Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega

Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis

Palkade kujunemine Eestis võrreldes

teiste EL liikmesriikidega

Tairi Rõõm, Ph.D.

Majandusuuringute allosakonna juhataja

Eesti Pank

Eesti Panga avalik loeng

18.10.2012


Ettekande struktuur

• WDN palgakorralduse uuringud - ülevaade

- Palkade (allapoole) jäikus

- Kollektiivlepingud, töösuhete reguleeritus

- Palkade muutmise sagedus

- Tulemustasude osakaal palgas

- Uute töötajate palgad

• Tööjõukulude trendid

• Tootlikkuse kasv

• Tööjõu ühikukulu arengud


Palgakujundus Eestis vs

teistes EL liikmesriikides:

WDN uuringutel põhinev ülevaade


Wage Dynamics Network (WDN)

• WDN oli ECB ja Euroopa rahvuslike keskpankade vaheline

uurimisvõrgustik, mille tegevust koordineeris Euroopa Keskpank

• Toimis aastatel 2005 – 2009, eesmärgiga analüüsida:

• - palkade ja tööjõukulude dünaamikat

- palkade ja hindade vahelisi seoseid

• Selle raames viidi läbi kaks ettevõtjate küsitlust:

• - 2007/2008 (16 EL liikmesriiki)

• - 2009 suvi (11 EL liikmesriiki)

• Esimese küsitluse eesmärk: koguda andmeid ettevõtete hinna-

ja palgakujunduse kohta

• Teise küsitluse eesmärk: analüüsida ettevõtete reageerimist

majanduskriisile

• Fookus: erasektori ettevõtted

WDN uuringud


Palkade jäikus

• Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või

aeglast reageerimist majandusšokkidele

1. Palku muudetakse harva;

2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad

palkade langetamist

- Nominaalpalkade jäikus

- Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud

inflatsiooniga

Palkade jäikus


Miks on palkade / tööturu paindlikkus oluline?

• Olulisus keskpanga seisukohalt:

- Palkade paindlikkusest sõltub, mil määral ja kui kiiresti

kanduvad mitmesugused majandus- ja

monetaarpoliitilised šokid üle hindadesse

- Tööturu paindlikkusel on oluline roll rahaliidu toimimisel

- Erinevused tööturu ja palgakorralduse paindlikkuses

mõjutavad ECB rahapoliitiliste meetmete efektiivsust

euroala riikide lõikes

• Mida paindlikumad on palgad (või tööjõukulud üldisemalt),

seda vähem alaneb majanduslanguse tagajärjel hõive,

ceteris paribus

Palkade jäikus


Töökoha kaotus mõjutab heaolu enam

kui sissetuleku langus

Heaolu

langus

Sissetulek

Leikonna sissetulek 33% madalam kui keskmine 0,2

Töö

Töötu (alternatiiv: töötaja) 0,6

Töökoha säilimine ebakindel 0,3

Tööpuuduse määr suureneb 10 pp 0,3

Pere

Lahutatud (alternatiiv: elatakse koos, abielus) 0,5

Elatakse eraldi (ditto) 0,8

Elukaaslane surnud (ditto) 0,4

Pole kunagi olnud abielus (ditto) 0,45

Registreerimata kooselu (ditto) 0,2

Vastava sündmuse mõju heaolule (0 - 10)

Source: R.Layard, Happiness - Lessons from a new science, 2005 (Penguin), p. 64

Palkade jäikus


Palkade jäikuse põhjused

• Institutsionaalsed põhjused:

– Kollektiivsed palgalepingud

– Töösuhete reguleeritus

• Tööandjad väldivad palkade langetamist

– Tootlikkuse langus

– Töötajate mobiilsuse kasv

– Muu

• Madal palkade muutmise sagedus

– “Menüükulud“

– Lepingute kestus

Palkade jäikus


Palgamuutuste jaotused: paindlik

palgakorraldus, palkade allapoole jäikus

Paindlik palgakorraldus Nominaalpalgad on allapoole jäigad

Palkade jäikus


Majanduskasvu aastatel (2002 – 2006) olid

palgad allapoole jäigad

0.00

5.00

10.00

15.00

20.00

25.00

30.00

Cze

ch R

epubl

ic

Lith

uania

Polan

d

Belgium

Eston

ia

Aus

tria

Hung

ary

Franc

e

Slove

nia

Neth

erland

s

Por

tuga

l

Ireland

Italy

Spa

in

Total

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Share of firms cutting wages (%) Share of firms freezing wages (%)

Palkade jäikus


Majanduskriisi algfaasis langetati

nominaalpalku harva (erand: Eesti)

