Seadusandlus | Liiklusseaduse muudatustest

| Reklaamide reguleerimisest

| Koja gallupid

Etikett | Suhtlusreeglitest seltskonnaritusel

Innovatsioon | rimudeli kasulikkusest

Eesti Kaubandus

Tstuskoda

Iga liige loeb! www.koda.ee

Nr 18 21. oktoober 2008 Eesti Kaubandus-Tstuskoja hlekandja, asutatud 1925. aastal

Tna lehes:

Ettevtjad Europarlamendis

Ettevtjad Europarlamendis vhem brokraatiat!14. oktoobril toimus Euroopa Par-

lamendi plenaaristungite saalis

Brsselis esimene Euroopa Ette -

vtjate Parlamendi (European Par-

liament of Enterprises EPE)

istung. Enam kui 750 ettevtjat,

kes esindasid erineva suurusega ja

erinevates valdkondades tegutse-

vaid ettevtjaid 45 Euroopa riigist,

lahkas 23 miljoni ELi ettevtte ees

seisvaid probleeme.

Eestist osales Euroopa Ettevtjate

Parlamendil kuus ettevtjat sa ma

palju, kui meil on Europarlamendis

saadikuid. Lisaks krgetele kla lis-

tele, kes rituse avaknesid pi-

dasid, said oma sna sekka elda

ka ettevtjad erinevatest riikidest.

Saalis ji kige kvemini klama

ikkagi ettevtjate snum poliiti -

kutele ja ametnikele brokraatia

vhendamise vajadusest. See on

otseselt seotud ka EL kui htse

siseturu toimimisega. Kaupade,

teenuste ja tju vaba liikumine

on mitmelgi puhul ikka veel vaid

deklaratiivne kik ei toimi nii

nagu ta on meldud toimima.

Euroopa Parlamendi President Hans-Gert Pttering (vasakul)

ja Euroopa Komisjoni President Jos Manuel Barroso.

Kuigi ma juhatan Euroopa Parlamendi plenaaristungeid,

siis pole ma selles ruumis kunagi varem ninud nii palju inimesi,

tles Hans-Gert Pttering avades esmakordselt toimuvat

Euroopa Ettevtete Parlamenti.

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 3Juhtkiri

salejatele tegi muret jt -

kuv finantskriis maailmas.

Oma hltega andsid EPE

liikmed selgelt mrku, et kogu

rivaldkond juba tunnebki fi-

nantsturgudel levivast kriisist

phjustatud lklaine mju.

Hletustulemuste phjal on

66% osalejatest sunnitud oma

investeerimisplaane revideeri -

ma ja neist pooled seisavad vas-

tamisi rangemaks muutunud

laenutingimustega.

Ettevtjatest koosneva parla-

mendi kogunemine Euroopa

pea linnas oli ka mrgilise t -

hendusega ning suurendas et-

tevtjate silmapaistvust ja mju

EL struktuuridele.

Kommen tee rides rituse l-

disi tulemusi, mrkis Euro -

chambresi president Pierre

Simon jrgmist: ksikute,

iseranis vikese vi keskmise

suurusega ettevtete seisukohti

on kerge ignoreerida, ent need

enam kui 750 ettevtjat edas-

tavad 23 miljoni ette vt ja arva-

must le Euroopa: tnu sellele

on nende seisukohtade kumu-

latiivne mju tohutu. Polii tika -

kujundajad, alates Euroopa

Nukogust homme, peavad neid

muresid arvesse vtma ja tege -

ma tihedat koostd ettevt-

jatega leidmaks lahendusi, mis

vimaldaksid Euroopal majan-

duslangusest vlja tulla ja glo -

baalsel tasandil konkurentsi -

vimeline olla.

Parlamendisessiooni jooksul

hletati mitmete ksimuste

le. Ettevtjad le Euroopa olid

sna hel meelel ksimustes,

mis puudutasid Euroopa hen-

duse patendi loomise vajadust,

tturu avamist kvalifitseeritud

tjule ja ettevtjate ning

haridussektori koostd. hi -

selt kinnitati, et valitsused ja

Euroopa institutsioonid ei

peaks menetlema seaduseel-

nusid, mis ei sisalda mjude

analsi ja kulude-tulude arvu-

tusi just vikeettevtete jaoks.

Vhem oldi hel meelel kesk -

konnaalastes ksimustes. K -

simusele: kas EL peaks veelgi

vhendama kasvuhoonegaaside

emissiooni, isegi kui teised ma-

jandused seda ei tee, vastas ena-

mus eitavalt me ei peaks oma

konkurentsivimet selle kaudu

vhendama. Ka htse konsoli -

deeritud ettevtete tulumaksu -

baasi loomise ettepanek leidis

teistest ksimustest rohkem

vastuhli.

Brsselis viibinud Eesti ette -

vtjad said aimu Euroopa insti-

tutsioonide tkorraldusest ja

otsustusprotsessidest ning koh-

tusid Eesti Europarlamendi saa-

dikute ning Euroopa Komisjoni

asepresidendi Siim Kallasega.

Jrgmise Euroopa Ettevtjate

Parlamendi toimumisaega ei ole

veel teada, kuid korraldajad lu -

basid ritust mne aasta prast

korrata.

O

Loo algus esikaanel.

Ettevtjad Europarlamendis vhem brokraatiat!

Siim RaiePeadirektor

Eesti ettevtjad Euroopa Ettevtjate Parlamendis.

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 20084 Teejuht

Sisukord kalender

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Tel: 604 0077 konsultatsioon pritolusertifikaadid ATA-Carnet tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 ridelegatsioonid messid kontaktpevad

Tel: 604 0081 Klni messid Tel: 604 0082 Stockholmi messid

Tel: 604 0082 koostpakkumised raamatukogu

Poliitikakujundamise- ja igusosakond Tel: 604 0060 konsultatsioon majanduspoliitiline tegevus

Tel: 604 0089 liikmeks astumine liikmesuhted avalikud suhted Tel: 604 0085

Teataja toimetus toimetaja Kadri Liimal Tel: 523 6146 E-post: kadri@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Prnu esindus Ringi 35, 80010 Prnu Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jhvi Tel: 337 4950

Juhtkiri

Ettevtjad Europarlamendis vhem burokraatiat! 3

Seadusandlus

Liiklusseaduse muudatused piiraksid 5auto- ja bussijuhtide ttamist isel ajal

Koja gallupid 6

Reklaamide reguleerimine 7

Koda

Kaubanduskoja liikmete igustest ja kohustustest 8

Jtmekitlus

Jtmepev rhutas tekitatud jtmete rohkust 9ning raskusi nende kitlemisel

Etikett

Npnela kukkumisest ehk 10suhtlusreeglid seltskonnauritusel

Innovatsioon

rimudel maksab tlistele paremat palka ja 12toob omanikele suuremat tulu

Rahvusvahelised ritused 13

Koolitus 19

Riigihanketeated Koostpakkumised 21

Uued liikmed 22

24. oktoober Seminar: Kliendihaldus ja selle olulisus kaasaegses ettevttes

Kati Krass Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

29. oktoober Koolituspev Ettevtluse eduks Viljandimaal

Tiia Randma Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee

30. oktoober Koolituspev Ettevtluse eduks Jrvamaal

Tiia Randma Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee

3.7. november rivisiit Valgevenesse

Viive Raid Tel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

11. november Seminar Vlgade sissenudmise ja

titemenetluse slmksimusi

Kati Krass Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

11.14. november Allhankemess Elmia Subcontractor Jnkpingis

Liis Liivoja Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

12. november Lti firmad otsivad koostvimalusi

Viive Raid Tel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

14. november Seminar Tehniliste normide teavitamise kohustus

Euroopa Liidu siseturul

Kati Vaibla Tel: 604 0080 E-post: kati.vaibla@koda.ee

17. november rivisiit Bulgaariasse

Liina Lainen Tel: 604 0083, 5300 7085 E-post: liina@koda.ee

19. november Koolituspev Ettevtluse eduks Haapsalus

Tiia Randma Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee

20. november Koolituspev Ettevtluse eduks Prnus

Tiia Randma Tel: 604 0065 E-post: tiia@koda.ee

Thelepanu! Kaubanduskoja telefoninumbrid on muutunud!

Teenuste osakond

Turundus- ja liikmesuhete osakond

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 5Seadusandlus

aeg sel ei tohi letada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta

Muudatus puudutab liiklus -

seaduse stet, mis praegu tleb,

et kui juht ttab kella 00.00 ja

07.00 vahelisel ajal le nelja

tunni, ei tohi igapevane taeg

letada 10 tundi iga 24-tunnise

ajavahemiku kohta. Eelnu jr gi

oleks aga uus snastus jrg mine:

Kui juht ttab ajal, ei tohi

igapevane taeg letada 10

tundi iga 24-tunnise ajavahemi -

ku kohta. Autojuhte puu dutav

aja eraldi mratlus LSst

seega kaob ning lhtuda tuleks

edaspidi t- ja puhkeaja seadu -

sest. Viimase jrgi on aeg aga

ajavahemik kell 22.00 kuni 6.00.

Seega kaob nelja tunni tingimus

ning muutub aja thendus.

Eelnu seletuskirja jrgi on

LSi muutmise phjuseks vaja -

dus viia seaduse autojuhi -

td puudutav ste koosklla

Euroopa Parlamendi ja nukogu

direktiivi 2002/15/E autove-

dude alase liikuva tegevusega

hivatud isikute taja korral-

duse kohta eesmrkidega, mille

osas Euroopa Komisjon on alga -

tanud ka rikkumismenetluse.

