreekas, Kavalas on kĂŒĂŒnalde valmistamise pikaajaline traditsioon. Viimastel aastakĂŒmnetel on teadmine kĂ€sitsi valmistatud kĂŒĂŒnlatest ja huvi nende vastu vĂ€henenud. Kaasatud kĂ€sitsi kĂŒĂŒnalde valmistajad otsisid vĂ”imalusi panna sellest huvituma uusi sihtrĂŒhmi, sĂ€ilitades samal ajal oma oskusteavet, aga kasutades seda uuel viisil, kuigi mitte tingimata samal kujul vĂ”i samal otstarbel. KAVALA kĂ€sitööharrastajatest prouad viidi
House of Designâi kavandatud kĂ€sitöödisaini kiirseminaril kokku LĂ€tist pĂ€rit tekstiili- ja keraamikadisaineriga.
Kreekas, Kavalas on kĂŒĂŒnalde valmistamise pikaajaline traditsioon. Viimastel aastakĂŒmnetel on teadmine kĂ€sitsi valmistatud kĂŒĂŒnlatest ja huvi nende vastu vĂ€henenud. Kaasatud kĂ€sitsi kĂŒĂŒnalde valmistajad otsisid vĂ”imalusi panna sellest huvituma uusi sihtrĂŒhmi, sĂ€ilitades
45
46
samal ajal oma oskusteavet, aga kasutades seda uuel viisil, kuigi mitte tingimata samal kujul vÔi samal otstarbel. KAVALA kÀsitööharrastajatest prouad viidi
Allikas: EL REGIO CRAFTS projekt
e. TÀnapÀevaste Àrimudelite kasutamise hÔlbustamine
Poliitikakujundajad ja -rakendajad vĂ”ivad erinevates kontekstides tegutseda ka tĂ€napĂ€evaste Ă€rimudelite toetajate ja vahendajatena. Siinkohal tuleks mainida kahte lĂ€henemisviisi, tavalisemat elluviimismudeli lĂ€henemist ning â kuna saared on mandriga vĂ”rreldes eraldatumad, kui tegemist on erinevate ressursside kiire kĂ€ttesaadavusega, â siis brikolaaĆŸimudelit.
Joonis 3. Elluviimismudel
Expanding cycle of resources
Newmeans
Newgoals
Meansavailable
Goals/coursesof possible actions
Converging cycle of goals
Newmarkets
Birds-in-hand
Who I amWhat I know
Whom I know
Affordable loss
What can I do?
Lemonade
Exogenousunexpected
contingencies
Crazy quilt
Interactions withstakeholders
Effectualstakeholder
commitments
Allikas: Keskin (2015), kohandatud Sarasvathy jt alusel (2014).
House of Designâi kavandatud kĂ€sitöödisaini kiirseminaril kokku LĂ€tist pĂ€rit tekstiili- ja keraamikadisaineriga.
47
Sarasvathy (2008) ja Keskin (2015) vĂ€idavad, et eduka iduinnovatsiooni puhul on standardsed turundusvĂ”tted vĂ€hem asjakohased. Nad vĂ€idavad, et selle asemel on ĂŒlioluline mĂ”ista âkogenud ettevĂ”tjateâ kĂ€itumist, mida illustreerib elluviimismudeli spetsiifiline raamistik. See mudel sisaldab nelja peamist âelluviimispĂ”himĂ”tetâ, mis on olulised ettevĂ”tluse otsustusloogika selgitamiseks ebakindlates oludes.
Varblased peos
Protsess algab vahenditest (mitte konkreetsetest eesmÀrkidest).
Juhtivaks on teatud unistus vÔi motiveeriv vaatenurk: mida ma tahan saavutada?
Esitage endale jĂ€rgmised neli kĂŒsimust: Kes ma olen? Mida ma tean? Millised on minu vĂ”imalused? Keda ma tunnen?
Aktsepteeritav kahjum
Ărge vĂ”tke suuri riske.
Kui suurt kahjumit ma endale lubada saan (selle asemel, et kĂŒsida: kui palju ma vĂ”idan)?
Lapitekk
Partnerlus on ĂŒlioluline, kui ise valitud sidusrĂŒhmad vĂ”tavad endale reaalsed kohustused.
Riskide jagamine.
Limonaad
PĂŒĂŒdke kasutada ootamatuid juhuseid.
Tehke sellest limonaadi.
48
JĂTKUSUUTLIK TANTSUKLUBI Alates 2011. aasta algusest on SÀÀstev Tantsuklubi arendanud uut rakendust nimega SÀÀstva energia pĂ”rand (SEF). SEF on mĂ”eldud suuremahuliseks rakendamiseks avalikes kohtades, kus kĂ”nnib suur hulk inimesi, nĂ€iteks staadionidel, lennujaamades ja kaubanduskeskustes. PĂ”randaid kasutatakse nĂŒĂŒd taastuvenergia nĂ€itlikustamiseks ka tarbijatele suunatud konverentside esitlustel ja rohelise energia tarnijate ja levitajate tutvustusĂŒritustel, mille eesmĂ€rk on ĂŒldsuse tĂ€helepanu pĂ€lvimine nende turuosa suurendamiseks. SEF-is kasutatav tehnoloogia on sama, mis SDC-l, kuid disainialused on erinevad.
JĂ€tkusuutliku Tantsuklubi (SDC) algne idee oli pakkuda klubikĂŒlastajatele laia valikut arenenud jĂ€tkusuutlikke tooteid ja teenuseid, muutes tantsuklubid Hollandi ĂŒhiskonnas jĂ€tkusuutliku innovatsiooni teenĂ€itajateks. Toote idee oli see, et pĂ”randale avaldatud surve vĂ”iks elektromehaanilise energiageneraatori abil muundada elektrienergiaks ja salvestada muus keskkonnas vĂ”i kasutada seda kohe teistes seadmetes.
Ehkki ettevĂ”tte eesmĂ€rk oli algselt mĂŒĂŒa neid voolupĂ”randaid klubidele, ei vĂ”tnud klubiomanikud vedu ning Ă€rimudel muudeti ĂŒrituste ja muude organisatsioonide rendiskeemiks.
48
49
Nagu Keskini doktoritöö osutab, jĂ€rgib suurem osa SDC vĂ€ljatöötamisega seotud tegevustest ja juhtimisotsuste tegemise etappidest elluviimise lĂ€henemisviisi, mis hĂ”lmab ka elluviimispĂ”himĂ”tete rolli, mitte standardset ratsionaalset-turunduslikku lĂ€henemisviisi. Kohalikud ja piirkondlikud valitsused peaksid aktiivselt jĂ€lgima oma partnereid ettevĂ”tluses ja idufirmasid, kellega nad teevad koostööd tĂ€napĂ€evasest vaatenurgast. Nad peaksid olema aktiivsed, et tuua sisse ja jĂ€rgida elluviimismudeli tĂ€helepanekuid, sealhulgas nende endi tĂ€helepanekuid ja avastusi âoportunistlikuâ majanduskĂ€itumise valdkonnas. Sel moel saavad valitsused aktiivsete vahendajatena mĂ€ngida olulist rolli ka uute Ă€rialaste teadmiste levitamisel oma piirkonnas vĂ”i omavalitsusĂŒksuses.
Raskustega vĂ”itlevas saarelise majanduse kontekstis vĂ”ivad Jini (2015) kirjeldatud uuenduslikud lĂ€henemisviisid, nagu nĂ€iteks brikolaaĆŸ â kohanev lĂ€henemine, mis kasutab loovalt nappe vahendeid â olla ĂŒsna asjakohased. BrikolaaĆŸ on protsess, mis on seotud keskkonnas saadaolevate ressursside mĂ€rkamise ja hindamisega ning seejĂ€rel eelistusega kasutada seda, âmis on parasjagu kĂ€epĂ€rastâ, selle asemel, et uusi ressursse otsida.
Saarte valitsused saavad loovat brikolaaĆŸi soodustada selliseid vĂ€ljakutseid pakkuvate töötubade kaudu nagu âtee vĂ€hemaga rohkemâ, âhoia saart meie endi kĂ€tesâ, âlĂ”ika âvirtuaalselt â lĂ€bi mandriga seotud taristuâ ja kollektiivsele mĂ€lule tuginedes.
NĂ€ide:
PĂ”hu kasutamine hajutatud kĂŒttesĂŒsteemi jaoks SamsĂž saarel. Vaata: SamsĂž energiaakadeemia, energiakademiet.dk
BRIKOLAAĆœIMUDEL
50
2a. Suure potentsiaali toetamine.2b. Tugevdage kohalike toodete ja tootmise turgu.2c. Tootearenduse innustamine ja toetamine.2d. Kiirseminaride toetamine.2e. TÀnapÀevaste Àrimudelite kasutamise hÔlbustamine.
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3
4
PROJEKTID
ENESEHINDAMINE
Keda mÀÀratlete VKEde ja MTĂdena oma saarel?
Kuidas on nad seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) innustanud VKEsid ja MTĂsid panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOVi senise tegevuse kohta.
TĂ€psemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 2aâ2e?
Teie arvates: millistesse projektidesse ja kuidas saaks KOV innustada saare VKEsid ja MTĂsid rohkem panustama?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millisele 2â4 innovatsiooniprojektile peaks KOV koostöös VKEde ja MTĂdega keskenduma?
Q1Q2
Q3
Q4
Q5
PIKAAJALINE KOOSTĂĂ VKEDE JA MTĂDEGA
52
Innovatsioonipoliitika elutĂ€htsad elemendid on saartel noorte inimeste tegevuste toetamine ja vĂ”imestamine, enne seda aga kĂ”igepealt nende saartele meelitamine. Nende saarte ja piirkondade puhul, mis on piisavalt suured ja sobivad kĂ”rgkooli, nĂ€iteks polĂŒtehnikumi vĂ”i ĂŒlikooli pidamiseks, on olemas hea baas ja vĂ”imalused ĂŒliĂ”pilaste ja töötajate panustamiseks saarel valitud uuendussuundadesse. Nende instituutide pikemaajalised uuringud vĂ”ivad aidata luua isegi ainulaadset teadmistebaasi, mille spetsialiseerumine on saare
jaoks nii innovatsiooni, ekspordi kui ka sissetuleku struktuurne allikas. VĂ€iksematel saartel seda vĂ”imalust tavaliselt pole. Sel juhul saab kohalik omavalitsus edendada âĂ”hukesi ja tegusaidâ organisatsioone, mis vĂ”ivad isegi tagasihoidlikul skaalal saarele tĂ€iendava uuendusimpulsi anda. Hooratta-meetodi raames eristame kolme vĂ”imalust, mis on suunatud mandri kĂ”rgkoolide ĂŒliĂ”pilaste panusele, uurimis- ja praktikakĂŒlaliste töö- ja majutusvĂ”imaluste loomisele ning MTĂde (valitsusvĂ€liste organisatsioonide) toetamisele.
Ăpilaste innovatsiooniprojektide toetamine.
Abi eluaseme- ja töövÔimaluste loomisel.
Eluslaborite ja kompetentsikeskuste loomise toetamine.
3A3B3C
KĂ€esolev peatĂŒkk keskendub jĂ€rgmistele valikutele:
STRATEEGIA 3NOORTE ETTEVĂTJATE VĂRGUSTIKU TOETAMINE
53
a. Ăpilaste innovatsiooniprojektide toetamine
Omavalitsused vÔi saarte piirkondlikud valitsusorganisatsioonid saavad toetada algatusi, mis toovad saarele tudengeid ja nende projekte (lÔputöö, lÔpetamine, doktorikraadi vÀlitööd, praktika, erikursus/Ôppekava jms), et uurida saarte probleeme ja vÔimalusi vÀrskest vaatenurgast. Ehkki mÔned neist pakutud ideedest ja ettepanekutest vÔivad otseseks rakendamiseks liiga idealistlikud olla, vÔivad need aidata saarel innovatsiooni tegevuskava paika panna ja viia struktuurse koostööni erineva distsiplinaarse taustaga mandri kÔrgharidusasutustega.
Saared peaksid kasu saama oma ainulaadsest positsioonist, kuna Ôpilased ja töötajad peavad neid parimaks kohaks, kus arutada ja katsetada uusi ideid eraldatult ja vÀikeses mahus.
Kohalikud omavalitsused saavad tugevdada saare ettevĂ”tete, MTĂde ja valdkondlike organisatsioonide (pĂ”llumajandus, kalandus, teenused, turism, puhkemajandus, transport jne) algatusi, kes otsivad mandrilt Ă”pilaste panust. EelkĂ”ige oodatakse just omavalitsustelt asjakohast algatust ĂŒliĂ”pilaste palkamiseks huvitavate projektide jaoks â see vĂ”iks olla eeskuju ja luua teerajaja maine.
54
TEXLABSTexLabs Texeli saarel (Holland) sai alguse Pepijn Lijklema ideest. PĂ€rast seda, kui 2008. aastal sai Pepijn Delfti TehnikaĂŒlikoolis valmis oma teaduste magistri lĂ”putöö aruka ja jĂ€tkusuutliku tĂ€navavalgustussĂŒsteemi kavandamise kohta saarel, asutas ta saarel nĂ”ustamisteenust pakkuva ĂŒhemehefirma. Mitme aasta jooksul aitas ta edukalt juurutada uut sĂŒsteemi, mis oli Hollandi juhtiv nutikas tĂ€navavalgustussĂŒsteem.
JĂ€rk-jĂ€rgult saavutas ta saarel nii huvitava â sĂ”ltumatu, usaldusvÀÀrse ja tasakaalustava â positsiooni, et samm-sammult hakkasid sidusrĂŒhmad, sealjuures Texeli valitsus peamise kliendina kĂŒsima tema ja temale jĂ€rgnevate tudengite â ja töötajate â sisendit mandrikoolide ĂŒliĂ”pilaste töökohtade osas ja vastupidi. Texeli valla tugeval toetusel asutasid Pepijn ja saareelanikust turismiĂ€rimees Ricardo de Graaf hiljuti MTĂ, mille peamine eesmĂ€rk on viia kokku mandri teadusuuringute instituute ja erinevaid teadmisi otsivaid saare sidusrĂŒhmi.
Joonis 4. TEX LABS
54
KOHALIKUD ETTEVĂTJAD
KOHALIK VAJADUS JA KULTUUR
UUED KOHALIKUD TOOTED
RAHVUSVAHELINE INNOVATSIOON
RAHVUSVAHELISED TRENDID, TEADMIS-ED JA ARENG
ANDEKAD ĂLIĂPILASED
LOOMINGULISED JUHENDAJAD
IDUETTEVĂTTED
55
NĂŒĂŒdseks korraldab TexLabs igal aastal umbes 10 kĂ”rg- ja teadusasutuse vĂ€ljasĂ”itu saarele. Sealhulgas on TU Eindhoven, Utrechti ĂŒlikool, Hanze Groningeni PolĂŒtehnikum, Amsterdami PolĂŒtehnikum, Alkmaari ĂŒlikool ja toimuvad isegi rahvusvahelised visiidid, kus osaleb enam kui
Allikas: TexLabs, 2018
250 ĂŒliĂ”pilast ja ĂŒlikooli töötajat. TexLabs on Texeli elanike jaoks inspiratsiooniallikas mitte ainult seoses uute teadmiste ja oskusteabe ning âmĂ€ngulise eestvedajagaâ, vaid ka tegevusega, mis Ă”hutab saarel looma uusi ettevĂ”tmisi tudengite poolt, kes otsustavad jÀÀda â sulgedes Pepijni silmuse.
Pilt 12. Ringmajanduse pÔhimÔttest inspireeritud TexLabs meeskonna loomise koolitus
56
Ăks TexLabsi vĂ€lja töötatud uudseid tooteid on âĂmber Texeli energiamĂ€ngâ. MĂ€ngu eesmĂ€rk on loominguliselt uurida Texeli tuleviku energiasĂŒsteemi erinevaid stsenaariume. Raamistikuks on vĂ”etud ĂŒmber saare igal aastal toimuva rahvusvahelise Texeli katamaraanide vĂ”istluse kontseptsioon. Ainult alt ĂŒles suunatud koostöö kaudu sÀÀstva energiatootmise loomisel, nagu ka tĂ”hususe suurendamisel ning arvestades nĂ”udluse vĂ€hendamist ja juhtimist, ĂŒletavad mĂ€ngijad finiĆĄi edukalt ja Ă”igel ajal. Iga mĂ€ngija esindab teatud sidusrĂŒhma ja
tal on oma huvid ja ressursid, mida esitada. Isemajandava energiasaare eesmĂ€rki pole aga vĂ”imalik saavutada ilma teiste sidusrĂŒhmadega kokkuleppeid sĂ”lmimata. Saartel mĂ€ngitakse âĂmber Texeli energiamĂ€nguâ erinevatel koosolekutel elanike, kĂŒlakomisjonide, kohaliku parlamendi liikmete, ĂŒliĂ”pilaste, majandussektorite (pĂ”llumajandus, turism, elamumajandus, teenindus, transport, paigaldajad jne), loodusorganisatsioonide ja teiste MTĂdega.
Allikas: TexLabs, 2019
Pilt 13. Saareelanikud mĂ€ngivad âĂmber Texeli energiamĂ€nguâ
56
57
Assooride ĂŒlikool ja SDEA (Assooride ettevĂ”tluse arendamise ĂŒhing, EPER) töötasid vĂ€lja ja pakuvad mentorlust projektis, mille nimi on ettevĂ”tluse kolmikheeliks. Seal loovad ettevĂ”tlusĂ”ppe ĂŒliĂ”pilased teadlastega kontakti, et luua multidistsiplinaarseid meeskondi ja sĂŒnergiat eesmĂ€rgiga arendada oma uurimissuundade pĂ”hjal vĂ€lja Ă€riidee. See töötatakse vĂ€lja kolmes etapis, alustades kolmikheeliksi foorumist, kus arutatakse ettevĂ”tlust, teadusuuringuid, hĂ€id praktikaid ja edulugusid kĂ€sitlevaid teemasid, kaasates valitsusĂŒksusi, Assooride ĂŒlikooli ja ettevĂ”tteid.