0.00

10.00

20.00

30.00

40.00

50.00

60.00

70.00

80.00

90.00

100.00

Eston

ia

Cze

ch R

epub

lic

Polan

d

Spa

in

Nethe

rland

sIta

ly

Fran

ce

Cyp

rus

Aus

tria

Belgium

Luxe

mbo

urg

Total

Eur

o ar

ea

Non

-eur

o ar

ea

Share of firms cutting wages (%) Share of firms expecting to cut wages (%)

Share of firms freezing wages (%) Share of firms expecting to freeze wages (%)

Palkade jäikus


Ajavahemikus sügis 2008 – suvi 2009 langetas nominaalpalku

47% Eesti erasektori ettevõtetest

Palku

alandanud

ettevõtted (%)

Töötajad, kelle

palk langes (%)

Keskmine

palgalangus

(%)

Kõik ettevõtted 46.7 69.5 18.9

Tööstus 42.0 71.6 16.9

Ehitus 72.8 77.6 22.2

Kaubandus 43.4 57.4 17.9

Teenindus 42.8 67.9 19.6


Miks oli Eestis kriisi algfaasis palku langetanud

ettevõtete osakaal nii suur?

• Meil oli majanduslangus 2008 - 2009 ulatuslikum kui

teistes uuringus osalenud riikides

• Meil on paindlik tööturu institutsiooniline raamistik

- Sellealased uuringud on näidanud, et mida suurem on kollektiivsete

palgalepingute osakaal ning mida keerulisem töötajaid vallandada, seda

suurem on ka palkade allapoole jäikus (Babetsky et al, 2010; Messina ja

Rõõm 2010)

• Erinevus võrreldes Tšehhi ja Poolaga: fikseeritud

vahetuskurss

Palkade jäikus


SKP muutus 2008 III kv - 2009 II kv

Allikas: Eurostat (GDP in market prices)

2008Q03 2008Q04 2009Q01 2009Q02

SKP

kumualtiivne

muutus (%)

Austria -0.7 -1.3 -2.5 -0.4 -4.8

Belgium -0.2 -2.1 -1.7 -0.1 -4.1

Cyprus 0.2 -0.2 -0.5 -0.8 -1.3

Czech Republic 0.2 -0.7 -4.4 0.2 -4.7

Estonia -3 -4.5 -6 -3.4 -15.9

Spain -0.6 -1.1 -1.6 -1.1 -4.3

France -0.2 -1.5 -1.4 0.3 -2.8

Italy -0.8 -2.1 -2.7 -0.5 -6

Luxembourg -0.8 -3.1 -0.9 -2.7 -7.3

Netherlands -0.8 -1 -2.4 -1 -5.1

Poland 0.8 -0.1 0.1 0.5 1.3


Kollektiivsete palgalepingutega hõlmatus

Share of employees covered by collecitve bargaining agreements

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

1.000

Eston

ia

Lith

uania

Hung

ary

Polan

d

Ireland

Cze

ch R

epubl

ic

Por

tuga

l

Franc

e

Neth

erland

s

Total

Belgium

Gre

ece

Aus

tria

Spa

inIta

ly

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Institutsioonid


Kollektiivlepingud: erinevad tasemed

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

1.000

Hung

ary

Lith

uania

Eston

ia

Polan

d

Cze

ch R

epubl

ic

Neth

erland

s

Por

tuga

l

Ireland

Total

Slove

nia

Spa

in

Gre

ece

Aus

tria

Belgium

Franc

eIta

ly

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Share of firms having firm-level bargaining agreements

Share of firms having higher level bargaining agreements

Institutsioonid


EPL indeks (employment protection legislation)

Sources: OECD (2004), Mirco Tonin (2005)

0.00

0.50

1.00

1.50

2.00

2.50

3.00

3.50

4.00

Irela

nd

Hun

gary

Cze

ch R

epub

lic

Austri

a

Polan

d

Net

herla

nds

Eston

iaIta

ly

Belgi

umTot

al

Slove

nia

Lith

uani

a

Franc

e

Gre

ece

Spain

Portu

gal

Euro

area

Non

-eur

o ar

ea

Institutsioonid


EPL indeks Balti riikides

EPL indeks 2,46 2,33 2,37 2,39

Tähtajatu tööleping 1,94 2,23 2,58 2,27

Tähtajaline tööleping 2,67 1,96 1,96 2,17

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine 3,25 3,50 2,88 3,25

Eesti

2008

Eesti

2012

Läti

2012

Leedu

2012

Allikas: Eesti Panga tööturu ülevaade (2012, ilmumas)


Palkade langus suure depressiooni ajal

Allikas: Statistical Baltic Yearbook (1936)


Palkade indekseerimine (reaalpalkade jäikus)