Nimelt on Komisjon leidnud, et

Eesti ei tida direktiivist tule -

nevaid kohustusi, kuna Eestis

kehtib direktiivi artiklis 7 stes-

tatud hvitamise kord ja maksi-

maalselt 10 tunni pikkune iga -

pevane taeg ainult nende

ajal ttavate autojuhtide

kohta, kes ttavad sel vhe-

malt neli tundi. Komisjoni ar-

vates on direktiivis aga selgelt

viidatud, et tna ksitatakse

mis tahes td (olenemata selle

kestusest), mida tehakse ajal,

ning liikmesriigi lesandeks

direktiivi rakendamisel on m -

ratleda aeg, milleks sama di-

rektiivi mistes on vhemalt

4 tunni pikkune ajavahemik

kella 00.00 ja kella 07.00 vahe-

lisel ajal. Kavandatud muuda-

tuse justudes saaks ilmselt

kll vastuolu direktiiviga kr-

valdatud. Ksimus on aga pi -

gem selles, kas kavandatud

vahendid tiheda konkurentsi

tingimustes ka phjendatud on

ja eesmrki kige optimaalse-

mal viisil tita aitavad.

aja mratlemisel lhtutakseedaspidi t- ja puhkeajaseadusest

Kuna edaspidi tuleks auto-

juhtide aja mratlemisel lh-

tuda t- ja puhkeajaseaduse

aja mratlusest, mis on

laiem ja langeb erinevale ajava-

hemikule kui senine LSsist tu-

lenev mratlus, mjutab see

paratamatult kiki veoettevt-

jaid. Nelja tunni kriteeriumi

krvaldamisega puudutaks

taja piirang (maksimaalne

taeg 10 tundi 24 tunni jook-

sul) aga iga autojuhti, kes

kasvi minuti ttab ajavahe -

mikul 22.00-st kuni 6.00-ni.

Kirjeldatud muudatust ar-

ves tades ei saa kindlasti nus-

tuda eelnu seletuskirjas

toodud arvamusega, et muuda-

tuste rakendamine ei too riigile

kaasa tiendavaid kulutusi.

Kuigi riigieelarvele ei pruugi

eelnu rakendamisest otseseid

kulutusi tekkida, on veoste ja

reisijate veoga seotud ette vte -

T

Hiljuti avaldatud eelnu muudaks senist liiklusseadusest (LS) tulenevat autojuhtide

aja mistet laiemaks, mille tagajrjel tuleb veoettevtjatel ilmselt autojuhtide t -

ajakorraldust muuta.

Liiklusseaduse muudatused piiraksid auto- ja bussijuhtide ttamist isel ajal

LhidaltLiiklusseaduse muudatusedlaiendavad autojuhtide ajamistet. LSi muutmise ph -juseks on vajadus viia seaduseautojuhi td puudutav ste koosklla Euroopa Parla-mendi ja nukogu direktiivi2002/15/E autovedude alaseliikuva tegevusega hivatudisikute taja korraldusekohta eesmrkidega, milleosas Euroopa Komisjon on algatanud ka rikkumismenet -luse.

Juhi t- ja puhkeaja allasoovitakse tiendavalt lisadaste - juhul, kui reisi jooksulmuutub taja piirangu nudejrgimine vimatuks phjustel,mis ei allu juhi tahtele egaolnud teada enne reisi algust,siis sobiva peatuskoha leid-mise eesmrgil vi muutprotsessi lpetamise vlti-matul vajadusel vib juhttaja piirangust krvalekalduda, tagades liiklus- jatohutusnuete titmise.

Mait PaltsPoliitikakujundamise- ja igusosakonna juhataja

Autojuhte puudutav aja eraldimratlus kaob LSst ning edaspidituleb lhtuda t- ja puhkeajaseadusest. Viimase jrgi on aegajavahemik kell 22.00 kuni 6.00.

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 20086 Seadusandlus

tele tekkida vivad vimalikud

kulud ja mjud kindlasti ole-

mas, kuid hindamata.

Tiendavalt soovitakse lisa -

da LSis reguleeritud juhi t- ja

puhkeaja alla ste, mille koha -

selt juhul, kui reisi jooksul muu-

tub eelkirjeldatud taja pii -

rangu nude jrgimine vima -

tuks phjustel, mis ei allu juhi

tahtele ega olnud teada enne

reisi algust, siis sobiva peatus -

koha leidmise eesmrgil vi

muu tprotsessi lpetamise

vltimatul vajadusel vib juht

taja piirangust krvale kal -

duda, tagades liiklus- ja t -

ohutusnuete titmise. Muuda -

tus vimaldab tajapiirangust

krvale kalduda vga erandlikel

olukordadel, kuid on sellele

vaatamata ilmselt praktikas va-

jalik. Ksimusi vib stte raken -

damisel tekkida ehk seoses

sellega, kuidas autojuht reisil

olles vimalikule kontrollijale

selliste erakorraliste asjaolude

esinemist tendama peaks.

Teeomanikule antakse igus piiratavi keelata liiklemine

Veel tiendatakse eelnu ko-

haselt LSi stetega, mille koha -

selt teeomanikul on igus aju -

tiselt vi alaliselt piirata vi kee-

lata sidukite vi jalakijate liik-

lemine, kui see on vajalik elu -

keskkonna tagamiseks, loodus -

keskkonda kahjustava mju v -

hendamiseks, liiklejate ohutuse

tagamiseks vi tee ja teerajatiste

kahjustamise vltimiseks. Tee -

omanikuks muudetava para-

grah vi thenduses on Maantee -

amet riigimaanteedel, valla- vi

linnavalitsus kohalikel teedel,

rii gimetsa majandamist korral-

dav isik vi riigiasutus metsa -

teel, eratee omanik tema oman -

dis oleval teel ning talitee rajaja

taliteel. Muudatuse he phju -

sena on siinkohal viidatud asja -

olule, et kehtivas seaduses puu -

dub teeomanikul kui liikluse

korraldamise eest vastutajal sel-

gelt snastatud vimalus eelpool

nimetatud asjaolusid arvestades

piirata vi keelata sidukite ja

jalakijate liiklust. Samas vide-

takse, et praktikas esineb sageli

olukord, kus enne tee phjalikku

remonti vi mberehitust vi

teedevrgu mberehitust on tea-

tud piirangute rakendamine ki -

ge kiirem abinu olukorra lee -

ven damiseks.

Osaliselt on muudatus tingi-

tud ka varasemast diskussioo -

nist, kas Maanteeametil on sea du -

se jrgi igust piirata riigimaan-

teel suurte veokite liiklemist.

Teata vasti osutas teeomaniku

igusi reguleeriva regulatsiooni

tpsus tamise vajadusele mni

aeg tagasi ka iguskantsler seo -

ses Maanteeameti poolt le

12 meetri pikkustele sidukitele

ja auto rongidele (v.a bussid)

Tallinn-Tartu maanteel kehtes-

tatud si du piiranguga. Eelnu

seletuskirjas on tiendavalt

rhutatud, et igasuguse piirangu

kehtestami se eel peab teeomanik

anal sima erinevaid alterna -

tiivseid lahendusvariante, nende

mju liiklusohutusele, keskkon-

nale ja ettevtluse arendamisele

ning sellise analsi alusel te -

gema lbimeldud otsuse. Tee -

omanik peab haldusakti keh tes -

tamisel arvestama htlasi ka hal-

dusme netluse seaduse stetega.

Kavandatavast suuremast liik-

lus korralduse muudatusest peab

tee omanik teatama ka vasta -

valt teeseaduse nuetele.

Liiklusseaduse muudatusi sisaldavaeelnu ning sellele lisatud seletus -kirjaga on huvilistel vimalik tut -vuda tavapraselt Kaubanduskojakodulehel www.koda.ee/?id=1300.

Koja gallupid

Kas Teil on esinenud probleeme enammakstud maksusummade

tagastamisega?

Ei ole probleeme olnud 62%

Tagastustaotlusele onjrgnenud phjalik kontrollmaksuhalduri poolt 19%

Tagastustaotluse menetlemineon vtnud liiga palju aega 19%

Ei oska elda 0%

(Vastajaid 16)

Kas ostjatelt laekumata vi hiljem laekuvad maksed kaupade vi

teenuste eest on muutunud probleemsemaks?

Viivitused on sagenenud, kuidsuuremaid probleeme ei oletekkinud 38%

Viivitused on oluliselt sage-nenud ja vajavad pidevat jl-gimist 31%

Maksmata vi viivituses olevatearvete hulk on muutunud vgatsiseks probleemiks 13%

Arvete tasumisega viivitamine eiole oluliselt suurenenud 13%

(Vastajaid 29)

Millise riigiga peaks Eesti slmima veel topeltmaksustamise vlti -

mise kokkuleppe?

Maroko 28%

Montenegro 27%

Bosnia-Hertsegoviina 22%

Tadikistan 17%

Bahrein 6%

Turkmenistan 0%

Krgstan 0%

(Vastajaid 18)

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 7Seadusandlus

Us seadus kaasajastab senikehtinut

Seaduslooja on pida nud uue

reklaamiseaduse eesmr giks

kaasajastada 1997. aas tal vastu-

vetud reklaami seadusega re -

guleeritut. Seadus tpsustab

reklaamiseaduse re gu leeri mis -

ala ja kasutatavaid misteid,

koondab vimalikult suure osa

eriseaduste reklaamialasest re -

gulatsioonist reklaa mi seadu -

sesse, stestab nuded reklaa -

mile, piirangud teatud kaupade

ja teenuste reklaami osas, jre -

levalve ning vastutuse seadu -

sega stestatud nuete rikku -

mise eest.

Reklaamialase regulatsiooni

vimalikult suure osa koonda -

mine hte igusakti vimaldab

lihtsustada nii reklaami telli-

jate, teostajate, avalikustajate,

kui ka jrelevalveorganite td.

Vga spetsiifilistele valdkonda -

dele ja sihtgruppidele suunatud

(niteks ravimite, vrtpaberite

ja investeerimisfondide rek -

laam) regulatsioon on jetud

eriseadustesse.

Uus reklaamiseadus regulee -

rib endiselt reklaami phinu -

deid, kus reklaam ei tohi olla

vastuolus heade tavade vi kom-

metega, sisaldada valeteavet,

olla halvustav ega diskriminee -

riv ega eksitada reklaami siht-

gruppe. Lisatud on aga ka mit -

med uued stted, mida alates

1. novembrist peavad jrgima

nii reklaamide tellijad, teosta-

jad kui ka avalikustajad.

Kui kehtiva seaduse alusel

on erinuded stestatud lastele

suunatud reklaami osas, siis

uues reklaamiseaduses on re -

gu leeritud ka laste kasutamine

reklaamides, mida ei tohi teha

ilma seadusliku esindaja kirja-

liku nusolekuta.

Loteriide ja hasartmngude korraldajate igused ja kohustused konkretiseeruvad

Uue regulatsiooni kohaselt

on loteriide ja hasartmngu kor -

raldajatel mrksa konkreetse-

mad igused ja kohustused.

Hasartmngu reklaam on kee-

latud, vlja arvatud hasart-

mngu korraldamise ruumis,

rahvusvahelisel reisijate veol

kasutatava vee- ja husiduki

pardal, rahvusvahelist reisijate

liinivedu teenindava lennuvlja

ja sadama reisiterminali hoo -

nes, hotellis, kus asub mngu -

koht, hasartmngukorraldaja

veebilehel ning totalisaatoril

panustatud spordirituse toi-

mumise ajal rituse toimumise

kohas.

Loteriireklaam on keelatud,

vlja arvatud loterii korraldaja

veebilehel ning loterii korralda -

mise kohas, loteriipileti mgi -

kohas ning ringhlingu va hen -

dusel loterii loosimist edastavas

saates. Vljaspool eespool nime -

tatud kohti vib hasartmngu

vi loterii korraldaja ekspo -

neerida oma kaubamrki, mis ei

vljenda snas ega kujuta pildis

konkreetset loteriid/hasart-

mn gu ja vi duvimalust.

Hetkel veel Riigikogus eelnu

staadiumis oleva hasartmngu

seaduse kohaselt hak kavad ka

kaubanduslikud lote riid (ehk

kaubaga vi teenusega seotud

nn tarbijamngud) lhtuvalt

oma vidufondi suuru sest kas

siis loteriide vi hasart mngu

regulatsiooni alla kuuluma.

Lisaks eelpool toodule on

tpsustatud nudeid alkoholi

reklaamile ning nii kanged kui

lahjad alkohoolsed joogid on

alates 1. novembrist htse regu-

latsiooni all.

U

Kesoleva aasta kevadel veti Riigikogus vastu uus reklaamiseadus, mis justub esi -

mesest novembrist. Srane pooleaastane ooteperiood peaks tagama ettevtjatele

piisava aja, et tellitavad reklaamid vastaksid seaduses stestatule.

Reklaamide reguleerimineKoidu MldersonPoliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist

LhidaltUus reklaamiseadus justub kesoleva aasta 1. novembril.

Reklaam peab ka uue seadusealusel vastama headele ta -vadele ja kommetele, ei tohisisaldada valeteavet, olla ek-sitav ega diskrimineeriv.

Hasartmngu ja loteriide rek -laam on lubatud vaid piiratudkohtades, muu hulgas ka kor-raldaja internetilehel, hasart-mngu vi loterii korraldamiseruumis.

Vljaspool eelnimetatud kohtivib hasartmngu vi loteriikorraldaja eksponeerida omakaubamrki, mis ei vljendasnas ega kujuta pildis konk -reetset loteriid/hasartmnguja viduvimalust.

esteldes mittemaks nud

liikmetega (0,3%), kerkib

kige enam esile ksimus:

Mis kasu me Kaubanduskojast

saame?. Selle niliselt vga

liht sa ksimusega on esitatud

mitu eraldi ksimust ning prob-

leemi. Meie majanduspoliitilise

tegevuse haare, teenused ning

pakutav informatsioon on vga

laiaulatuslik ning igal liikmel

on vlja kujunenud oma aru -

saam kasust Koja liikmeskon-

nas osalemisest. Igal liikmel on

oma personaalne motiiv.

Selleks, et tagada mitmeklg -

ne teave Kaubanduskoja rollist

ettevtjate huvide esindamisel

ja kaitsel ning levaate saami -

seks meie poolt pakutatavatest

pea 90 teenusest loodan, et:

loete Teatajat iga teise n-

da la alguses,

loete ja edastate ka kollee -

gidele iganeljapevase e-in-

fo lehe,

loete Kaubanduskoja kodu -

lehte www.koda.ee,

edastate meile koheselt aad -

res sandmete jm muudatused,

kuulate Kuku raadiost saa -

det Majandusruum igalkolma peval kell 11.0012.00

vi kordusena sama peva

htul kell 20.0021.00 ja teist

korda veel kolmapeva sel

vastu neljapeva, kell 03.00

04.00.

Vastasel juhul olete likvi dee -

rinud kik vimalused vima-

likuks kasusaamiseks.

Koja liikmetel on mitmete

iguste krval kaks peamist

phikirjajrgset kohustust Kau -

banduskoja ehk teiste liikmete

ees liikmemaksu igeaegne

tasumine ning oma ettevtte

koh ta teste andmete esitamine.

Tahaksin rhutada just seda, et

kehtivate andmete andmine

parandab kindlasti mlemasuu-

nalist kiiret infovahetust. Vga

olulise thtsusega on Koja poolt

ige info edastamine koost-

partnereid otsivatele ettevt-

jatele. Seda saame teha aga

ainult teste andmete olemas -

olul (aadress, telefoni- ja faksi -

number, e-postiaadress). Samuti

ootame operatiivset infot likvi -

deerimiste, hinemiste jm muu-

datuste kohta. Tsi, liikmed

saavad ka ise oma andmeid

parandada meie kodulehekljel

www.koda.ee liik mete siseveebis.

2009. aasta liikmemaksu

arve saadame vlja jaanuarikuu

jooksul ja liikmemaksu Kauban-

duskoda 2009. aastal ei tsta!

Siinjuures tekib jlle igete and-

mete ksimus. Sageli ei jua

saadetud arve mitte kuhugi, sest

aadressid on muutunud aga

Kojale muutusest teatatud ei ole.

Koja juhatus on oma ot-

susega kinnitanud, et liikme -

maksu tasumise thtaeg on 45

peva ning alates 1. aprillist

loetakse aastamaksu tasumata

jtnud liige maksuvlglaseks.

Peale thtaega alustab meie

kliendisuhete spetsialist suhtle -

mist liikmetega, kes pole oma

kohustust titnud. Tihti selgub,

et vahepeal on ttajate arv

muutunud (Koja liikme mak su

arvestamise aluseks on tta-

jate arv) ja antud andmeid

soovitakse korrigeerida.

Koja eelarvest le poole

moodustavad liikmemaksud

ning maksude mittelaekumine

ei vimalda meil omakorda

phikirjalisi eesmrke tita.

Kinnitan Teile, et Kauban-

duskoja ttajad teevad oma

igapevatd sdamega ja on

oma alal meistrid ning tagasi-

side liikmetelt teeb meile alati

rmu. Nnda on mitmed liik -

med helistanud ja tnanud, et

Koda seisab erinevate problee -

mide lahendamisel ettevtjate

eest ka siis, kui ajakirjandus

pole isegi probleemi mrganud,

rkimata selle kajastamisest.

Tname kiki oma liikme -

kohustusi korrektselt titnud

liikmeid. Oleme Teie le testi

uhked!

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 20088 Koda

V

Tna on Kaubanduskoja liikmeskonnas 3640 liiget ja 2008 aasta liikmemaksu on

tasunud 99,7 % liikmetest. Sellise suureprase protsendi olete saavutanud Teie, kallid

liikmed!

Head liikmesettevtete juhid, finantsdirektorid, pearaamatupidajad ja juhiabid!

Ene Rammo Finantsdirektor

Meie suur palve on kallid liik med,teatage oma muutunud andmetestKaubanduskojale kohe!

Ksimuste korral palun vtke alatimeiega hendust. Teie ksimustelevastab hea meelega meie kliendi -suhete spetsialist Virve Pronin.

Tel: 604 0086 604 0060 E-post: virve@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 9Jtmekitlus

sitlemist leidsid mitmed

teemad, alates jtmekit -

luse hetkeseisust ja tule-

vikuvisioonidest, kuni igus ak-

ti dest tulenevate nuete ja ko-

hustusteni.

Hetkeseisuga on keskkonna -

ministeeriumi andmetel kogu

jtmeteke Eestis ca 20 miljonit

tonni aastas, millest vaid 645

tuhat tonni ehk 3% on olme-

jtmed. Suureks olmejtmete

koguse kasvatajaks on tusev

majandus. Sellest lhtuvalt

peaks majanduse langusega ka

jtmeid vhenema. Samuti on

jtmete liigiti kogumine

aidanud ladestavate jtmete

hulka vhendada, mis on Eestis

hetkel 25% kogu jtmete hul-

gast aastas.

Seadusandliku poole pealt

vaadates on hetkel prgilate

suurimaks probleemiks 1999.

aasta Euroopa Liidu Nukogu

direktiiv prgilate kohta, mis

stestab liikmesriikidele kohus -

tuse ladestada jtmeid alates

16. juulist 2009. aastal vaid

nuetele vastavatesse pr gi -

latesse, mis praeguse seisuga

thendaks 9 Eesti prgila sulge -

mist ning jtmete transporti -

mist mrksa kaugemale.

Keskkonnaministeeriumi

and metel ei ole 2002 kuni 2006

aastatel jtmekitluses olulist

positiivset nihet keskkonna -

nuete jrgimise alal toimunud.

Kuna praeguseks on aga jud-

nud ktte aeg, kus Euroopa Lii -

duga hinemisel tehtud mn -

dused ja leminekuperioodid

lpevad, siis nagu eespool mai -

nitud, tohib 2009. aasta 16. juu -

list jtmeid ladestada ainult

nuetele vastavatesse prgi-

latesse, samuti peavad kik

ladestamistehnoloogiad olema

nuetekohased.

Samuti tuli Jtmepeval ju-

tuks ka saastetasu ning kesk -

konnaministeeriumi andmetel

on jtmete ladestamise saaste-

tasu maksnud 2006. aastal 35

ettevtet. Need oli avalikud

prgilad ja ettevtted, kellel on

omal jtmete ladestamiskohad.

Ladestatud kogusest (11 mln

tonni) moodustasid plevkivi

kaevandamise, pletamise ja

ttle mise jtmed, ehk 95,4%.

Nende eest makstav saastetasu

moo dus tas 72% kogusummast.

