Download pdf - Trefi Teataja

Reede 25. mai 2012

TREFI TEATAJA

TALLINN TREFF FESTIVAL

24.–27.05. 2012

Palju kultuure, üks keel

www.nuku.ee/festival

Kuklid tantsitasid Trefi avatuks PERSOONJim Barnardi emotsio-naalsed rännakud

ARVUSTUSPetruška suhtles publikuga

UUDISPõhjakonn hävitab Raekoja?

2 Uudised2 Uudised

Pepeljajevi konn hävitab Tallinna Raekoja?!Tänavune Treff annab võimaluse nautida kolme killukest geeniuskoreo-graafi Saša Pepeljajevi kujutlusmaailmast

PIAMARIA UUETOA

Festivali esimene päev pakkus när-vikõdi “Gizzelle’iga”. Homme on suured ja väikesed treffijad ooda-tud kell 13.00 Raekoja platsile osa saama grandioossest müsteeriu-mist “Balthasar ja Põhjakonn”, mis avab ühtlasi ka Tallinna Vanalinna päevad.

“Ma olen natuke mures, et lap-sed lähevad paanikasse, kui Põh-jakonn neist möödub. See on ju hiigelsuur,” ütleb Pepeljajev eten-duse proovis. Kui vaadata, kuidas 16-meetrine (keha pikkus ilma sabata) kilest marionett Põhjakonn liigub, võib vaataja end uuesti lap-sena tunda.

Etenduses osaleb lavastaja sõnul umbes 170 inimest – akrobaadid,

köielkõndijad, tantsijad ja ka ansambel Metsatöll – kõik ürita-vad Põhjakonna tema 60-meetrise teekonna vältel peatada.

Ilma paanikataLoodetavasti paanikat Raekoja platsil siiski ei teki, kuigi kui Anti Kobini hääl ja kümmekond Nuku-teatri näitlejat abilistega proovis Konna liigutavad, tunnevad nad isegi teatavat aukartust selle müsti-lise olendi ees. “See on nii võimas,“ ütleb näitleja Kadri Kalda. “Sašal on kõik suurepäraselt läbimõeldud ja organiseeritud,“ lisab ta.

Aleksander Pepeljajev sai eten-duse süžee loomiseks inspirat-siooni keskaegsest eesti ja vene pärimusest Põhjakonna kohta, kes lugudes aplalt terveid külasid ära sõi. “Balthasaris ja Põhjakonnas” proovib elukas hävitada Tallinna tuntuimat arhitektuurimälestist ja teda proovitakse takistada nii kul-tuuri kui ka kunstiga.

Hoolimata eelpool kirjeldatule pole etenduse peategelaseks hiigel-suur konn, vaid hoopis Balthasar Russow, 16. sajandi kroonik. Vaate-mängu kulminatsiooniks õnnestub kroonikul siiski Põhjakonn alis-tada, ja Raekoda päästa.

Seos tarbimiskultuuriga“Mind pani Põhjakonn mõtlema ka tarbimiskultuurile. See koosneb üleni kilest ja mis saab sellest kilest, kui see ei ole enam Põhjakonn? Mõtle, kui palju kilekotte tarbib üks inimene aastas. Ilmselt rohkem kui Põhjakonnajagu,” mõtiskleb Pepeljajev.

Ometigi väidab ta, et ei taha etendusega saata mingit poliitilist sõnumit, ega ähvardada Tallinna linnavalitsust kultuuriinimeste või-mupöördega jne.

“Minu eesmärk on luua dra-maatiline illusioon, mida on kind-lasti põnev jälgida ühtmoodi lastel ja täiskasvanutel.”

Publik saab homses suurteoses nautida NUKU ja Vene Teatri trup-pide ning NUKU noortestuudio, Ellerheina ja Musamari noorte lauljate ja tsirkuseartistide ning Free Flow stuudio kabareetantsi-jate koostööd. Muusikalise seade eest on hoolt kandnud särav Kaire Vilgats, kostüümikunstnikud on Inga Vares ja Kristel Maamägi.

Sellele osale festivalipublikust, kes ka Konnaga Pepeljajevist isu täis ei saa, avatakse homme õhtul NUKU ovaalsaali uksed kell 21.30, et näha tantsiva Shakes-peare’i lugu. “Departure’is” loob Pepeljajev kasutatavad nukud otse publiku silme all. Ainult et nukke pole päriselt olemas – tegemist on virtuaalse vaatemänguga. “Depar-ture” on tulem huvist selle vastu, kuidas panna nukk tantsima nagu inimene.

Täiskasvanutele mõeldud vaate-mäng sai tõeks koostöös Kineetilise Teatriga.

Hiiglaslik konn ei suutnud end Edzsi eest varjata

25/05/2012

3Uudised

Itaalias tegutsev Scarlatti-neTeatro astub homme Trefi raames Linnateatri Taevala-vale vendade Grimmide mui-nasjutuga „Sisale“.

ANNIKA ANDRESEN

Lugu räägib rännakust läbi pisi-kese kilpkonna Tatò silmade. Lõbusalt mängeldes lastepäraste žestide, miimika, vaikuse ja lau-lude vahel, luuakse väikelastele hubane meeleolu rändamiseks Tatò munemispaika.

Seejuures õpivad nad teatri keelt, teatri alustalasid ning lavas-tuse teises osas saavad nad õpi-tut laval ise, alateadlikult, järele proovida.

Lavastuses kasutatakse üksi-kuid rekvisiite, kuid see-eest on kilpkonnale ja lastele mängimi-seks seal 30 kilogrammi soola, millele kujundeid joonistades

kuvab pilt ka lavale paigutatud ekraanile.

Esimest korda Eestisse tulnud Fascendini on väga põnevil: „Ma loodan näha palju Eesti lapsi, sest ma olen kindel, et näen ka nende

silmades seda uudishimu, mida näen iga kord, kui olen „Sisalet“ etendanud.“

Tema arvates on lavastuses kõige huvitavam osa see, et eten-duse lõpus on näha, kuidas väi-kesed lapsed loovad seoseid eten-duses nähtu ja iseenda käitumise vahel.

„Sisale“ võitis 2006. aastal Itaa-lias lapseliku stsenaariumi eest Scenario infanzia preemia ning etenduse menukusest räägib ka asjaolu, et „Sisale“ on olnud Scar-lattineTeatro lavadel juba kuus aastat.

Väikelapsed saavad homme koos Tatòga Linnateatri väikeses saalis rännakule asuda kolmel korral, kell 11.00, 13.00 ja 15.00. Etendus kestab umbes 40 minutit.

3Uudised

Teatrikoolid ja stuudiod ekperimenteerivad Trefi sulatusahjusAlates esimesest Tallinn Treff festivalist 2007. aas-tal on põhiprogrammi kõrval olnud alati ka Eesti teatri-koolide ja –stuudiote prog-ramm. Tänavuse kahekümne trupi hulgas on traditsioonili-sed kooliteatrid, draamarin-gid ja tantsustuudiod, kuid ka Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia tuden-geid, kes käivad teed juba professionaalsuse suunas.

TRIINU SIKK

„Treff on nagu suur sulatusahi, mitte lõpp, vaid algus, mitte resul-taat, vaid protsess, mille eesmär-giks on sünnitada uusi ideid ja ülla-tavaid kohtumisi,“ iseloomustab Trefi kunstiline juht Vahur Keller festivali tähtsust ja mõju noor-tele osalejatele. „Etenduskunstide tudengid kohtuvad siin omavahel ja maailma tipp-professionaalidega selleks, et saada uut inspiratsiooni teiste töödest, workshoppidelt ja festivali klubis vaieldes ning tantsides.“

Valik on laiNoorteprogramm, millest mär-

kimisväärne osa etendusi toimub linnamelu keskel, sisehoovides ja

Kilpkonn Tatò õpetab väikelastele teatrikeelt

õuedes, pakub publikule värskust, energiat ja nooruslikku tegutse-mistahet. Publikul on võimalus näha klassika tõlgendusi (“Loo-made farm“, “Shakespeare’i kogu-tud teosed“), muusikale (“Ella nõiduslik elu“), omaloomingut (“BIO I“, “Egomaania“), kaasaegset tantsu (“Tüdrukrüblik“, “Exitus“) ning muidugi erinevate stiilide ja kunstide sümbioosi.

AvastamisrõõmTudengiprogrammi juht Anti

Kobin ütleb, et festivalile on kut-sutud Eesti kooliteatrimaastiku omanäolisemad ja eristuvamad trupid. Kobin peab tähtsaimaks just noorte tegutsemistahet ja kart-matust eksida.

Samuti rõhutab ta seda, et kõik esinejad peale teatrikoolide on ise-tegevuslikud ja seda just parimas mõttes.

„Tudengite ja stuudiote tööde põhiväärtus on avastamisrõõm, millega tegutsetakse, mitte täiuses, vaid kirglikus ebatäiuslikkuses ja võluvates vigades, mida kogenud profid sageli enam teha ei tihka,“ lisab Vahur Keller.

On suur rõõm, et Eestis on nii-võrd palju ettevõtlikke noori, kellel kõigil ühine huvi – TEATER! Just seda noortele ja publikule endile festivaliprogramm pakubki.

Noortes on powerit FOTO: MARIE KLIIMAN

Žestid ja miimika on osa etendusest

25/05/2012

4 Intervjuu

Suurbritanniast pärit Jim Barnard viibib väliskülalis-test kõige kauem Trefil. Ta annab etendusi ja juhendab noori.

LIISI AIBEL

Aastal 1993 lõpetas Jim Barnard Londoni Kaasaaegse Tantsu Kooli (London Contemporary Dance School). Tantsijana on ta osalenud rohkem kui kolmekümnes profes-sionaalses projektis, mitmes neist koos Hollandi parimate koreograa-fide ja tantsukompaniidega.

Üks koreograafidest, kellega Barnard mitmetes projektis koos-tööd tegi, oli kaheksa aastat Pina Bauschi tantsukompaniis tantsija. Tema on see, kes on nüüdsele nukukunstnikule kaasa andnud ühed elu olulisimad õpetussõnad, mida Barnard ka nukukunstiga tegeledes meeles hoiab. Bauschi õpilane manitses teda: “Ära näita mulle liikuvat keha, näita mulle, mis seda keha liigutab!”

Kaheksa aastat tagasi hakkas Barnard töötama nukkudega ning teda võlus koheselt nukukunstiga kaasnevate teatriliste võimaluste paljusus.

Ta nimetab oma peamiseks ees-märgiks luua midagi, mis haarab publiku kaasa, julgustab neid oma elu üle järele mõtlema ning viib esineja koos vaatajatega emotsio-naalsele rännakule. Kui publik lah-kub teatrist samasuguses seisundis, nagu nad sinna saabusid, on eten-dus olnud mõttetu.

Praegu on Jim Barnard Scal-lywag Theatre´i ihu ja hing ning rändab mööda maailma oma soo-loetendustega „STAN“, mida on võimalik nautida ka Trefi publikul, ja „Mr. Magic“. Etendustes kasuta-tavad nukud valmistab Barnard ise ning ning teeb selles vallas viljakat koostööd Duda Paivaga. Eestis teatrikülastajad saavad Barnardi valmistatud nukke imetleda Duda Paiva lavastuses „Ajuloputus“, mis kuulub nukuteatri mängukavva.

Enne kui Jim Barnard Tallinnasse jõudis, esitasime talle mõned küsi-mused e-maili teel.

Eestis arvavad paljud ini-mesed, et nukuteater on mõeldud vaid lastele. Miks peaksid inimesed oma eel-arvamused kõrvale heitma ja enda jaoks nukuteatri maa-gia avastama?Ma ei tahaks öelda, et inimesed peaksid midagi tegema. Kuid ma julgustan inimesi hindama asjaolu, et nukud võimaldavad käsitleda mitmeid n-ö täiskasvanute prob-leeme, millele näitlejal on võib-olla raske läheneda. Kui nukunäitleja on nukule elu andnud ning ini-mesed hetkeks oma umbusu kõr-vale asetavad ja emotsionaalselt antud karakterisse investeerivad, on võimalik koos publikuga ini-mese psüühe tumedaid salasoppe külastada.