ETH â ETTEVĂTLUSE KOLMIKHEELIKSTeine etapp on seotud Ă€riideede arendamise ja töötubade korraldamisega. Projekt kulmineerub Ă€riideede tutvustamisega mĂŒĂŒgikĂ”ne formaadis ĆŸĂŒrii ees, kes valib vĂ€lja kolm parimat ideed. KĂ”ik Ă€riideede eest vastutavad tudengid saavad teavet ettevĂ”tte loomist toetavate kohapealsete meetmete ja soodustuste kohta. Selle projekti lĂ”ppeesmĂ€rk on luua akadeemilisi ettevĂ”tteid ja idufirmasid, mis edendavad teadusuuringute olulisust ettevĂ”tete konkurentsieeliste abil ning loovad vÀÀrtust innovatsiooni kaudu.
Allikas: SDEA sdea.pt
Pilt 14. Assooride ettevĂ”tluse arendamise ĂŒhingu Ă”ppurid
57
58
b. Abi eluaseme- ja töövÔimaluste loomisel
Kohaliku omavalitsuse ĂŒksused saavad mandri ĂŒliĂ”pilaste ja personali pikemat viibimist toetada, pakkudes majutust ja tööruume. Saartel, kus on ĂŒks vĂ”i mitu oma kĂ”rgharidusasutust, on selleks tavaliselt taristu olemas. Teised peavad olemasolevate vahenditega improviseerima ja/vĂ”i tĂ”husalt vajalikud vĂ”imalused looma. Saartel, kus on palju kuurorte, hotelle ja puhkemaju, on Ă”pilaste ja töötajate vastuvĂ”tmiseks palju vĂ”imalusi, eriti vĂ€ljaspool hooaega.
SAMSĂ ENERGIAAKADEEMIATuginedes oma maailmas esimesena saare sÀÀstvale energiale ĂŒlemineku projekti edule, on SamsĂž saar (Taani) suutnud sÀÀstva energia kasumid osaliselt uuesti investeerida omaenda energiaakadeemia hoone rajamisse. Hoone pole ĂŒksnes uusimate, atraktiivsete sÀÀstvate energiatehnoloogiate demonstreerimiseks, vaid meelitab igal aastal ligi ka palju kĂŒlastajaid kogu maailmast. See vĂ”ib vÔÔrustada Ă”pilasi ja ĂŒlikooli personali pikema praktikaperioodi jooksul, lĂ€heduses asuvates kohtades nagu Ballen pakutakse elamispinda, toitu ja puhkevĂ”imalusi.
Pilt 15. SamsĂž energiaakadeemia hoone
59
Kohaliku, piirkondliku ja riikliku valitsuse toetusel pole energiaakadeemia mitte ainult vÔitnud endale ainulaadse positsiooni ning sadu austajaid ja partnereid maailmas, vaid ka energiaakadeemia hoone infrastruktuuri kaudu saab seda esirinnas hoida.
Maailma parimad ja ainulaadsemad energia ĂŒleminekuga tegelejad kohtuvad pidevas protsessis jĂ€tkuvalt energiaakadeemias ja selle kaudu, seda ka tĂ€nu oma hoonetele!
Allikas: SamsĂž energiaakadeemia
c. Eluslaborite ja kompetentsikeskuste loomise toetamine
Saared on suurepĂ€rased kohad eluslaborite (living lab) rajamiseks. Eluslaborid vĂ”ivad tĂ€hendada testkeskkondi; see on metoodika/lĂ€henemisviis ja innovatsioonisĂŒsteem uuenduslike toodete, kontseptsioonide ja teenuste loomiseks ja testimiseks reaalses keskkonnas. Eluslaborid vĂ”imaldavad inimestel, teenuste ja toodete kasutajatel/tarbijatel osaleda aktiivselt teadus-, arendus- ja innovatsiooniprotsessis panustajate ja kaasloojatena. Iga eluslabori lĂ€htepunktiks on kaasatud sidusrĂŒhmadega tihedas koostöös toodete ja teenuste arendamine kasutajate tegelikest vajadustest lĂ€htuvalt. Eluslabori peamine roll on kaasata toote/teenuse kasutajaid ning vĂ”imaldada neil vÀÀrtuslike ja pĂŒsivate vÀÀrtuste loomises osaleda.
Saartel asuvad eluslaborid vĂ”ivad olla kesksed kohtumispaigad, mis on sageli vaid vĂ€heste tehniliste vĂ”imalustega, mis toimivad ideede genereerijatena ja projektide koostajatena innovatsiooni tarvis. Saarekeskkond â teatav isolatsioon â vĂ”ib olla tĂ€iendav tegur, mis aitab tooteid/teenuseid katsetada piiritletud, reaalses keskkonnas. Kohalikud ja piirkondlikud valitsused saavad toetada selles valdkonna algatusi, nĂ€iteks seoses paljude saartel tavaliselt korraldatavate kunsti-, kĂ€sitöö-, (pop-) muusika-, kultuuri-, tehnika- jms festivalide ja ĂŒritustega. Kuna need festivalid meelitavad kohale palju noori andekaid inimesi nii saarelt kui ka mandrilt, tekib suurepĂ€rane vĂ”imalus muuta festivaliprojektid saartel asuvate eluslaborite pikaajalisteks programmideks.
60
LAB VLIELAND See Vlielandi saarel (Holland) asuv labor esitleb end kui âUuendamise ja kujutlusvĂ”ime töökoht; koht, kus tegijad ja mĂ”tlejad arendavad oskusi ja teadmisi ning rakendavad seda praktikas.â Lab Vlieland sai alguse Into The Great Wide Open egiidi all, mis on ĂŒks Vlielandi igal aastal toimuvatest piiratud juurdepÀÀsuga popfestivalidest (maksimaalselt umbes 5000 kĂŒlastajat). KĂŒlastajate arvu piirates saab festival tegutseda sÀÀstva energia ja ressursside nutika kasutamise testijana ning anda festivali osalejatele palju ruumi, kaitstes samas saare ainulaadset loodust.
Lab Vlieland kutsub Ă”ppureid ja ettevĂ”tlikke tootjaid ĂŒles pakkuma ja katsetama jĂ€tkusuutlikke lahendusi, mis suudavad muuta festivali iseseisvaks kogukonnaks, millel on elanikele ja loodusele minimaalne mĂ”ju. Sellega seoses on Lab Vlielandi eesmĂ€rk ja siht jagada saarel ja selle lĂ€hedal omandatud teadmisi ja kogemusi end ĂŒmbritsevate inimestega; ĂŒlejÀÀnud saare, mandri sidusrĂŒhmade ja seotud festivalidega. Labor on eelkĂ”ige spetsialiseerunud festivalide nutikatele energiahaldussĂŒsteemidele, (heit)vee taaskasutamisele, ringmajanduse kujundamisele ja uutele tootmistehnoloogiatele, nĂ€iteks 3D-printimisele.
Allikas: labvlieland.nl
Pilt 16. âPrĂŒgi on tooraineâ silt Into The Great Wide Open festivalialal
60
61
SAAREMAA VĂIKELAEVAEHITUSE KOMPETENTSIKESKUSTallinna TehnikaĂŒlikooli (TalTech) Saaremaal asuva ĂŒksuse algatusel loodi 2009. aastal kompetentsivĂ”rgustik, mis ĂŒhendab avaliku, mittetulundus- ja Ă€risektori organisatsioone. VĂ”rgustik mÀÀratles saarel nutika spetsialiseerumise peamiseks valdkonnaks vĂ€ikelaevaehituse. Laevaehitus on saarel olnud ajalooline traditsioon, kuid nĂ”ukogude ajal see katkes. 1990ndate alguses asutati saarel mitmeid lĂ”busĂ”idu- ja töölaevade ehitamise ettevĂ”tteid ning nad leidsid, et innovatsiooni edendamine on eduka tĂ€napĂ€evase tööstuse jaoks ĂŒlioluline.
JĂ€rgmise aasta jooksul töötati vĂ€lja vĂ€ikelaevaehituse kompetentsikeskuse (Small Craft Competence Centre, SCC) idee ja viidi lĂ€bi vajalikud uuringud. TalTechi Saaremaa ĂŒksusesse otsustati asutada SCC. SCC on vĂ€lja kasvanud koostööst TalTechi, Eesti Meretööstuse Liidu ja kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste vahel (teadmised ja oskused, rahastus, poliitiline toetus). EttevĂ”tted ja avalik sektor jĂ€tkavad aktiivset osalemist keskuse strateegilise planeerimise tasemel. 2010. aastal kĂ€ivitati TalTechi Saaremaa ĂŒksuses vĂ€ikelaevaehituse rakenduskĂ”rghariduse Ă”ppekava.
SCC fookusvaldkonnad on haridus, teadus- ja arendustegevus ning arendusteenuste pakkumine ettevĂ”tetele. SCC loob ja kogub kompetentsi ning annab selle edasi tööstustele mudelite testimisel (60m pikkuses testbasseinis olevad eksperimentaalsed katsed, simuleeritud digitaalsed testid), projekteerimisel ja inseneritöödel, materjalide katsetamisel. Kasusaajate ring on lai ja ei piirdu ainult meretehnoloogia valdkonnaga. Alates 2016. aastast viib SCC lĂ€bi oma teadusuuringuid hĂŒdrodĂŒnaamika alal.
Allikas: Saaremaa vÀikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC), scc.ee
Pilt 17. Laevaehitus TalTechis Saaremaal
62
EDUKONTOREdukontor on loominguline ĂŒhistööruum Kuressaare sĂŒdames Saaremaal. See ĂŒhistööruum on koht, kus vabakutselised, kaugtöötajad ja vĂ€ikeettevĂ”tted jagavad kontoripinda ning vahetavad ideid ja kontakte, tĂ€ites tĂŒhiku sel ĂŒsna traditsioonilisel saarel.
Kontoriruumid avati 2017. aasta mais ja seda juhitakse mittetulundusĂŒhinguna. Ruum sai nime kunagise aastaid tagasi hoones tegutsenud toidupoe Edu jĂ€rgi. Kontori loomise algatas grupp inimesi, kes olid saarele (tagasi) kolinud ja tegid kaugtööd vĂ”i asutasid oma vĂ€ikeettevĂ”tteid ning vajasid aeg-ajalt vĂ€ikest tööruumi.
Praegu on vĂ”imalik laud vĂ”i tuba rentida tunnist kuuni vĂ”i hakata pikaajaliseks rentnikuks. SuurepĂ€rane asukoht ning sĂ”bralik ja mitmekesine töökaaslaste seltskond muudavad Edukontori meeldivaks töökohaks. Edukontor vĂ”imaldab kohalikel kodukontoritest lahkuda, digitaalsetel nomaadidel teha siin pikem peatus ning kĂ”igil Saaremaale vĂ€ljast tulijatel avada Kuressaares ajutise kontori. Organisatsioon korraldab ka ĂŒritusi, et edendada kaug- ja paindlikku tööd.
Praegu ĂŒhendab Edukontor teadlasi, filmilevitajaid, fotograafe, meigikunstnikke, joonestajaid, joogitootjaid, ajakirjanikke, IT-spetsialiste, koolitajaid, kĂ€sitöölist, raamatupidajat, tuleohutusspetsialisti, kokka, projekteerijat, kaptenit, turundajat, tĂ”lkijat ja disainerit.
KĂ”rvuti töötamine ja erineva taustaga inimestega suhtlemine loob sĂŒnergiat ja koostööd. Erinevate teadmiste ja kogemustega inimesed jagavad oma oskusi loengute vĂ”i vestlusringide kaudu. Need ĂŒritused on vaba juurdepÀÀsuga ja pakuvad seega Saaremaa inimestele tĂ”elist lisavÀÀrtust.
Pilt 18. Edukontori ĂŒhistööruum
Allikas: edukontor.ee
62
63
3a. Ăpilaste innovatsiooniprojektide toetamine.3b. Abi eluaseme- ja töövĂ”imaluste loomisel.3c. Eluslaborite ja kompetentsikeskuste loomise toetamine.
Keda mÀÀratlete oma saarel ja saare jaoks âvĂ”imaliku noore ettevĂ”tjanaâ?
Kuidas on nad seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) seni ergutanud noorte ettevĂ”tjate vĂ”rgustikku panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOV-i senise tegevuse kohta.
TÀpsemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 3a, 3b ja 3c?
Teie arvates: milliste projektide puhul ja kuidas saaks KOV innustada noorte ettevÔtjate vÔrgustikku rohkem panustama?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millisele 2â4 innovatsiooniprojektile peaks KOV koostöös noorte ettevĂ”tjate vĂ”rgustikuga keskenduma?
Q1
Q2
Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3.
4
PROJEKTID
NOORTE ETTEVĂTJATE VĂRGUSTIKU TOETAMINE
ENESEHINDAMINE
66
Uute teadmiste ja oskuste import ja eksport vĂ”ivad olla kohaliku ja piirkondliku innovatsiooni juhtimise oluliseks tugipunktiks. Saarel tegutseva ĂŒlikooli vĂ”i polĂŒtehnikumi korral on loomulik, kui olemas on riiklikud ja rahvusvahelised teadusvahetusprogrammid. Kuid isegi sel juhul ja eriti saarte jaoks, millel pole kĂ”rgharidusasutust, vĂ”ivad jĂ€rgmised poliitikavalikud anda lisavÀÀrtust. Hooratta-lĂ€henemisviis sisaldab: parimate praktikate vĂ”rdlusuuringuid, âtulevase praktikaâ ettepanekute kirjutamist, tööriistade loomist ja levitamist ning âlipulaevadeâ loomist.
KĂ€esoleva peatĂŒki teemad ja nĂ€ited:
Rahvusvaheline/riiklik parimate praktikate vÔrdlusuuring.
SĂ”nastage âtulevase praktikaâ projektiettepanekud.
Ăppevahendite vĂ€ljatöötamine ja levitamine.
MĂ€rgiliste uuenduste loomine ja demonstreerimine.
4A4B4C4D
STRATEEGIA 4TEADMISTE IMPORDI JA EKSPORDI EDENDAMINE
67
Uuenduste osas on tavaline mĂ”elda, et innovatsioon on vĂ”imalik ainult teadus- ja arendustegevuse ning tĂ€iesti uute tehnoloogiate abil, mis tuginevad ainulaadsete intellektuaalomandi Ă”igustele. Vastupidiselt tavale tööstuses, eriti VKEde seas, kus on jĂ€tkuvalt tĂŒĂŒpiline lĂ€henemisviis oma toodete ja konkurentide toodete kvaliteedi vĂ”rdlemine. Toodete ja teenuste vĂ”rdlusuuringute abil on vĂ”imalik saada ĂŒksikasjalik ĂŒlevaade teiste turul tegutsevate ettevĂ”tjate vastavatest lahendustest. Ehkki seda lĂ€henemisviisi seatakse mĂ”nikord negatiivsesse valgusesse, kuna see on seotud pimesi kopeerimisega, on nutika innovatsiooni puhul see vĂ€gagi mĂ”istlik ja just seetĂ”ttu on selle kasutamine â eriti mitteformaalsel viisil â laialt levinud kogu maailmas. Elektroonikatoodete ja muude majapidamistarvete keskkonnaalase vĂ”rdlemise kogemused on osutunud kĂ”igi tootjate ja tarbijate jĂ€tkusuutlikkuse osas mĂ€rkimisvÀÀrselt edukaks, aidates aastate jooksul kaasa ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rkidele (ĂRO, 2017) (Brezet & van Hemel, 1997; Stevels, 2007).
Saarte valitsused saavad kasutada vĂ”rdlusuuringuid oma saare vĂ”i piirkonna vaatenurgast, kuid innustada ka saare teatavaid sektoreid vĂ”i ettevĂ”tteid oma pakkumisi teiste saarte omadega vĂ”rdlema. Eriti mĂ”istlik on vĂ”rdlusuuringute puhul uurida, kĂŒlastada ja analĂŒĂŒside Euroopa vĂ”i maailma âparimaid praktikaidâ, et nĂ€ha, kas nende olulisi osasid on vĂ”imalik âstsenaariumivabaltâ ĂŒle vĂ”tta, isegi kui kontekst on teine. Hooratta-lĂ€henemisviisi puhul peetakse parimate praktikate vĂ”rdlusuuringute tegemise toetamist innovatsiooni vĂ”tmeelemendiks.
a. Rahvusvaheline/riiklik parimate praktikate vÔrdlusuuring
69
b. SĂ”nastage âtulevase praktikaâ projektiettepanekud
Innovatsiooniprojektid vajavad asjakohaseid projektiettepanekuid; need on suunatud kas ettevĂ”tte vahetule rahastamisele vĂ”i kaasrahastatud kohalike, piirkondlike, riiklike, rahvusvaheliste vĂ”i muude erifondide kaudu. Kohaliku omavalitsuse vĂ”imalus nendest projektidest parimate tulemuste saamiseks on nĂ”uda, et selliste ettepanekute â osa â sisu tugineks parimatele praktikatele ja seega hĂ”lmaks loogilise jĂ€tkuna nn tulevasi praktikaid. See lĂ€henemisviis on igati kooskĂ”las jĂ€rkjĂ€rgulise âkatsetamise ja Ă”ppimiseâ teooria ja praktikaga, mis on nĂ€iteks teinud Taani tuuleenergeetikast maailma parima. Innustades teadlasi ja nende innovatsioonilehtri partnereid lisama oma projektiettepanekutesse tulevase praktika elemente, saab saartel ja nende kaudu toimuvat innovatsiooni edendada ja kumulatiivselt kiirendada.
Euroopas, aga isegi kogu maailmas peetakse SamsĂž saart (Taani) parimaks tavaks ĂŒleminekul fossiilkĂŒtustel pĂ”hinevast kohalikust majandusest iseseisva jĂ€tkusuutliku energiaga saareks.
Igal aastal kĂŒlastavad saart tuhanded rahvusvahelised kĂŒlalised, et viia lĂ€bi vĂ”rdlusuuringuid ja saada tĂ€pselt teada, millised tegurid ja nĂ€itajad on mĂ€nginud â ja mĂ€ngivad siiani
SAMSĂ ENERGIASAAR
â ĂŒleminekuprotsessis olulist rolli. Tervikliku vaate saamiseks nĂ”ustavad ja aitavad energiaakadeemia teadlased igal kĂŒlastajal kĂ€ia vĂ€ljas, kĂŒlastada pĂ€ikese-, tuule- ja biomassiseadmeid ning suhelda saare elanikega mitteametlikult, et ise nende kogemusest Ă”ppida.
Allikas: SamsĂž Energy Academy, energiakademiet.dt
Pilt 19. SamsĂž elanik elektriga autot laadimas
70
c. Educative Tool Development and Diffusion
Haridus- ja koolitusvahendid vĂ”ivad olla vĂ”imsad abilised uuenduste levitamisel, iseseisvalt vĂ”i osana suurematest kommunikatsiooni- ja haridusmeetmetest ning -programmidest. Need vĂ”ivad olla tĂ”sise loomuga, nĂ€iteks aruanded, juhendid, videod ja töölehtedega kĂ€siraamatud, vĂ”i hĂ”lmata tĂ€napĂ€evast sotsiaalmeediat, sealhulgas veebilehti ja lĂ”busaid mĂ€nge, alates tĂ€napĂ€evastest digitaalsetest mĂ€ngudest kuni vanaaegsete kaartideni, mis pĂŒĂŒavad kasutajaid aktiivselt kaasata. Nende fookus vĂ”ib olla suunatud erinevatele sihtrĂŒhmadele, nĂ€iteks Ă”pilastele, lĂ”ppkasutajatele, vĂ”i sisaldada koolita-koolitajat-vaadet. Kohalikke ja piirkondlikke valitsusi on innustatud uuendajaid selliste tööriistade vĂ€ljatöötamisel ja levitamisel aitama ning nĂ”ustama neid vĂ”imaliku koostöö osas tööriistade arendajatega ĂŒlikoolidest mĂ€ngudisainerite ning kommunikatsiooni- ja meedianĂ”ustajateni. Tulemused abivahendi kasutamisest mĂ”nel teisel saarel vĂ”i valdkonnas vĂ”ivad kooskĂ”las praktikapĂ”hise uurimise lĂ€henemisega aidata kaasa tĂ€iendavate teadmiste kogumisele.
SÀÀstva vĂ€lisvalgustuse kava vĂ€ljatöötamine Texeli saarel (Holland) algas Delfti TehnikaĂŒlikooli tööstusdisaini teaduskonna magistrandi eriala lĂ”petanud tudengi projektiga 2008. aastal, mis valmis kohaliku omavalitsuse ĂŒksuse inseneriosakonna taotlusel. âRatta uuesti leiutamise asemelâ tugines ĂŒliĂ”pilane Rotterdami linnas sama valdkonna ĂŒliĂ”pilaste poolt tehtud varasema murrangulise töö tulemustele. Rotterdamis ei paigaldatud avalikele vĂ€ljakutele ja peateedele esmakordselt mitte ainult muudetavaid LED-tulesid, vaid kasutati ka âuusiâ valguse vĂ€hendamise pĂ”himĂ”tteid, nagu nĂ€iteks âvalgust pole seal, KUS pole vajaâ ja âvalgust pole siis, KUI pole vajaâ. Vahepeal jĂ”udsid
JĂTKUSUUTLIK VALGUSTUS TEXELILturule uued, tĂ”husamad ja atraktiivsemad valgustusseadmete disainid, sealhulgas maanteedel maapinnale kinnitavad LED-tĂ€hised, mis asendavad vanaaegseid ja ebaefektiivseid standardseid valgustiposte. Koos uute energiajuhtimissĂŒsteemide ja spetsiaalse pĂ€ikesepaneelidega energiapargiga tugines Texeli valgusprojekt nendele elementidele ja sidus need saare tĂ€ielikult integreeritud nutikasse avalikku valgustussĂŒsteemi, mis valmis 2015. aastal. Kasutades ainult 35% vana sĂŒsteemi jaoks vajalikust elektrienergiast, on uuel pĂ€ikesepargil piisavalt energiat, et muuta Texeli avalik valgustussĂŒsteem âenergianeutraalseksâ.
Allikas: Texeli omavalitsus, 2012
c. Ăppevahendite vĂ€ljatöötamine ja levitamine
72
d. MĂ€rgiliste uuenduste loomine ja demonstreerimine
Hooratta-kontseptsioonis on saarte valitsuste oluline kaasvastutus aidata ettevÔtjatel luua, uurida ja Ôppida, samuti suhelda kohalike uuendustega. Seda avatud innovatsiooni mudelit ja innovatsioonilehtrit silmas pidades soovitab hooratta-lÀhenemisviis pidada saarte poliitikakujundajaid ja juhte eriliseks, kuid reaalseteks ja asjakohasteks kaaskujundajateks ja potentsiaalselt vÔimsate piirkondlike uuenduste kiirendajateks.
Mazzucato nĂ€itab just selle vĂ€ite tarvis, et valitsuste ja ettevĂ”tluse koosloomine ja pikaajaline koostöö on vajalik eriti nende ĂŒhiste hĂŒvede uuenduste jaoks, millega muidu ainult ettevĂ”tted iial ei oleks tegelenud (Mazzucato, 2018). Uuenduslehtris ja selle ĂŒmber struktuurselt aidates on kohaliku mĂ€rgilise uuenduse eduvĂ”imalused kindlasti suhteliselt suuremad ja annavad ainulaadse ning konkurentsivĂ”imelisema positsiooni. Kui saarel on demonstreeritud unikaalseid mĂ€rgilisi uuendusi, peaks ka kohalik omavalitsus aitama neid edendada ja eksportida, sealhulgas pehmete ja mitteametlike vahendite abil.
KOHALIK VEEBIPĂHINE TEERAJAJATE KOGUKOND
SamsÞ energiaakadeemia on loonud veebipÔhise juhendmaterjali, mis aitab kohalikel kogukondadel suurelt mÔelda ning olla jÀtkusuutliku arengu teerajajad. See suurepÀrane Ôppevahend on tasuta kasutatav ning sisaldab hulgaliselt kogemusi, nÔuandeid, töövahendeid, meetodeid, lugusid ja teaduslikke materjale ning videoid.
Vaata: pioneerguide.com
73
AIR KESKUS
Allikad: atlanticinteractions.org, ptspace.pt/esa-labazores-at-the-air-centre, azores.gov.pt
73
Atlantic Interactions on valitsuste vaheline algatus âAtlandi ookean ĂŒhiskonnaleâ potentsiaali paremaks rakendamiseks. See soodustab teadmispĂ”histele lahendustele keskendumist riiklike prioriteetide ja ĂŒleilmsete vĂ€ljakutsete kĂ€sitlemisel, mis nĂ”uavad Maa keerukate sĂŒsteemide valdkondade ĂŒlest uurimist ja innovatsiooni rahvusvahelisel tasandil. Algatus viiakse ellu AIR Keskuse, Azores International Research Centre (Assooride Rahvusvaheline Uuringukeskus) kaudu.
Programm tĂ”deb integreeritud lĂ€henemise vajadust sĂŒvamerest kosmoseni, mis vĂ”imaldab Atlandi ookeani regiooni terviklikku juhtimist, selle arengu ja piirkonna elanike heaolu tagamist. Programmi eesmĂ€rk tugevdada on nii Atlandi ookeani regiooni kui valdkondade ĂŒlese koostoime uusi paradigmasid, et luua ookeani, kliima, energia ja ressursside jĂ€tkusuutlikkuse kohta uusi teadmisi, millest saavad kasu otsusetegijad, teadlased, ettevĂ”tted ja kogu ĂŒhiskond.
AIR Keskuse vĂ”rgustikku kuuluv ja selle raames tegutsev ning Islands of Innovation projektis osalev Assooride saarestiku Terceira saar on loonud ESA-LAB ĂŒksuse, mille eesmĂ€rk on arendada ja edendada kosmose kaudu Maa uuringute teostamise teaduslikku ja tehnilist vĂ”imekust ning vastavaid tehnoloogiad ja andmeid.
Terceira AIR ĂŒksuses asub ka Ookeani Integreeritud Seire SĂŒsteemi (IOOS) kuuluv merealade bioloogilise mitmekesisuse vĂ”rgustiku keskus. Hooratta meetodist lĂ€htuvalt on AIR Keskuse poolt kavandatavatel tegevustel paljutĂ”otav arengumĂ”ju mitte ĂŒksnes piirkondlikul ja riiklikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.
74
4a. Rahvusvaheline/riiklik parimate praktikate vĂ”rdlusuuring.4b. SĂ”nastage âtulevase praktikaâ projektiettepanekud.4c. Ăppevahendite vĂ€ljatöötamine ja levitamine.4d. MĂ€rgiliste uuenduste loomine ja demonstreerimine.
Keda mÀÀratlete oma saarel ja saare jaoks âvĂ”imaliku teadmisejagajagaâ?
Kuidas on nad seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) innustanud teadmussektorit panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOV-i senise tegevuse kohta.
TĂ€psemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 4aâ4d?
Teie arvates: milliste projektide jaoks ja kuidas saaks KOV innustada teadmussektorit teie saarel ja saare lÀheduses rohkem panustama?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millisele 2â4 innovatsiooniprojektile peaks KOV koostöös teadmussektoriga pĂŒĂŒdlema?
Q1Q2
Q3
Q4Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3
4
PROJEKTID
TEADMISTE IMPORDI JA EKSPORDI EDENDAMINE
ENESEHINDAMINE
76
Ehkki kohalikud ja piirkondlikud valitsused esindavad juba innovatsiooni vaatenurgast demokraatlikku âkogukonnaâ vormi, vĂ”idakse innustada ka tĂ€iendavaid kogukondlikke ĂŒhendusi teatud ĂŒhiskondlike ĂŒlesannete tĂ€itmiseks, milleks on vaja elanike enamuse tugevat toetust ja kus on kaalul erilised huvid. Sellistel juhtudel saab saartel tuntav vajadus hoida asju endi kĂ€es vĂ€ljenduda ĂŒhiskondlikes organisatsioonides, mis tegelevad ĂŒldiste huvidega.
TĂŒĂŒpilised probleemid, millele need erilised kogukonnad saavad sobivaid lahendusi pakkuda, on parvlaevad ja muud ĂŒhistransport, energia- ja veeteenused, turismikuurortide rajamine, looduskaitse jne. MĂ”nda neist aspektidest, nagu looduskaitse, vĂ”ivad juba korraldada â samuti kohaliku esinduse abil â riiklikud organisatsioonid vĂ”i MTĂd loodus- ja maastikukaitse, linnukaitse, taimede ja puude
kaitse valdkonnas jne. Kuid ĂŒleminekul jĂ€tkusuutlikumale ĂŒhiskonnale ja ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rkide tĂ€itmise ambitsiooni puhul (ĂRO, 2017) ilmnevad kogu aeg uued eriomased kogukondlikud ĂŒlesanded. Kohalikud ja piirkondlikud valitsused saavad neid erilisi kogukondi toetada nii nende loomisel kui ka nende eriliste ĂŒlesannete tĂ€itmise ajal.
STRATEEGIA 5KOGUKONNA KAASAMINE
77
Teine saarevalitsuse kohustus on vĂ€lja töötada tulevikuvisioonid, mis pakuvad vĂ€ljakutseid, on atraktiivsed ja realistlikult teostatavad. Demokraatlikul ja lĂ€bipaistval viisil elanike ja muude saare sidusrĂŒhmadega konsulteerimine ja muul moel kaasamine kavandatavate sammude ja nĂ”utavate uuenduste otsustusprotsessi on osa valitsuse tööst. Sellisesse protsessi vĂ”ib lisada konkurentsielemente, nĂ€iteks kui mitu saarel asuvat kĂŒla alustavad avatud konkursiga, et saada âparimaksâ, nĂ€iteks jĂ€tkusuutliku transpordi vĂ”i majutuse poolest, et edendada aktiivset panustamist saare probleemide lahendamisse jne.
Sellega seoses soovitab hooratta-meetod saarte valitsustel kasutada jÀrgmisi kogukonnaga seotud poliitikavalikuid:
Looge vÀljakutseid pakkuv visioon.
Töö ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rkidega.
Suhtlemine aktsepteerimiseks (E = C x A).
Kogukondade vÔistluste korraldamine.
5A5B5C5D
78
a. Looge vÀljakutseid pakkuv visioon
Kohalikud vĂ”i piirkondlikud valitsused vĂ”ivad aidata vĂ€ljakutseid pakkuva tulevikuvisiooni sĂ”nastamisel, lisades pakilisi kĂŒsimusi, mida poliitiliste prioriteetide hulgas kaaluda. NĂ€iteks seisavad paljud saared juba olemuslikult silmitsi kliimamuutuste tagajĂ€rgedega vĂ”i on tunnistajaks noorte saarel sĂŒndinud talentide, kes siirduvad karjÀÀrivĂ”imaluste saamiseks mandrile, vĂ€ljavoolule.
Tagasivaatamise stsenaariumi kasutamine on huvitav metoodika: selgitades olukorda soovitava tulevikustsenaariumi juurest tĂ€naseni, kirjeldades sealjuures samm-sammult koos kaasatud sidusgruppidega sel teekonnal kohatud takistusi ja kuidas neid ĂŒletada ning kasuteenimisvĂ”imalusi (Quist, 2007; Quist, 2013). Samuti tuleks siinkohal mainida Melbourneâis töötava professor Chris Ryani jt (Gaziulusoy & Ryan, 2017) öko-akupunktuuri lĂ€henemist, mis kasutab jĂ€tkusuutlike linnade ĂŒleminekute jaoks osalusdisaini visioonide loomist. Kahtlemata on see huvitav lĂ€henemisviis saarte jĂ€tkusuutlikule tulevikule ja innivatsiooni teekonna kaardistamisele.
Backcas
ting
Backcasting
STEPS
Vision of the future
2000 2050TIME
3. BC
1. SPO
2. Makevision
4. Pathway &agenda
5. Embedding &implementation
Allikas: Jaco Quist, 2013
Joonis 5. TAGASIVAATAMINE (Backcasting)
79
ĂKO-AKUPUNKTUURIdil Gaziulusoy ja Chris Ryani sĂ”nul saavad saared ja linnad ĂŒksteise kogemustest vastastikuselt kasu saada.
Chris Ryan linnade kohta:
Uus fookus linnadele kliimamuutustega seotud ĂŒlemaailmses tegevuses peegeldab nende rolli:
Linnad on ka ĂŒha enam haavatavad nii krooniliste (ilmastikuolude jĂ€rkjĂ€rgulised muutused) kui ka Ă€gedate (ÀÀrmuslike ilmastikunĂ€htuste) kliimamuutuste mĂ”jude suhtes.
majandusarengus (tootmises, innovatsioonis ja teenustes);
kasvuhoonegaaside heitkoguste eestvedajana (nii tarbimisest kui ka tootmisest);
muutuste tugevate vedajatena (kasvav poliitiline jĂ”ud), kajastades kiiret linnastumist, kus prognooside kohaselt elab 2050. aastaks ĂŒle 68% kogu maailma elanikkonnast linnades;
kultuurilise kuuluvuse ja kogukonnatunde kujundajatena (edukad linnad tekitavad tugeva sotsiaalse identiteedi tunde);
loovuse ja innovatsiooni generaatorina (seotud sotsiaalse suhtluse tiheduse ja mitmekesisusega).
79
SĂŒsiniku hajumine ja vastupidavuse suurendamine muutub linna jaoks tĂ”eliselt transformatiivseks vĂ€ljakutseks; see nĂ”uab olulist muutust tema âainevahetusesâ, kĂ”igi oma varustussĂŒsteemide, vĂ€ljakujunenud ja omavahel ĂŒhendatud elutaristute ĂŒmberpaigutamist, mis muudavad linna tootlikuks ja elamiskĂ”lblikuks ... energia, vesi, toit, transport, hooned ja avatud ruum, jÀÀtmekĂ€itlemine, teave, tooted ja teenused. Need sĂŒsteemid on iga linna jaoks vĂ€lja töötatud vastusena erinevatele ressurssidega seotud oludele (piirkondlikud ökosĂŒsteemid, haritav maa, hooajaline ilm, sademed, jĂ”ed jne), erinevatele ruumitingimustele, erinevale majanduslikule ajaloole ja erinevate tehnoloogiate kasutamisele.
80
Teenuste pakkumise sĂŒsteemid on omavahel tihedalt seotud erinevatel viisidel, erinevate fĂŒĂŒsiliste vormide ĂŒmber. Selle seotuse tĂ”ttu ei saa linna muutmisele ... lĂ€heneda redutseeriva protsessi abil, vĂ”ttes jĂ€rjestikku iga teenuste pakkumise sĂŒsteemi; nad ei ole sĂ”ltumatud muutujad.
Elav linn on veelgi keerulisem; selle ainevahetus ei ole pelgalt selle ökoloogilis-tehnoloogilis-fĂŒĂŒsikaliste sĂŒsteemide funktsioon, see peegeldab ka inimeste kĂ€itumist. Arhitektuuri- ja linnaajalugu nĂ€itab, kui pĂ”hjalikult on majandussĂŒsteemid, kultuurid, rituaalid, tavad, pĂŒĂŒdlused, eluviisid, vĂ”imustruktuurid ja nii edasi pĂ”imunud meie konstrueeritud maailma fĂŒĂŒsilise vormiga. âNende omavahel segunenud tehnilis-fĂŒĂŒsikalis-ökoloogiliste-sotsiaalsete-kultuuriliste sĂŒsteemide ĂŒmberkujundamine kujutab endast arhetĂŒĂŒpselt keerukaid probleeme, kus probleemi ĂŒhe aspekti lahendamine vĂ”ib paljastada vĂ”i luua teisi probleeme.â Nende keeruliste probleemidega â ja nende âinnovatsioonivĂ”imalustegaâ â toime tulemiseks on Ryan jt vĂ€lja töötanud öko-akupunktuuri lĂ€henemisviisi (EcoAcupuncture), mis pĂ”himĂ”ttena on kasutatav ka saarte keerukate probleemide puhul.
Allikad: Ryan C. jt, 2019; Gaziulusoy I. 2019
80
Selles lĂ€henemisviisis viib kujunduspĂ”hine visiooniloome korduvate pilguheitmisteni tulevikku â visioonid soovitavatest, vĂ€hese sĂŒsinikusisaldusega ja vastupidavatest tulevikest.Edasi kasutatakse neid visioone sidusrĂŒhmade vahel strateegiliste vestluste hĂ”lbustamiseks, et töötada vĂ€lja 3â4 konkreetset tulevikustsenaariumi ja ĂŒleminekuteed. See ei ole siiski öko-akupunktuur teekonna lĂ”pp: viimases etapis luuakse ja rakendatakse koos kaasatud sidusrĂŒhmadega tegevuskava ja konkreetsed öko-akupunktuuri projektid, et öko- akupunktuuri tutvustajate abil esitleda âtuleviku maitsetâ. Gaziulusoy (2019) sĂ”nul peaksid saared hakkama sarnaste lĂ€henemisviiside kasutamist intensiivistama, kuna neil puudub sageli detailne tulevikuvisioon, mis pĂ”hineks pikaajaliste eesmĂ€rkidega, vĂ”imalikel ja soovitavatel vĂ€hese sĂŒsinikuheitega sÀÀstlikel stsenaariumidel.
81
b. Töö ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rkidega
Kohaliku vĂ”i piirkondliku visiooni vĂ€ljatöötamisel on igati mĂ”istlik vĂ”tta lĂ€htepunktiks ĂRO 17 sÀÀstva arengu eesmĂ€rki. 17 eesmĂ€rgi ja 169 alaeesmĂ€rgi ning sama suure hulga nĂ€itajatega nĂ€ib see ettevĂ”tmine esmapilgul ĂŒsna bĂŒrokraatlik ja selle missioon vĂ”imatu. Ent aruka, tĂ”husa ja hĂ€sti kavandatud kohaliku vĂ”i piirkondliku programmi abil saab nendest takistustest ĂŒle.
ĂRO 17 sÀÀstva arengu eesmĂ€rgi vĂ”lu seisneb selles, et need sisaldavad terviklikku lĂ€henemisviisi koos kĂ”ikehĂ”lmavate ja globaalsete vÀÀrtustega: sotsiaalseid aspekte nagu vaesus, ebavĂ”rdsus, kultuurivÀÀrtused, haridusvĂ”imalused, soolise vĂ”rdĂ”iguslikkuse kĂŒsimused jne peetakse vĂ”rdseks vĂ”i isegi tĂ€htsamaks kui âklassikalise jĂ€tkusuutlikkuseâ aspekte nagu
keskkonnamĂ”ju ja majanduslik elujĂ”ulisus. (Reubens, 2016) SeetĂ”ttu on riikide, piirkondade, linnade, ettevĂ”tete, ĂŒlikoolide jt eesrindlikud esindajad ĂŒpris aktiivsed ĂRO SAE sihtide omaks vĂ”tmisel, arutades selle tagajĂ€rgi, seda, kuidas on vĂ”imalik kĂ”igi sidusrĂŒhmade kooskĂ”lastatud tegevuse abil eesmĂ€rke saavutada ja kes saab mida aja jooksul panustada.
Piirkondlikud ĂŒhisprogrammid on kujundatud nii, et SAE sihid integreeritakse suurematesse teemadesse ja teostatavuse parandamiseks jaotatakse ĂŒlesanded aja jooksul ja sidusrĂŒhmade vahel.
On tĂ€iesti selge, et avaliku sektori omavalitsus- ja piirkondlikel ĂŒksustel kui riigi valitsuse lĂ€hedastel partneritel on nende algatuste osas eriline vastutus
82
Rohkem infot: ĂRO, 2017. SÀÀstva arengu eesmĂ€rgid 2017. ĂRO, New York, USA.
Aalborgi linna ja AAU Aalborgi ĂŒlikooli ĂŒmbritsev PĂ”hja-JĂŒĂŒtimaa (Taani) piirkond, koos sisendiga nii ettevĂ”tetelt kui ka muudelt sidusrĂŒhmadelt, otsustasid hiljuti algatada mitmeid nn megaprojekte, et saavutada ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rgid. Katusprojektide eesmĂ€rk on olulised ĂŒhiskondlikud muutused, milles kĂ€sitletakse alati ĂŒht vĂ”i mitut SAE 17 eesmĂ€rgist, mitte ei keskenduta mitmeaastastele plaanidele. Teadmised-tegevused-vĂ”rgustikud on programmi tuum, milles koostööd tegevad kogukonnad tegelevad kohaliku ja globaalse jĂ€tkusuutlikkuse jaoks oluliste teemadega. Kaks esimest megaprojektide teemat on: ringmajanduse piirkond ja sÀÀstvalt elamise lihtsamaks tegemine. MĂ”lemad megaprojektid on tellinud Aalborgi linnavalitsus. NĂ€iteks hĂ”lmab ringmajanduse projekt jĂ€rgmist:
AALBORGI MEGAPROJEKTID NĂ€ide mandrilt
Allikas: Stoustrup, 2019
omavalitsuses ja piirkonnas lÀbiviidavaid konkreetseid tegevused, mis
Identifying actual opportunities and solutions for slowing, closing and narrowing resource loops; e.g., how to design for reuse, disassembly and recycling, or how to ensure collaboration between different stakeholders, sectors, and disciplines, including all curricula of the five AAU Aalborg University Faculties.
ja nad peaksid vÔtma oma saarel kohaliku vÔi piirkondliku SAE programmi vÀljatöötamisel eestvedaja rolli.
82
Selline protsess vĂ”ib kĂ€ia hĂ”lpsasti kĂ€sikĂ€es ĂŒlalkirjeldatud lĂ€henemisviisiga, mis puudutab visiooni vĂ€ljatöötamiseks tagasivaatava stsenaariumi kasutamist.
83
c. Suhtlemine aktsepteerimiseks (E = C x A)
Kommunikatsioonipraktikas ĂŒtleb Wibieri* seadus: innovatsiooniprojekti mĂ”ju (E) = kommunikatsioon (C) x aktsepteerimine (A). TeisisĂ”nu, nii projekti olulisemaid tulemusi kui ka Ă”ppetunde tuleks vĂ€ga hĂ€sti edastada ja nii, et saarte sidusrĂŒhmad toetaksid seda laiapĂ”hjaliselt. See on mĂ”istagi sĂ”num innovatsiooniprojektide sidusrĂŒhmadele, aga ka kohalikule omavalitsusele, kes saab mĂ€ngida erilist rolli selle âpraktika seaduseâ jĂ€rgimisel ja selle kohaldamise soodustamisel.
JAFA PROGRAMMMis puutub innovatsiooni kui âasjade teisiti tegemisseâ, siis Guadeloupeâis on kommunikatsiooni abil alates 1. aprillist 2009 loodud spetsiaalne programm haiguste ennetamiseks ja tervise edendamiseks seoses mĂŒrkainete keskkonda viimisega. Programmi kĂ€ivitasid IREPS (Guadeloupe tervisehariduse ja -edenduse agentuur) ja partnerid (riiklikud teenused, meditsiini- ja farmaatsiasektorid ja -ĂŒhendused). Seda rahastas piirkondlik terviseagentuur (ARS) osana riiklikust kloordekooni-alasest algatusest.
Vaja oli viivitamatut tegutsemist, kuna pĂ”llumehed kasutasid mitmeid pestitsiide, sealhulgas vĂ€ga mĂŒrgise kloordekooniga pestitsiide. Aiandus moodustab vĂ€ga suure kultuurilise elemendi Guadeloupeâi identiteedist, kuid see on tugeva turusurve all. SeetĂ”ttu ahvatleti pĂ”llumehi â sunnitult kinnisvarabĂŒroode omandis olevatel maatĂŒkkidel â sageli seda ise teadmata kasutama vĂ€ga mĂŒrgiseid ja kantserogeenseid pestitsiide. Selle tagajĂ€rjel on inimesed, kes tarbivad regulaarselt toitu (banaanid, tsitruselised jne)
*Kohandanud erinevatele originaalallikatele tuginedes ja kasutanud Jan Wibier, Friisimaa provintsi direktor, Holland, 2004-2009
83
84
oma saastunud aedadest, sageli haiged. Kloordekoon on Prantsusmaal keelatud alates 1990. aastast, kuid seda mĂŒĂŒdi Guadeloupeâile ja Martiniqueâile kuni 1993. aastani. See on vĂ€ga pĂŒsiv ja seda leidub endiselt suures koguses pinnases ja pĂ”hjavees, sisaldudes kogu toiduahelas, sealhulgas kalades. Loodi spetsiaalne JAFA tegevus- ja kommunikatsiooniprogramm, et vĂ€hendada elanike kokkupuudet kloordekooniga, muutes erakinnistute aedadest pĂ€rit loomsete ja köögiviljatoodete tarneharjumusi ja tarbimist. Programmi kaudu viidi lĂ€bi ukselt-uksele uuringud kĂ”igi potentsiaalselt saastatud piirkondades elavate leibkondadega, mille abil saadi kokku 10 500 leibkonna uuringut, analĂŒĂŒsiti 2560 aeda, millest umbes 950
hinnati vĂ€ga saastunuks. TĂ”hus kommunikatsiooniprogramm, mille eesmĂ€rk on ennetada ning kaitsta tervist ja keskkonda, on sellest ajast edukalt arenenud. Ăksikisikute ja kogukondade toetuse kaasamine on selle saavutamisel olnud ĂŒlioluline tegur. Selle tulemusel on suurem osa maast ĂŒmber jagatud, toimub vĂ”imaliku toidusaaste parem juhtimine, pakutakse vĂ€lja alternatiivseid pĂ”llumajandustehnikaid, kasvatatakse tervislikku ja juurdepÀÀsetavat toitu ning kasutusel on rohkem ĂŒhiskasutuses olevaid aedu. Absoluutsest katastroofist alates on JAFA kogukonna lĂ€henemisviis nĂ€idanud vĂ”imalust muutusteks â uuendusteks â, mis aitavad Guadeloupeâi inimeste tervisele ja heaolule kaasa mitmes piirkonnas.
Allikas: Nestor, 2018
d. Kogukondade vÔistluste korraldamine
Ăks viise kogukonna kaasamiseks uute asjade arendamisesse on neile ja teistele sidusrĂŒhmadele konkursside kaudu vĂ€ljakutse esitamine. Kohalik omavalitsus vĂ”ib otsustada algatada oma konkursi, nĂ€iteks teemal âkellel on jĂ€tkusuutliku naabruskonna jaoks parim idee?â, vĂ”i toetada ettevĂ”tjate, VKEde, kohalike teadusinstituutide jt algatatud konkurssi. Auhinnad ei pea tingimata olema kallihinnalised ja erilised. Sageli on vĂ”itmise au osalemiseks piisavalt mĂ€rkimisvÀÀrne innustus. Kuna tĂ€napĂ€eval toimub nii palju vĂ”istlusi ĂŒleriigilistes telesaadetes, nagu âParim ideeâŠâ ning âDisaini- ja ettevĂ”tluskonkursidâ, tasuks vaadata ka nende valemeid, et luua âSaare X parim ideeâ vĂ”i kohaliku meedia toetusel Ă”pilaste/noorte ettevĂ”tjate konkurss jne.
85
PIIRKONDLIK ETTEVĂTLUSKONKURSS
Selle Assooride valitsuse asepresidendi toetatud ja SDEA (Assooride ettevĂ”tluse arendamise ĂŒhing, EPER) vĂ€lja töötatud konkursi eesmĂ€rk on ergutada ettevĂ”tlust, loovust ja ettevĂ”tlikku kĂ€itumist. Selle eesmĂ€rk on Assooridel ettevĂ”tete loomine, mis kasvavad vĂ€lja vĂ”istlusel osalevatest projektidest. Piirkondlik ettevĂ”tluskonkurss toimub kolmes etapis, vĂ”imaldades esimeses etapis esitatud Ă€riideedel areneda ja konsolideeruda, eesmĂ€rgiga tagada vĂ”itnud projektide muundumine alustavateks ettevĂ”teteks.
Esitatud ideid hindab ĆŸĂŒrii, kes valib teise etapi jaoks vĂ€lja parimad Ă€riideed. Teises etapis koolitatakse ja nĂ”ustatakse vĂ”istlejaid, et vĂ”imaldada ideede muutmist tĂ”husateks Ă€riplaanideks. SeejĂ€rel esitatakse Ă€riplaanid ĆŸĂŒrii valikuprotsessi, et selgitada vĂ€lja kolm vĂ”idukat projekti. VĂ”itjad saavad rahalise preemia, aga see summa antakse ainult tingimusel, et sellest saab osa ettevĂ”tete kapitalist ja seda kasutatakse vĂ€ljavalitud ettevĂ”tte arendamisel.
Allikas: DRAE Assoorid, EL Islands Project
85
86
TEXELI SUUR PĂEV Kord aastas toimub Texeli saarel mandri- ja saarepĂ€ritoluga linnuvaatlejate rĂŒhmade ööpĂ€evaringne vĂ”istlus. EesmĂ€rk on saarega jalgrattal sĂ”ites tutvuda ja 24 tunni jooksul mĂ€rgata vĂ”imalikult palju linnuliike. See on toetatud ĂŒritus, mis toimub igal aastal mai teisel nĂ€dalavahetusel. Ăritus saab umbes 15 000 euro suuruse rahastuse, mis antakse kohaliku Texeli linnuvaatlusorganisatsiooni kĂ€sutusse. Raha investeeritakse hiljem kaitsemeetmetesse , et
Allikas: beleefdewaddennatuur.nl
aidata kaitsta saare ohustatud linnuliike, nagu nĂ€iteks liivatĂŒllid, rÀÀstapÀÀsukesed jne. VĂ”istluse algatajad ja juhid on kohalikud organisatsioonid, metsamehed, samuti Texeli rahvuspark, aga ka piirkonna- ja saare omavalitsus.
Pilt 21. Linnuvaatlejad tutvuvad saare linnuliikidega Texeli âSuure pĂ€evaâ ĂŒritusel
87
5a. Looge vĂ€ljakutseid pakkuv visioon.5b. Töö ĂRO sÀÀstva arengu eesmĂ€rkidega.5c. Suhtlemine aktsepteerimiseks (E = C x A).5d. Kogukondade vĂ”istluste korraldamine.
Keda mÀÀratlete kogukondadena oma saarel? Kas teil (lisaks tavalisele demokraatlikule esindatusele) on mĂ”jukaid rĂŒhmitusi, nĂ€iteks kĂŒlakomisjonid, haruorganisatsioonid vĂ”i muud erilised huvigrupid?
Kuidas on âkogukonna potentsiaalâ saarel seni innovatsiooni aidanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) innustanud kogukondasid panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOV-i senise tegevuse kohta.
TĂ€psemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 5aâ5d?
Teie arvates: milliste projektide jaoks ja kuidas saaks KOV innustada âkogukonna potentsiaaliâ rohkem panustama?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millisele 2â4 innovatsiooniprojektile peaks KOV koostöös kogukondadega keskenduma?
Q1
Q2
Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3
4
PROJEKTID
KOGUKONNA KAASAMINEENESEHINDAMINE
89
Kasutame selles strateegias jĂ€rgmisi mĂ”isteid, mille eesmĂ€rk on innustada ĂŒhis-/kaasdisaini.
Rahvahulk (a)kĂŒlastajad, erinevat tĂŒĂŒpi turistid (puhkajad, tööalane, akadeemiline);
Turism ja vaba aeg massiturismist öko-/loodusturismini ja sellest nanoturismini;
Rahvahulk (b) panustajad ja toetajad ka mandrilt (nĂ€iteks mandrilt pĂ€rit liikmed saare loodus-, spordi â golf, matkamine, jalgrattasĂ”it jne â ja toidunautimisĂŒhendustes, mandril elavad saarlased jne).
Ăhis-/kaaskujundus on kohalikele ja piirkondlikele poliitikakujundajatele vĂ”imas strateegia, et kĂ€ivitada rattaefekt. Muude strateegiate hulgas saavad nad seda saavutada jĂ€rgmiselt:
Toetage innovatsioonil pĂ”hinevaid ĂŒritusi ja festivale.
Edendage eksperimente nanoturismi abil.
KĂŒlastajate kaasamine innovatsioonisaadikutena.
6A6B6C
STRATEEGIA 6ĂHIS-/KAASDISAIN
90
a. Toetage innovatsioonil pĂ”hinevaid ĂŒritusi ja festivale
Uuenduslikke lahendusi edasi arendada vĂ”i esitleda aitavad ĂŒritused ja festivalid on jĂ€tkusuutliku arengu edendamisel suurepĂ€raseks vahendiks. Nad toovad kokku inimhulki, aitavad kaasa ideede vahetamisele ning uute tehnoloogiate ja/vĂ”i teenuste testimisele. Lisaks saab neid ajastada hooajavĂ€lisesse perioodi, mis vĂ”ib kaasa aidata turismisektoris töötavate inimeste kindlamale hĂ”ivele.
Pilt 22. Noored entusiastid kogunevad kohalikule innovatsiooniĂŒritusele
91
Amelandi kunstikuu on kogu saart hĂ”lmava ekspositsiooniga kultuuriline kĂ”rghetk, kus meri tĂ€histab sĂ”na otseses mĂ”ttes piiri. Festivali korraldamise ĂŒheks pĂ”hjuseks on turismihooaja pikendamine, et lisada sinna lisakuuna november. Festivalil nĂ€itavad oma töid ĂŒle 100 kunstniku, kelle on valinud Amelandi Kunstikuu Sihtasutus. Osalevad kunstnikud on peamiselt PĂ”hja-Euroopa riikidest, nĂ€iteks Rootsist, Taanist, Saksamaalt, Hollandist ja Islandilt.
Allikas: Kunstmaand Ameland, kunstmaandameland.com
AMELANDI KUNSTIKUU
Pilt 23. Amelandi kunstikuu ĂŒritusel esitletud kunstiteos
91
92
INNOFESTKaheksa festivali Hollandi pĂ”hjaosas, sealhulgas festivalid Vlielandi ja Terschellingi saartel, pakuvad tudengitele ja idufirmadele vĂ”imalust testida oma jĂ€tkusuutlike toodete vĂ”i teenuste prototĂŒĂŒpe. Sel moel saab mĂ”ne pĂ€evaga sadu tagasisidekommentaare ja kasutajate tootemĂ”jukogemusi, mis kiirendab innovatsiooniprotsessi.
Allikas: Innofest, innofest.com
Nanoturism vĂ”ib olla ĂŒhis-/kaasdisaini abil arendatav parim vĂ”i tulevane praktika:
âNanoturism on uus konstrueeritud mĂ”iste, mis kirjeldab loovat kriitikat tavapĂ€rase turismi praegustele keskkonna-, sotsiaalsetele ja majanduslikele varjukĂŒlgedele, olles selle osalust pakkuv, kohalikule keskenduv ja alt-ĂŒles toimiv alternatiiv. ⊠See toimib sotsiaalse abivahendina pakkuja ja kasutaja vastastikuse suhtluse stimuleerimiseks koosloome vĂ”i teadmiste vahetamise kaudu. Asi ei ole mastaabis, vaid see on kavandatud oskus konstrueerida vastutustundlikke alt-ĂŒles-kogemusi, kasutades kohalikke ressursse. Nanoturism on samm turismist edasi, see on pigem suhtumine sooviga parandada konkreetset igapĂ€evast keskkonda ja uue kohaliku majanduse vĂ”imaldamiseks. â
b. Edendage eksperimente nanoturismi abil
Allikad: Nanoturism, nanotourism.org ja Simons & Hamer (2019).
93
2019. aasta septembris kogusid sportsukeldujad ĂŒhe nĂ€dalavahetusega PĂ”hjamerest 2500 kilo jÀÀtmeid. VĂ€hemalt viissada kilo neist on konteinerid, mis visati jaanuaris ĂŒle parda kaubalaevalt MSC Zoe. Sukelduge PĂ”hjameri Puhtaks ĂŒhing (Dive the North Sea Clean) tegi tulemused teatavaks.Sukeldujad leidsid laevavrakkidelt ja kunstlikelt rahudelt umbes viissada kilo rĂ”ivaid, köögitarbeid, reisikohvreid, vaipu, mĂ€nguasju ja autoosi. MSC Zoe jÀÀtmeid
SPORTSUKELDUJAD KUI JĂĂTMEKOGUJAD
Allikas: Duikdenoordzeeschoon, duikdenoordzeeschoon.nl
leiti igast vrakist Amelandi ja Schiermonnikoogi vahel. Samuti eemaldati veest umbes 2000 kilo kalavĂ”rke. Nendesse vĂ”rkudesse vĂ”ivad kinni jÀÀda kalad, merivĂ€hid ja krabid. See juhtum on hea nĂ€ide nanoturismist, kus oma spordialaga tegelevad kĂŒlastajad aitavad samal ajal saarte ĂŒmbrust puhastada ja annavad positiivse panuse.
Pilt 24. PrĂŒgi koguvad sportsukeldujad Sukelduge PĂ”hjameri Puhtaks ĂŒhingust
94
ROHELINE VIRoheline VI on Briti Neitsisaarte Tortola saarel asuv mittetulunduslik jÀÀtmekĂ€itluse ja kogukonnaarengu organisatsioon. Kuna riik ei pakkunud toimivat jÀÀtmete taaskasutamise sĂŒsteemi, loodi uudse lahendusena klaasjÀÀtmetega tegelev Roheline VI. Kohaliku hotelli restoranis ja baaris tekkivad tĂŒhjad pudelid muudetakse kauniteks puhutud klaasist kunstiteosteks.
Klaasipuhumise kunstistuudio kasutab kohalikus hotellis jĂ€relejÀÀnud fritĂŒĂŒriĂ”li tĂŒhjade alkoholipudelite sulatusahjude kuumutamiseks, sulaklaasist puhutakse taiesed, mis mĂŒĂŒakse turistidele. Selline uuenduslik lahendus vÀÀrindab hotellijÀÀtmed ja saadab need koos turistidega Ă€ra. Roheline VI on kĂ€ivitamas uut pĂ”nevat projekti, mis aitab
jÀÀtmeid veelgi paremini Àra kasutada. Nad disainivad, testivad ja valmistavad anaeroobset lagundajat, mis muudab heitvee, orgaanilised jÀÀtmed ja potentsiaalselt isegi viimastel aastatel Kariibidel muret teinud pÔisadru metaaniks, mida saab kasutada klaasistuudio ahjude kuumutamisel. TÀnu sellele ning uuele ja paremale asukohale saab Roheline VI Àra kasutada suuremaid jÀÀtmekoguseid.
Ehkki algatus ei ole praegu piisavalt suur, et tulla toime kogu sissetuleva klaasiga, esindab see suurepÀraselt just seda mÔtteviisi, mida on vaja nanoturismi kaudu loovuse ja jÀtkusuutlikkuse edendamiseks.
KĂŒlalised vĂ”ivad olla nii regulaarsed saarekĂŒlalised kui ka inimesed, kes viibivad saarel lihtsalt muusikafestivalil vĂ”i akadeemilisel konverentsil.Saare kĂŒlastajad ja saare endised elanikud on âideaalsedâ uute arengute saadikud.
c. KĂŒlastajate kaasamine innovatsioonisaadikutena
Allikad: Lewtas, 2017 ja Roheline VI; greenvi.org
95
Pilt 25. Puhutud klaasist meritĂ€hed, mis on valmistatud ĂŒmbertöödeldud alkoholipudelitest. Cane
96
TEXLABSI TUNNISTUSEDTexeli loomevĂ”rgustiku organisatsioon TexLabs, mida juhib tööstusdisainer Pepijn Lyklema, korraldab mitu korda aastas saarel kĂ”rgkoolide ja teadusinstituutide grupikĂŒlastusi, kaasates sadu ĂŒliĂ”pilasi ja töötajaid. PĂŒsiva mĂ€lestuse loomiseks ja positiivse hinnangu andmiseks Ă”ppetöö kĂ€igus saarel ja selle heaks panustamise eest saavad tudengid ja töötajad Texeli abilinnapea allkirjaga âSaadikuâ tunnistuse.
Allikas: TexLabs, 2018
Pilt 26. Allkiri JĂ€tkusuutliku Texeli Saadiku tunnistusele
97
6a. Toetage innovatsioonil pĂ”hinevaid ĂŒritusi ja festivale.6b. Edendage eksperimente nanoturismi abil.6c. KĂŒlastajate kaasamine innovatsioonisaadikutena.
Keda mÀÀratlete oma saarel rahvahulgaks (kĂŒlastajad jne)?
Kuidas on nad seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) innustanud rahvahulkasid panustama? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOV-i senise tegevuse kohta.
TÀpsemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 6a, 6b ja 6c?
Teie arvates: milliste projektide jaoks ja kuidas saaks KOV innustada rahvahulgas tegutsejaid rohkem panustama?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millisele 2â4 innovatsiooniprojektile peaks KOV koostöös rahvahulgaga keskenduma?
Q1Q2
Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
PROJEKTID1
2
3
4
ĂHIS-/KAASDISAINENESEHINDAMINE
98
Omavalitsused ja piirkonnad saavad saartel innovatsiooni soodustamiseks kasutada mitut strateegiat. Sageli kaasatakse suuremad mandri sidusrĂŒhmad, s.o tööstused. Saared saavad kasu nende arenenud tehnoloogiatest, toodetest ja teenustest, kuid peavad olema â ja tavaliselt on â teadlikud vajadusest âhoida saart enda kĂ€esâ. On ÀÀrmiselt oluline seada piirid ja sĂ€ilitada juhtimine ĂŒhisarendustes, et mitte oma vÀÀrtuslikku kultuuri ja loodust maha mĂŒĂŒa.
Siin eristatakse jÀrgmisi vÔimalusi:
Teed rajavate saarte praktikates vÔib eristada lÀhenemisviise, kus suured ettevÔtted testivad saartel edukalt uusi jÀtkusuutlikke tehnoloogiaid. Sageli hÔlmab testimine olulist rolli seoses kasutajakogemusega, aga ka esimeste kasutajatena saarte inseneride, paigaldajate ja muude tehniliste erialade Ôppimisteekondasid.
a. Eriprogrammid suuremate ettevÔtetega
Suuremate ettevĂ”tete innovatsiooni arendamisel sageli kasutatav lĂ€henemisviis on âkatsetamine ja Ă”ppimineâ, termin, mille esmakordselt vĂ”tsid kasutusele Lynn jt (1996). Katsetamine ja Ă”ppimine viitab toodete mitte valmis olevate versioonide testimist reaalsetel turgudel, s.t âalternatiivsetel turgudel toodete varasemate versioonidega katsetamine,
Eriprogrammid suuremate ettevÔtetega.
Loomemajanduse poliitiline juurdepÀÀs.
Piirkondlikud tingimused.
7A7B7C
STRATEEGIA 7INSTITUTSIONAALSED TINGIMUSED
99
katsetest Ă”ppimine ja uuesti katsetamine (Lynn jt, 1996)â.
Parema arusaamise tulemusel vĂ”ivad ettevĂ”tted uuesti ja uuesti seda korrata, s.t kasutada âjĂ€rjestikuste hindamisteâ protsessi, kuni nad jĂ”uavad vĂ”iduka toote-turu konfiguratsioonini. Katsetamise eesmĂ€rk ei ole âesimesel korral kĂ”ik Ă”igesti tehaâ, vaid pigem Ă”ppimisest maksimumi vĂ”tta. Hellmani (2007) sĂ”nul on
katsetamisprotsess eriti efektiivne, kui valida on mitme rakenduse ja turu vahel. Saared saavad suurematele ettevÔtetele pakkuda katsetamiskohta, kus proovida ja Ôppida uute tehnoloogiate vÔimalusi. Vastavad valdkonnad vÔiksid olla energia- ja veepiisavus, sÀÀstev pÔllumajandus ja kalandus, sÀÀstev turism ja looduskaitse.
AMELANDI ENERGIALEPINGAmelandi omavalitsus on astunud mitmeid ambitsioonikaid samme, et stimuleerida saarel energia ĂŒleminekuga seotud katseid ja liikuda eesmĂ€rgi poole olla mandri energiavarustusest sĂ”ltumatu, toetudes omaenda taastuvatele energiaallikatele. Esiteks Ă€rgitas see asutama Ameland Energie Coöperatie (Amelandi energiakooperatiivi), mille aktsiaenamus kuulub vallale ja saare elanikele. JĂ€rgmise sammuna on alla kirjutatud energialeping mandri juhtivate sidusrĂŒhmadega, pakkudes neile saarel reaalset katsetamis- ja Ă”ppimisvĂ”imalust. Seotud osapooled on: Eneco (energiaettevĂ”te), Gasterra (Hollandi juhtiv gaasiuuringute instituut),
Philips (elektroonikatootja), TNO rakendusuuringute instituut, Hanze polĂŒtehnikumi (Groningen), Liander (Energiegridi valitseja) ja Hanze polĂŒtehniline sisenemislabor, mida vĂ”ib pidada selle faasi pealaboriks, enne kui hakkavad toimuma ulatuslikumad katsetamised uute energiatehnoloogiatega.
99
100
Allikas: AEC, amelandenergie.nl
Amelandi energialepingu egiidi all on saarel suuremahuliste katsete jaoks algatatud muuhulgas jÀrgmised teedrajavad projektid:
Kaasatud osapooled jĂ€rgivad katsetamise ja Ă”ppimise lĂ€henemisviisi, milles Hanze polĂŒtehnikum ja tema partner Groningeni ĂŒlikool (mĂ”lemad mandril) annavad olulise panuse katsete kavandamisesse ja tulemustest Ă”ppimisse. Amelandi omavalitsusel on aktiivne ja juhtiv roll lepingus ja selle tulevikus projektide koordineerimisel ning ka vĂ”imaluste pakkumisel pidevalt jĂ€rgnevaks katsetamiseks, sealhulgas kasutajate/elanike paindlikkuse ja toe tagamiseks.
Kohaliku Amelandi aruka energiavÔrgu loomine;
Ballumi pĂ€ikesepark, mis toodab pĂ”himĂ”tteliselt kogu saarel olevatele majapidamistele aastaringselt piisavalt elektrienergiat â mitte vĂ”imsust;
SÀÀstev â LED-pĂ”hine â nutikas sise- ja vĂ€lisvalgustus;
Mitmekesine, arukas elektritootmine erinevatest allikatest: maagaasi kĂŒtuseelemendid, pĂ€ikeseenergiatootmine, hĂŒbriidsoojuspumbad, biogaasi soojuspumbad, soojuse ja elektri koostootmissĂŒsteemid jne;
Ăhistransport biogaasiga.
100
101
Uuring maapiirkondade loomemajanduse (kunst ja kĂ€sitöö, disainerid, arhitektid jne) kohta (Holland, Friisimaa, periood 2012â2018) nĂ€itab, et tekkivate uute loomeettevĂ”tete vĂ”rgustikel on harva juurdepÀÀs kohalikule poliitilisele areenile. Tavaliselt domineerivad nendes ringkondades vĂ€ljakujunenud majandusharud (pĂ”llumajandus, turism, vĂ€iketööstus). SeetĂ”ttu ei saa paljud pikaajalise innovatsiooni jaoks ĂŒliolulised algatused, eriti kaugemates piirkondades, nĂ€iteks saartel, vajalikku tuge ja toetust. SeetĂ”ttu peaksid kohalikud ja piirkondlikud poliitikakujundajad sellest dilemmast teadlikud olema ja andma piirkondade loomemajandusele, mis pole veel nii hĂ€sti korraldatud kui vĂ€ljakujunenud majandusharud, lisavĂ”imalusi suhtlemiseks ning poliitiliseks kaasamiseks ja reageerimiseks.
b. Loomemajanduse poliitiline juurdepÀÀs
Allikas: S.Celik vÀitekiri (2018, TU Delft).
Friisimaa, Drenthe ja Groningeni provintsid on loonud spetsiaalse âPĂ”hja-Hollandi loomenĂ”ukoguâ, et tagada loomemajanduse parem esindatus poliitilises protsessis. Samuti saab see nĂ”ukogu korraldada spetsiaalseid loomemajandusĂŒritusi ja aidata selle majandusharu liikmetel leida innovatsiooniprojektide jaoks sobivad rahastamisvĂ”imalused.
PĂHJA-HOLLANDI LOOMENĂUKOGU
Lisaks saame teedrajavates saarte praktikates eristada ka lÀhenemisviise, kus suured ettevÔtted testivad saartel uusi jÀtkusuutlikke tehnoloogiaid. Sageli hÔlmab testimine olulist rolli seoses kasutajakogemusega, aga ka esimeste kasutajatena saarte inseneride, paigaldajate ja muude tehniliste erialade Ôppimisteekondasid.
c. Piirkondlikud tingimused
102
PIIRKONDLIKUS ARENGUS VEELE KESKENDUMINE 1997. aastal otsustas Friisimaa piirkond innovatsiooni arendamise spetsialiseerumiseks valida vee. Valitsuse (provintsi) eestvedamisel ja vĂ”rgustikuna koos mitmete joogivee- ja veetöötlusettevĂ”tetega ning sidemetega vĂ€liste teadusinstituutidega, asutati 1999. aastal VeeĂŒhing. 2000. aastal loodi piirkondlikke polĂŒtehnikume hĂ”lmav eksperimentaalne âveekampusâ. Alates 2003. aastast on ĂŒlikooli tasemel teaduseinstituudist WETSUS â nĂŒĂŒdseks Euroopa veeteaduse tippkeskus â saanud oluline vĂ”rgustiku sidusrĂŒhm. Praegu kuulub Friisimaa âVeeliiduâ koosseisu umbes 120 liiget, enamasti vĂ€iksemad ettevĂ”tted. 1999. aastal oli eelarve suurus 10 000 eurot, praegu on kogu vĂ”rgustiku kogukĂ€ive 400 miljonit eurot ja see kasvab kiiresti ning WETSUS on selle teadus- ja arendustegevuse sĂŒda.
TagantjĂ€rele hinnates on Friisimaa provints mĂ€nginud olulist rolli mitte ainult arengu algatamisel, vĂ”rgustiku ĂŒhisel loomisel, aktiivsel rahastamise ja lobitöö hĂ”lbustamisel, vaid ka pikemas perspektiivis aktiivse koostööhoiaku sĂ€ilitamisel, et muuta âvesiâ programmiliseks Friisi innovatsiooni edulooks. Friisi Waddeni saared (Vlieland,
Terschelling, Ameland ja Schiermonnikoog) on olulised katsekohad veetehnoloogia valdkonnas toimuvate erinevate uuenduste jaoks, kuna nad on teedrajavate turismi- ja sĂŒndmustega seotud turgudel aktiivsed kaaspakkujad. NĂ€iteks teeb Schiermonnikoogi omavalitsus tihedat koostööd saarel asuva Vitensi veeettevĂ”ttega, viies ellu pĂ€ikesepargi rajamise kĂ”igile Vitensi pumpadele ja muudele rajatistele. Lisaks on Groningeni ĂŒlikooli Friisimaa ĂŒlikoolilinnakus ĂRO kliimamuutustega kohanemise instituudi asutamisega seoses oodata veel jĂ€rgmisi veega seotud katseprojekte.
Sources: Schiermonnikoog - schiermonnikoog.nl
University College Fryslan - rug.nl
102
103
MADEIRA M-ITIMadeira Interaktiivsete Tehnoloogiate Instituut (M-ITI) on mittetulunduslik innovatsiooniinstituut Madeira ĂŒlikoolis, mis on Portugali noorim ja vĂ€ikseim riiklik ĂŒlikool.M-ITI tegutseb inimese-arvuti interaktsiooni (Human-Computer Interaction, HCI) interdistsiplinaarses valdkonnas, hĂ”lmates arvutiteadust, psĂŒhholoogiat ja sotsiaalteaduseid ning disaini erialade kaastööd
eesmÀrgiga tegeleda oluliste teaduslike ja tehnoloogiliste vÀljakutsetega.M-ITI eesmÀrk on laiendada arusaamist inimkogemusest ja interaktiivsetest tehnoloogiatest alus- ja rakendusuuringute kaudu, mis reageerivad ilmsetele reaalsetele vajadustele, kasutades multidistsiplinaarset koostööd, tuginedes erinevatele vaatenurkadele.
Allikas: M-ITI (m-iti.org)
Pilt 27. Aerofoto Madeira saarest
104
7a. Eriprogrammid suuremate ettevÔtetega.7b. Loomemajanduse poliitiline juurdepÀÀs.7c. Piirkondlikud eritingimused.
Mida mÀÀratlete oma saare innovatsiooni jaoks oluliste institutsionaalsete eritingimustena?
Kuidas on need seni saare innovatsiooni panustanud?
Kuidas on kohalik omavalitsus (KOV) algatanud ja hĂ”lbustanud institutsionaalsete eritingimuste kasutamist innovatsiooni panustamiseks? Andke hinne (arv vahemikus 1â10) KOV-i senise tegevuse kohta.
TÀpsemalt mil mÀÀral on KOV kasutanud hooratta strateegiaid 7a, 7b ja 7c?
Teie arvates: milliste projektide jaoks ja kuidas saaks KOV stimuleerida institutsionaalseid eritingimusi, et rohkem panustada?
Millisele sihttasemele âandke oma hinnang tuleviku kohta ja millise 2â4 innovatsiooniprojekti jaoks peaks KOV institutsionaalset erikorda kasutama?
Q1Q2
Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3
4
PROJEKTID
INSTITUTSIONAALSED ERITINGIMUSEDENESEHINDAMINE
106
Hooratta-meetodi potentsiaalne edu innovatsiooni juhtimisel sÔltub suuresti poliitikakujundajate ja rakendajate motivatsioonist ja valmisolekust mÔelda vÀljaspool raame ja kohandada oma tavapÀrast poliitikainstrumentide komplekti avatuma innovatsioonile orienteeritud katsetamise ja Ôppimise lÀhenemise tarvis.
Kirjanduse ĂŒlevaate ja projekti Islands of Innovation praktiliste kogemuste pĂ”hjal on olemas vĂ€hemalt kolm vĂ”imalust laiendada seda, mida me mÀÀratleksime kui âinnovatsioonipoliitika sobivustâ:
Igas olukorras peavad kohalikud ja piirkondlikud poliitikakujundajad ja juhid arvestama varasemat ajalugu ja neid eeltingimusi, mis saarel rolli mĂ€ngivad (Rogers, 2003. Mazzucato, 2018. Boschma, 2015). NĂ€iteks sÀÀstvale energiale ĂŒlemineku osas vĂ”ivad mĂ”ned loodusparkidega ja lindude rĂ€nde suure sagedusega saared olla jĂ”uliselt vastu energia tootmisele suurte tuulikutega, teised aga on selle vĂ”imaluse poolt. Neid elemente on oluline uurida,
a. Teadmised varasemast ajaloost
kuna hooratta lĂ€henemisviisi edu sĂ”ltub keskendumisest sellistele kĂŒsimustele ja lahendussuundadele, mis on saare sidusrĂŒhmadele vĂ€hemalt potentsiaalselt arutamiseks avatud.
Teadmised varasemast ajaloost.
Kliima kohaliku innovatsiooni ja ambitsioonina.
Tegevusprogrammi loomine.
8A8B8C
STRATEEGIA 8UUENDUSTE SOBIVUS
107
Ajalugu on vÔtmetÀhtsusega, mÔistmaks, kuidas regioonid arendavad uut kasvuteed, kuna minevik mitte ainult ei sea piire, vaid pakub ka vÔimalusi uute kombinatsioonide loomiseks ja nende eraldamiseks uuteks radadeks.
Boschma nendib:
Ajaloo uurimine, SWOT-analĂŒĂŒs vĂ”i nutika spetsialiseerumisstrateegia tulemuste tĂ€iendav arendamine vĂ”ib anda asjakohast teavet, et nĂ€ha, kuhu kohaliku omavalitsuse vĂ€ljakutsed ja fookus konkreetse saare kontekstis vĂ”iksid suunatud olla.
Hooratta-meetodi keskne element on veendumus, et tĂ€napĂ€eva keeruline ja ebakindel innovatsioonivaldkond nĂ”uab arenevate poliitikavahendite kaasaegset ja jĂ€rkjĂ€rgulist segunemist. Selles vaates on peamised poliitikamĂ”isted koostöö, Ă”ppimine ja katsetamine ning hĂ”lbustamine, kus traditsioonilistest regulatsioonidest, Ă”igusaktidest ja teadus- ja arendustegevuse toetustest ĂŒksi enam ei piisa.
VĂ”rreldes traditsioonilise lĂ€henemisviisiga, kus vĂ”etakse lĂ€htepunktiks vĂ”itjad ja valdkonnad, algab kaasaegne instrumentide komplekt vĂ€ljakutsetest, âtahtjatestâ ning see on missioonile suunatud.
b. Kliima kohaliku innovatsiooni ja ambitsioonina
Lisaks peetakse mitmesuguste enam-vĂ€hem avatud projektide algatamise ja elluviimise asemel hĂ€davajalikuks programmilist lĂ€henemisviisi, mis loob sĂŒsteemse teadmistepositsiooni ja aitab kohalikul vĂ”i piirkondlikul valitsusel tugevdada piirkondliku innovatsiooni ökoinfrastruktuuri. Sellises programmis on projektiseeriad hĂ€sti kavandatud kui sĂŒstemaatilised teadmiste tugipunktid, vĂ”imaldades improvisatsiooni ja paindlikkust, kavandades samal ajal tegevusi âreflektiivse praktikaâ aktiivse sĂŒsteemi kaudu. SeetĂ”ttu on oluline luua sobiv kliima kohalikule innovatsioonile ning pidevale proovimisele ja Ă”ppimisele vastavalt valitsemisvahendite komplektile.
108
RIS3 ASSOORIDTeadusuuringute ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumisstrateegia RIS3 Açores eesmÀrk on rakendada teadmistel ja innovatsioonil pÔhinevat majandusarengu mudelit, et parandada piirkondlikku tÔhusust ja konkurentsivÔimet ning jÔuda sellest tulenevalt kÔrgemale tööhÔive tasemele. RIS3 Açores keskendub piirkondlikele
investeeringutele kolme strateegilisse valdkonda, nimelt:
pÔllumajandus, loomakasvatus ja agroettevÔtlus,
kalandus ja meri,
turism.
Joonis 6. Innovatsioon
Allikas: Teisman, kohandatud (2007).
Innovatsioonivalik â KonkurentsivĂ”imeVIS-A-VIS Keerukus ja riskid
MADAL(harjumuspÀrane, kontroll)
KĂRGE(koostöö, Ă”ppimine ja katsetamine)
ĂksikprojektidVĂ”itjatele keskendumineJĂ€relhindamine JuhtValdkondlik lĂ€henemineStandarditud lĂ€henemisviis(seadused, eeskirjad, arendustegevuse rahastamine)
Programm / raamistikTeadmiste kogumine ja innovatsioonikeskkonna tugevdamineTöö âsoovijategaâ vĂ”i vĂ€ljakutsetega TagasisidePartnerMissioonikeskne Hindamismeetodite valik
108
109
Strateegia nr 8 âInnovatsiooni eeltingimused ja varasem ajaluguâ heaks nĂ€iteks on RIS3 Açores kasutuselevĂ”tu praktiline juhtum, mis jĂ€rgib mitmetasandilist lĂ€henemist. Mitmetasandilise valitsemisstruktuuri loomine innovatsioonimudelis pĂŒĂŒab suurendada innovatsiooni vĂ”tmeisikute, s.t avaliku sektori, akadeemiliste ringkondade, Ă€riringkondade ja kodanikuĂŒhiskonna vahelist suhtlust. See organisatsiooniline mudel koosneb rakenduskomisjonist, piirkondlikust innovatsiooninĂ”ukogust ja RIS3 temaatilistest töörĂŒhmadest.
Nad juhinduvad esindusosaluse hea valitsemistava pĂ”himĂ”ttest. Seda pĂ”himĂ”tet rakendatakse RIS3 Açores juures, kasutades âkoostöö juhtimiseâ metoodikat, mis tĂ€hendab sidusrĂŒhmade kaasamist otsustusprotsessi vastavalt nende oskustele ja teadmistele. Selle hea tava peamine panus on intensiivne interaktiivne paljude osalejatega innovatsioonimudel nii piirkondlikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et jagada kogemusi ja hĂ€id tavasid piirkondliku innovatsiooni tootmiseks.
Allikas: DRAE Acores - Islands of Innovation projekt
MĂ”istagi on saarte innovatsioonipoliitikal oma tavapĂ€rased standardnĂ”uded, nagu asjakohased ressursid (personal, vahendid jne), planeerimine ja projektid. Lisaks peetakse mitmesuguste enam-vĂ€hem avatud projektide algatamise ja elluviimise asemel hĂ€davajalikuks programmilist lĂ€henemisviisi, mis loob sĂŒsteemse teadmistepositsiooni ja aitab kohalikul vĂ”i piirkondlikul valitsusel tugevdada piirkondliku innovatsiooni ökoinfrastruktuuri. Sellises programmis on projektiseeriad hĂ€sti kavandatud kui sĂŒstemaatilised teadmiste tugipunktid, vĂ”imaldades improvisatsiooni ja paindlikkust, kavandades samal ajal tegevusi âreflektiivse praktikaâ aktiivse sĂŒsteemi kaudu.
c. Tegevusprogrammi loomine
110
FRIISIMAA TEGEVUSKAVA
âIslands of Innovation juhend tegevuskava koostamiseksâ sisaldab erinevaid samme, kuidas koostada innovatsiooni tegevuskava programmina.
Vaata: interregeurope.eu/islandsofinnovation
Joonis 7. Friisimaa tegevuskava
Friisimaa provintsi (Holland) tegevuskava (tööversioon, plaanitud valmimisaeg september 2019) Friisimaal on tulemuseks jÀrgnev poliitikaprotsess ja esialgne tegevuskava:
Poliitikavahend: OP Noord â PĂ”hja-Hollandi rakenduskava/PĂ”hja innovatsioonikava 2014â2020
MAJANDUSLIK (Kasum)
LOODUSKESKKOND
(Planeet)
KogukonnatunneInimlik suurus
Kasutamisele suunatud
VÔimestumineHaridus
SOTSIAAL-
KULTUURILINE
(Inimesed)
ĂhkVesi
Maa
Bioloogiline-
mitmekesis
us
EnergiaDigiteerimine
PÔllumajandusRahvusvahelis-
tumine
MUUTUMINE
Source: Apres 2020: missioonipÔhine innovatsioon PÔhja-Hollandis, Tijsma, 2018.
111
Poliitika taustainfo: PĂ”hja-Hollandi rakenduskava edendab innovatsiooni ja ettevĂ”tlust selliste ĂŒhiskondlike vĂ€ljakutsete kontekstis nagu kliimamuutused, tervis, toit, vesi, energia. See toetab kaasavat innovatsiooni ja eluslaboreid, et muuta piirkond innovatsiooni katselavaks. Projekti Islands of Innovation kaudu soovib Friisimaa provints positsioneerida Friisi Waddeni saared jĂ€tkusuutliku innovatsiooni eluslaboriteks, tuginedes nende eripĂ€rale isoleeritud, isemajandavate loomulike kogukondadena. Saared asuvad Hollandi pĂ”hjarannikul UNESCO maailmapĂ€randi nimistusse kantud haavataval mÔÔnaalal. VĂ€ikesed saarekogukonnad seisavad silmitsi rahvastiku vĂ€henemise ja ajude vĂ€ljavoolu, halva ligipÀÀsetavuse, piiratud tervishoiu- ja haridusteenuste ning tugeva sĂ”ltuvusega turismist. Puuduvad poliitilised algatused nende saarte kui isemajandavate, iseseisvate ja ainulaadsete kĂ€sitööoskustega, suurepĂ€rases looduskeskkonnas elavate loominguliste kogukondade, potentsiaalsete tugevuste kapitaliseerimiseks. Pakume vĂ€lja valdkondadeĂŒlese loova lĂ€henemisviisi, et neid tugevusi struktuurselt kasutada. VĂ”ttes kĂ”iki saarekogukondasid elava laborina ning koondades ettevĂ”tjad ja muud innovatsiooniprojektide sidusrĂŒhmad, seame eesmĂ€rgiks saarte majandusarengu edendamise.
Poliitika Ă”ppeprotsess: Rahvusvahelised Ă”ppesessioonid, Ă”ppekĂ€igud, heade praktikate vahetamine ja ĂŒhine analĂŒĂŒsitöö Islands of Innovation projektis on kĂ”ik kaasa aidanud Friisimaa piirkondliku tegevuskava vĂ€ljatöötamisele. Selline poliitika Ă”ppimine on olnud orgaaniline, korduv protsess. Selle asemel, et selgitada vĂ€lja head praktikad, mida saab siinses piirkonnas ĂŒks-ĂŒhele teistelt ĂŒle vĂ”tta, oleme projekti igast kohtumisest ammutanud killukesi ja inspiratsiooni.
TEGEVUSKAVA
Allikas: Popma, T. & Tijsma, S. Team Europe, 2019
VĂ”ttes arvesse saarte vajadusi ja vĂ”imalusi ning partneritelt saadud inspiratsiooni, viime ellu kolm tegevust:1. Maatrikstabel Seemneraha pakett (300 000 eurot) PĂ”hja-Hollandi rakenduskava uute projektide kiirendamiseks. See pakett loodi provintsi algatusel ja seda tĂ€iustatakse lĂ€hiaastatel veelgi.(poliitikainstrumendi muudatuse tĂŒĂŒp: parem juhtimine) 2. Vliehouse Pilootprojekt, mille eesmĂ€rk on nĂ€idata kohalike sidusrĂŒhmade koostöös ajutiste, teisaldatavate elamute valmistamise tehnilisi vĂ”imalusi saartel, kasutades loodusel pĂ”hinevaid materjale ja kohalikke ressursse (merevetikad, liiv, rohi). Projekti tegutseb PĂ”hja-Hollandi rakenduskava rahastamisel.(Poliitikavahendi muudatuse tĂŒĂŒp: uued projektid)3. MissioonipĂ”hine lĂ€henemine regionaalarengule MissioonipĂ”hise lĂ€henemisviisi tutvustamine koostöös PĂ”hja-Hollandi rakenduskava korraldusasutusega. See parandab praeguse rakenduskava elluviimist ja teavitab uuest strateegiast 2021â2027 rakenduskavale.(Poliitikavahendi muudatuse tĂŒĂŒp: struktuurne/strateegiauuendus)
112
ENESEHINDAMINEUuenduste Sobivus
8a. Teadmised varasemast ajaloost.8b. Kliima kohaliku innovatsiooni ja ambitsioonina.8c. Tegevusprogrammi loomine.
Kui aktiivne on teie saare kohalik ja piirkondlik valitsus (KOV, PV) seni olnud innovatsiooni algatamisel, hÔlbustamisel ja stimuleerimisel?
TĂ€psemalt, kas nad on kaalunud tuginemist varasemale ajaloole ja saare tugevustele?
Kuidas on valitsused stimuleerinud tĂ€napĂ€evaste poliitikavahendite komplektide ja programmi rakendamist, nagu soovitatakse strateegiates 8b ja 8c? Andke oma hinnang (arv vahemikus 1â10) teie kohaliku vĂ”i piirkondliku valitsuse senise innovatsioonipoliitika sobivuse kohta.
TÀpsemalt mil mÀÀral saaks valitsused parandada hooratta-strateegiate 8b ja 8c kasutamist parema poliitilise sobivuse saavutamiseks?
Millisele sihttasemele â andke oma hinnang tuleviku kohta â ja millise 2â4 projekti jaoks peaks valitsused pĂŒĂŒdlema innovatsiooni poole, pidades silmas nende sobivust / innovatsioonipoliitika vahendite komplekti kaasajastamist?
Q1
Q2Q3
Q4
Q5
TULEMUSEDSenine hinne:
Tuleviku sihthinne:
1
2
3
4
PROJEKTID
114
Töötoa arutelude esitamiseks hoorattal, et vĂ”rrelda tĂ€naseid tulemusi soovitud tuleviku (5â10 aastat) tulemustega, saab kasutada lehekĂŒlje 20 koopiat, kus on juhendi âpuhasâ hooratas, vĂ”i iga vestluslaud vĂ”ib kasutada suuremat kĂ€sitsi joonistatud ratast. Sellega seoses tuleks iga alamsessiooni kohta hoida alles nii ametlikud kui ka mitteametlikud mĂ€rkmed, kuidas vastatakse hooratta-kĂŒsimustele, kuna need on olulised elemendid tĂ€iskogu koosolekul tulemuste tutvustamiseks ning lĂ”pparuande ja tegevuskava koostamiseks.
Lisaks on Islands of Innovation hooratta-veebilehel vĂ”imalik luua ka lĂ”plik ĂŒldine tulemusleht.
NB! Veebileht on inglise keelne.
Selleks toimige jÀrgmiselt. 1. Minge veebilehele:
innovationislands.com/the-tipping-wheel
Veebilehe toega automaatne hindamine7
115
2. Sisestage rĂŒhmaarutelude hinded (kas ajurĂŒnnaku ajal vĂ”i lĂ”pus) hooratta iga strateegia kohta.
3. PĂ€rast kĂ”igi 8 strateegia tĂ€itmist nĂ€ete arvutiekraanil ĂŒldist hooratta-tulemust, mille saab ka vĂ€lja trĂŒkkida.
117
Tavaliselt dokumenteeritakse iga töötuba vÀikese aruandena kui uus sisend innovatsioonipoliitika protsessis, mis viib uute tegevuskavadeni vÔi olemasolevate tÀiendamiseni.
Toome vÀlja kaks nÀidet hooratta-töötubade tulemuste ja nende esmaklassilise mÔju kohta poliitikauuenduste protsessis.
HOORATTA KASUTAMINE ASSOORIDE SAARTEL Valdkonnad: pÔllumajandus, kalandus ja turism.
Assoorid korraldasid sidusrĂŒhmade grupikohtumise eesmĂ€rgiga testida ja kasutada hooratta-meetodit poliitikakujundamise analĂŒĂŒsis. Nelikheeliksi lĂ€henemise alusel osales selles töötoas 40 osalejat 22 ĂŒksusest. Kaasatud ĂŒksused hĂ”lmasid ettevĂ”tteid, valitsusvĂ€liseid organisatsioone, solidaarsusmajandusega seotud sotsiaalkultuurilisi ĂŒhendusi, Assooride ĂŒlikooli osakondi ja muid avaliku halduse kohalikke osakondi.
Töötuba sisaldas esinejate sessiooni, kus innovatsioonieksperdid tekitasid arutelu ja algatasid kĂŒsimusi. Lisaks hĂ”lmas töötuba temaatiliste töörĂŒhmade (WG) vooru vastavalt teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegias RIS3 Açores mÀÀratletud kolmele strateegilisele valdkonnale, nimelt:
PÔllumajandus ja agroettevÔtlus (WG1);
Kalandus ja meri (WG2);
Turism (WG3).
Töötoa tulemused, hooratta-meetodi aruanne ja tegevuskava8
118
Selle sessiooni kĂ€igus analĂŒĂŒsis töörĂŒhm innovatsioonipoliitika tulemuslikkust oleviku ja tuleviku perspektiividest.
Arutelu dĂŒnaamika nĂ€itena on siin toodud pĂ”llumajanduse ja agroettevĂ”tluse töörĂŒhma (WG1) hooratta tulemused.
Hooratta sisu:
1. Koostöö loomesektoriga2. Pikaajaline koostöö VKEde ja MTĂdega3. Noorte ettevĂ”tjate vĂ”rgustiku toetamine4. Teadmiste impordi ja ekspordi edendamine5. Kogukonna kaasamine 6. Ăhis-/kaasdisain7. Institutsioonilised tingimused8. Eeltingimused ja varasem ajalugu (uuenduste sobivus)
Joonis 8 - Hooratas (TIPPING Wheel)Loodud peale pĂ”llumajanduse ja agroettevĂ”tluse töörĂŒhma arutelusid.
119
Selle analĂŒĂŒsi viimase sammuna vĂ”rdles Assooride meeskond pĂ€rast seminari iga WG hooratta tulemusi ja esitas ainulaadse ja viimase hooratta, mis esindab RIS3 Açores piirkondade kaalukust piirkondliku innovatsioonipoliitika maastikul.
Joonis 9 - Hooratas (TIPPING Wheel)Piirkondlik innovatsioonipoliitika.
120
HOORATTA KASUTAMINE KOTKASAARELTeema: energia
Teine nĂ€ide on olemasolevast saarest ja hoorattaga lahendatavast tegelikust ĂŒlesandest, kuid konfidentsiaalsuse huvides ei saa saare ja omavalitsuse nime avaldada. SeetĂ”ttu on kasutatud nende asemel vĂ€ljamĂ”eldud nimesid Kotkasaar ja selle ĂŒhte, Bouschbacheri omavalitsust.
Töötoa ettevalmistamiseks on astutud mitmeid samme:
Telefoni- ja Skype-kohtumised Bouschbacheri omavalitsuse keskkonnaosakonnaga;
Pilt 28. Hooratta-meetodist inspireeritud pilt vÀljamÔeldud Kotkasaarelt
121
Ălevaade âhallist kirjandusestâ, mis koosneb mitmesugustest memodest ja aruannetest saare energiapoliitika ja vĂ”imalike taastuvenergia projektide kohta, samuti esmane aruanne andmetega saare demograafia, kultuuri, hoonete, hariduse, pĂ”llumajanduse, tööstuse jne kohta; ja
Ălevaade varasematest hoorattaharjutustest SamsĆl, Amelandil ja Texelil (Holland) ning Assooridel.
Energiatarbimise osas elaniku kohta on Bouschbacher vĂ”rreldav paljude teiste samade omadustega tavaliste saarte energiatarbimisega: kasvav turism, vananev rahvastik, mĂ€rkimisvÀÀrne pĂ”llumajandussektor, suur teenindussektor ja erilised looduskuurordid. Lisaks mainitakse sĂŒsinikust vabanemist kĂ€sitlevas kirjanduses, et Kotkasaar on regioonis seadnud energia ĂŒleminekuks ambitsioonikad eesmĂ€rgid:
(1) 2030. aastal olla fossiilkĂŒtustevaba, hĂ”lmates kĂ”ik sektorid;
(2) 2020. aastaks tugineda eriti transpordisektoris 100% taastuvenergiale, seda nii isiklike sÔitude kui ka kaubavedude puhul.
Eagle Islandi omavalitsused toetavad neid eesmĂ€rke. Bouschbacheri veelgi ambitsioonikam eesmĂ€rk on 2025. aastaks tĂ€ielikult sĂŒsinikuvabaks saada.Töötuba algas Islands of Innovation meeskonna poolt tehtud kahe sissejuhatusega. Esimene neist, mille esitas hr
Simon Tijsma Friisimaa provintsist (Holland), kĂ€sitles tĂ€napĂ€evaseid teadmisi valitsuste rollist ergutada piirkondlikku innovatsiooni tĂ€iustatud juhtimise kaudu, pöörates erilist tĂ€helepanu saartele. Teine ettekandja â AAU Aalborgi ĂŒlikooli (Taani) professor Han Brezet â kĂ€sitles hooratta-meetodit ja hooratta tausta.
Brezet ja Tijsma tegutsesid ka töötoas selle osa moderaatoritena, neile lisandus Islands of Innovation spetsialist hr Soeren Hermansen (energiaakadeemia direktor, SamsÞ saar, Taani).
Ratta igasse strateegiasse lisatud enesehindamiskĂŒsimustele vastas iga rĂŒhm kahetunnise sessiooni jooksul, sealhulgas oli hinne senise positsiooni kohta ja soovitud tulemusele viie aasta pĂ€rast. Iga rĂŒhma hindeid selgitas rĂŒhma ettekandja. Iga hinde teema on: mil mÀÀral kohalik vĂ”i piirkondlik valitsus kasutab oma valitsemise potentsiaali kohaliku innovatsiooni kaasjuhtimiseks, selle toetamiseks, eestvedamiseks, kiirendamiseks ja elluviimiseks. KĂŒmme on kĂ”rgeim vĂ”imalik tulemus, null madalaim.
122
Joonis 10. Tulemused KĂ”igi rĂŒhmade töötubades antud hinnete tulemused, mida on kohandatud pĂ€rast kĂ”igi osalejatega ĂŒhisistungil tagasiside andmist.
Joonise 10 tulemused nÀitavad, et osalejad nÀevad olemasolevate kohalike/piirkondlike valitsuste energiainnovatsiooni poliitikat jÀrgmiselt (vÀike sebra ring).
Viis strateegiat (S) saavad ebapiisava hinde (3â5):
(S1) loomesektori kaasamine; (S2) koostöö VKEde ja MTĂdega;(S3) noorte ettevĂ”tjate innustamine;(S4) teadmiste impordi ja ekspordi edendamine;(S8) innovatsioonipoliitika sobivus.
Piisavad hinded (6) on:
(S5) kogukonna kaasamine;(S6) ĂŒhis/kaasdisain;(S7) institutsionaalsed eritingimused.
123
Need hinded on suhteliselt enesekriitilised ja madalad, vĂ”rreldes teiste Islands of Innovation projekti omadega. LĂ€hituleviku hinded (joonisel suurem âringâ) nĂ€itavad seevastu kĂ”rget pĂŒrgimustaset. KĂ”igil strateegiatel on eesmĂ€rk saada vĂ€ga heaks (skoor 8) kuni suurepĂ€raseks (skoor 10). Ainsaks erandiks on omavalitsuse innovatsioonipoliitika sobivus, mille tulemus on 7.
Arutelu kĂ€igus selgus, et paljud osalejad eeldasid, et energia ĂŒlemineku meeskonna olemasolevate ressurssidega, mis koosneb ĂŒhest inimesest ja osalise tööajaga assistendist, pole teiste ambitsioonikate strateegiate tĂ€ielik rakendamine tĂ€iesti realistlik, mis seletab seda vĂ€hem ambitsioonikat skoori.
KĂ”igi Kotkasaare töötoas osalejate ĂŒldine eesmĂ€rk ja pĂŒĂŒdlus on liikuda ĂŒsna madalast ĂŒldisest hooratta tulemusprofiilist vĂ€ga ambitsioonikaks. Selleks on vaja omavalitsuse ressursid sÀÀstva ĂŒlemineku tarvis ĂŒmber kujundada. Enamikule osalejatest oli ilmne, et intensiivse energia- ja veetranspordi tegevusprogrammi elluviimiseks (olemasolevate plaanide integreerimine), mis pĂ”hineb hooratta-seminari konsensuslikel tulemustel, on vaja Bouschbacheri valla sÀÀstva ĂŒlemineku meeskonna jaoks rohkem töötajaid ja ressursse.
Seda vÀljakutset toetati ja arendati edasi hilisemas SamsÞ saarelt hr Soeren Hermanseni seminaris ja aruteludes.
124
Loomesektori vĂ€ljakutsed: 1. EripĂ€rane kommunikatsiooniprojekt koos loomesektoriga2. Dialoogi projekt 3. Ăhiste projektiettepanekute vormistamine
Koostöö VKEde ja MTĂdega:1. Uus biogaasitehas, lisaks bussipark ja gaasitankla, ka autodele2. Nutikas veevarustus turistidele, ettevĂ”tetele ja majapidamistele
Noorte ettevĂ”tjate vĂ”rgustik 1. Biogaasi tootmise tehas2. Kaasake noori loodust hĂ”lmavasse, tĂ€napĂ€evasesse pĂ”llumajanduslike ja kohalike toodete arendamisse3. Eriprojekt innustamaks noori saarele jÀÀma4. Koostöö kohaliku ĂŒlikooliga: kursused, lĂ”putööd, ĂŒhised uurimisprojektid jne5. Kohalike innovatsiooniauhindade konkurss noortele ettevĂ”tjatele
Teadmiste import ja eksport1. Laiendatud koostöö kolmikheeliksi kaudu â tegevuskava, kuidas ja kellega koos tegutseda, kus on mÀÀratletud osalejate rollid2. Kohaliku omavalitsuse ĂŒleminekumeeskonna laiendamine (personal, ressursid) 3. Avalik ĂŒritus sÀÀstlikkuse teemal
Kogukonna kaasamine1. Inovatsioonihariduse edendamine, alustades koolist 2. Ăhine protsess uue biogaasi tehase lokaliseerimiseks3. Elanike toetuse tekitamine fossiilkĂŒtusevaba tuleviku jaoks4. Kohalike ĂŒlikoolide kaasamine magistri- ja doktoriteadmistega jne.
Ăhis-/koosdisain1. Kaasake kohalikku arengusse turiste, ajutisi elanikke, lĂ€heduses elavaid Ă”pilasi2. HĂ”lmake kohalikke elanikke biogaasile ĂŒleminekul3. Struktureerige valla kommunikatsioon taastuvenergia kohta
Institutsionaalsed eritingimused 1. Ăppimine olemasolevatest Ă”nnestumistest2. Biogaasi tootmistehas
Innovation Policy Fitness1.Veeinnovatsioon: vihmavesi; magestamine; taaskasutamine; muda taaskasutus = ka biogaas2.Biogaasi tehas: lokaliseerimine ja rahastamine3.Korraldage kodanike loominguliste ideede jaoks vastuvĂ”tupunkt / kontor4.Loogilise pĂ”llumajanduse kontseptsioon: âmahedaâ ja âtavapĂ€raseâ pĂ”llumajanduse ĂŒhendamine5. Paekivi innovatsioon: ringluses olevad tsemendi- ja kriiditooted6.Ăldine innovatsioonistrateegia, mis hĂ”lmab punkte 8.1â8.5
JĂ€rgnev annab ĂŒlevaate projektidest, mille osalejad kavandasid suurema programmi osana iga hooratta-strateegia elluviimiseks.
125
Esitatud projektiideid tutvustati ja arutati nende vÀÀrtuslikkuse seisukohalt ĂŒldisel sessioonil kĂ”igi osalejatega. VĂ”ib teha jĂ€rgmised jĂ€reldused:
Plaanides on esimeses jĂ€rjekorras kĂ”ige sagedamini uue biogaasijaama kasutuselevĂ”tt energiasĂŒsteemis ja seda mainitakse enamikus strateegiates;
Osalejad on vĂ”tnud energiasÀÀstuga seotud vĂ€ljakutse kohta tervikliku lĂ€henemise: tihedas seoses on mainitud nii veesĂŒsteemi uuendamise vajadust kui ka tööstust ja pĂ”llumajandussektorit;
Sageli mainitakse ka vajadust luua kohalike ĂŒlikoolidega palju tihedamad sidemed ning kaasata saarte ĂŒleminekuprogrammi bakalaureuseĂ”ppe tudengite, magistrantide, doktorantide ja ĂŒlikoolide personali projekte;
Esitatud projektide ja ideede hulga, mitmekesisuse ja suuruse tĂ”ttu on vaja jĂ€tkusessiooni, et panna paika prioriteedid, ĂŒhendada projekte, koostada ĂŒldine programm ja hankida selle elluviimiseks sobivad ressursid.
Pilt 29. Saarte lootusrikas tulevik
126
Hooratta-seminaride tulemuste realiseerimisel on erinevaid lĂ€henemisviise. VĂ€ikeste kogukondade innovatsiooniprogrammide soovitused ja retseptid vĂ”ivad erineda saartel asuvate linnade vĂ”i saarterĂŒhmade omadest.
Kui aga rakendada seda suunaga alt ĂŒles, vĂ”iks vĂ€ikesi kogukondi vaadelda ka kui âinnovatsiooni aatomituumasidâ. Ăleminekuid suuremates ĂŒksustes ja kogu ĂŒhiskonnas tervikuna, mis on osa suurematest sĂŒsteemidest, saab aktiviseerida koos teiste âinnovatsiooniaatomitegaâ, alustades nendest esmastest ĂŒksustest.
Samuti on hooratta-lĂ€henemisviis vĂ€ga tihedalt seotud âparimate praktikate ja tulevaste praktikateâ vĂ€ljamĂ”tlemise ja rakendamisega, lĂ€htudes alt-ĂŒles perspektiivist. Nagu juba mainitud, peetakse ressursside (inimesed, eelarve, teadmised jne) olemasolu rakendusprotsessis ja edasise tegevuskava jaoks ĂŒlioluliseks âconditio sine qua nonâ.
Poliitika mÔju ja jÀrgmised sammud9
Pilt 30. Saare-innovatsiooni ja poliitika kujundamise jÀrgmised sammud
127
Kuna ettevaatusabinĂ”una soovitavad hooratta-meetodi praktikud sellist tegevuskava lĂ€bipĂ”imitult koostada ja teostada mitte ĂŒksikute projektide lineaarse elluviimise abil, vaid kasvava programmina, mis sisaldab jĂ€rgmisi pĂ”himĂ”tteid.
Allikas: S. Hermansen, SamsĂž
PĂ”himĂ”te âMIKSâ, mis tuleb esimesena ja mis on âunistuseâ alus â nĂ€iteks töökohad kĂ”igile noortele inimestele kombinatsioonis kasvava ja hallineva turistisegmendi aktiveerimisega teatavatel saartel, vĂ”ib viia ootamatu sĂŒnergia ja uue inspireeriva visioonini;
Siis saab seotud omavalitsus soovitada missiooni âMISâ, millel on tugev seos âunistusegaâ;
âKUIDASâ mÀÀratlevad inimesed â ĂŒhine juhtimine ja ĂŒhine omavastutus on ĂŒleminekuprotsessi peamised eelised;
Mitteametlike kohtumiste korraldamine, vĂ€ikeste projektide ettevalmistamise eelarvete loomine ja paljulubavate uute talentide valimine olemasolevate edukate ettevĂ”tjate asemel on kohaliku/piirkondliku valitsuse, mille eesmĂ€rk on âĂŒhiselt ĂŒlemineku juhtimineâ, vĂ”tmeelemendid.