Share of firms that index wages

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

1.000

Belgium

Spa

in

Slove

nia

Gre

ece

Total

Cze

ch R

epubl

ic

Hung

ary

Lith

uania

Franc

e

Aus

tria

Por

tuga

l

Ireland

Polan

d

Eston

iaIta

ly

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Reaalpalkade jäikus


Palkade muutmise sagedus

Frequency of wage changes

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Lithuani

a

Gre

ece

Slove

nia

Belgium

Estonia

France

Poland

Spain

Cze

ch R

epublic

Net

herla

nds

Ireland

Austria

Portuga

lIta

ly

Hun

gary

Total

Euro a

rea

Non

-eur

o are

a

more than once a year once a year once every two years less frequently never/don't know



Palkade muutmine vastavalt majandusoludele

(ebaregulaarse sagedusega)

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

Lith

uania

Polan

dIta

ly

Eston

ia

Ireland

Slove

nia

Cze

ch R

epub

lic

Belgium

Aus

tria

Hun

gary

Gre

ece

Fran

ce

Net

herla

nds

Spa

in

Por

tuga

l

Tota

l

Eur

o ar

ea

Non

-eur

o ar

ea



Tulemuspalk

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

1.000

Cze

ch R

epub

lic

Slove

nia

Lith

uania

Polan

d

Eston

ia

Franc

e

Net

herla

nds

Hun

gary

Ireland

Austri

aIta

ly

Spain

Total

Euro

area

Non

-eur

o ar

ea

Share of firms paying bonuses Share of bonuses in total pay

Palgakorralduse paindlikkus


Tasustamismeetodid

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lith

uania

Eston

ia

Cze

ch R

epubl

ic

Polan

d

Hung

ary

Slove

nia

Gre

ece

Italy

Aus

tria

Por

tuga

l

Total

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Hourly base wage Piece-rate base wage Monthly base wage Other



Paindlike komponentide osakaal töötasus

0.000

0.050

0.100

0.150

0.200

0.250

0.300

0.350

0.400

0.450

0.500

Lith

uania

Eston

ia

Cze

ch R

epubl

ic

Polan

d

Slove

nia

Hung

ary

Franc

e

Neth

erland

s

Ireland

Aus

tria

Italy

Spa

inTot

al

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Share of bonuses in total pay Share of bonuses or piece-rate payment



Uute töötajate palgad (1)

• Kui tööjõuturul on teile vajalikke töötajaid küllaga, siis kas te maksate uutele töötajatele oluliselt madalamat tasu kui (kogemuste ja kvalifikatsiooni poolest) sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?

• Kui tööjõuturul on teile vajalikest töötajatest puudus ja uute töötajate leidmine on keeruline, siis kas te pakute uutele töötajatele oluliselt kõrgemat tasu kui sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?



Uute töötajate palgad (2)

0.000

0.050

0.100

0.150

0.200

0.250

Lith

uania

Eston

ia

Gre

ece

Polan

dIta

ly

Hung

ary

Cze

ch R

epubl

ic

Slove

nia

Total

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

Share of firms paying lower wages Share of firms paying higher wages



Mis on kõige olulisem uute töötajate algse palga

määramisel?

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Austri

a

Belgi

um

Czech

Rep

ublic

Eston

ia

Spain

Gre

ece

Hungar

y

Irela

nd

Lith

uani

a

Nether

land

s

Portu

gal

Slove

nia

Total

Euro a

rea

Non-eu

ro a

rea

Collective pay agreement Internal wage structure External wage structure

Labor market tightness Other reasons



Uute töötajate palgad – sisemised vs välised tegurid

0.000

0.100

0.200

0.300

0.400

0.500

0.600

0.700

0.800

0.900

1.000

Lith

uania

Eston

ia

Ireland

Gre

ece

Por

tuga

l

Belgium

Cze

ch R

epubl

ic

Neth

erland

s

Hung

ary

Slove

nia

Spa

in

Total

Eur

o are

a

Non-

euro

are

a

External factors Internal factors



Tööjõukulude paindlikkus Eestis võrreldes

EL riikidega: kokkuvõte

Eesti positsioon

(riikide arv)

Paindlikkuse

järjestuses esimene

riik

Eesti paindlikum kui

euroalast

väljajäävad riigid

keskmiselt

Eesti

paindlikum kui

euroala riigid

keskmiselt

Euroalast

väljajäävad riigid

paindlikumad kui

euroala riigid

Kollektiivsete palgalepete osakaal 1 (15) Eesti jah jah jah

Töösuhete reguleeritus 7 (15) Iirimaa ei jah jah

Nominaalpalkade allapoole jäikus 1 (11) Eesti jah jah jah

Reaalpalkade jäikus (põhineb

indekseerimisel) 2 (12) Itaalia jah jah jah

Ettevõtete osakaal, kes muudavad

palku vastavalt oludele (ebaühtlase

sagedusega) 4 (15) Leedu ei jah jah

Palkade muutmise sagedus 9 (15) Hispaania jah jah mitteoluline

Tulemuspalga osakaal töötasus 5 (14) Tšehhi Vabariik mitteoluline jah jah

Paindlike palgakomponentide

osakaal töötasus (tulemuspalk,

tükitöö alusel tasustamine) 2 (12) Leedu jah jah jah

Ettevõtete osakaal, kes kasutavad

muid töötasude reguleerimise

meetodeid peale põhipalga

muutmise 2 (12) Leedu jah jah mitteoluline

Ettevõtete osakaal, kes on valmis

maksma uutele töötajatele

kõrgemat töötasu 2 (8) Itaalia jah ei (?) ei (?)