Mr kimisvrne oli veel olme-

jtmete kogus ja selle eest

maks tud saastetasu 27,4% ld-

sum mast. Olmejtmete saaste-

tasust laekus kohalike oma -

valitsuste eelarvetesse 33,7 mln

krooni jtmehoolduse arenda -

miseks.

Seega peavad keskkonnata-

sud jtmete alal edaspidi moti -

veerima esmajoones jtme -

tekke vhendamist ja taaskasu-

tamist. Selleks ptakse mju-

tada jtmetekitajaid krge ma -

te ladestamistasudega, nita-

maks, et jtmete ladestamine

ei ole odav ja suunata jt-

metekitajaid kasutama teisi

jtme kitusvimalusi. Praegu -

sed jtmete ladestamise tasu -

m rad on keskkonnaminis -

teeriu mi arvates veel liiga

madalad, et seda motiveerida.

Vrreldes teiste riikide jtme -

maksudega on ladestamise

tasumrad Eestis madalamad

kui nt Tehhis ja Ungaris ning

isegi kuni 10 korda madalamad

kui Belgias, Hollandis ja Aust -

rias. Krgemate tasumrade

kehtestamise ja sellest tulene -

valt tava- ja olmejtmete lades -

tamise hinna kasvuga peab

kaasnema jrelevalve thusta-

mine Keskkonnainspektsiooni

ning kohalike omavalitsuste

poolt.

Keskkonnatasud teenivad

seega kahetist eesmrki. Esi -

teks peavad nende mrad

olema piisavalt krged selleks,

et mjutada ettevtjaid inves -

tee rima viksema keskkonna -

koormusega tootmisse, kasuta -

ma konoomsemalt ja jtku -

suutlikumalt Eesti loodusvara -

sid, vhem saastama, vhem

jtmeid tekitama, et seelbi

maksta vhem keskkonnatasu -

sid. Teiseks aitavad keskkon-

natasudest kogutud summad,

suunatuna tagasi keskkonna -

kaitsesse, vltida ja vhendada

keskkonna saastamist ning

keskkonna- ja loodusvarade ka-

sutamisega seotud kahjustusi.

Kokkuvtvalt juti Jtme -

peval seisukohale, et Eesti jt-

mekitluses on nii kohalike

omavalitsuste, riigi kui ka ette -

vtete tasandil veel palju teha,

kuid visioon, et jtmete

ladestamist tnasel kujul enam

ei toimu, ei ole tiesti utoopi-

line.

K

Eesti Jtmekitlejate Liit korraldas 7. oktoobril Jtmepeva, kus kohal olid nii

keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko

Pomerants, kui ka mitmed omavalitsuste ja ettevtete esindajad.

Jtmepev rhutas tekitatud jtmete rohkust ning raskusinende kitlemisel

Koidu MldersonPoliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200810 Etikett

estlusteemade valik

Alustuseks on hea meeles pi-

dada, et kui olete ametlikul ri-

tusel kaasas abikaasa vi kaas -

lasena, laske rahulikult ameti-

isikutel jutuajamist juhtida,

keegi ei ootagi, et suudaksite

talastel teemadel kaasa r -

kida. Selliste vestluste kiku ei

ole vaja sekkuda, kui teilt arva-

must ei ksita. Kohatu oleks sel-

lisel kokkusaamisel ka ette -

heide: Jlle nad rgivad oma

tst. Ametlikud ritused sel -

leks ongi, et seal vabamas hk -

konnas talaseid vestlusi

aren dada. Kll aga on korrekt -

ne, et ametiisik oma kaaslast

esitleb ja teda unustusesse ei

jta. Mitteametlikel ritustel,

kus kik osalejad positsioonilt

vrdsed, ei oma mingit thtsust,

kes vestlust alustab. Hea tava

kohaselt jlgitakse, et valitud

teemad oleks kigile seltskon-

nas huvipakkuvad ja ei riivaks

kedagi. Reeglina ei kuulu sobi-

like teemade hulka katas-

troofid, haigused, usuksimu -

sed, karm kriitika kellegi vi

millegi kohta jne. Millest siis

vestelda? Otsest vastust on vga

raska anda, sest igal seltskon-

nal on omad eelistused. Neut -

raalseteks peetakse vestlusi po -

sitiivsetest pevasndmustest,

kultuurisndmustest, raamatu -

test, lastest jne.

Vestluspartneri valik

rituse kigus tuleks kind-

lasti leida vimalus pererahvale

oma lugupidamist avaldada,

samas ei ole sobilik nendega

pikemaks ajaks vestlema jda,

vastuvtja kohustus on jagada

oma thelepanu vrdselt ki -

kidele klalistele. Vga suure

klaliste arvuga seltskonnas

vib juhtuda, et pererahvaga

vestlemiseni ei jutagi. Nemad -

ki peavad suures klaliste hul-

gas tegema oma valiku, sellisel

juhul eelistatakse positsioonilt

vi vanuselt vanemaid. Suhtlus-

partnerite leidmine kaasajal on

pea alati iga klalise oma asi.

Loomulikult on kena, kui v -

rustajad leiavad vimaluse k -

la lisi omavahel tutvustada ja

esitleda ning aidata neil hiseid

jututeemasid leida. Sobilikuks

peetakse kaasajal ka end ise hu-

vipakkuvale inimesele esitleda.

Loomulikult tuleb selleks valida

sobilik moment. Keegi ei soovi,

et vras inimene teda ootama -

tult keset pooleliolevat vestlust

katkestab ja end jutukaaslaseks

pakub. Seega valige vlja isik,

kellega soovite vestelda ja vali -

ge antud isiku jaoks sobilik aeg

end esitleda. Praktikud soovi-

tavad ritusele saabudes ja ter-

vitusjooki juues vestelda nende

inimestega, keda tunnete, sa -

mal ajal saabujaid silmitsedes

ja enda jaoks huvitavaid vest -

lus partnereid valides. Prast

avaknet jtab kogenud selts -

konnasviibija aega kehakinni-

tuseks ja sellele jrgnevalt

vaa tab ringi end huvitavate

vestluspartnerite jrgi.

Vestluse alustamine

Ettevaatamatu oleks end esit -

leda hetkel, kui inimene s -

mist veel lpetanud pole. Tis

suuga ja taldrikut hoidva kega

ei ole just kerge piinlikust teki-

tamata kontakti saavutada. So-

bilik tutvustushetk on siis, kui

klaline otsiva pilgu le saali

saadab tahab ju temagi kelle-

gagi juttu ajada. Astuge rahu-

likult tema suunas ja vaadake

talle silma, tervitage ja esitlege

V

Aeg-ajalt on meil kigil tulnud ette momente, kus korraga tekib ruumi ebamugav

vaikus, on tunne, et oled seltskonnas liigne ja tahad ra minna. Rasked on ka het-

ked, kui tutvustamisele jrgnevalt peaksid vestlema, aga millest ja kuidas, kui vas-

tasseisjast mitte midagi ei tea.

Npnela kukkumisest ehksuhtlusreeglid seltskonnaritusel

LhidaltHea tava kohaselt jlgitakse,et valitud teemad oleks kigileseltskonnas huvipakkuvad jaei riivaks kedagi. Reeglina eikuulu sobilike teemade hulkakatastroofid, haigused, usu -ksimused, karm kriitika kel-legi vi millegi kohta. Neut -raalseteks peetakse vestlusipositiivsetest pevasndmus -test, kultuurisndmustest,raa matutest, lastest jne.

Sobilikuks peetakse kaasajalka end ise huvipakkuvale ini -mesele esitleda. Valige vljaisik, kellega soovite vesteldaja valige antud isiku jaoks so-bilik aeg end esitleda.

Praktikud soovitavad rituselesaabudes ja tervitusjookijuues vestelda nende ini -mestega, keda tunnete, samalajal saabujaid silmitsedes jaenda jaoks huvitavaid vestlus-partnereid valides.

Tiina TatuaEBSi ppejud

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 11Etikett

end ja elge, et soovite temaga

tutvuda. rge kohe vestlust

alus tage. Andke teisele poolele

aega otsustamiseks, kas ta soo -

vib teid oma vestluspartneriks.

Juhul kui vestlusest asja ei saa,

tnage ja lahkuge viisakalt.

Enamasti vetakse teie tutvu-

misettepanek kenasti vastu.

Olge siis julge ja rkige lhi-

dalt ja ksikasjadesse lasku-

mata, kes te olete ja millega

tegelete. Nutikas oleks, kui jl-

giksite samal ajal oma vestlus -

kaaslast ja jtaksite talle vima -

luse ksimusi esitada. Juhul,

kui kuidagi teemat vestluseks ei

leia, vib alati rkida toimu-

vast ritusest leides selles posi-

tiivseid ja kiitmist vrivaid

jooni. Iialgi ei pta hise keele

leidmiseks toimuvat kritisee -

rida vi iroonilisel toonil kom-

menteerida.

Vestlusringiga liitumine

Juhul, kui soovite vestlus-

ringiga liituda, tasub alati

kige pealt vaadata, mida teile

tleb vestlejate kehakeel. Kui

inimeste pilgud on pratud

otse teineteise poole ja nende

kehad moodustavad ruudule

sarnaneva kujundi vib tege -

mist olla seltskonnaga, kuhu

lii tujaid ei oodata. Seltskonna -

praktikute arvates annab ava -

tud olekust teavet see, et selts -

kond seisab ringikujuliselt,

kuhu juurdeastujate jaoks on

jetud vahekohad, ning estid

mida kasutatakse, on pehmed ja

mara kujuga. Alati vib ka vii -

sakalt juurde astuda ja lihtsalt

ksida, kas tohib liituda. Harva

tleb kll keegi, et te pole ooda -

tud, aga hustikust tunnete

kindlasti ra, mida edasi teha.

Samas on tiesti loomulik, et

teie ksimusele vastatakse, et

jutt on omavaheline ja kohe

prast selle teema ksitlemise

lppu olete ka teie oodatud. Selts-

kondlikel koosviibimistel ei ole

eriti mistlik selliste teemade

lesvtmine, kuhu teistel asja

pole, aga vahel juhtub ometi.

Ameti vi kohusetunde tttu

peame me kik aeg-ajalt klas-

tama ritusi, kus viibiv selts -

kond meile tegelikult erilist

huvi ei paku. Sellises keskkon-

nas olles pidage silmas, et tulite

sinna siiski oma vabal tahtel ja

porisev olek ning igavlev keha-

keel ei ole mitte hea kasvatuse

nitaja. Otsustasite tulla, siis

tehke ka hea ngu, hoiatage pe -

rerahvast lihtsalt juba alguses,

et edasilkkamatute tegemiste

tttu ei saa te kauaks jda. Igal

ritusel on alati palju meeldi -

vat, tuleb vaid tahta see les

leida ja kurb oleks, kui teid

ldse ei kutsutaks.

10 lihtsat reeglit seltskonna ritusel osalemiseks

Seltskonda minnes olge n-

ne lik te olete ks vhestest,

kes vlja valiti, kutse sai ja

on seega oodatud.

Kaaslasena ametlikul ritu sel

olles rge pdke erialatee -

madel asjatundjatega sam mu

pidada, vajadusel elge liht-

salt, et te ei ole antud teemal

kompetentne kaasa rkima.

Targaks vestlejaks peetakse

klalist, kes oskab vga the -

le panelikult kuulata ja ise

vimalikult vhe rkida.

rge oma vestluskaaslase

juttu phjuseta katkestage.

Vestluse ajal jlgige oma part-

neri ja enda kehakeelt, nii

huvi kui ka huvipuudus vib

vljenduda selgemini kui s-

nades.

Vestlemisel pdke seista

oma parnerist vhemalt poo -

le meetri kaugusel, liigne

fsiline lhedus ei ole eest-

lasele kunagi meeldinud.

Vestlusteemade valikul rge

rkige liiga palju endast ja

oma isiklikest asjadest, va -

hel on parem, kui ei rgi

ldse vi ainult siis, kui ksi-

takse.

Juhul, kui pakutav jututeema

ei sobi, vahetage teemat, el -

ge lihtsalt: Tulles tagasi

meie tnase rituse juurde,

ei saa ma jtta tlemata, kui

vga mulle meeldib

Jutuka klalisega suheldes

katkestage vestlus sobival

hetkel ja elge, et te soovite

suhelda ka teistega.

Vga huvitava vestluskaas -

lase ja teemaga kokku puu-

tudes ja samas testi soovi -

des ka teiste klalistega su -

helda, vahetage visiitkaarte

ja saage uuesti kokku.

Kui mitte millestki rkida ei

ole ja rkida ei oska, olge

parem vait.

Edukat suhtlemist!

Juhul, kui soovite vestlusringiga liituda, tasub alati kigepealt vaadata,

mida teile tleb vestlejate kehakeel.Seltskonna praktikute arvates annab

avatud olekust teavet see, et seltskond seisab ringikujuliselt, kuhu

juurdeastujate jaoks on jetud vahekohad, ning estid mida kasu-

tatakse, on pehmed ja mara kujuga.

Ootan Teie ksimusi e-postiaadressil tiina@goodwin.ee.

Artiklis on kasutatud ksiraamatut

Etikett tl ja kodus

(autorid Tiina Tatua ja Mati Lukas).

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200812 Innovatsiooniveerg

rimudel on see, mis loob et-

tevttes vrtust maksab

tlistele paremat palka

ning toob omanikele suuremat

tulu. Tihti eldakse, et rimudeli

kirjeldus on palju salajasem

dokument kui riplaan. rimudel

kirjeldab ettevtte strateegiat,

plaane ja kasumiallikaid tpse -

mini. rimudel seletab lihtsalt

lahti, kust raha tuleb ning mis

selleks vaja teha.

Eestis on ritegemine muutu -

nud aastate jooksul keerulise-

maks, enam ei saa talupoja -

mistusega hakkama, vaid nd

peab rimudel toime tulema

rahvusvahelises konkurentsis ka

koduriigis. See puudutab kiki

rivaldkondi. rimudeli uuen-

damine on oluline, sest konku -

rentsi- ning majandustingi mu -

sed muutuvad kiiresti. rimude -

liga konkureerides saab turuliid -

ritega otsesest konkurentsist

mda minna. Tootearenduses

parendatakse enamasti olemas -

olevaid tooteid ning konkurendid

jvad.

Tihti hangitakse ettevttesse

moodne tehnoloogia, aga ri -

mudelit ei uuendata. Kuuleme

juhtumeid, kus firma ostis uued

seadmed vi arendas uue toote

aga lpetas pankrotiga. rimudel

on mehhanism, mis toob ettevt-

tele raha, seda ei tee tehnoloogia

ksi. kski uus tehnoloogia ise -

enesest ei taga suuremat kasum-

likkust. Kui kliendid ei ole huvi -

tatud sja turule toodud inno-

vaatiliste tehnoloogiate kasu-

tamisest, siis tehtud investee -

ringud tootearendusse on maha

visatud raha. Selleprast m -

rabki tehnoloogia vi toote tege-

liku vrtuse rimudel mehha -

nism, mis muudab tehnoloogia

vi toote ettevtte jaoks rahaks.

Tark rimudel aitab ril kas-

vada. Ettevtted arendavad ha

rohkem avatuid rimudeleid,

kaasatakse kliente ja erinevate

firmade oskusteavet. Tihti pee-

takse oluliseks enne rimudelit

ning seejrel tootearendust.

Paljud ettevtted on alustanud

just targa rimudeliga (kasu-

tades teiste toodangut) ning

alles seejrel investeerinud

uute toodete ja tehnoloogiate

vljattamisse. rimudeliga

laienejad on leidnud efektiivse-

maid viise klientide leidmiseks.

Tihti on see vimaldanud l -

heneda lppkliendile ja vita

uusi turgusid.

rimudeli koosneb neljast

valdkonnast: infrastruktuur,

vr tuse pakkumine, klient

ning finantsid. Selle kaudu juhi-

takse ja arendatakse ettevtet.

rimudeli sdameks on vr-

tuse pakkumine klientidele ehk

ettevtte tooted ja teenused.

Selleks vajalik infrastrukuuri ei

ole hooned ja seadmed. Need ei

ole konkurentsieelised, neid

saavad hankida kik.

Moodsa ettevtte jaoks on

infra struktuur hoopis tuum -

kom petentsid, vimekused ning

partnerlussuhted, mille juhti -

mine toob tulu. Ettevtted sea -

vad rhu eri nevatele rimudeli

komponentidele. Oluline on

rimudeli terviklik lesehitus

ja juhti mine ning komponen-

tide oma vaheline sidusus.

Rasketes majandusoludes on

vaja kindlasti rimudelit uuen-

dada. See toob uusi kliente ning

turge. Samuti aitab see vga

thusalt krpida kulusid igest

kohast. See aitab ettevttel ellu

jda.

rimudel vib klada keeruline ja kauge. Kikidel ettevtetel on oma rimudel. Ei saa

elda, et ks on parem kui teine, oluline on, et see sobiks kokku ettevtte, klientide

ning toodetetga.

rimudel maksab tlistele paremat palka ja toob omanikele suuremat tulu

Innovat-siooni -veerg: toote- ja teenuse- uuenduste kajastaja

Innovatsiooniveerg valmibkoos ts innovatsiooni kes -kusega INNOEUROPE. Kes - kus on on loodud selleks, etpakkuda ette vtete toodete/teenuste ja protsesside aren-dajatele ideid ning inspirat-siooni oluliste uuendusteal ga tamiseks ja teostamiseks.Rubriigis edas tatakse teavetuute toodete ja teenuste ningrimudelite kohta Ees tist,kuid ka laiast maailmast. In-novatsiooniveerg on info -allikas kigile neile, kessoo vivad teada saada, midauut ja pnevat too dete/teenuste arendajad Eestisteevad, ning avastada vi-malusi, kuidas oma tsuuendusi ellu viia.

Loe uudiseid www.innoeurope.eu

Alar KolkAvatud innovatsiooni uurija

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 13Rahvusvahelised ritused

EST 2008: koturismkoturismi valdkonna kontaktkohtumised 20.22. novembrini Shanghais

Projekti toetab EU Asia Invest Programm, mille lesandeks on toetada ELi ja Aasia vahelist koostd ning

suurendada kahe regiooni kaubavahetust ja investeeringute mahtu. ritusel saab koguda teavet sihtturgude

kohta ning arendada koostd koturismi valdkonnas tegutsevate Aasia ettevtjatega. Kohtumisgraafikute

koostamisel arvestatakse ettevtja individuaalseid kohtumissoove ning ettevtja eesmrke. Kohtumised toimu-

vad messi China International Travel Mart (vt ka: www.citm.com.cn) raames 20. ja 21. novembril.

Osalemise eelised:

Sihtriigi turu-uuring

Kaks peva kontaktkohtumisi graafiku alusel

Infoseminar

Teie firma profiil avaldatakse tasuta projekti kodulehel ja kataloogis

Tasuta tlgiteenused kohtumiste ajal

Kaks d korraldaja valitud hotellis Shanghais

Tasuta luna- ja htusk programmi raames

Tasuta bussitransfeer hotellist messikeskusesse ja tagasi

Abi reisi planeerimisel ja majutuse broneerimisel

ritusele on oodatud 30 osalejat Euroopast ning 80 osalejat Aasiast. Projektis vivad osaleda reisikorralda-

jad, teenusepakkujad ja konsultatsioonifirmad, varustuse tarnijad, hotellide ehitajad ning sstvate trans-

pordilahenduste pakkujad, kes on seotud ko- ja sstva turismiga jne. Tpsem info www.italasia.it/est2008.

Lisainfo: Liis Liivoja Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

Elmia 11.14. novembrini Jnkpingis

Novembris toimub Rootsis Jnkpingi lin-

nas iga-aastane allhan ke mess Elmia Sub-

contractor (www.elmia.se/subcontractor/),

mis on suu rim sellelaadne mess Phja-Eu-

roopas. Mess hlmab masina-, metalli-,

plastmassitstust, elektroonikat jpm.

Eesti ettevtjad on riik liku hisstendiga

Elmia messil osalenud juba kmme korda.

Messil on esindatud jrgmised valdkonnad:

toormaterjalid ja pooltooted;

tooted ja komponendid;

seadmed ja triistad;

tootmismeetodid ja ttlemine;

teenused ja organisatsioonid.

Eesti Kaubandus-Tstuskoda organi -

seerib 2008. aastal Elmia allhankemessil

Eesti ettevtjate hallis B03:18 hisstendi,

mille suuruseks ji 84 m. Kokku regist -

reerus 7 ettevtjat. Osavtumaks ekspo-

nendile: pind 2890 kr/m + 25% VAT (1700

SEK + 25% VAT). Kataloo gi tasu on 3400

krooni + 25% VAT (2000 SEK + 25% VAT).

Pinnarendi ja kataloogi eest esitab Elmia

messikeskus igale stendistile 90 peva

enne messi otse arve. Iga firma saab

prast messi tagasi taotleda 25% kibe-

maksu, mis katab osaliselt ja tagantjrele

ettevtte reisikulud. Kaubanduskoda

esi tab vastavalt ettevtte soovidele ja va-

jadustele reisipaketi arve. EAS tasub ni-

tuse jrgmiste teenuste eest: kindlustus,

elekter, Internet, mbel, stendi kujundus,

lesehitus, transport, stendistide voldik

ning tehniline abi kohapeal.

Registreerimine on lppenud.

Lisainfo: Liis Liivoja Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.eeRegistreerimine lppenud!

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200814 Rahvusvahelised ritused

Lisainfo:Tel: +44 20 7938 5988 +44 20 7938 5981E-post: uk@belembassy.org

Viive RaidTel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

Rahvusvaheline investeerimisfoorum

Tuleviku Krimm19.-21. oktoobril Jaltas

Investeerimisfoorum Tuleviku Krimm toimub 19.-21. oktoobril Jaltas,

hotellis Jalta-Inturist. Organiseerijateks on Krimmi Autonoomse Vaba -

riigi ministrite nukogu ning Krimmi Kaubanduskoda. Foorumil tutvus-

tatakse investeerimisvimalusi rekreatsiooni-, turismi-, infrastruktuuri-

ning pllumajanduse sfris.

Lisainfo:Tel: +38 0652 600283 +38 0652 523053E-post: kpkrrc@meta.ua www.invest-crimea.gov.ua

Viive RaidTel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

Valgevene investeerimis-konverents Londonis18. novembril

18. novembril toimub Londonis Valgevene investeerimiskonve -

rents, mille eesmrgiks on tutvustada investeerimisvimalusi

Valgevenes, riigi positiivse imago tugevdamine ning otsekontak-

tide loomine nende firmade ja pankadega. Tutvustatakse Val-

gevene majandusolukorda, investeerimiskliimat, pangandus- ja

kindlustusesektorit jne.

Konverentsile on oodatud ettevtjad, kes on huvitatud oma tege-

vuse arendamisest Valgevenes. rituse heks korraldajaks on Val-

gevene Saatkond Suurbritannias.

rivisiit Valgevenesse3.7. novembril

Kaubanduskoda korral dab koosts Ettevt luse Arendamise Siht asutu se ga

Eesti firma dele 3.7. novembrini ri visiidi Valgevenesse. Programmis on kon-

taktkohtumised ning riseminar Minski Kaubanduskojas, klaskik Eesti

Vabariigi konsulaarosakonda, ekskursioonid Minski vabamajandustsooni

ning lhimbruse ettevtetesse. Tutvume ka Valgevene vabahumuuseumi

ning sealse rahvusrestoraniga. Toimub linnaekskursioon ja hised lunasgid.

Individuaalsete kontaktide korraldamiseks tuleb ettevttel tita ankeet, mille

saab Kaubanduskoja teenuste osakonnast.

Registreerimine on lppenud!

Lisainfo: Viive Raid Teenuste osakonna projektijuht Tel: 604 0080 E-post: viive@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 15Rahvusvahelised ritused

Balti Arengufoorumi Tippkohtumine 2008

Baltic Development Forum Summit 200830. november 2. detsember Kopenhaagen-Malm

Olete oodatud Balti Arengufoorumi 10. aastapeva tippkohtumisele, mis

sel aastal toimub Kopenhaagenis ja Malms 30. novembrist kuni 2. det-

sembrini. Tippkohtumine ksitleb hetkel aktuaalseid teemasid: globaalse

finantsilise ja poliitilise rahutuse piirkondlikke mjusid; thusamat regio -

naalset lhenemisviisi energia- ja kliimaksimustele; panust ELi Lne-

mere piirkonna strateegiasse ning tturu ja spetsialistide vajadusega

seotud piirkondlikke aspekte.

Tippkohtumise teemad

Energia ja kliima

Euroopa on hetkel veel kaugel sellest, et pakkuda integreeritud ja

konkurentsivimelist energiaturgu. Balti Arengufoorum pab Euroopa

energia- ja kliimaeesmrkide titmisele koos huvigruppidega ener-

giasektorist piirkondlikult kaasa aidata. Tippkohtumisel tutvustatakse

ja arutatakse piirkondliku energiakoost parandamiseks vajalikke

tegureid.

ELi Lnemere piirkonna strateegia

Euroopa Lnemere piirkonna strateegia on antud piirkonna jaoks

kige olulisem ja konkreetsem samm prast ELi laienemist 2004.

aastal. Balti Arengufoorumi tippkohtumisel ksitletakse lisaks stra-

teegilist sisendit, mida esitletakse juunis 2009.

Tturg ja spetsialistid

Balti regiooni piirkond toimib majanduslikult hsti, kuid eluthtis

tingimus majanduse edasiselt seisukohalt on parandada tturustruk-

tuure ja soodustada spetsialistide tekkimist. Tippkohtumine jtkab

teemaga, kuidas piirkonna konkurentsi vimet tsta tju mobiilsuse

suurendamisega, innovatsioonissteemide tiustamisega ja tju

vaba liikumise phimtte jlgimisega ELis. resundi piirkond on ks

nide edukast piiridelesest tturuintegratsioonist.

Kaubanduskoja liikmetel on vimalik osaleda Balti Arengufoorumi tipp -

kohtumisel soodustingimustel. Konverentsi maksumus on 500 eurot

(lisanduvad majutuskulud ja lennupiletid).

Lisateave: Kristina BondarenkoTel: 604 0060 E-post: kristina.bondarenko@koda.eewww.bdforum.org

Lisainfo ja registreerimine:Liina LainenE-post: liina@koda.ee Tel: 530 07085 606 0083

rivisiit Bulgaariasse17.21. novembril

Eesti Kaubandus-Tstuskoda koosts Eesti Saatkonnaga Bulgaa -

rias korraldab seoses vlisminister Urmas Paeti klastusega Bulgaa -

riasse rivisiidi, mis leiab aset 17.21. novembril.

Vljalend Tallinnast on 17. novembril kell 15.20, tagasi juame

21. novembril kell 14.35, kasutame lendu Tallinn-Praha-Sofia-Praha-

Tallinn. Visiidi raames osaleme 18. novembril Sofia Kaubanduskojas

toimuval Eesti-Bulgaaria majandus- ja kaubandussuhete seminaril,

kohtume kohalike ettevtjatega ja osaleme kontaktkohtumistel. Samuti

klastame 19.20. novembril Bulgaaria sadamalinna Burgast, kasu-

tades lendu Sofia-Varna-Sofia ning bussitransfeeri Varnast Burgasesse

kus korraldame rifoorumi ja kontaktkohtumised ning tutvume

vaatamis vrsustega.

Visiidi maksumus on orienteeruvalt 16 500 krooni, millele lisandub osa -

liselt kibemaks, (lplik hind sltub lennupiletite broneerimise hetkest).

Kikidel ritustel ja vastuvttudel osalemine ning muud kulutused on

hinna sees.

Jme ootama Teie osalemissoove!

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200816 Rahvusvahelised ritused

MESSID BERLIINIS

12.16. november 2008Import Shop BerlinKingituste, ksittoodete ja

julukaupade mgimess

16.25. jaanuar 2009IGW Internationale Grne WocheRahvusvaheline toiduainetetstuse

ja pllumajandustoodete mess

4.6. veebruar 2009Fruit LogisticaVrskete puu- ja juurviljade kauban-

dusmess

11.15. mrts 2009ITB BerlinRahvusvaheline turismimess

Kontakt:ANNELI PIIRATTel: 627 6955berlin.ee@ahk-balt.org

MESSID HANNOVERIS

21.25. oktoober 2008EuroBlechRahvusvaheline plekittlemise

maailmamess

17.20. jaanuar 2009DomotexVaipade ja prandakatete

maailmamess

3.8. mrts 2009CeBIT Maailma juhtiv informatsiooni -

tehnoloogia, telekommunikatsiooni,

tarkvara ja teenuste mess

20.24. aprill 2009Hannover MesseMaailma juhtiv tstusmess

18.22. mai 2009Ligna HannoverPuidu- ja metsamajanduse

maailmamess

Kontakt :KARIN ALLIKSAARTel: 627 6944hannover.ee@ahk-balt.org

MESSID STUTTGARTIS

5.10. veebruar 2009Spielwarenmesse eG International Toy Fair NrnbergRahvusvaheline,

maailma suurim

mnguasjade mess

17.25. jaanuar 2009CMTRahvusvaheline

reisimess

10.14. veebruar 2009R + TRahvusvaheline maailmamess:

aknakatted, rulood, vravad,

pikesekaitse

Kontakt:ELO SAARITel: 627 6946stuttgart.ee@ahk-balt.org

MESSID HAMBURGIS

22.23. oktoober 2008H2 ExpoRahvusvaheline erialamess:

vesiniku kasutamine

energiaallikana

25. okt 2. nov 2008HansebootRahvusvaheline paadinitus

19.22. november 2008GETNordHoonete automaatika erialamess

kliimaseadmed, elektroonika,

ktteseadmed

29. nov 2008 7. dets 2009Du und Deine WeltRahvusvaheline tarbekaupade

mgimess, ksit, kunst,

kinkeartiklid, sport, sisustus.

5.7. detsember 2008Modellbauwelt HamburgMudelehituse mess: autod, rongid,

lennukid, laevad

Kontakt:ELO SAARITel: 627 6946hamburg.ee@ahk-balt.org

Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Ltis, Leedus

Suurtki 4b, 10133 TallinnTel: 627 6940 Faks: 627 6950

E-post: info@ahk-balt.orgwww.ahk-balt.org

Kaubanduskoda koosts Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUMkolmapeviti kell 11.0012.00,

kordusena kolmapeva htul kell 20.0021.00

Kuku raadio ja Kaubanduskoja koosts valmiv saade Majandusruum toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad.

Saade on eetris kolmapeviti kell 11.0012.00, htul kell 20.0021.00 ja kolmapeva l vastu neljapeva kell 03.0004.00. Saatejuht on Vallo Toomet.

Saateid on tagantjrele vimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/majandusruum/.

Toimunud saadete kohta vaata lisaks Kaubanduskoja kodulehelt http://www.koda.ee/?id=6957.

KoolitussariEttevtluse eduks

Kuidas olla oma ts loov ja innovaatiline?"

KOOLITUSPEVAD TOIMUVAD:

29. oktoobril kell 10.00 17.00

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Olustvere lossis;

30. oktoobril kell 10.00 17.00

Jrvamaa Kutsehariduskeskuses Sreveres;

19. novembril kell 10.00 17.00

Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Ehitajate tee 3 Uuemisas;

20. novembril kell 10.00 17.00

Prnumaa Kutsehariduskeskus, Niidupargi 8,12.

KOOLITUSPEVA OSALUSTASU:

150,- krooni (+km)

sisaldab koolituspeva toitlustamist.

REGISTREERIMINE:

www.koda.ee

E-post: tiia@koda.ee

LISAINFO:

Tiia Randma

Tel: 604 0065

E-post: tiia@koda.ee

Eesti Kaubandus-Tstuskoja eestvedamisel koosts

Eesti Panga, Arengufondi, Eesti Konjunktuuriinstituudi,

Tartu li kooli Ettevtluskeskusega ja SA Innove, algab ld-

haridus koolide ja kutseppeasutuste majanduspetajatele

suunatud koolitussari Ettevtluse eduks.

Koolituspeva esimeses pooles uurime viimaseid arenguid

majanduses. Esinevad asjatundjad Eesti Arengufondist,

Eesti Pangast, Eesti Konjunktuuriinstituudist. Koolitus-

peva teine pool on praktilisema suunitlusega Kuidas

olla oma ts loov ja innovaatiline?" erinevate projektide

raames valmi nud ppematerjale, uusi ppemeetodeid jne.

tutvustavad Tartu likooli Ettevtlusekeskus ja SA Innove.

Koolitussarja toetab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 19Koolitus

Seminar 14. novembril kell 10.00 Eesti Kaubandus-Tstuskojas:

Tehniliste normide teavitamise kohustus Euroopa Liidu siseturul

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koosts Eesti Kaubandus-

Tstuskojaga (Koda) kutsuvad osalema infopeval, kus tutvustatakse vimalust

kaasa rkida ELi liikmesriikides algatatud tehniliste normide eelnude kujun-

damisel. Lisaks kommenteerimisele vimaldab see Eesti tootjal ennast kurssi viia

lhiajal justuvate tehniliste normidega just temale olulistes sihttururiikides.

Infopev toimub 14. novembril kell 10.0014.00 Eesti Kaubandus-Tstuskojas,

Toom-Kooli 17. Infopeval esinevad Christos Kyriatzis ja Bernd Hartung Euroopa

Komisjonist ning Karl Stern MKMst.

Euroopa Liidu siseturu heks eeliseks on kaupade vaba liikumine liikmesriikide

vahel. Seda vabadust vivad aga takistada liikmesriikide poolt kehtestatud

tehnilised kaubandustkked. Valitsuste eesmrk on erinevate tehniliste kauban-

dustkete kehtestamisel kaitsta oma tarbijat vimalike ohtude eest, mida turul

pakutavad tooted vivad tekitada. Samal ajal kui tarbija kaitstus on tagatud, vib

kehtestatav norm saada tkkeks kaupade vabale liikumisele ning takistada

niteks Eesti ettevtjal teise liikmesriigi turule oma kaupu mmast. Infopeval

tulebki lhemalt juttu ELi poolt seatud kohustusest teavitada teavitada Euroopa

Komisjoni ja liikmesriike kigist siseriiklike igusaktide eelnudest, mis sisalda -

vad tehnilist normi.

Kaubanduskoja kodulehel on Eesti ettevtjatel avaldatud tehnilise normi eelnude

osas reaalne vimalus oma arvamus vi kommentaarid Kaubanduskojale esitada,

kes omakorda edastab need MKMi asjakohasele kontaktpunktile (www.koda.ee

Majanduspoliitika, Tehniliste normide eelnud).

Pevakava Direktiiv 98/34 ja siseturg tehnilistest normidest teavitamise eesmrgid

Teavitamise protseduurist tpsemalt

Teavitamise ajastamine ja Komisjonile edastatav dokumentatsioon

Teavitamise puudumisega seotud iguslikud tagajrjed

Protseduuri tulemused (ja statistika)

Teavitamisprotseduuri tutvustamine TBT lepingu raames ja selle seosed 98/34

teavitamisprotseduuriga

Teavitamisprotseduuri ngemus ja korraldus Eestis (ksimused ja vastused)

Kokkuvte

Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreeruda!

Nd raamat ka inglise keeles: Virtual Communication Culture.

What Does a Good Letter Look Like?

www.KaKonsultatsioonid.ee

VGA VAJALIK RAAMAT!

Oluline info lhidalt, lihtsalt ja lbusalt! Raamat nii eesti kui inglise keeles!

Kas sinu saadetud meilidon ikka korrektsed ja vastavad meilietiketile?Oled meilisuhtluse vhikvi teadlik meilija?

Ainult 15 minutit lugemist + teadlik praktiseerimine = eluaegne oluline oskus

Raamatu autor Katrin Aedma:

Hea meilietiketitundmine on nagu virtuaalne visiitkaart, mille ulatame enesetutvustuseks iga e-kirjaga.

Tee just tna ks heategu!Ostes raamatu, toetad 10 krooniga Tallinna Heleni Kooli!

Lisainformatsioon ja registreerimine:Kati Vaibla Tel: 604 0080 E-post: kati.vaibla@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200820 Teated

Lugupeetud ettevttejuht!Mida saate Teie teha selleks, et aidata lapsi tisvrtuslikult kasvada ja areneda?

Rahvusvaheline organisatsioon UNICEF (RO Lastefond) kogub

abi fondi vahendeid tervituskaartide heategevuslikust mgist ja

vabatahtlikest annetustest. Kogutud vahenditest korraldame mitme -

suguseid kampaaniaid, niteks AIDSi, narkomaania ja vgivalla

ennetamiseks, erivajaduste ja puudega laste toeta miseks ning vike-

linnade lastekodude ja snnitusmajade abistamiseks. Need on vaid

mned ritused, millega abivajajaid toetame.

Eesti ettevtjad on ha enam hakanud tegelema ka sotsiaalse vas-

tutusega. On ilmselge, et ettevtte eesmrk ei ole ainult kasumit

teenida, vaid tita ka hiskonna struktuuris thtsat kohta. Ettevte

loob hiskonna jaoks tkohti ja sellega seonduvalt ka ttajate sot-

siaalset kindlustunnet. Tnu nendele vrtustele hiskond tugevneb

ja asub stabiilse positiivse arengu teele. Kuid laste tisvrtusliku

arenguta ei ole hiskonna kindel areng vimalik.

UNICEF pakub Eesti ettevtjatele vimalust paigutada tasulist

reklaami UNICEFi kodulehele. Bnneri kaudu suundub kodulehe

klastaja otse Teie firma kodulehele. Saate panna ka oma kodulehele

UNICEFi bnneri, mis kinnitab, et Teie ettevte toetab UNICEFi

heategevuslikke kampaaniaid.

Lisainfo Eesti Rahvuskomitee UNICEFist: Jevgenia DotsenkoTel: 556 43619 E-post: jevgenia@unicef.ee

Kaubanduskoja liikme staatus annab muu hulgas ka

eelised meie reklaamiteenuste tellimisel. Kauban-

duskoja teabekanalite kaudu on lihtne ja soodne en-

nast ja oma teenuseid/tooteid teistele liikmetele

tutvustada ja pakkuda. Vimalused ja hinnad (Eesti

kroonides ja sisaldavad kibemaksu) on alljrgnevad:

Lugupeetud liikmed, kasutage Kaubanduskoja reklaamiteenuseid!

Hind (kroon) Liikmele Mitteliikmele

Reklaami kaasapanek Teatajaga

1 A4 (210 x 297 mm) 6490 Ei osutata

Brosr (kuni 50g) 8850 Ei osutata

Reklaam Teatajas

Vrviline

1 lk (210 x 297 mm) 6490 7670

2/3 lk (210 x 193 mm) 5310 6490

1/2 lk (210 x 146 mm) 4130 5310

1/3 lk (210 x 94 mm) 3304 4484

Must-valge

1 lk (210 x 297 mm) 5310 6490

2/3 lk (210 x 193 mm) 4130 5310

1/2 lk (210 x 146 mm) 3304 4484

1/3 lk (210 x 94 mm) 2124 2950

Reklaam Internet

Reklaamtekst e-infolehes 3540 4720(kuni 700 themrki)

Reklaambnner kodulehel 2360 3540www.koda.ee (468 x 60 pxls), 7 peva

Lisainfo:PIRET SALMISTUTurundusdirektorTel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

KADRI LIIMALToimetajaTel: 5236146E-post: kadri@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 2008 21Hanketeated Koostpakkumised

Prantsuse luksusautode hulgi -

mja otsib edasi-/jaemjat.

Kood 12094

Poola elektroonikakomponentide

(elect ronic elements on Printed

Circuit Boards and testing mo-

dules and devices) tootja pakub

koostd. Kood 12095

Itaalia ktuse ning kemikaalide

mahutite tootja otsib mgi -

esindajat. Kood 12096

Poola tekstiilitootja (knitted and

woven fabrics) otsib edasim-

jat. Kood 12097

Rootsi spordikaupade [outdoor

industry: clothing (ski and

trekking), summer and winter

accessories for hiking and trek -

king] maaletooja otsib uusi inno -

vaatilisi tooteid. Kood 12098

Prantsuse veepuhastussead-

mete tootja pakub uusi tehno -

loogiaid. Kood 12099

Itaalia erivrvide tootja otsib

edasimjat. Kood 12100

Lti alumiiniumtoodete valmis-

taja pakub koostd.

Kood 12101

Lti ettevte otsib koostd

saematerjalide tootjaga.

Kood 12102

Ungari kanuude ja kajakide

tootja otsib ripartnereid.

Kood 12103

Armeenia vaipade tootja otsib

koostpartnereid. Kood 12104

Soome pelletite tootja otsib

koos tpartnerit. Kood 12105

Inglismaa ettevte mb kasu-

tatud puidutstusseadmeid

(woodchippers and stumpgrin -

ders). Kood 12106

Poola ettevte, kelle tegevus-

valdkonnaks on: 1. rivatoot-

mine 2. piimafiltrite tootmine,

otsib koostpartnereid.

Kood 12107

Poola kinnitusvahendite tootja

otsib mgiesindajat.

Kood 12108

Rootsi firma otsib jalatsite toot-

jat. [Lisainfo originaalkeeles: The

shoes shall be made out of tex-

tile (most likely canvas), in bright

colors or simply black and

white, with a flat rubber sole.]

Kood 12109

Hispaania firma, kes mb

vikeseid veevrgi ja ehitusega

seotud kinnitusi (haake, klamb -

reid), veeravoolutorusid, venti-

latsioonivresid ja deflektoreid

jne, otsib kontakte tootjatega.

Kood 12110

Nigeeria ehitus- ja arendusfirma

otsib koostpartnereid Eestist.

Kood 12111

Itaalia madtratsite tootja otsib

edasimjat. Kood 12112

Itaalia tualett-tarvete edasim -

ja otsib tootjaid, kes soovivad

oma kaupa Itaalia turul ma.

Kood 12113

Prantsuse sgavklmutatud

me reandide tootja otsib edasi -

mjat. Kood 12114

Inglismaa

Hange hambaravi tarbekaupade

ostmiseks. Thtaeg 14.11.2008.

Kood 2135

Hange rntgenkontrastainete

ost miseks. Thtaeg 07.11.2008.

Kood 2136

Hange ehituskivide ostmiseks.

Thtaeg 24.11.2008. Kood 2137

Ostetakse politsei vormirivaid.

Thtaeg 15.11.2008. Kood 2138

Furgoonautode tarne. Thtaeg

27.10.2008. Kood 2139

Hange steriilsete pudelite (origi-

naalkeeles: Sterile Bottles For

Breast Milk) ostmiseks. Thtaeg

20.11.2008. Kood 2140

Ostetakse metallittluspinke.

Thtaeg 24.11.2008. Kood 2141

Ostetakse puitktuseid. Tht -

aeg 24.11.2008. Kood 2142

Hange teemrgiste ostmiseks.

Thtaeg 04.12.2008. Kood 2143

Saksamaa

Hange elektrijaotus- vi juht -

aparatuuri osade ostmiseks.

Thtaeg 07.11.2008. Kood 2144

Ostetakse isoleeritud juhtmeid ja

kaableid ning kaabli manuseid.

Thtaeg 20.11.2008. Kood 2145

Hange konteinerikraanade ost-

mi seks. Thtaeg 03.11.2008.

Kood 2146

Ostetakse reisikotte (originaal-

keeles: Kampftragetasche sa -

phir blau). Thtaeg 17.11.2008.

Kood 2147

Ostetakse lupja. Thtaeg

03.12.2008. Kood 2148

Rootsi

Hange teede liikluskorraldus -

seadmete, liikluse seireseadme -

te, kiirusekaameraseadmete ja

liiklusvoogude mtessteemi

ostmiseks. Thtaeg 17.11.2008.

Kood 2149

Hange pulloveride, kardiganide

ja samalaadsete toodete ostmi -

seks. Thtaeg 04.12.2008.

Kood 2150

Ostetakse tualettpaberit, tasku -

rtikuid, ktertikuid ja salv -

rtikuid ning teisi pabertooteid

hekordseks kasutamiseks.

Samuti ostetakse hekordseid

sgiriistu ja taldrikuid. Thtaeg

18.11.2008. Kood 2151

Hange tstuslike tolmuimejate

ostmiseks. Thtaeg 07.01.2009.

Kood 2152

Hange kokkupandvate ehitiste,

moodulite, ehituselementide ja

valmisosade ning ehituselemen-

tide ostmiseks. Thtaeg pakku-

miste esitamiseks 27.11.2008.

Kood 2153

Ostetakse veekaablit ja allvee -

kaablit. Thtaeg 01.12.2009.

Kood 2154

RIIGIHANKETEATED KOOSTPAKKUMISED

Tpsem info:Lea Aasamaa

Tel: 604 0090E-post: lea@koda.ee

Tpsem info:Julia Malev

Tel: 604 0082 E-post: julia@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipev, 21. oktoober 200822 Uued liikmed

ALUKVIK O Harjumaa 508 2087 Eestisisene autotransport.

ARCA NOVA ELEMENT O Raplamaa 489 2790 Puitelementidest eramajade, saunade, suvilate, garaaide, masinakuuride, kortermajade, ridamajade ja katusefermide tootmine.

BIENVENIDO O Harjumaa 5698 5191 rimissioonide korraldamine. Turundusrituste ja kliendipevade korraldamine. Ettevtte imago kujundamine. Ttajate ja perede vlisriiki mberkohanemise korraldamine.

DAEMON O Tartu 5691 1898 Raamatupidamisteenused. Arvutite, arvuti vlisseadmete ja tarkvara mk. Arvutite parandus ja hooldus. Koduleheklgede tegemine.

DEKA METALL O Tallinn 600 4302 Metalltoodete projekteerimine ja valmistamine (trepid, aiad, erinevad piirded).

DGM SHIPPING AS Harjumaa 638 6983 Kalapk, kala ttlemine.

ELEN PUIDUTTLEMISE AS Jrvamaa 389 6556 Puusrkide tootmine.

FERRIT KT O Tallinn 5362 7913 Fassaadide remont.

FRIGOLINE O Tallinn 602 4789 Ekspedeerimis- ja logistikateenused (klmikautodel, nii tis- kui osaveod).

INTERNATIONAL LANGUAGE Tallinn 627 7170 Inglise keele koolitus. Keelealane konsultatsioon. Keelepe vlismaal. Eesti ja SERVICES O vene keele petamine inglise keele baasil. ppematerjalide koostamine.

LEVIRA AS Tallinn 680 4000 Ringhlinguprogrammide edastamine ja selleks vajalike teenuste osutamine. Elektroonilise side vrkude projekteerimine, ehitamine ja opereerimine ning sellega seotud teenuste osutamine.

MALTHUS EESTI O Tallinn 506 6951 Raketiste, piirdeaedade, soojakute, moodulhoonete ja hallide rent ja mk.

MASTER 8 EESTI O Tallinn 683 7954 Internetiportaalide tegevus triistaportaal www.master8.ee

NORDIC IMPORT O Tallinn 604 4096 Vrtsikilu eksport.

NORDIC PARCEL O Tallinn 712 2100 Rahvusvahelised kullerteenused.

OMUL-FOT O Tallinn 621 4118 Kalade, vhilaadsete ja kalatoodete hulgimk.

OPTIPROF 2000 O Tallinn 502 7116 Optikatoodete mk ja valmistamine, silmaarsti vastuvtt. Optikaalased konsultatsioonid.

SEL CONSULTING O Saaremaa 454 5177 Ehitusliku omanikujrelvalve teenuse osutamine. Muinsuskaitseline ja teedehoiutde jrelevalve. Ehitusekspertiiside teostamine. Ehituslikud konsultatsioonid. Energiaaudit.

OXXO EESTI AS Tallinn 673 7740 Optikakaupade ja -seadmete maaletoomine ja hulgimk.

PEIKKO EESTI O Tallinn 607 4285 Terasdetailide (raudbetoonelemendid, kinnitusdetailid) ja konstruktsioonide jae- ja hulgimk. Tehniline nustamine.

PIT GROUP O Harjumaa 5322 6567 Transporditeenused vikebussiga. Autode tuunimine. Fototeenused. Sisekujundus.

PR BETOON O Tallinn 5623 5172 Betoonitd. Ehitustd.

REALISTER O Tallinn 515 6903 Pabertoodete tootmine. Uudsete ppevahendite ning E-ppevahendite loomine. Reklaampindade mk.

ROTOS KAUBANDUS O Harjumaa 651 7612 Kinnisvarahaldus. Ehitus- ja remonditd.

SALVUS SALES O Tallinn 5555 3434 Rahvusvaheline hulgikaubandus (elektroonilised sigaretid).

SKANDLER O Tartumaa 5385 2874 Puidust kokkupandavate standardehitiste ja nende elementide tootmine ja monteerimine. Grillmajade ja kmblustnnide tootmine.

SMIDT METALL O Saaremaa 514 1876 Metallitd. Treimine. Freesimine. Keevitamine. Lehtmetalli giljotiin.

SVERIX AS Plvamaa 795 2256 Mbli tootmine (toolid, istmed). Muude puittoodete tootmine.

TENGEL AS Tallinn 646 4432 ldehitus. Elekterside- ja elektriliinide ehitus. Autoteenindus. Parklateenus.

TIAL O Tartu 730 0350 Metallkonstruktsioonide (terashooned) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine (vrvimine, liivaprits). Roostevabaterase td.

VINAMERE TEENINDUS AS Saaremaa 501 0772 Toitlustamine laevadel (restoranid, baarid, bistrood). Jaekaubandus (alkoholi ja esmatarbekaupade mk).

VENT GRUPP O Lne-Virumaa 323 0710 Ventilatsiooni-, jahutus- ja kliimaseadmete paigaldus, hlestus, remont ja projekteerimine.