Tallinna Trefil näeme homme sinu täiskasvanutele mõel-

dud monoetendust „Stan“, mis kujutab anti-uus meest, kes väljastpoolt vaadatuna jätab tahumatu ja karuse mulje, aga sisimas on väike poiss. Kellele „Stan“ pakub äratundmisrõõmu? Ma arvan, et meil kõigil on mingi mask või soomusrüü, millega me end maailma õuduste ja inimeste eest kaitseme. Mida kartlikumad oleme, seda ekstreemsem või pealtnäha agressiivsem see mask tundub olevat. Etenduses üritan seda ideed äärmuseni arendada ja loodan, et kõik inimesed tunnevad STANis ära osakese endast.

Valmistad kõik oma nukud ise ning nad on väga väljen-dusrikkad ja annavad edasi tugevaid emotsioone. Mis sind inspireerib? Paljud minu tehtud nukud annavad edasi tugevaid emotsioone, kuid „Stani“ puhul see nii ei ole. STAN on igamees, keegi, kelle abil saab väljendada paljusid emotsioone, ja

Jim Barnard soovib minna koos publikuga emotsionaalsele rännakule Stan liigub rahva seas ega karda öelda, millest mõtleb

25/05/2012

5Intervjuu

keegi, kellesse publikul on võimalik ennast peegeldada.

Lisaks viid festivalil läbi meistriklassi. Mida soovid osalejatele edasi anda? Meistriklassi teemaks esinemissos-kused (performance skills). Oma karjääri jooksul nii tantsija kui nukunäitlejana olen välja töötanud mõned põhimõtted, kuidas artis-tina oma töökvaliteeti parandada. Töötoas teen osalejatega harjutusi,

mis aitaksid neil kõigepealt oluli-sed esinemisega seotud oskused identifitseerida ja seejärel neid lihvida.Olen kindel, et suhteliselt lühikese ajaga ja olenemata osalejate koge-mustepagasist või nende erialast - näitleja, nukunäitleja, tantsija, laulja, miim – suudan osalejatele näidata, kuidas oma töö kvaliteeti parandada.

Jim Barnard soovib minna koos publikuga emotsionaalsele rännakule

“Stan” (26. mail 17.00 ja 21.30 Von Krahli teatris)Stan on suure suuga väike mees. Ta ei karda välja öelda seda, millest mõtleb,

või millest mõtled sina. Ta on anti-uus mees. Lärmakas. Agressiivne. Häbitu. Kuid tema kareda välispinna all on peidus midagi habrast – seesmine väike poiss, kes on eksinud, üksik, segaduses ja hirmul.

Teatud mõttes on Stan reaktsioon kaasaegsele ”tsiviliseeritud” mehele. Mehele, kes on alla surunud oma põlised tungid, tõrjunud eemale oma ürgsed loomalikud instinktid. See on mees, kes on kohitsetud nüüdisaegse võimuka iseseisva naise poolt, kes mehele riista puudumist peale surudes teda samal ajal selle pärast põlgab.

Hetkelistes enesereflektsiooni puhangutes paljastuvad mõrad Stani psüühikas: ”Oled sa kunagi tundud, nagu juhiks sind keegi?”, küsib ta publikult. „See on kuradi veider tunne!“ Stani valik on elu eitades, et ta on nukk – olles keeldunud tegelemast sellise tegelikkuse õudsusega.

Autor, esitaja, nukukunstnik: Jim Barnard

Tallinn Treff Festival 2012 | 4

25.05.AEG ETENDUS TEATER/TRUPP RIIK ŽANR SIHTGRUPP KESTUS MÄNGUKOHT

11.00 PURKPURKPURK Teatteri Kurahousukirahvi FIN objektiteater lapsed 1–4 30’ Lastekirj. keskuse saal

12.00 LOOMAD Nukuteater El Retablo ESP objektiteater lapsed 3–6 45’ NUKU suur saal

HOMS FUMS Compagnie Ecart FRA tänavateater kogu pere 45’ NUKU ametikäik

MASKID Varssavi Lavakunstiakadeemia Białystoki nukukunstikateeder PL maskiteater kogu pere 20’ NUKU värav

TIIGER ON LAHTI! Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 15’ Pika-Nunne tn nurk

12.30 KLOUNAAD Jaroslavli Riiklik Teatriinstituut RUS klounaad kogu pere 40’ Suurgildi hoov

13.00 COSETTE NUKU lasteteater EST draama/nukukunst lapsed 7+ 45’ Köismäe torn

MULLID Kotljarevski nimeline Harkovi Riiklik Kunstiülikool UKR objektiteater kogu pere 30’ Meremuuseumi

lennusadam

PUPI PIPA PUPI Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaste teatritrupp Degam LIT pantomiim kogu pere 1 h Disaini- ja Tarbekunsti-

muuseumi hoov

TSIRKUS Free Flow stuudio EST tants kogu pere 15’ Kitselava

INETU PARDIPOEG IS NOT DEAD

Tartu Ülikooli korporatsioonide Indla ja Fraternitas Estica ühistrupp EST sõnateater noored-täisk. 10’ Hobusepea-Laia tn nurk

13.30 TIIGER ON LAHTI! Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 15’ Pika-Nunne tn nurk

PUTUKA TSIRKUS Helena Skovierova SVK nukukunst kogu pere 30’ Suurgildi hoov


Tartu Ülikooli korporatsioonide Indla ja Fraternitas Estica ühistrupp EST sõnateater noored-täisk. 10’ Börsi käik

SHAKESPEARE’I KOGUTUD TEOSED Rakvere Linnanoorte näitetrupp EST sõnateater noored-täisk. 1 h Lastekirj. keskuse hoov

14.00 FEST-SHOP: AKEN MAAILMA Kohtumistund maailma teatrifestivalide korraldajatega vestlusring täisk. 1 h NUKU ovaalsaal

MASKID Varssavi Lavakunstiakadeemia Białystoki nukukunstikateeder PL maskiteater kogu pere 20’ NUKU värav


Tartu Ülikooli korporatsioonide Indla ja Fraternitas Estica ühistrupp EST sõnateater noored-täisk. 10’ NUKU ametikäik

14.30 KLOUNAAD Jaroslavli Riiklik Teatriinstituut RUS klounaad kogu pere 40’ Suurgildi hoov

UEcommunity Uebanda Balimba EST kontsert kogu pere 30’ Kitselava

15.00 …JA PÄIKE KUSTUB TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond EST sõnateater noored-täisk. 45’ Teatri- ja Muusika-

muuseumi hoov*

PETRUŠKA LAADAL Aleksander Grefi rändnukuteater RUS tänavat./nukukunst kogu pere 1 h 30’ Kitselava

KOMMANDOPIECE AKA SPACE INVADERS Helsingi Teatriakadeemia FIN tants noored-täisk. 1 h Festivali klubitelk

15.00 MULLID Kotljarevski nimeline Harkovi Riiklik Kunstiülikool UKR objektiteater kogu pere 30’ Meremuuseumi

lennusadam

PUPI PIPA PUPI Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaste teatritrupp Degam LIT pantomiim kogu pere 1 h Disaini- ja Tarbekunsti-

muuseumi hoov

15.30 PUTUKA TSIRKUS Helena Skovierova SVK nukukunst kogu pere 30’ Suurgildi hoov

16.00 KLANTSPILT Teatteri Kuuma Ankanpoikanen FIN nukukunst täisk. 50’ NUKU väike saal

NAGU KALA KUIVAL Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst noored-täisk. 45’ Linnateatri Taevalava

BACHINI Ansamblid Camerata Vocale ja Gambare EST kontsert täisk. 1 h Ukraina kirik

17.00 LOOTUS Tallinna Ülikooli tantsuosakond EST tants noored-täisk. 25’ Von Krahli teater

PÄÄSTA MAGDALEN TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond EST sõnateater noored-täisk. 1 h Teatri- ja

Muusikamuuseum*

17.30 HÄIKIJAD Improkoor EST kontsert täisk. 15’ NUKU garderoob

18.00 JÄLJED Visuaalse Teatri Kool ISR visuaalteater täisk. 20’ NUKU ovaalsaal

19.00 JÄLJED Visuaalse Teatri Kool ISR visuaalteater täisk. 20’ NUKU ovaalsaal

164881 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond EST sõnateater noored-täisk. 45’ Kiek in de Kök*

19.30 HÄIKIJAD Improkoor EST kontsert täisk. 15’ NUKU fuajee

20.00 KLANTSPILT Teatteri Kuuma Ankanpoikanen FIN nukukunst täisk. 50’ NUKU väike saal

ESIMEST KORDA, TEIST KORDA … MÜÜDUD! Teater Taptoe BEL nukukunst täisk. 1 h 10’ Linnateatri väike saal

VARI Tallinna Ülikooli tantsuosakond ja Vene Teatrikool EST tants noored-täisk. 1 h Von Krahli teater

20.30 PUNG Dreek Stuudio EST füüsiline teater noored 30’ NUKU ovaalsaal


22.00 HEA ON SEAL, KUS MEID EI OLE

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond EST sõnateater noored-täisk. 1 h Jaani seek*

INGLISE HOMMIKUSÖÖK Turu Kunstiakadeemia FIN täisk. objektiteater 25’ Kitselava

Eksklusiivne keskööprogramm „Keskööteater”

24.00 METSIK URISEV ÕNN NUKU teater EST visuaalteater noored 10+ 1 h 20’ NUKU väike saal



SISALE ScarlattineTeatro ITA visuaalteater lapsed 1,5–5 40’ Linnateatri väike saal

12.00 MÄNGIME PANTOMIIMI Gábor Dvoráki pantomiimiteater HUN pantomiim lapsed 4–10 50’ Kitselava

ELLA NÕIDUSLIK ELU Uru noorteteater EST muusikal lapsed, noored 40’ Lastekirj. keskuse hoov

UEcommunity Uebanda Balimba EST kontsert kogu pere 20’ Hobusepea-Laia tn nurk

12.30 TEE PEA PEAL Turu Kunstiakadeemia FIN klounaad/nukukunst kogu pere 10’ Hobusepea-Laia tn. nurk

TÜDRUKURÜBLIK Eesti Tantsuagentuuri tantsukool EST tants noored 25’ Disaini- ja Tarbekunsti-muuseumi hoov

13.00 BALTHASAR JA PÕHJAKONN Tallinna Vanalinna Päevade ja Tallinn Treff Festivali suur vabaõhuvaatemäng 45’ Raekoja plats



Muusikamuuseum*

14.00 LÜHINÄGELIK PRINTSESS Teatteri Kuuma Ankanpokanen FIN nukukunst lapsed 3+ 50’ NUKU ovaalsaal

AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 10’ Pikka-Nunne tn nurk

EXITUS Eesti Tantsuagentuuri tantsukool EST tants noored 25’ Disaini- ja Tarbekunsti-muuseumi hoov

14.30 PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere 1 h 10’’ NUKU värav

TEE PEA PEAL Turu Kunstiakadeemia FIN klounaad/nukukunst kogu pere 10’ NUKU ametikäik


15.00 AJULOPUTUS NUKU teater EST nukukunst/tants/draama täisk. 1 h 10’ NUKU väike saal


MÄNGIME PANTOMIIMI Gábor Dvoráki pantomiimiteater HUN pantomiim lapsed 4–10 50’ Raekoja plats

LOOD PILDI SEEST TÜ Viljandi kultuuriakadeemia EST sõnateater lapsed 5–10 40’ Lastekirj. keskuse hoov

EGOMAANIA Teatrikool Teatripolygon keskmine vanuserühm EST performance noored-täisk. 15’ NUKU aknad

UEcommunity Uebanda Balimba EST kontsert kogu pere 40’ Börsi käik

15.30 METAMORFOOS NUKU teater EST draama/nukukunst noored-täisk. 1 h Köismäe torn



AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 10’ Pika-Nunne tn nurk

VAMPIIREMA Eesti Kunstiakadeemia EST tants täisk. 35’ GAGi võimla

LIFE IS A TRIP Kunda Ühisgümnaasiumi Draamaring Draama’ivõi EST sõnateater noored 30’ Disaini- ja Tarbekunsti-

muuseumi hoov


16.30 PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere 1 h 10’ NUKU värav

17.00 STAN Scallywag Theatre GBR nukukunst täisk. 50’ Von Krahli teater

HOMS FUMS Compagnie Ecart FRA tänavateater kogu pere 45’ Raekoja plats


muuseumi hoov*


AJULOPUTUS NUKU teater EST nukukunst/tants/draama täisk. 1 h 10’ NUKU väike saal

20.00 ARMUNUKUD Ljubljana nukuteater SLO nukukunst/tants/ooper täisk. 1 h NUKU suur saal



Täna ja homme festivalil

Jim juhendamas õpilasi FOTO: ANNIKA PUNG

25/05/2012


22.00 HEA ON SEAL, KUS MEID EI OLE

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunstiosakond EST sõnateater noored-täisk. 1 h Jaani seek*

INGLISE HOMMIKUSÖÖK Turu Kunstiakadeemia FIN täisk. objektiteater 25’ Kitselava

Eksklusiivne keskööprogramm „Keskööteater”

24.00 METSIK URISEV ÕNN NUKU teater EST visuaalteater noored 10+ 1 h 20’ NUKU väike saal




12.00 MÄNGIME PANTOMIIMI Gábor Dvoráki pantomiimiteater HUN pantomiim lapsed 4–10 50’ Kitselava

ELLA NÕIDUSLIK ELU Uru noorteteater EST muusikal lapsed, noored 40’ Lastekirj. keskuse hoov

UEcommunity Uebanda Balimba EST kontsert kogu pere 20’ Hobusepea-Laia tn nurk

12.30 TEE PEA PEAL Turu Kunstiakadeemia FIN klounaad/nukukunst kogu pere 10’ Hobusepea-Laia tn. nurk


13.00 BALTHASAR JA PÕHJAKONN Tallinna Vanalinna Päevade ja Tallinn Treff Festivali suur vabaõhuvaatemäng 45’ Raekoja plats



Muusikamuuseum*


AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 10’ Pikka-Nunne tn nurk

EXITUS Eesti Tantsuagentuuri tantsukool EST tants noored 25’ Disaini- ja Tarbekunsti-muuseumi hoov

14.30 PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere 1 h 10’’ NUKU värav

TEE PEA PEAL Turu Kunstiakadeemia FIN klounaad/nukukunst kogu pere 10’ NUKU ametikäik


15.00 AJULOPUTUS NUKU teater EST nukukunst/tants/draama täisk. 1 h 10’ NUKU väike saal


MÄNGIME PANTOMIIMI Gábor Dvoráki pantomiimiteater HUN pantomiim lapsed 4–10 50’ Raekoja plats

LOOD PILDI SEEST TÜ Viljandi kultuuriakadeemia EST sõnateater lapsed 5–10 40’ Lastekirj. keskuse hoov


UEcommunity Uebanda Balimba EST kontsert kogu pere 40’ Börsi käik




AEGLUUBIS NINJAVÕITLUS Turu Kunstiakadeemia FIN nukukunst kogu pere 10’ Pika-Nunne tn nurk

VAMPIIREMA Eesti Kunstiakadeemia EST tants täisk. 35’ GAGi võimla

LIFE IS A TRIP Kunda Ühisgümnaasiumi Draamaring Draama’ivõi EST sõnateater noored 30’ Disaini- ja Tarbekunsti-

muuseumi hoov


16.30 PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL objektiteater kogu pere 1 h 10’ NUKU värav


HOMS FUMS Compagnie Ecart FRA tänavateater kogu pere 45’ Raekoja plats


muuseumi hoov*


AJULOPUTUS NUKU teater EST nukukunst/tants/draama täisk. 1 h 10’ NUKU väike saal

20.00 ARMUNUKUD Ljubljana nukuteater SLO nukukunst/tants/ooper täisk. 1 h NUKU suur saal



6 Arvustus 25/05/2012

Linnateatri väikeses saa-lis avaneb monoetendus „Mine!“. See on Polina Borisova poolt mängitav tragikoomiline lugu väi-kesest vanainimesest, kes vanaduspõlve mööda saates elustab oma mineviku sära-vaimad hetked.

LIISA OJAKÕIV

Lihtsalt, kuid veenvalt avab ta oma sisu, tõmmates teibiga sei-nale kujundeid, mis loovad vaatajas sõnadetagi tähenduse. Erinevatele pindadele kerkivad üksteise järel ahi, inimsiluetid, kass, uks, aken, telefon... Sümbolid, mis peidavad endas lugusid.

Nukrat meeleolu jääb sealjuu-res neutraliseerima vanatädikese

kurbnaljakana mõjuv saamatus igapäevatoimetustes. Oma sisse-harjunud elurütmis kordab ta ühtesid ja samu tegevusi ikka ja jälle, tegemata vahet minevikul ning olevikul. Nii raputab ta jär-

jepidevalt kassikrõbinakarpi või ehmub laualambi eredusest.

Vanu kaarte ja kirju lapates väristab tädike aga korraga õudu-sest õlgu ja surub paberipataka otsustavalt ahju. Mõistagi kujutel-

davasse. Siis ärkavad vanadaami mälusügavustes ellu tema endi-sed kavalerid, kellest üks ja ainus teistest enam esile paistab. Tädi-kese kujutluses saab tema endise armsama siluetist korraks justkui päris inimene, kes teda õrnalt käsivarrest silitab. Seda kurvem on aga tõdemus, et tegu oli ühe järjekordse minevikupildiga.

Korraks puhkeb vanadaam siiski õitsele ning kepsutab lõbu-salt muusika taktis ringi. Tema vanad kondid tunduvad kor-raga kerged ja palju ei puudu, et kanavarvastes galopeeriv tädike sootuks lendu tõuseks! Ootuspä-raselt vaibub ta enne otsustavat hoovõttu siiski ning paistab oma elatud eluga rahule jäävat.

Lastele mõeldud laadapalagan, mis paneb täiskasvanud end unustamaAleksander Grefi rändnuku-teatri esinemisrõõmust pul-bitsevad näitlejad elustavad laval vene nukuteatri süm-boli käpiknukk Petruška, kes korraldab neljakümne viie minutilise etenduse jooksul hulga pahandusi ja paneb publiku rõkkama.

LIISI AIBEL

Kas te olete varem kuulnud, et enne etendust palutakse tungivalt mobiiltelefone mitte välja lüliada? Just nii algab vene laadateatri tra-ditsioonile toetuv etendus, kus vaikus ei ole väärtus ja laadaplat-sile omane kihin-kahin publiku seas annab laval toimuvale vunki juurde. Lisaks on igati teretulnud kõiksugu vahelehõiked ja braa-vo-hüüded. Trefi publik ei jätnud sellist võimalust kasutamata ning peamiselt täiskasvanutest koosnev publik lustis mõnuga.

Sänikael PetruškaKäpiknukk Petruška (Jelena Slo-nimskaja) eripäraks on piiksuv hääl, mille tehnikat õpitakse täiuse saavu-tamiseks aastaid. Tema pidev naer jõuab publikuni juba enne seda, kui ta tegelikult nähtavale ilmub, ning kestab pea lakkamatult etenduse lõpuni. Naeru hüpnotiseeriv mõju

Üks päev vanadust

haarab vaatajad tugevalt oma haar-desse. Punasetipulise tuttmütsiga Petruška on totakas, vulgaarne ja kemplemishimuline. Tema seiklus-kaaslasteks on tema pruut, doktor, uhke bojaar, hobune, suur must koer ja isegi ootamatult elluärganud viinerid. Parandamatul sänikaelal on nende kõigiga mingi konflikt või arusaamatus, mis lahendatakse tagaajamise või traditsioonilise vene tantsu abil. Võitjaks jääb alati Pet-

ruška. Seda isegi siis, kui korraks tundub, et suur must koer on ta nahka pistnud. Publik elab Pet-ruška õnnestumistele häälekalt ja aplodeerides kaasa.

Aktiivne suhtlus publikugaMeeleolu aitab üleval hoida eten-duse saatjaks olev muusik (Alek-sander Gref), kes mängib vänto-relit ning on etenduse juhtijaks. Ta vestleb Petruškaga, küsib talt

küsimusi, kordab vajaduse korral tema repliike ning vestleb vaataja-tega. Visuaalselt mõjutab vaatajaid pisut ootamatu ja ilmselt ettepla-neerimatu detail – lastekirjanduse keskuse saali tagaseinas, otse nuku-lava taga, on suur värvikirev maal, kus tegelasteks Petruškaga üpris sarnased lustakad peiarid. „Petruška laadal“ etendub veel täna kell 15.00 Eesti Lastekirjanduse keskuse saalis.

Aleksander Gref ja Jelena Slonimskaja toovad lavale Petruška 17.sajandist FOTO: LIIS REIMAN

Vanadaam ei vaata aknast välja FOTO: GIORGIO PUPELLA

7Arvustus

Kohtumine Puškini endagaRuslan Kudašovi loodud lavateos on sügav silma-vaade vene portselan-õrna ja liigutavasse luulesse. Kokku pandud Aleksan-der Puškini kahest jutus-tusest, „Tuisk“ ja „Jaa-maülem“, näib lavastus vahetu kõnelusena „kõige kergema poeedi“ endaga.

DEIVI TUPPITS

Esmalt hakkab silma lava ruumili-sus: lisaks põhilavale - detailideni läbimõeldud ja etenduse käigus üha uuesti ja uueks konstrueeri-tav nukumajalik ruum – on täiesti peitmata mängupaigaks ka lava küljed, trepid, millel näitlejad sujuvalt ajutistel hetkedel nuk-kude kõrval tegelasteks saavad.

Ruumilisuse rõhutamise ning atmosfääri meisterlikule loomi-sele aitab kaasa valguskujundus, mis iseloomustab peenemaidki tundehetki. Sellega on loodud psühholoogiline pinge, kan-des seejuures välja dekoratiivse, taustakujundusliku funktsiooni - tabatud otse naelapea pihta.

Nukk või inimeneNukrus. Helesinine tuhmunud nukrus. Sellisesse tooni on loo-ritatud lavastuse esimene pilt ja see klaasjas, habras nukrameel-sus jääb saatma ka ülejäänud lavastust. Nukkude ja lavadeko-ratsioonide filigraansus on vaiel-damatult üks tähelepanuväär-semaid aspekte mulje loomisel.

Tegemist ei ole niivõrd jahma-tavapaneva materiaalse detaili-täpsusega, kuivõrd meisterlikult tabatud oskusega panna nukud elama välja tundeid ja pisimaidki afektivõbelusi – liigutav vene lüürilisus on igasse ühte neist kui sisse tahutud, kui nii kaunilt vormitud marionettide puhul üldse tahumisest rääkida võib. Iga sisemiselt toimuv muutus, inimlikud ambivalentsushet-ked, emotsioonide rohkem või vähem põgusad puhangud – kõik nad on väljendatud žestidega, ja vahel ununeb, et neid edas-tatakse peenete nööride kaudu.

Vahel ununeb ka see, et näitleja on näitleja ja nukk on nukk.

Selles lavastuses näib tõepoo-lest, et nukk on näitlejaga võrdsel tasemel. Nad on mõlemad koos laval, räägivad mõlemad, ela-vad niisamuti, ning hetkekski ei tekki mõtet, et üks kuidagi teisest parem või sõltuvam oleks. See on kummastav hetk, kui seda aduda.

Kui laval toimub võluv fan-tasmagooria, ei unustata ometi ka publikut. Õigemini – jutus-taja ei eita publiku olemasolu, vaid kutsub vaatajaid saalis pilku heitma aristokraatlike nukukan-gelaste edasisele saatusele. Loo-

mulikult, võlutuna kurvakõla-listest viiuli- või klaverihelidest, pastelselt kristalsest õhustikust, milles tegevus toimub, kajana saali kanduvast jutust, laseb vaataja end kaasa haarata traa-gilisel ja naljakal samaaegselt.