Ettevõtete osakaal, kes on valmis

maksma uutele töötajatele

madalamat töötasu 2 (8) Leedu jah jah (?) jah (?)

Ettevõtete osakaal, kes peavad

ettevõtteväliseid tegureid uute

töötajate palkade määramisel kõige

olulisemaks 2 (12) Leedu jah jah jah

Palgakujundus (põhipalk)

Tööjõukulude kujundamine

(v.a. muutused põhipalgas)

Institutsioonid


Kokkuvõte WDN uuringust

• Tööjõukulude kujundamisel rakendavad Eesti ettevõtted meetodeid, mis on …

… kõige sarnasemad Leedu ettevõtetele

… lähedasemad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisele kui “vanade” EL liikmesriikide keskmisele

• Eesti ja Leedu ettevõtted kasutavad paindlikke tööjõukulude kujundamise meetodeid (lisaks põhipalga muutmisele) rohkem kui teised EL liikmesriigid

• Enamuse näitajate alusel, mida WDN uuringutes käsitleti, on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tööjõukulude korraldus paindlikum kui “vanades” liikmesriikides

• Ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides madalam (v.a. Sloveenia)


Tööjõukulude trendid 2001 - 2011


Tööjõukulude muutused: KIE riigid

-10.0

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tshehhi Vabariik

Eesti

Läti

Leedu

Ungari

Poola

Allikas: Eurostat (labour cost index)


Tööjõukulude trendid: EL-15 riigid vs KIE riigid

-10.0

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Itaalia

Holland Portugal Soome

-10.0

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola

EL-15 riigid KIE riigid



Tööjõukulude muutused: EL-15 riigid

-6.0

-4.0

-2.0

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

14.0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Saksamaa

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Itaalia

Holland

Portugal

Soome



Tööjõu ühikukulu


Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest


Tootlikkuse kasv 1995 - 2012


Tootlikkus: KIE riigid

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

Tshehhi Vabariik

Eesti

Läti

Leedu

Ungari

Poola

Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)


Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

220.0

240.0

260.0

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania

Prantsusmaa Itaalia Holland Austria

Portugal Soome Rootsi

EL-15 riigid KIE riigid



Tootlikkus: EL-15 riigid

100.0

110.0

120.0

130.0

140.0

150.0

160.0

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

Saksamaa

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Holland

Austria

Portugal

Soome

Rootsi



Tööjõu ühikukulu

• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see

võrdub tootlikkuse kasvuga

• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu

ühikukulu (TÜK)

- TÜK näitab, kui suur on tööjõukulude osakaal

sisemajanduse kogutoodangus

- TÜK mõõdetakse indeksina

• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et tööjõukulu hõivatu

kohta kasvab kiiremini kui tööjõu tootlikkus

• TÜK kasv toob pikemas perspektiivis kaasa tööjõu

nõudluse vähenemise ja töötuse kasvu


Tööjõu ühikukulu: KIE riigid

Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Tshehhi Vabariik

Eesti

Läti

Leedu

Ungari

Poola


Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid


EL riigid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Saksamaa

Iirimaa

Kreeka

Hispaania

Prantsusmaa

Itaalia

Holland

Austria

Portugal


Tööjõu ühikukulu (3)


Eesti ja peamised kaubanduspartnerid

80.0

85.0

90.0

95.0

100.0

105.0

110.0

115.0

120.0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Euroopa Liit

Saksamaa

Eesti

Läti

Leedu

Poola

Soome

Rootsi


Kokkuvõte

• Globaliseerumine toob kaasa sissetulekute ühtlustumise arengu- ja

arenenud tööstusriikides

• Majanduskriis näitas, et see võib väljenduda ka selles, et

sissetulekud arenenud riikides vähenevad

• Majanduskriis peab varem või hiljem kaasa tooma korrektsiooni

tööturul:

- palgad alanevad

- hõive langeb / tööpuudus suureneb

• Mida paindlikum on tööturg, seda kiirem on see korrektsioon kriisi

järgselt olnud

- kiire “sisemine devalveerimine” Balti riikides

• Samas põhjustab tööturu vähene reguleeritus hõive ja palgakasvu

suurt volatiilsust


Tänan tähelepanu eest!

Economy & Finance

Tairi Rõõm. Palkade kujunemine Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega