20.kordamine

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis BrikkerTartu Ülikool

2

Mida teada saame?

• Kordamine:– Organismide energeetika.– Organismide areng.– Inimese regulatsioon.

Külli Kori, Leo Siiman, Meelis Brikker

3

Aine- ja energiavahetus

• Organismid saavad omastada valgusenergiat ja keemilist energiat.

• Autotroofid sünteesivad endale vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest ühenditest.

• Heterotroofid saavad vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.


4

Rakuhingamine

• Glükolüüsil lõhutakse glükoos kaheks kolmesüsinukuliseks ühendiks.

• Tsitaaditsüklis lagundatakse kolmesüsinikulised ühendid CO2-ks.

• Hingamisahelas kasutatakse ära O2 ja salvestatakse energia ATP-sse.

• C6H12O6 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O + energia


5

ATP roll

• ATP on universaalne bioloogilise energia kandja.• ATP lagunemisel katkeb side ühe

fosfaatrühmaga.• ATP toodetakse mitokondri või kloroplasti

tülakoidi membraanis asuva valgu ATP süntaasi abil.

• ATP süntaasi paneb tööle H+ kontsentratsiooni erinevus kahel pool membraani.


6

Anaeroobne glükolüüs

• Ilma hapnikuta saab toota vaid 2 ATP molekuli.• Tulemuseks muudetakse püruvaat

etanooliks või piimhappeks.• Anaeroobsele glükolüüsile saavad üle minna

ka päristuumsed organismid, näiteks suure füüsilise koormuse korral.

• Anaeroobne glükolüüs ei ole sama, mis anaeroobne hingamine.


7

Fotosüntees

• Protsess, mille käigus CO2 muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks.

• 6CO2 + 6H2O → C6H12O6 + 6O2

• Fotosüntees toimub kloroplastis. • Valgus- ja pimedusstaadium.


8

Paljunemine

• Mittesuguline paljunemine – uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.

• Näiteks pooldumine, pungumine, eoseline paljunemine.

• Suguline paljunemine – kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend.


9

Rakkude jagunemine

• Mitoosi tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku.

• Meioosi tulemusena geneetilise materjali hulk tütarrakkudes on eellasrakuga võrreldes kakskorda väiksem.

• Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni.

Interfaas

ProfaasMetafaas

Anafaas

Telofaas

Tsütokinees


10

Sugurakkude areng

• Spermatogenees on mehe sugurakkude areng.

• Seemnetorukesed –> munandi-manus (2–3 n) –> seemnejuha –> kusiti.

• Ovogenees on naise sugurakkude areng.

• Munarakud valmivad mõlemas munasarjas vaheldumisi 28-päevaste tsüklitena.


11

Viljastumine

• Suguline paljunemine jaguneb kehasiseseks ja kehaväliseks viljastumiseks.

• Inimese viljastumine toimub munajuhas.• Soo määrab munaraku

viljastav seemnerakk.


12

Rasestumise vältimine

• Hormonaalsed vahendid.• Barjäärimeetod.• Emakasisesed meetodid.• SOS pillid.• Katkestatud suguühe.• Füsioloogiline meetod.

Ceridwen


http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pilule_contraceptive.jpg

13

Suguhaigused

• Nakkused, mis levivad peamiselt seksuaalvahekorra ajal.

• Ennetamine: kondoomi kasutamine, seksuaalpartnerite vähesus, regulaarne tervisekontroll, mõnel juhul vaktsineerimine (papilloomiviirus, B-hepatiit).

Flegmus


http://pl.wikipedia.org/wiki/Plik:Kondom.jpg

14

Sünnieelne areng

• Raseduse kestuseks u 40 nädalat. • Lõigustumine – eriline rakkude jagunemisviis.• Blastotsüst – rakud paigutuvad ümber

põiekeseks.• Gastrula – rakud jagunevad lootelehtedesse.


15

Sünnijärgne areng

• Noorjärk ehk juveniilne arengustaadium• Suguküpsusjärk ehk

generatiivne arengustaadium• Raukusjärk ehk vananemisperiood• Surm


16

Organismi regulatsioon

• Organism talitleb kui tervik.• Organismi talitlus vajab stabiilset

sisekeskkonda – homöostaasi.• Regulatsioon toimub närvisüsteemi ja

hormoonide abil.


17

Närvisüsteem

Kesknärvisüsteem

Seljaaju

Peaaju

Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem

Sünaps

Närvirakk


18

Refleksid

• Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele.• Tingimatud refleksid on tahtele allumatud ja

kaasasündinud.• Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise

varal kujunenud.• Refleksikaar on neuraalne teekond, mida mööda

kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist.


19

Kaitsemehhanismid

• Nahk ja limaskestad.• Mittespetsiifiline

immuunvastus ehkkaasasündinud immuunsus.

• Omandatud immuunsus.

Antikeha

Antigeenid

Antigeeni sidumise koht


20

Elundkondade koostöö

• Kõige olulisem on hoida veri stabiilsena.• Vajalik stabiilne ainete kontsentratsioon,

pH ja temperatuur.• Homöostaasi tagavad neerud, kopsud, maks,

pankreas, nahk.


21

Energiavajadus

• Energiat kulub ainevahetuse põhikäibeks, kehaliseks aktiivsuseks ja seedimiseks.

• Energiat on vaja ka kehatemperatuuri hoidmiseks ehk termoregulatsiooniks.

• Kehamassiindeks (KMI) = kehakaal (kg)/pikkus (m) 2.

• Normaalne KMI on 18,5-25.


22

Kokkuvõte

• Inimese organism talitleb kui tervik.• Kõik inimeses toimuvad protsessid

on omavahel seotud.


Education

20.kordamine