Huumorikad ja kurblikud mõtted käsikäes19. sajandi alguses aset leidev lugu pakub nii humoorikaid kui kurb-likke mõtteid – Puškinil käivad need ikka käsikäes. Ja aeg-ajalt ilmub lavale käsi, mis hoiab kääre ja ähvardab nukkude (elu)niite läbi lõigata – saatusekäärid. Lisaks

näeme laval paralleelselt kitarri mängimas ja laulmas nii mario-netti kui näitlejat, mis lisab kauni muusikalise mõõtme.

Lõpuni stiilipuhtalt ja ele-gantselt mängitud nukulugu köidab ka täielikult sõnadest aru saamata. Valgus ja selle muutu-mine, dekoratsioonide maketilik viimistletus ning näitlejate tak-titundeline hingestatud mäng loovad lavastusele rütmi, mis sarnaneb luuleteosele. Etendu-selt tulles tundub, nagu oleks ära käinud nostalgilisel reisil aja-loos, kohtumas Puškini enesega.

Puškin jalutab vastu

25/05/2012

8 Vaba aeg

Palju kultuure, üks keel!

„Tallinn Treff Festival – a benchmark for performing arts in Eastern Europe.” Euronews

TALLINN TREFF FESTIVAL 24.–27.05.

Info ja programm: www.nuku.ee/festival

A

B

C

DE

F G

H

12

3 4

5 6 7

8

9

10

11

12

13

siseprogramm / piletiga

tänavaprogramm / tasuta

piletiga (ka festivali kaelakaardi omanikele)

eelregistreerimisega

***

SISELAVAD

A NUKU teater, Lai 1 (suur saal, väike saal, ovaalsaal)B Tallinna Linnateater, Lai 23 (väike saal, Taevalava)C Eesti Lastekirjanduse keskus, Pikk 73D Köismäe torn, Laboratooriumi 27E Ukraina kirik, Laboratooriumi 22F Grusbeke-tagune torn, Laboratooriumi 33G Hobuveski, Lai 47 H Von Krahli teater, Rataskaevu 10

VÄLILAVAD

1 Festivali klubitelk, Gustav Adolfi Gümnaasiumi muuseumihoov, Nunne 10

2 NUKU suure saali värav, Nunne 63 Kitselava, Nunne 34 Pika ja Nunne tänava nurk5 NUKU ametikäik, Lai 36 Börsi käik, Lai 147 Suurgildi hoov, Lai 168 Hobusepea ja Laia tänava nurk9 Tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoov, Lai 1710 Lastekirjanduse keskuse hoov, Pikk 7311 Raekoja plats12 Vabaduse väljak13 Meremuuseumi lennusadam, Küti 17

MÄNGUPAIGAD

Toimetus: Peatoimetaja: Taavi Eilat Reporterid/kriitikud: Marie Kliiman, Liisi Aibel, Triinu Sikk, Liisa Ojakõiv, Piamaria Uuetoa, Merete Väin, Deivi Tuppits, Mari Mets, Annika AndresenTõlkijad: Kristiina Kõrvas, Astrid Pajur

Festivali klubis täna: (sissepääs vaid passi või kaelakaardiga)

“Meil on igal aastal kokku lepitud kõrgemate instantsidega, et vihma ei saja. Siiani on nad oma lubadust pidanud. Ma arvan, et ka tänavu läheb nii. “

- Vahur Keller, Trefi kunstiline juht

Ilm

Kuklitants on selge? Veel jõuad õppida.

25/05/2012


13.30 THE BUBBLES The Kharkov State Kotlyarevsky University of Arts UKR object theatre whole family 30’ NUKU’s staff entrance

14.00 GORILLAPOLICE Theatre Dirty Duckling FIN street theatre/puppetry whole family 40’ Corner of Pikk and Nunne St.

HARLEQUINADE Viljandi Culture Academy of Tartu University EST dance youth/adults 15’ Festival Club

14.30 THE GLASSES Experimental troupe V a.m. EST dance youth/adults 20’ Goat Stage

BIO I Secondary school age class of the TeatriPolygon Theatre School EST drama youth 30’

Courtyard of the Museum of Applied Art

and Design

15.00 ALL DIFFERENT, ALL STRANGE Ljubljana Puppet Theatre SLO drama/pupptery children 3+ 35’ NUKU’s Small Hall

LET’S PLAY PANTOMIME Gábor Dvorák’s Pantomime Theatre HUN pantomime children 4–10 50’ Goat Stage

STORIES FROM INSIDE THE PICTURE

Viljandi Culture Academy ofTartu University EST drama children 4–10 40’

Courtyard of the Children’s Literature

Centre

15.00 UEcommunity Uebanda Balimba EST street music concert whole family 40’ Corner of Hobusepea and Lai St.

15.30 TREBLE CLEF THEATRE Tartu Student Theatre EST drama/concert youth/adults 1 h Festival Club

16.00 ANIMAL FARM NUKU’s Youth Studio EST drama youth/adults 1 h 10’ NUKU’s Oval Hall

PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL object theatre whole family 1 h 10’ NUKU’s Main Hall gate

THE BUBBLES The Kharkov State Kotlyarevsky University of Arts UKR object theatre whole family 30’ NUKU’s staff entrance

16.30 ALL DIFFERENT, ALL STRANGE Ljubljana Puppet Theatre SLO drama/pupptery children 3+ 35’ NUKU’s Small Hall

18.00 POTUDAN Russian Theatre School EST drama youth/adults 1 h 30’ Heaven Stage of Tallinn City Theatre

19.00 PROF. OLAF STEVENSON La Compagnie des Chemins de Terre BEL object theatre whole family 1 h 10’ Von Krahl Theatre

PUNG Dreek Studio EST physical theatre youth 30’ NUKU’s Oval Hall

20.30 TALLINN TREFF FESTIVAL AWARD CEREMONY NUKU’s Main Hall

Tallinn Treff Festival’s exclusive midnight cinema programme in the Old Town towers in cooperation with festival Animated Dreams:

24.00 PEARLS OF CONTEMPORARY POLISH ANIMATION I Polish School of Animation PL animated fi lms youth/adults 1h 10’ Tower behind

Grusbecke

24.00 PEARLS OF CONTEMPORARY POLISH ANIMATION II Polish School of Animation PL animated fi lms youth/adults 1h 15’ Köismäe Tower

FESTIVAL CLUB SCHEDULE (entrance with the Festival Card or Pass only)

24.05.

19.30 Ukerdajad

21.00 Sibyl Vane

22.00 Turki Piipl

23.00–02.00 Disco and theatrical DJ-s

25.05.

18.00 Première of the album ‘Flâneur’ by Rebecca Kontus

21.00 Liqui Fuzz

22.00 Uebanda Balimba


26.05.

18.00 A joint celebration of Tallinn Treff Festival and Tallinn Old Town Dayswith The Tomahawck Brothers and NUKU Choir

21.30 State of Zoe


JäärKuu soodne asend Marsis soosib jääral ummistusi naljasoolikas. Seega vältige komöödiaid ning vaadake ainult jube tõsiseid täiskasvanutele mõeldud tükke. Isegi juhul, kui te juhtute olema alles 4-aastane. SõnnMa tahan ka endale võlukeppi, mis siis, et ma naine olen! Rahutus sõnni hinges tõmbab ta sisse meistriklasside ustest ning paneb jala nii tatsuma, et sekkub aktiivselt tänavaetendustesse. Liiga erutunud sõnne taltsutavad festivaliemandad ja talutavad meeletu isendi teatridirektori kabinetti rahunema. KaksikudKaksikutel on kevadeti kalduvus armuseiklustele. See soodumus on isegi nõnda tugev, et ühel salapärasel nukuetendusel armub kaksiknatuur eriti sulnisse nukuneidisesse. Lootusetult võlutud merkuurlane ronib salaja nukukompanii veoautosse ja sõidab trupiga Venemaale ja astub rändt-sirkuse liikmeks. Õnneks olete hea kohaneja.VähkVähid liiguvad vähikäigul tagasi oma teismeaega ja urisevad õnne peale. Või vastupidi. Õnn uriseb teie peale. Igal juhul tasub olla ettevaatlik – õnne hambad on nagu hail. Teravad ja kaherealised. LõviVigurivänt viskab vempu nii et vähe ei ole. Lõvi neide ja noormehi võib kohata festivaliklubis. Kogu aeg. Nende krutskeid täis peades sünnib pidevalt uusi ideid – kord on nad peitu pugenud DJ- puldi alla, kord ehma-tavad ukse tagant välja hüpates festivaliklubi juhi Taavi Tõnissoni närvid püsti. Õnneks on olemas gorillapolitseid, kes võtavad ulakad lõvid Taavi rõõmuks käekõrvale ja õpetavad, kuidas käituda erudeeritud teeõhtul ja kuidas näeb välja keskendunud sõit kolmerattalisel. NeitsiNeitsid on tuntud oma eriliselt klassikalise teatrimaitse poolest. Neil tasub seada sammud Puškini-ainelise etenduse „Kahetsus ja andestus“ pileti-sabasse. Kui saba on liiga pikk, siis läheb neitsi küll sisemiselt põlema ja särtsuma, aga väliselt säilitab ta oma stoilise rahu, juues samal ajal teed, väike näpp püsti ja selg ebaloomulikult sirge.KaaludKaalud kaaluvad alguses, kas üldse festivalile tulla. Siis kaaluvad nad, mis etendustele minna. Pärast seda kaaluvad nad, mida selga panna – üli-kond ei meeldi ja naine ütleb, et teksad ei lähe mitte. Aga pärast etendust kaaluvad kaalud, mida oli neil üldse kaaluda, sest saadud elamus oli nii võimas ja oleks kahju olnud, kui kaalumistulemused oleks teistsugused väljakukkunud ja etendus nägemata jäänud. Ära kaalu!

SkorpionSkorpionid on äärmiselt rõõmsameelsed ja heatujulised festivalikülasta-jad. Nad on ikka rahul ja soovivad isegi natuke nässuläinud etenduses mänginud näitlejatele ainult head. Ei kiru, ei virise. Millegipärast ei suhtu aga teised festivalitajad skorpionitesse sugugi võrdselt kenasti. Tantsijad hüppavad kolmemeetristele karkudele ja akrobaadid ronivad suurest hirmust köit mööda Kalamajast Oleviste kiriku torni tippu. Väiksed kõva kooriku ja teravatipulise astlaga skorpionid jäävad nukralt vaatama ja ootama aega, millal sisemine ilu saab välimisest tähtsamaks. AmburHoroskoobid soovitavad amburitel tungivalt hoiduda õnnemängudest, julgustükkidest, koerustest ja muudest ühiskonna poolt taunitavatest tegevustest. Umbusklikud amburid aga keelduvad horoskoope uskumast (ai-ai) ja valivad isiklikku festivalikavva kõige kreisimad palad (oi-oi). Raputa, saputa, keeruta, siputa!KaljukitsNäe! Kükitab seal, kardina taga. Ja kükitabki! Kaljukitsed püüavad hii-lida festivali tagatubadesse. Nende piiritu uudishimu päädib sellega, et tehnikud leiavad pidevalt heli- ja valgustubadest pimeduses kükitavaid kaljukitsekesi, kes on üleni tolmuga koos – ainult silmad põlevad peas – , sest nii suur on nende vaimustus teatriagregaatide osas. Oo, kui saaks vaid isegi ühe korra prožektorit keerata või helipulti näppida. VeevalajaVeevalaja festivalile ei tule, sest käimas on ometi Eurovisiooni-näda-lavahetus. Kas Suur-Ott saab finaali? Või äkki Väike-Ott? Või hoopis mõlemad! Oh, küll oleks see Eestile uhkuseks! KaladSeda ei maksa süüa, see on tuores veel! Veidi tuored täiskasvanud lähevad meelsasti vaatama tudengiteatrit, kust loodavad leida juhiseid edasiseks eluks. Aga leiavad hoopis lapsemeelsuse ning jäävad alatiseks lapseks. Kalade elu näitemäng läheb edasi.

Kohvipaksu imesid Liisi ja Marie Pauksonid

Festivalikülastajate astroloogiline abimees