128
Need sammud sobivad hĂ€sti Islands of Innovation mudelisse, nagu on kirjeldatud kĂ€esoleva juhendmaterjali alguses. âIslands of Innovation tegevuskavade ettevalmistamise juhendâ vĂ”ib aidata tulemusi vormistada dokumentidena, mida saab kasutada valitsemisprotsessis.
Vaata:
Islands of Innovation, interregeurope.eu/islandsofinnovation
129
Aalto Design Factory, 2018. https://designfactory.aalto.fi/
Advanced Metropolitan Studies (AMS), 2018. https://www.ams-institute.org/
AEC (Amelandi energialeping), 2018. https://www.amelandenergie.nl/
Amaral, L., 2019 https://www.nioz.nl/et/about/organisation/staff/linda-amaral-zettler
Axpe, M., 2013. Creating Drinking Water Awareness at the Into The Great White Open. Magistritöö. Delft University of Technology, raamatukogu haridushoidla. Delft Holland.
Baker, T. ja R.E. Nelson, 2005. Creating something from nothing: Resource construction through entrepreneurial bricolage. Administrative Science Quarterly, 50(3), 329â366.
Bocken jt, 2013. A value mapping tool for sustainable business modelling. Corporate Governance, Nr 13 vĂ€ljaanne 5, lk 482â497
Bojan Bajic: Trouw, Annemarie Bergfeld, 18. veebruar 2017.
Boschma, R., Towards an Evolutionary Perspective on Regional Resilience. Regional Studies, 49: 5, lk. 733â751, 2015.
Boschma, R. & R. Martin, 2010. The Handbook of Evolutionary Economic Geography. Edward Elgar, Cheltenham, Suurbritannia.
Brezet, J.C., 2019. EttevĂ”tlusinnovatsiooni ja juhtimisteooriate ettekanded, saarte-f-innovatsiooni kohtumine, Saaremaa, Eesti, 3.â6. juuni 2019. https://www.FryslĂąn.frl/beleidsthemas/internationale-projecten_42047/item/islands-of-innovation-interreg-europe_7591.html
Brezet J.C. & C. van Hemel, 1997. PROMISE â Product Innovation with the Environment as Innovation Strategy. ĂRO KP, Pariis, Prantsusmaa.
Celik, S., 2018 DoktorivÀitekiri. On the Paradoxical Nature of Innovation. Evidence from Social Networks in Fryslùn. Delft University of Technology. Holland.
Kasutatud allikad
130
Ceschin, F. ja I. Gaziulusoy, 2019. Design for Sustainability â A Multi-level Framework from Products to Socio-Technical Systems. Routledge, London ja New York. Tasuta allalaaditav aadressilt: www.taylorfrancis.com
Chesbrough, H., 2006. Open Innovation: A new paradigm for understanding industrial innovation. Boston, Massachusetts: Harvard Business Press.
PÔhja-Hollandi loomenÔukogu https://ccnn.eu
Delft Design Guide, 2010. Tööstusdisaini teaduskond. Delft University of Technology. Holland.
DeLille jt, 2010. Co-design in a Pressure Cooker. Tips & Tricks for Designers and SMEs. Syntens & Utrecht University of Applied Sciences. Utrecht, Holland.
Duikdenoordzeeschoon https://www.duikdenoordzeeschoon.nl/duikexpeditie-bergt-2500-kilo-afval-uit-de-noordzee/ EcoAcupuncture.com
EDUKONTOR https://edukontor.ee/en/home-eng/
European Design Innovation Initiative, 2012. Design for Growth & Prosperity. Report and Recommendations of the European Leadership Board. EttevÔtluse ja tööstuse peadirektoraat, Thomson ja Keskinen (toim). Unigrafia, Helsingi, Soome.
Femi, 2019 http://www.lefemi.fr/index.php/lefemi
Florida, R., 2012 The Rise of the Creative Class. BASIC BOOKS, New York.
Gaziulusoy, I., Innovation in Islands as the perfect Storm approaches. Islands of Innovationâi kohtumise jaoks koostatud lĂŒhike aruanne.Saaremaa, Eesti. 3.â6. juuni 2019.https://www.FryslĂąn.frl/beleidsthemas/internationale-projecten_42047/item/islands-of-innovation-interreg-europe_7591.html
Gaziulusoy I ja C. Ryan, 2017. Shifting Conversations for Sustainability Transitions Using Participatory Design Visioning. Design for Next, 12th EAD Conference. Rooma, aprill 2017.
Grendel Games https://grendelgames.com
131
Heitor, M., AIR Center. Valge raamat, oktoober 2016. Vaata ka: https://aircentre.org
Hellman, H., 2007. Probing Applications â How Firms manage the Commercialisation of Fuel Cell Technology. Dissertatsioon DfS Program. Delft University of Technology. Holland
House of Design, 2018. http://www.houseofdesign.nl/en/
Innofest www.innofest.com
Innolabs projekt https://innolabsproject.com/
Islands of Innovation https://www.interregeurope.eu/islandsofinnovation/
Jin, S., 2015. Sustainability in a Pressure Cooker. Doktoritöö. DfS Program. Delft University of Technology, Holland.
Keskin, D., 2015. Product Innovation in Sustainability-Oriented New Ventures. PhD vÀitekiri. Delft University of Technology. Holland
Kunstmaand Ameland https://www.kunstmaandameland.com
Lab Vlieland, 2018. https://labvlieland.nl/
Lewtas, B., (2018). Sustainable Hospitality Management: Challenges and Opportunities for Small Island DestinationsâLessons from the British Virgin Islands. Building New Bridges Between Business and Society â CSR & Management. Lk 99â118. Springer International Publishing. DOI 10.1007/978-3-319-63561-3_7.
Lynn, G.S. & J. G. Morone and A. S. Paulson, âMarketing And Discontinuous Innovation: The probe and learn process,â California management review, 38(3), 8-37, California, 1996.
Mazzucato, 2018. The Entrepreneurial State. Debunking public versus public sector myths. Penguin, London Suurbritannia.
Metabolic, 2017. Vlieland Circular. Friisimaa projekti mÀÀratud raport. https://www.metabolic.nl/publications/vlieland-circulair/
Texeli omavalitsus, 2012. https://www.texel.net/en/
Texeli omavalitsus, 2012. Visibility during Darkness through an Energy-
132
neutral System. The Green-Black Solution. Policy of the Municipality of Texel 2012â2020. Sustainable Public Lighting. Texel, Holland.
M-ITI https://www.m-iti.org/index.php
Nestor, S., Esitlus Guadeloupeâi arengutest. EU Islands of Innovation kohtumine, Assoorid, 2018. In: https://www.FryslĂąn.frl/beleidsthemas/internationale-projecten_42047/item/islands-of-innovation-interreg-europe_7591.html
Quist, 2007. Backcasting for a sustainable future: the impact after ten years. Eburon Publishers, Delft NL, ISBN 978-90-5972-175-3.
Quist, J., In: J. Kauffman, K.-M. Lee (toim.), Handbook of Sustainable Engineering, DOI 10.1007/978-1-4020-8939-8 52, Springer Science+Business Media Dordrecht 2013
EL REGIO CRAFTS projekt (http://www.interreg4c.eu/projects/project-details/index-project=189-regional-cooratory-for-crafts-development&.html)
Reubens, R., 2016. To craft, by Design, for Sustainability â Towards holistic sustainability design for developing-country enterprises. Dissertatsioon DfS-programm. Delft University of Technology. Holland Rogers, EM 2003. Diffusion of Innovations (5th Edition). New York Free Press.
Ryan C., et al (2019) Ryan, C., Twomey P., Gaziulusoy I., McGrail S., Candy S., Larsen K., Trudgeon M., Chandler P. Visions, scenarios and pathways for rapid decarbonisation of Australian Cities by 2040Decarbonising the Built Environment â Charting the Transition. Toim: Newton,P.; Presard,D. Sproul, A.; White, S. Palgrave Macmillan UK.
Saaremaa vÀikelaevaehituse kompetentsikeskus SCC www.scc.ee
SamsĂž Academy, 2018. https://energiakademiet.dk/en/
Sarasvathy, S.D. (2001) âCausation and Effectuation: Toward a Theoretical Shift from Economic Inevitability to Entrepreneurial Contingencyâ. The Academy of Management Review, 26, 243-263.
Sarasvathy, S. D. (2008). Effectuation: Elements of Entrepreneurial Expertise. Cheltenham, Suurbritannia: Edward Elgar Publishing.
133
Sarasvathy, S. D., Kumar, K., York, J. G., & Bhagavatula, S. (2014). An effectual approach to international entrepreneurship: Overlaps, challenges, and provocative possibilities. Entrepreneurship Theory and Practice, 38(1), 71â93.
Schiermonnikoog https://www.schiermonnikoog.nl
SDEA https://www.sdea.pt/index.php?op=16&idioma=us
Simon, E. & E. Hamer, 2019. The untourist guide to Amsterdam. Em. Queridoâs Uitgeverij. Amsterdam. Holland.
Stevels, 2007. Radical and Gradual, Farewell Speech, Chair of Applied Ecodesign. Delft University of Technology, Delft, Holland
Stoustrup, J. 2019. Esitlus: AAU Mega Projects. https://www.FryslĂąn.frl/beleidsthemas/internationale-projecten_42047/item/islands-of-innovation-interreg-europe_7591.html
Studio Veenhoven www.tjeerdveenhoven.com
Teisman, G., 2007. Publiek management op de grens van choas en orde. Academic Service. SDU Uitgevers. Haag. Holland
TEXEL BIG DAY http://www.beleefdewaddennatuur.nl/agenda/texel-big-day
TexLabs, 2018. Veebileht: www.texlabs.org
TexLabs, 2019. The Round-of-Texel EnergyGame was inspired by the We Energy Game, developed by Dr. Frank Pierie and Mr. Mathieu Przybyla of the Hanze University of Applied Sciences. (In: https://www.hanze.nl/est/research/strategic-themes/energy/education/educational-material/energy-game).
Tijsma, S. 2018. Note on policy innovation for SNN. https://www.FryslĂąn.frl/beleidsthemas/internationale-projecten_42047/item/islands-of-innovation-interreg-europe_7591.html
ĂRO, 2017. SÀÀstva arengu eesmĂ€rgid 2017. ĂRO, New York, USA.
University College FryslĂąn https://www.rug.nl/cf/university-college-FryslĂąn/
WALKME http://walkmeguide.com/et/about/
134
Euroopa saarepiirkonnad seisavad silmitsi mitme vĂ€ljakutsega: rahvastiku vĂ€henemine, eraldatus, haavatav keskkond ja piiratud majandustegevus, mis on saarepiirkondade territoriaalsete iseĂ€rasuste tĂ”ttu sageli vĂ€ikesemahuline ja keskendub vĂ€hestele majandussektoritele, nĂ€iteks pĂ”llumajandusele ja turismile. Ăks suuremaid ohte, mis saari Ă€hvardab, on rahvastiku vĂ€henemine piiratud töövĂ”imaluste tĂ”ttu, eriti noorte ja andekate puhul. Siiski on saartel mandriga vĂ”rreldes eeliseid: nad on iseseisvamad, sest kaasavad kogukonda tĂ”husamalt, ja on eraldatud, mis vĂ”ib kĂ€ivitada uuendusi ja pakkuda eristatavat, leidlikku keskkonda uuenduste katseliseks rakendamiseks.
SeetĂ”ttu soovivad selle projekti saarepiirkonnad kĂ€sitleda oma majanduse mitmekesistamise vĂ”imalusi innovatsioonipoliitika parandamise kaudu. Meie projekti keskmes on avaliku poliitika meetmete uurimine ja tĂ€iustamine, et muuta saared innovatsiooni âkatselavadeksâ: saared kui innovatsiooni edendav, eksperimentaalne âkatsetamise ja Ă”ppimiseâ keskkond, mis suudab saartel hoida ja sinna ligi meelitada noori, innovaatilisi ja ettevĂ”tlikke inimesi ning tegevusi. Seda tehakse poliitika tĂ€iustamise, Ă”ppesessioonide, tegevuskava
PROJEKT
vĂ€ljatöötamise, heade praktikate vĂ€ljaselgitamise ja jagamise ning aktiivse töö kaudu saartel, kaasates piirkondlikke sidusrĂŒhmi. Projekti abil kogutakse ja levitatakse saarepiirkondade heade praktikate kataloogi ja innovatsioonijuhendi abil omandatud teadmisi.Projekti partnerid on geograafilised saared vĂ”i saarepiirkonnad/saarestikud Hollandist, Taanist, Portugalist, Eestist, Prantsusmaalt ja Kreekast.
136
Han Brezet on AAU Aalborgi ĂŒlikooli (Taani) planeerimisteaduskonna professor ja ta tegutseb jĂ€tkusuutliku innovatsiooni ja poliitika valdkonnas. Groningeni (Holland) Hanzeâi rakenduskĂ”rgkoolis kaasvastutab ta energiasiirde valdkonna ettevĂ”tluse arendamise magistriĂ”ppekava eest. Ta on Hollandi Delfti tehnikaĂŒlikooli emeriitprofessor, kus ta on juba rohkem kui 25 aastat juhtinud jĂ€tkusuutliku disaini programmi ja olnud inseneriteaduste teaduskonna kraadiĂ”ppekooli juhataja. Han on Friisimaa provintsi EL Team Europeâi innovatsiooniprojektide nĂ”ustaja. Lisaks on ta Portugali Teadus-, Tehnoloogia- ja Haridusministeeriumi nĂ”unik ning disaini- ja innovatsioonivaldkonna erinevate kĂŒlaliskomisjonide esimees nii Hollandis kui ka vĂ€ljaspool.
Kontakt ja teave: [email protected] www.hanbrezet.com
TOIMETAJAD Prof. Dr. Han Brezet
Simon Tijsma on majandustaustaga (MSc.), ta Ă”ppis Groningeni RUG ĂŒlikoolis ja tema karjÀÀr on arenenud poliitikainnovatsiooni suunal, olles âettevĂ”tjaâ avalikus teenistuses. Aastaid juhtis ta Friisimaa provintsi (Holland) majandus- ja turismiosakonda, olles samal ajal PĂ”hjamere komisjoni innovatsiooninĂ”unik. TĂ€na on Tijsma Friisimaa provintsis jĂ€tkusuutliku innovatsiooni programmijuht. Tema töö keskendub peamiselt uute ideede, kontseptsioonide ja vĂ”rgustike ning muude riikliku ja rahvusvahelise koostöö vormide loomise protsessile. Uutes vĂ”rgustikes on nelikheeliks oluline element, sealhulgas aktiivne osalemine VKEdes, eri tasandi valitsustes (kohalikârahvusvaheline), haridusasutustes ja MTĂdes. Friisimaa âVeekampuseâ arendamine on hea nĂ€ide ĂŒhest projektist, milles Tijsma edukalt rakendas avalikku ettevĂ”tlust ja vĂ”rgustikupĂ”hist lĂ€henemist. TĂ€nases Friisismaa provintsi sÀÀstva innovatsiooni programmis osaleb ta paljudes valdkondades, sealhulgas energeetika, vesi, hooldus, maakasutus, kunst ja turism. Lisaks aitas Simon aktiivselt ja edukalt kaasa Leeuwardeni/Friisimaa Euroopa kultuuripealinna 2018 vĂ”idetud konkursil.
Simon Tijsma
137
Namedal on MSc kraad Rootsi Lundi ĂŒlikooli keskkonnateaduse rahvusvahelises tööstuskeskkonnamajanduse instituudist (IIIEE). Ta elab LĂ€tis Riias ja tal on töökogemus LĂ€ti reostuse vĂ€ltimise keskuse erinevate projektide alal, Keskkonnaministeeriumist ning keskkonnanĂ”ustamise ja sertifitseerimisskeemide valdkonnas. Ta on autor ja spetsialist â mitme eduka EL ettepaneku ja â Interreg Europe, Erasmus+ ning teiste piiriĂŒleste programmide projektide koostamisel. Ta on spetsialiseerunud eluslaborite rollile innovatsioonis, nĂ€iteks projekt INNOLABS (EL Erasmus programm), mille eesmĂ€rk on rajada innovatsioonilaborid Eesti, LĂ€ti ja KĂŒprose ĂŒlikoolidesse. Tema keskkonnaalane konsulteerimine ja nĂ”ustamine hĂ”lmab muu hulgas ka kliimamuutuste riiklikku kohanemisstrateegiat LĂ€tis, keskkonnakĂŒsimusi projektis âLĂ€ti raudteevĂ”rgu elektrifitseerimineâ ja keskkonnatööd Rail Baltica projekti nimel (âRail Baltica kĂ€itamise ja hooldusetapi nullheite strateegiaâ). Nameda on MTĂ âĂkodisaini kompetentsikeskusâ (Riia, LĂ€ti) juhatuse liige.
Kontaktteave: [email protected]
Nameda Belmane, MSc.
138
Juhis hooratta-meetodi kasutamiseks
Hooratta-meetodi juhendit ja hooratast saab kasutada saarte innovatsiooni piirkondliku ja kohaliku juhtimise hindamiseks, mille eesmÀrk on:
saarte vĂ”i saare osade vahelise ĂŒldise vĂ”rdlusaluse vĂ€ljatöötamine;
status quo vĂ”rdlemine soovitud tulevikuga: âunistusâ;
keskendumine innovatsioonile konkreetse probleemi, sektori vÔi aspekti vÔrdlusaluse jaoks (energia, materjalid, vesi, transport, pÔllumajandus, ringmajandus, turism, esiletÔusvad tehnoloogiasektorid, loomemajandus jne); aluse ja inspiratsiooni loomine terviklikule uuele - vÔi uuendatavale-poliitikaprogrammile, millel on konkreetne temaatiline fookus ja kaasamisele orienteeritud projektid;
uuendustegevuse ja loomingulise meeskonna loomise hÔlbustamine omavalitsuste ja piirkondade jaoks;
olla poliitikauuenduste ajurĂŒnnakutel toetav vahend - âtantsupĂ”randâ.